Когда звук убивает наверняка? Подготовили: Диана и Тася Звук Обычный человек способен слышать звуковые колебания в диапазоне частот от 16—20 Гц до 15—20 кГц. Звук ниже диапазона слышимости человека называют инфразвуком; выше: до 1 ГГц, — ультразвуком, от 1 ГГц — гиперзвуком Что такое инфразвук? Инфразвук — звуковые волны, имеющие частоту ниже воспринимаемой человеческим ухом. Поскольку обычно человеческое ухо способно слышать звуки в диапазоне частот 16—20'000 Гц, за верхнюю границу частотного диапазона инфразвука обычно принимают 16 Гц. Инфразвук Инфразвук может вызывать у людей не только неприятные ощущения, но и многочисленные изменения в центральной нервной, сердечно-сосудистой и дыхательной системах, вестибулярном анализаторе. Например, звук с частотой 12 герц может вызывать сильные приступы морской болезни и головокружения. Инфразвук Еще более сильный инфразвук может вызвать миокардиальный синдром. Тона сердца приглушаются, сн...
Antikeha Antikehad ehk immunoglobuliinid on kõrgemate loomade (sealhulgas inimese) immuunsüsteemi poolt toodetud erilised valgud, millel on omadus "ära tunda" ja seonduda antigeenidega, milleks on normaalsel juhul organismile võõrad ained. Inimorganismis leidub vähemalt 107, võib-olla kuni 109 erineva äratundmis- spetsiifikaga antikehade tüüpi. Antikeha molekulid moodustavad kuni 20% vereseerumi valkudest. Humoraalse immuunsuse alla kuuluvad ka komplemendi valgud. See kujutab endast mitmest valgust koosnevat süsteemi, mille aktiveerimisel toimub organismi sattunud bakterite hävitamine. Antikehi toodavad rakud, mida kutsutakse B-lümfotsüütideks. Kõigile antikehadele on omane sarnane üldstruktuur nad koosnevad kahest identsest kergest (L) ja kahest identsest raskest (H) ahelast, mis on omavahel disulfiidsildadega seotud. Ühel antikeha molekulil on 2 seostumise kohta antigeeniga. Antikeha on seega b...
Mitme protsendiline lahus saadi? V: 54% 9. Et suurendada teatri sissetulekuid, tõsteti pileti hinda 15%. Osutus aga, et selle tulemusel vähenes ka teatri külastatavus 15%. Kas teater sai piletihinna tõstmisest kasu või kahju? Mitu protsenti? V: 2,25% kahju 10. Arvuta avaldise täpne väärtus (kalkulaatorita) 5 2 31 1. 1,2 0,8 V: 6 7 105 2 164 2. 0,2 : 1,3 2,2 V: 1 3 195 2 3 3 21 3. 0,5 2 1 2 V: 4 8 64 1 3 1 4. 1 : 3,2 1,75 V: 3 14 24 2 5 5 5. 2 : 2 1,8 0,1 V: 0,2 3 6 6
, . 100. "" . ? 101. ? , , . , , . . $9.000, $700 . 102. ? ? -- , . ( ) , (), , - . , , : () ; ; () ; () ; ; . 103. . . : - 104. ? , . , , -- , . , , - , - , -- , . 105. ? -- , . : , . , . , . . . () , . , . 106. ? 107. ? 108. . 109. . . , , . , .. , . , , , , . : - . 110. ( , )? o , o , , - ; ; . 111. ? - ,
50 = (0,0731E50 - ) 10 -4 = (0,0731 3,07 - ) 10 -4 = 2,04 10 -5 E 50 3,07 s Kinemaatiline viskoossus iga 10ºC järel vahemikus 30....150ºC: n 1, 99 50 50 m2 t = 50 = 50 t t s t, ºC t, 105 m2/s 30 5,64 40 3,18 50 2,04 60 1,42 70 1,04 80 0,80 90 0,63 100 0,51
Elektromagnetvõnkumine el. välja, mag. välja, laengu, pige ja voolutugevuse muutumine ajas. Liigid: sumbuv võnkumine (süsteemi seesmise energia varal, tekitatakse võnkeringi abil, el. välja ja mag. välja prioodiline muutumine süsteemis eneses) Sunnitud võnkumine (perioodiliselt süsteemile välisjõudude mõjul tekkiv võnkumine, tekitatakse generaatori abil, mingi energia liik muudetakse el. energiaks. Isel. suurused: Periood T aeg, mille jooksul laeng, pinge, voolutugevus, el. väli ja mag. väli saavutavad oma esialgse asendi nii märgilt kui ka väärtuselt. Kuna perioodiline liikumine on harmooniline, siis vaadeldakse võnkumisi 2 sekundis (ringjoonel) T=2LC Thomsoni valem [T] = 1s. Võnkesagedus f - võngete arv ajaühikus. f=1/T [f] = 1Hz Omavõnkesagedus - - võnkesagedus 2-s sekundis. =2f = 2/T [ ] =1rad/s. Vahelduvvool e. sunnitud el. mag. võnkumine. Vv saadakse vv generaatorite abil el. mag. induktsiooni nähtu...
2 800 000 + 20% 3 360 000 3 360 000 (80% ) 1 000 000 1 000 000 1 000 000 ( .. 300 000) 200 000 440 000 440 000 (10%) 90 000 90 000 113 500 110 000 350 000 326 500 30% 33 000 105 000 97 950 77 000 245 000 228 550 (100000 0,3 30 000 0,4 EUR 40 000 40 000 EUR) 47 000 205 000 188 550 : 2010' 2010'' 2010' 2010'' 1 200 000 1 200 000 360 000 360 000
R= 200000 -200 C= 0,0002666697 2,666898E-007 C= 0,0002528921 2,529022E-007 Ckesk= 0,0002597809 0,0001010219 V Jrk nr Aeg s R1 R1(i/i0) R1 ln(i/i0) 1 0 145 0,966667 -0,033902 A 2 5 121 0,806667 -0,214845 3 10 105 0,7 -0,356675 4 15 98 0,653333 -0,425668 5 20 89 0,593333 -0,521999 6 25 80 0,533333 -0,628609 7 30 72 0,48 -0,733969 8 35 64 0,426667 -0,851752
Meakanbuttide avastamine Kuulu järgi elavat Uus Guineas üks rändrahvaste hõim meakanbutid kes elavad kahes järsus mäeahelikus kuid nende täpsed asustuste piirid on kindlalt määratlematta .Alles 1991 aastal avastas Sloveenia antropoloog 11 meakanbutti ,kes elasid peamiselt koobastes .Kuid 2001 aastal ei suutnud ta enam neid leida .2008 aastal saatis antroopoloog Nancy Sulivan välja oma meeskonna ,et leida taas meakanbutid .Nad avastasid 52 meakanbutti ja 105 koobast millest ainult paarkümmend olid kasutusel. Sulivani meeskonna avastusretk Selleks ,et mekannuputtide rahvast leida lendas Sulivani meeskond Sepiku jõe orgu ja seepeale matkasid nad jalgsi mägede suunas .Teadlased proovivad saada nendega ühendust dzunglitelefoni kaudu ja see toimibki kuna juba komandal päval kohtavad nad kahte mekanputti meest Johnni ja Aiyot . Nad kuuluvad 12 liikmelisse kruppi . Koopaelu ja loomis koobas
62 these 63 know 64 see 65 use 66 get 67 like 68 then 69 first 70 any 71 work 72 now 73 may 74 such 75 give 76 over 77 think 78 most 79 even 80 find 81 day 82 also 83 after 84 way 85 many 86 must 87 look 88 before 89 great 90 back 91 through 92 long 93 where 94 much 95 should 96 well 97 people 98 down 99 own 100 just 101 because 102 good 103 each 104 those 105 feel 106 seem 107 how 108 high 109 too 110 place 111 little 112 world 113 very 114 still 115 nation 116 hand 117 old 118 life 119 tell 120 write 121 become 122 here 123 show 124 house 125 both 126 between 127 need 128 mean 129 call 130 develop 131 under 132 last 133 right 134 move 135 thing 136 general 137 school 138 never 139 same 140 another 141 begin 142 while 143 number
p 5 : [ ]. (http://www.i- u.ru/biblio/archive/nesh_prava/00.aspx) 5 «» («Ecophilosophy»), « » («The deep ecologist»), « » («Between the species»), « » («Ethics and animals»). 1981 p pp 3200 . « » (1974), « » (1980), « » (1985) . . . 1824 p p . 1892 780 , - 244, - 191, - 105, - 31. 1896 . 1959 . [6] , II, 1782 : «. 7. , ... ». , , . : , ? . , . 6 : [ ]. (http://chtivo.info/index.php?article=istoriya_ekologicheskoy_etiki_za_rubezhom.)
8658 0.8466 0.0193 0.0228 0.00125 210 210 0.8227 0.7956 0.0271 0.0341 0.00118 185 185 0.7248 0.7065 0.0183 0.0259 0.00105 150 147.5 0.5779 0.5711 0.0068 0.0119 0.00085 105 102.5 0.4016 0.4098 0.0082 0.0200 0.00061 66 65 0.2547 0.2687 0.0141 0.0523 0.00040 47 46.5 0.1822 0.1921 0.0099 0.0515 0.00028 194 192.5 0.7542 0.7202 0.0340 0.0472 0.00107
Relvad: Eesti kaitseväe relvastusse kuulub suur valik relvi allüksuste ja ametikohtade vajaduse järgi. Liigitus: Käsitulirelvad, püstolid ja revolverid. ( ründevintpüss, - poolautomaat ,- automaatrelv ) Lahingupaari relvad kuulipilduja ,- TT relvad jne. ( Kuulipilduja MG 3 ,- Kuulipilduja KSP- 58 ,- Granaadiheitja Carl Gustav ,- 81 mm miinipilduja B-455,- 120 mm miinipilduja 2B11,- kerge välikahur 105 H 37-61,- Haubits FH 70/1 A-1 ) ,,Ohutuseeskiri" Väljaõppe ohutuseeskiri on rahuaegse sõjavälise väljaõppe ja sellega kaasneva muu tegevuse ja turvalisuse tagamiseks. KV väljaõppe ohutussüsteem peab välistama väljaõppeürituste ajal õnnetusjuhtumid ja traumad, mille peamiseks põhjusteks võivad olla: 1. Väljaõppeürituste planeerimine, ettevalmistamise ja läbiviimise käigus võimalike ohuolukordade tähelepanuta jätmine. 2
Eesti lipp Eesti riigilipp on ühtlasi rahvuslipp. Ta on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11, heisatava lipu tavasuurus on 105 korda 165 sentimeetrit. Esimene sinimustvalge lipp pühitseti ja õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. aastal. Järgnevate aastakümnete jooksul sai sinimustvalgest lipust Eesti rahvuslipp. Esimese määruse Eesti riigilipu kohta võttis vastu Eesti Vabariigi ajutine valitsus 21. novembril 1918. aastal. 1922. aasta juunis kinnitas Riigikogu sinimustvalge lipu ametlikult riigilipuks. Pärast Eesti Vabariigi liitmist NSV Liidu koosseisu 1940
Kodused ülesanded Õppeaines: Ehitusfüüsika ja energiatõhususe alused Ehitusteaduskond Õpperühm: KHE31 Juhendaja: Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:……………. Õppejõu allkiri: …………… Tallinn 2017 Ülesanne 1. Arvuta operatiivne temperatuur kui ruumi õhu temperatuur on 17,5 ºC ja kiirgavate pindade keskmine temperatuur on 21,3 ºC. Õhu liikumiskiirus ruumis on 0,8 m/s. Andmed: Ts=17,5 ºC Tk=21,3 ºC v=0,8 m/s k = 0,7 v = 0,7...1,0 m/s Lahendus: top = k*ts + (1 – k) * tk top= 0,7*17,5 +(1-0,7)*21,3=18,64 ºC Ülesanne 3. Leia kui suur on ruumi CO2 sisaldus 3 tunni möödudes klassiruumis, kui tunni alguses oli CO2 sisaldus ruumis 322ppm-i. Üks inimene toodab tunnis 15ppm-i CO2-te. Ruumis oli 43 inimest. Hinda tulemuse vastavust II sisekliima klassi normile,...
Kultuur ja igapäevaelu 1920.-30. aastail: Millised teadus- ja tehnikasaavutused lihtsustasid igapäevaelu (sh transport) (lk 77); Ehitati üha uusi elektrijaamu, sest elekter muutus oluliseks uute tööstusharude tekkimisel. Igapäeva elus tekkis inimestel vöimalus osta elektrilisi tarbekaupu ( raadiod, külmkapid, pesumasinad jne). Tänu elektrile arenes jõudsalt ka sidetehnika, eriti raadio. Elektrienergia kõrval oli tehnika arengus oluline koht sisepõlemismootoril. Auruvedureid ja laevu hakkasid asendama mootorvedurid ja laevad. Põllumajanduses võeti kasutusele traktorid ja kombainid.Auto hakkas muutuma luksus esemest tavaliseks tarbekaubaks. Teadustest oli eestvedajaks füüsika. Füüsika harudest arenes eriti jõudsalt tuumafüüsika. Füüsikute ja matemaatikute avastusi kasutasid ära astronaudid, bioloogid, keemikud.Teadlaste avastused olid ka kasulikud meditsiinile. Esimest korda saadi vitamiine ja antibiootikume kuntslikul teel. Uuendused ...
kosmosest ja iga GPS vastuvõtja kasutab neid signaale, et arvutada kolmemõõtmelist asukohta (laiuskraadid, pikkuskraadid, sügavus) ja kestvat aega. · Kosmose segment koosneb 2432 satelliidist Maa orbiidil ja samuti sisaldab võimendavaid adaptereid, et neid satelliite orbiidile saata. Kosmose segmendi satelliitide orbiidid on sätitud nii, et vähemalt 6 oleks alati silmaga nähtavad peaaegu kõikjal üle Maa. Nurk nende satelliitide vahel on 30, 105, 120 ja 105 kraadi, mis kokku teevad 360 kraadi, ehk ringi ümber Maa. Alates märtsist, aastast 2008, on orbiidil 31 aktiivset sõnumeid saatvat satelliiti ja 2 nn pensionil olevat satelliiti, mida hoitakse varuks. Lisasatelliidid täiustavad GPSi vastuvõtjate täpsust, varustades teisi liigsete arvutamiste mõõtmetega. Satelliitide arvu kasvamist jälgides tehti kokkulepe, et näha oleks korraga 8t satelliiti, juhul, kui mitu tükki korraga peaksid katki minema.
2. Osavõtjad. 2.1. Tõstespordivõistlusi korraldatakse meestele ja naistele. Sportlased võistlevad, lähtudes oma kehakaalust, määrustikuga kehtestatud kaalukategooriates. 2.2. IWF tunnustab kahte põhilist vanusegruppi: Juunior kuni kahekümne (20) aastased (kaasaarvatud) Seenior Meeste kaalukategooriad: -56 kg; -62 kg, - 69 kg, 77 kg, -85 kg, -94 kg 105 kg ja + 105 kg. 3. Inventar 3.1. Tõstekang koosneb järgmistest osadest: a) varras, b) kettad, c) lukud Varras peab vastama järgmistele nõuetele - - kaal 20 kg - pikkus 2200 mm - läbimõõt 28 mm Kettad peavad vastama järgmistele nõuetele: 25 kg punane 5 kg valge 20 kg sinine 2,5 kg must 15 kg kollane 2 kg metall
Ius sanguinis on põhimõte §8 alusel. Ius soli puhul Eestist leitud laps, kelle vanemad pole teada, on eestlane. Naturalisatsioon: kvoot VS erilised teened. V Kodakondsuse kaotamine Avalduse alusel ära võtmisega või teise riigi kodakondsuse vastuvõtmisega. Probleemiks topelt kodakondsus või sünniga omandatud kodakondsus. VI EL kodakondsus Ei ole eraldiseisev, vaid kaasneb riigiga. §28 Rahvas kui riigiorgan I Sätestus: 3.ptk, §§60, 105, 106, 15.ptk II Mõiste Ajaloolised: rahvas kui vastand aadlile või varakale kodanlusele. Tõlgendati kui varanduseta pööblit. Lisaks rahvas kui mass vastandina aristokraatidele. PS järgi: preambulis- rahvas kui rahvus; §1+§56 kodanikkond kui kõrgema riigivõimu kandja; §105 lg2 hääleõiguslik kodanikkond. III Rahvas kui riigiorgan §105 lg2 mõttes Teostab riigivõimu §56 riigikogu valimistega (§§57, 58, 60); rahvahääletusega (§§57, 58, 105, 106, 15
Otsuse täitmine toimub TSÜsi alusel. Töötajate distsiplinaarvastutus. TDVS sätestab distsiplinaarsüüteo mõiste, distsiplinaar karistuse ja nende määramise korra. Distsiplinaarsüütegu 1. TLS pg 48 ja pg50 nim kohustuste töötajate poolne süüline täitmata jätmine või mitte nõuete kohane täitmine, samuti tool joobnuna viibimine. 2. TLS pg 104 lg2 nim süüline tegu mille tõttu töötaja kaoutas tööandja usalduse. 3. TLS pg 105 lg 2 nim vääritu tegu milles on süüdi töötaja, kelle ül on noori õpetada või kasvatada või riigi või kohaliku omavalitsuse abiteenistuja. Distsiplinaas süütegudeks on Kõik töötaja seaduslike kohustuste süülised rikkumised. Enne klaristuse määramist tuleb kindlaks teha kas süütegu on siseeeskirjast või TLS jne. Töökohustuste rikkumise eest võib tööandja või volitatud isik määrata distsiplinaar karistusena määärata 1. noomituse 2
Maalikunst-värvidega loodud kahemõõtmeline kujund tasapinnal.Selle vahend on värc esiplaaniks Liigid 1)tehnikate järgi 2)ainestiku järgi 3)Loome meetodid 4)Funktsiooni järgi Loome meetodid-ateljee,vabaõhu, Funktsiooni liigitused-1)Talvel maal-vabalt ümber paigultataval alusel,enne 15s õlivõrve ei tuntud kasutati temperavärve 2)seina ehk manumentallvärv maalikunsti vanimvorm 3)miniatuurmaal-kloostites,raamatutes,tarbe esemetel,ehetel paber leitati hiinas 105 aastal,1632 valmistati tartus,15 s hakkas arenema trükkikunst euroopas,esimesed nähtud avastati 6.s Hiinas Trükkimasina leiutas Johan Gutterberg,1550 aastal võeti kasutusele õlivärve,1841- metall tuupides värvid arhitektid- tallinna ülikool peahoone-alan katii,viru hotell-mart port,henno s,peapost-raine karp
Litosfäär koosneb kivimitest, 50-200km paks, tihe. Pedosfäär e mullastik koosneb mullast, mikroobidest, seentest,taimedest, paksus 2cm-10m, on hõredam kui litosfäär. Hüdrosfäär koosneb maailmamerest, järved-jõed-sood, liustiku- japõhjavetest, paksus 0-11km, hõredam kui litosfäär. Atmosfäär koosneb õhust, seal lenduvatest gaasidest, ulatus kuni 100-1200km, hõre. Biosfäär koosneb elusorgansimidest, koguruumala kui 105-106 km3 . Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Avatud süsteem-toimub aine/energiavahetus süsteemi ja seda ümbritseva keskkonna vahel. Ajas muutumatu ehk staatiline, muutuv ehk dünaamiline. Energeetiliselt on maa avatud süsteem, maakera ja tema sfäärid dünaamilised süsteemid. Päikeseenergia:pärineb päikesest, käivitab loodusprotsessid maal, päikesepatareid, salvestatud fossiilsetesse kütustesse. Maa siseenergia:pärineb maa sisemusest toimuvatest keem. reaktsioonidest radioaktiivsete ainete lagunemisel...
Agatha Christie - ,,Inetu nagu surmapatt, aga avaldab muljet." lk. 21 - ,,Minu kogemused näitavad, et kui inimesel on tema positsiooni tõttu vaenlasi, siis ei piirdu asi tavaliselt üheainsa vaenlasega."- lk. 24 - ,,Mõrvajuhtumi lahendamiseks tarvitseb inimesel ainult oma tugitoolis istuda ja mõelda."- lk. 35 - ,,Teate see naine on nagu lammas. Satub ärevusse ja hakkab määgima." lk. 105 Lühike ülevaade Isatnbuli- Pariisi rongil leiab aset mõrv. Pärast keskkööd jääb luksuslik Idaekspress mägede vahel lumevangi. Hommikul leitakse lukustatud kupeest tosina noalöögiga tapetud reisija. Sellele mõrvale on eelugu ,mis selgub romaani käigus. Kolonel Amstrong Victoria risti kavale, oli pooleldi inglise ja pooleldi ameerika päritolu. Ta abiellus ameerika oma ja kuulsaima tragöödianäitlejanna Linda Ardeni tütrega. Nad elasid Ameerikas ja neil oli üks
Kuuba Havanna 94. Kongo Demokraatlik Vabariik 64. Argentiina Buenos Aires 95. Iisrael 65. Monaco 96. Süüria 66. Andorra 97. Saudi-Araabia 67. Liectenstein 98. Jeemen 68. San Marino 99. Omaan 69. Vatikan 100. Kuveit 70. Bermuda 101. Afganistan 71. Bahama 102. Kasahstan 72. Haiti 103. Usbekistan 73. Jamaica 104. Tadzikistan 74. Ecuador 105. Kõrgõstan 75. Boliivia 106. Turkmeenia 76. Paraguay 107. Armeenia 77. Uruguay 108. Aserbaidzaan 78. Nicaragua 109. Gruusia 79. Costa Rica 110. Pakistan 80 Tsiili 111. Nepaal 81. Peruu 112. Bangladesh 82. Columbia 113. Tai 83. Sudaan 114. Laos 84. Etioopia 115. Vietnam 85. Kenya 116. Brunei 86. Tansaania 117. Paapua Uus-Guinea 87. Mosambiik 118. Fidzi 88. Namibia 119
Kampol Saadakse männivaigust peale tärpentini väljautamist. Moodustab vähese vastupidavusega kihi. Sulamistemperatuur on 100 - 130°C. Kopaal Kopaalvaik on tekkinud aastatuhandeid maa sees lebanud okaspuude vaigust. Kopaalvaiku kasutatakse õli ja piirituslakkides. Kuulub kõvade vaikude hulka. Sulamistemperatuur 180 - 200°C. Mastiks Mastiksvaiku müüakse kollaste kuni roheka värvusega tükkidena. Lahustub piirituses. Kasutatakse eriotstarbel nt. kuldamislakkide juures. Sulamistemperatuur 105 - 150°C. Isotex-loodusvaik SOTEX siseviimistlusplaate kasutatakse nii uusehitistes kui ka vanade ehitiste renoveerimistöödel. Keskkonnasõbralikkus ISOTEX siseviimistlusplaatide tootmisel kasutatav tehnoloogia on loodussäästlik ja keskkonnasõbralik. Toorainena kasutatakse kvaliteetset puiduhaket. Puitkiudplaadi valmistamiseks ei kasutata liimi ega teisi kemikaale. Puiduhakke jahvatamisel tekkivale
nad liiguvad Maa magnetvälja sattudes piki selle jõujooni, sisenedes atmosfääri magnetpooluste kohal. Kui ergastatuks osutub atomaarne hapnik, kiirgub sellest kas rohelist (100150 km kõrgusel) või punast (umbes 250 km kõrgusel) valgust. Molekulaarne lämmastik kiirgab aga punakat või violetset valgust. Nende värvuste vaheldumine pakub lummavat vaatemängu, mida võib mõnikord näha ka Eestis . Virmalised tekivad 80-1000 kõrgusel maapinnast. Keskmine kõrgus on 105 km, madalaim kõrgus on umbes 80 km ja kõrgeim umbes 200 km maapinnast. Virmaliste esinemise tõenäosus on tihedas seoses magnettormidega, sest mõlemat põhjustab sama nähtus päikesetuul. Virmaliste nägemine on jahmatamapanev ja müstiline kogemus. Virmalisi on kõige sagedamini näha hilissügisel ning talvel ja varakevadel. Kõige paremini sobivad virmaliste vaatlemiseks oktoober, veebruar ja märts. Virmaliste sagedus on suurim ajavahemikul õhtul kella 18st hommikul kella üheni
Mete oriid ikraa Eest trid is Mart ti K a sk Mis ja Kuidas? Kraater, mis on tekkinud hiidmeteoriidi põrkumisel maaga. Aastas langeb maale tuhatkond, millest leitakse 10-15 Kraatreid tekitavaid hiidmeteoriite langeb sajandis vähem kui üks Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Meteoriidikraatrid Eestis Kaali kraatrid Saaremaal Tekke kohta oli palju erinevaid arvamusi. Meteoriidne päritolu tõestati 1973 a. Tekkis 4000-7500 a. tagasi 1+8 kraatrit Kaali peakraater: -Läbimõõt valliharjalt 110m -Sügavus valliharjalt 22m -Vall 4-6m Kõrvalkraatrid: -Läbimõõt 12-40m -Sügavus 1-4m Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase...
About the pyramid § The Black Pyramid was built by King Amenemhat III, during the Middle Kingdom of Egypt (20551650 BC). § The pyramid earned the name "Black Pyramid" for its dark, decaying appearance as a rubble mound. § The pyramid's ancient name was: ,,Amenemhat is mighty" About the pyramid § Typical for pyramids of the Middle Kingdom, the Black Pyramid is made of mud brick and clay instead of stone. § The pyramid's Height ~ 75 metres Base ~ 105 metres § Although it might look like a total wreck, the interior passageways and chambers of the Black Pyramid are almost entirely intact. The plan of the Black Pyramid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Töö lühikirjeldus Keedusoola protsendilise sisalduse leidmiseks lahustatakse kaalutud segu vees ja filtreeritakse. Filtraadi tiheduse kaudu leitakse tabelist NaCl protsendiline sisaldus. Teades filtraadi massi ja protsendilist sisaldust, arutatakse keedusoola mass. Saadud andmetest arvutatakse keedusoola protsendiline sisaldus algsegus. Töö eesmärk Lahuse valmistamine tahketest ainetest, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust, keedusoola protsendilisuse määramine liiva-soola segus. Kasutatud ained Tahke naatriumkloriid segus liivaga kuivatatud 105℃ juures konstantse kaaluni. Töövahendid Keeslduklaas, kaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm2), areomeeter, filterpaber. Töö käik 1. Lahustada eelnevalt koonilise kolbi kaalutud liiva-soola segus sisalduv NaCl. Selleks lisada segule 50 cm2 destilleeritud vett. Lahust segada klaaspulgaga ja seejärel filreerida Filtreerimiseks murda filterp...
energiat kasutatakse elektri saamiseks. Alalisvool Ülekandekaod on väiksemad Ülekandeliin vajab vähem ruumi Elektrivõrgu muutustele on parem reageerida – vähem elektrikatkestusi Võimsus on kiiremini reguleeritav EstLink 1 vs EstLink 2 EstLink 1 EstLink 2 350 MW Võimsus 650 MW +- 150 kV 450kV Pinge 105 km ca 170 km Pikkus Kaabel merekaabel (145 km) maimaismaakaabli peavoolu ahela kaabel (12 km) maismaakaabli tagasivoolu ahela kaabel (12 km) Keskkond Kasutatakse võimalusel olemasolevate kõrgepinge õhuliinide koridore, et vähendada tööde mõju nii keskkonnale kui maaomanikele.
21 x 15 cm 1799 You will not escape 21 x 15 cm 1799 Those specks of dust 21 x 15 cm 1799 Thou who cannot 21 x 15 cm 1799 They spruce themselves up 21 x 15 cm 1800 Alasti Maja 98 x 191 cm 1800 Riietatud Maja 98 x 191 cm 1808 Surnud Kalkun 45 x 63 cm 1808 -1812 Scene of Rape and Murder 30 x 39 cm 1808 -1812 Still Life Three Salmon Steaks 45 x 62 cm 1813 Pepito Costa and Bonells 105 x 85 cm The Third of May 1808 1814 266 x 345 cm 1814 The Burial of the Sardine 60 x 82 cm 1820 Tio Paquete 39 x 31 cm 1823 A way of flying 25 x 36 cm 'Mustad' maalid' 1823 Saturn Devouring His Son 83 x 146 cm 1823 Witches' Sabbath 1823 Two old men eating soup 1823 A Pilgrimage to San Isidro 1823 Women laughing 1823 Two Old Men Tänan kuulamast Kasutatud materjalid
19 Kaalium K 59 Praseodüüm Pr 99 Einsteinium Es 20 Kaltsium Ca 60 Neodflflm Nd 100 Fermium Fm 21 Skandium Sc 61 Promeetium Pm 101 Mendeleevium Md 22 Titaan Ti 62 Samaarium Sm 102 Nobeelium No 23 Vanaadium V 63 Euroopium Eu 103 Lavrentsium Er 24Kroom Cr 64 Gadolinium Gd 104 Rutherfordium Rf 25 Mangaan Mn 65 Terbium Tb 105 Dubnium Db 26Raud Fe 66 Düsproosium Dy 106 Seabor2ium Sg 27 Koobalt Co 67 Holmium Ho 107 Bohrium Bh 28 Nikkel Ni 68 Erbium Er 108 Hassium Hs 29Vask Cu 69 Tuulium Tm 109 Meitneerium Nit 3OTsink Zn 70 fJterbium Yb 110 Darmstadtium Ds 31 Gallium Ga 71 Luteetsium Lu 1 11 Röntgeenium Rg
9 5 300 20.9 15 20.900 30 20.906 45 20.912 1 60 20.918 75 20.924 90 20.930 105 20.936 2 120 20.942 135 20.948 Основной 150 20.954 165 20.960 3 180 20.966 195 20.972 210 20.978
Orkaan Katrina Karl Kreevald 11.b http://blog.joeyreiman.com/wp content/uploads/2013/08/katrina08282005.jpg Katrina oli Atlandi ookeanil tekkinud troopiline tsüklon, mis paisus orkaaniks tänu Mehhiko hoovusele. 23.31. august 2005 Kõige suuremad tuuled vuhasid koguni 280 km/h. Katrina oli Ameerika ajaloo kõige suuremate kahjustustega orkaan ajaloos. Orkaan Katrina moodustus Bahamal 23.augustil 2005 ja ületas LõunaFlorida esimese astme orkaanina põhjustades seal mõned surmad ja väiksemad üleujutused. Tugevnes Mehhiko lahes 5. Torm nõrgenes enne teist maandumist ja astme orkaaniks tugevnes vaid mõni tund enne r...
Pindala: 20 770 km² Riigikeeled: heebrea ja araabia Rahvastik Rahvaarv: 7 590 758 inimest Riigi rahvaarvult maailmas: 97.kohal Sarnase rahvaarvuga riigid: Sveits, Serbia,Hong Kong, Tadzikistan Iisraeli puhul on tegu väikeriigiga. Rahvusgrupid: 75,3% juudid 20,5% araablased 4,2% muud Rahvaarv 19502025 Graafiku analüüs Rahvaarv perioodil 19502025 kasvanud Aasta keskmine rahvaarvu tõus: u. 105 000 inimest Rahvaarvu keskmine kasvutempo perioodil 19852011 oli 2,31% 2012.a 1,54% (maailmas 77.koht) Keskmise kasvutempo prognoos kuni aastani 2025 on 1,25% Rahvaarvu muutused Sündimus: 144 000 Suremus: 42 000 Loomulik iive: 102 000 Rändesaldo: 2 inimest 1000 elaniku kohta Rahvaarv kasvab riigis Loomulik iive 87% Rändesaldo 13% Sündimus Sündimuse üldkordaja langenud 24 19 2012.a sündimuse üldkordaja 18,97(maailmas 100.kohal)
Jaan Kaplinski teos ,,Silm" räägib teadmatusest iseendaks olemise asjus. Peategelane käis I-ga samal kursusel. Nad ei olnud lähedased sõbrad, kuid ometigi julges I. rääkida , mida ta tunneb. (näide raamatust lk 8). Võib-olla oleme me kõik mingisuguses hüpnoosis, et me ei tunneks, et meid vaadeldakse. Kuna I oli Silmast huvitatud, siis hakkas ta end täiendama. Varsti ta kadus ning KGB võttis ühendust teose minategelasega. Pärast I kadumist läheb lugu edasi saadetud teksti kujul peategelasele, kus lastakse aimata, et I on elus. ,,Silm" on filosoofiline ja religioosne dialoog. ,,Silma" loo käigus positsioonid vahetuvad: esimeses poole juhib dialoogi I. ,kes tajub kõikenägeva Silma pilku. Teises osas saab juhtivaks pooleks sügavamas mõttes vaimseks teejuhiks hiinlasest munk. Raamatus toimuvad intensiivsed dialoogid ,,mina" ja I vahel. Kui I kaob, siis dialoogi on vähem ja välist kirjeldust rohkem, aga vestlused KGB-s säilitavad e...
42 MWh/ha. Tabel 9. Valgustusraie noorendikus. Toodang: kogupuu hake. Saak Traditsiooniline Hakkpuit, Puitkütuste Puistu Tarbepuit küttepuit (niiskus 40% ) energia kokku tm/ha rm/ha MWh/ha pm3/ha MWh/ha MWh/ha Kaasik - - - 40 130 32 105 32 105 Kuusik - - - 40 130 32 105 32 105 Männik - - - 40 130 32 105 32 105 Tähistused: tm (m3) tihumeeter; rm ruumimeeter; pm3 puistekuupmeeter Tabel 10. Esimene harvendusraie latimetsas. Toodang: tarbepuit, traditsiooniline küttepuit, hakkpuit raiejäätmetest. Saak
pooltoodang 18 620 20 364 14 430 valmistoodang 12 455 13 397 18 271 10 ostukaup müügiks 508 326 318 ettemaks hankijatele Varud kokku 51 462 55 640 50 176 Käibevara kokku 95 597 95 930 105 177 PÕHIVARA Tütarettevõtte aktsiad 3 482 5 722 4 520 Muud pikad nõuded 46 626 2 098 Ehitised ja rajatised, maa 58 620 66 745 68 620 Masinad ja seadmed 123 497 146 638 151 395 Inventar 1 263 1 456 1 553 Kulum - 93 129 - 102 918 - 113 580 Lõpetamata kap
4570 145 4.98 0.0044853698 4575 140 4.94 0.0045037909 4580 135 4.91 0.004523789 4580 135 4.91 0.0044913604 4580 135 4.91 0.0044593934 4585 130 4.87 0.0044812215 4590 125 4.83 0.0045048209 4595 120 4.79 0.0045303232 4595 120 4.79 0.0044989715 4595 120 4.79 0.0044680507 4595 120 4.79 0.0044375521 4600 115 4.74 0.004465175 4605 110 4.70 0.0044949741 4605 110 4.70 0.0044649074 4605 110 4.70 0.0044352403 4610 105 4.65 0.0044673773 4610 105 4.65 0.004438083 4615 100 4.61 0.0044727407 4620 95 4.55 0.00451019 4620 95 4.55 0.0044811855 4620 95 4.55 0.0044525518 4620 95 4.55 0.0044242816 4625 90 4.50 0.0044645918 4625 90 4.50 0.0044366006 4630 85 4.44 0.0044801837 4630 85 4.44 0.0044524426 4630 85 4.44 0.004425043 4630 85 4.44 0.0043979785 4635 80 4.38 0.0044449508 4635 80 4.38 0.0044180931 4640 75 4
,,Läänerindel muutuseta" Erich Maria Remarque Erich Maria Remarque, kodanikunimega Erich Paul Remark, on sündinud 22. juunil 1898 Osnabrück'is raamatuköitja pojana. Ta on saksa kirjanik, kes on kuulsaks saanud põhiliselt romaanikirjanikuna, ehkki on nooruses kirjutanud ka esseid ja lühijutte, 1956, aastal on näidendi ,,Lõpp-peatus". Aastal 1916 läks Remarque sõdurina rindele, kus sai mitmeid kordi haavata. Pärast Esimest maailmasõda jätkas õpinguid ning tegi juhutöid raamatupidaja, müügiagendi, hauaplaatide müüja, klaveriõpetaja ja organistina, kirjutas teatrikriitikat ajalehtedele Osnabrück'is. 1929. aastal ilmunud romaaniga ,,Läänerindel muutuseta" sai Remarque kuulsaks peaaegu üleöö. Tema romaan tõlgiti umbes 50 keelde ning 1930. aastal vändati selle põhjal ka film, mille rezissööriks oli Lewis Milestone. Remarque suri 25. septembril 1970. aastal Locarnos. Romaanis jutustatakse 19-aastase sõduri Paul Bäumeri kurba lugu, kus ta ...
90,6%, arve maksumus varieerub 62,3% ning kulu söögile 59,3%. 4. Variatsioonread ja nende põhjal arvutatud statistilised näitajad a. Arve maksumuse variatsioonrida Arve kokku, Laudade arv xi xifi xi-x (xi-x)2fi 15 45 18 30 540 -6 648 45 75 11 60 660 24 6336 75 105 3 90 270 54 8748 105 - 135 3 120 360 84 21168 135 - 165 0 150 0 114 0 Üle 165 1 180 180 144 20736 Kokku: 36 2010 57636 Peamised statistilised näiatajad arve maksumuse variatsioonrea põhjal (eurodes): 3 6,
Põhjavesi kogu maasisene vaba vesi, mis lasub vettpidavatel kivimikihtidel ja setete poorides, lõhedes või muudes tühimikutes (paikneb ja liigub maakoore erinevad sügavusega veehorisontides) Pinnavesi maapinna peal olev veekiht, mille moodustavad alatised veekogud (järved, tiigid, jõed, ojad), ajutised veekogud (karstiojad ja järved) ning sademe- ja lumesulamisvesi Veebilass vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas. Valgla vesikond, maa-ala, millest suur veekogu ja selle osa saab vee; jaguneb maapealseks ja maa-aluseks, mille piirid ei tavatse kokku langeda Jõe langus jõe veetaseme keskmine langus meetrites /km SISEVEED Siseveed koosnevad nii põhja- kui ka pinnaveest ja on tihedalt seotud geograafilise asendi, kliima ja pinnaehitusega. Eesti asub parasvöötme niiske kliimaga alal, kus sademete hulk ületab aurumise. Põhiline osa juurdetulevast veest on sademetevesi, pisut lisandub ka naaberalade juurdevoolu vett. JÕED Eesti ...
ALFRED NEULAND Eluaastad: 10.10.1895 Valga - 16.11.1966 Tallinn 1 Meie tõstekuulsuse vanemad olid pärit Liivimaa kubermangust. Alfred nägi ilmavalgust Valgas 10.oktoobril(vkj.28.sept) 1895.a. Kirikuraamatusse kanti Karl-Alfred Meiland (valga Peetri Luteriusu kirikuraamatu kanne nr.35) 1914.a. aseb ta ise kirjutada oma perekonnanime saksapäraselt Neuland. Nii ise järjekindlalt kirjutades ja võistlusprotokollidesse, medalitele, diplomitele nime kandes jäigi Rahvusvahelise Tõsteliidu raamatusse Alfred Neuland ja seda tänapäevani. Neilandite perekond kolis peale Alfredi sündi Riiga. Isa sai katlakütja koha lauavabrikus, ema pesi sakste pesu. Kuidas ta aga sportima hakkas kirjuta oma jutustuses "Eesti Spordilehes" (nr.46 1926.a.) Vend Voldemar, kes oli vanem ja tegelenud veidi selle alaga leidis tõstekangi millel omi võimeid proovides rebis ühe käega 2 puuda. Alfred arvates, et kindlasti s...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 3 2016/2017 Liiva (peentäitematerjali) katsetamine Tanel Tuisk Tallinn 18/10/2015 SISUKORD 1. LABORITÖÖ EESMÄRK........................................................2 2. KASUTATUD TÖÖVAHENDID...............................................2 3. KATSETATUD EHITUSMATERJAL.........................................2 3.1 Looduslike liivade tekkimine ja koostis....................................2 3.2 Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalides.........................2 4. LABORITÖÖ KÄIK ..............................................................3 4.1 Puistetihedus....................................................................3 4.2 Terade tihedus..................................................................4 4.3 Liiva tü...
hammasratta moodul m = 2 Hamba profiili ümardusraadius rt = 0.6 mm. Ülekantav pöördemoment m = 230 Rahulik koormus, joonkiirus hambumises 20 m/s, nõutav tööiga on 105 tsükklit. Nõutav S = 1,5 Leida: Teostada hammasülekande paindeväsimuse ja pindväsimuse analüüs. Loetleda: hammasülekannete üldised omadused ja hammasrataste tõrgete põhjused. LAHENDUS Djaotus = 254 Ülekandesuhe u = 3.02; z1 = 127; z2 = 42; tegemist on väiksema täpsusega hammasratastega. ___________________________________________________________________ 2 Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected]
220*230 190 - 235 240*250 - 245 260 Madratsikatted 80*200 - - 199 90*200 - - 209 120*200 - - 248 140*200 - - 278 160*200 - - 299 180*200 - - 318 Toolikatted 40*38 45 - 58-68 Põlled 105 185-195 Pajalapid, 35-65 40-100 48-75 Pajakindad LASTELE Tekikott 105*125 - - 149-249 115*145 150-175 199-245 175-269 150*210 - 229 - Padjapüürid 40*50 32 - 37-48 40*60 35 39 40-44 Aluslinad 150*120 - 116-156 84-88 150*230 120-170 125-184 127-133 Voodipehmendus
1. Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille korral voolutugevus ja selle suund muutuvad ajas perioodiliselt. 2. Voolutugevuse amplituud ja efektiivväärtus on seotud järgmise valemiga : 3. Pinge amplituud ja efektiivväärtus on seotud järgmise valemiga : 4. Elektromagnetvõnkumine elektromagnetvälja iseloomustavate suuruste perioodiline muutumine, see saab toimuda omavahel seotud kehadest koosnevas tervikus, mida nimetatakse võnkesüsteemiks. 5. Vabavõnku...
Litosfäär- on maakera suhteliselt jäik väline kest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast Pedosfäär- e.mullastik, mis hõlmab maakoore pindmist kihti, kus toimuvad mullatekkeprotsessid Hüdrosfäär- osa maast, mis on täidetud veega Atmosfäär- e. õhkkond. Maa sfäär, Maad ümbritsev õhukiht Biosfäär-maa funktsionaalne sfäär, mis koosneb Maa sfääride nendest osadest, kus elavad organismid, Litosfäär- 50-200km-maakoor ja vahevöö ülemine osa. Muutused on aeglased, toimuvad kivimite ringe ja ainevahetus teiste sfääridega. Litos. pinnal areneb muld ja kujun. Taimestik. Pedosf- mõnest cm-10m. Täielikult biosfääri osa- Ilma elustikuta muldi ei kujune. Muutused on kiiremad kui litos. Hüdros. Maa vesikeskkond-. Litost. Väiksema tihedusega ja vesi on liikuvam kui kivimid. Seetõttu toim. ka muutused kiiremini. Vee liikumine moodustab osa veeringest, millega seotult kulgevad ka teised aineringid. Ilma veeta poleks eeldusi taimede, loomade mul...
1. Töö eesmärk: Lahuse valmistamine tahketest ainetest, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust, keedusoola perioodilisuse määramine liiva- soola segus. 2. Kasutatud töövahendid: Keeduklaas, klaaspulk, lehter, krooniline kolb, mõõtesilinder ( 250 cm3), areomeeter, filterpaber. Kasutatud ained: Tahke naatriumkloriid segus liivaga, kuivatatud 105°C juures konstantse kaaluni. 3. Töö käik: Keedusoola protsendilise sisalduse leidmiseks lahustatakse kaalutud segu vees ja filtreeritakse. Filtraadi tiheduse kaudu leitakse tabelist NaCl protsendiline sisaldus. Teades filtraadi massi ja protsendilist sisaldust, arvutatakse keedusoola mass. Saadud andmetest arvutatakse keedusoola protsendiline sisaldus algsegus. 4. Katse andmed: Lahuse tihedus = 1,023 g/cm3. 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: a. Leian lahuse tihedusele vastava Na...
2007 6 213 460 11 596 327 10 780 729 2008 6 045 730 11 575 644 8 653 541 2009 5 209 857 7 934 057 5 731 397 2010 5 905 985 9 628 920 7 762 544 2011 6 311 318 8 398 654 8 653 560 2012 5 649 269 9 942 711 10 328 884 Mehhiko Tai 3 001 974 2 483 043 TOOTJAD da Brasiilia Mehhiko Tai Venemaa Lõuna-Korea Hispaania USA 1 968 789 4 167 089 1 539 680 4 105 853 D Venemaa Hispaania TOOTMISMAHTUDE MUUTUS AASTATEL 2000-2012 20 0 00 0 00 20 12 TOOTMISMAHTUDE MUUTUS AASTATEL 2000-2012 2 01 1 2 01 0 20 09
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
