kohas maapinnast. Energia jäävuse seadus Energia on jääv. Ta ei kao kuhugi, ega teki niisama, vaid muundub ühest liigist teise. 2. Jõumoment, jõuõlg Jõumoment on jõu võime põhjustada pöörlevat liikumist ümber punkti. M = F*l (M jõumoment [N*m], F jõud [N], l jõuõlg [m] ) Jõuõlg - jõu mõjusirge kaugus pöörlemisteljest. Jõu ja jõuõla vahel on täisnurk. 3. Tügi vagonett 1000kg ja kiirusega 0.3m/s. Talle liikus vastu täis vagonett 0,1m/s. Pärast põrget jäid seisma. Leia vagonetis olnud maagi mass. m1= 1000kg m1v1+m2v2=m1v1'+m2v2' v1= 0,3m/s m1v1 - m1v1'= m2v2'- m2v2 v2= 0,1m/s m2= m1v1 - m1v1' / v2- v'2= 3000kg v'1 + v'2=0 m2=? Kuna tühi vagonett kaalub 1000kg ja teise
Matemaatika ühikud Pikkusühikud Pinnaühikud 1km-1000m 1km²-100(ha)-1000000(m²) 1m-10dm-100cm 1ha-100aari (a) 1cm-10mm 1aar-100(m²) 1(m²)-10000(cm²) Ruumalaühikud Raskusühikud 1m³-10(hl)hektoliitrit-1000(L) 1t-1000kg 1l-10(dl)detsiliitrit-100(cm³) 1ts-100kg 1kg-1000g 1g-10000(mg)milligrammi Ajaühikud 1ööpäev-24(h) 1(h)-60min-3600sek 1min-60sek
Pinnamõõdud 1 ruutkilomeeter = 100 hektari = 0,88 ruutversta 1 hektar = 10 000 ruutmeetrit = 0,82 tiinu 1 ruutmeeter = 10 000 ruutsentimeetrit = 0,22 ruutsülda = 10,76 ruutjalga 1 ruutsentimeeter = 0,16 ruuttolli Mahumõõdud 1 kuupmeeter = 100 liitrit = 0,1 kuupsülda = 2,8 kuuparssinat = 4,7 setverti 1 liiter = 0,038 setverikku = 0,8 pange = 1,30 pudelit Meetermõõdustiku lühendid km - kilomeeter (1000 meetrit) m - meeter cm - sentimeeter (10 millimeetrit) mm - millimeeter t - tonn (1000kg) ts - tsentner (100 kg) kg - kilogramm g - gramm km2 - ruutkilomeeter ha - hektar hl - hektoliiter (100 liitrit) dl - dekaliiter (10 liitrit) l liiter Raskusmõõdud 1 tonn = 10 tsentnerit = 61,05 puuda 1 tsentner = 100 kilogrammi = 6,10 puuda 1 kilogramm = 1000 grammi = 2,44 naela Pikkusmõõdud 1 kilomeeter = 1000 meetrit = 0,94 versta 1 meeter = 100 sentimeetrit = 0,47 sülda = 1,41 arssinat = 3,28 jalga 1 sentimeeter = 10 millimeetrit = 0,22 verssokki ...
ja rosinaid. SUHKRUROOG · Väga kuulus kõrreline · Pärineb Uus-Guinea saarelt · Kasvutingimused : 30-50C , vajab kuuma ja niisket kliimat ja toitaineterohket mulda. (20C- kasv aeglustub,15C -kasv lakkab) · Kasvab lähistroopilisel ja lähisekvatoriaalselt agrokliimavöötme · Suuremad kasvatajad: Brasiilia, Kuuba, India, Hiina, Austraalia Mehhiko, Ameerika Ühendriigid. · Vajab kohest töötlemist. · ~40% Kuuba põldudest on suhkruroo all. · 1000kg suhkru tootmisel tekkivast jääkainest saab 250kg ajalehepaberit. · Varres olevas mahlas on 14-20% sahharoosi. · Tootmisjääkidest saab teha rummi. SUHKRUPEET · Nooreimaid kultuure, pärineb Vahemere äärest. · Kasvutingimused: 25-28kraadi, kuum ja niiske kliima ja toitainerohket muld, kasvuaeg on 160-170päeva. · Kasvab peamiselt parasvöötmes. · Suuremad kasvatajad: Venemaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid, Saksamaa, Poola, Itaalia, Slovakkia, Tsehhi.
T terminali navigatsioonitasu kahe kohaga peale koma (EUR); p terminali navigatsiooniteenuse tasumäär ühiku kohta alljärgnevalt; w õhusõiduki massi arvestav tegur, kus MTOW on suurim stardikaal tonnides; w=(MTOW / 50)n n astmenäitaja, Eestis: 0,5 ja 0,7. 3. Millised on lennujaama lennundusalased tuluallikad? Maandumistasu Õhusõiduki maandumise eest lennuväljal võetakse maandumistasu õhusõiduki maksimaalse lubatud stardimassi (MTOW) iga 1000kg või selle osa eest (EUR). Võimalikus ka vahemikud, et nt MTOW < 20t on üks tasumäär, raskematele lennukitele aga teine. Võib olla allahindlus maandumistasust ning terminali navigatsioonitasust mis kehtib õppelendudele, kui lennuplaanis on märge ,,RMK/SCHOOLFLIGHTS" ja treeninglendudele, kui lennuplaanis on märge ,,RMK/TRAINING FLIGHT". Parkimistasu Õhusõiduki parkimisel lennuvälja territooriumil võetakse parkimistasu
tekkivad happed. Nii muutuvadki sademed CO2 + H 2O H 2CO3 happelisteks ja omavad seega SO2 + H 2O H 2 SO3 söövitava toime. SO3 + H 2O H 2 SO4 Happevihmade kahjulik toime Happelise reaktsiooniga sademed põhjustavad metallide korrosiooni, aga kahju ka loodusele tervikuna. Pinnase saastumine Mikroelementide sisaldus 1 tonnis kivisöe tuhas g 1000kg Keskkonda saastavad ioonid Veekogude reostamine Igasugused heitveed sisaldavad rohkesti lämmastiku ja fosfori soolasid. Lisaks neile on olemas ka mitmesuguseid raskemetallide ioone ja mitmesuguseid mürgiseid ühendeid.
Aine agregaatolekute muutumine Sulamine ja tahkumine · Oleku muutumisel aine keemiline koostis ei muutu! · Aine oleku muutused on füüsikalised nähtused. · Sulamine on aine üleminek tahkest olekust vedelasse. · Tahkumine on aine üleminek vedelast olekust tahkesse. · Igal (kristallilisel) ainel on oma (kindel) sulamistemperatuur, mis näitab millisel temperatuuril aine sulab. · Aine tahkumistemperatuur on võrdne sulamistemperatuuriga. Aine sulamis/tahkumise vältel aine temperatuur ei muutu. · Sulatamiseks kulub energiat. · Tahkumisel eraldub sama suur energiahulk. · Sulamiseks vajaminev soojus kulub kristallvõre lõhkumiseks (Epot kasvab, Ekin jääb samaks). · Tahkumisel eraldub soojus kristallvõre moodustumise tõttu. · Massiühiku aine sulatamiseks sulamistemperatuuril kuluvat soojushulka ...
happed. Nii muutuvadki CO2 H 2O H 2CO3 sademed happelisteks ja SO2 H 2O H 2 SO3 omavad seega SO3 H 2O H 2 SO4 söövitava toime. Happevihmade kahjulik toime Happelise reaktsiooniga sademed põhjustavad metallide korrosiooni, aga kahju ka loodusele tervikuna. Pinnase saastumine Mikroelementide sisaldus 1 tonnis kivisöe tuhas g 1000kg Keskkonda saastavad ioonid Veekogude reostamine Igasugused heitveed sisaldavad rohkesti lämmastiku ja fosfori soolasid. Lisaks neile on olemas ka mitmesuguseid raskemetallide ioone ja mitmesuguseid mürgiseid ühendeid. Reovete korral esineb
Maksud. Kodune töö. Danel Kungla 11.a 1. Füüsilise isiku tulumaks 1) Maksab füüsiline isik. 2) Maksu maksab inimene oma sissetuleku pealt. 3) 21% 4) Prognoos 3220 mln. 5) Kasutatakse kõikides valdkondades 2. Juriidilise isiku tulumaks 1) Firma 2) Maksab firma tulu pealt 3) 21% 4) Tulu prognoos 2425 mln. 5) Kasutatakse kõikides valdkondades 3. Sotsiaalmaks 1) Tööandja 2) Maksab töö tulu pealt, mida töötajad teevad 3) 33% 4) Tulu prognoos 26970 mln. 5) 33%-ne rahahulk maksust läheb kaheks, 13% haigekassale ja 20% pensionifondi. 4. Käibemaks 1) Müüja 2) Maksu arvutatakse kauba või teenuse käibelt. 3) 20% 4) Tulu prognoos 19010 mln 5) Kasutatakse kõikides valdkondades 5. Aktsiisid - aktsiisid lähevad erinevate asjade peale riigis, näiteks kütuseaktsiis läheb te...
Maailmas on umbes 250 erinevat tõugu lihaveiseid. Tähtsamad tõud. Aberdeen Angus Akviteeni hele (Blonde d`aquitaine) Hereford Limusiin Simmental Belgia sinine Sarolee Aberdeen angus. Arenes 19.sajandil raskepärasest,Aberdiini ja Anguse krahvkonna tõust Põhja Sotimaal. Üks levinumaid tõuge üle maailma. Keskmise suurusega, pikk kere, sarvedeta ja suhteliselt kõrged loomad. Sünnimass 35-38kg Täiskasvanu mass kuni 1000kg. Värvus on enamasti must, võib olla ka punast. Akviteeni hele. Aretatud on Lõuna prantsusmaal. On olnud sajandeid kuulus heledakarvaliste veisetõugude poolest. Pikk lihaseline kere, värvus on enamasti valge, kuid võib olla ka pruuni. Sünnimass 44-47kg. Täiskasvanu 1300-1600kg. Hereford. Aretatud Inglismaal, hea kohanemisvõimega veis. Hereforde võib leida Iisraelist, Jaapanist ning tervest Euroopast ja Skandinaaviast.
C mg 5,7 monoküllastumata rh g 0,02 Vit. B1 mg 0,04 polüküllastumata rh g 0,11 Vit. B2 mg 0,03 Vit. B6 mg 0,05 Valmistamise tehnoloogia Selekteeritud siidriõunad/pirnid Purustamine Virre Naturaalne kääritamine siidriks (4-6 nädalat) 1000kg õunu 750 liitrit siidrit Ühe või kahekordne destillatsioon Laagerdamine tammevaadis vähemalt 2 aastat Erinevused olenevalt valmistamismeetodist Potstill meetod: Kerged õuna aroomid, kestev järelmaitse Aastatega muutub maitse sügavamaks, külluslikumaks Pikim laagerdusaeg 20-25 aastat Kolonndestillatsiooni meetod: Tugev õunte aroom, puuviljane maitse Ideaalne noore Calvadosi tootmiseks Pikim laagerdusaeg 12-18 aastat
4. Miks ei suuda organismid kogu toidus olevat energiat täielikult ära kasutada? Sest palju läheb energiat sooja hoidmiseks, hingamiseks, toidu hankimiseks jne. Põhiline energia eraldub soojusena. 5. Selgitage ökoloogilise püramiidi reeglit. Iga järgmisetroofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist. 6. Kui suur saab olla teise astme tarbija biomassi juurdekasv, mis tugineb tootja ühetonnisele biomassi juurdekasvule? 1 tonn=1000kg 1. astme tarbija 1000kg x 10% =100kg 2. astme tarbija 100kg x 10% = 10kg Vastus. Teise astme tarbija juurdekasv saab olla 10kg. 7. Mis tähtsus on biosfääri läbival energiavool? Kogu biosfäär püsib elus vaid seetõttu, et teda läbib pidev energiavoog. Päikeselt lähtuva valgusenergia salvestavad tootjad biomassi keemiliste sidemete energiaks. Koos biomassi liikumisega ühelt troofiliselt tasemelt teisele toimub ka energia ülekanne. Kõik organismid
Tartu Kutsehariduskeskus Automaaler Raul Uus Töökoja seadmed Iseseisevtöö Juhendaja Tauris Vijar Tartu 2012 Värvikambrid, ettevalmistuse töökohad, värvisegamisruumid, värvi kuivatuskamber Blowtherm värvikamber "CRAM SPEED" : standard sisemõõdud 4 x 8 x 2,7m või 4,5 x 8 x 3,0m; neljaosaline autouks sisseehitatud maalriuksega, eraldi maalriuks küljel; galvaniseeritud täisrestpõrand metallsokliga 530 mm, kandevõimega 1000kg/ratas; valgustid ülal servades 30 kraadise nurga all ja nurkades kokku 2100W. Lisavarustusena läbisõidetav variant, valgustid seinapaneelides, ...
Luunja Keskkool NAFTA JA SELLE KASUTUSALAD Referaat Autor: Erki Kesküla Klass: 10 Juhendaja: Carry Kangur Luunja 2012 Naftast üldiselt Nafta on maapõues leiduv põlev vedelik, mis on peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta võib olla peaaegu värvitu, kui ka peaaegu süsimust. Tekstuurilt on nafta õlitaoline suure tihedusega vedelik. Naftat pumbatakse maapõuest välja alates kümnetest meetritest, kuni 5-6 kilomeetrini. Pumbatakse ka ookeanide ja merede põhjast. Kohati võib nafta tungida ka ise maapinnale, või pursata puuraukudest välja, kuid enamasti tuleb naftat tema suure tiheduse tõttu välja pumbata. Nafta teke Nafta tekkeks on kaks versiooni. Esimese versiooni järgi on nafta tekkinud miljonite aastate jooksul meredes elutsenud taimede ja loomade jäänuste lagunemisel hapniku juurdepääsuta. T...
Elevaator Algandmed ton := 1000kg ton Q := 20 elevaatori tootlikkus hr a := 70mm väikesetükilise lubjakivi tükisuurus H := 17m vertikaalne tõstekõrgus Arvutus Elevaator parameetrite valik valik (1, lk 237, Tabel 58): Elevaatorikopaks sobib sügav, kaldu asetseva esiküljega ja silindrilise põhjaga kopp, kuna tegemist on kuiva, teralise ja hästi puistuva materjaliga. Aeglase käiguga,täitmine materjali puistamise teel,lossimine vabavoolu teel. := 0
Impulsi jäävuse seadus ja selle kasutamine Liikumishulgal ehk impulsil on füüsika jaoks väga oluline omadus-jäävus. Impulsi jäävuse seadus : Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Mis on impulss?Impulss on liikumishulk,millega iseloomustatakse keha liikumist teisisõnu on ta veel vektoriaalne suurus,mille suund ühtib kiirusvektori suunaga..Impulsi tähiseks on p ja ta on defineeritud keha massi ja kiirusvektori korrutisena. Impulss on vektoriaalne suurus,mille suund ühtib kiirusvektori suunaga. On oluline tähele panna,et impulss sõltub keha massist. Impulsi füüsikalist tähendust võib mõista näiteks põrgete võrdlemisel. Põrke "hävitustöö" on seda suurem,mida suurem on keha impulss. jäävusseaduse kehtivuses võib igaüks ise veenduda,kui astub kinniköitmata paadist kaldale. Kui enne väljaastumist on paat paigal ja süsteemi paat-inimene liikumishulk null,siis pärast välaastu...
Õiged lahendused 1. Ettevõttes puudus augustikuus 8% töölistest , toodangu maht oli 180 000 kr. Kui suur oleks toodangu maht olnud , kui töölt oleks puudunud 2% töölistest? 100% - 8% = 92 % ( alguses kui puudus 8% töölistest , siis 92 % oli tööl) 100% - 2% = 98% (teisel juhul puudus 2% ja tööl oli 98% töölistest ) 92% - 180 000 ( tehakse ristkorrutis leidmaks summat , mida teeniti siis kui tööl 98% - X oli 98 % töölistest) X = ( 98 *180 000 ) : 92 = 191 739 , kr Vastus: kui töölt puudus 2 % , siis oli toodangu maht 191 739 , kr 2. Eestisse imporditakse sõiduautosid impordihinnaga 230 000 kr auto kohta. Kui palju maksab auto eest ostja , kui tollimaks on 15 % , aktsiisimaks on 8% , kaubanduslik juurdehindlus on 22% ja käibemaks on 18% eelnevast hinnast? · 230 000 + 15% + 8% = 230 000 + 0,15*230 000 + 0,08*230 000 = 282 900 kr ( leitakse hinnad millele on lisatud tollimaks ja aktsiisimaks alat...
0,021 Vastus: Torustiku minimaalne siseläbimõõt peab olema 20,6 mm, et tagada antud vedeliku voolukiirus. Maksimaalne rõhk, mida valitud toru talub on 3,8 10 -10 bar. Ülesanne 6 Läbi drosseli voolab vedelik, mille tihedus on kg / m3. Milline on vedeliku vooluhulk läbi drosseli l/min, kui rõhkude vahe drosseli ees ja järel on p bar. Drosseli avanenud ristlõike pindala on A mm2 . Vooluhulga tegur =0,65. Antud: 3 = 1000kg / m vedeliku tihedus p = p1- p 2 = 5bar = 5 10 Pa 5 rõhkude vahe drosseli ees ja järel A= 3,5 mm 2 = 3,5 10 -6 m 2 ristlõike pindala µ = 0,65 vooluhulga tegur q=? (l/min) vooluhulk Lahendus: 2 p q = µ A 2 5 10 5
Moolide arvu leidmine tahkes, vedelas või gaasilises olekus puhtale ainele kus m on puhta aine mass; M puhta aine molaarmass. Moolide arvu leidmine gaasilises olekus puhtale ainele mahu kaudu kus V0 on gaasi maht normaaltingimustel; Vm gaasi molaarruumala normaaltingimustel (22,4 dm3/mol). Keemias kastutatavad füüsikalised suurused ja ühikud Mass on aine koguse mõõduks objektis. SI-süsteemis on massiühikuks kilogramm (kg). 1t = 1000kg 1kg = 1000g 1g = 1000mg Maht on tuletatud ühik -pikkus kuubis. SI -süsteemis on ühikuks m3 1m3 = 1000 dm3 1m3 = 1000 l 1 dm3 = 1000 cm3 1l = 1000ml Tihedus on ühe ruumalaühiku mass Temperatuuri (T) skaalasid on kasutusel kolm. Ühikuteks on Celsiuse (C) ja Fahrenheiti ( F) kraadid ning kelvinid (K). SI -süsteemis on temperatuuri põhiühikuks kelvin (K). Rõhk on defineeritud kui pinnaühikule mõjuv jõud. SI -süsteemis on rõhk tuletatud ühik (kg /
1) Kui palju klinkritolmu, mille leelisus on 75%, kulub 3 ha põllu lupjamiseks, kui huumushorisondi tüsedus on 25 cm, mulla Dm=1,2g/cm³ ja hüdrolüütiline happesus H8,2= 6mg ekv/100g mulla kohta.Andmed: H8,2=6mg ekv/100g; Dm=1,2g/cm³=1,2t/ha; A=25cm=0,25m ; M(CaCO3)=100E=50; 3ha=30000m2 Lahendus: 100g jaoks kulub CaCO3: H8,2=6mg ekv*50=300mg/100g=3kg/t; m=0,25*30000*1,2= =9000kg/3ha; 3*9000=27000kg; 27000kg--75% ja x kg-- 100%x=(27000*100)/75=36000kg=36t 2) Kui palju klinkritolmu, mille leelisus on 75%, kulub 250 l turba neutraliseerimiseks, mille mahukaal on 0,35kg/l, mulla Dm=1,2g/cm³ ja H8,2= 6mg ekv/100g. Lahendus: M(CaCO3)=100E=50; 250 l*0,35kg/l=87,5kg; 100 g jaoks kulub CaCO3: H8,2=6mg ekv*50=300 mg/100g=3g/kg; 3g--1kg ja x g-- 87,5kgx=(4*87,5)/1=350g; 350g-- 75% ja x g-- 100% x=(350*100)/75=467g. 3) Ammooniumnitraat maksab 2600kr/t. Kui palju maksab 1kg N selles väetises? Lahendus: Ammoonitraadis on 35% N. 1000kg=1t; 1000*0,35=...
temperatuuriga 23 C. See tähendab ,et niiskuse ja temperatuuril kaal muutub paberil.)analüüsi kaalu abil. Paksus paberilehe paksus mikronites. Paberi lehe paksust mõõdetakse mikronites. Laboratoorne mõõtmine toimub 100 kPa staatilise rõhu all 200 mm2 suurusel pinnal. Paberi paksust kiiremal viisil trükinduses mõõdetakse mikromeetriga paberipoognal paarist erinevast kohast. Mahulisus (BULK) - gramm kaalu ja paksuse jagatis. Bulk tähendab et 1,0 bulk mahub 1000kg 1 kuupmeetrisse. Mida suurem on bulk väärtus ,seda mahulisem on paber. Kaetud paberid on suurema mahulisemad kui katmata paberid.Nt kui raamat on tehtud katmata paberist siis see tuleks poole paksem kui gloss paberist tehtud raamat. Valgesus ISO ja CIE Valgesus on protsentuaalne mõõt, mis näitab, kui palju valgust peegeldub paberipinnalt tagasi. Mõõdetakse kahel erineval meetodil ISO ja CIE valgesus. Mida suurem arv seda suurem valgesus.
Ökoloogia on teadus, mis uurib organismide suhteid eluta ning elusa keskkonnaga. Seotud teiste bioloogia harudega nagu füsioloogia,etoloogia,geneetika,evolutsiooniõp. Keskonnaökoloogia uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotumisele. Eluslooduse organisatsioonitasemed:1)organ-seda uurib ökofüsioloogia(taimeleht,ensüüm jms).2)Isend-autökoloogia(üks organism).3)populatsioon-demökoloogia(tamula järve ahvenad).4)kooslus-sünökoloogia(niidud, metsad).5)ökosüsteem- sünökoloogia(bioom,parasvöötme vihmametsad).6)biosfäär-biosfääri õpetus. *Liigi levimisvõime-Liik võib puududa mingil saarel või mandril sest, et need on talle kättesaamatud, kuigi võiksid elukeskkonnana sobida. Seda saab kontrollida siirdamiskatsete abil.*Liigi käitumine-Loomade puhul võib käitumine mõjutada nende olemasolu teatud piirkonnas,sest isendid valivad elukeskkonda. Nt liikide levik linna.*Biootilised ting.*Abibiootilised t...
KROHVITÖÖD õp. Aidak Õpilane: _________________________ Rühm: _________ 1 KROHVITÖÖD õp. Aidak Krohvitööde terminid tasandab aluspinna ebatasasused ja toimib · erikrohvid - tavapärastest mörtidest kattekihi alusena erinevate mörtide või tavalistest erinevate · vääriskrohv valmispinna (värviline) töömeetoditega tehtud krohvid. moodustuv krohv · hõõrdekrohv hõõrutiga tasandatud · õhekrohv ühe mördiga vahetult krohvipind. krohvi aluspinnale tehtav kattekrohv. Seda · kahekihiline krohv koosneb kahest kasutades võib alustarindi pinn...
FÜÜSIKA 1 Kodutöö Õppeaines: Füüsika Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI 11/21 Õppejõud: P. Otsnik Tallinn 2015 1 ÜLESANNE NR 1 Vabalt langev keha jõudis maapinnale langemise alguspunktist 10 s jooksul. Kui kõrgel oli keha maapinnast, kui langemise algusest oli möödunud 5 sekundit? m t1 = 5 s t2 = 10 s g = 9,807 s2 v0 = 0 x0 = 0 2 gt h1= , 2 gt2 h2=x 0 + v 0 t + , 2 10² h1=9,807× =490,35 m 2 9,807 ×5 s ² h2=490,35 m− =367,76 m 2 Vastus: Peale 5 sekundit oli keha 367,76 m kõrgusel...
0,0006m 2 600mm 2 2 10 0,85 2000 0,85 1700 7 mille puhul silindri diameeter on 4A 4 600 d 27,6mm 3,14 Vastus Antud juhul on miinimum silindri mõõde d min 27,6mm , standard mõõtude seast sobiks järgmisena 32mm läbimõõduga silinder, mille puhul 1000kg raskuse tõstmiseks peab olema F 10000 10000 rõhk vähemalt p min A 0,000804 0,85 0,0006834 14,63MPa 146,3bar Ülesanne 5 Hüdrosilinder, mille siseläbimõõt on 125mm, nihutab koormust kiirusega 1200 mm/min. Arvutada silindrit toitva pumba minimaalselt vajalik tootlikkus q l/min. On teada, et süsteemi mahulised kaod moodustavad pumba tootlikkusest q 4%. Vastus
250, 280, 320, 360, 400. Antud: F = 2800 kg = 28000N = 0,86 pmax=200bar=200x105 dmin=? F = pA p rõhk silindris F kolvile mõjuv jõud A kolvi pindala kasutegur Avaldan F A= p × A= = =0.002m2 = 2000mm2 mille puhul silindri diameeter on: d= = = 50,46mm Vastus Antud juhul on miinimum silindri mõõde d min = 56,46mm , standard mõõtude seast sobiks järgmisena 63mm läbimõõduga silinder, mille puhul 1000kg raskuse tõstmiseks peab olema rõhk F 2800 10000 pmin = = = = 5,81MPa = 58,1bar vähemalt A × 0,002 × 0,86 0,00172 Ülesanne 5 (variant 12) Hüdrosilinder, mille läbimõõt on d mm, nihutab koormust kiirusega v mm/min. arvutada silindrit toitva pumba minimaalselt vajalik tootlikus q l/min. On teada, et süsteemi mahulised kaod moodustavad pumba tootlikusest q x%. Antud: d=32mm v=600 mm/min x=6%
250, 280, 320, 360, 400. Antud: F = 3600 kg = 36000N = 0,9 pmax=200bar=200x105 dmin=? F = pA p rõhk silindris F kolvile mõjuv jõud A kolvi pindala kasutegur Avaldan F A= p × A= = =0.002m2 = 2000mm2 mille puhul silindri diameeter on: d= = = 50,46mm Vastus Antud juhul on miinimum silindri mõõde d min = 56,46mm , standard mõõtude seast sobiks järgmisena 63mm läbimõõduga silinder, mille puhul 1000kg raskuse tõstmiseks peab olema rõhk vähemalt F 3600 10000 p min = = = = 14,63MPa = 146,3bar A × 0,000804 × 0,9 0,0006834 Ülesanne 5 (variant 14) Hüdrosilinder, mille läbimõõt on d mm, nihutab koormust kiirusega v mm/min. arvutada silindrit toitva pumba minimaalselt vajalik tootlikus q l/min. On teada, et süsteemi mahulised kaod moodustavad pumba tootlikusest q x%. Antud: d=50mm v=1100 mm/min x=5% Leida:
xxxxxxx Füüsika 1 Kodutöö ülesanded Õppeaines: Füüsika 1 Trantsporditeaduskond Õpperühm: xxxxx Juhendaja : Peeter Otsnik Tallinn 2014 Füüsika 1 Ül. 1 Antud x = 10 – 2t + t3 t=2s r=4m Leida a(kogu) = ? Lahendus: a(n) = v2 / r v = x(t)’ v(x) = (10 – 2t + t3)’ = -2 + 3t2 v(t=2)= 1-2 + 2*22 = 10 m/s a(n) = 102 / 4 = 25 m/s2 a(t) = (v)’ a(t)= (-2 + 3t2)’ = 6t a(t=2) = 6*2 = 12 m/s2 a(kogu)2 = a(n)2 + a(t)2 = 252 + 122 = 769 a(kogu) = 27,7 m/s2 Vastus. Kogukiirendus ajamomendil t = 2 s on 27,7 m/s2. Ül. 2 Antud y0 = 2 m x0 = 7 m Leida v(alg) = ? v(lõp) = ? Lahendus: Leiame aja t Vaatleme vertikaalliikumist v0 = 0 m/s v(lõp) = ... y0 = 2 m g = a = 9.8 m/s2 y0 = v0t + at2/2 gt2/2 = 2 t2 = 4 / 9,8 t = 0,64 s v = v0 + at v(vert) = 0 + 9,8 * 0,64 = 6,2 m/s Vaateleme horisontaalliikumist v = s/t v(hori) = 7m / 0,64s = 10,9m/s v(lõp)2 = v(vert)2 ...
Bioloogia kordamine kontrolltööks 18.10.11 ÖKOLOOGILISED TEGURID (LIIGITUS + NÄITED) KESKKONNATEGURID: 1) abiootilised - Kliima (temperatuur, niiskus, valgus, O2 sisaldus) - Elukeskkond (õhk, muld, vesi) 2) Bioloogilised- nt liigikaaslased, teised liigid - Antropogeensed (kuidas inimesed mõjutavad organismide elu) VALGUSE JA TEMPERATUURI MÕJU ORGANISMIDELE Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Infravalgus- pikalainelisem infrapunakiirgus ( 760 nm...1mm) Ultravalgus- lühilainelisem ultraviolettkiirgus (vahemikus 380 kuni 10 nm) Infra- ja ultravalguse toime: Infravalgus ehk soojuskiirus võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes soojendada (tõsta oma kehatemperatuuri). Valguse intensiivsuse suurenemisel organismi jaoks, võib tekkida ülekuumenemisoht ning siis püüab organism varjuda. Taimedel on selle jaoks aga kaitsekohastumised. Nt õistaimed pöörava...
Ülesanded IV Lahendusi 10. Ristkülikulise kujuga parv, mõõtmetega 5 m korda 2 m, ujub jões. Leia: a) kui palju sügavamale vajub parv, kui talle laaditakse 0,4 t massiga hobune; b) mitu hobust saab laadida parvele, kui parv võib koorma laadimise tagajärjel vajuda vaid 15 cm. parve pikkus a = 5m parve laius b = 2m hobuse mass m = 0, 4t = 400kg vee tihedus vesi = 1000kg m3 parve vajumissügavus h2 = 15cm = 0,15m a) parve vajumissügavus h1 = ? b) maksimaalne hobuste arv n2 = ? Lahendus a) Kui parvele läheb hobune, siis parv vajub parajasti nii palju, et väljatõrjutud vee kaal Pvesi = vesiVvesi g võrdub hobuse kaaluga Phobune = mg : vesiVvesi g = mg vesiVvesi = m Arvestame, et väljatõrjutud vee ruumala on parve pindala S = ab ja parve vajumissügavuse
Sander Saarniit Lintkonveieri arvutus 110243 ALGANDMED ton := 1000kg ton Q := 280 lintkonveieri tootlikkus hr basalt transporditav materjal H := 8m tõustekõrgus := 12deg kaldenurk künakujuline lindi kuju köetav töökeskkond
Vagonetid Algandmed ton := 1000kg ton Q := 180 vagonettide tootlikkus hr m v := 2.1 vagonettide liikumiskiirus s 3 H := 1 10 m vagonettide tõusukõrgus z1 := 4 vagoneti rataste arv Gv := 420kg vagoneti mass
Kui keskkonna saastatud ületab enamiku organismide taluvusläve, siis ökosüsteem hävib. Millised seaduspärasusi esineb aine (: 10-ga) ülekandmisel ühelt troofiliselt ainelt teisele? Iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist ökoloogilise püramiidi reegel ÜL: kui suur on kulliliste max biomass, kui on ära söönud 1 tonnist nisust toitunud närilised? Nisu (tootja) -> närilised (I astme tarbija) -> kullid (II astme tarbija) 1t × 100% = 1000kg × 0.1 = 100kg 100kg × 10% = 100kg × 0.1 = 10 kg V: Kulliliste maksimaalne biomass 10kg Milliseid seaduspärasusi esineb energia ülekandumisel ühelt troofiliselt tasemelt teisele? Kogu biosfäär püsib elus vaid selletõttu, et teda läbib pidev energiavoog. Umbes 1% taimedeni jõudnud valgusenergiast kasutatakse ära fotosünteesil ja muudetakse keemiliste sidemetega energiaks. Üksnes tootjad, kes moodustavad esimese troofilise taseme, suudavad muuta valguseenergia biomassi energiaks
Veonduse kvantitatiivsed näitajad Veomaht – veodokumendi (dokumentide) alusel veetud kaupade või reisijate summa – Reisijate arv, [kauba] neto või bruto (st koos taaraga) tonn • Sõidukite arv • Liiklusteede pikkus • Aeg Veonduse kvalitatiivsed näitajad i. Vedu – veokäive, veokaugus, veokiirus Reisijakilomeeter, neto tonnkilomeeter (NB! kauba brutokaalu alusel) ii. Veeremi kasutamine – veeremi käive, veeremi töö iii. Infrastruktuuri kasutamine – infrastruktuuri koormus, veovoog, liiklusvoog Veokäive – veomaht korrutatuna veokaugusega – Reisijakilomeeter , neto tonnkilomeeter (NB! kauba brutokaalu alusel) • Keskmine veo või sõidukaugus – summaarne veokäive jagatud summaarse veomahuga • Veokiirus – Tehniline (läbisõit jagatuna liikumises oldud ajaga) – Ekspluatatsiooniline (läbisõit jagatuna kogu teeloldud ajaga) Veeremikäive – veeremiühikute arv korru...
Ühe sessiooni vältel on võimalik sama pinda korduvalt kasutada (3-4 korda). Nartsiss Nõuded ajatussortidele: Õitsema kindlaksmääratud ajal ja olema küllaldase pikkusega Õied peavad olema suured, tugevad ning ulatuma üle lehtede Taimed ei tohi olla nõrgad Mansett peab lehti ja õievart kindlalt koos hoidma Lõikeõite toodang piisavalt suur ühe kg sibulate kohta Õied peavad hästi säilima Õite toodang 1000kg sibulate kohta: ‘Carlton’ – 18000 ‘Dutch Master’ – 15000 ‘Ice Follies’ – 20000 ‘Unsurpassable’ – 14000 ‘Yellow Sun’ – 19000 ‘Fortissimo’ – 13000 ‘Golden Harvest’ – 16000 ‘Barret Browning’ – 17000 ‘Dick Wilden’ – 18000 ‘Flower Record’ – 25000 ‘Fortune’ – 16000 ‘Proffesor Einstein’ – 19000 Ajatamise tehnoloogia:
Lihaveiste pidamine on laialt levinud kuna vesied on head head rohumaahooldajad, kaasneb väike tööjõukulu ja kvaliteetne veiseliha. Veiste omadused on suuresti seotud tõugudega. ERINEVAD TÕUD Aberdiin-angus Tõug pärineb Sotimaalt Aberdiini-Anguse krahvkonnast ja aretust alustati 18. sajandil. Loomad on leplikud, peavad vastu kehvades tingimustes, head emaomadused, head karjamaa- ja koresöödakasutajad. Aberdiin-angus on keskmise suurusega tõug- lehmad 600-700 kg, pullid 1000kg. Värvuselt mustad, kuid on ka punakaspruune isendeid ja tõu üheks omaduseks on nudipäisus. Nende liha maitseomadusi peetakse parimateks, eriti tema marmorsuse pärast, mistõttu seda tõugu kasutatakse nii teiste liha-kui ka piimaveiste ristamiseks, et parandada saadava liha maitseomadusi. Limusiin Pärit Prantsusmaa keskosast Limousini ja Marche´l mägialadelt ja juba 17. sajandil kasutati neid nii veo-kui ka lihaloomadena. Limusiin on valdavalt sarvedega, kuid leidub ka nudisid
Kuna maismaaökosüsteemides on enamasti iga järgmise astme tarbijate biomass ja selles sisalduv energia eelmise taseme omast ligikaudu 10 korda väiksem. 5. Selgitage ökoloogilise püramiidi reeglid. Iga järgmisetroofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist. 6. Kui suur saab olla teise astme tarbija biomassi juurdekasv, mis tugineb tootja ühetonnisele biomassi juurdekasvule? 1 tonn=1000kg 1. astme tarbija 1000kg x 10% =100kg 2. astme tarbija 100kg x 10% = 10kg 7. Mis tähtsus on biosfääri läbival energiavool? Kogu biosfäär püsib elus vaid seetõttu, et teda läbib pidev energiavoog. Päikeselt lähtuva valgusenergia salvestavad tootjad biomassi keemiliste sidemete energiaks. Koos biomassi liikumisega ühelt troofiliselt tasemelt teisele toimub ka energia ülekanne. Kõik organismid oksüdeerivad orgaanilisi aineid elutegevuseks vajaliku energia saamiseks
- lüpsab kõige rammusamat piima - tänu kõrgele valgusisaldusele ja selle headele laapumis omadustele sobib hästi juustupiimaks. - aretuses on kõige enam kasutatud lääne- soome maakarja. - verelisamiseks on kasutatud ka džörsi tõugu. - tänu heale söödakasutusele ja on vähenõudlik. Eesti Punane piimatõug -Lehmadearv 2012. aastal 18294,mis moodustab 20.4% meie lüpsikarjast -Kehamass lehmadel 650-700 kg, pullidel 1000kg ja enam -Punane põhivärvus, mis võib( olenevalt aretuses kasutatud komponentidest) punaste,punasekirjude ja pruunide toonide vahel(nii tumedad kui heledad toonid) EPK aretuskomponedid - aretuse algus 1862 -imporditi 21 angli ANG veist Saksmaalt - Eesti punane veis kujunes kohaliku maakarja vältaval ristamisel angli ja taani punase veisetõuga. On aretuses kasutatavad ka tänapäeval. - Šviitsi tõug AP- alates 1980-st - Iseloomulik värvus helepruunist mustjani, heledad "
geograafilise isolatsiooni. Algselt oli nili-ravi kaks erinevat tõugu, kuid nüüd loetakse ühe tõu alla. Põhiliseimaks piimapühvliks Euroopas on kohalik vahemere-tüüp, kelle erinevaid tüüpe on erinevates riikides ristandatud India murrahiga. Lihajõudlus Pühvleid peetud veoloomadena aastasadu. Tänu sellele on neil eriliselt arenenud lihastik- nimelt võivad mõned loomad kaaluda koguni üle 1000kg ehk üle tonni. Kuigi pühvlid on suuresti kasutatud lihasaaduste pärast, ei ole neid siiski kasutatud ainul sel eesmärgil, enne nüüdset. Kuna varem tehti lihaks peamiselt vanu loomi, ei ole imestada, et pühvli liha peeti nõrga kvaliteediga lihaks. See aga ei pea paika noorloomade liha kohta. Loomad, kelle pidamis- ja söötmistingimused on head, omavad pehmet ning hästi vastuvõetavat liha. Pühvlite lihakeha on rohkem musklilisem ning nende luu- ning rasvasuhe
Miljondikud 10-6 mikro- µ Miljardikud 10-9 nano- n Mõõteühikute teisendamine Pikkus 1km=1000m Pindala 1km2=100ha=104a=106m2 1m=10dm=100cm 1m2=100dm2=104cm2 1cm=10mm=100µm 1cm2=100mm2=104µm2 Ruumal 1m3=1000dm3=106cm3 Kaal 1 t (tonn)=10ts (tsentner)= a 1000kg 1cm3=1000mm3=106µm 3 1ts=100kg 1 l (liiter)=1dm3 1kg = 1000g 1 m3 =1000l Arvu standardkuju Väga suuri ja väga väikesi arve saab kirjutada arvu 10 astme abil kujul a10k, kus kZ ja 1a<10. Selliselt esitatud arve nim. standartkujulisteks arvudeks. Näide: 5980...00000...000 = 598 1022 22 nulli VÕRRE
KEEMIA PÕHIMÕISTED AATOM- üliväike aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest. AATOMI MASS- aatomi mass massiühikutes (grammides). AATOMMASS- ehk suhteline aatommass; aatomi mass aatommassiühikutes, tähis Ar . AATOMMASSIÜHIK(amü)- suhteline ühik, mille abil väljendatakse aatomite jt. aineosakeste massi. 1/12 süsiniku (massiarvuga 12) aatomi massist, 1 amü = 1,66054 10 -27 kg. AATOMNUMBER- prootonite arv aatomi tuumas, võrdub tuumalaenguga. Tähis Z. AATOMI ELEKTRONKATE- aatomituuma übritsev elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest ja määrab aatomi mõõtmed. AATOMITUUM- aatomi keskmes olev osake, millesse on koondunud põhiosa aatomi massist. Koosneb prootonitest ja neutronitest. AATOMORBITAAL- aatomi osa, milles elektroni leidmise tõenäosus on kõige suurem. ADSORBENT- tahke keha, mille pinnale kogunevad gaasi või lahuses oleva aine osakesed. AGREGAATOLEK- aine füüsikaline olekuvorm (tahke, vede...
EHITUSMATERJALID EHITUSMATERJALIDE KLASSIFIKATSIOONID KASUTUSE JÄRGI · seinamaterjalid (puit, silikaatkivi, tellis) · katusekatte (rullmaterjalid, keraamiline katusekivi, plekk) · soojusisolatsioon (kivivill-plaat, vahtplast) · akustilised materjalid · põrandakatte (keraamiline plaat ,parkett) · hüdroisolatsioon (kiled, mastiksid, vahud) · viimistlus (lakid, värvid, krohvisüsteem) TOORMATERJALIST LÄHTUVALT · päritolu järgi: looduslikud, tehislikud (looduskiviplokk, silikaatkivi) · keemilise koostise järgi: mineraalsid, orgaanilised (polüstüreen, portlandtement) · lähtematerjali algupära järgi: puit-, MATERJALIDE KUJU JÄRGI · kujusad tükkmaterjalid (silikaatkivid, keraamilised tellise, plaadid) · rullmaterjalid (katusekatte-, põrandakattematerjalid, tapeedid) · puistematerjalid (täitematerjalid, puistematerjalid) · vedelad materjalid (värvid, lakid) · pul...
LIIKUMISHULK 1. Kui suur on 10 tonni kaaluva veoki liikumishulk, kui ta kiirus on 12.0 m/s? Kui kiiresti peaks sõitma 2-tonnine sportauto, et ta liikumishulk oleks sama? p 10t p m v v1 12.0m/s p m v 1000kg 12.0m/s 120'000kg m/s p2 2t . p 120'000kg m/s v2 ? v 60 m m 2'000kg s 2. Pesapall massiga 0.145 kg veereb y-telje positiivses suunas kiirusega 1.30 m/s ja tennispall massiga 0.0570 kg y-telje negatiivses suunas kiirusega 7.80 m/s
On olemas produtsendid, konsumendid (herbivoorid, karnivoorid, omnivoorid), destruendid (lagundavad surnud orgaanilist ainet). Roosileht lehetäi lepatriinu varblane kass rebane. Toiduahel -) Roosileht lehetäi lepatriinu varblane kass rebane bakterid ja seened (tagasi algusesse). Laguahel. NB! Ained on ökosüsteemis pidevas ringluses. * Kui suur on rebaste maksimaalne biomass, kes on ära söönud 1 tonnist nisust toitunud närilised. -) 1000kg nisu 100kg närilised 10kg rebased * Ökoloogiline efektiivsus energiakogus, mis langeb ühelt troofiliselt tasemelt teisele. * Vee ökosüsteem vesi, kiirgused, mineraalid, keemilised elemendid. Fütoplankton zooplankton putukavastsed koger säinas haug. * Maismaa ökosüsteem muld, sademed, kiirgused, keemilised elemendid. Leht lehetäi lepatriinu varblane kass rebane. Ökoloogiline niss
tarbejuuretist. Hapnemise kiirendamiseks ja juuretise aktiviseerimiseks võib juuretisse lisada tanki või kohupiimavanni kohe vanni täitmise algul. Kui happesus tõuseb tasemini 32-35 kraadi Th, lisatakse CaCl2 lahus, 40% vesilahusena. CaCl2 kompenseerib pastöriseerimisel tekkinud kaltsiumisoolade kadu ja parandab kaseiini väljasadestumist ning tugevama kalgendi moodustumist. Viimasna lisatakse laapensüüm arvestusega 100 000 ühikut 1000kg piima kohta või 80 000 ühikut 1000 kg lõssi kohta. Laapensüümi kasutamine võimaldab saada tugeva, kuid suhteliselt madala tiitritava happesusega kalgendi. Erinelvalt happemeetodist ei ole laabi kasutamisel üldjuhul vaja kalgendit järelsoojendada, sest laabi toimel tõmbub kalgend kokku ning vadak eraldub. Pärast laabi lisamist segatakse segu hoolikalt ning jäetakse hapnema. Hapnemise lõpp määratakse kalgendi tugevuse ja happesuse põhjal. Kalgendi
Oksiidid Oksiidid koosnavad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Liigitus: Metallioksiidid Mi ttemetallioksiidid Aluselised oksiidid Amfoteersed oksiidid Happelised oksiidid Neutraalsed oksiidid K2O, CaO, MgO, Al2O3, ZnO, Cr2O3 SO2, SO3, CO2, P4O10, NO2, NO, N2O, CO Na2O, FeO, BaO N2O5, N2O3, SiO2,(CrO3, Mn2O7) Keemilised omadused: Saamin e: I Aluseline oksiid+ HAPE = sool+ vesi 1.)Lihtainete põlemisel Aluseline oksiid+HAPPELINE OKSIID =sool 2.)Liitainete põlemisel Aluseline oksiid+vesi ...
eestlaste aktiivsuse kadu ; saarlastele kästakse karistuseks ehitada Maasilinn. Oli kahte sorti vasalle: ühed olid need kes rajasid mõisa talupoegade keskele ja teised olid need kes käisid korra aasras raha talupoegadelt kogumas. Esimesi oli rohkem. Siis hakati talupoegi orjastama ja talupoegade liikumisvabadus kaob. Talupojad hakkavad mõisas tööl käima, teokohustuse eest palka ei saanud. Viljalt pidi maksma kümnist nt ühe neljandiku annad ära: ise saad 1000kg annad 250kg ära. 15.sajandil tuli sunnismaisus ehk talupoeg ei võinud ilma mõisniku loata ära minna. Linnadele see aga ei meeldinud, sest siis oli linnas vähem inimesi ja elanike arv ei saanud kasvada. Kui talupoeg põgenes ja suutis aasta aega peidus olla siis ta võis linna jääda. Haagikohtunikud otsisid talupoegi. Vakusepidu oli ka seal koguti maksud kokku ja toimus korra aastas, see oli kohustuslik, ka seal osalemine oli kohustuslik
maksab kilogrammi kohta rohkem kui kõrge massi-ruumalaga kaupde puhul. Transpordi kasutusel füüsilise kaalu ja arvutusliku kaalu mõiste. Transpordi liik Ruumala ja massi suhe Autotransport 1:3, ehk 1t =3 CBM, ehk 1CBM= 333kg Õhutransport 1:6, ehk 1t = 6CBM, ehk 1CBM= 167kg Meretransport 1:1, ehk 1t = 1CBM, ehk 1 CBM = 1000kg · Väärtus väärtuse ja kaalu suhe. Mida kõrgem on kauba väärtus kaaluühiku kohta, seda väiksem on transpordikulude osakaal võrreldes veose väärtusega. Mida väärtuslikum kaup, seda vähem arvestatakse kuluaspekti ja seda rohkem tähtsustatakse veoaaega ja usaldusväärsust. · Lastitavus ( stowability) - ruumi kokkuhoiu efekt transportimisel, millisel tasemel kaup täidab transpordiruumi (halva lastitavusega on masinad ja loomad).
Eksamipilet Nr.1 1. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks. Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Kõrgemal asuvate pindade krohvimiseks on vajalik telling. Töö tegija peab olema varustatud kinnaste, tööriiete/jalanõude, respiraatori, vajadusel kaitseprillide...
Füüsika Pärnu Koidula Gümnaasium; Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen 7a./8a./9a/TH/SH. klass 20072012 Sisukord 1.1. Füüsika............................................................................................................................. 5 1.2. Aine erinevates olekutes................................................................................................... 6 1.3. Aine tihedus...................................................................................................................... 7 1.3.1. Aine tiheduse tabel:.......................................................................................................7 1.4. Ühtlane liikumine.............................................................................................................9 1.4.1 Ühtlase liikumise kiirus............................