ADVANCES IN TECHNOLOGY 1. My new cellular phone allows me to send text messages anywhere within the country and abroad. (communications) 2. Don't forget to turn on the modem if you want to go-online. (information technology) 3. The advent of endoscopic surgery has greatly reduced the post-operative recovery time of most patiens. (medical) 4. Supermarkets of the future will make use of scanners to read the contents of your trolley and total up your bill. (electronics) 5. Factories which rely on humans working on assembly lines are becoming a thing of the past. (industrial) 6. You would be quite astounded by the number of satellites orbiting the Earth. (space) 7. Not only would a solar powered vehicle be safe, it would also make use of one of the planet's greatest natural resources. (energy) COMPUTERS 1. I'm terribly sorry I'm late but traffic congestion...
Konspekt (raamat lk 105-111) Eri kultuurikeskkondadest pärit inimeste omavahelise võrdlemise kaudu saab selgitada , kuidas mõjutab see keskkond inimese vaimseid omadusi. Samuti otsitakse nii vastuseid küsimustele ,millised inimese vaimsed omadused seostuvad bioloogiliste mehhanismidega ja millised pärinevad kultuurikeskkonnast . Selle uurimise juures peab aga arvestama fakti ,et bioloogiliselt täiesti terve aju ehitus sõltub osaliselt sellest , millises keskkonnas inimene on arenenud. Seda asjaolu on tõestanud ka indiaanlaste seas läbi viidud uuring. Uuritud indiaanlaste arengu tase vastab enam-vähem kiviaja omale.Läbi viidud uuringu tulemusena selgus , et ilma koolihariduseta inimesed sooritasid mõningaid teste nagu ajukahjustuse all kannatajad. Seega inimese arengukeskkond mõjutab tema aju ja käitumise seoseid . Vaimsete protsesside omandamist juhib parem ajupoolkera . Alles siis kui protsess on omandatud , hakkab selle elluviimist...
Traffic congestion droughtpõud floodüleujutus conjure up esile kutsuma, välja meelistama(creat in the mind) mimic miimika(imitate) fool narr, loll deadline tähtaeg(time limit) feud vaen, võitlus hype meediakära camp laager, leer(groups) pull off teoks tegema(achived) evocative esilekutsuv batty oger hang over kohal rippuma regarded kõrvale jäetud proof tõend bitter verine, kibe heap kuhi pile riit mainstream põhivool technological advances tehnilised arengud unemployment space junk consumer society fast food urban sprawl impersonal service GM food biological weapons stressful lifestyle extreme weather changes nuclear power immers süübima, asja sees olema outletshop outcomeresult outlookfuture outingexcursion outsetbeginning outrageanger outbreakepidemic outlaycosts outdistance kaugele maha jätma outdo ületama outsmart ülekavaldama outrun kiiremini, kaugemale jooksma Outgrow välja kasvama outsell space station scientific journal exper...
Tallinna Tehnikaülikool Mehaanika teaduskond Masinaõpetuse Instituut Masinaelementide õppetool Tugevusõpetus 2 Üliõpilane: Töö Number: Matrikli nr.: Ülesannete nr.: 76 Õpperühm: Esitamise kuupäev Andmed F = 10 kN p = 1,47 kN/m l=8m b = 6,8 m c = 2,0 m I - N° 30 I = 7080 cm4 E = 2,1 * 105 MPa Lahendamine universaalvõrrandiga Epüüride koostamine M A =0 - p * b * (l - b ) + RC * l + F * (l + c) = 0 2 p * b * (l - b ) - F (l + c) 1,47 * 10 3 * 6,8 * (8 - 3,4) - 10 *10 3 (8 + 2) Rc = 2 = = -6,75 kN l 8 M C =0 p * b * b - RA * l + F * c = 0 2
· Valmistajamaa: Iisrael · Kaliiber: 81 mm · Efektiivne laskekaugus: 3000 m · Minimaalne laskekaugus: 200 m · Maksimaalne laskekaugus: 4900 m · Laskekiirus: 18 lasku / min · Miini kaal: 3,86 kg · Kildude tappetoime raadius: 50 m · Kaal: 43,5 kg · Meeskond: 1 allohvitser + 4 sõdurit 120 mm miinipilduja 2B11 · Kaliiber: 120 mm · Kaal: 210 kg · Laskekiirus: 15 lasku/min · Tuleulatus: 7200 m · Meeskond: 6 Kerge välihaubits 105 H 37-61 · Maksimaalne laskekaugus 13 500 m · Laskekiirus 10 lasku minutis · Pikkus transpordiasendis 6800 m · Kogukaal 1980 kg · Maksimaalne transpordikiirus haagisena 60 km/h, autokastis 95 km/h · Mürsu kaal 16 kg · Meeskonnas 6 meest Haubits FH70/1A-1 · Valmistajamaa: Saksamaa- Inglismaa-Itaalia · Kaliiber: 155 mm · Efektiivne laskekaugus: 20000 m · Maksimaalne laskekaugus: 24000 m · Laskekiirus: 6 lasku / min
docstxt/125482860476476.txt
Talvesõda Talvesõda kestis 105 päeva. Hirler ja Stalin leppisid kokku mõjupiirkondades, see tähendas et Poola jagati ning kolm Balti riiki ja Soome siiirati Nõukogude mõjupiirkonda. Balti riigi leppisid Stalini nõudmistega, samad nõudmised esitati ka Soomele mis oli nõus tegema järelandmisi kuid ei nõustunud Nõukogude baasi rajamisega Hankosse, mis paikneb Helsingi lähedal. Soome sõjaväes oli 37 000 meest vananenud varustusega, käputäis igivanu soomustanked, mõned tankitõrjekahurid. Mereväel oli vaid 2 soomuslaeva, 2 suurtükilaeva, 5 allveelaeva ja 7 torpeedopaati. Lennusväes oli 41 pommitajat ja 80 vananenud hävituslennukit. 19. Sajandil oli Soome Nõukogude osa pärast 1917 aasta bolsevike ülestõusu haaras soome võimalusest end Venemaast vabaks murda. 6 detsembril 1917 kuulutas Soome end sõltumatuks vabariigiks. Kõigil soomlastel oli tugev tahe kaitsta oma kodumaad, kaevati kaevikuid parkidesse ja täiedati liivakotte, ehitati pommivarj...
Kodutöö ülesanded 1. Ahto Allik Mootori prototüüp : Wärtsila Vasa 16 V 32 Mootori prototüübi ja antud andmete põhjal : n- 700 p/min, kasutatav põhikütus IFO180 Q a- 41500kJ/kg , ps - 0,25 MPa , t0 - 10 0C , tmv. 0 0C , p0 0,825 *105 Pa, Analüüsida kütuse erikulu ja ööpäevase kulu muutus üleminekuga põhikütuselt kõrgema kütteväärtusega kütusele Q a = 42500 kJ /kg 2. Aleksandr Tutukin Mootori prototüüp : Hunday B&W 6L60MCE Ns = 1200 kw n- 115 p/min, kasutatav põhikütus IFO 180 Q a- 42500kJ/kg , ps - 0,2 MPa , t0 - 30 0C , tmv. - 200C , p0 0,925 *105 Pa, Analüüsida kütuse erikulu ja ööpäevase kulu muutus üleminekuga põhikütuselt madalama kütteväärtusega kütusele Q a = 40500 kJ /kg 3. Andrei Veselov Mootori prototüüp : Hunday B&W 6L60MCE Ns = 1300 kw Mootori prototüübi ja antud andmete põhjal : n- 120 p/min, kasutatav kütus IFO 180 Q a- 42000kJ/kg , ps - 0,25 MPa , t...
Joosep ja Kristjan olid jõekaldal matkamas. Õhutemperatuur oli 5 °C. Tee keetmiseks raiuti jõekalda juurest jääd, nii et jäätükikestega täideti 1,5 liitrise ruumalaga alumiiniumist pott, mille mass oli 250 g. Arvestada, et jää algtemperatuur oli samuti -5 °C ja potti pandud jää mass 0,7 kg. Pott jääga kaeti kaanega ning asetati piiritusega köetavale matkapliidile ja seejärel sulatati sellest jääst vett ning aeti see keema. Kui palju kulus selleks piiritust, kui 1 kg piirituse põletamisel eraldub 26,8 MJ energiat ja piirituse põlemisel saadud energiast hajus ümbritsevasse keskkonda 60%? Andmed: Lahendus: Poti soojenemine m = 250 g = 0,25 kg Q = m · c · t = m · c ·( tlõpp - talg) talg = -5° C t = tlõpp - talg = 100° C (-5° C) = 105° C tlõpp = 100° C lõpptemperatuuri korrektne väärtus cAl = 880 J/(kg·°C) erisoojuse väärtus tabelist Q=? Q = 0,25 kg · 880 J/(kg·°C) · 105° C = 23100 J Jää soojenemine m = 0,7 kg Q = m · c · t = m · c ·( t...
a) Töötasu tüüp: arvuline pidev tunnus Keskmised töötasud osakonniti ja ettevõttes 1.osakond Töötasu X [70;80] (80;90] (90;100] (100;110] (110;120] (120;130] Osak. 1 (f1) 15 5 0 9 5 6 Osakaal 0.38 0.13 0.00 0.23 0.13 0.15 Keskkoht m 75 85 95 105 115 125 m*f1 1125 425 0 945 575 750 2.osakond Töötasu X [70;80] (80;90] (90;100] (100;110] (110;120] (120;130] Osak. 2 (f2) 3 2 4 10 5 0 Osakaal 0.13 0.08 0.17 0.42 0.21 0.00 Keskkoht m 75 85 95 105 115 125
10. 3,213 37,213 0,914 0,663 0,378 33,616 127,381 48,186 117,915 0,405 Katseandmed I1 Nr f C U1 [V] U [V] U2 [V] [A] I2 [A] Ic [A] P2 [W] [Hz] [F] C C C C C C C C C C C C C C 1. 50 0 110 150/150 110 110 15/150 11 105 150/150 105 83 1/100 0,83 82 1/100 0,82 0 5/100*0,5/5 0 31 150/150 31 2. 50 4 110 150/150 110 95 15/150 9,5 105 150/150 105 71 1/100 0,71 82 1/100 0,82 24 5/100*0,5/5 0,12 32 150/150 32 3. 50 8 110 150/150 110 82 15/150 8,2 105 150/150 105 62 1/100 0,62 82 1/100 0,82 49 5/100*0,5/5 0,25 32 150/150 32 4. 50 12 110 150/150 110 65 15/150 6,5 106 150/150 106 50 1/100 0,50 83 1/100 0,83 79 5/100*0,5/5 0,40 33 150/150 33 5
P3 = 1 kW P4 = 1 kW Võlli pöörlemissagedus : 500 min-1 Väändepinge : 295 MPa Varutegur [S] = 8 Pöörlemise nurkkiirus: 2 n 2 500 = = =52,359 52,4 rad / s 60 60 Pöördemomendid ratastel: P1 1500 M1 = = 28,6 Nm 52,4 P 4 2000 M2 = = 38,2 Nm 52,4 P3 1000 M3 = = 19,1 Nm 52,4 P 4 1000 M4 = = 19,1 Nm 52,4 M =0 Mv M1 M2 M3 M4 = 0 Mv = 105 Nm Kuna punkt-pöördemomente on viis, siis väändemomendi epüür tuleb koostada neljale lõikele. 3 Joonis 2: Võlli väändemomendi epüür Lõige 1: T1 = M4 = 19,1 Nm (-) Lõige 2: T2 = M4 + M3 = 38,2 Nm (-) Lõige 3: T3 = M4 + M3 + M2 = 76,4 Nm (-) Lõige 4: T4 = M4 + M3 + M2 + M1 = 105 Nm (-) Suurimaks väändepingeks on TMax = 105 Nm 2. Detaili ohtlik lõik
..2,2 - keskmiste pööretega mootoritel 1,6...2,0 - kiirete pööretega mootoritel 1,4...1,8 tsüklilise koguse kütuse põlemiseks vajaliku õhu massi leiame Gõ valemi järgi: 1 Gõ = Vs v s 1 +1,61d , selleks arvutame silindri täiteteguri v ja õhu tiheduse s v on silindri täitetegur, mille leiame arvutuslikult: pa Ts 1 13,5 1,92 105 1 v= - 1 × × × = × × ps Ta 1 + r 12,5 1,98 105 1 + 0,07 = 0,886, kus - = 13,5 on surveaste (prototüübi järgi). - pa - rõhk silindris täiteprotsessi lõpus, mille võib leida ülelaadimisõhu rõhu kaudu: pa = 0,96 ps 1,92 · 105 [Pa] on, peab jääma vahemikku pa = (0,96...1,05) ps.
Katse nr. kipsi massist diameeter, cm 1 60 42.31 2 55 23.1 3 50 21.3 21.3 4 47 16.4 16.5 5 48 18.5 18.3 203.4 105 212.8 224.8 105 184.8 212.6 105 199.2 166 310 184.3
Kiletaja K2 valmistamine nõuab kaks korda rohkem tööd kui kiletaja K1 valmistamine. Firmal on tööjõudu maksimaalselt 2000 kiletaja tootmiseks. Materjali kogus võimaldab kokku toota mitte rohkem kui 1500 kiletajat. Kiletaja K1 nõudlus ei ületa 1200 masinat. Kiletaja K2 müügimaht ei ole suurem kui 600 masinat. Kui palju erinevat tüüp kiletajaid peab firma tootma, et kasum kujuneks suurimaks, kui kiletaja K1 tootmisest saadav kasum on 90 eurot ja kiletaja K2 tootmisest 105 eurot? 1. Püstitada lineaarse planeerimise ülesanne põhikujul: a) tundmatud x1-kiletaja K1 partiide arv x2-kiletaja K2 partiide arv b) kitsendused tööaeg x1+2x2<=2000 Max -põhikuju materjal x1+x2<=1500 nõudlus x1<=1200 x1 +2X2 <= 2000 x2<=600 X1+X2 <= 1500 teneg.nõue x1>=0,x2>=0 X1 <= 1200
Kiletaja K2 valmistamine nõuab kaks korda rohkem tööd kui kiletaja K1 valmistamine. Firmal on tööjõudu maksimaalselt 2000 kiletaja tootmiseks. Materjali kogus võimaldab kokku toota mitte rohkem kui 1500 kiletajat. Kiletaja K1 nõudlus ei ületa 1200 masinat. Kiletaja K2 müügimaht ei ole suurem kui 600 masinat. Kui palju erinevat tüüp kiletajaid peab firma tootma, et kasum kujuneks suurimaks, kui kiletaja K1 tootmisest saadav kasum on 90 eurot ja kiletaja K2 tootmisest 105 eurot? 1. Püstitada lineaarse planeerimise ülesanne põhikujul: a) tundmatud x1-kiletaja K1 partiide arv x2-kiletaja K2 partiide arv b) kitsendused tööaeg x1+2x2<=2000 Max -põhikuju materjal x1+x2<=1500 nõudlus x1<=1200 x1 +2X2 <= 2000 x2<=600 X1+X2 <= 1500 teneg.nõue x1>=0,x2>=0 X1 <= 1200
© EeeOoo Mikroobide määramine mullast Töö käik Võetakse 1 g mulda, mida uhmerdati destilleeritud veega. Järgnevalt tuleb teha lahjendused mikroobide üldarvu (105, 106) ja klostriidide kohta (104, 105). Esimese lahjenduse saamiseks võeti pipetiga 1 ml lahust ning lisatakse katseklaasi, kus on eelnevalt juba füsioloogiline lahus. Saadud lahus segatakse Vortex mikseriga saadakse lahus lahjendusega 101. Teise lahjenduse saamiseks viidakse 1 ml lahust esimesest katseklaasist teise katseklaasi, millele järgneb lahuse segamine. Tulemuseks saadakse lahjendusega 102 lahus. Järgnevate lahjendustega toimitakse samamoodi. Klostriidide lahjendusi tuleb hoida vesivannis 85°C juures 15 minutit. Nüüd viiakse 1 ml vastavaid lahjendusi nel...
Valmis- BRUTO - NETO t- Nimetus toote g lemiskao g lemiskao kaal g % % Piim- ja piimatooted: Piim 102 2 100 - 100 Keefir 105 5 100 - 100 Jogurt 105 5 100 - 100 Hapukoor 105 5 100 - 100 Rõõsk koor 102 2 100 - 100 Juust 103 3 100 - 100 Toorjuust 105 5 100 - 100 Kohupiim 105 5 100 - 100 Kodujuust 105 5 100 - 100
Vedrukaalu täpsus ei ole nii suur, et tulemus sõltuks väga väikesest üleslükkejõust õhus ja väga väikesest raskuskiirenduse muutusest erinevatel laiuskraadidel. Vastus: Keha mass on 2 kg ja tihedus 4000 kg/m3. 14. Kui suur on lennuki kandevõime, mille tiibade kogupindala on 100 m2 ning rõhkude erinevus tiiva ülaosa ja alaosa vahel on 4%? pindala S=100 m2 rõhk tiiva ülaosas pü rõhk tiiva alaosas pa = 1,04 pü õhurõhk maapinnal p = 100kPa = 105 Pa lennuki kandevõime F = ? Lahendus Lennuki kandevõime on määratud ülespoole suunatud tõstejõuga, mis on tingitud sellest, et tiiva alaosas on rõhk tiibadele suurem kui tiiva ülaosas. Rõhkude erinevus tekib lennuki liikumisel (vt joonist). Tiiva ülaosas tuleb õhul läbida Tõste- pikem teekond, järelikult õhu jõud liikumise kiirus on suurem. Sellest
16.04.2013 M.P. Füüsikalise ja kolloidkeemia laboriprotokoll Tulemused ja arvutused. Töö number 5. Adsorptsiooni uurimine lahuse ja õhu piirpinnal. Lahus Dest. Alglahus 1 2 3 4 5 vesi Töö eesmärk: Määrata pindaktiivse aine vesilahuse pindpinevus sõltuvalt Alglahus 5/50 5/25 10/25 15/25 20/25 ml/mõõtkol lahuse ko...
Käesoleva teema raames uuritakse: 1. Mikroorganismide morfo-füsioloogilisi tunnuseid 2. Mikroorganismide kasvukiiruse sõltuvust · temperatuurist, · keskkonna pH-st, · keedusoola, · suhkru, · ksenobiootikumide sisaldusest keskkonnas; 3. Termilise töötluse mõju erinevatele mikroorganismidele. Kasutatavad materjalid: 3 tardsöötmel ettekasvatatud mikroobikultuuri (Baccillus sp Ps 42, Pseudomonas sp 105, Saccharomyces cerevisae); glükoosi (0%, 20%, 40%), vesinikioonide (pH 5, 7, 9) ja soola NaCl (0%, 10%, 20%) erinevate kontsentratsioonidega katseklaasid; PCA ja MALT söötmed Petri tassidel ilma ja koos ksenobiootikumidega Töövahendid: katseklaasid, vahendid värvimiseks ja mikroskopeerimiseks TÖÖ KÄIK Etapp1. Mikroskopeerimine Valmistasime uuritavatest mikroorganismidest preparaadid (vastavalt juhendi lisades 4.2 ja 4.3
Kuna nimetaja (arv 42) on positiivne, peab lugeja olema negatiivne: 71 17 27 x - 71 < 0 27 x < 71 x< =2 27 27 Näide 1 (4) Teise võrratuse lahendame analoogselt esimesega: 2 x + 7 3x - 5 10 - 3 x < +8+ 3 7 5 35(2 x + 7) - 15(3x - 5) - 8 105 - 21(10 - 3 x) <0 105 70 x + 245 - 45 x + 75 - 840 - 210 + 63 x <0 105 88 x - 730 730 13 <0 88 x - 730 < 0 x< =8 105 88 44 Näide 1 (5)
Teine kontrolltöö. Reaktsioon 11. CO + H2O(g) = CO2 + H2 T = 1400K P = 1atm H0f, 298 S0298 C0p (J/mol*K) = f(T) Aine Intervall, K (kJ/mol) (J/mol*K) a b*103 c*10-5 CO -110,53 197,55 28,41 4,10 -0,46 298-2500 H2O -241,81 188,72 30,00 10,71 0,33 298-2500 CO2 -393,51 213,66 44,14 9,04 -8,54 298-2500 H2 0 130,52 27,28 3,26 0,5 298-3000 1. G0298 = H0298 - 298S0298 H0298 = Hf(H2) + Hf(CO2) - Hf(H2O) - Hf(CO) = -393,51 + 241,81 + 110,53 = -41,17 kJ/mol = -41170 J/mol S0298 = S0298(H2) + S0298(CO2) - S0298(H2O) - S0298(CO) = 130,52 + 213,66 188,72 197,55 = -42,09 J/mol*K G0298 = -41170 298...
Ahi, puud ja brikett Antud: Ahju pandi maksimumkogus puid-ja briketti. 15 puud ja 7 briketti. Kui pikk oli ahjulõõr? Anna ahjulõõri pikkus erinevates mõõtühikutes. Lahendus: 15 puud*7 briketti =105 meetrit. Vastus: Ahjulõõri pikkus oli 105 meetrit ehk 10500 sentimeetrit ehk 105000 millimeetrit ehk 0,105 kilomeetrit ehk 8293962106 jardi pikk.
2.Mõõtmed b, c ja t b = 210 mm = 0,21 m c = 210mm = 0,21 m t = 5mm = 0,005 m 3. Ohtlik ristlõige 3.1 Keevisõmbluste pinnakese C1 C2 x zc C xc z C3 3.1.1 Keevisliite pinnakeskme koordinaadid Xc1 = 0,5 * b = 105 mm Zc1 = 0 mm A1 = b * a = 210 * a Xc2 = 0 Zc2 = 0,5 * c = 105mm A2 = c * a = 210 * a Xc3 = 0,5 * b = 105 mm Zc3 = 210 mm A3 = b * a = 210 * a S Z A 1 ∙ x c 1 + A 2 ∙ x c 2+ A 3 ∙x 210 ∙ a ∙105+210 ∙ a ∙ 0+210∙ a ∙ 105 x c= = c3 = =¿ 70 mm
m1t1 + m2t2 t= . m1 + m2 Arvutamine annab tulemuseks 0,5 20 + 0,2 100 0 t=( ) C = 43 0C 0,5 + 0,2 Vastus: vee lõpptemperatuur termoses on 43 0C. 3 Näidisülesanne 3. Kui palju soojust kulub 100 g hõbeda sulatamiseks tema sulamistemperatuuril? Lahendus. Antud: m = 100 g = 0,1 kg Hõbeda sulamistemperatuur on 961 0 C . Kuna meid huvitab ainult = 105 kJ/kg hõbeda sulatamiseks kuluv soojushulk, siis eeldame, et hõbe on kuumutatud tema sulamistemperatuurini. Sulatamiseks vajaminev Q=? soojushulk arvutatakse valemist Q =m , kus on hõbeda sulamissoojus. Lihtne arvutus annab Q = ( 105 0,1 ) kJ = 10,5 kJ. Vastus: 100 g hõbeda sulatamiseks kulub 10,5 kJ soojust. Näidisülesanne 4
paindetugevuse järgi Ec,0 = 8140 MPa ≈ 8000 MPa → Tugevusklass C16 fc,0 = 46,5 kN → Tugevusklass C45 fm = 142,0 kN → Tugevusklass C50 3 Puidu tugevusklassiks on C16. 4 2. Puidu surve ristikiudu 2.1 Katsekeha eskiis, koormusskeem ja katsetabel Joonis 1.1. Katsekeha eskiis ja koormusskeem a = 105 mm b = 43 mm h = 91 mm m = 205,1 g Tabel 1.1 Mõõtke Jr Deformatsi F lla k oon w lugem nr kN mm mm 1 0 1,15 0 2 2 1,19 0,04 3 4 1,22 0,07 4 6 1,58 0,43 5 8 1,93 0,78 6 10 2,26 1,11 7 12 2,65 1,5
1:1 Suhkur ja vesi keema, 100-105°C, 5-10 minutit. Keedetakse kaane all, et vesi ära ei aurustuks. Jahutada 20°Cni. 2. Nimeta järgmiste suhkrusiirupite keemistemperatuur ja milline on suhkrusisalduse tunnus proov. · immutussiirup 101,8 °C, suhkrusisaldus 50% · piimasiirup 104-105°C, suhkrusisaldus 66-69%, veniv, paksem siirup. · sarlottsiirup 104-105°C, suhkrusisaldus 66-69% · kondenspiimasiirup võikreemile 107,4°C, 75%, keskmine niit · invertsiirup 105,3°C, 70%, peenike niit · trühvlipuru siirup - 117°C, 86-88%, nõrk kuul · munavalgekreemisiirup 118-120°C, 88-89% · sefiir - 120°C, 88-89% · suflee - 120°C, 88-89% · karamell 153-165°C, 96-98% 3. Kuidas valmistatakse toorpumatit ja mis temperatuurini soojendatakse? Puudersuhkrust ja veest. Segatakse kokku tuhksuhkur ja vesi. Soojendatakse 45-50°C. 4. Kuidas valmistatakse glasuursiirupit?
1. Temperatuuride graafik ja keskmine logaritmiline temperatuuride vahe Vee algtemperatuur t1= 20 °C Vee lõpptemperatuur t2= 87 °C Auru temperatuur tuleb leida aurutabelist. Primaarauru rõhk pa = 1,2 ata. Sellele vastab temperatuur ta = 105 °C. Keskmine logaritmiline temperatuuride vahe kütteauru ja vee vahel: t 2 - t1 87 - 20 67 67 t = = = = = 43,2 ta - t 1 105 - 20 ln ( 4,722 ) 1,552 °C ln ln ta - t 2 105 - 87 t= 43,2 °C Joonis 1. Boileri töö temperatuuride graafik 3. Vee keskmine temperatuur aparaadis ja sellele vastavad vee füüsikalised omadused Vee keskmine temperatuur: tkesk = ta t ; °C tkesk = 105 43,2= 61,8 °C tkesk = 61,8 °C Selle temperatuuri järgi leian veetabelist järgmised näitajad: Soojusjuhtivustegur = 0,567 kcal/m°Ch Tihedus (erikaal) = 983,2 kg/m3
Tehingu gu u aeg määr % suurus t% maasti Protsenti võrdlushind nr hind % % k% de (tehinguhind / arvutus protsentide korrutis) 1 17500 75 85 100 90 90 52% 33700 2 21500 85 105 95 95 105 85% 25300 3 28000 90 100 100 100 80 72% 38900 4 32000 100 130 105 110 100 150% 21300 Keskmine 24750 87,5 105 100 98,75 93,75 89,75 21800
kalorimeetris ∆t Katse kestvus on 12 minutit, mille jooksul tehakse 6 mõõtmiste lugemit. Katse lõppeb kuluarvesti näidu ja katse kestuse üheagse registreerimisega. Katset korratakse 2 korda erineva küttevoolu võimsusega, mille tõttu on temperatuuri tõus kalorimeetris iga kord erinev. Katseandmete töötlemine B – õhurõhk teisendatuna paskalitek B= 133,32*767= 102,26 kPa p1 - õhurõhk kalorimeetris teisendatuna paskaliteks 1) P1 = 109.67*9,806648= 1075,50 Pa 2) P1 = 105,33*9,806648= 1032,93 Pa Pt - töörõhk kalorimeetris Pa Pt = B(Pa) + p1(Pa) 1) Pt = 102260 + 1075,5 = 103335 Pa 2) Pt = 102260 + 1032,93 = 103292,93 Pa Erisoojuse leidmine keskväärtuses Katse kestvus 12minutit= 720 s Q Pw * 10 3 1)Q1 = 5,025 * 600 * 10-3 = 3,015 kJ 2)Q2 = 9,96* 720 * 10-3 = 5,976 kJ ∆t- temperatuuride vahe millivoltmeetritest kraadideks 1)∆t(C◦) = = 3,36◦C (tabel lisa 4) 2) )∆t(C◦) = = 6,24◦C
g miskadu miskadu kaal % % g Artisokk keedetud 236 50 118 15 100 Keedetud peedilehed 224 20 179 44 100 Basiilik värske 119 16 100 - 100 Baklazaan värske toored, puhastatud 118 15 100 - 100 toored hakkmassiks valmistatud 105 5 100 - 100 rõngasteks praetud, nat. 142 5 135 26 100 jahus paneeritud, praetud 135 5 128 22 100 koorega küpsetatud 137 - 137 27 100 Kaalikas: värske 140 22 109 8 100 keedetud, hautatud viiludena, kuubikutena 167 22 130 23 100 kuumutatud ribadena 167 22 130 23 100
Kui mina veel noor olin.. ma mäletan! Luulekava Kuressaare 2009 Nüüd olen elatand, ring on täis (2:53) ega ole mu elu tühja läind (2:98). Ja kaugele noorusera'ale veel tagasi mõtleb mu meel (4:102). Ja mäletan hästi: oli esmaspäev, 27. juuli (3:106). Ei olnud pilvi ega tuuli (3:105). Hõljus õisi hõbedasi (2:114), näe naermas vikerkaar ja vari (2:118). Ma kuulen imelikku viit, mis pole pärit maa päält siit (1:13). Mu süda nagu lendu tungiks ning laiu kaari löövad käed (3:136). Maa lainetab kord nagu laava siin pulbitsend ja üles keend (3:147). Mis on lahti minuga, ei tea (4:123). Jääb kõrvu keele pehme kõla (3:147). Salapärane surin (2:53). Rind rõõmus, elujulge (1:31), rind pakitseb ja ängitseb (1:13). Südames midagi salaja tärkab (4:99). Otsind olen, viimaks nüüd ka leidnud nagu raske loor on igatsus min...
Andmed: P1 = 1,5 kW P2 = 2 kW P3 = 1 kW P4 = 1 kW y = 295 MPa [S] = 8 n = 500 p/min 1. Leian pöörlemise nurkkiiruse 2. Leian pöördemomendid ratastel = 105 Nm 3. Sisejõudude analüüs Skeem Lõige I T1 = M1 = 28,6 Nm (-) Lõige II T2 = M1 + M2 = 28,6 + 38,2 = 66,8 Nm (-) Lõige III T3 = M1 + M2 Mv = 66,8 105 = -38,2 Nm = 38,2 Nm (+) Lõige IV T4 = M4 = 19,1 Nm (+) Sisejõudude epüür Tmax = 66,8 Nm 4. Tugevustingimus väändele
Minu tasuvus 6% 7% 3% -1% -6% -11% Minu turuosa 40% 44% 44% 44% 45% 45% Konkurendi hind 1 080 1 080 1 035 990 945 900 Konkurendi müügikogus 1 200 000 1 121 739 1 118 182 1 114 286 1 110 000 1 105 263 Konkurendi kasum 316 000 000 262 782 661 210 045 382 157 428 740 104 950 000 52 631 500 Konkurendi tulu 1 296 000 000 1 211 478 261 1 157 318 182 1 103 143 140 1 048 950 000 994 736 700 Konkurendi püsikulud 500 000 000 500 000 000 500 000 000 500 000 000 500 000 000 500 000 000 Konkurendi muutuvkulud 400 400 400 400 400 400
Faili nimi muuda selliseks: Perekonnanimi.xls p 30 F Kaare sille 16 m Horisontaalne toereakts 162.5 kN Kaare kõrgus 3.2 m Vertikaalsed toereaktsio 185.0 105.0 Kaare telje raadius m Praegu vastavad siin töölehel olevad arvud harjutustunni näite Tabeli lahtritest on ära kustutatud kõik valemid, mis kodutöö t Lõige 0 1 2 3 4 5 6 7 x, [m] 0 1.6 3.2 4.8 6.4 8 9.6 11.2
55 2750 60 5000 65 6750 2500 70 8000 75 8750 2000 80 9000 85 8750 90 8000 1500 95 6750 100 5000 105 2750 1000 110 0 500 0 50 60 70 80 9 ind ja kasum 80 90 100 110
pinnakaredused? Kas ja kuidas peaks istu optimeerima, et kompenseerida pinnakonaruste plastset deformeerumist istu moodustumisel? Mõõtmete d ja d2 väärtused valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele tüvenumbrile A A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 d / mm 40 42 45 50 55 60 65 70 80 90 d2 / mm 80 85 95 105 120 125 130 140 160 180 Nõutava varuteguri [S] ja mõõtme L väärtused valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele tüvenumbrile B B 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 [S] 1,5 1,6 1,7 1,8 1,9 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 L / mm 40 50 60 70 80 90 100 110 120 130
Tallinna Tehnikaülikool Mehaanika teaduskond Masinaõpetuse Instituut Masinaelementide õppetool Tugevusõpetus 2 Üliõpilane: Töö Number: Matrikli nr.: Ülesannete nr.: 80 Õpperühm: Esitamise kuupäev Andmed a = 0,01 mm F = 50 kN T = 10 K At = 5 cm2 Av = 10 cm2 l = 19 cm Et = 2,1 * 105 MPa Ev = 1,1 * 105 MPa 1 t = 1,2 *10 - 5 K joonpaisumistegurid -5 1 v = 1,7 *10 K Pilu sulgumise kontroll F *l 50000 * 0,19 l = l III = = 0,86 mm > a = 0,01 mm E v Av 1,1 * 1011 * 10 -4 Järelikult jõu rakendamisel pilu sulgub. Reaktsioonijõudude leidmine ja epüüride koostamine I võrrand: Fy = 0 F - R A - RB = 0
perioodi kindlustus 5 7 Saadud pikaajaline laen 250 250 8 Väljaantud avanss 3 3 9 Ostjatelt laekumata 55 55 summad 10 Tulumaksuvõlg 8 8 11 Raha kassas 2 2 12 Väljaantud lühiajaline 6 6 laen 13 Tööpink 105 105 14 Töötajatele 40 väljamaksmata töötasud 40 15 Ettemakstud järgmise 4 perioodi ajakirjanduse 4 eest 16 Sotsiaalmaksuvõlg 12 12 17 Ostetud litsents 50 50 18 Aktsiakapital 400 400
15.5.00 5 põhi 4 12 10,5 97 7 26.7.00 6 pind 0 19,7 8,3 91 26.7.00 põhi 5 18,5 0,3 3 5.10.01 5 pind 0 14,4 12,7 124 5.10.01 põhi 5 14,2 12,1 118 7.5.01 6 pind 0 8,9 27,1 112 7.5.01 põhi 4 2,7 17,1 28 5.8.02 3,5 pind 0 15,8 11,7 118 5.8.02 4 13,2 11 105 7.3.02 5 põhi 0 18,5 8,8 94 7.3.02 4 17,9 8,5 90 13.5.03 5,3 pind 0 14,5 12,2 125 13.5.03 4 11,1 10,4 95 13.5.03 5 10,8 9,8 89 30.6.03 4,7 põhi 0 18,7 10,2 111 30.6.03 4 18 6,4 68 30.6.03 4,5 17 2,6 26 7.5.04 5,3 pind 0 14,8 12,3 121 7.5
M on kaitseb edukalt doktoritöö. Juunikuus kaitseb O edukalt doktorikraadi ning nõuab M'lt auto kasutusse andmist. Selgub aga, et juba maikuus on M auto võõrandanud hoopis Q-le ning ei ole sealjuures M'ga sõlmitud lepingut isegi maininud. Kas ja kellelt on O'l õigus nõuda auto andmist tema kasutusse? Nõude alus: kehtiv üürileping VÕS §108 lg 2 Kontroll: TSüS § 102 lg 2 (edasilükkamatu tingimuslik tehing) TSüS § 105 lg 1 ( TSüS § 106 lg 2 (hõljumisaeg) Q ei omandanud autot, auto omanik on jätkuvalt M. O´l on nõudeõigus M´i vastu. Kas O-l on õigus nõuda M-ilt hummeri kasutamisse andmist? Nõude aluseks VÕS §271 ja 108 lg 2 - kehtiv üürileping -VÕS 108 lg1 subs: - tsüs §102 lg 2 edasilükkava tingimusega tehtud tehing. §102. Edasilükkava või äramuutva tingimusega tehing - Tsüs §105 lg 1 §105. Õiguste ja kohustuste tekkimise või lõppemise aeg
Toodud valemi parempoolne esimene liige x/M on puutuja tõusu pöördväärtus, mille võime avaldada suhtena Cx1/Ax1 või Cx1/OM1. Asendades viimase suhte elastsuskoefitsendi võrrandisse, same järgmise avaldise: 5.2 HINNA MUUTUSED JA HINNA-TARBIMISE KÕVER Lk 103 105 Muutub hüvise X hind, hüvise Y hind ja tarbija sissetulek on konstantsed. Joonis 5.4 lk 103. Hinna-tarbimise kõver kujutab endast hüviste optimaalsete kogymite geomeetrilist kohta tingimustes, kus ühe hüvise hind muutub teise hüvise hinna ja sissetuleku konstantseks jäädes. Kõik selle kõvera punktid esindavad hüvise X optimaalseid nõutavaid koguseid antud hinnataseme korral. Hüvise hinna muutusest põhjustatud koguefekti võib jagada:
müüa ei saanud, siis nõuab pood puurimistööde teostajalt kahju hüvitamist. Kahjusumma arvutamisel arvestati, et saamata jäi 3/5 keskmisest päevakäibest, kuna pood on lahti 10 tundi päevas. Kahjusumma arvutamisel lähtus kauplus viimase 30 päeva päevakäivete aritmeetilisest keskmisest ning selle alusel saadi kahjunõude suuruseks ligikaudu 150 tuh kr. Puurimistöid teostanud ettevõtte esindaja aga leidis, et kahjusumma peaks olema ligikaudu 105 tuh kr, mis on leitud viimase 30 päeva päevakäivete mediaani alusel. Viimase kuu päevakäibed on toodud juuresoleval joonisel. Kumba summat tuleks kahjutasu arvutamisel aluseks võtta? Põhjenda! Kahjutasu arvutamisel tuleks aluseks võtta 105 tuhat krooni, kuna keskväärtus on mõjutatud ühest ebatüüpilisest, teistest väga erinevast väärtusest (20. päev), mediaani sellised ekstreemsed väärtused ei mõjuta. Küsimus 2 Valmis Võimalik punktisumma 5'st
112592 MATB32 Igor Penkov Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: M=280Nm b2=34mm d2=340mm dv=260mm dr=55mm emin= 0,01dv + 2 mm = 260*0,01 + 2 = 4,6 mm => e = 5 mm Keskmine kontaktsurve: k-sidestustegur k=1,3 l- liite pikkus l = b2 - 3e = 34 3 *5 = 19 mm f- hõõrdetegur f = 0,08 Detailide deformatsioon: E-materjali elastsusmoodul Teras E1 = 2,1* 105 MPa; Pronks E2 = 1,2 * 105 MPa poissoni tegur: teras 0,25 ; pronks 0,32 Ebatasasuste tasandamist iseloomustav suurus: Deformatsioon temperatuuri muutumisest: Pöördemomendi ülekandmiseks vajalik minimaalne ping: Maksimaalne ping maksimaalsest kontaktsurvest: Kus maksimaalne deformatsioon Seega maksimaalne deformatsioon: Istu süntees Antud nimimõõde 260 ning Nmax= 656 m; Nmin= 110 m 273 Tõenäosusteooria järgi: Standardtolerantsid: IT10 = 210, IT11 = 320; IT12 = 520
+0:00:01 110:50:14 430,010 -152,961 +401,885 -151,713 +401,912 7 174:28:48 174:28:49 +1,243 +0,027 6018,347 11262,812 7 +0:00:01 105:19:03 428,535 -113,205 +413,312 -111,962 +413,339 8 179:33:18 179:33:19 +0,613 +0,013 5906,385 11676,152 8 +0:00:01 104:52:22 211,308 -54,237 +204,229 -53,624 +204,242
Lõpetamiseks vali klahvikombinatsioon Ctrl + Shift + Enter Lugemisaeg, s 72 94 99 116 82 130 92 134 105 129 131 86 81 Teksti lugemise aeg 169 90 141 80 97 70 141 60 Sagedus 79 50
Ärikasum (- kahjum) - 41 000 kr - 41 000 kr Kasum (kahjum) enne maksustamist - 41 000 kr Aruandeaasta puhaskasum (- kahjum) - 41 000 kr 3. Tootmise kaudkulusid on kavandatud järgnevaks aastaks (200a+1): 3 034 500 kr Kavandatav töömaht (200a+1. aastal) on 70 000 kg tooraine töötlemine, mille töötlemiseks kulub normide alusel elektrienergiat 105 000 kWh. Tellimuse otsekulud on tooraine, tööjõukulud ja elektrienergia. 200a+1. aastal esitatakse tellimus, millele on kavandatud kulutada toorainet 2 000 kg (tooraine hind 15 kr/kg) ja tööaega kavandatakse kulutada 80 töötundi ja 2 700 kWh (hind 1 kr/kWh) energiat. Töötunni kohta on arvestatud tööjõukulusid 130 kr . Kaudkulude jagamise aluseks on antud ettevõttes valitud elektrikulu (kWh-des). 3.1 Arvutada:
-0,2 12 26,6 I 12 26,6 208,92 + 204,01 + 45,02 + 204,02 + 45,00 +0,01 -0,05 2 105 24,6 105 24,4 ### ### 2 -0,2 297 51,0 IV 62 9,0 93,95 + 43,89 - 83,07 + 43,90 - 83,12 +0,01 -0,06
Cp,(j/K*mol)=f(T) Intervall, Aine H0f,298(kJ/mol) S0298(J/K*mol) a b* 103 c *106 c´*10-5 K CH3OH(g -201,00 239,76 15,28 105,20 -31,04 - 298-1000 ) CO -110,53 197,55 28,41 4,10 - -0,46 298-2500 H2 0 130,52 27,28 3,26 - 0,50 298-3000 1) G0298 = H0298 298*S0298 H0298 = H0f,298 (CH3OH(g)) - H0f,298 (CO) = -201,00 +110,53 = -90,47 kJ/mol = -90470 J/mol S0298 = S0298 (CH3OH(g)) - S0298 (CO) 2*S0298 (H2) = = 239,76 197,55 2*130,52 = -218,83 J/K*mol
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
