1) Aatom-nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused 2) aatomi tuum-on aatomi väga väike ja tihe keskosa, mis moodustab põhilise osa aatomi massist 3) elektronkate-Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv 4) nukleonid-on barüonid, mis koosnevad ainult u- ja d-kvarkidest ning mille isospinn on 1/2 5) prooton-on positiivse elektrilaenguga elementaarosake 6) neutron-on neutraalse elektrilaenguga elementaarosake 7) elektron-negatiivse laenguga fundamentaalne elementaarosake 8) ioon-on aatom või molekul, mis on kaotanud (või juurde saanud) ühe või mitu valentselektroni 9) katioon- positiivse laenguga ioon 10) anioon- negatiivse laenguga ioon 11) redutseerija-element mis redoksreaktsioonikäigus loovutab elektrone. 12) Oksüdeerija-on keemias aine, mis redoksreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone. 13) Redutseerimine-on re...
Geograafia kt lk 107-123 1Nimeta vanu, uusi ja uusimaid tööstusharusid. Vanad tööstusharudUued tööstusharudUusimad e. Kõrgtehno-loogilised tööstusharud. 1. Rõivatööstus. 2. laevaehitus 3. veduri- ja vaguniehitus.1.autotööstus. 2.naftakeemia. 3.kodumasinate tootmine. 4. kosmeetikatööstus 5.põllumajandusmasinate tootmine 6. telekommunikatsiooni- ja sidevahendite tootmine.1. arvutitööstus. 2.kosmosetehnika tootmine. 3. elektroonikatööstus. 1Võrdle fordismi ja toyotismi. Igaks juhuks tootmine (fordism)Õigeks ajaks tootmine (toyotism)Detailide hankiminePaljudest juhuslikest ettevõtetest.Kindlatelt koostööpartneritelt, mis asuvad suhteliselt lähedal peaettevõttele.LaoseisudSuured (igaks juhuks)Minimaalsed (õigeks ajaks)Kvaliteedi kontrollKvaliteeti kontrollitakse detailide saabumisel.Kvaliteeti kontrollib detaili valmistav tehas.JuhtimissüsteemHierarhiline palju allüksuste juhteKvaliteed...
imbuda pinnasesse. 2.6 Tabel: Valgusallikate ohtlik keemiline sisu Hõõglamp - Päevavalguslamp elavhõbe LED-lamp - Halogeenlamp halogeenid 7 3. Inimeste teadmised valgusallikatest ning nende kasutamine Koostasime internetiküsimustiku, milles küsisime küsimusi inimeste energiasäästmise, valgusallikate teadmiste ning kasutamise kohta. Vastajaid oli 107, ning tegemist oli noorte inimestega. 3.1 Tabel: Energiasäästmise olulisus On oluline 68,00% Ei ole oluline 21,00% Vahetevahel 11,00% 3.2 Tabel: Inimeste valgusintensiivsuse eelistused Hämar 29,00% Intensiivne 5,00% Täiesti pime 4,00% Oleneb vajadusest 59,00% 3.3 Tabel: Kõige vähem energiat nõudev lamp(küsitletute arvates)
96 195.00 2 Kilp 2 330x120 330 120 3.96 195.00 Seinaelement 330x90 330 90 2.97 140.00 3 Kilp 3 330x90 330 90 2.97 140.00 Seinaelement 330x72 330 72 2.376 119.00 4 Kilp 4 330x72 330 72 2.376 119.00 Seinaelement 330x60 330 60 1.98 107.00 5 Kilp 5 330x60 330 60 1.98 107.00 Seinaelement 330x30 330 30 0.99 74.20 6 Kilp 6 330x30 330 30 0.99 74.20 med Elementide mass arv kilbis kokku tk kg 7 8 1 398 1 398 1 195 1 195 1 140 1 140
58 IV 63.87 63 52.42 59.11 26.03 3 275 30.4 -0.17081 275 30.22919 275.50 31.63 31 37.81 I 31.63 31 37.81 77.62 66.09 4 101 4.6 -0.17081 101 4.429194 101.07 312.70 312 42.24 IV 47.30 47 17.76 186.54 126.51 36 107 48.9 -0.17081 107 48.72919 107.81 240.52 240 30.97 III 60.52 60.00 30.97 163.36 -80.40 37 142.63 pr 757 44.9
5. 50 16 110 150/150 110 105 7,5/150 5,2 106 150/150 106 42 1/100 0,42 83 1/100 0,83 50 5/100*1/5 0,50 33 150/150 33 6. 50 20 110 150/150 110 90 7,5/150 4,5 106 150/150 106 36 1/100 0,36 84 1/100 0,84 63 5/100*1/5 0,63 33 150/150 33 7. 50 23 110 150/150 110 84 7,5/150 4,2 106 150/150 106 33 1/100 0,33 84 1/100 0,84 73 5/100*1/5 0,73 33 150/150 33 8. 50 28 110 150/150 110 92 7,5/150 4,6 107 150/150 107 36 1/100 0,36 84 1/100 0,84 90 5/100*1/5 0,90 34 150/150 34 9. 50 32 110 150/150 110 118 7,5/150 5,9 107 150/150 107 42 1/100 0,42 84 1/100 0,84 40 5/100*2,5/5 1,00 34 150/150 34 10. 50 36 110 150/150 110 126 7,5/150 6,3 107 150/150 107 51 1/100 0,51 84 1/100 0,84 45 5/100*2,5/5 1,13 34 150/150 34 Cres=23F Vektordiagrammid U 1) kui C=0 =>Ic=0 U1 U2
LINNAGEOGRAAFIA. Kordamise teemad 1. Linnageograafia teoreetilisi käsitlusi: põhisisu, olulisemad teooriad ja mudelid (J.Jauhiainen: „Linnageograafia“) 1A. Linnaökoloogia (lk 86-94) Konkureerimisel, domineerimisel ja arenemisel baseeruv linnaökoloogiline lähenemine on pärit darvinismist ja taimeõkoloogiast. Inimene on looduse osa ning inimtegevuse arengut reguleerivad loodusseadustega sarnased reeglid: tugevamad paiknevad linna paremates kohtades ning nõrgemad kehvemates. Inimtegevus paigutub ruumis sotsiaal-majandusliku konkurentsi alusel. Erinevate gruppide vahel toimub võitlus, mille lõpptulemusena moodustuvad loomulikud piirkonnad. Kontsentriliste vöönditelinnamudel. Burgessi mudel. Sellest morfoloogilisest kirjeldusest arendati üldisem mudel. Teine linna arengut esitav mudel on Hoyti sektormudel - selles mudelis järgib linnamaa kasutus transpordikoridore. Kolmas linna arengumudel on Harrise-Ullmanni mitmeke...
(täidab õppejõud) seletused MASINAELEMENDID I -- MHE0041 Rummu kõige ohtlikum olukord vastab suurimale pingule. Rummu sisepinna punktide suurimale pingule vastav TANGENSIAALPINGE: max 1802+ 902 σ Tang =¿ 64* 2 2 =106,6 ≈ 107 MPa 180 −90 Rummu sisepinna punktide suurimale pingule vastav RADIAALPINGE: max σ Rad =−107 MPa Rummu sisepinnapunktide suurimale pingule vastav suurim EKVIVALENTPINGE: σ Ekv =√ 107 + (−107 ) −107∗(−107 )=185,3 MPa ≈ 185 MPa 2 2 Hindamistabel Lahendi õigsus Sisu selgitused Tähiste
Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 24 OT allkiri: Gaaside erisoojuste suhe Töö eesmärk: Õhu erisoojuste suhte Töövahendid: Clement'i- määramine Clement'i Desormes'i Desormes'i riist, ajamõõtja. meetodil. Skeem Õhu erisoojuste suhte määramine KATSE NR h1 , mm h2 , mm h1 - h2 , mm 1 146 39 107 1,364 2 171 38 133 1,286 3 181 48 133 1,361 4 168 44 124 1,355 5 157 39 118 1,331 1,364 + 1,286 + 1,361 + 1,355 + 1,331 = = 1,339 5 lpv = 0,80mm l = 0,5mm
PILDIL: Linnavaade, postkaart aastast 1904 120 . ( , 1740- ) (1790- ) . , . 120 hektari suurune ala. Koosneb tavalisest osast ( , 1740ndatest aastatest) ja pargist (1790ndatest) kolmest tiigist ja kunstmägedest. Pargi lääneosas on jõgi ja selle tamm. PILDIL: Üle silla Aleksandri pargis, akvarell 19ndast sajandist : : : II : 1792--1796 : I, I, III, II Projekti autor: Giacomo Quarenchi Kuulsaimad elanikud: ... PILDIL: Aleksandri loss 107 . (1717 -- 1720- ) (1760--1796 ), . I. 107 hektari suurune ala. Koosneb tavalisest Vanast aiast (1717-1720ndad) ja inglise pargist (1760-1796), eraldatud suure tiigiga. Nimetatud Katariina I järgi. PILDIL: Katariina pargis, postkaart aastast 1939 : : : I : 1717 : 1752--1756 Ehitaja: Francesco Bartolomeo Rastrelli Alustatud (?): 1717 Ehitatud: 1752-1756 PILDIL: Lossi vaade hoovi poolt XVIII , 1716 I I; 1746 -, 1755 .
Kas O-l täitmise nõue on? §106 lg 1,2,3 kas saab öelda, et Q on heauskne? Jah, kuna tema ei teadnud. Tsüs §139, heausksust eeldatakse. Seega pole ilmselt nõuet. Kahjuhüvitamise nõue võiks aga teoreetiliselt olla. §139. Heausksuse eeldus VÕLAÕIGUSSEADUS § 108. Kohustuse täitmise nõudmine § 271. Üürilepingu mõiste Variant (i): Pärast üürilepingu sõlmimist septembris rääkis O sellest Q-le, kes kiitis O sõlmitud head tehingut. Kas see mõjutab lahendust? TSüS § 107 lg 1 (edasilükkava tingimusega tehing, õigust ei teki või ei teki ettenähtud kujul, teisest poolest tuleneva asjaolu tõttu) Järeldus: O´l on kahjunõue M´i vastu. Jah, sest siis polnud O enam heauskne. §106 lg 2 ei olnud õiguslike tagajärgi. Seega Q ei omandanudki autot. Variant (ii): Samasugune leping O ja M vahel nagu põhikaasuses, M ei ole Hummerit kellelgi võõrandanud, kuid tegi sellega hooletu sõidu tulemusel omal
T 2 =7.37 ±0.25(s) Nihkemooduli arvutamine 16 πLm (l 22−l 21) mm∗kg∗mm2 kg [ ] [ ] G= r 4 (T 22−T 21 ) [G] = mm4∗s 2 = mm∗s 2 16∗π∗904∗0.68(1202 −602) kg G= 0.6 4∗(7.372−5.11 2) = 9.13 * 107 ( mm∗s2 ) Nihkemooduli veo arvutamine osatuletiste alusel ∂G 16 πm ( l 22−l 21 ) 16∗π∗0.68 ( 1202−602 ) ∗∆ L= 4 2 ∗∆ L= ∗5=5.05∗10 5 ∂L 2 r ( T 2−T 1 ) 4 2 2 0.6 ( 7.37 −5.11 ) ∂G 16 πL ( l 22−l 21 ) 16∗π∗904 ( 1202 −602 ) ∗∆ m= 4 2 2 ∗∆ m= ∗0.001=1
4 101 39,6 101 39,4 ### ### ### #VALUE! 4 -0,2 313 3,9 IV 46 56,1 110,98 + 75,78 - 81,08 + 75,79 - 81,13 36 107 46,1 107 45,9 445,26 342,86 36 240 47,0 III 12 46,6 - 241,41 - 54,74
kohus (PS § 149) Põhiseaduslikkuse järelevalve korraldus • Kohus järgib põhiseadust ja tunnistab põhiseaduse vastaseks mis tahes seaduse, muu õigusakti või toimingu, mis rikub põhiseaduses sätestatud õigusi ja vabadusi või on muul viisil põhiseadusega vastuolus (PS § 15) • Presidendil on õigus pöördud Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada Riigikogu poolt vastu võetud seadus põhiseadusega vastuolus olevaks (PS § 107 lg 2) • Õiguskantsleri on õigus pöörduda Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada seadusandliku või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse õigustloov akt kehtetuks (PS § 142) • Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus (PS § 149 lg 3) • Kohus jätab kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes seaduse
tpid = em * ln => tpid = 0,15 * ln 6.Sõltuvuse =f(t) ehitamiseks kasutame valemit =- pid+( + )* Siirdeprotsesside lõppajaks valime 4 =4*0,15=0,6s Aja t väärtusteks valime 0s; 0,075s ; 0,15s ; 0,225s ; 0,3s ; 0,375s ; 0,450s ; 0,525s ; 0,6s Arvutusnäide: Ajaks valime 0,075s =0+( +107)* 7.Kanname arvutus tulemused tabelisse t,s 0 0,075 0,15 0,225 0,3 0,375 0,45 0,525 0,6 , rad/s 107 64,9 39,4 23,9 14,4 8,78 5,32 3,23 1,96 ja ehitame funktsiooni graafiku 2 8. Sõltuvuse =f(t) ehitamiseks kasutame valemit ia=Ia,st-( Ia,st+ )* Aja t väärtusteks valime 0s; 0,025s ; 0,050s ; 0,075s ; 0,1s ; 0,125s ; 0,150s ; tpid= 0,172s Arvutusnäide: ia=20,1 - (20,1 +2*25,2)* =-39,6 A 9.Kanname arvutustulemused tabelisse
90,05,33 90,05,09 07 589,8 979,1 2 +0,002 -0,004 88 07 2 -24" 107 31,38 241,000 72,578 + 229,811 - 72,576 + 229,8 135,49,46 135,49,22 07 517,3 1208, 3 +0,002 -0,004 12 914
t= = 22 0,1 4190 + 0,1 470 4190 + 470 Vastus: süsteemi lõpptemperatuur on 22ºC. 7. Kujutle, et 40 000 km pikk terasest toru paigutati ümber Maa-sarnase planeedi ekvaatori tihedalt vastu maad ning seejärel soojendati toru terves ulatuses 1°C võrra, mille tagajärjel toru pikenes. Kas roti suurune elukas pääseks nüüd maapinna ja toru vahelt läbi? Antud toru algpikkus l0 = 40000 km = 4 107 m temperatuuri muut t = 1K 1 terase joonpaisumistegur = 12 10-6 K Leida ringi raadiuse muutus R = ? Lahendus Algul leiame, kui palju toru pikenes. l = l0 t Kuna toru on paigutatud ümber planeedi, siis toru moodustab ringjoone ning toru pikkus on võrdne ringi ümbermõõduga Ü: Ü = 2 R .
Tartu Ülikool ' Värvinimetustest eesti ja vene keeles Referaat Tartu Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Värvinimetuste moodustamine................................................................................................4 2. Värvinimetuste kasutamine.....................................................................................................5 3. Värvinimetuste semantikast....................................................................................................5 3.1 Valge/белый.......................................
3. Pindaktiivsus on aine võime vähendada pindpinevust suurendades ühtlasi nende märgumist. Pindaktiivsus on pindpinevuse sõltuvus pindaktiivse aine kontsentratsioonist. 4. KK 13. 1. Koagulatsiooniläveks nimetatakse nähtava koagulatsiooni alustamiseks vajalikku minimaalset elektrolüüdi kontsentratsiooni millimoolides liitri kohta. 2. Jämedisperssed süsteemid (lihtdispersioonid, suspensioonid, emulsioonid, vahud, aerosoolid) on süsteemid, mille peenestusaste on < 107 m-1, kuubi serva pikkus on > 10-7 m, süsteemi osakesed sedimenteeruvad kiiresti, eraldatavad tavalise filtreerimisega, on nähtavad hariliku mikroskoobiga, ei ole dialüüsitavad, ei difundeeru. Kolloiddisperssed süsteemid on süsteemid, mille on 107-109 m-1, kuubi serva pikkus on 10- 7 10-9 m. Süsteemi osakesed ei sedimenteeru, läbivad tavalisi filtreid, kuid on eraldatavad ultrafiltreerimise teel, ei dialüüsu ja difundeeruvad halvasti, on nähtavad ultramikroskoobiga.
Psychological Bulletin kolme psühholoogi (Rind, Tromovich, Brauserman) uurimus laste seksuaalsest väärkohtlemisest. Nad järeldasid oma uurimuse põhjal, et iga varane seksuaalkogemus ei põhjusta parandamatut traumat lapse psüühilisele tervisele. Artikli avaldamisele järgnes pahameeletorm. Ameerika ajakirjandus mõistis artikli ja uurimuse avalikult hukka. Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda võttis vastu resolutsiooni nr 107, milles mõistab hukka kõik ajakirjas tehtud järeldusid, mille kohaselt on seksuaalsuhe täiskasvanu ja lapse vahel vähem kahjulik, kui laps ,,sellega nõus on ". Seda resolutsiooni toetas hiljem ka Ameerika Ühendriikide Senat. Ameerika Psühholoogide Assotsiatsioon, mis annab välja ajakirja Psychological Bulletin, reageeris resolutsioonile nõnda, et avaldas ühes oma ajakirjas Kongressi liikme Tom Delay artikli laste
VEKTORARVUTUS 32. 3.13 m/s, 3.13 m, 6.25 m/s, 21.9 m 1. 2.24 km, 63.4º põhjast itta 33. 2.5 m/s2 2. 2.12 m ja 2.12 m 34. 300 N 3. 12.7 m, 39º põhjast läände 35. 9440 N 4. 13.7 km 36. 390 N 5. 17 37. 0.46; 0.40 6. 4.50 38. 50 N 7. 100º 39. 188 N 8. 12k 40. 6.63 N 41. 44 m/s SIRGLIIKUMINE 42. 15º 9. 55 m 43. 590 N, 290 N 10. 10 s, 30 m/s, 150 m 44. 2.6·108 m 11. 4.9 m, 20 m, 44 m 12. 5.2 m/s, 10.1 m, -24.2 m/s, -18.4 m; LIIKUMISHULK JA JÕUIMPULSS ±11.3 m/s; 1.53 s, 11.5 m; -9.80 m/s2 45. 20 kg m/s; 2000 N 13. 9.0 s ...
ÄÄSMÄE PÕHIKOOL NIGEERIA Simone Sui 8.klass Juhendaja: Siret Saarniit 2013 SISSEJUHATUS Mina räägin riigist mille nimi on Nigeeria, riik on tuntud kindlasti nafta kaevanduste poolt ja on rahvaarvult ka väga suur riik. Lähemalt hakkan rääkima Nigeeriast edasisetel lehtedel. Ise ma Nigeerias ei sooviks elada, kuna elutingimused ei ole just kõige paremad, vähemalt see on minupoolne arvamus. 1. RIIGI PAIKNEMINE · Nigeeria on riik Lääne-Aafrikas. Ta piirneb Benini, Nigeri, Tsaadi ja Kameruniga. · Nigeeria on rahvaarvult Aafrika suurim riik ja maailmas 8. kohal. · Nigeeria jaguneb halduslikult 36 osariigiks ja pealinnaalaks. · Riigi pealinn on Abuja. · Riigi pindala on 923 768 km². http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:LocationNigeria.svg http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Nigeeria_osariigid.png ...
Bioloogia 9. klassile 1.osa (U. Kokassaar 2009) analüüs 2011 Analüüsitavad peatükid · "Veri on vedel kude" lk 44-49 · "Kuidas me näeme?" lk 102-107 Sisukorras on lugemakutsuvad pealkirjad (nt üleval) 1. Õpiku olulisus · Motiveerib õppima · Õpiku materjal on väga kasulik enda arendamiseks · Konkreetses õpikus saab infot, kuidas enda tervise eest hoolitseda, kuidas vajadusel teisi aidata, kuidas inimese sisemus töötab 2. Materjali uudsus ja tähtsus · Materjal on huvitav · Palju põnevaid ja värvilisi pilte, keerukad asjad lihtsustatud joonistena, piltidena nt : Vere hüübimine: Vererakud takerduvad fibriinikiudusesse ja sulevad haava · Laused lühikesed ja tähtsamad sõnad paksemas kirjas nt: "Lühinägevuse korral näeb silm lähedale hästi, kuid kaugemal asuvad esemed paistavad ähmastena" · Huvitavad faktid (eluks vajalikud) nt...
10 kartul 10.00 1.30 makaronid 2.00 0.80 õlu ja muud joogid 10.00 1.10 jahu 2.00 2.00 KOKKU THI aastal 2016 HI muutus aastatel 2015-2016 107 ui palju läksid hinnad kallimaks? (lõpptulemus/algtulemus) 015-2016 1.07 015-2017 1.18 016-2017 1.10 nflatsioon aastatel 2015-2016, ostukorvi muutus % 7.3% stukorvi maksumus 2015 66.9 stukorvi maksumus 2016 71.8 nflatsioon aastatel 2015-2017, ostukorvi muutus % 18.0% 100 118
Õlide suitsemistemperatuurid Toiduõli suitsemistemperatuurid (C) Avokaadoõli 271 Riisiõli 260 Viinamarjaseemne õli 252 Oliiviõli (Extra Light) 240 Maapähkliõli 232 Sojaoa õli 232 Maisiõli 232 Palmiõli 232 Oliiviõli (Rafineeritud) 220 Mandliõli 215 Kreekapähkli õli 215 Seesamiseemne õli 210 Kookosõli (või) 176 O...
Kokku käibevara 1,132,159 1,152,245 Põhivara Materiaalne põhivara 4,681 85,534 Immateriaalne põhivara 7,431 6,646 Kokku põhivara 12,112 92,180 Kokku varad 1,144,271 1,244,425 Kohustused ja omakapital Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused 258 107 Võlad ja ettemaksed 505,990 582,563 Kokku lühiajalised kohustused 506,248 582,670 Pikaajalised kohustused Laenukohustused 106 349,900 Võlad ja ettemaksed 0 8,920 Kokku pikaajalised kohustused 106 358,820 Kokku kohustused 506,354 941,490 Omakapital Aktsiakapital nimiväärtuses 25,692 25,692
Niels Henrik David Bohr 7. oktoober 1885 18. november 1962 Elulugu Isa-Christian Bohr vend-matemaatik ema-rikkast juudi perekonnast 1912 Margarethe Norlund 6 last Kopenhaageni ülikool (õpilane->professor) jalgpall,suusatamine,purjetamine,lau atennis 1912 Inglismaa Ernest Perforeeri 1913 Usa-tuumapomm II maailmasõda-juudid Taani füüsik Aatomstruktuur Kvantmehaanika 1922 Nobeli preemia 1913-Bohri aatomiteooria Perioodilisustabel element 107-Bohrium Teoreetilise Füüsika Instituut
1 ... - « » 2 - - XVIII-- XIX , , 1918 - 1992 3 120 : ( , 1740- ) (1790- ) , 4 : : : II : 1792--1796 : I, I, III, II 5 107 : (1717 -- 1720- ) (1760--1796 ) I 6 : : : I : 1717 : 1752--1756 7 XVIII , 1716 I I 1746 - 1755 1979 - 8 http://ru.wikipedia.org/wiki/ () http://ru.wikipedia.org/wiki/ (-) http://ru.wikipedia.org/wiki/ ( http://ru.wikipedia.org/wiki/ http://ru.wikipedia.org/wiki/ () http://ru.wikipedia.org/wiki/ http://ru.wikipedia
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Mõõtmine SIGNAALIDE MÕÕTESEADMED Labor 2 Teostatud brigaadiga koosseisus: Esitatud ........................ Kaitstud ........................ Üliõpilane: Tallinn 2007 Üldine iseloomustus Seadmed pinge ja voolu signaalide mõõtmiseks kõrgematel sagedustel on oluliselt erineva ehituse ja ühendusviisiga kui seadmed võrgupinge ja voolu mõõtmiseks. Töö eesmärk Tutvuda signaalide mõõtmiseks kasutatavate üldotstarbeliste mõõteriistadega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga ja fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine skeemi, mõõtemääramatuse arvutamine. Töövahendid multimeeter B737 multimeeter B740/4 generaator G3112 ostsillograaf C183 fasomeeter F2...
· asendusefekt muutumatu kasulikkuse korral põhjustab suhtelise hinna muutus hüvise nõutava koguse muutuse (tarbija asendab suhteliselt kallima hüvise suhteliselt odavamaga). · Sissetulekuefekt hüvise hinna muutus toob kaasa reaalsissetuleku muutuse. Joonis 5.5 lk 105 5.3 TARBIJA HINNAVARU Lk 105 107 Tarbija hinnavaru vahe maksmise koguvalmiduse (summa, mida tarbija on nõus antud koguse eest maksma) ja tegelikult makstava summa vahel. Tarbija hinnavaru suurust näitab viirutatud pindala joonisel. Seda analüüsi saab teha ka piirkasu kategooriat(marginal benefit, MB) kasutades. Piirkasu - lisaühiku tarbimisest saadava kasu rahaline väljendus.
Korteri Korteri Elektri- Külma vee Eesnimi Perenimi number pindala kulu Külm vesi Elanikke tasu Killu Ülle 103 45,7 m² 246 kwh 3,4 m³ 2 2,38 kr Paju Triin 104 58,1 m² 263 kwh 4,0 m³ 3 2,80 kr Päike Kaidi 102 95,3 m² 290 kwh 4,8 m³ 4 3,36 kr Kalamees Kaarel 107 46,3 m² 208 kwh 3,2 m³ 2 2,24 kr Lill Malle 108 65,1 m² 224 kwh 4,3 m³ 3 3,01 kr Kask Tiina 110 42,4 m² 196 kwh 3,0 m³ 1 2,10 kr Kapp Sander 101 102,0 m² 274 kwh 4,4 m³ 4 3,08 kr Pähkel Paul 105 58,1 m² 243 kwh 3,5 m³ 3 2,45 kr
mass (kg/m3 nr. . kk a (g) ) a b c b S (cm (cm) (cm) (cm) (cm) (cm2) Üksik Keskm. ) 239-1 -20 °C 2410 2294 10,1 10,3 10,1 10,0 10,0 100 107 174 16,5 239-2 -20 °C 2414 2298 10,3 10,3 10,0 10,3 10,3 126,5 127 207 18,6 14,68 239-3 -20 °C 2254 2082 10,7 10,3 9,9 10,7 10,0 107 61 100 8,9 245-1 vees 2518 2421 10,4 10,0 10,0 10,4 10,0 243,5 244 398 38,3 245-2 vees 2402 2336 10,1 10,2 9,9 10,1 10,2 203 203 332 32,1 34,59
Tabel 7. Dünaamikateguri Kv sõltuvusi hammasratta kvaliteedist ja joonkiirusest hambumises Kui Qv = 5 ja v= 10 m/s -> Kv =~1,8 [S] = 1....1,5 (D) S 0 S , kus 0 0 YN R g 290 · 1,8 · 1 = 522 MPa (tsüklite arv 105) ( D) 0( D ) 522 S 1,12 < [S] = 1....1,5 466 σ0 - materjali väsimuspiir ühepoolsel paindel tsüklite arvule 107 usaldatavusega 99 % YN - Tööeategur – võimaldab arvutust optimeerida, kui hammasratta nõutav tööiga erineb väärtusest 107 tsüklit (täispööret) ___________________________________________________________________ 7 Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT
Toolikleit referaat Tooli mõõdud : Toolikleit eest : rõhutan tooli esijalgade juures vahekohti Toolikleit tagant : rõhutan tooli seljatoe küljes olevat lipsu Toolikleidi detailid : Detailid on valget värvi . Seelikuosa detail mõõtudega 101x71.5 cm k.a õmblusvaru . Seljatoe detail mõõtudega 43x35x83.5 cm k.a õmblusvaru . Töö käik : Lõigete paigutamine riidele. Detailide välja lõikamine mõõtmetega 101x71.5 cm ja 43x35x83.5 cm k.a õmblusvaru 3cm ja 1.5cm . Detailide triikimine. Ühendan seljatoe seelikuosa esiosa detailiga . Ühendan seljatoe tagumise poole esimese poolega . Ühendan seljatoe esiosa toolipõhjaga . Allääre palistus . Detaili parema poole pööramine . Lõppviimistlus ja triikimine . Materjali kulu : 200 cm laiuse kanga kohta kulub kangast 107 cm .
Võtan täisarvuks 5mm. Õli nivoo määran valemiga: h = b0 + 0,25d 2 = 28 + 0,25 164,969 = 69,24mm 10 Võllide diameetrid Sisendvõlli ehk kiirekäigu võlli otsa läbimõõdu arvutan tugevusõpetuse valemiga, mis määrab minimaalse võlli läbimõõdu: M2 100.54 d 1.723 1.723 0.019m = 19mm [2.lk.102] [ ]v 7 107 N N [ ]v = 7000 2 = 7 107 2 [3.lk.9] cm m Maksimaalse võlli läbimõõdu määran valemiga: d = 83 M r = 83 100.54 = 37,19mm Valin kiirekäigu võlli otsa läbimõõduks 35mm Kiirvõlli laagrite läbimõõdud: d e = d + 2t = 35 + 2 2.5 = 40mm t = 2.5 [1.lk.39] Laagri läbimõõt: d eõ = d + 3.2 R = 40 + 3.2 2.5 = 48mm R = 2
Töötasu 392+800= +1192 Lisatasud +62 Eluase -185-150=-335 Rahalised preemiad 0 Toit -257 Toetused 0 Transport -5-5-100-150=-260 Riiklikud toetused ja abirahad Sideteenused -19-8-45=-72 Lastega seotud kulud -23-19-65=- +38 107 Kohalikud toetused ja abirahad 0 Kool. Lasteaed -5-25-=-30 Annetused 0 Ravimid 0 Tulu ettevõtlusest 0 Tervishoid -25-30=-55 Tulu rendist 0 Kultuur -21-15=-36 Tulu intressidest 0 Isiklikud kulud -20-30=-50 ..
Vallasasjad, kas valdus anti üle, kokkulepe,pädevuse puudumine (jah puudus) b) Kas H oli heauskne ja kas ta pidi teadma, et varas ei ole omanik. Ei pidanud teadma, poes käies ei eelda seda,et nõuaksime müügilepingut. c) Kas esineseid heauskset välistavad asjaolud ja vargusega ei saa asja omandada seega on välistatud asjaolud ja ei toimunud heauskset omandamist. KA § 95 EI SAANUD H TALADE OMANIKUKS. 1.3.Kas H võis saada omanikuks AÕS § 107 (3) kohaselt ? a) vallasasi (on vallasasi) b) ühendatakse maatükiga? TsÜS § 54 (1) ja § 55 (1) + Vastus: Talad on maatüki olulised osad ja H on saanud talade omanikuks § 107 alusel. ABC ei saa §80 (1) alusel nõuda talasi H. ABC saab vargalt nõuda kahju hüvitamist. Vaibakaasus O ostab M-lt vaiba omandireservatsiooniga. Pooled lepivad kokku, et O saab vaiba omanikuks peale ostuhinna täielikku tasumist. O aga kokkulepitud müügihinda ei tasu
9 9 9 9 10 6 2 3 3 3 3 0 0 Algkoolid 0 Kutsekoolid Tasulised Tasuta 5 12.03.13 Kokkuvõte Tallinnas on 7 eri liiki kooli, mis kokku moodustavad 107 erinevat õppeasutust. Valikuvõimalused on suured ja igaüks saab valida omale sobiva kooli. 6 12.03.13 TÄNAN TÄHELEPANU EEST! 7 12.03.13
HAUMEA Koostanud: Krista Kallavus Lühidalt Haumeast.. Haumea on kääbusplaneet Avastatud 2004 Nime saanud Hawaii maa- ja viljakusjumalanna järgi Haumeal on kaks kuud Haumea on ovaalne Haumea on kääbusplaneet.. Ta on viies meie päikesesüsteemi kääbusplaneet. Haumea on kääbusplaneet ehk plutoid. Seni on ta tuntud koodi 2003 EL61 järgi. Avastamislugu.. Esimeseks avastajaks Mike Brown, Palomari Observatooriumist (2004) Teiseks avastajaks J.L. Ortiz Sierra Nevada Observatooriumist (2005) 17. septembril 2008 kanti ta kääbusplaneetide nimekirja International Astronomical Unioni (IAU) poolt. Kuud.. Haumeal on kaks kuud: Hi'iaka ja Namaka. Hi'iaka on veidi suurem, kui Namaka. Namaka on Haumea kohal, Hi'iaka Haumeast allpool. Haumea oma kuudega.. Ovaalne kuju.. Arvatakse, et oma ovaalse kuju on Hau...
pöörleb ta diferentsiaalselt - ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel laiuskraadidel. Granulatsioon Päikesel on mõnikord näha tumedamaid piirkondi (päikeseplekid või -laigud); tugeval suurendusel võib näha ühtlast teralist mustrit -- nn. granulatsiooni (lad. granulum - terake). Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest -- vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks. See ühinemisreaktsioon nõuab kõrget temperatuuri (> 107 K) ning suurt rõhku ja saab seetõttu toimuda vaid väga sügaval tähe (Päikese) sisemuses. Eralduv energia läbib kolmveerandi teest tsentrist pinnani footonite vahetuse teel (allpool kiiratud suure energiaga footon neeldub kõrgemates kihtides) -- seda nimetatakse kiirguslikuks energiaülekandeks. Viimases osas muutub energia väljumisel domineerivaks konvektsioon. Granulatsioon ongi konvektiivsele liikumisele iseloomulike pööriste ilminguks: graanuli heledas keskosas tõuseb kuumem aine
Selle joone üksikud lõigud on erinevate kalletega. Lõikude kalded on mõõdetud kraadides või meetrites (tabel 1.1). Leida antud joone pikkuse horisontaalprojektsioon kahel erineval viisil. Leida joone mõõtmise absoluutne ja suhteline viga. Tabel 1.1 Lähteandmed Punkti nr Joone pikkus Kõrguskasv ∆h (m), algpunktist kaldenurk v (kraadi) 0 0 +3,3° 1 59,0 -2,7° 2 107,0 +1,9° 3 164,0 +2,6 m 4 204,0 -4,9 m 5 254,0 -3,3 m 6 340,51 340,55 1 1 Leida: I S= ?, II S= ?, ∆d= ? (absoluutne viga), (suhteline viga) N ? Arvutusvalemid:
näit L1 L2 Ps Rs 1 114 114 158 26333 202,62645 19,9 2 110 109 176 29333 244,64832 24,0 3 101 102 141 23500 228,11105 22,4 4 107 106 142 23667 208,66396 20,5 5 80 80 133 22167 346,35417 34,0 6 107 106 148 24667 217,48075 21,3 Toote partii survetugevus arvutatakse kui aritmeetiline keskmine 5 proovikeha katsetulemustest täpsusega 0,1 N/mm² . Keskmise survetugevuse arvutamisel ei võeta arvesse neid tulemusi, kus
Autor: Jevgenia Spiljova http://lifeglobe.net/entry/1540 http:// www.showbell.ru/zamki/index.php?st=shenonso http://www.google.ee/imgres?q=%D0%B7%D0%B0%D0%BC%D0%BE%D0%BA+chenonceau+%D0%B8%D1%81%D1%82%D wmuseum.ru/uploads/posts/201106/1308655157_schloss_chenonceau.jpg&w=2990&h=1993&ei=2iM4T_GsC8WA8gOZ0bTKAg http://www.justparis.ru/zamkiluari/chateaudeblois http://www.google.ee/imgres?q=%D0%B7%D0%B0%D0%BC%D0%BE%D0%BA+chenonceau+ %D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE %D1%80%D0%B8%D1%8F&hl=ru&biw=1680&bih=949&gbv=2&tbm=isch&tbnid=4F Mqfn3QP_U_M:&imgrefurl=http://europeartinvest.webs.com/artofdecoration.htm&docid=gD3ac9Vdz0FBUM&imgurl=h ttp://www.jbiphoto.com/ValDeLoire/Chenonceau/photos Chenonceau/13_Chenonceau.jpg&w=800&h=535&ei=2iM4T_GsC8WA8gOZ0bTKAg&zoom=1&iact=hc&vpx=384&vp y=529&dur=3087&hovh=183&hovw=275&tx=119&ty=107&sig=112837830390354862278&page=2&tbnh=136&tbnw= 193&start=37&ndsp=45&ved=1t:429,...
VIITEKIRJED Raamatu viitekirjed Vaarandi, Debora 1984. Uuenevate mälestuste linnad. Tallinn: Eesti riiklik kirjastus Kivirähk, Andrus 2000. Rehepapp ehk november. Tallinn: Varrak Collins, Suzanne 2008. Näljamängud. Tallinn: Tänapäev Ajalehe ja ajakirja viitekirjed Hessler, Peter 2017. Ehaton, Egiptuse esimene revolutsionäär. National Geographic Eesti, nr 5, lk 84-107 Kann, Lemmi 2017. Uus hotell ootab volikogu heakskiitu. - Lääne Elu, 23.09.17, nr 110 Ilves, Kaie 2017. Matsalu festivali võitis Norra film kärnkonnadest. - Lääne Elu, 26.09.17, nr 111 Internetiallika viitekirjed Soopan, Ivar 2017. Seenelised leidsid Nõval kadunuks jäänud eaka mehe metsast üles. - Läänlane http://www.laanlane.ee/2017/09/11/seenelised-leidsid-noval-kadunuks-jaanud-eaka-mehe- metsast-ules/ (02.10.2017) Talvik, Merle 2016. Kas hinne muudab suhtumist õpetajasse? - Õpetajate Leht http://opleht.ee/2016/08/kas-hinne-muudab-suhtumist-opetajasse/ (02.1...
Sri Lanka Demokraatlik Sotsialistlik Vabariik Üldandmed Pindala: 65 610 km² Ametlikud keeled: singali ja tamili Rahvaarv: 20 277 597 (2012) Rahvastiku tihedus: 316 in/km² Pealinn: Sri Jayawardenapura Kotte Rahaühik: Ruupia (LKR) Sri Jayawardenapura Kotte Rahvaarv: 107 508 (2012) Pindala: 17 km² Geograafiline asend Saareriik India ookeanis India lõunatipust jääb riik itta Loodusvarad Saarel leidub märkimisväärsetes kogudes järgmisi mineraale: Ilmenite, Päevakivi, Grafiit, Ränidioksiid, Kaoliniit, Vilgud ja Toorium Manneri lahes nafta Kliima ja pinnamood Peamiselt sile ja üksikute kõrgemate kaljudega ranniku joon Mäed peamiselt riigi lõuna-kesk osas Kõrgeim koht Pidurutalagala, 2524 m Kliima peamiselt troopiline ja soe
vahel. Hinnata materjali kõvaduse olulisust materjali valikul. Kasutatud töövahendid: Karastatud terasest viil, Brinelli katsemasin, Rockwelli katsemasin, Vickersi katsemasin, etalonplaadid. Katsetulemused: Materjali Viilikatse Jälje HV Võrdlusskaa Rm iseloomustus suurus la mm Messing Kriimustas 3,4 113 107 HBS 360 Lõõmutatud Ei 113 63 HRB 360 teras kriimustan ud Karastamata Kriimustas 161 153 HBS 513 teras 82 HRB Alumiiniumsula 115 64 HRB 365 m Pehme teras 115 64,5 HRB 370
Märksõna Stereoselektiivne 6 8 süntees b) Gustafsson, H. (1974).Synthesis and stereochemical studies of some optically active a-azolylpropionic acids of biological interest. Uppsala. 2. a) 6 b) 5 c) 5 d) 6 3. Annual Reports on the Progress of Chemistry. Section B, Organic Chemistry Andmebaas: Royal Society of Chemistry Core (KESLI) Olemas online-s aastast: 1997 Köide: 107 ARKIVOC: online journal of organic chemistry Andmebaasid: Academic Search Complete, DOAJ: Directory of Open Access Journals Olemas online-s aastast: 2000 12nes köide (Ilmub kord aastas, alates aastast 2000) Beilstein journal of organic chemistry Andmebaas: DOAJ: Directory of Open Access Journals Olemas online-s aastast: 2005 Köide: 8 4. a) Leidsin 3 eesti keelset artikklit.
Suur Katariina palee on pühendatud Katarina Ile, mille arhitekt on Rastrelli Palee on Peeter I kingitus oma naisele Tõeliselt grandioosse ilme sai see Jelizaveta Petrovna valitsemisajal Katariina palee Aleksandri park 120 hektari suurune Koosneb Uuest aiast, maastiku pargist, kolmest tiigist ja kunstmägedest Pargi lääneosas on Kuzminka jõgi ja selle tamm. Aleksandri park Katariina park 107 hektari suurune Koosneb Vanast aiast ja inglise pargist Park on eraldatud suure tiigiga Nimetatud Katariina I järgi Katariina park Merevaigutuba Ehitati Preisimaal 18nda sajandi alguses 1716 annetatud kuningas Friedrich Wilhelm I lt Peeter Ile Lõpetatud 1746 ja paigaldatud Sankt Peterburgi talvepaleesse 1755 toodud Tsarskoje Selosse 1979ndal aastal alustati toa rekonstrueerimist Taas avati 2003 aastal Merevaigutuba
Selleks tuleb välja selgitada, kas H võis terastalad omandada heauskse omandamise teel AÕS § 95 alusel. Vaata ülevalt AÕS § 95 kohaldamise eeldusi. Sellest võib järeldada, et Ehitus ABC ei kaotanud terastalade omandit H-ile, kuna terastalad olid varastatud ning vastavalt AÕS § 95 lg 3 ei toimu asja heauskset omandamist, kui see on omaniku valdusest tema tahte vastaselt välja läinud ehk antud juhul varastatud. Kas Ehituse ABC võis kaotada omandi terastaladele AÕS § 107 lg 3 alusel (ühendamine on üks vallasomandi tekkimise viise), mille järgi vallasasja ühendamisel maatükiga sel viisil, et ta muutub maatüki oluliseks osaks, laieneb maatüki omand maatükiga ühendatud asjale. AÕS § 107 lg 3 kohaldamise eeldused: Eeldus 1 tegemist peab olema vallasasjaga Eeldus 2 vallasasi ühendatakse maatükiga ehk kinnisasjaga Eeldus 3 vallasasi peab muutuma kinnisasja oluliseks osaks Eeldus nr 1 kontroll Terastalade puhul on tegemist vallasasjadega
Selleks tuleb välja selgitada, kas H võis terastalad omandada heauskse omandamise teel AÕS § 95 alusel. Vaata ülevalt AÕS § 95 kohaldamise eeldusi. Sellest võib järeldada, et Ehitus ABC ei kaotanud terastalade omandit H-ile, kuna terastalad olid varastatud ning vastavalt AÕS § 95 lg 3 ei toimu asja heauskset omandamist, kui see on omaniku valdusest tema tahte vastaselt välja läinud ehk antud juhul varastatud. Kas Ehituse ABC võis kaotada omandi terastaladele AÕS § 107 lg 3 alusel (ühendamine on üks vallasomandi tekkimise viise), mille järgi vallasasja ühendamisel maatükiga sel viisil, et ta muutub maatüki oluliseks osaks, laieneb maatüki omand maatükiga ühendatud asjale. AÕS § 107 lg 3 kohaldamise eeldused: Eeldus 1 – tegemist peab olema vallasasjaga Eeldus 2 – vallasasi ühendatakse maatükiga ehk kinnisasjaga Eeldus 3 – vallasasi peab muutuma kinnisasja oluliseks osaks Eeldus nr 1 kontroll Terastalade puhul on tegemist vallasasjadega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
