20. Missugused on need juriidilise isiku organid, kelle liikmete poolt toime pandud delikte loetakse juriidilise isiku deliktideks ning missuguses omavahelises seoses peavad olema juriidilise isiku organi liikme delikt ja kahjulik tagajärg selleks, et lugeda tegu juriidilise isiku teoks? Mis võivad üleüldse olla juriidilise isiku vastutuse alused: 1054 - juriidiline isik on teenuse saaja, vastutab teenuse osutaja poolt toime pandud delikti eest juriidilise isiku vastutus tema juhtorgani liikme sooritatud delikti eest (TsÜS 31 lg 5) vastutus organisatsiooni süü alusel Millised on juhtorganid, mille liikme eest juriidiline isik vastutuab? juhatus nõukogu likvideerija
õigeusu kirikuga võrreldes: ristimine ülevalamisega (õigeusk – vette kastmine); täisealise võidmine (õigeusk – lapse võidmine); ilmalikud armulauad ainult leivaga (õigeusk – leib ja viin); risti märgi tegemine 5 sõrmega; ladina keele tarvitamine jumalateenistustel. Katoliikluse kanoonilised erinevused: keeld välja astuda vaimulikust seisusest; kardinalide institutsioon; paavstide eesõigus; 21 kirikukogu tunnustamine; abielu mittelahutamine. KATOLIIKLUS – Tekkis 1054 – rõhutatakse paavsti ülemvõimu, pühakirja peetakse autoriteediks, seitse sakramenti – ristimine, armulaud, piht, abielu, konfirmatsioon (usu kinnitamine). PROTESTANTLUS – on katoliikluse vastu, paavsti omavoli ja väljapressimise vastu.. Tunnistatakse pühakiri ainsaks autoriteediks usuasjades. On 2 sakramenti – ristimine ja armulaud. Protestantluse harud: luterlus, angligatsioon, kalvinism. Surmakultus
Antiookia olid langenud, ning läinud kaotsi ning Konstantinoopoli patriarh oli vaieldamatult kõrgeim kirikutegelane riigis. Ehkki patriarhi valisid rahvas, vaimulikud ja metropoliidid ehk kirikujuhid, jäi viimne sõna keisrivõimule. o Tekkisid erinevused ida- ja läänekiriku vahel. Idas usuti, et Püha Vaim lähtub Isast. Läänes usuti, et ta lähtub Isast ja Pojast. 1054. aastal panid paavst ja patriarh üksteist kirikuvande alla ja see tähistas ida- ja läänekiriku lõpliku lõhet. Läänekirikut nimetati roomakatoliku kirikuks (katholikos kr k üleüldine) ja Idakirikut ortodoksi kirikuks (orthodoksos kr k õigesti uskuv). o Kuningas Leon III keelas ikoonide austamise ja valmistamise, ning temaga nõustujaid nimetati ikonoklastideks ehk ikoonipurustajateks. Temaga
Paljud talupojad olid ennast feodaalide võimu alt vabaks ostnud. Mitmel pool loodi käsitööettevõtteid, kus töötasid palgatöölised. Ka kõrgkeskajal nii kindlana näinud paavstide autoriteet hakkas nüüd nõrgenema ja Saksa õpetlase Martin Lutheri eestvedamisel lõid terved piirkonnad Euroopas, teiste seas ka eesti, katoliku kirikust lahku. 2) Katoliku kirik kõrgkeskajal ( 21 ) Aastal 1054. toimus suur kirikulõhe, kuna paavst ja patriarh läksid tülli. Kirik jagunes kaheks. Läänes on paavstile kuuluv katoliku kirik ja idas patriarhile kuuluv õigeusu kirik. 13. sajandi alguses oli paavstil kõige suurem võim. Innocentus III. Oli paavst kelle valitsemisajal oli paavstidel kõige suurem võim.( Paavst on jumala asemik maal, kes allub ainult Jumalale ) Paavsti aitasid valitsemise ajal kardinaalid, kelle seast valiti ka uus paavst
korraldatakse regulaarselt rongkäike ja kõikjal võib näha tihti just neitsi Maarjale pühendatud pühakodasid.Lisaks tööle koolide ja haiglatega võtab kirik üldse ühiskonna elust aktiivselt osa, eitades näiteks aborte ja sündivuse kontrolli.Veel hiljaaegu oli lahutus Iirimaal keelatud. Iirimaa · Katoliiklasi 93% Ida ja Lääs: Idas asuvates maades hoidis kirik kinni vanadest traditsioonidest.Sealsele vaimulikonnale ei meeldinud mõningad Läänes toimunud muutused. 1054.aastal lõhenes kristlik kirik kaheks.Läänes jäi roomakatoliku kiriku peaks Rooma paavst, Idas sai ortodoksse ehk õigeusu kiriku juhiks Konstantinoopolis elav patriarh.Mõlemale kirikule iseloomulik kristlus on säilinud tänaseni. · Anglikaane 3% · Muid 4% Kristlus on usund, mille rajaja oli Naatsaretis sündinud ja 1. sajandil elanud Jeesus Kristus. Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg, Pühast
Preestrite abielu oli tavapärane, Püha vaim lähtub isast ja pojast. vallalisus vaid munkadel. Armulaual said ilmalikud vaid leiba. Püha vaim lähtub isast. Ristimärk 5 sõrmega. Armulaual said kõik nii leiba kui Teenistus ladina keeles. veini. Ristimärk 3 sõrmega. Teenistus lubatud kohalikes keeltes. c. Suur kirikulõhe 1054: · Paavst ja patriarh panid teineteist kirikuvande alla ränk karistus, mis jättis kõnealuse isiku või terve piirkonna ilma kiriku vahendatud jumala armust. · Roomakatoliku kirik Kreekakatoliku (õigeusu) kirik Rooma paavsti võim Konstantinoopoli patriarhi võim. 3. Paavstivõimu tõus kõrgkeskajal a. Paavstide autoriteedi kasv:
Esimene keiser oli Otto I. Sellest ajast peale sattusid paavstid keisrivõimu alla. Paavstide ametisse määramisel oli otsustav sõna Saksa-Rooma keisritel. 10. saj lõpp - 11 .saj. - Alates sellest hakkas katoliku kirik ennast reformima. Laiemas mõttes võeti ette see, kuna nad ei olnud nõus allumisega ilmalike valitsejatele. Eesmärgid: 1.Kreeka Katoliku kiriku üle ülemvõimu saavutamine. - Ei saavutatud, vaid paavstide soov seda teha tõi kaasa kirikulõhke 1054. a. Läänes 5 sõrme, idas 3 sõrme risti tõmbamisel. Läänes oli teenistus ainult ladina keeles, idas kohalikes keeltes. Tsölibaat - Ei tohtinud paarituda. Idas pidid tsölibaadis elama ainult mungad ja nunnad. Läänes pidid olema kõik vaimulikud tsölibaadis. 2. Tugevdada paavsti ilmalikku võimu Itaalias. Lateraani kirikukogu kehtestas uue paavsti valimiskorra. Otsustasid, et paavsti hakkavad valima nüüd ainult Rooma peapiiskopkonna kardinalid. 3
· Aacheni õukonnaakadeemia(alcuin) · 9.10 sajand languse ajajärk Kloostrid · Lad.k ,,Claustrum" suletud koht · Tekkisid hilise keisririigi ajal · Benedictuse Nursiast(püha benedictus) · Olulism reformaator · Kuulutati Gregorius I poolt pühakuks · 529 Monte Cassino · Benediktiinlaste klooster · Kindle elukorraldus, reeglid · Lai tegevusvaldkond · Põllumajandus-misjonitöö · Hiljem reeglite muutumine Kirikulõhe 1054 · Suur skisma · Ida-lääne kommete erinevused · Kiriku lõplik lõhenemine · Rooma katolik kirik · Juht rooma paavst · Kreeka katolik kirik · Juht konstantinoopoli patriarh Investituuritüli · Ka riietamistüli · Põhjus ilmaliku ja vaimuliku võimu kokkupõrge · 1059-muutus paavsti valimised · Gregorius VII (1073-85) · Suur diktaat · Püha rooma keiser Heinrich IV (1056-1106) · 1077-canossas käik Kirik kõrgkeskajal
Next.svg Pikemalt artiklis Muinas-Eesti Kumnast leitud ehted. 1. aastatuhande lõpus koosnes Eesti arvukatest kihelkondadest, mille ühendamisel loodi maakonnad. Kihelkondade vanemad käisid ühistel nõupidamistel Raikkülas. Viikingiaega 8.11. sajandini iseloomustavad laienenud sõjalised kokkupõrked. Põhiliseks eestlaste vaenlaseks jäi Venemaa. 1030. aasta paiku vallutas Vene suurvürst Jaroslav Tark Kagu-Eesti ning rajas eestlaste Tartu linnuse kohale Jurjevi linnuse ning asula. 1054 püüdis tema poeg Izjaslav allutada ka Kesk- ja Põhja-Eestit, mis tal osaliselt õnnestus. 1061. aastal aga said venelased lüüa, eestlased vallutasid tagasi Tartu ning venelased aeti kogu Kagu-Eestist välja. Eestlased olid tegevad ka merenduses. Skandinaavia saagad pajatavad eestlaste kontaktidest viikingitega Rootsist, Taanist, Norrast ja Islandilt. Erinevalt Lääne-Euroopast ei suutnud Skandinaavia viikingid Eestis kanda kinnitada. Rootsi kuninga Ingvari sõjavägi sai Eestis lüüa ja
AJALOO ARVESTUS TH 2009/2010 1. Sissejuhatus keskaega(mõiste, piirid, tunnused, perioodid) Mõiste võeti kasutusele 15. sajani Itaalia humanistide poolt: periood antiikaja ja selle taassünni vahel. Nende jaoks pime ja tühi perioon. Keskaeg ajavahemik antiikja uusaja vahel, üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, üleminek klassikaliselt vaimselt kultuurist nüüdisaja rahvuskultuurile. Tunnused: 1. esiplaanile kerkivad uued rahvad: germaanlased, slaavlased 2. Vahemere rannikult ajaloo raskuskese liigub põhja poole, Galliasse 3. Antiikkultuur asnedub kristliku kultuuriga 4. paavstide ja keisrite võimuvõitlus 5. feodaalkord, läänikordühiskonna korraldus, kus maa on läänistatud, seda harivad sõlutmatud talupojah ja ÜK on range seisuslik hierarhia ajaline piiritlemine: algus: 476 viimane LäRo keiser kukutatakse lõpp: 1492 Col...
• Rituaalind or.21 11. Ülevaade kristlikest vooludest ja nende kujunemisest • Jagunemine • 1-2. saj kristluse teke • Olenevalt piirkonnast tekivad erinevused • Kombetalitlustes • Katoliitlus paavst • ladina keelne talitus • rist kahe näpuga • kirikutegelased ei tohi olla abielus • Õigeusk patriarh • kohalikus keeles • kolme näpuga • Patriarh võib abielluda • 1054 skisma, suur kirikulõhe • Lõhe Ida ja Lääne kirikute vahel • Konstantinopoli patriarh ja Rooma paavst ei suutnud lahendada oma erimeelsusi • 1517 reformatsiooni algus M. Luther • tekkisid protesdandid • voole on väga palju • luterlased • kalvinistid • metodistid, paptistid • jehhoova tunnistajad • nelipühikirik 12. Kristliku õpetuse põhisisu, usutunnistus ja tähtsamad traditsioonid
1. Euroopa poliitiline kaart keskajal. Millised muutused toimusid 11-15. s poliitilisel kaardil Pürenee ps, Balkani ps, Põhja-Euroopas, kuidas muutus Inglismaa territoorium. Millised olid suurimad linnad Euroopas? Millised olid vanimad ülikoolid? Millised protestantlikud riigid tekkisid reformatsiooni tulemusel? 13.sajand: Inglsmaa- kuningriik, Britisaared + saared Pr (Normandia, Britannia). Prantsusmaa- kuningriik, domeen väike, hertsogkonnad, nõrk riik. Hispaania- 2 tugevat riiki Kastiilia ja Argoon (suur osa Pürenee ps) Cordoba. Saksamaa- 10.saj tekkis Saksa-Rooma keisririik (lagunendu Frangiriik) tänapäeva Saksa, austria, sveitsi, P-Itaalia. Rajaja Otto I. Paavstiriik- Itaalia keskosa, tugines Saksa-Rooma keisrite sõjalisele kaitsele. Poola- üks suurim Ida-Eur, katoliiklik. Põhjamaad- 11.saj iseseisvad kun Taani, Norra, Rootsi. Baltirahvad- ristisõda, väiksed riigid, suurim Liivi orduriik. Venemaa- värs...
· 756. aastat moodustati neil maadel Paavstiriik · Pippin sai ametlikult kuninga tiitli ja paavst sai enda riigi, kus oli tal ka ilmalik võim · 756. aastal sai paavst ilmalikuks valitsejaks Itaalia paavstiriigis- Vatikan. Ristiusu kiriku lõhestatus: · erinevused lääne ja ida vahel ning pinged Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel · süvenesid erinevused rituaalides ja tõekspidamistes · oluline vaidlus oli selle üle, millest lähtub Püha Vaim · 1054. leidis aset suur kirikulõhe , kus kirikud panid teineteist vastastiku kirikuvande alla · Kaks kirikut: paavsti võimu all oli Katolik kirik ja patriarhi võimu all oli õigeusu kirik Hierarhia: · Paavst- peapiiskopid- piiskopid- preestrid Katoliikluse ja Õigeusu erinevused: · Katolik kirik ei allunud Bütsantsi keisrile. Nõudsid, et vaimulikud ei astuks abiellu. Püha vaimus lähtuti nii isast kui ka pojast. · Õigusu kirik allus Bütsantsi keisrile
Biolagunevate aia- ja haljastusjäätmete kogumisring linna haljasaladelt toimub kevadeti ja sügiseti, samuti on elanikel aastaringselt võimalus väikeses koguses haljastusjäätmeid üle anda keskkonnajaamadesse. Riikliku jäätmestatistika kohaselt koguti liigiti 2005. aastal kokku 3094 t, 2006. aastal 629 t ja 2007. aastal 708 t biolagunevaid jäätmeid. 2008. a suurenes kokku kogutud biolagunevate jäätmete hulk oluliselt, kokku koguti 1054 t. 2008 aastal läbiviidud uuringu tulemuste kohaselt moodustab biojäätmete (köögi,- aia- ja muud biojäätmed) sisaldus olmejäätmetes Eesti keskmise kohta 35,7%. Sealjuures enamuse moodustasid köögijäätmed (peamisest toidujäätmed) 29,5%, järgnesid aiajäätmed 5,1% ja muud biojäätmed 1,1%. Keskmiselt on aastas võimalik koguda aia- ja haljastusjäätmeid Tartust ja selle ümbrusest 300 tonni. Täpset hinnangut antud jäätmete kogunemisele on raske anda, sest aastati on need
andis. Peale seda püüdis Heinrich siiski paavsti võimult kukutada. Edu saatis kord üht, kord teist poolt kuid pikka aega ei saavutanud kumbki neist otsustavat ülekaalu. Ristiusu kirik paavstivõimu hiigelajal Keskaegsed inimesed olid sügavalt usklikud. Nad uskusid, et peale surma satuvad head inimesed taevasse, halbu ootab aga ees põrgu. Seepärast austati kirikut ja vaimulikke. Vaimulikud olid ainsad haritud inimesed, kes jagasid ka teistele õpetust. Aastal 1054 sai alguse suur kirikulõhe, mis jagas kiriku kaheks. Lääne-Roomas oli katoliku kirik, kasutati ladina keelt, kirikuelu juhtis Rooma paavst. Kuid Ida-Roomas oli õigeusu kirik, seal juhtis kirikut patriarh, räägiti kreeka keelt ja kirik allus Konstantinoopolile. Paavst Innocentius oli osav poliitik ja ka kirikumees, kes kasutas keisrivõimu nõrgestamiseks feodaalide tülisid. Mitmel korral kutsusid kuningad teda tülide lahendajateks ja talle anti ka vasallivanne
nimeline linnus. Selle hävitasid eestlased 1061.a. Võtnud skandinaavlastelt osaliselt üle kaubandussidemed itta ja lõunasse, omandasid eestlased silmapaistva jõukuse. Rahvaarv kasvas, tihedasti asustati Lääna-Eesti ja Saaremaa. Kaitse otstarbel ja kaubavahetuspaikadeks rajati linnuseid. Suuremad neist olid Otepää, Tartu, Rävälä, Viljandi ja Varbola. Linnuste juurde asusid käsitöölised. Hõõrumised ida- ja läänekirikute vahel viisid 1054.a. avaliku lahkuminekuni. Ortodoksne idapoolne kirik sattus Bütsantsi keisri ülemvalitsuse alla. Läänes oli katoliku kirik ilmalike valitsejate nõrkuste tõttu 1050-1300.a. tugevaim poliitiline ja majanduslik vorm. 1096.a. kuulutas paavst välja ESIMESE RISTISÕJA Püha maa ( Palestiina ) ja Jeruusalemma vabastamiseks islamiusuliste türklaste käest. See õnnestus islamiriikide killustatuse tõttu. Kultuuriliselt madalal tasemel lääne sõjamehed
Paavst kinnitas, et saab aidata seda, keda soosib õigus, kuid otsustas siis, et õiglus soosib Rudolfit. 1080 a märtsis tunnistas ta Rudolfit Saksa kuningana ja andis tema poolehoidjate kõik patud andeks.) Kristlaskonna mõiste * ,,ristirahvas" tähendas ,,kristlaste kogukonda". Idee, et kristlased on üks rahvas või hõim või rass _usutunnistus ja etniline identiteet sulasid tihedalt ühe. * ,,kristlus" hakkas tähistama territooriumi, kus elasid kristlased * pärast 1054. aastat muutusid ida- ja läänekiriku suhted teravateks. Vaen tuli selgelt esile ristiusustamispiirkondades, kus uued kristlikud kogukonnad pidid valima ka kreekakatoliku või ladina maailma õpetuse ja juhtimise kasuks. _ al 9. saj võis Balkanil ja Ida- Euroopas leida nii ladina kui kreeka misjonäre, kes olid omavahel tülis. _ Euroopa tulevane kultuurimaastik sõltus sellest, kas mõni kuningas või rahvas valib rooma või kreeka kiriku._
a eKr foiniiklaste rajatud suure ja võimsa riigi ning selle pealinna Kartaago elanikud, tuntud meresõitjad ja kardetud sõdalased kastikord aarjalaste ühiskonnakorraldus, milles inimesed jagunesid sünni järgi nelja suurde gruppi e kasti ja neist väljapoole jäid nn puutumatud e kastivälised katedraal ehk toomkirik; piiskopkonna peakirik katekismus lühike usuõpetuse käsiraamat katoliku kirik algselt kogu ristirahvast hõlmav (üleüldine) kirik, 1054. aasta suurest kirikulõhest alates Rooma paavstile alluv kirik keiser Caesari nimest (vanaajal hääldati ,,kaisar") tulnud valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Augustus Keskriigid Esimeses maailmasõjas Antandi vastu sõdinud riigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria ketser paavsti võimu ja katoliku kirikut kritiseeriv kristlane; paljud neist pidasid katoliku kirikut saatana kätetööks khaan valitseja türgi ja mongoli rahvastel
a eKr foiniiklaste rajatud suure ja võimsa riigi ning selle pealinna Kartaago elanikud, tuntud meresõitjad ja kardetud sõdalased kastikord aarjalaste ühiskonnakorraldus, milles inimesed jagunesid sünni järgi nelja suurde gruppi e kasti ja neist väljapoole jäid nn puutumatud e kastivälised katedraal ehk toomkirik; piiskopkonna peakirik katekismus lühike usuõpetuse käsiraamat katoliku kirik algselt kogu ristirahvast hõlmav (üleüldine) kirik, 1054. aasta suurest kirikulõhest alates Rooma paavstile alluv kirik keiser Caesari nimest (vanaajal hääldati ,,kaisar") tulnud valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Augustus Keskriigid Esimeses maailmasõjas Antandi vastu sõdinud riigid: Saksamaa, Austria- Ungari, Türgi ja Bulgaaria ketser paavsti võimu ja katoliku kirikut kritiseeriv kristlane; paljud neist pidasid katoliku kirikut saatana kätetööks khaan valitseja türgi ja mongoli rahvastel
a eKr foiniiklaste rajatud suure ja võimsa riigi ning selle pealinna Kartaago elanikud, tuntud meresõitjad ja kardetud sõdalased kastikord aarjalaste ühiskonnakorraldus, milles inimesed jagunesid sünni järgi nelja suurde gruppi e kasti ja neist väljapoole jäid nn puutumatud e kastivälised katedraal ehk toomkirik; piiskopkonna peakirik katekismus lühike usuõpetuse käsiraamat katoliku kirik algselt kogu ristirahvast hõlmav (üleüldine) kirik, 1054. aasta suurest kirikulõhest alates Rooma paavstile alluv kirik keiser Caesari nimest (vanaajal hääldati ,,kaisar") tulnud valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Augustus Keskriigid Esimeses maailmasõjas Antandi vastu sõdinud riigid: Saksamaa, Austria- Ungari, Türgi ja Bulgaaria ketser paavsti võimu ja katoliku kirikut kritiseeriv kristlane; paljud neist pidasid katoliku kirikut saatana kätetööks khaan valitseja türgi ja mongoli rahvastel
1. Uurimisprobleemi (research problem) püstitamine, täpsustamine ja sõnastamine 2. Uurimistöö eesmärgi (purpose) määratlemine 3. Tutvumine olemasoleva kirjandusega (literature review) (teoreetiline kirjandus, empiirilised uurimused) 4. Uurimistöö taustraamistiku (framework) konstrueerimine 5. Uurimisülesannete (objecctives), -küsimuste (questions) ja hüpoteeside (hypotheses) sõnastamine 6. Uuritavate valik 7. Uurimismeetodi valik 8. Uurimistöö plaani (uurimisprojekti) koostamine 9. Uurimiskeskkonda sisenemine 10. Andmete kogumine 11. Andmete analüüsimine 12. Uurimistöö tulemuste esitamine, arutelu ja järelduste tegemine 13. Uurimistöö avaldamine (teaduslik ettekanne) 14. Tulemuste juurutamine praktikasse 8. UURIMISPROBLEEMI PÜSTITAMINE, TÄPSUSTAMINE JA SÕNASTAMINE Uurimisprobleem on... · erinevus lähtesituatsiooni (reaalsuse) ja soovitava (progn...
Kõrg-ja hiliskeskaeg 9-10 sajand tabas roomakatoliku kirikut langust. Ilmalikud valitsejad hakkasid sekkuma kiriku asjadesse. Allakäigu vastu hakkas kiriku sees tegutsema uuendusliikumine, mille eesotsas oli Gregorius VII. Tema uuendusi nimetatakse Gregoriuse uuenduseks. 1. Püüti kehtestada paavsti ülemvõim ka kreekakatoliku kiriku üle. See tekitas suure tüüli, mis viis suure kirikulõheni aastal 1054. Selle tulemusena eraldusid lõpplikult kaks erinevat suunda roomakatoliku kirik ja kreekakatoliku kirik. 2. Tugevnes paavsti ilmalik võim Itaalias ja aastal 1059 Lateran'i kirikukogul pandi kirja uue paavsti valimise kord. See otsus oli suunatud Saksa-Rooma keisrite vastu, kes mõjutasid paavsti võimu ja valimist. a. Paavst valitakse Rooma piiskopkonna kardinalide seast 3. Tugevndada paavsti vaimuliku võimu Euroopas
9.2. Muinas-Eesti 1. aastatuhande lõpus koosnes Eesti arvukatest kihelkondadest, mille ühendamisel moodustusid maakonnad. Kihelkondade vanemad käisid ühistel nõupidamistel Raikkülas. Viikingiaega 8.– 11. sajandini iseloomustavad laienenud sõjalised kokkupõrked. Põhiliseks eestlaste vaenlaseks jäi Venemaa. 1030. aasta paiku vallutas Vene suurvürst Jaroslav Tark Kagu-Eesti ning rajas eestlaste Tartu linnuse kohale Jurjevi linnuse ning asula. 1054 püüdis tema poeg Izjaslav allutada ka Kesk- ja Põhja-Eestit, mis tal osaliselt õnnestus. 1061. aastal aga said venelased lüüa, eestlased vallutasid tagasi Tartu ning venelased aeti kogu Kagu-Eestist välja. Eestlased olid tegevad ka merenduses. Skandinaavia saagad pajatavad eestlaste kontaktidest viikingitega Rootsist, Taanist, Norrast ja Islandilt. Erinevalt Lääne-Euroopast ei suutnud Skandinaavia viikingid Eestis kanda kinnitada
TÖÖLEPING Töölepingu seaduse muutmise põhjused • Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. • Iseloomulik oli, et TLS-s puudus töösuhete paindlikkus. Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. Sotsiaalpoliitilised muudatused Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses. Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne). Kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid Aktiivne tööpoliitika ning efektiivne elukestva õppesüsteem Tõõigus- erinevad definitsioonid Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigus. Inge-Maret Orgo. Merle Muda. Gaabriel Tavits. Thea Treier. Tallinn, 2005. lk.21 Tööõigust võib jagad...
TÖÖÕIGUS Iseseisev töö: 2)21november- riigikohtulahendite analüüs grupi poolt vabalt valitud teemal-max 5õpilast. Kas puudutab töölepingu sõlmimist, töölepingu lõpetamine koondamise tõttu, töötaja töökohustuste rikkuminse tõttu. Tõõlepingu lõpetamise alused VAATAME! Oma seisukohad. EKSAM: 5küsimust.3üldisemat ja 2 konkreetset. LOENG 1 Eesti Vabariigi Töölepinguseadus jõustus 1. juuni 1992. aasta. Oluline muudatus, mida tuleb silmas pidada: Euroopa tööõiguse mõju. Tööõiguse valdkonnas on hästi palju direktiive. Töövaidlusi lahendatakse laias laastus neljas etapis:Töövaidluskomisjon-maakohus-ringkonnakohus-riigikohus. Töövaidlsukomisjonidel on oluline osa, sest nad võtavad kohtute töö mahust palju enda kanda. Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. Iseloomulik oli, et TLS-s puudus ...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ÜLIÕPILASTÖÖDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE Metoodiline juhend 2005/2006 Tallinn 2005 2 Koostajad: Ulvi Jõgi, Tiina Juhansoo Keeletoimetajad: Helgi Ummus, Helju Remmel, Tiina Müürsepp, Siret Piirsalu Vormindaja: Riina Orumaa Konsultandid: Marika Asberg, Riina Orumaa, Karin Lilienberg, Ülle Ernits, Elina Reva, Tiina Klettenberg Sepp, Lilian Ruuben, Mare Tupits, Ulvi Kõrgemaa, Silja Mets, Kristi Voll, Vootele Tamme, Reine Kadastik, Reet Tammes Väljaandja: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 3 4 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 9 9 ...............................
Ametnikud aristrokraatiast. Petriarh allus keisrile. Aristrokraatlik nõuandev senat. Elanikud maaharijad ja maksukohuslased. Sõjaväe tuumiku moodustas palgaarmee. Jagati ringkondadeks. Juhtivad väepealikud olid strateegid. Neil oli sõjaline ja tsiviilvõim. Põhiosa stratioodid, maakaitseväelased. Olulisim oli ratsavägi. Kirik keisri võimu all. Konstantinoopoli patriarhi vlaisid ametlikult vaimiulikud rahvas ja metropoliidid. Viimane sõna keisril. Suurenesid ida ja lääne erinevused. 1054 vande alla. Idas ikoonid. Antiikkreeka eeskuju. Õppeained: grammatika, retoorika, õigusteadus ja filosoofia. Enamik talupoegi kirjaooskamatud. Platoni ja Aristotelese tekste seoti ristiusu tõdedega. Justinianus 1 (527-565). Pani aluse rooma õigusele 3 osa. Üritas taasstada rooma impeetiumi muistset hiilgust. 5 saj 2 pool balkani poolsaarele lõunaslaavid ja itaaliasse germaani langobardid. Kreeka slaavlased võtsid vastu ristiusu, kreekastusid ja allusid bütsantsile. Balakni põhjaosa
nende kirikud kreeka õigeusu ajal suleti. Paast laupäeval on kreeka õigeusuliste meelest juutide järeleaimamine. Kas paavst tohib laulda Halleluujat või mitte?! FILIQUE ja pojast. Kas Püha Vaim lähtub isast või isast ja pojast? Ida kirik, et isast, sest isa on kõik kokku. Ladina kiriku meelest, et kui ütleme isast ja mitte pojast, tehakse poega madalamaks ja nii seotakse kolmainsus üldise kahtluse alla. Konstantinoopolisse läks tüli lahendamine clunylase Humbert, 1054 pani Humbert patriarhi kirikuvande alla, sest süüdistas teda simoonias (kiriku ametite müük, ilmalik investituut), nikolaitism (vaimulike abielulisus) jne. Patriarh pani paavsti vastukirikuvande alla (eemaldati alles 1960ndail). Ja lääne ning ida kirik läksid lõplikult lahku. 1204 üritas lääne kirik leppida, uniooni lepingud (üks või teine patriarh tunnistas paavsti võimu). 1274 Leoni II kontsiil, paavstid Sitsiilia kuninga mõju all ja need olid Konstantinoopoli vastu. 15
ehitustegevus). Jaroslavi välispol- J ajal hakkas Vm osalema suuremas pol. (suhted ka Põhja- Eur). Jaroslavi tüterest Pr kuninganna. Sõjakäik Tartusse, Jurjevi rajamine, linnuse asutaja).Hakkas Vm-l münte looma (sümboolne võimumärk, palju münte Eesti ja Läti alalt). Suhted sepirahvastega (1036 võitis petseneege) (turgi rahvas) kuid nende asemele II turgi 8 rahvas. 1054 J suri (nõuka kirj feodaalne killustumine) tähendab päriskorra muutust. Kohalikud harud kindlustavad oma võimu kohtadel. Novgordodis läheb võim kohaliku kogukonna kätte, kes kutsub endale ise vürsti. Ka selles elukorras kerkis esile suurvürste, kes oma võimu kehtestasid, nt Monomahh, kes kontrollis poegade abil suuremat osa Kiievi Vm-d. Temaga seostatakse Monomahhi mütsi. Legendi järgi saadeti Bütsantsist Vene valitsejatele kroon. 22.09.15 (4 loeng) 12
I osa RELIGIOONI TEOORIA 1. Maailmareligioonid ja maailma religioonid esimese alla kuuluvad usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni nt kristlased, islamiusulised, hinduistid, budistid, taohistid, konfutsiaistid, sintoistid. 2. Aabahamlike religioonide e kõrbemonotismi hulka kuuluvad judaistid koos kristlaste ja muhameedlastega. 3. ,,Cultura" e kultuur. Ladina keeles tähendab ,,Cultura" maaharimist. 4. Kunst, teadus ja religioon moodustavad kultuuri. Nikolai Roerich. 5. Ajas kõige püsivamad on vaimsed väärtused. Nende allikateks on raamatud, mis on ja jäävad, kõnelevad eri keeltes vaimu ühist keelt. 6. Kultuuride jagunemise 3 rühma: 1. Lineaar-aktiivsed kultuurid, kus tehakse ühte asja korraga, planeeritakse ja peetakse kinni ajakavast. 2. Multi-aktiivsed kultuurid, kus tehakse mitut asja korraga, ei planeerita prioriteete, jutukad rahvad. 3. Reaktiivsed kultuurid, kus esmatähtis on viisakus ja aupaklikkus...
Kui keiser aastal 1228 ristisõtta suundus, sai ta läbirääkimiste teel Kristuse haua oma valdusesse ja ta kroonis ennast Jeruusalemma kuningaks. Ajapikku hakkas paavstide ja keisrite vahelises võimuvõitluses üha enam edu kalduma paavstide poole. !3. sajandi keskpaiku kaotas keisrivõim tegeliku tähenduse. Itaalia ja Saksamaa olid killunenud sõltumatuteks feodaalvaldusteks. 21) Katoliku kirik keskajal Aastal 1054 toimus skisma ehk kirikulõhe. Idakirik oli kreeka-katoliku kirik ehk õigeusu kirik. Läänekirik oli rooma-katoliku kirik. 13.sajandil saavutas paavsti võim oma tipu. Paavst oli siis Innocentus kolmas. Ta arvas, et paavstist kõrgem on ainult jumal. Paavsti aitasid kardinalid. Kardinalid moodustasid omamoodi õukonna paavsti kuuria. Legaat esindas paavsti ning oli tema saadik. Inimestelt koguti raha ehk kirikukünnist. Veel koguti annetusi. Müüdi suveniire ja indulgentse
96 2.39 Aasta ainehulk, t 260.94 90.23 Aasta aine ärakanne, kg/km2 1863.9 644.5 Lävend Valgla, km2 Kasari017 2641 Vihterpalu002 474 Keila019 635 Väike Emajõgi035 1054 Õhne036 269 Pedja046 776 Kääpa013 266 Avijõgi005 366 Alajõgi004 140 Purtse002 790 Navesti015 1008 Halliste005 1884
Tartu Kolledž 10 näidet arhitektuurist Eestis Referaat Koostas: Karl Erik Rabakukk Õppejõud: Epi Tohvri 2017 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................3 Gootika........................................................................................................................................4 Oleviste kirik ...........................................................................................................................4 Koluvere linnus .......................................................................................................................6 Renesanss ....................................................................................................................................8 ...
Suuremad maakonnad oli Saaremaa, Virumaa, Sakal, Ungadi. Juhtkond- kihelkonda vanemad. Usundid : loodususund- Tarapita. Väe mõiste pühad allikad, puid. Häldjad, Targad jne. Polnud muinasusund niivõrd usk kui eluja mõtteviis. Loodusega arvestati nii, nagu inimeste keskel elades tuleb arvestada teiste inimestega. Ristiusu levik 10-11 sajandil ristiusu Taanil, Rootsis, Venemaal- Eesti sattus kristlike riikide vahele. 1054. a. toimus jagunemine katoliikluseks ja õigeusuks. 1167.a. pühitses Lundi peapiiskop eestlaste piiskopiks tsistertslaste ordu munga Fulco. Rahvasuu kinnitab , et Saha kabel on vanem kui Tallinna linn. Ristiusu toodi "tule ja mõõgaga" 13. sajandi algul. Keskaeg Eesti keskajaks võib pidada perioodi 13. sajandi algusest 16. sajandi teise pooleni, teisisõnu ristiusustamise algusest Liivi sõjani. See on ajavahemik, mida Lääne-Euroopa ajaloos
* Algselt olid kõik Kristlased sellised, kes käisid samuti sünagoogides, kuid üsna pea tekkisid suured erinevused Juutidega ja siis need kogudused liikusid eraldi mujale. Esimene kristlik kogudus rajati Jeruusalemmas Sauluse (hiljem tema nimi Paulus) poolt ja esimene kirik oli katoliiklik ehk kõiki Kristlasi ühendav kirik. Üsna varakult kujunevad välja autonoomsed kirikud esimesed on nt Armeenia Õigeusu kirik jms, mis kujunevad välja juba 1-2 saj pKr. 1054. Aastal toimub skisma ja Kristlus jaguneb põhiliselt Rooma- Katolikuks ja Kreeka-Katolikuks, kes hakkas end nimetama Õigeusu tunnistajateks. Õigeusk omakorda jagunes mitmeks Vene, Armeenia jne. 1517. aastal toimus usureformatsioon, mille algatajaks peetakse Martin Lutherit ja mille käigus tulid Rooma- Katolikust kirkust veel välja Protestantlikud kirikud nagu Luteri kirik, Reformeeritud kirik (Kalvinism radikaalne kirik). Kui Rooma-Katoliklikes kirikutes on kõige tähtsam osa
K i r i ku t e g e l a s e d a l l u t a t i k i r i ku õ i g u s v õ i m u l e k a n e n d e t e g u d e e e s t m i s o l i d ku r i t e o d r i i g i s e a d u s t e j ä rg i . 6 1 4 . a a l a t e s a l l u t a t i k i r i k l i ku l e õigusemõistmisele kõik vaimulike süüasjad. 19. Kanoonilise õiguse ajaloolise arengu etapid. Erinevate etappide iseloomustus.I …. - 324 varajane perioodII 325-692 kanoonilise õiguse periood - usk seadustati ja tagati riikliku sunnijõuga.III 692 - 1054 kanoonilise õiguse ühtsus jääb püsima, kuid idas ja läänes toimuvad erinevad arengud: idas -staatiline/läänes - dünaamiline. Hommiku- ja õhtumaise mõtteviisi kujunemine.IV1054 - 1517 õhtumaise kristluse ja kanoonilise õiguse areng: alates 1054.a teadusliku kanoonilise õiguse õitseng. XII sajandil algab kanoonilise normistiku süstematiseerimine ja kodifitseerimine.V 1517 - …. uusaja katoliiklik kirikuõigus: Peale usureformi algab kanoonilise õiguse taandumine
omavahel pidevalt sõdisid. Umbes 1200 e.Kr. paljud lossid purustati. Tsivilisatsioon kadus lõplikult 1100 e.Kr. alanud sissetungi tagajärjel. Religioon Kreetalased austasid eelkõige jumalannasid, kellele ohverdati loomi ja korraldati tantsudega pidustusi. Peamine ohvriloom oli härg. Mükeene perioodist pärinevad mitmed hilisemad Kreeka jumalad. Kreeka katolikukiriku allutamise taotlus Kui paavstid laiendasid oma võimu Euroopas soovisid nad endale allutada ka Kreeka katoliku kirikut. 1054 aastal heitsid paavst ja patriarh teineteise kirikust välja. Investituuri tülid Tüli põhjustas paavsti nõudmine, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikust investituurist, st vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest. 1076ndal aastal kutsus keiser Heinrich IV kokku Saksa piiskopid, kes teatasid, et nad loobuvad paavstile kuuletumast. Paavst Gregorius VII kuulutas keisri tagandatuks ja heitis ta kirikust välja.Tülid lõpetas järgmise keisri ja
ning mille poolest see erineb juriidilise isiku vastutusest oma juhtorganite liikmete deliktide eest? Millised on õiguslikud alused, mille alusel juriidiline isik vastutada saab? 1) juhtorgani delikt omistatakse juriidilisele isikule, TsÜS § 31 lg 5; 2) juriidiline isik võib vastutada ka ilma, et tema juhtorgani liikme delikti eraldi kindlaks teeks, vastutus organisatsiooniliste puuduste eest; 3) vastutus § 1054 alusel, mis reguleerib laiemas mõttes teenuse kasutaja vastutust teenuse osutaja deliktide eest (nt kui äriühingu töötaja saadab korda midagi õigusvastast, siis saame vastutusele võtta äriühingu). Esimesel juhul on esimese sammuna kindlaks teha, kas juhtorgani liige on õigusvastaselt kellelegi kahju tekitanud, siis saame selle omistada juriidilisele isikule. Teine variant rajaneb hoopis juriidilise isiku kui õigusliku abstraktsiooni süül, kusjuures ei
Püha vaim lähtub isast ja pojast. munkadel. Armulaual said ilmalikud vaid leiba. Püha vaim lähtub isast. Ristimärk 5 sõrmega. Armulaual said kõik nii leiba kui veini. Teenistus ladina keeles. Ristimärk 3 sõrmega. Teenistus lubatud kohalikes keeltes. Suur kirikulõhe 1054: Paavst ja patriarh panid teineteist kirikuvande alla ränk karistus, mis jättis kõnealuse isiku või terve piirkonna ilma kiriku vahendatud jumala armust. Roomakatoliku kirik Kreekakatoliku (õigeusu) kirik Rooma paavsti võim Konstantinoopoli patriarhi võim. Paavstivõimu tõus kõrgkeskajal Paavstide autoriteedi kasv:
Vaimulike vallalisus (tsölibaaat). Preestrite abielu oli tavapärane, vallalisus Püha vaim lähtub isast ja pojast. vaid munkadel. Armulaual said ilmalikud vaid leiba. Püha vaim lähtub isast. Ristimärk 5 sõrmega. Armulaual said kõik nii leiba kui veini. Teenistus ladina keeles. Ristimärk 3 sõrmega. Teenistus lubatud kohalikes keeltes. Suur kirikulõhe 1054: Paavst ja patriarh panid teineteist kirikuvande alla ränk karistus, mis jättis kõnealuse isiku või terve piirkonna ilma kiriku vahendatud jumala armust. Roomakatoliku kirik Kreekakatoliku (õigeusu) kirik Rooma paavsti võim Konstantinoopoli patriarhi võim. Paavstivõimu tõus kõrgkeskajal Paavstide autoriteedi kasv: Varem määrasid paavste Rooma rahvas ja vaimulikud Rooma aadlisuguvõsad eelistasid oma
Vaimulike vallalisus (tsölibaaat). Preestrite abielu oli tavapärane, vallalisus Püha vaim lähtub isast ja pojast. vaid munkadel. Armulaual said ilmalikud vaid leiba. Püha vaim lähtub isast. Ristimärk 5 sõrmega. Armulaual said kõik nii leiba kui veini. Teenistus ladina keeles. Ristimärk 3 sõrmega. Teenistus lubatud kohalikes keeltes. Suur kirikulõhe 1054: Paavst ja patriarh panid teineteist kirikuvande alla – ränk karistus, mis jättis kõnealuse isiku või terve piirkonna ilma kiriku vahendatud jumala armust. Roomakatoliku kirik Kreekakatoliku (õigeusu) kirik Rooma paavsti võim Konstantinoopoli patriarhi võim. Paavstivõimu tõus kõrgkeskajal Paavstide autoriteedi kasv: Varem määrasid paavste Rooma rahvas ja vaimulikud – Rooma aadlisuguvõsad eelistasid oma
49. Millised olid antiigipärandi kasutamise eesmärgid eri kultuuriperioodidel? Keskaeg Religioonikeskne – teism Aeg: kuni 13. saj. lõpp, kõrgpunkt 11. saj. 1) vastandumine antiikajale maailmapildi tasemel (religioon, kirjandus, kunst, filosoofia); 2) teatud antiikkultuuri osi kasutati: ladina keel (teadus, haridus, suhtlus). Kreeka ja ladina keele suhe: 4. saj. lahknemine kreekakeelse Byzantioni ja ladinakeelse Lääne-Rooma keisririigi vahel. Kiriku lõhenemine 1054.a. Ladina keele alusel: kujunesid kaasaja keeled ja dialektid (romaani keeled + katalaani, provanssaali, korsika, sardiinia, ladiini jne. dialektid). kasutati katoliku kirikus. Kirjandusest: retoorika, autoritest Vergilius, Ovidius, stoitsismi ideed (Seneca, Cicero), tõe ja jumala otsimine (Apuleius) Kreeka-rooma ajaloo ja müüdi kasutamine kunstilistel eesmärkidel (keerub, Fortuna). Ovidiuse-teemad (Pyramus ja Thisbe).
ÜLDINE USUNDILUGU Õppejõud Ringo Ringvee 11. sept 2007 C. Partridge ,,Maailma usundid" T. Kulmar ,,Üldine usundilugu: religiooniteaduse põhimõisted. Maailmausundid. Seletussõnastik" Rudolf Bultmann arvas, et usundeid tuleb uurida demütologiseerimise teel. Usundeid uuris 3. saj ema Euhemeros, kes leidis, et jumalad on jumalikustatud kuningad. Euhemistlikud religiooniteooriad: Ed.B.Taylor animism: unenägudes hing liigub inimekehast välja; S.Freud, Erich von Däniken jumalad on tulnukad, tulnud muudest universumitest maa peale; Plutarchos religiooni algus on inimlikus hirmus. Usu-uuringud jagunevad mitmeks erinevaks kategooriaks. Usundifilosoofia: · Jumalatõestused · Usundist kõnelemine kasutades filosoofia ,,vahendeid" Usundi dimensioonid: Õpetuslik ja filosoofiline monoteism, polüteism, dogma Filosoofiline/teoloogiline a...
kõrgem väljendus. 6. saj pKr Justinianuse koodeks kokkukorjatud Rooma õigusesüsteem. Rooma riigi probleemid, miks lagunes ? Muutus liiga suureks, liiga raske koos hoida, kulus liiga palju ressurssi, et koos hoida, polnud enam jätkusuutlik. 4. saj lõhenemine jaotati riik kaheks : Ida- ja Lääne-Rooma keisririik. 324 Konstantinoopoli asutamine. Suured kultuurilised erinevused, Läänes ladina keel, Bütsantsis hellenistlik kultuur ja kreeka keel. 1054 Suur Skisma idakirik (Kreeka ortodoksi kirik) ja läänekirik ( Rooma Katoliku kirik) Mis oli Karl Suure kroon ? Nelja maailmariigi idee prohvet Taanieli raamatu tõlgendus. Pärast nelja maailmariiki tuleb maailmalõpp. Kõik jõudsid arusaamale , et Rooma riik oli 5. impeerium selle hukkudes pidi saabuma maailmalõpp. Rooma riik hukkus 476. aastal. Tõlgendus tegelikult Rooma riik kestab edasi (Ida-Rooma riigina kuni 1453, Bütsantsi valitsejad nimetasid end keisriteks).
moodustasid umbes poole kuni kolme aastased lapsed. Krüdenerid ja Rathlefid Allikaid mõisaomanikest aastast 1758 kuni 1920 EAA, f. 3742, n. 1, s. 140 Krüdeneride vapp Esimene Krüdener Lahmusel oli Otto Johann von Bocki teise lapse, tütar Christine Gertrude (20.08.17351808) abikaasa Friedrich von Krüdener, kellele O. J. von Bock müüs mõisa 1758. aastal 6000 rubla eest. EAA, f. 567, n. 2, s.1052, l. 20 Lahmuse omaniku signatuur ja pitser(1805) EAA, f. 567, n. 2, s. 1054, l. 8 Lahmuse mõisarahva 1806. aasta loend Mõisarahva moodustasid mõned ametimehed (aidamees, vahimees, karjus ja karjanaine); paar käsitöölist (kingsepp perega ja sepp), arvukas teenijaskond (kokk perega, toapoisid, toa ja köögitüdrukud, teenijad) ja kõrtsinaine Marry lastega. EAA, f. 567, n. 2, s. 1053, l. 32 Lahmuse mõisa 1817. või 1818. aasta kirjeldus Mõisa omanik on ametist lahkunud sillakohtu adjunkt (abi) Bernhard Johann von Krüdener, kes oli selle saanud
Kreeka kirikus peeti jumalateenistusi kohalikus, üldiselt kreeka, keeles. Rooma kirikus pidid kõik vaimulikud olema vallalised. Kreeka kirikus pidid olema vallalised kõik need, kes on mungad, ülejäänud võisid olla abielus. Paavst saatis oma saadiku ehk legaadi neid erimeelsusi lahendama. Lahenduseni ei jõutud, sest legaat pani patriarhi kirikuvande alla ja patriarh pani legaadi kirikuvande alla. Sellest ajast võib rääkida kirikulõhest, mis sai alguse 1054. 2. Määrati kindlaks paavsti valimise kord. Seni oli uue paavsti ametissemääramine olnud segane. 1059 tuli kokku kirikukogu ehk vaimulike olulisem esinduskogu, kes otsustasid, et uue paavsti valivad Rooma piiskopkonna kardinalid. Kardinalid oli peapiiskopist ja paavstist madalamal kohal hierarhiliselt. · Paavst üritas tugevdada oma võimu Euroopas. Paavsti üritus tõi kaasa investituuritüli.962 oli moodustatud Saksa-Rooma
Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) • Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud dešifreerida, siis on selle kult...
Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) · Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud desifreerida, siis on selle kult...
AJALOO ARVESTUS TERTIA, VEEBRUAR 2009 1. SISSEJUHATUS KESKAEGA Mõiste "keskaeg" võtsid kasutusele Itaalia humanistid (õpetlased, kes hakkasid tähtsustama inimese osa ühiskonnas, mitte jumala) 15. sajandil. Sellega nad tähistasid perioodi antiigi ja antiigi taassünni ehk renessanssi vahel, kus nende arvates ei toimunud mitte midagi. Nende arvates oli keskaeg tume, pime periood. Tänapäeval käsitletakse keskaega ajaperioodina antiik- ja uusaja vahel, mil toimub üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikele kultuuridele. Keskajale iseloomulik: · Ilmuvad uued rahvad, kes määravad ajaloo käiku (germaanlased, slaavlased) · Ajaloo geograafiline raskuskese kandub Vahemere äärest põhja poole · Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga · Paavstide ja kuningate ainuvõimu taotlused · ...
Tallinna Tehnikaülikool Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Rahvusvaheliste suhete ja politoloogia õppetool Õppejõud Jüri Raudsepp, PhD Religiooniteooria üldmõisted I 1. Mis vahe on kahel mõistel "maailmareligioonid" ja "maailma religioonid" ? Maailmaareligioonid usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni inimese maailmas (nt kristlased, islamiusulised jt) Maailam religioonide kõik maailmas eksisteerivad religioonid 2. Millised usundid kuuluvad aabrahamlike religioonide perekonda? Judaism, kristlus ja islam 3. Millisest ladinakeelsest sõnast pärineb mõiste "kultuur"? cultura 4. Missugused kolm komponenti moodustavad kultuuri ja kellelt see kultuuri mõiste määrang pärineb? Teadus+kunst+religioon=kultuur Pärineb: N.Roerich 5. Milline kultuuri kolmest kom...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
