2. Peatuda või parkida väljaspool selleks määratud ala 3. Sõita kaugemal teisest sõidurajast C-kategooria sõidukiga ning üle 7m pikkuse autorongiga 4. Pöörata tagasi, sõita eraldusribale või selle katkestuskohale 5. Tagurdada 6. Pukseerida mootorsõidukit lähimast ärapööramiskohast kaugemale · Hädapeatunud mootorsõidukil tuleb sisse lülitada ohutuled ja sõiduk eemaldada sõiduteelt. Kui sõidukit pole võimalik sõiduteelt eemaldada, tuleb sõidukist vähemalt 100m tahapoole panna teele ohukolmnurk LIIKLUS KIIRTEEL Kiirteel on kehtestatud terve rida keeldusid: 4. Tagurdamine 1. Keelatud on liikumine alla 40 km/h 5. Pukseerimine 2. Peatuda ja parkida 3. Pöörata tagasi või sõita eraldusribale ( ka mitte selle vahekohadesse) LIIKLUS KIIRTEEL
KUNSTI AJALUGU VanaKreeka kunst: • Oluline muudatus oli raua laialdane kasutuselevõtt põllutööriistadel ja relvade valmistamisel. • Neil oil kõrge enesehinnang nimelt, see väljendus mitmete jumalate endasarnaseks pidamises, said ka suhtumises testiness rahvastesse BARBARID • Kujunes välja orjade pidamine, orjad olid barbarid. • Hakka arenema kriitilne mõtlemine, sündisid filosoofia ja teaduste alged. • Teatrikunst kavas välja jumal Dianysose austamise pidustustest. • Teatri etendused olid suuremates linnades vabas õhus. • Vaatajate pingeread (THEATRON) olid välja raiutud looduslikust mäenõlvast mille all orus oli siis ümmargune väljak (ORKESTRA). Orkestra taga oli eriline ehitis (SKEENE), hiljem arenes skeene keerukas mitmeosaliseks sammastega ehitiseks ja näitlejad koondusid katusele (PROSKENIONI) • Templid: 1. Dooria stiil arhailisel ajastul, teistest lühem, jässakam, lihtne kapital, baasi...
Millega võrdub jooksukiirus ? Enamlevinud vead palliviskes - Hoojooksu Jooksukiirus võrdub sammusageduse ja esimene pool on liiga pikk ja sammumärgile jõudes sammupikkuse korrutisega. v = s : t ehk kiirus on on viskaja kiirus liialt suur. Sammumärki tabades teepikkuse ja kulunud aja suhe. pöörab viskaja õlavöö järsult paremale ühe sammu Kiirjooksu osad 100m jooksu näteil jooksul. Viske-eelses asendis on viskekäsi koos palliga õlavööst palju allpool. Ristsammu lõppedes Reaktsioonifaas, kiirenduse faas, maksimaalse kallutab viskaja taha, asetades parema jala kiiruse faas, aeglustamise faas, finiš. pidurdavalt ette. Äravise toimub üle kõverdatud Maksimaalkiirusega jooksu sammu faasid ? vasaku jala
Vooremaa maastikurajoon LU I Tartu 2014 Üldiseloomustus · Voorema maastikurajoon asub Jõgevamaal. Jõgeva, Palamuse, Tabivere ja Saare ning Tartumaal. Tartu vallas. · Vooremaa maastikukaitseala asub Jõgevamaal Palamuse ja Tabivere vallas ning Tartumaal Tartu vallas. · ... on osa Jõgevamaa imelisest loodusest. · Eesti suurim voorestik · Pindala 1050 km² · 20,3 % Soostunud http://opetaja.edu.ee/mallepeedel/veeb/eesti_turismigeograafia/images/vooremaa10.jpg Tekkelugu · Tekkinud küllaltki hilises geoloogilises minevikus. · Iga jäätumisega lisandusid uued settekihid. · Liustikud kujundasid Voored, künnised, voortevahelised nõod. · Kalevipoja künnivaod. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/vooremaa2 Voored · Kirdeosas paiknevad voored hõredamalt · ...lamedad ja tunduv...
rajale. Kui võistleja alustab liikumist enne püstolipauku loetakse seda valelähteks. 2003 kasutusele võetud reeglite järgi tohib teha ainult ühe valelähte. Teise valelähte korral kõikidel jooksu distantsidel sportlaselt võetakse võimalus edasi võistelda, välja arvatud mitmevõistlejad. 6 Tõkke- ja takistusjooksud Tõkkejooksus on meestel 110 m ja 400 m tõkkejooks ning naistel 100m ja 400 m tõkkejooks. Igal rajal on 10 tõket asetatud järgmiselt: Ala Tõkke Esimne tõke Tõkete vahe Viimane tõke kõrgus(m) stadist(m) (m) finisist (m) Meeste 110 m 1,067 13,72 9,14 14,02 Meeste 400 m 0,914 45 35 40 Naiste 100m 0,84 13,0 8,5 10,5
kgm/s impulss on vektoriaalne suurus p=mv Mehaaniline töö ja võimsus Mehaanilist tööd tehakse siis kui rakendatakse jõud ja selle mõjul keha liigub Töö ei olene ajast küll aga võimsuselt Võimsuseks nimetatakse suurust mis näitab ajaühikus tehtud tööd A N t Kasutusel on võimsuse ühik hobujõud tähis hj 1hj = 735W Leia töö mida teeb poiss kes veab kelgu massiga 50 kg 100 m kaugusele kui nurk jõu ja nihke suuna vahel on 30° Antud m=50 kg s= 100m α= 30° A=f*s*cosα F=mg F=50*9,8=490N 3 A 490 *100 * cos 30° 490 *100 * 24500 * 3 J 2 Kraana tõstab plokki massiga 2t 10 m kõrgusele ajaga 20 s kui suurt võimsus arendab kraana ploki tõstmisel m= 2t = 200kg s= 10 m t= 20 s F=2000*9,8=19600 N A=19600*10=196000 196000 N 9800W 20
Hüdrosfäär veeringe väike suur aurustumine veekogu vee aurustumine ookeanilt, selle pinnalt, sademetena sinna tagasi liikumine maismaa kohale. (toim. ööpäeva jooksul) Tekkivad sademed võivad jõuda: *liustikele*põhjavette*jõgedesse *taimedele(transpiratsioon-vee aurustumine taimede pinnalt) PÕHJAVESI-maakoore kivimite/setete poorides/lõhedes olev vesi *tekib sademetest *erinevatel setetel on filtratsiooni e vee läbilaskevõime erinev kruus, lõhedega lubjakivi- 1000-100m vett/ööpäevas liiv- 100-10m/24 h saviliiv, liivsavi- 0,1-0,01m/24h savi, turvas- 0.01- 0.001m/24h *Vettkandvad kihid-liiv, kruus, lõh. lub...
Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks. 1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Maad ümbritsev õhukiht, mis koosneb erinevatest gaasidest ( lämmastik, hapnik, argoon, süsinikdioksiid) 2. Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused. TROOSFÄÄR(-80% kogu atmosääri õhust; poolustel 8-9km paks; ekvaatoril 15-17km tüse;ilmastiku ja kliima kohas. Oluliseim; kõrguse kasvades temp. langeb ühtlaselt (100m kohta -0.6 kraadi; mida kuivem õhk seda rohkem temp. langeb) STRATOSFÄÄR(-20% kogu atmosfääri õhust; selles kihis on nn osoonikiht;ulatub ligi 50km kõrgusele; temp kõrguse kasvades tõuseb; osoon neelab kiirgust-kogub soojust) MESOFÄÄR(temp kõrguse kasvades langeb, õhk üsna hõre, osooni praktiliselt pole) TERMOSFÄÄR(temp kõrguse kasvades tõuseb) 3. Tegurid, millest sõltub saadava päikesekiirguse hulk. (kuidas muutub Päikesekiirte langemisnurk erinevatel aast...
Leida dimensioneeritud pumba vajalik ajami võimus Koosta ühisveevärgi torustikeskeem ja kannaskeemile: o toru materjal, välisläbimõõt, pikkus o pumba vooluhulk ja tõstekõrgus PE De 140 500m PE De 200 400m PE De 315 100m PE De 180 200m PE De 125 300m Joonis 1 Ülesande skeem L.1 pikkus (m) 100 L.2 pikkus (m) 200 L.3 pikkus (m) 300 L.4 pikkus (m) 400 L.5 pikkus (m) 500 S.1 absoluutkõrgus (m) 10 S.2 absoluutkõrgus (m) 5 S.3 absoluutkõrgus (m) 15
Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks. 1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Maad ümbritsev õhukiht, mis koosneb erinevatest gaasidest ( lämmastik, hapnik, argoon, süsinikdioksiid) 2. Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused. TROOSFÄÄR (80% kogu atmosääri õhust; poolustel 89km paks; ekvaatoril 1517km tüse;ilmastiku ja kliima kohas. Oluliseim; kõrguse kasvades temp. langeb ühtlaselt (100m kohta 0.6 kraadi; mida kuivem õhk seda rohkem temp. langeb) STRATOSFÄÄR (20% kogu atmosfääri õhust; selles kihis on nn osoonikiht;ulatub ligi 50km kõrgusele; temp kõrguse kasvades tõuseb; osoon neelab kiirgustkogub soojust ) MESOFÄÄR (temp kõrguse kasvades langeb, õhk üsna hõre, osooni praktiliselt pole) TERMOSFÄÄR( tem...
TURVALIST VAHEMAAD -TEHNIKA PEAB PAIGUTAMA SAMALE TEEPOOLELE NN. "ROOTSI MUDEL" - KUI VÕIMALIK TAGA OHUTU MÖÖDASÕIT TEISTELE AUTODELE - JUHUL, KUI ON VAJADUS SULGEDA LIIKLUS TÄIELIKULT, ARUTA SEDA POLITSEIGA 4. TEGUTSEMINE ÕNNETUSKOHAL · OHUTUSE TAGAMINE - JUHI REAGEERIMISAEG ON CA. 2 SEK - SÕIDUAUTO LÄBITAV VAHEMAA ERINEVATEL KIIRUSTEL: 50 KM/H = 14 M/SEK 80 KM/H = 22 M/SEK 120 KM/H = 33 M/SEK - 120 KM/H LIIKUV AUTO LÄBIB 100M 3 SEKUNDIGA -ESIMENE OHUMÄRK TULEB PAIGUTADA PIISAVALT KAUGELE ÕNNETUSKOHAST (POLITSEIAUTO) · KAS ÕNNETUSES OSALEB OHTLIKUAINEVEOK -MILLISE AINEGA ON TEGEMIST? - ÜRO NUMBER · OHUKLASSID 1 LÕHKEAINE 2 SURVEALL OLEVAD GAASID (VEELDATUD) 3 TULEOHTLIKUD VEDELIKUD 4 KERGESTI SÜTTIVAD TAHKED AINED 5 OKSÜDEERIVAD AINED 6 MÜRGID 7 RADIOAKTIIVSED AINED 8 SÖÖVITAVAD AINED 9 MUUD · SÜTTIMISOHT - NB! UUTE AUTODE KUUMAD KATALÜSAATORID - SUITSETAMISE KEELD ÕNNETUSKOHAL
Täielik õigus on antud põhiseadusega. REOVEEKOGUMISALA MÕISTE: REOVEEKOGUMISALA ON PIIRKOND, KUS ELANIKKOND JA/VÕI MAJANDUSLIK TEGEVUS ON PIISAV ASULA REOVEE KOGUMISEKS JA REOVEEPUHASTISSE JUHTIMISEKS VÕI KESKKONDA HEITMISEKS. · Piiranguvööndi laius on 200 meetrit. Keelatud lageraie, matmispaik. · Veekaitsevöönd on Peipsi, Lämmi, Pihkva ja läänemerel 20meetrit. · Ehituskeeluvöönd meresaartel ja Narva-Jõesuus 200meetrit, Peipsi, Pihkva, Lämmi jne 100m. Linnades 50 meetrit veekogust. · Ehituskeeld ei laiene: Veehaarde ehitis, piirivalve, riigikaitse, tehnovõrk, sild, raudteele, sadamaehitis ja veeliiklusrajatisele, kalakasvatusele, seireehitisele, rannakaitse. · Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda KA nõusolekul. · Kallasrada: laevatatav veekogu 10m ja teistel 4m. Vee erikasutusluba · võetakse vett pinnaveekogust, sealhulgas ka jää võtmise korral enam kui 30
................................................................................................2 AJALUGU.................................................................................................................................. 3 KÜMNEVÕISTLUSE AJALUGU EESTIS...............................................................................4 ALAD..........................................................................................................................................6 100m jooks .............................................................................................................................6 Kaugushüpe ............................................................................................................................6 Kuulitõuge ..............................................................................................................................6 Kõrgushüpe ................................................................
PM-20 Türi 2020 SISUKORD AJALUGU..................................................................................................................................3 KÜMNEVÕISTLUSE AJALUGU EESTIS...............................................................................4 ALAD..........................................................................................................................................6 100m jooks..............................................................................................................................6 Kaugushüpe.............................................................................................................................6 Kuulitõuge...............................................................................................................................6 Kõrgushüpe.................................................................
Kõrguskasvu võib arvutada ka eespool toodud valemiga. 2 3. Tahhümeetrilise mõõdistamise välitööd Tööde alustamisel tuleb analüüsida maa-ala, valida välja mõõdistuskäiguks sobivad punktid ja lisajaamade asukohad. Tihti kasutatakse tahhümeetriliseks mõõdistamiseks varem rajatud mõõdistuskäigu punkte. Käigupunktide vahekaugused ja lubatud kaugused tahhümeetrist mõõdistatava punktini olenevad mõõtkavast. Nt kui 1:500 siis max vahemaa reljeefipunktini 100m, kontuuride mõõdistamisel kuni 60m, latipunktide omavaheine kaugus kuni 20m. Mõõdistamisel koostatakse maatüki kohta silmamõõduline skeem ehk krokii. Krokii koostatakse kas iga jaama kohta eraldi või mitme jaama kohta ühine (krokiil ei pruugi olla mõõtusid). Krokiile tuleb kanda kõik situatsioonielemendid, maastikureljeefi iseloomustavad punktid ning lati teised seisupunktid. Lati seisupunkte peab võtma nii
Elektromagnetvõnkumine võnkeringis. Võnkering on pooli ja kondensaatorit sisaldav vooluring.Pendilaadselt võnkuvaid elektrilisi süsteeme,mille võnke sagedus on määratud süsteemi omadustega nim. võnkeringideks, see sisaldab alati induktiivpooli ja kondendsaatorit. Võnkeringi talitus on hea mõista vedrupendli võrdlemise teel. Vedrupendel ja võnkering. Võnkumise tekitamiseks peab pendli tasakaaluasendist välja viima.Venitame vedru välja.Deformeeritud vedru omandab potensiaalse energia Ep, selle määrab vedru jäikustegur k ja vedru pikkuse muutus x.Tasakaaluasendis on vedru deformatsioon 0.Potensiaalne energia on üle läinud kineetiliseks energiaks Ek, suurus on määratud koormise massiga m ja kiirusega v..Inerts jätkab koormise liikumis ja vedru surutakse kokku.Koormis kiirus väheneb,sest vedru elastsusjõud takistab kokkusurumist,pidurdab koormise liikumist.Lõpuks koormis peatud kui ta on kineetiline energia on vaheldunud potensiaalseks ene...
võrdlus 19. sajandi ja tänapäeva röntgenpildi vahel) 8. Telegraaf, telefon, grammofon · Ameeriklane Samuel Finley Morse töötas välja mooduse tekstide edastamiseks elektrivoolu abil. Ta võttis kasutusele telegraafivõtme,millele vajutades võis katkestada vooluringi ning edastada sel moel punkte ja kriipse. · 1876. sotlane Alexander Graham Bell leiutas praktiliseks kasutamiseks kõlbuliku telefoni, millega sai kõnelda 100m kauguselt. 9. Raadio · Saksa füüsik Heinrich Rudolf Hertz leiutas Maxwelli elektromagnetlainete teooriast lähtudes mooduse lainete edastamiseks. · Raadio leiutamise au üle on võistelnud vene füüsik Aleksandr Popov(ülevalt II pilt) ja itaallane Guglielmo Marconi(ülevalt III pilt) . · 1894. mõlemad leiutasid elektromagnetsignaalide vastuvõtja · Popov leiutas antenni eelkäija, 1896. 10. Fotograafia, kino
tore on pobisesin endamisi''. Nüüd ei jäänud enam muud üle kui kuulata auto raadiot ja rääkida teistega maast ja ilmast. Sõit tundus kui igavik, aga ainult seni kuni nägin silti Tallinn 10km. See oli kõige ilusaim teeviit mida ma oma elus näinud olen, vähemalt siis tundus nii. Aga veel 10 minutit sõitu ja olimegi kohal. Kuid nüüd tekkis järgmine mure, kuhu auto parkida. Õnneks oli meil tasuline valvega parkla ainult 100m kaugusel ööbisikohast ehk vanaema kodust. Kell oli saanud umbes kolm päeval. Ega siis midagi hakkasime usinasti asju auto pealt maha tassima, tegelikult läks see kiirelt ainult umbes 15minutit. Toas ootas nagu alati soe söök ja tuhat küsimust. Kuid kui sa näed vanaema ja vanaisa aastas mõne korra siis on see isegi talutav. Nii siis istusime lauda sõime ja vastasime vanaema küsimustele. Lõpuks hakati arutama mida onule kinkida mitme autoga
Rajada dreenivad või isoleerivad vahekihid. Muldepinnas normides ettenähtud paksusega kihtide kaupa laiali ajada ja tihendada. ·Nõlvus m=c/h, kraavi ristlõige f=h(b+mh), kraavi pealtlaius a=b+2mh, mullatööde maht V=f1+f2/2 * l. ·Sirged pikad lõigud 3-4m kõrguste tähistega iga 0,5-1km tagant, püstkõverate ja siirdekõverate alg- ja lõpppunktides. Rõhtkõverad tähistatakse 500m ja suuremate raadiuste juures 20m tagant, raadiustel 100-500m 10m tagant, alla 100m raadiustel 5m tagant. ·Tähistatakse vaiadega, mis viiakse üle ka väljaspoole tööde piire. Kui piketaaz erineb uurimistöödest, seotakse see projekti pikiprofiiliga. ·Muldeserva ja telje tähistamine 50-100m tagant. ·Hõlm lastakse kiiresti tarvilikule lõikesügavusele ja siis järk-järgult vähendatakse lõikesügavust vastavalt lohistuskuheliku suurenemisele hõlma ees. ·Teisaldamine on võimalik : 1. Kui on olemas kraavi seinad või vallid, mis takistavad
PINNAMOOD Pinnamood e. reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest (aja jooksul muutuvatest) pinnavormidest. Pinnavormid on maakoore pealispinna osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, väliskuju, siseehituse ja tekke poolest. Liigitatatakse nende tekkeloo põhjal. Kõrgustikud on ümbrusest kõrgemad alad, millel esineb mitmesuguseid kõrgendikke, nõgusid, orge jt väiksemaid pinnavorme. Pandivere - Emumägi 166m. Tasase pinnamoega kulutuskõrgustikud. Sakala - Rutumägi 146m. - ilmestavad rohked ürgorud (nt Karksi). Tasase pinnamoega kulutuskõrgustikud. Haanja - Suur Munamägi 318m. Rahutu reljeefiga kuhjelised kõrgustikud. Otepää - Kuutsemägi217m. Rahutu reljeefiga kuhjelised kõrgustikud. Karula - Tornimägi 137m. Rahutu reljeefiga kuhjelised kõrgustikud. Lavamaad e. platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääresatavad astangud. Põhja-Eestis - Harju lavamaa, Viru lavamaa. 30-70 kõrgused lubj...
Planseadus 08.05.2005 viimane seadus. Planeering: 1) üleriigiline; 2) maakonna; 3) üldplan.; 4) detailplan. Plan. on avalik. Avalikustamine on kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus. Veed: pinnavesi; pinnasevesi kaevuvesi. Rajatakse drenaaz, et hoida ära pinnasevee sattumist keldrisse. Reljeefi analüüs: i = HmaxHmin/B*100%. Hmax1,5m; Hmin0,5m. Maja on horisontaalselt või risti horisondiga kui i < 2%. Kui on i = 10, siis st et H=10m tõusu L=100m kohta pikkusel. 1) võimalus kalde vähendamiseks; 2) hoone jaotatud osadeks; 3) astmeline vundament. Elamurajooni plan. üldised eesmärgid: Head om: haljastus; veekogud; reljeef; vaated; tervislikkus; turvalisus; tulekaitse nõuded; vanuseline struktuur; ilu. Plan. elemendid: krunt; hoone otstarve; hoone kõrguspiirangud; liiklus; suletud bruto pindala sb-m² (hoone kõigi korruste pindala + kelder ja...
Atmosfäär tunnused: · pidev, katkematu maad ümbritsev sfäär · gaasiline, hõre keskkond (lämmastik 78%, 21% hapniku, argoon, süsihappegaas, veeaur (piirkonniti erinev), teised gaasid jne ) · väga liikuv (oluline keskkonnareostuse ja kaitse seisukohalt) · gaaside segu · kihiline ehitus · ulatus u.1000 km · leidub kõigis maa sfäärides( kivimites, mullas, veestikus, eluslooduses) Õhk on gaaside segu ja selle tähtsus : Lämmastiku teke orgaanilise aine lagunemisel , tähtsus toitaine taimekasvuks. Hapnik teke roheliste taimede fotosünteesil, tähtsus on hingamiseks, põlemiseks. Süsihappegaas teke on hingamisel, põlemisel, vulkaanipurskel, tähtsus neelab soojuskiirgust, mõju maa to. le. Fotosünteesiks. Veeaur teke toimub aurumisel aluspinnalt, hingamisel, vulkaanipurskel , tähtsus on sademed, veeringe, mõjutab õhutemperatuuri. Osoon · trihapnik · tekib päikesekiirguse mõjul hapniku ja dilämmastikoksiidi reagee...
1. Ühe glükoosi molekuli täielik aeroobne lõhustumine tagab kuni 38 ATP molekuli sünteesi. Kirjeldage, millistes metaboolsetes radades ja mil viisil sünteesitakse glükoosi täielikul lõhustumisel ATP-d. Glükolüüs (tsutosoolis): Glukoos → Glukoos-6-fosfaat -1 Fruktoos-6-fosfaat → Fruktoos-1,6-bisfosfaat -1 1,3-Bisfosfoglutseraat → 3-Fosfoglutseraat +2 Fosfoenoolpuruvaat → Puruvaat +2 Tsitraadi tsukkel (mitokondrites): GTP → ATP +2 Oksudatiivne fosforuleerimine (mitokondrites): 2 NADH: glukoluus +6 2 NADH: puruvaat → atsetuul-CoA +6 6 NADH: tsitraaditsukkel +18 2 FADH2: tsitraaditsukkel +4 Kokku +38 2. Kirjeldage nii üksiskasjalikult kui suudate glükolüüsi. Glükolüüs on osaline või lõplik oksüdatiivne lõhustumine, mille jooksul organism muudab glükoosis olevava energia ATP või N...
[[1; lk 141 Igasugune arvutamine tähendab antud arvude kaudu otsitavate arvude leidmist. Antud arvud on võetud sageli igapäevasest elust, on saadud seega mõõtmise, arvutamise või loendamise ?teel. Tekib küsimus, kas mõõtmisel, arvutamisel ja loendamisel saadud tulemused on täpsed Näide: L kooli meistrivõistlustel hüppas Aivar kaugust 4,67 m, jooksis 100m 16,6 sekundiga .ja tõukas kuuli 7 m 88 cm Kõik esitatud tulemused on saadud mõõtmise teel. Kaugushüppe ja kuulitõuke tulemused mõõdame mõõdulindiga. Mõõtmise käigus ei ole mõõdulint absoluutselt sirge. Samuti pole võimalik täpselt kindlaks määrata Aivari maandumispaika liivakastis, sest liiva pind ei ole ideaalselt sile. Seega võime öelda, et kõik mõõtmisel saadud arvud on ligikaudsed.
Maa teke ja areng Evulutsioon maal Vanimad kivimid on 4,5miljardi aasta vanused. Aegkonnad ehk eoonid aegkonnad jagunevad ajastuteks Enne maa tekkimist, plahvatused kosmoses nimetatakse noovadeks või supetnovadeks. * Ürgaegkond ehk ARHAIKUM *Aguaegkond ehk PROTEROSOIKUM (2500-545 miljonit aastat tagasi) *Vanaaeg ehk KAMBRIUMI AJASTU (545-495 miljonit aastat tagasi) iseloomulik see, et elu algab vees. *Vanaaegkonna teine ajastu ehk ORDOVIITISUM (495-440 miljonit aastat tagasi) tekkisid esimesed primitiives kalad, selgrootud, puna- ja rohevetikad, meduusid, korallid. *SILURI AJASTU(435-410 miljonit aastat tagasi) Kliima stabiliseerus, toimusid liustike sulamised, maakera oli endiselt vee all, kalade evolutsioon, tekkisid esimesed soontaimed(juure, varre ja lehega) *DEVONI AJASTU(417 kuni 354 miljonit aastat tagasi) pärast seda ajastut kerkis Eesti veest välja. Sõnajalad, selgroogsed organismid hakkasid jõudma maismaale, mere se...
49 - Florence Griffith-Joyner 36.8 km/h male, 34.3 km/h female Resynthesis ATP quickly Reach maximal velocity as fast as possible, maintain it as long as possible, slow down less · Energy system: ATP-PCr · Fuel: ATP and phosphocreatine (PCr) ATP-PCr Creatine kinase · PC + ADP ATP + C (creatine) · ATP and phosphocreatine (PCr) stored within muscles provides energy for performances of short duration and high intensity. E.g. 100m sprint, 25m swim, smashing a tennis serve, lifting a weight upwards. · ATP-PCr can provide energy for 1 min of a brisk walk, a slow run for 20-30 seconds, and all-out sprinting for 6 to 8 seconds. Cont... · Quantity of high energy phosphates in muscle influences ability to generate all-out energy for brief durations · Longer duration performance, carbohydrates, fat, and protein provide necessary energy to recharge the pool of high energy phosphates
ton Q := 180 vagonettide tootlikkus hr m v := 2.1 vagonettide liikumiskiirus s 3 H := 1 10 m vagonettide tõusukõrgus z1 := 4 vagoneti rataste arv Gv := 420kg vagoneti mass a := 100m vagonettide intervall t c := 18hr vagonettide tööaeg ööpäevas L := 6000m trossitee pikkus ton := 2.5 rauamaagi puistemass (1) 3 m Arvutus Trossitee keskmin e tõus H := = 0.167 L sin( ) = 0.166 = 9.55 deg Trossitee pik kus horis ontaaltasapinnas Lh := L cos( ) = 5917 m
all, Kordamisküsimused teemale 6: 1. Millised Eestis aluspõhja settekivimid on kõige veerikkamad? V: 2. Millised kivimid moodustavad Eesti peamised veepidemed? V: 3. Miks põhjavesi mõnes põhjavee kompleksis jagatakse kiireks veevahetuse vööndiks ja aeglase veevahetuse vööndiks? V: Kiires veevahetuses on sademete tõttu mineraalsus väiksem. Aeglases veevahetuses on mineraalsus suurem. Aeglane veevahetuse vöönd asub allpool 100m 4. Millisel sügavusel paikneb kiire ja aeglase veevahetuse vööndite vaheline piir? V: 90-100 m 5. Mida endast kujutab veehaare? V: Veehaare - rajatis vee võtmiseks veekogust või põhjaveest (viimasel juhul puurkaev, salvkaev või kaevude grupp). 6. Milline majanduslik tegevus on lubatud veehaarde kaitsevööndis? V: Lubatud on heina niitmine ja metsa hooldamine 7. Millise koostisega on Kvaternaari moreen ja millest sõltub selle veejuhtivus? V: Aleuroliidid, kruus,savi liiv
fundamentaalreeper, põhjareeper) Pinnasereeper (betoonalusega raudbetoonmonoliit)asub vähemalt 2 m sügavusel. Reepri ülemine ots on ca 50 cm sügavusel. Fundamentaalreeper sarnaneb ülemisega, R/B alus asetseb ca 2,5m sügavusel. Reepri ülemine ots 1m sügavusel. Fund.reepritega kindlustatakse nivelleerimisvõrgu sõlmpunktid, nende omavaheline kaugus on 50-60km. Põhjareeper-metalltoru mis puuritakser maa sügavusse kuni 100m ülemine ots 1m pinna all. Kasut I, II klassi nivelleerimisel. Need on kõrgusvõrgu lähtereeprid. Maaalused reeprid tähistatakse ruudukujulise kupitsaga 2,5x2,5m, tunnuskraaviga 3x3m, tunnispostiga, mis asub reeprist 1m kaugusel põhjas ja sildiga reepri poole ja tunnusplaadiga –betoonist 40x40x10cm, kas reepri kohal või kupitsa peal. Seinareeprid, sfäärilise kujuga pronksist, malmist või r/v terasest paigaldatakse vähemalt nädal enne nivelleerimise alustamist.
Bioloogia kt-kõrgem närvitalitlus kordamine 1. Milles seisneb sünaptiline summatsioon? – Närvirakku saabub teatud ajaühikus mitu erutussignaali. Kahest või enamast üheaegselt aktiveerunud sünapsist lähtuvad elektriimpulsid summeeruvad ja loovad üheskoos suurema postsünaptilise potentsiaali. Kui see ületab teatud läve, vallandub neuronis närviimpulss. Postsünaptiline summatsioon – närvirakku tuleb palju erutussünapseid, need summeeruvad ja närvirakus vallandub suurem erutus. 2. Missugused signaalid võivad neuronisse saabuda? – a) erutussünaps – mediaator kutsub esile järgmises närvirakus närviimpulsi tekke b) pidurdussünaps – mediaator surub alla järgmises närvirakus närviimpulsi tekke 3. Millel põhineb valuvaigistite efekt? – Põhineb närviülekande mõjutamisel. Valuvaigistid pidurdavad närviülekannet ja põhjustavad seetõttu tavaliselt ka üldist unisust. 4. Miks tekib narkootikumidest sõltuvus? – S...
sulamisveed, väike aurumine. 3)parasvöötmes väiksem- lisandub palju magedat vett jõgedest, aurumine väiksem. 4)lähistroopilistel aladel suurem- suur aurumine. 8.Maailmamere tähtsus: 1)vetikad toodavad suure osa hapnikust. 2)on liigiliselt väga mitmekesine, soodne elukeskkond paljudele liikidele. 3)kujundab Maa kliimat- akumuleerib päikeseenergiat, mille hoovused kannavad laiali, ühtlustab temperatuuri. 9.Hoovused kujutavad endast mõne saja km laiust üle 100m sügavusi, liikuvaid veemasse. Hoovuste tekke põhjused: 1)Pidevalt ühest suunast puhuvad tuuled. 2)Vee erinev temperatuur, erinevatel laiuskraadidel. 3)Maale omane gravitatsioonijõud. 10.Hoovuste liikumissuund: 1)Külmad hoovused liiguvad pooluste poolt ekvaatori suunas. 2)Soojad hoovused kannavad ekvaatori alt sooja vett pooluste suunas. 3)Põhja poolkeral põhja passaat hoovus suundub idast läände. 4)Lõuna poolkeral lõuna passaat hoovus, liigub idast läände.
o Kosmilisest kiirgusest o Toiduga saadavast sisekiirgusest · Kiirgusfooni mõõdetakse dosimeetriga · Ohtlikud on röntgeni- gammakiirgus. Ohtlikum neist on neutronkirigus, mille kahustatav toime oleneb neutronite voo kineetilisest energiast · Kiirguste järjestus läbitungimisvõime järgi: o Alfakiirgus õhus 2,5 cm o Beetakiirgus kudedes 1-2 cm o Gammakiirgus läbib õhus 100m · Kiirguste järjestus vastastikmõju järgi ainega: o Neutronkiirgus puudub laeng, paremini sisse o Alfakiirgus o Beetakiirgus o Gammakiirgus · Esmased kiiritushaiguse tunnused: o Peavalu o Peapööritus o Iiveldus o Väike palavik · Inimesele surma biodoos on umbes 5sV · Kahjulike mõjude eest kaitse: o Minna kiirgusallikast võimalikult kaugele
0 C 80 m 4.0 D 80 m 1.0 E 60 m 3.0 Riskivaba intressimäär on hetkel 4%. Prognoositav turu tulumäär on 12%. a) Leia investeerimisfondi beeta b) Leia CAPM-i kasutades investeerimisfondi investeeringutelt nõutav tulusus Oletame, et keegi soovitas Fondil osta täiendavalt uut aktsiat. Uus investeering oleks väärt 100m eurot. Uue aktsia beeta on 3,0 ning oodatav tulusus vastab CAPM-i mudeli poolt prognoositule. c) Milline on investeerimisfondi uus beeta ja sellele vastav nõutav tulumäär? d) Selgitage võimalikke põhjuseid, miks võib fondijuht soovida lisada nimetatud aktsiat oma investeerimisportfelli? LAHENDUS: NB! Seminaris ei lahendanud ning eksamiks pole vaja.
Iga ringiga komeedi mass järjest väheneb, sest osa gaasi jääb maha. Meteoorid: On suvalise trajektooriga taevakeha, mille Päike on kaasanud oma mõjuvõimu alla. Aeg-ajalt satuvad nad Maa lähedusse, sisenevad Maa atmosfääri ja enamuses põlevad ära-langevad tähed. Neid meteoore, mis jõuavad ka maapinnani nim meteoriitideks. Suurim meteoriidikraater on Arozonas ja tema läbimõõt on 12km. Eesti tuntuim kraater on Kaali, läbimõõdug 100m. Selle meteoriidi mass oli u 1000 t. Suurim on vee all Osmussaare lähedal. Meteoriite on 3 liiki: raud, kivi, raud-kivi.
peamine põhjustaja oli saastunud toit. Halvad jalanõud ning pidevalt märjad ja niisked jalad põhjustasid suuri ville, mille tõttu sõdalastel oli väga valus käia ( ravimata jalgade olukord võis minna nii hulluks, et jalg tuli amputeerida). Ilmastiku tingimused olid väga halvad. Pidev vihm ja tuul ujutas kaevikuid ning lahinguplats oli üks suur poriloik ( tingimustest lähtuvalt võis minna sõdalastel 100m läbimiseks kuskil 3h) 3. Kuidas püüti neid lahendada või mis muutus sõja tulemusel? Lapstööjõu kasutamine (varustuse valmistamine (riided), toidu valmistamine) Naised olid meesete asemel vabrikus tööl, mis tagas sõdivatele meestele varustuse (nt: laskemoona valmistamine). Palju mehed olid peale sõda nii võrd psüühiliselt ebastabiilsed, et neile olid kujunenud omased hälved nagu näitkes mees, kes sõna
Kolmandas voorus oli Kanteri tehnika selgelt liimist lahti. Neljandas voorus suunas eestlane lõpuk kogu jõu kettasse ja tulemuseks on 68,82! Sellest tulemusest piisab võiduks. Hõbeda saab poolakas Piotr Malachowski ja pronksi Virgilijus Alekna. Aleksander Tammert piirdus 61,38, mis andis 12. koha. Peale võitu jooksis Kanter tribüüni juurde, et emmata islandasest treenerit Vestein Hafsteinssoni, kellega on Kanter juba kaheksa aastat koos töötanud. Peale seda nägi ta 100m stardis stardipakke ja spurdib sirgel ning teeb pingutava vibulaskja poosi nagu Usain Bolt pärast 100m jooksu võitu. See tähistus valitakse ka telekanali BBC poolt olümpia kümne meeldejäävama hetke sekka. Nüüd on Kanteril veel puudu maailmarekord ja EM-i kuld. Pekingi olümpiamängude medalitabel näitab Hiina ülemvõimu. Hiina võitis 51 kuldmedalit, edestades USA-t 15. kullaga. Kokku on Usal medaleid kümme tükki rohkem kui Hiinal aga loevad ikkagi kullad
aga suudab ta hästi lahustuda vees, veres ja koevedelikes. Gaasiline olek annab talle erilise liikuvuse võrreldes teiste uraanirea elementidega. Radoon pole eriti püsiv, poolestusaeg on 3,8 ööpäeva. Vaatamata sellele, võib radoon õhuga koos liikudes erinevatesse pinnasekihtidesse, levida 20-40m kaugusele, kivimites olevaid lõhesid pidi, kaevanduskäikudes ja kommunikatsioonitorustikes isegi kaugemale. Veega kivimite lõhedes edasi kandudes võib radoon maapinnani jõuda enam kui 100m sügavuselt. Maapinnast õhku pääsenud radoon haitub atmosfääris, normaalne sisaldus välisõhus on 10-20 Bq/m3. Õhuvahetus pinnase ja atmosfääri vahel on tavaliselt piiratud ja seetõttu on pinnasepoorides radooni kontsentratsioon mitmeid suurusjärke kõrgem. Soomes tehtud uurimustele tuginedes, põhjustab radoon kopsuvähi juhtudest ca 10% aastas. Radooni oht on suur paikkondades, kus küllalt lähedal asub oobolusliivakivi ja/või diktüoneemakilda kiht
*parasvöötmes väiksem, lisandub palju magedat vett jõgedest aurumine väike *ekvaatori all väiksem- palju sademeid *arktilistel aladel väiksem,magedat vett lisandub jõgedest väike aurumine 8. Maailmamere tähtsus Maailmamere tähtsus- see kujundab Maa kliimat, on liigiliselt väga mitmekesi, soodne elukeskkond paljudele liikidele ning vetikad toodavad suure osa hapnikust. 9. Mida kujutavad endast hoovused ja mis paneb neid liikuma? Hoovused kujutavad endast mõne saja km laiust üle 100m sügavusi liikuvaid veemasse. Hoovused paneb liikuma vee erinev temperatuur erinevatel laiuskraadidel, Maale omane gravitatsioonijõud ja pidevalt ühest suunast puhuvad tuuled. 10. Mis suunas liiguvad külmad, soojad passaat-, läänetuulte hoovused? *külmad hoovused- pooluste poolt ekvaatori suunas *soojad hoovused- kannavad ekvaatori alt sooja vett pooluste suunas *passaat hoovused idast läände *läänetuulte hoovused läänest itta ja sellest hargnevad külmad hoovused
1-Dendriidid on lühikesed ja hargnenud jätked,mis võtavad vastu signaale(ärritusi) ja juhivad neid edasi rakukeha poole.2-Neuriit e akson on pikk ja otsast hargnenud.Koos ümbritseva müeliintupega moodust neuriit närvikiu.Viib erutuse rakust välja.3-Müeliintupe tekitavad närvikiu ümber neurogliiarakud.See toimib isoleerkihina ümber neuriidi,kiirendab impulsi kulgemist ja aitab kahjustunud aksonil taastuda.4-Rakukehas paiknevad tuum ja organellid.5-Neuriitide laienenud otsad moodust närvilõpmeid.*Närviraku ül on tekitada ja juhtida närvi impulsi.*Närviimpuls põhineb elektrilaengu muutumisel närvirakku katva membraani sise-ja välispinna vahel.-Nõrk elektriline muutus närvirakus.Rakumembraanis jaot 2ks:1)sisepind(neg laeng; K+ rakus sees.)2)välispind(pos laeng;Na+ rakust väljas). Närviimpulsside liikumist kehas reguleerib keskaju, info liigub närvisüsteemis nõ...
Kergejõustiku maailma-, olümpia- ja Eesti rekordid Kergejõustiku maailmarekordid: Mehed 100m jooks - 9,69 - Usain Bolt (Jamaica), 16. august 2008 Peking 200m jooks -19,30 - Usain Bolt (Jamaica), 20. august 2008 Peking 400m jooks - 43,18 - Michael Johnson (USA), 26. August 1999 Sevilla 800m jooks - 1,41,11 - Wilson Kipketer (Taani), 24. August 1997 Köln 1000 m jooks - 2.11,96 - Noah Ngeny (Kenya), 5. september 1999 Rieti 1500 m jooks - 3.26,00- Hicham El Guerrouj ( Maroko), 14. juuli 1998 Rooma 1 miili jooks - 3.43,13- Hicham El Guerrouj (Maroko), 7. juuli 1999 Rooma 2000 m jooks - 4.44,79-Hicham El Guerrouj (Maroko), 7. september 1999 Berliin 3000 m jooks - 7.20,67-Daniel Komen (Kenya), 1. september 1996 Rieti 5000 m jooks - 12.37,35-Kenenisa Bekele (Etioopia), 31. mai 2004 Hengelo 10 000 m jooks - 26.17,53-Kenenisa Bekele (Etioopia), 26. august 2005 Brüssel 10 km jooks - 27.02-Haile Gebrselassie (Etioopia), 11. detse...
looduslähedasemaks. Taimeornament palmett (lk 67) ja merelainet meenutav meander. 4. 7 maailmaime 1 ) Giza püramiidid Kairos Cheops(140m), Chefren ja Mykerinos 2 ) Babüloni rippuvad aiad 3) Halikarnassose mauseleum haudehitus joonia stiilis, kolmnurkne katus,mille tipus Halikarnassos oma 4-hobuselise hoburakendiga. Tänu temale hakati hauatagust elu rohkem kujutama. 4) Arthemise tempel Efesos. 5) Aleksandria ehk Pharose tuletorn üle 100m 6) Rhodose Koloss ~37m pronkskuju päikesejumal Heliosest. 7) Zeusi kuju Olympias krüselefantiintehnikas. 5. Etruski kunst (praeguse Itaalia keskosas) Põlluharijad, meresõitjad,metallurgid, pronksi- ja kullatöötlejad. Ühtset riiki ei tekkinud linnade liit. Hiilgeaeg 7-6 saj. eKr. (6 saj. hakkas Rooma vabariik etruskeid vallutama). Säilinud hauakirjad, mida ei suudeta väga mõista; etruskid olid ennustajad ja preestrid, armastasid täringumänge.
KERGEJÕUSTIK KERGEJÕUSTIKUST ÜLDISELT Kergejõustik on üks laiemalt levinud spordialasid, mille alla kuulub üle 40 erineva ala mitmesugused jooksud, sportlik käimine, hüpped, heited ja mitmevõistlused. Kergejõustikuga tegeletakse enamasti staadionil või spordiväljakul, pikamajooksud toimuvad sagedamini tänavatel ja maanteedel, krossivõistlused aga metsas või parkides. KERGEJÕUSTIKU AJALUGU Kergejõustiku alguseks loetakse esimesi olümpiamänge Vana-Kreekas, kus tegeleti vaid staadionijooksuga, millele hiljem lisandusid veel pikemad jooksud, viievõistlus ning relvisjooks. Kaasaegne kergejõustik pärineb Briti saartelt, 19. sajandi keskpaigast, kui alustati sellega tegelemisega sealsetes õppeasutustes. Esimese rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomisega alustati 1912. aastal Stockholmis suveolümpiamängudel. 1934. aastal Torinos toimusid esimesed kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused, kuid esimesed maailmameistrivõistlused toimusid al...
m) ja Ahtme ehk Jõhvi kõrgustik (81 m). Eesti pinnamoe kõrgemad alad on ka ka lavamaad ehk platood. Põhja-Eestis asub kaks suurt lavamaad: Harju ja Viru lavamaa. Viimased piiratud põhjast Balti klindi järsu astanguga. Need lavamaad on umbkaudu 3070 meetri kõrgused lubjakiviplatood, mille tasast pealispinda liigestavad jõeorud ning erinevad karstivormid. Kagu-Eesti ehk Ugandi lavamaa, mis on ürgorgudest liigestatud kuni 100m kõrgune läänes ja idas kõrgete astangutega liivakiviplatoo. Lavamaadele lisandub kaks suhteliselt kõrget tasandikku: Kesk-Eesti tasandik (kuni 80 m) ning Vahe-Eesti tasandik(kuni 90 m). Madalamad pinnavormid ja aluspõhi Madalikud Eestis on merepinnast kuni 50 m kõrguseni ulatuvad tasandikud, mis on pikalt Läänemere, Peipsi ja Võrtsjärve poolt üle ujutatud olnud.Nad võtava pea poole Eesti territooriumist ning suuremad asuvad Lääne-Eestis. Lääne-Eesti
Referaat Madalsoo Koostas: Tallinn 2008 Sisukord 1. Üldiseloomustus. 2. Asukoht 3. Abiootiliste tegurite iseloomustus. 4. Biootilised tegurid 5. Energia liikumine toitumistasemel. 6. Ökosüsteem kui tervik 7. Rästikute populatsioon 8. Ökoloogilised globaalprobleemid. 1, Üldiseloomustus. Madalsoo on põhjaveest toituv vähemalt 30 cm paksuse turbakihiga ala. Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel ja on soode esimene arenguaste Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad. Toitaineid tuleb madalsoopinda pidevalt juurde nii põhjaveest kui ka kevadiste, sügiseste üleujutustega Madalsood jagunevad toitumuselt nelja rühma: õõtsiksood, luhasood, allikasood ja nõosood. Et soodes on enamasti liigniiske, siis suudavad seal kasvada vaid niiskuslembesed taimed. Rohurindes kasvab rohkesti tarnu jm lõikheinalisi ja valitsevad ...
Närvisüsteem , ajuehitus, mälu ja reflektsid. 1).Mis on närvisüsteem? Närvisüsteem reguleerib kõikide elundite tööd ja koordineerib erinevate elundkondade talitlust, kohandades seda pidevalt muutuvatele tingimustele. Kogu närvisüsteem jaguneb anatoomilis-funktsionaalselt somaatiliseks ja autonoomseks närvisüsteemiks. Anatoomiliselt jaotatakse närvisüsteem kesk (tsentraalne) - ja piirde närvisüsteemiks (perifeerseks). Narvisysteemides liigub info norkade elektriliste signaalidega (100m/s). Inimese närvisüsteemi on kyll jagatud kaheks osaks, kuid nende funktsioneerimine on omavahel tihedalt läbi põimitud. *kesknärvisüsteem (KNS). Kesk- ehk tsentraalne närvisüsteem paikneb kolju ja lülisamba poolt moodustatud luulise katte sees. Kesknarvisysteem koosneb pea - ja seljsaajust. Kesknärvisüsteem tegeleb organismi välis- ja sisekeskkonnast saadud informatsiooni kogumise ja töötlemisega ning selle põhjal sobiva vastuse väljatöötamise ning algat...
Konteineri ladustamispindala :79500*1,4= 111300 =11 Ha 11 /2,5=4,4 = 440 m on lao pikkus Lao pindala 250m x 440m 6. Kraanad 6.1 STS-kraana tehnilised andmed, töötsükkel Kraana pikkus= 35 m Kraana ulatuskaugus= 45 m Tahaulatus= 10 m Tõste kõrgus maapinnast= 25 m Kraana laius = 18,2 m Vertikaalliikumiskiirus= 100 m/min Horisontaalliikumiskiirus = 150 m/min Töötsükkel: Vertikaalliikumine kokku 100 m + Horisontaalliikumine : 100m = 200 m Vertikaalliikumine 1 min + Horisontaalliikumine 40 s + konteineri haaramine 10 s + konteineri langetamine 10 s = 120 s = 2 minutit STS-kraanade arv: Päevane TEU-de maht = 24 tundi* kraana tõstete arv*laeva teenindavate kraanade arv*luukide avamise/sulgemise tegur (võetakse 0,95)* tööaja tegur (võetakse 0,9) 2400= 24* 30* X*0,95*0,9 2400=615,6 X 6.2 Straddle carrier-i tehnilised andmed, töötsükkel ja arv sadamas Täis konteineri tõstmise kiirus max: 18m/min
Spordi ajalugu Spordi algeid võib leida muisteist mängudest ja sõjapidamisest. Sihiteadlikuks muutus sport Vana-Kreekas, kus kehalist kasvatust seostati võistlusega. Mitmesugustest jõu- ja osavusvõistlustest arenesid suurvõistlused. Nüüdisaja spordi alguseks peetakse 19. sajandi II poolt, kui hakati korraldama ametlikke rahvuslikke ja rahvusvahelisi võistlusi. Eriti kiiresti on sport arenenud pärast Teist maailmasõda. Eestis algas sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus 1890. aastatel. Raskejõustik jäigi kauaks kõige menukamaks spordialaks. Kui 19. ja 20. sajandi vahetusel asutati esimesed spordiseltsid, lisandusid jalgrattasport, jooks, võimlemine, jalgpall, poks, ujumine ja uisutamine. 1912. aasta Stockholmi olümpiamängudel kuulus Venemaa võistkonda ka eestlasi. Selleks ajaks oli teiseks edukaks alaks saanud kergejõustik. Iseseisvas Eestis saavutasid kõrge rahvusvahelise taseme laskesport, purjetamine, jääpurjetamine, ...
hävitati. Ta jooksis 6. juunil 1910. aastal Eesti kiirjooksu rekordi, see oli 13,4 sek (100m). 02.04.1913 · Ruudi Toomsalu Ruudi Toomsalu sündis 2.aprillil 1913. 1931.a. lõpetas ta J.Westhomi gümnaasiumi, 193439 õppis ta TÜ õigusteaduskonnas, 193940 USAs Iowa ja 194546 New Yorgi ülikooli kehalise kasvatuse teaduskonnas, lõpetas 1949 TRÜ kehakultuuriteaduskonna. 1936.a. Berliini olümpiamängudel osales Ruudi Toomsalu 100m jooksus ja kaugushüppes, Euroopa meistrivõistlustel 1938.a. saavutas ta kaugushüppes 5.koha. Ta on tulnud 22 korda Eesti meistriks sprindidistantsidel, kaugushüppes ja teatejooksudes, hulgaliselt on ta parandanud Eesti rekordeid erinevatel jooksualadel ja kaugushüppes. Ruudi Toomsalu on töötanud õppejõu ja treenerina TRÜs, Tallinna Noorsoo Spordikoolis ja Tallinna Polütehnilises Instituudis. 1965.a. omistati talle ENSV teenelise sporditegelase aunimetus, 1998.a
Üldine meteoroloogia Soojus on energia, mis kantakse ühelt kasvuhoonegaaside sisaldust. Fossiilsete 1000 m paksuse pilve puhul neeldub ja Meteoroloogia uurib atmosfääris ja tema objektilt teisele nende vahelise temp kütuste põledes paiskub õhku peegeldub kogu kiirgus. piirpindadel (maa-õhk, vesi-õhk) erinevuse tõttu süsihappegaas CO2. Metaan CH4 eraldub Vertikaalselt langevast valgusest peegeldub toimuvaid protsesse. riisipõldudelt, metsaalustes tagasi 3%, 80´ all vertikaali suhtes Temperatuuri skaalad. lagunemisprotsessides ja loomade langenud valgusest pool tgasi. ...
ESMASEKTOR Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Põllumajandus Looduslikud tegurid kliima: mullad: reljeef: * temperatuur * viljakus * tasane, mägine * niiskusolud * põuakindlus * nõlva kalle * kasvuperiood * paksus, lõimis Majanduslikud tegurid kapital: tööjõud: valitsuse poliitika: * hooned * tööjõu kvaliteet * toetused * masinad, seadmed * traditsioonid * tollipoliitika * väetised * seemned, tõuloomad Taani on üks maailma põllustatumaid riike (60% haritavat maad). Arutlege, mis on selle põhjus. * Looduslikud tingimused Reljeef- tasane, madal 0-100m Kliima- parasvööde 0 -8 (talvel), +16 (suvel), sade...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
