Radcliffele, ajaga 2:15.25. Eesti rekordid kuuluvad Pavel Loskutovile, ajaga 2:08.53 ja Jane Salumäele, ajaga 2:27.04. 110/100 tõkkejooks - Tõkkeid on kokku 10. 110 meetri tõkkejooks on meeste võistlusala. Rekorditeks on aeg 12,80, mille sooritas Aries Merritt ja 13,62, mille sooritas Tarmo Jallai. 100 m tõkkejooks on naiste kergejõustiku ala. Rekorditeks on aeg 12,93, mille sooritas Mirjam Liimask ja 12.21, mille sooritas Yordanka Donkova. Naistel on tõkked 84 cm, meestel 107 cm kõrgused. 400 m tõkkejooks - 400 meetri tõkkejooks on kergejõustiku ala. 400 m tõkkejooksus on meeste tõke 1 jardi ehk 91,4 cm kõrgune. Tõketevaheline kaugus on 35 m, kaugus stardist esimese tõkkeni on 45 m ja viimasest tõkkest finišini 40 m. Rekordi omanikeks on (46,78), Kevin Young, (52.34), Julija Petšonkina, (48.54), Rasmus Mägi ja (56,56), Maris Mägi. 3000 m takistusjooks - 3000 meetri takistusjooks on kergejõustiku ala.
poliitikutele, Bohr ja Tyche Brahe (1578) on ühed vähestest eranditest. 2012. aasta seisuga kuulub ordusse 75 inimest, neist 74 on kõrgaadlikud ja poliitikud. Elevandi ordeni saamine tähendas ühtlasi aadliseisusse tõstmist, millega seoses Bohr pidi saama oma vapi. Bohr kujundas oma vapi ise. Sellel on kujutatud yin ja yang ning ladinakeelne moto "Contraria sunt complementa" ('Vastandid täiendavad teineteist'). Perioodilisustabeli element number 107, bohrium, on nime saanud Niels Bohri järgi. Teine keemiline element hafnium (number 72) on nimetatud Bohri kodulinna Kopenhaageni järgi, sest Bohr ennustas selle omadusi. Niels Bohri järgi on nimetatud asteroid 3948 Bohr. Bohri aatomimudeli avaldamise 50. aastapäeva puhuks laskis Taani Post 21. novembril 1963 välja postmargi, millel oli kujutatud Bohri, vesiniku aatomit ja valemit, mis kirjeldab kahe vesiniku aatomi tuuma ümber tiirleva elektroni energiataseme erinevust: . Bohri 100
planeedid Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Maa kogupindala on 510 065 284,702 km2. Maa sarnased planeedid Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese. Tiirlemisperiood (nn täheaasta) on 365 ööpäeva, 6 tundi, 9 minutit ja 9,98 sekundit. Maa tiirlemise keskmine kiirus on 107 218 km/h (peaaegu 29,783 km/s). Maakoor on valdavalt tahke ja ränirohke kivimiline kest, mis jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist (graniidist). Mandriline maakoor on paksem (25–70 km) kui ookeaniline, keskmine paksus on umbes 40 km.
_=(/) _=(/) rvutamine 9 ja , kus on pikalain kiirus ning K on ruumielastsuse ning G nihkemoodul. ormiste vead on neist mata jätta. utatavast jõust 30 35 40 45 u arvutustabel Kiirus m/s 174 151 107 87 62 Järeldus , usutavusega 0,95 = 2.18% , usutavusega 0,95 = 2.18% , usutavusega 0,95 = 2.18% , usutavusega 0,95 = 2.18% , usutavusega 0,95 = 2.18% d sagedused on küllaltki lähedased. Osade lse erinevuse põhjuseks on ilmselt mõõtmisvead äesoleva meetodi abil on siiski võimalik küllaltki mavõnkesagedust. Spikker
o Toormaterjalist lõigatakse toorik suurusega 50 mm o Vertikaalpuuriga puuritakse tooriku tsentrisse ava diameetriga 25 mm o Hammasratta lihviga (gear grinding) lõigatakse toorikule hambad o Nitrotsementiitimine o Karastus õlis o Madalnoolutus 6. Vajalikud arvutused Detaili väsimustugevuse arvutamine Väsimustugevuse arvutamiseks kasutan Miner-Palmgreeni reeglit. kus on tsüklite arv; on terase väsimuse baasarv: 107 Tsüklite arvu arvutus Käigukasti hammasratas töötab 200 päeva aastas, 6 tundi päevas, 3000 pööret minutis Konstant Hammaste pindades tekiv kontaktpinge Hamba laius b = 25 mm Kontaktpinna kõrgus a = 0,15 mm Kontaktpindala Kontaktpinge Hammasratta materjali voolavuspiiri tingimus on Väsimustugevuse arvutus Hammasratta materjali väsimustugevuse tingimus on 7. Kasutatud kirjandus 1. P.Kulu, D. Arensburger, A. Laansoo, F.Kommel, Materjaliõpetus: Juhendmaterjalid ja
Ühiskonna kontrolltöö Villu Valitsemine ja avalik haldus Võimude kolmikjaotus Vabariik: presidentaarne ja parlamentaarne. Võim: · Seadusandlik võim- parlament (1 või 2-kojaline), mis jaguneb komisjonideks ja fraktsiooniks. · Täidesaatev võim valitsus peaminister ministrid [ministeeriumid (kansler)] · Kohtuvõim- linnakogus, ringkonnakohus ja riigikohus. Parlamendi ülesanne on seaduste menetlemine. Valitsuse tööülesanne on seaduste elluviimine. Presidentism ja parlamentarism · Seadusandliku võimu institutsiooniks on USA-s kahekojaline parlament ehk Kongress. Presidentaalse riigikorralduse puhul on president t...
133,62% 180,30% 193,32% 142,37% 130271 Martin Haug, Tehnotroonika 1.rühm 1995 1996 1997 1998 1999 2000 5563 6504 5411 1533 5447 3345 20730 23687 25886 21634 21225 20617 85 110 97 70 107 76 10 8 12 16 17 21 122370 133854 130595 112822 97831 108330 1995 1996 1997 1998 1999 2000 87994 86502 86125 87912 77586 74161 11611 13639 16108 7782 7206 11915 1995 1996 1997 1998 1999 2000
Matti Ensio Nykänen (syntyi 17. heinäkuuta 1963 Jyväskylän) oli Suomo laskeahypähtäjä useita olympiakultamitalisti ja maailmanmestari. Kun sportlaskarjääri on esiintynyt laulaja. Hän on nelinkertainen olympiakultamitalisti (1984 ja 1988) ja kuusinkertainen maailmanmestari (1982, 1985, 1987 ja 1989). Matti Nykänen aloitti vakavasti laskeahypähtääharjoitusi 12-vuotiaana, mutta ensimmäisen varjon aukeaminen hän teki jo 10-vuotiaana. 1976 Nuorena hän vuodessa enintään 2000 harjoitushypähtää, viimeistään kuitenkin vuoden 3000. 1976. vuonna hän suoritti ensimmäisen varjon aukeaminen 60 metrin mäelt, vuotta myöhemmin pääsi 90 metrin vuorelle. 1979.vuonna 15-vuotisen poisina rohkeasta jo mennä Lahti suurelle vuorialle. 1981. vuonna oli Matti 17-vuotiaana ensimmäistä kertaa Suomi Mestarien. 1982. vuonna oli jo nuorten maailmanmestari 1982. vuoden maailmanmestaruuskisoissa Oslossa voitti Nykänen aikuisten kilpailuissa ensimmäisen maailmanmestari...
Tornaadod, trombid, vesipüksid Teadlased kasutavad tavaliselt terminit "tornaado". Vastupidiselt laialt levinud arvamusele ei ole tromb tornaadost väiksem. Eksitus tuleneb ilmselt sellest, et USA-s kasutatakse sõna tornado, Euroopas aga tavaliselt "tromb" (itaalia sõnast tromba; näiteks saksa keeles Trombe). Et Euroopa trombid on reeglina oma Ameerika "ametivendadest" väiksemad, siis on tekkinud arusaamine trombist kui väikesest tornaadost või tornaadost kui suurest trombist. Tegelikult on need sõnad sünonüümid. Eesti keeles on trombi nimetatud mitmeti, levinuimad nimetused on tuulispask ja vesipüks (vee kohal tekkinud ja liikuv pööris). Tromb ehk tornaado on väikese läbimõõduga, kuid väga intensiivne õhupööris, mille keskmes on õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust. Vesipüks on tornaado vee kohal. See on 100 kuni 600 m läbimõõduga ümber madala rõhu keskme pöörlev keeristuul. Tornaado peab puudutama ...
Kondensaatori aperioodiline laadumine I01=138 mA I02=119 mA R1=200 R2=233,33 I,µ I/I0 ln(I/I0) jrk nr aeg (s) R1 R2 R1 R2 R1 R2 1 0 124 107 0,898551 0,8991597 -0,10697 -0,10629 2 5 111 98 0,804348 0,8235294 -0,21772 -0,19416 3 10 101 90 0,731884 0,7563025 -0,31213 -0,27931 4 15 92 82 0,666667 0,6890756 -0,40547 -0,3724 5 20 85 76 0,615942 0,6386555 -0,4846 -0,44839 6 25 78 70 0,565217 0,5882353 -0,57054 -0,53063
KT VI // SÜDAME VERESOONKOND 107. Südame asend Asetseb eesmiseses keskseinandis ebasümmeetriliselt. 2/3 keha keskjoonest vasakul, 1/3 paremal. Kahe kopsu vahel, diafragma peal. Südametipp ulatub 5.-6. roide vahekohale. 108. Südame välisehitus Koonusekujuline. Eristatakse tagumis-alumist vahelismist pinda ja eesmis-ülemist rinnakroidmist pinda. Põhimik suunatud taha-üles ja paremale, südametipp alla-ette ja vasakule. 109. Südame kambrid, suistikud, sisenevad ja väljuvad veresooned - JOONIS!
12.2012 BILANSS HORISONTAALANALÜÜS % % 2010 2011 2010 2012 25,82% 14 831 32,02% -1,84% 37,50% 19,37% 7 471 16,13% 1,57% -4,48% 1,88% 875 1,89% 5,05% 19,37% 47,07% 23 177 50,04% -0,20% 19,84% 0,28% 0 0,00% 152,17% -100,00% 3,72% 2 100 4,53% -48,74% -29,36% 39,03% 16 107 34,77% -1,92% -1,31% 9,90% 5 247 11,33% -2,36% 26,16% 52,93% 23 454 50,63% -7,62% -0,19% 100,00% 46 321 100,00% -4,27% 8,13% 2,27% 672 1,44% -66,21% -75,63% 5,85% 3 620 7,76% -33,54% 0,25% 23,71% 12 409 26,61% -1,12% 26,21% 0,53% 0 0,00% 216,00 0,00%
väljapoole vähenedes. Seda, et me näeme Päikese serva teravana tingib nähtava valguse tekkimine suhteliselt õhukeses kihis fotosfääris, mida võib samastada Päikese pinnaga. Fotosfäärist allpool olevat osa nimetame lihtsalt Päikese sisemuseks. Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest -- vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks. Kuna see ühinemisreaktsioon nõuab kõrget temperatuuri (> 107 K) ning suurt rõhku ja siis saab see toimuda vaid väga sügaval Päikese sisemuses (energiat tootvas tuumas). Eralduv energia läbib kolmveerandi teest tsentrist pinnani footonite vahetuse teel (allpool kiiratud suure energiaga footon neeldub kõrgemates kihtides) seda nimetatakse kiirguslikuks energiaülekandeks (toimub kiirgusülekande tsoonis). Viimases osas väljub energia konvektsiooni teel (konvektsioonitsoon). Konvektiivsele liikumisele iseloomulike
Pindpinevus arvutatud valemiga (1) Katse temperatuur: 25oC Lahuse Tilkade arv n kontsentratsioon I II III Katsete Pindpinevus c, mol/l katse katse katse keskmine , mJ/m2 Võrdlusl. H2O 45 45 44 44,67 (71,97) 1 105 110 107 107,33 29,95 0,5 93 85 88 88,67 36,26 0,25 73 73 75 73,67 43,64 0,125 62 61 62 61,67 52,13 0,0625 53 58 57 56,00 57,40 2) Koostan pindpinevuse isotermi =f(c), millele tõmban neljal suvaliselt valitud kontsentratsioonil puutujad
Soolekepike ehk coli-bakter ehk kolibakter on üks paljudest enterobakterite sugukonda kuuluvatest pulgakujulistest bakteriliikidest, kes elab põhiliselt imetajate Pilt 4 Escherichia coli soolestikus. Jämesooles elavad soolekepikesed aitavad kaasa jääkainete töötlemisele ja toidu imendumisele, samuti toodavad nad K-vitamiini. E. coli on seedetrakti normaalse mikrofloora üks tuntumaid esindajaid, kelle kontsentratsioon jämesooles on 107 – 108 mikroobirakku/g. Enamik Escherichia coli tüvesid on ohutud, kuid leidub ka haigust tekitavaid serotüüpe. 1.5 Bacillus cereus Cereus võib esile kustuda kahte tüüpi toidust tingitud haigestumist: 1) Kõhulahtisusega kulgev puhang: Seda iseloomustab pikk peiteperiood, vahemikus 8-22 tundi pärast kontamineeritud toidu söömist. Sel Pilt 5 Bacillus cereus ajal toimub inimese peensooles B. cereus'e bakterite kohanemine,
Energiatoode Aktsiisimäär, eurodes Ühik Pliivaba bensiin (pliisisaldusega kuni 0,013 563 1000 liitrit g/l – kaasa arvatud) Tabel 3. Saasteainete emissiooni kogused ja arvutatud aktsiisimaks Parameeter Katalüsaatorita autod Katalüsaatoriga autod Kokku Kasutatud kütuse kogus, 107 100 11 900 119 000 tonni Linnas Maanteel Linnas Maantee l Kasutatud kütuse kogus, 53 550 53 550 5 950 5 950 119 000 tonni Kasutatud kütuse kogus, 73 73 8 8 163 030000
2015 SEE TÜHINE TÜHIK AUTOR: HELIKA MÄEKIVI JA MAIRE RAADIK NR 1 SISSEJUHATUS Suur osa kirjalikke tekste valmib praegusel ajal arvutis. Käsitsi kirjutamise puhul võib kahe sõna või sõna ja mõne sümboli vaheline tühik olla üsna suvalise pikkusega, siis ervutikirjas tähistab seda vahet vastav märk. Kui tühik lüüa valesse kohta, torkab see kohe silma, vahel isegi muudab lause tähenduse. KIRJAVAHEMÄRGID- PUNKT Koma, punkti, kooloni semikooloni, küsimärgi ja hüüumärgi ette lauses tühikut ei panda, vaid need järgnevad vahetult sõnale, nende järel on alati tühik. Reegli järgi tuleb jätta tühik pärast kuupäevaarvu järel olevat punkti, kui kuu on kirjutatud sõnaga, samuti käib tühik aastaarvu järel oleva punkti taha, olenemata sellest, kas sõna aasta on välja kirjutatud või lühendatud. Näide: Sündinud 15. märtsil 1961. aastal Tallinnas. Kui kuu on tähistatud Rooma numbriga, kirju...
Võõrliikide sissetoomine Külliki Tolmusk ja Car ina Claudia Paas BIOINVASIOON · Sai alguse 15. sajandil suurtemate maadeavastajate uurimisretkedega(kitsed, kassid) · 40% liikide väljasuremistest viimase 400 a. jooksul tuleneb võõrliikidest Võõrliikide sissetoomise põhjused: · jahiloomadeks · juhuslikult laevadega, nagu rändrott · laevade küljes nagu rändkarp · viljaseemnetega koos umbrohud VÕÕRLIIKIDE KAHJUD KOHALIKELE LIIKIDELE · hävitavad neid · muudavad toiduahelaid · võivad olla neile mürgised · toovad kaasa parasiite · ristuvad lähedaste liikidega, kuid ei anna järglasi, kes oleksid suutelised edasi paljunema(nõrgestades sedasi kohalikke populatsioone geneetiliselt Näiteid välismaailmast: · Victoria jär...
64.32 65.91 58.74 60.21 55.47 57.86 60.84 35.68 34.09 41.26 39.79 44.53 42.14 39.16 Page 6 MUSTAND 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 97831 108330 106183 111103 132096 124121 129423 5447 3345 3427 6416 3531 2678 3550 21225 20617 22279 22608 26592 27132 27170 107 76 82 112 113 84 150 17 21 28 26 68 108 270 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 77586 74161 79975 74327 79076 88500 81113 7206 11915 12644 14746 19873 21650 21917 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 17335 16359 19185 22371 24090 25533 24939
Character 1. Iseloom character 2. Kaasatundev sympathetic 3. Sõbralik friendly 4. Ebasõbralik unfriendly 5. Lahke kind 6. Mittelahke unkind 7. Kena nice 8. Meeldiv pleasant 9. Heasüdamlik, suuremeelne generous 10. Kohutav, õudne horrible 11. Ebameeldiv unpleasant 12. Õel, kade mean 13. Optimistlik optimistic 14. Pessimistlik pessimistic 15. Muretu, rahulik easy-going 16. Pinges, närviline tense 17. Tundlik, hooliv sensitive 18. Tundetu insensitive 19. Aus honest 20. Ebaaus- dishonest 21. Avatud, tolerantne, salliv broad minded 22. Kitsarinnaline narrow minded 23. Milline ta on? what`s he/she like? 24. Enesekindel self-confident 25. Arglik, häbelik shy 26. Oma tundeid näitama show her feelings 27. Huumorimeel sense of humor 28. Töökas hard-working 29. Laisk lazy 30. Täpne punctual 31. Alati hilineb always late 32. Usaldusväärne reliable 33....
Maroko ekspordi peamised sihtturud olid 2009. aastal Hispaania (22%), Prantsusmaa (20,2%), India (4,9%) ja Itaalia (4%). Peamised ekspordiartiklid olid: rõivad ja tekstiil; elektroonilised komponendid; mitteorgaanilised kemikaalid; toormineraalid; väetised; naftatooted; tsitrusviljad; juurviljad ning kala ja kalatooted. Eesti peamised ekspordiartiklid 2004. a. olid: Elusloomad ja loomsed tooted - 28% , puit ja puidutooted - 26% , paberimass ja tooted sellest - 23% Maroko oli Eesti 107. ekspordipartner. Eesti peamised impordiartiklid 2004. a. olid: Mööbel ja mööblilisandid - 44% , kivist, kipsist tooted - 28% , masinad ja seadmed - 23%Maroko oli Eesti suuruselt 88. impordipartner. 2009.a. kaubavahetuse maht 31 miljonit krooni (74.koht). Eesti eksport Marokosse 29 miljonit krooni, millest paber ja papp 12 miljonit krooni, mineraalsed kütused ca 10 miljonit krooni ning maismaatranspordivahendid ja nende osad ca 4 miljonit krooni. Eesti import Marokost oli 2009a
nr aeg R1(i), μA R2 R1(i/i0) R22 R1(ln(i/i0)) 1 0 110 145 Err:509 Err:509 Err:508 2 5 99 125 Err:509 Err:509 Err:508 3 10 87 107 Err:509 Err:509 Err:508 4 15 76 91 Err:509 Err:509 Err:508 5 20 68 79 Err:509 Err:509 Err:508 6 25 61 68 Err:509 Err:509 Err:508 7 30 54 59 Err:509 Err:509 Err:508
Home reading Google+ vs Facebook: The Comparison Kevin Curran*, Scott Morrison, Stephen Mc Cauley Faculty of Computing & Engineering, University of Ulster, Derry, Northern Ireland e-mail: [email protected]* 1. search-engine otsingumootor 2. flop läbikukkumine 3. scene stseen 4. consent nõusolek 5. inconvenience ebamugavus 6. stack up kestma 7. perennially aastaringselt 8. concise kokkuvõtlik 9. simultaneously üheaegselt 10. depreciate alahindama 11. restrict piirama 12. interface liides 13. refinement täpsustus 14. overlay ülekate 15. bullying kiusamine 16. nurture hoolitsus 17. novelty uudsus 18. clutter korralagedus 19. monetize raha ringlusse laskma 20. thriving product edukas toode 21. flank tiib 22. slick õlilaik 23. hassle nägelus 24. skew viltune 25. devote pühe...
objektiivsesse õigusesse. ,,Sõjahaudade kaitse seadus", omades talle ainuomast pealkirja Eesti normatiivsete aktide seas, on esmakordselt Riigikogu poolt (väljaandja) vastu võetud 10.01.2007 (vastuvõtmise aeg) ning avaldatud Riigi Teatajas (RT I 2007, 4, 21). SHKS jõustus 20.01.2007. Hiljem on seda muudetud neljal korral, kusjuures viimane muudatus jõustus 01.07.2014 (RT I, 29.06.2014, 109), millega ,,Vabariigi Valitsuse seaduse" § 107 3 lõike 4 alusel asendati ministrite ametinimetused jõus olevas redaktsioonis. 2 Narits, R. Õiguse entsüklopeedia. 2. tr. Tallinn: Juura 2004, lk 39. 4 2. EESTI ÕIGUSALLIKATE HIERARHIA Eesti õiguskorrale on omane hierarhiline iseloom, sellest tulenevalt võib õiguse allikate liigituse aluseks olla nende koht õiguskorras, lähtudes juriidilisest jõust. 3 Saadav vertikaalne
58 594 1 581 308 52 249 1 529 059 9 488 44 403 098 45 546 551 1 667 972 870 000 712 721 85 251 2 895 305 1 640 074 454 748 415 875 91 792 292 816 4 563 277 7 602 326 7 472 521 0 129 805 7 602 326 12 165 603 3 700 000 2 710 800 125 348 24 493 731 2 351 069 33 380 948 45 546 551 13 151 992 4 952 848 3 468 739 228 394 2 359 940 540 610 889 141 283 249 429 071 11 118 023 105 513 2 963 651 1 044 714 506 901 537 813 169 475 42 174 3 819 897 1 111 492 1 861 107 2 033 969 715 234 12 034 13 475 39 220 367 806 238 128 44 571 2 247 474 8 532 3 524 5 008 240 438 39 213 0 53 462 1 126 631 412 614 254 259 112 325 709 390 570 063 0 9 172 3 600 126 555 52 607 -271 956 2 623 025 2 351 069 2 351 069 BILANSS, kroonides 31.12.2007 31.12.2008 30.12.2009 Varad Käibevarad
Tehakse uus skaala lugem. Nõela vajumine on kahe lugemi vahe. Skaala ühikuks on 1/10 mm. Nõela vajumist kontrollitakse kolmes erinevas kohas. Lõplikuks vajumiks kolme keskmine tulemus. Nõela vajumine määrab ära bituumeni margi. Enamlevinud margid B 20/40 40/60 60/90 90/120 120/160 160/200 - ....... nr-d näitavad nõela vajumist selles vahemikus. keskmine 1. 107 88 19 110 91 19 110 91 19 19 katse 2. 108 86 22 107 88 19 116 93 23 21,33 katse 3. 111 88 23 119 88 31 118 98 20 24,67 katse Kolme tulemuse keskmine: (19 + 21,33 + 24,67) / 3 = 21,67 Bituumeni margiks on järelikult B20/40 TÖÖ NR. 8
12.7.04 põhi 4 20,2 9,4 105 12.7.04 4,5 18,3 7 74 4.5.05 4,8 pind 0,5 7,8 14,4 121 4.5.05 põhi 4 7,7 14,3 120 6.07.2005 5 pind 0,5 23,2 12,5 146 6.07.2005 põhi 4 19,0 12,0 130 8 03.05.2006 5,5 pind 0,5 10,23 10,67 95 03.05.2006 põhi 5 9,73 10,58 93 05.07.2006 5 pind 0,5 23,28 9,14 107 05.07.2006 põhi 4 17,86 1,82 19 08.08.2006 5 pind 0,5 21,08 9,48 107 08.08.2006 põhi 4 20,16 8,37 92 11.05.2007 pind 0,5 10,21 10,56 97 9.05.2008 5 pind 0,5 14 12,15 118 9.05.2008 põhi 4,5 10,7 6,07 54,3 4.07.2008 4,8 pind 0,5 21,1 9,5 106 4.07.2008 põhi 4 18,1 2,1 23 8.08
11. septembril 2001. aastal. Algsed World Trade Centeri kaks 110-korruselist torni kavandas Minoru Yamasaki 1960. aastate alguses. Ehitus algas 5. augustil aastal 1966. Põhjatorn (North Tower ehk 1. torn) valmis 1970. aasta detsembris ja Lõunatorn (South tower ehk 2. torn) valmis 1971. aasta juulis. Ehitised olid New Yorgi südalinnas Lower Manhattanil ja sisaldasid 4 miljonit ruutmeetrit büroopinda. Restoran Windows on the World asus Põhjatorni 106. ja 107. korrusel, samal ajal kui Lõunatornis oli 107. korrusel vaatlusplatvorm, mille nimi oli Top of the World. World Trade Center elas üle tulekahju 1975. aasta 13. veebruaril ja pommitamise 1993. aastal. Aastal 1998 otsustas Port Authority liisida hooned välja erafirmale, selle au sai endale Silverstein Properties 2001. aasta juulis. 11. septembril 2001. aastal lendasid kaks Boeing 767 lennukit World Trade Centeri kompleksi kaksiktornidesse sisse
Parlamendi ülesanded ja töökorraldus. PS 4.peatükk $$ 59-76(Riigikogu) $ $67- Aastas on RK-l 2 istungjärku, jaanuarist kuni jaanipäevani; septembrist kuni jõuludeni. $69- RK valib esimehe ja 2 aseesimeest. RK moodustab komisjonid (11), RK võivad olla fraktsioonid. $73- seaduste vastuvõtmine toimub poolthäälte enamusega(50%+1)-> eriti tähtsaid otsuseid langetab RK koosseisu enamusega(st.101on kokku -> 51 peab hääli olema). 7 ptk $$ 102- 110 (seadusandlus ) $103- seaduste algatamine. Õigus on RK liikmel, fraktsiooni komisjonil, Vabariigi Valitsusel ja presidendil PS muutmiseks. $104- RK kooseisu häälteenamusega vastuvõetavad seadused. Kodakondseseseadus. Riigi eelarve. RK valimise seadus, presidendi valimise seadus, rahvahääletamise seadus, PS muutmise seadus-> kokku 17 seadust. $105- Rahva otsus referendumil määratakse kindlaks osavõtnute häälteenamusega-> rahvahääletuse otsuse kuulutab president kohe välja. $106- RAHVAHÄÄÄLETUSELE E...
§15-16 Bütsants · 395 jagatakse Rooma keisririik Ida-Roomaks ja Lääne-Roomaks · 330 pealinn Roomast Byzantioni, mis nimetatakse ümber Konstantinoopoliks · Ida-Rooma ehk Bütsants (keskaegne nimetus) püsib 395-1453 1. Ida-Rooma e. Bütsantsi püsimajäämise põhjused: - rikkalikud materiaalsed ja inimressursid - soodsad georgaafilised tingimused, mis muutsid riigi kergesti kaitstavaks (piiri lühidus, maastik, maismaatee Euroopast Aasiasse) - sõjaväge hoiti ülal talupoegadelt ja käsitöölistelt laekuvate maksudega, sõjaväkke ei värvatud germaanlasi - paiknemine kaubateede ristumiskohas, rikkad linnad - arenenum kui Lääne-Rooma 2. Õitseaeg oli keiser Justinianus I ajal (6. saj): - sõjavägi oli jaotatud kolmeks: piirikaitseväed, tegevarmee, keisri ihukaitse - armee tuumikuks olid vabad talupojad, said teenistuse eest pärandatava maatüki - 11. saj muutub palgasõjaväeks ja sinna tuleb palju e...
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Kristi Lember TITAANID Juhendaja: Aavo Jakobsoo Pärnu 2008 SISSEJUHATUS 3 1. TITAANID JA NENDE SEOSED OMAVAHEL 4 1.1 Keda titaanid kehastasid 4 2. OLEMUS 5 3.TITANOMARHHIA 5 KOKKUVÕTE 6 KASUTATUD KIRJANDUS 7 LISAD Lisa 1 Pildid 8 2 Sissejuhatus Valisin selle teema uskudes, et leian selle aja ja sündmuste kohta seoses titaanidega huvitavaid tegusid ja uskumusi. Kes olid titaanid? Milline on nende vahekord jumalatega? Nende teod? Keda nad kehastasid? Sellistele küsimustele otsin ma vastuseid oma referaadis. Seletan nende seost omavahel ja pereringi. Töö eesmärgiks seadsin lugejale tutvustada titaanide olemust ...
Wörter 1. Die Gentechnik, -en - geenitehnoloogia 2. der Aminosauer, -äure- aminohape 3. die Biosynthese, -n - biosüntees 4. der Bakteriophag, -en - bakteriofaag 5. der Genexpression, -en - geeniekspressioon, -väljendumine 6. das Bronchialkarzinom, -e kopsuvähk 7. der Krebs, -e - vähk 8. die Epidemologie, -n -epidemoloogia 9. der Lungentumor, -en - kopsukasvaja 10. die Kanzerogene, -en - kantserogeen ( vähki põhjustav geen) 11. der Prävention, -en - ennetamine 12. der Antikörper- antikeha 13. der Biotransformation, -en - biotransformatsioon 14. die Enzyme, -en - ensüüm 15. ensymatisch- ensümaatiline 16. der Hämoglobin, -e - hemoglobiin 17. der Gerinnungsfaktor, -en - hüübimisfaktor 18. klonen- kloonima 19. die Genkartierung- geeni kaardistus 20. der Mikroorganismus- mikroorganism 21. die Zelle- rakk 22. der Allel- alleel 23. anaerob- anaeroobne 24. das Antigen, -e - antigeen 25. der Startcodon- star...
Lemmküla 1 1 1 Loksa 37 36 36 Metskaevu 10 9 9 Naistevälja 31 31 32 Piisupi 51 60 59 Porkuni 198 196 189 Põdrangu 82 81 80 Sauvälja 21 21 20 Savalduma 28 27 26 Türje 11 10 9 Uudeküla 108 107 108 Vadiküla 7 6 5 Vajangu 382 378 381 Vistla 23 22 21 Võhmetu 15 15 14 Võhmuta 52 52 51 KOKKU 4464 4442 4425 Omavalitsus Vallavanem- Toomas Uudeberg Vallavolikogu esimees- Andrus Freienthal Volikogu aseesimees- Rein Lall Liikmed- Ain Aasa Vaike Amur Vardo Arusaar Vatslovas Budrikas
Läbi teleskoobi näeme me veel mäeahelikke, lõhesid, orge ja muidugi tema kuulsaid kraatreid, mille poolest Kuu nii tuntud on. 3. Atmosfäär Kuul pole atmosfääri. Kuid mõned tõendusmaterjalid Tsementinuilt vihjavad sellele, et Kuu lõunapooluse lähedal asuvates sügavates kraatrites võib olla veest tekkinud jääd. Kui see osutub tõeks, on see suure tähtsusega tulevastes Kuu-uurimistes. 4. Pinnaehitus Kuu koor on keskmiselt 68 km paks ja varieerub oluliselt 0-st all kuni 107 km-n Korolevi kraatrist põhjapoole Kuu tagumisel küljel. Koore all asub vahevöö ja arvatavasti ka väike tuum. Kuu vahevöö on ainult osaliselt sula. See on imelik, aga Kuu massi on tasakaalustunud tema geomeetrilisest tsentrist umbes 2 km võrra Maa suunas. Samuti on koor tihedam Maale lähemal asuvas küljes. Kuul on kaks tähtsamat maastikutüüpi: väga vana mägismaa ja suhteliselt tasane noorem Maria.
1.Kuidas organismid paljunevad? kas sugulisel või mittesugulisel teel 2. Mis vahe on vegetatiivsel ja sugulisel e generatiivsel paljunemisel? sugulisel e. Generatiivsel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Mittesugulisel e. Vegetatiivsel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. Toimub kas eoseliselt või vegetatiivselt. 3. Mis on vegetatiivse paljunemise tähtsus? Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna 4. Miks on vajalik rakkude jagunemine? Rakkude jagunemine tagab organismi kasvamise ja arengu. Lisaks sellele on jagunemine vajalik ka hukkunud rakkude asendamiseks ja vigastuste paranemiseks. 5. Mis tüüpi rakkude paljunemine on mitoosis ja mis tüüpi rakkude paljunemine on meioosis? Mitoos- keharakkude paljunemine. Meioos-sugurakkude paljunemine 6. Tunne jooniselt ära mitoosi faase (õ lk 106). 7. Kromosoomi ehitus (joonis ...
Kodune töö nr 3 Lähteandmed: Asula ühisveevarustuse skeem on toodud alljärgnevalt (Joonis 1). Ühisveevarustuse süsteemi iseloomustavad suurused on toodud (Tabel 2) ning veetarbimist iseloomustavad suurused on toodud (Tabel 1). Kinemaatiline viskoossus () = 1,308 * 10-6 m Maksimaalne lubatud kiirus torudes (v) = 0,8 m/s Toru ekvivalentkaredus (e) = 0,1 mm Pumba kasutegur () = 0,6 Ajami kasutegur (a) = 0,95 Ülesanne: Dimensioneerida ühisveevarustussüsteemi torud Dimensioneerida ühisveevarustussüsteemi toitev pump Leida dimensioneeritud pumba vajalik ajami võimus Koosta ühisveevärgi torustikeskeem ja kannaskeemile: o toru materjal, välisläbimõõt, pikkus o pumba vooluhulk ja tõstekõrgus PE De 140 500m ...
“ 9. Lk 72 lõik 5 „Kuid meid kistakse jälle edasi, ja me läheme, vastu oma tahtmist ja ometi hullupööra metsikult ja raevukalt ning tapahimuliselt, sest nood seal on praegu meie surmavaenlased, nende püssid ja granaadid on suunatud meie vastu, ja kui meie ei hävita neid, siis hävitavad nemad meid!“ 10. Lk 88 lõik 1 „Ja niimoodi me marsime, surnud seltsimehed, meie kõrval, rindeaastad selja taga – ent kelle vastu, kelle vastu?“ 11. Lk 107 lõik 2 „Mu silmad paeluvad neid: rääkige minuga – võtke mind vastu- võta mind vastu, endine elu, võta mind vastu – sina muretu, kaunis – võta mind jälle vastu!“
AEROFLOT Kristiina Kass RB13 Ajaligu 9. veebruar 1923- Nõukogude venema otsustas organiseerida tsiviillennandust. 17 märts 1923- asutati lunnundus ühing Dobroljot, mille eesmärgiks oli reisijate, posti ja muu kauba vedu sise- ja välisliinidel. 12 veebruar 1932- moodustati "Dobroljoti" põhjal Tsiviillennunduse Peavalitsus ja ühtlasi loodi riigi tsiviillennundusettevõttele ametlik lühinimi "Aeroflot". 1938 sai "Aeroflot" maailma suurimaks lennundusettevõtteks ja selleks jäi ta kuni NSV Liidu lagunemiseni. 1976 sai "Aeroflot" maailma esimeseks lenndusettevõtteks, mis vedas aasta jooksul üle 100 miljoni reisija. Põhiliselt jäid tema lennud NSV Liidu piiresse, aga siiski ulatus tema regulaarliinide võrk viiele kontinendile. 1992 korraldati "Aeroflot" tegevus ümber. Sellest eraldus üle 300 ettevõtte, millest mõned olid nii väikesed, et nende lennuparki kuulus kõigest mõni üksik lennuk. 1994 reor...
Nixoni tagasiastumine on ainus kord USA ajaloos, mil president on ise ametist lahkunud. Ilma "Sügava kurgu" infota poleks seda juhtunud, teatab The Telegraph. Praegu 91-aastane Mark Felt töötas 1970-ndatel FBI peauurijana, olles sisuliselt tähtsuselt teine mees FBI-s. Tema isik püsis tänaseni saladuses ning oli üle 30 aasta Washingtoni üks suuremaid müsteeriume. 1973 lõpetas USA sõjalise sekkumise Vietnamis. Kasutatud kirjandus: Ameerika presidendid 1945 2000 - G.Harry Bennett lk 107 Ameerika otsustavad hetked - Ronald D. Gerste lk 301 http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/article.php?id=10501790 07.05.2013 Eesti Entsüklopeedia 6
Paarisuhte kolm perioodi (õ. lk. 98-107) 1. Algperiood: lähemalt tutvumine ja ühtesulamine Areng saab alguse enne kooselus algust. J. John väidab, et suhe peaks enne abieluks kujunemist läbima 5 astet: Soovide formuleerimine – nooruk hakkab tajuma, mis on tema jaoks tähtis, milliseid omadusi ta ootab ja soovib sellelt, kellega kavatseb püsivamalt suhelda. Sõprussuhte teke – Võimalus uuest tuttavast rohkem teada saada, näha tema mitmesuguseid omadusi ja käitumist erinevates olukordades. Kohtumiste periood – Saadakse ülevaade sarnasustest ja erinevustest ning nähakse konfliktseid alasid ja ohumärke. See on sobiv aeg suhe katkestada mõne ohumärgi pärast. Lähem tutvumine – Räägitakse kõikvõimalikel teemadel ja kaaslasest tahetakse rohkem teada saada. Saadakse teada teineteise silmaringi, ...
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 102 Ordulinnus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 104 Muutuv ordu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 107 Aadel ja vasalkonnad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 110 Mõistelooline ringvaade . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 110 Vasalkonna kujunemine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
RP II k kontrolltöö SÕNAD JA VÄLJENDID 1. Aktsiakapital - акционерный капитал 2. Aktsiaselts – акционерное общество 3. Algdokument – первичный документ 4. Allahindlus - скидка 5. aruandeaasta kasum - прибыль за финансовый год 6. aruandeaasta kahjum - убытое за финансовый год 7. asjakohane – актуальный 8. asjatundlik - компетентный 9. asutama - основывать 10. avalikustama - предать гласности 11. avastama - обнаруживать 12. bilanss - баланс 13. bioloogiline vara – биологическое имущество 14. brutokasum – валовая прибыль 15. eelarvamus - предубеждение 16. eelistama - предпочитать 17. eelmiste perioodide jaotamata kasum – нераспределенная прибыль прошлых лет 18. eksitama - вводить в заблуждение 19. elukutse - профессия 20. eraldis - отчисление 21. eraldiseisev - отдельностоящий 22. erapooletu - беспристрастный 23. ...
Toimingut pole vaja põhjendada, kuid juhul, kui adressaat seda küsib, siis peab oskama põhjendada. Vahekokkuvõte:PPA toiming ei ole formaalselt õiguspärane. II. Materiaalne õiguspärasus PPA poolt teade avaldamise aluseks ehk volitusnormiks on KorS § 26 lg 2, nagu kaasuses on märgitud. PPA poolt avalikkuse teavitamine on ta kohustuseks. Toimingu kooskõla õigusnormiga ( HMS § 107 lg 1 ):on olemas. Kaalutlus on teostatud (HMS § 107 lg 2):ei ole täidetud. Proportsionaalsuse kontroll (HMS § 107 lg 2): 1. Põhiõiguse või vabaduse tuvastamine: õigus perekonnaelu puutumatusele (kvalifitseeritud põhiõigus) 2. Sobivus:on sobiv. 3. Mõõdukus:on mõõdukas ehk piisavalt intensiivne. 4. Vajalikkus:ei ole vajalik ehk on olemas ka teine vähem koormav õiguskaitsevahend.
00 770.00 770.00 Sotsiaalmaks (tasutakse järgmisel kuul) 0.00 254.10 254.10 254.10 254.10 254.10 254.10 Töötuskindlustusmaks (tasutakse jrgm kuul) 0.00 7.70 7.70 7.70 7.70 7.70 7.70 Koolituskulud Maksud Muud maksud (riigilõivud jms) Käibemaks 766.00 138.00 87.00 191.00 173.00 104.00 107.00 113.00 Finantseerimistegevusest Pikaajalise laenu tagasimaksed Lühiajalise laenu tagasimaksed Intressid Käibemaksu korrigeerimised 0.00 #VALUE! #VALUE! 1,109.00 563.00 2,033.00 522.00 Dividendide väljamaks (brutoumma) Kasutamine kokku 4,735.00 1,598.00 #VALUE! #VALUE! 3,178.80 2,218.80 3,706.80 2,231.80
N1 OPEL VIVARO-B N1 OPEL VIVARO-B N1 OPEL VIVARO-B N1 OPEL VIVARO-B N1 OPEL VIVARO-B N1 OPEL VIVARO-B N1 OPEL ZAFIRA N1 OPEL ZAFIRA N1 OPEL ZAFIRA N1 OPEL ZAFIRA N1 OPEL ZAFIRA N1 OPEL ZAFIRA N1 OPEL ZAFIRA N1 OPEL ZAFIRA TOURER N1 OPEL ZAFIRA TOURER N1 OPEL ZAFIRA TOURER N1 OPEL ZAFIRA TOURER N1 OPEL ZAFIRA-A-CNG N1 PEUGEOT 106 N1 PEUGEOT 107 N1 PEUGEOT 107 N1 PEUGEOT 107 N1 PEUGEOT 205 N1 PEUGEOT 206 N1 PEUGEOT 206 N1 PEUGEOT 206 N1 PEUGEOT 206 N1 PEUGEOT 206 N1 PEUGEOT 206 N1 PEUGEOT 207 N1 PEUGEOT 208 N1 PEUGEOT 208 N1 PEUGEOT 208 N1 PEUGEOT 208 N1 PEUGEOT 208 N1 PEUGEOT 208 N1 PEUGEOT 208 N1 PEUGEOT 208 N1 PEUGEOT 208 N1 PEUGEOT 208 N1 PEUGEOT 208 N1 PEUGEOT 208 N1 PEUGEOT 280 L N1 PEUGEOT 280 L
, -- [ ] (+/- () ) : , . , . «» . C. . 9- c 8 2008 : : 2- 7 2000 -- 7 2008 (. . 31 1999 ) (2000-2004) (.., 2004) -: (2004-2007) (2007-2008) : : 5- 16 1999 -- 7 2000 (. . 9 1999 ) ( : 31 1999) : : -- : -- : · · · · o · o · o · · o o · o o · · · · · · · · · · · · : o 17 1991 o 25 1993 o 12 1993 · : o 1995 · 1999 · 2003 · 2007 · : o 1996 · 2000 · 2004 · 2008 · · · · · (. 7 1952 (56 ), , , ) -- , 8 2008 -- . 7 2000 7 2008 ...
2 Mai 278 391 113 13,221 2,6442 15,8652 3 Juuni 391 504 113 13,221 2,6442 15,8652 4 Juuli 504 639 135 15,795 3,159 18,954 5 August 639 771 132 15,444 3,0888 18,5328 6 September 771 896 125 14,625 2,925 17,55 7 Oktoober 896 1003 107 12,519 2,5038 15,0228 8 November 1003 1119 116 13,572 2,7144 16,2864 9 Detsember 1119 1255 136 15,912 3,1824 19,0944 10 Jaanuar 1255 1362 107 12,519 2,5038 15,0228 11 Veebruar 1362 1493 131 15,327 3,0654 18,3924 12 Märts 1493 1628 135 15,795 3,159 18,954 Kokkuhoid
Kuupäev oli arvestatud Juliuse kalendri järgi . Gregoriuse kalendri järgi oleks rahvaloendus toimunud 9.veebruaril 1987.aastal . Loenduse tulemusena selgus , et Eesti rahvaarv 1881.aasta loenduse territooriumil oli 181 kuuga ( rohlem kui 15 aastaga ) kasvanud 945 068 inimeseni ehk 7,2% . Rahvaloenduse tulemused avaldati 8 aastat hiljem venekeelse koondteosena ( ,,Vene Impeeriumi esimene üldine rahvaloendus , 1987" ) Esimene Eesti Vabariigi rahvaloendus aastal 1922 Rahvaarv 1 107 059 Eestlaste osatähtsus 88% Linnaelanikke 27% Esimese rahvaloenduseni jõuti juba 1922 . See kestis 2 päeva . Selle tegelik nimetus oli ,,I Eesti rahvalugemine" . Üldrahvalugemise seaduse võttis Riigikogu vastu 27.juunil 1922.aastal . 25.augustil määras Vabariigi Valitsus kindlaks loenduse kriitilise momendi 28 detsember , kell 00.00 . Loendusküsimustik oli varasematest märksa põhjalikum, esimest korda uuriti täpsemalt ka inimeste
konkurentidega eelisolukorras, siis üldiselt keelatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 kohaselt riigiabi andmine. Mõningatel juhtudel on valitsuse sekkumine aga vajalik, et tagada majanduse tõhus ja õiglane toimimine. Teatavate poliitiliste eesmärkide ja suundade puhul võib riigiabi käsitleda Euroopa Liidu toimimise lepinguga kooskõlas olevana.1 Riigiabi antakse kindlaksmääratud perioodiks ja ulatuses, mis on vajalik EL toimimise lepingu artikli 107 lõigetes 2 ja 3 (lisa 1) nimetatud eesmärgi saavutamiseks. Kuna riigiabi on ühisturuga põhimõtteliselt kokkusobimatu, siis otsustamisel kas tegemist on riigiabiga, peab see vastama kõigile järgmistele tingimustele: abi antakse riigi, linna või valla vahenditest; abimeetmel on valikuline iseloom (suunatud ettevõtjale, nende grupile või kindlate kaupade tootmiseks); abimeede annab eelise abi saajale; abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi EL liikmesriikide vahel.2
Kineetika- liikumist uuriv teadusharu 44. Defitsiitne haruldane, nappiv 103. Kissell magustoit 45. Degenerant mandunu 104. Kitarr keelpill 46. Dekadents allakäik 105. Klisee kulunud väljend, kirjaloo teisend 47. Deklamatsioon ilulugemine 106. Komitee valitav juht või organ 48. Deklaratsioon ametlik teadaanne 107. Kompetentne asjatundlik, pädev kursisolev 49. Delegaat saadik 108. Kompleksne liidetud, seotud 50. Demograafiline rahvastikuline 109. Konkreetne kindel 51. Desarmeerima relvastust vähendama 110. Konkurent vastane 52. Diagnoos haiguse kindlaksmääramine 111. Konstateerima nentima, tõsiasja kinnitama 53. Diagramm skeem, joonis 112
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
