9 Dmitri Käsper 10 Tiina Amos 11 Alari Kaljo 12 Tiiu Tamm 13 Janari Kaljo 14 Sander Soosaar 15 Annika Männik 16 Andrei Kedrov 17 Kert Jürgenson rranumber tabelis Funktsioon INDEX(piirkond; riviindeks; tulbaindeks) Funktsioon MATCH(otsitav; vektor; otsimisviis) Leida inimese palk Ees- ja peremini Palk Inimene Otsitav palk Alan Pent 1 152 Aivar Jakobson 1 094 Anton Smirnov 1 552 Rasmus Pruul 817 Ivo Värk 1 470 Aivar Jakobson 1 094 Aivar Teearu 1 634 Mart Kivi 1 094 Mart Metsjõe 1 813 Dmitri Käsper 1 143 Tiina Amos 898 Alari Kaljo 980 Tiiu Tamm 1 405 Janari Kaljo 1 307 Sander Soosaar 931 Annika Männik 1 111 Andrei Kedrov 1 601 Kert Jürgenson 817
Analüüsin, millised on toimunud muutused ettevõtte varade kirjetel, kuidas on lood ettevõtte kohustustega kas ettevõte on suurendanud või vähendanud laenukohustusi ja kas need muutused on olnud ettevõttele soodsad või mitte. Bilanss(kroonides) AKTIVA MUUTUS 31.12.200 31.12.200 Rahaliselt Käibevara 8 9 * %-s* Raha ja pangakontod 1 062 094 497 860 -564 234 -53,1 Nõuded ostjate vastu 763 822 1 138 991 375 169 49,1 Ettemaksed 114 349 122 485 8136 7,1 Varud 3 237 611 4 115 615 878 004 27,1 KÄIBEVARA KOKKU 5 642 830 6 266 035 623 205 11,0 Põhivara Materiaalne põhivara 1 129 970 994 043 -135 927 -12,0
TAANI ENERGIAMAJANDUS Nastja Sassova TAANI Pealinn: Kopenhaagen Pindala: 43 094 km² Asub Euroopas Skandinaavia poolsaare ning Saksamaa vahel Maismaapiir lõunas Saksamaaga, teisel pool Põhjamerd põhjas Norra, kirdes Rootsi; Läänes Põhjameri, kirdes Läänemeri Gröönimaa Energiavarad Maagaas ja nafta Põhjamerest Kivisüsi Tuuleenergia Päikeseenergia Bioenergia Geotermaalne Tuuleenergia Taanis Moodustab umbes 30% kogu elektrist, mida riigis tarbitakse; Suuremad tootjad Vestas ja Siemens Wind Power; 2008
Taani Üldandmed Pealinn : Kopenhaagen Üldpindala : 43 094 km² Rahvaarv : ~5,2 miljonit Rahaühik : Taani kroon EL-iga ühinemise aasta: 1973 Turism · 2012 majanduslangus Euroopas tarbijatele negatiivne mõju. · Turismiga seotud asjade müük jätkus · 2012 reisisid taanlased palju soojatesse kohtadesse, ilma tõttu · Suured saksa pered · Kallid suvilad · Eestlased ei vaja eriluba 3 kuud registreerimine maavalituses. Legoland · Asub Billundis · Üle 45 miljoni legoklotsi
Rahvaarvud maakondades Maakond Rahvaarv vahe Harju maakond 555 566 469 801 Hiiu maakond 8 394 -77 371 Ida-Viru maakond 146 283 60 518 Jõgeva maakond 30 671 -55 094 Järva maakond 29 940 -55 825 Lääne maakond 23 810 -61 955 Lääne-Viru maakond 58 806 -26 959 Põlva maakond 27 028 -58 737 Pärnu maakond 81 428 -4 337 miinimum Rapla maakond 34 442 -51 323 Saare maakond 30 966 -54 799 Tartu maakond 150 139 64 374 Valga maakond 29 498 -56 267 Viljandi maakond 46 702 -39 063
Taani ELiga ühinemise aasta: 1973 Poliitiline süsteem: konstitutsiooniline monarhia Pealinn: Kopenhaagen Üldpindala: 43 094 km² Rahvaarv: 5,5 miljonit z Rahaühik: Taani kroon Kuula Taani keelt Taani Kuningriik asub Euroopas Skandinaavia poolsaare ning Saksamaa vahel. Taani piirneb lõunast Saksamaaga, põhjast Norra ja Rootsiga. Taani koosneb Jüüti poolsaarest, mis on riigi ainus mandriga ühendatud osa, ning arvukatest saartest. Tuulegeneraatorid annavad märgatava osa
• Põhja provintsides on enimlevinud hõbekarp ja rohukarp • Lõuna provintsides kasvatatakse karpkala ja Insia suurkarpkala • Säga saak kasvas 1999. a 20 tonnilt 4 aastaga 200 000 tonnini • Levinud on ekstensiivne kasvatusmeetod • Kalakasvandused Vietnamis on väga levinud Mekongi jõe äärsetel aladel Itaalia ja Vietnami vesiviljeluse iseloomustus tabelina Vietnam Itaalia Väärtus 4 094 379 tonni 404 021 tonni % koguväärtusest 4,41% 11,23% Maht 3 052 500 tonni 164 128 tonni % kogutoodangus 3,72% 13,09% Itaalia vesiviljelus • Enamus farmidest (74%) tegeleb merekaladega • Ülejäänud kasvatavad mageveekalu (peamiselt forelli) • Üha enam keskendutakse tuunikala kasvatamisele, mida eksporditakse kõige rohkem Jaapanisse • Levinud on intensiivne kasvatusmeetodid • Veeorganisme kasvatatakse nii meres puurides kui ka
............................................................11 3.6 Metsandus ja metsatööstus..................................................................11 3.7 Põllumajandus.................................................................................12 3.8 Kalandus........................................................................................12 1. RIIGIÜLDANDMED Riik: Taani Kuningriik Pealinn: Kopenhaagen Pindala: 43 094 km² Elanike arv: 5 447 100 (2007) Riigikord: Konstitutsiooniline monarhia. Rahaühik: Taani kroon Rahvastiku tihedus: 124.3 elanikku km2 Rahvastik: taanlased(97%), türklased(5%), muud(2%) Taani lipp Taani kaart Taani vapp 1.1 Pindala Taani pindala (ilma Gröönimaa ja Fääri saarteta) on 43 094 km², mis on väiksem kui Eestil. Lähimateks naabriteks on Rootsi, Norra ja Saksamaa
EUROOPA RIIGID Helina Saar 10B EUROOPA LIIT Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tšehhi, Ungari. MAJANDUS JA RAHALIIT Euro on Euroopa Liidu ühisraha. Kolm riiki (Taani, Rootsi ja Ühendkuningriik) ei kuulunud kõnealusesse rahaliitu. Uued liikmesriigid valmistuvad europiirkonnaga liitumiseks, mis toimub niipea, kui nad on täitnud vajalikud tingimused. EUROOPA RIIGID EESTI ELiga ühinemise aasta: 2004 Pealinn: Tallinn Üldpindala: 45 000 km² Rahvaarv: 1,3 miljonit Rahaühik: Euroala liige alates 2011 (€) See on põhiliselt tasandikuline, paljude järvede ja saartega riik Läänemere idaka...
Kirjed aruannetes Aktsiakapital Andmeside kulu Aruandeaasta kasum Eelmiste perioodide jaotamata kasum Elektrikulu Ettemaks renditeenuse eest Ettemaksed kindlustusteenuste eest Ettemaksed perioodika eest Ettemaksed varude eest Intressi tulu Inventar Kasum valuutakursi muutusest Kohustuslik reservkapital Komandeeringu kulu Korter Laenukohustused Lühiajalised nõuded Maksuvõlad Muud masinad ja seadmed Muud ärikulud Mööbel Müüdud kauba kulu Müüdud toodangu kulu Ostetud teenused Ostjate laekumata arved Osutatud teenuste kulu Palgakulu Pension kulu Pikaajalised nõuded Põhivara kulum Raha kassas Raha pangas Rendi kulu Seadmed Soojus Sotsiaalmaksu kulu Telefoni kulu Tooraine ja materjal Transpordi kulu Transpordivahendid Tulud kauba müügist Tulud teenuste müügist Tulud toodangu müügist Töötuskindlustuskulu Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele 17 784 6 000 27 960 850 6 000 50 150 100...
Taani ÜLDINFO Pindala: 43 094 km² mis on 2133 km² väiksem kui Eestil.(45227 km²) Taani piirneb lõunast Saksamaaga, läänest Põhjamerega, idast Läänemerega ning põhjast Norra ja Rootsiga. Lõuna-Rootsist lahutab Kopenhaagenit Sundi väin. Ainsaks riigiks, kellega Taanil on maismaapiir (68 km), on Saksamaa. Rannajoone pikkus on 7314 km. Taani kõige pikem jõgi on Gudenå (158 km), mis asub Jüütimaal ning kõige suurem järv on Arresø (39,9 km2), mis asub Sjallandil. Üle poole Taani
staadionirajal, mis International Association of Athletics Federations e. rahvusvahelise kergejõustikuliidu poolt tunnustatud pikamaajooksualad. Laiemas tähenduses arvatakse pikamaajooksu hulka ka 3000 meetri takistusjooks, tänavajooksud, poolmaraton ja ka maratonijooks. Pikamaajooksu ajalugu Nüüdisaegse kergejõustiku algaegadel võisteldi 5 miili jooksus, 6 miili jooksus ja 10 miili jooksus, mis on vastavalt 8047 kilomeetri, 9656 kilomeetri ja 16 094 kilomeetri. Olümpiakavva tuli esimese pikamaajooksuna 5 miili jooks vaheolümpiamängudel 1906. Sama ala oli kavas 1908. aasta suveolümpiamängude. Alates 1912. aasta suveolümpiamängudest on kavas 5000 meetri ja 10 000 meetri jooks. Saksamaal võisteldi enne Esimese maailmasõjani ainult ühe saksa miili (7500 meetri pikkusel distantsil). Selle ala viimane Saksamaa rekord (22 minutit ja 43 sekundit) registreeriti 1939 Max Syringi nimele. 23. ja 24
Alvina Panova ja Sirle Toots TAANLASED Üldinfo : Riik : Taani Kuningriik Pindala : 43 094 km² Rahvaarv : 5 543 819 inimest (11.02.2010.a.) Riigikeel: taani keel Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: kuninganna Margrethe II Pealinn: Kopenhaagen 678 873 elanikku Rahaühik: Taani kroon Usund: luteri usk Rahvas: Praegune Taani rahvas on kujunenud : kohalikest germaani hõimudest jüütidest Taanlastest Seepärast pole imekspandav, et taani keel on sarnane saksa keelele ja väga lähedane norra keelele - sedavõrd, et üksteist on võimalik mõista.
ka vene keeles. Vepsa tähestikus on tänapäeval 28 tähemärki ja üks lisamärk. a A, b B, c C, c C, d D, e E, f F, g G, h H, i I, j J, k K, l L, m M, n N, o O, p P, r R, s S, s S, z Z, z Z, t T, u U, v V, ü Ü, ä Ä, ö Ö, ' (') märk tähendab eelneva kaashääliku pikendamist. Arvukus läbi aegade Aasta Rahvaarv Emakeele oskus 1897 25 284 1926 32 773 1939 32 000 1959 16 400 46,1% 1970 8 281 34,3% 1979 8 094 38,3% 1989 12 142 50,8% *Aastatel 1970 ja 1979 olevad andemed pole usaldusväärsed, kuna sel ajal varjati oma tegelikku päritolu ja regristeeriti rahvaloendusel ennast kui venelane. Kokkuvõte Vepsalased on tänapäeval üksteisest eraldunud, selle asemel, et kokku hoida ja koos tugevad olla. Teada saada selliseid asju teise soome-ugri rahva kohta on väga huvitav ja jääb ka hästi meelde
000 m jooks staadionirajal, mis on IAAF-i poolt tunnustatud pikamaajooksualad. Laiemas tähenduses arvatakse pikamaajooksude hulka ka 3000 meetri takistusjooks (staadionirajal), tänavajooksud (5 kilomeetrit, 10 kilomeetrit, poolmaraton (21,0975 km), maratonijooks (42,195 km) ja ultramaraton. Nüüdisaegse kergejõustiku algaegadel võisteldi 5 miili jooksus (ligikaudu 8047 m), 6 miili jooksus (ligikaudu 9656 m) ja 10 miili jooksus (ligikaudu 16 094 m). Olümpiakavva tuli esimese pikamaajooksuna 5 miili jooks vaheolümpiamängudel 1906. Sama ala oli kavas 1908. aasta suveolümpiamängude. Alates 1912. aasta suveolümpiamängudest on kavas 5000 ja 10 000 m jooks. Esimesed naiste pikamaajooksuvõistlused peeti 1953 Suurbritannias 3000 m distantsil 10 000 meetri jooks on kergejõustiku jooksuala, mis kuulub pikamaajooksude hulka. Läbitakse 25 staadioniringi. Starditakse finisijoonelt. Kiiremad mehed läbivad distantsi umbes 27 minutiga
Suurbritannia The United Kingdom Pindala: 244 820 km2 Elanike arv: 60 094 648 SKT inimese kohta kohta PPSis: 116,8 Jäätmeid inimese kohta: 600 kg Asukoht Maal: UK asub maailmakaardil Euroopa lääneosas, Atlandi ookeani ja Põhjamere ääres (50 60 N ;10 W ja 3 E). Tähtasamatek geograafilisteks oludeks on ookeanile otsene. Poliitilisteks lähinaabriteks on Prantsusmaa, Madalmaad (Belgia ja Holland), Saksamaa, Taani ja Norra. Kaugemaks naabriks on Island. Majanduslik geograafiline ajalugu:
TAANI KUNINGRIIK Üldandmed Pindala: 43 094 km Rahvaarv: 5 368 854 Peallinn: Kopenhaagen Pealinna elanike arv: 1,2 milj. elanikku Keel: taani keel Rahaühik: taani kroon DKK Taani vapp Taani vapil on kujutatud kolme sinist sammuvat lõvi ümbritsetud südametega. Taani vapi põhjal loodi Eesti vapi kujundus, mille kasutamisõigus saadi Taani kuningatelt Tallinna linnale ja Harju-Viru rüütelkonnale. Geograafiline asend
eu/europedirect kaudu Euroopa riigid Belgia (Belgique/België) Pealinn: Brüssel (Bruxelles/Brussel) Rahvaarv: 10,4 miljonit Pindala: 30 518 km² SKT: 27 600 OJS elaniku kohta Tsehhi Vabariik (Ceská republika) Pealinn: Praha (Praha) Rahvaarv: 10,2 miljonit Pindala: 78 859 km² SKT: 17 000 OJS elaniku kohta Taani (Danmark) Pealinn: Kopenhaagen (København) Rahvaarv: 5,4 miljonit Pindala: 43 094 km² SKT: 28 600 OJS elaniku kohta Saksamaa (Deutschland) Pealinn: Berliin (Berlin) Rahvaarv: 82,5 miljonit Pindala: 357 020 km² SKT: 25 300 OJS elaniku kohta Eesti (Eesti) Pealinn: Tallinn Rahvaarv: 1,4 miljonit Pindala: 43 211 km² SKT: 12 800 OJS elaniku kohta Kreeka ( Elláda) Pealinn: Ateena ( Athínai) Rahvaarv: 11,1 miljonit Pindala: 131 625 km² SKT: 19 400 OJS elaniku kohta Hispaania (España) Pealinn: Madrid (Madrid) Rahvaarv: 43,0 miljonit Pindala: 504 790 km²
TAANLASED Koostaja: Triin Pärkma Üldinfo : Riik : Taani Kuningriik Pindala : 43 094 km² Rahvaarv : 5 543 819 inimest (11.02.2010.a.) Riigikeel: taani keel Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: kuninganna Margrethe II Pealinn: Kopenhaagen 678 873 elanikku Rahaühik: Taani kroon Usund: luteri usk Rahvas: Praegune Taani rahvas on kujunenud : kohalikest germaani hõimudest jüütidest Taanlastest Seepärast pole imekspandav, et taani keel on sarnane saksa keelele ja väga lähedane norra keelele - sedavõrd, et üksteist on võimalik mõista.
pikamaajooksualad. Laiemas tähenduses arvatakse pikamaajooksude hulka ka 3000 meetri takistusjooks (staadionirajal), tänavajooksud (5 kilomeetrit, 10 kilomeetrit, poolmaraton (21,0975 km), maratonijooks (42,195 km) ja ultramaraton. Samuti võib pikamaajooksu hulka arvata ka Cooperi testi. Ajalugu Nüüdisaegse kergejõustiku algaegadel võisteldi 5 miili jooksus (ligikaudu 8047 m), 6 miili jooksus (ligikaudu 9656 m) ja 10 miili jooksus (ligikaudu 16 094 m). Olümpiakavva tuli esimese pikamaajooksuna 5 miili jooks vaheolümpiamängudel 1906. Sama ala oli kavas 1908. aasta suveolümpiamängude. Alates 1912. aasta suveolümpiamängudest on kavas 5000 ja 10 000 m jooks. Saksamaal võisteldi enne Esimese maailmasõjani ainult ühe saksa miili (7500 m pikkusel distantsil). Selle ala viimane Saksamaa rekord (22.43,2) registreeriti 1939 Max Syringi nimele. 23. ja 24. augustil 1919 võisteldi Saksamaa meristrivõistlustel esimest korda
Taani Kätlin Kärdi 1 Sisukord: 1.Üldandmed lk.3 2. Geograafiline asend lk.4,5 3. Arengutase lk.6,7 4. Energiamajandus lk.8,9,10,11 5.Kasutatud materjal lk.12 2 Üldandmed Pindala 43 094 km2 Rahvaarv 5 515 575 (juuli 2010) Pealinn Kopenhaagen SKT elaniku kohta 35 900 USD Keel Taani Rahaühik Taani kroon Riigikord Konstitutsiooniline monarhia Kuninganna Margrethe II Põllumajandus % SKPst 4 Tööstuse % SKPst 27 Teeninduse % SKPst 69 3 Geograafiline asend Taani Kuningriik asub Euroopas Skandinaavia poolsaare, Saksamaa vahel, põhja poolkeral. Teda ümbritseb kõikjalt
Metsandus 23 Metallurgia ja masinaehitus 24 Kergetööstus 25 Transport 26 Turism 27 Kasutatud kirjandus 28 2 Üldandmed Riik: Taani Kuningriik (taani k. Kongeriget Danmark) Pindala: 43 094 km² Rahvaarv: 5 368 507 miljonit (01.01.2003) Rahvastiku tihedus: 124,9 inimest/ km²(01.01.2003) Riigikeel: Taani keel Riigikord: Konstitutsiooniline monarhia Riigipea: kuninganna Margrethe II Peaminister: Anders Fogh Rasmussen (alates 27.11.2001) Pealinn: Kopenhaagen (501 tuhat elanikku, Kopenhaageni piirkond 1,1 miljonit elanikku) Rahaühik: Taani kroon, DKK (taani k. krone), 1 kroon=100 ööri (øre) (1) (2) http://www.nielsen-books.com/images/Denmark_Map.gif(2) http://www.zone
· Lumi ja jäide · Külm · Päikesepõletus · Pikne Halva tervisliku seisundi tõttu lageraiesse arvatud puistud Kahjustuse liik 2013 2014 2015 2016 Metsatulekahjud 244 4969 1084 1627 Ebasoodne veereziim 15 364 20 843 19 836 14 218 Tuuleheide ja -murd 84 771 163 602 69 792 459 287 Juuremädanikud 69 321 48 227 39 481 35 375 Ulukikahjustused 84 771 152 094 175 620 159 525 Muud kahjustused 99 201 81 112 71 219 63 019 Kokku (mahuliselt m3) 353672 470847 377032 733051 Põud · Vähene niiskus ja kõrge temperatuur mõjuvad hukutavalt noortele puutaimedele. · Eriti oluline on metsa istutada või külvata kevadel suhteliselt vara, kui on tegemist liivmuldadega. · Vanas metsas on põud eriti ohtlik kuuskedele, sest kuusk on pinnalähedase juurekavaga ja ei
-3 250 4,17 11,5 9 2,5 21,5 998 1*10 7,78 30 067 300 5 14 11 3 21,5 998 1*10-3 5,41 36 053 350 5,83 16 11 5 21,5 998 1*10-3 5,69 42 037 400 6,67 21 11 10 21,5 998 1*10-3 7,60 48 094 450 7,5 25 11 14 21,5 998 1*10-3 7,49 54 079 500 8,33 28 14 14 21,5 998 1*10-3 5,46 60 064 550 9,17 35 14 21 21,5 998 1*10-3 6,15 66 121 600 10 42 14 28 21,5 998 1*10-3 6,32 72 106 650 10,83 51 16 35 21,5 998 1*10-3 6,22 78 090
Rahvastik India on 1,1 miljardi inimesega rahvaarvult Hiina järel maailma riikidest teisel kohal. Järgnevad 2025. ja 2050. aasta rahvaarvud on prognoosid. Prognooside kohaselt on India 2050.aastaks suurema rahvaarvuga, kui Hiina. Aasta Rahvaarv Aasta Rahvaarv 1700 137 026 000 1900 271 306 000 1725 140 413 000 1925 263 071 000 1750 155 212 000 1950 350 445 000 1775 198 344 000 1975 600 763 000 1800 255 000 000 2000 1 014 003 800 1825 256 469 000 2005 1 094 985 000 1850 283 496 000 2025 1 370 028 000 1875 300 963 000 2050 1 706 951 000 India on paljurahvuseline riik. 72% elanikest kuulub indoaaria rahvaste hulka, 25% mooduatavad draviidi keeli kõnelevad rahvad ja 8% põliselanikud adivasid. India suuremad linnad on Mumbai, Delhi, Chennai, Kolkata, Bangalore, Hyderabad, Ahmedabad, Pune, Surat ja Kanpur. Joonis 2. India rahvastiku paiknemise kaart. Enamik rahvastikust on elama asunud põhja või merede äärde. Väliskaubandus
............................................................................................................... 15 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................................ 16 2 Üldiseloomustus Üldandmed Pindala: 43 094 km Rahvaarv: 5 368 854 Peallinn: Kopenhaagen Pealinna elanike arv: 1,2 milj. elanikku Keel: taani keel Rahaühik: taani kroon DKK Geograafiline asend Taani kuningriik asub Põhja- ja Kesk- Euroopa, Läänemere ja Põhjamere vahel. Ajaloo ja kultuuri poolest kuulub ta Põhja-Euroopa riikde hulka, looduslikult ja majanduslikult aga Kesk-Euroopassa Taani paikneb Jüüti poolsaarel ja ligi 500
KÄIBEVARA KOKKU 1 103 809 989 371 658 062 Põhivara Finantsinvesteeringud 208 000 221 133 233 477 Materiaalne põhivara kokku 45 310 051 43 926 725 42 298 448 Maa 4 556 385 4 556 385 4 556 385 Ehitised 36 855 243 35 837 949 35 187 398 Masinad ja seadmed 1 435 094 2 202 518 1 345 489 Transpordivahendid 335 757 174 264 Arvutid ja arvutisüsteemid 53 516 21 798 Muud masinad ja seadmed 1 813 245 1 149 427 Muu materiaalne põhivara 1 322 062 426 463 198 262 Lõpetamata projektid ja ettemaksed 1 141 267 903 410 1 010 914
Oluliselt vähem turiste kui aasta tagasi saabus ka Rootsist, Saksamaalt, Suurbritanniast ja Venemaalt. 2 1 Eesti ja maailma turism 2007. EAS Turismiarenduskeskus. 2 2007. aastal peatus... Statistikaamet. Ülevaatlikud Eesti majutusturu näitajad on ära toodud tabelis 1. Tabel 1. Majutamine Eestis, 2004-2007 Näitaja 2004 2005 2006 2007 Majutatud 1 922 126 2 072 586 2 259 463 2 343 094 Eesti elanikud 547 712 619 168 831 934 962 771 Väliskülastajad 1 374 414 1 453 418 1 427 529 1 380 323 Ööbimised 3 757 715 4 111 577 4 543 336 4 674 551 Eesti elanikud 1 010 909 1 129 118 1 523 255 1 759 095 Väliskülastajad 2 746 806 2 982 459 3 020 081 2 915 456
4 Kaubandus.......................................................................................................................10 4.5 Turism............................................................................................................................. 11 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................12 1. Üldandmed 1.1 Pindala Taani pindala (ilma Gröönimaa ja Fääri saarteta) on 43 094 km², mis on väiksem kui Eestil. Lähimateks naabriteks on Rootsi, Norra ja Saksamaa. Ainsaks riigiks, kellega Taanil on maismaapiir (68 km), on Saksamaa. Rannajoone pikkus on 7314 km. Üle poole Taani pindalast hõlmab Jüüti poolsaar, ülejäänud territoorium koosneb 407-st saarest. Umbes üheksakümmend saart on asustatud, millest suurimateks on Sjælland, Fyn, Falster, Lolland ja Bornholm. Taani on suhteliselt tasane maa, kõrgeim looduslik punkt (Møllehøj) ulatub 171
m jooks staadionirajal, mis on IAAF-i poolt tunnustatud pikamaajooksualad. Laiemas tähenduses arvatakse pikamaajooksude hulka ka 3000 meetri takistusjooks (staadionirajal), tänavajooksud (5 km, 10 km), poolmaraton (21,0975 km), maratonijooks (42,195 km) ja ultramaraton. Nüüdisaegse kergejõustiku algaegadel võisteldi 5 miili jooksus (ligikaudu 8047 m), 6 miili jooksus (ligikaudu 9656 m) ja 10 miili jooksus (ligikaudu 16 094 m). Olümpiakavva tuli esimese pikamaajooksuna 5 miili jooks vaheolümpiamängudel 1906. Sama ala oli kavas 1908. aasta suveolümpiamängude. Esimesed naiste pikamaajooksuvõistlused peeti 1953 Suurbritannias 3000 m distantsil. Pikamaajooksude arengut on mõjutanud mitme tippjooksja treeningumeetodid. On teada, et kahekesti on kergem treenida. Pikamaajooksude peaeesmärk on pingutuse jagamine. See spordiala võimaldab harmooniliselt arendada kogu keha
Müügitulu piiri rahalises väljenduses saab leida valemiga S*=F/(1-VC/S), kus S on müügitulu kriitiline maht (rahas), F on summaarsed püsikulud, VC on summaarsed muutuvkulud ja S on müügitulu. 10 S VC F S 2000 7 385 136 5 851 359 1 441 090 6 938 848 2001 9 114 358 6 729 393 1 985 109 7 586 272 2002 9 080 304 6 824 569 2 094 799 8 432 467 2003 8 553 397 6 450 708 2 152 639 8 756 585 2004 9 673 036 6 934 575 2 398 569 8 472 439 11 394 2005 925 8 137 736 2 804 565 9 811 469 10 589 2006 474 7 273 508 3 070 323 9 805 018 13 693 2007 099 8 408 615 3 704 376 9 598 740 15 970 11 402 16 482 2008 792 336 4 714 936 869
Sünnid, surmad ja loomulik iive Sünnid Surmad Sündimuskordaja Suremuskordaja 1970 21 552 15 186 15,8 11,2 1971 22 118 15 038 16,1 10,9 1972 21 757 15 520 15,6 11,1 1973 21 239 15 573 15,1 11,1 1974 21 461 15 393 15,1 10,9 1975 21 360 16 572 14,9 11,6 1976 21 801 17 351 15,1 12,0 1977 21 977 17 094 15,2 11,8 1978 21 842 17 812 15,0 12,2 1979 21 879 18 062 14,9 12,3 1980 22 204 18 199 15,0 12,3 1981 22 937 18 349 15,4 12,3 1982 23 128 17 893 15,4 11,9 1983 24 155 18 190 16,0 12,1 1984 24 234 19 086 16,0 12,6 1985 23 630 19 343 15,5 12,7
4 000 0 9 180 55 705 3 560 0,39 0 773 0 60 2 960 1 000 64 0,02 3 529 1 215 0 980 3 180 12 250 783 0,25 0 782 24 500 2 000 29 500 385 661 24 648 0,84 174 3 753 55 440 8 000 65 940 1 737 795 111 065 1,68 28 157 29 148 2 000 0 7 200 53 964 3 449 0,48 0 1 727 0 80 4 440 1 600 102 0,02 4 843 1 094 0 900 4 100 30 000 1 917 0,47 0 854 60 500 5 100 67 800 2 611 186 166 885 2,46 21 967 30 184 2 200 0 7 400 36 600 2 339 0,32 0 2 045 0 1 100 4 500 29 000 1 853 0,41 0 596 59 400 6 000 67 600 2 282 605 145 885 2,16 30 038 30 959 1 000 0 3 200 12 358 790 0,25 1 214 379
1 6679 provints piirkonnaks ning pealinn 8 khan'iks. 2 Btdâmbângi provints 11 072 3 Kâmpóng Chami provints 9799 Kâmpóng Chhnngi 4 5521 provints 5 Kâmpóng Speu provints 7017 6 Kâmpóng Thomi provints 13 814 7 Kâmpôti provints 4873 8 Kândali provints 3568 9 Kaôh Kngi provints 11 160 1 Kêbi provints 335 0 1 Krâchéhi provints 11 094 1 1 Môndôl Kri provints 14 288 2 1 tdâr Méan Chey provints 6158 3 1 Pailni provints 803 4 1 Pealinn Phnom Penh 290 5 1 Preh Seihân provints 868 6 1 Preh Vhéari provints 13 788 7 1 Pothsti provints 12 692 8 1 Prey Vêngi provints 4883 9 2 Rôtânh Kri provints 10 782 0 2 Sim Réabi provints 10 299 1 2 Stoeng Trêngi provints 11 092 2 2 Svay Ringi provints 2966 3 2 Takéo provints 3563 4
.................................................................................................. 12 4.4. Taani organisatsioonid .................................................................................................. 13 2 1. MAJANDUSKESKKOND 1.1. Pindala Taani pindala (ilma Gröönimaa ja Fääri saarteta) on 43 094 km², mis on väiksem kui Eestil. Lähimateks naabriteks on Rootsi, Norra ja Saksamaa. Ainsaks riigiks, kellega Taanil on maismaapiir (68 km), on Saksamaa. Rannajoone pikkus on 7314 km. Üle poole Taani pindalast hõlmab Jüüti poolsaar, ülejäänud territoorium koosneb 407-st saarest. Umbes üheksakümmend saart on asustatud, millest suurimateks on Sjælland, Fyn, Falster, Lolland ja Bornholm. Taani on suhteliselt tasane maa, kõrgeim looduslik punkt (Møllehøj) ulatub 171
06) 2003: liitumine Euroopa Liiduga (14.09) Elektroonilise hääletamise statistika 2005-2011 KOV 2005 RK 2007 EP 2009 KOV 2009 RK 2011 5 Valijaid: 913 346 Valijate arv 1 059 292 897 243 909 326 1 094 317 Osavõtnuid: 580 264 E-hääletajate arv 9 317 30 275 58 669 104 413 140 846 E-hääletajate osakaal kõikidest 15,4% 0,9% 3,4% 6,5% 9,5% valimisõiguslikest 6 HÄÄLETAMISEST OSAVÕTT 1992-2011 (%)
Tööajatabel [1] Tööpäevad Jaak Joosep Kokku 10/1/2005 ### 10/2/2005 ### ### 1. Leia iga päeva kohta töötatud tundide 10/3/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut. 10/4/2005 ### ### ### 2. Leia iga töötaja kohta töötatud tundid 10/5/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut (näidata 10/6/2005 ### ### 10/7/2005 ### ### 10/8/2005 ### ### ### 10/9/2005 ### ### ### 10/10/2005 ### ### 10/11/2005 ### ### ### 10/12/2005 ### ### ### 10/13/2005 ### ### 10/14/2005 ### ### Viidatud allikad 10/15/2005 ### ### ### [1] H. Sarv, „Ajatabel palkadega,“ 200 10/16/2005 ### ### ### 18...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Kateriina Ehapalu TH-1 TERVISEÖKONOOMIKA JA TERVISHOIU SÜSTEEM EESTIS Referaat Juhendaja: lektor Lauri Punga Pärnu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Tervislikud eluviisid ja võimalused oma heaolu parandamiseks on muutumas järjest tähtsamaks nii indiviidi kui ka riigi tasandil. Mitmete riikide majandus ja poliitika on peaasjalikult suunatud tervikliku ja parema tervishoiusüsteemi loomisele, mille on tinginud elanikkonna järjest halvenev tervislik seisund. Antud referaadi eesmärgiks on uurida, millises osas mängib majandus rolli tervishoiu käsitlemisel ning mida kujutab endast terviseökonoomika üldises mõttes. Referaat annab ülevaate Eesti tervishoiusüsteemist ja riigi osalusest antud valdkonnas. Samuti tutvustatakse tervishoiu turgu ja erinevaid ra...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Kateriina Ehapalu TH-1 TERVISEÖKONOOMIKA JA TERVISHOIU SÜSTEEM EESTIS Referaat Juhendaja: lektor Lauri Punga Pärnu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Tervislikud eluviisid ja võimalused oma heaolu parandamiseks on muutumas järjest tähtsamaks nii indiviidi kui ka riigi tasandil. Mitmete riikide majandus ja poliitika on peaasjalikult suunatud tervikliku ja parema tervishoiusüsteemi loomisele, mille on tinginud elanikkonna järjest halvenev tervislik seisund. Antud referaadi eesmärgiks on uurida, millises osas mängib majandus rolli tervishoiu käsitlemisel ning mida kujutab endast terviseökonoomika üldises mõttes. Referaat annab ülevaate Eesti tervishoiusüsteemist ja riigi osalusest antud valdkonnas. Samuti tutvustatakse tervishoiu turgu ja erinevaid ra...
Fääri keel on ametlik keel, kasutatakse ka taani keelt. Saarte nimi tähendab tõlkes lambasaari. Lammas on Fääri saarte sümbol ja seda on kujutatud ka Fääri vapil. Fääri saarte lipp Fääri saarte vapp 21 Sümboolika Riigikeel Taani keel Pealinn Kopenhaagen Pindala 43 094 km² Iseseisvus I aastatuhat Rahaühik Kroon (DKK) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Riigihümn Der er et yndigt land Taani lipp Taani vapp 22 Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Taani 2. http://www.eures.ee/7049 3. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/taani.htm 4. http://home1.inet.tele.dk/biobent/DanKlima
3. Palgakulud 20 300 5800 2900 4. Sotsiaalmaks 33% + 7308 2088 1044 töötukindlustus 3% 5. Amortisatsioon 703 201 100 6. Intressikulud 583 166 83 7. Reklaamikulud 700 200 100 Kokku kulud 123 094 33 455 8728 Toote/teenuse omahind 1231 418 109 11 5.4.2. Toote/teenuse müügihind Toote/teenuse nimetus Omahind Juurdehindlus Müügihind PVC aken 1231 kr/m 2 12% 1379 kr/m 2
13 Euroopa riigid Belgia (Belgique/België) Pealinn: Brüssel (Bruxelles/Brussel) Rahvaarv: 10,4 miljonit Pindala: 30 518 km² SKT: 27 600 OJS elaniku kohta Tsehhi Vabariik (Ceská republika) Pealinn: Praha (Praha) Rahvaarv: 10,2 miljonit Pindala: 78 859 km² SKT: 17 000 OJS elaniku kohta Taani (Danmark) Pealinn: Kopenhaagen (København) Rahvaarv: 5,4 miljonit Pindala: 43 094 km² SKT: 28 600 OJS elaniku kohta Saksamaa (Deutschland) Pealinn: Berliin (Berlin) Rahvaarv: 82,5 miljonit Pindala: 357 020 km² SKT: 25 300 OJS elaniku kohta Eesti (Eesti) Pealinn: Tallinn Rahvaarv: 1,4 miljonit Pindala: 43 211 km² SKT: 12 800 OJS elaniku kohta Kreeka( Elláda) Pealinn: Ateena ( Athínai) 14 Rahvaarv: 11,1 miljonit Pindala: 131 625 km² SKT: 19 400 OJS elaniku kohta Hispaania (España) Pealinn: Madrid (Madrid)
Tallinna Laagna Gümnaasium ERINEVAD AJASTUD Referaat Anni Larin 10B klass Juhendaja: õp. M.Häelm Tallinn 2011 Sissejuhatus Referaadis on juttu Maa erinevatest ajastustest, nende eripäradest, Maa välja nägemisest erinevatel ajastutel. Selgroogsete tekkimisest, olemasolust ja nende arenemist keerulisemaks organismiks ja lõpuks inimeseks. Tekst on pärit kahest peamisest allikast, raamatust ja internetist. Joonised on pärit internetist. Isetõlgituid tekste pole. Tekst räägib ühest eoonist ja selle jagunemiseks aegkondadeks ja ajastuteks. Ajavahemik on 540 miljonit aastast tänapäevani. 1. Eelkambrium Eelkambriumiks nimetavad geoloogid kogu vanaaegkonna eelset aega. Selle terminiga ühendatakse nii ürg- kui ka aguaegkond (arhaikum ja proterosoikum), mis kokku moodustavad aga ajaliselt valdava osa Maa teadaolevast geoloogilisest minevikus...
Norway 4 552 252 4 577 457 Switzerland 7 313 853 7 364 148 Montenegro 619 300 621 258 Former Yugoslav Republic of Macedonia 2 023 654 2 029 892 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 10 445 852 10 511 382 10 584 534 10 666 866 10 753 080 10 839 905 11 000 638 11 094 850 7 761 049 7 718 750 7 679 290 7 640 238 7 606 551 7 563 710 7 369 431 7 327 224 10 220 577 10 251 079 10 287 189 10 381 130 10 467 542 10 506 813 10 486 731 10 505 445 5 411 405 5 427 459 5 447 084 5 475 791 5 511 451 5 534 738 5 560 628 5 580 516 82 500 849 82 437 995 82 314 906 82 217 837 82 002 356 81 802 257 81 751 602 81 843 743 1 347 510 1 344 684 1 342 409 1 340 935 1 340 415 1 340 127 1 340 194 1 339 662
lõpetajate aksesuaaridena, tortide peal ning aiakaunistustena. Võrreldes Eestiga on nende jaoks lipp suure au sees. Positiivseks aspektiks on kindlasti võimalus omandada uus keel ning ka erinevad huvitavad õppekavad, sest Taani haridussüsteem erineb Eesti omast mõnetigi. 1.1. Taani kuningriigi kultuur ja eluolu Taani paikneb Jüüti poolsaarel ja 474 saarel ning tema pealinn on Kopenhagen. Taani pindala on 43 094 km². Taanis elab 5 602 600 inimest ning tervelt 130,3 inimest elab ühel km². Riigikeeleks on taani keel ning rahaühikuks on kroon. Taanis elab väga väike protsent välisriigi kodanikke. 98% Taani elanikest on luterlased. Tööpuudus on 8,8%, võrreldes Eestiga, kus tööpuudus on 4,4%, on Taanis väga raske tööd leida. Taanis valitseb parlamentaarne monarhia, riigipea on kuningas, kelle ülesandeks on Folketingi (Taani
Üür ja rent 763 587 710 162 8 Lähetuskulud 48 975 40 081 Koolituskulud 5 323 6 050 Tööjõukulud 1 575 862 1 828 405 16 Amortisatsioonikulu 136 053 143 087 6 Remondikulud 98 094 59 108 Ostetud teenused 686 666 1 154 103 Muud 34 378 12 684 Kokku müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu 5 086 685 6 100 912 Lisa 15 Üldhalduskulud (eurodes) 2011 2010 Lisa nr Üür ja rent 5 538 3 979 8
AC 48 973 25 469 392 74 834 CD 31 368 15 073 229 46 670 AD 26 639 14 819 4 133 45 591 KOKKU 106 980 55 361 4 753 167 094 Variant - projekti ei teostata (tuh eurot) Teelõik Liikluskulud Liiklusõnnetuste kulud Teekulud Kulud kokku CD 53 090 25 121 771 78 982 AC 84 961 45 844 8 939 139 743
Põllumajandusmuuseumid 15 142 876 14 102 876 1 020 000 0 20 000 0 15 122 876 5 Tegevuskulud 15 114 579 14 099 579 995 000 0 20 000 0 15 094 579 Lk 23 /34 muudest või majandustegevusest mitteresidentidelt teistelt riigiasutustelt muudelt residentidelt
MÕÕTMESTAMINE JA TOLEREERIMINE 2 ×16 tundi Teema Kestvus h 1. Sissejuhatus. Seosed teiste aladega 2 Mõisted ja terminiloogia. GPS standardite maatriksmudel 2. Geometrilised omadused. Mõõtmestamise 2 üldprintsiibid. Ümbrikunõue, maksimaalse materjali tingimus 3. ISO istude süsteem. Tolerantsiväljad 2 4. Istud. Võlli ja avasüsteem 2 5. Soovitatavad istud. Istude rahvuslikud süsteemid 2 6. Istude kujundamise põhimõtted 2 Istude analüüs ja süntees 7. Liistliidete tolerantsid. 2 Üldtolerantsid 8. Geomeetrilised hälbed. Kujuhälbed. 2 Suunahälbed 9. Viskumise hälbed. Asetsemise hälbed. Lähted 2 Nurkade ja koonuste hälbed ja tol...
30-39lammast,arv 4059 5658 7928 ,% 9,3 12,1 12,1 50-99lammast,arv 3673 6762 10 115 ,% 8,3 14,4 15,5 Üle100lammast,arv 6080 10 749 23 094 ,% 13,9 22,9 35,2 Tabeli 5 andmeist selgub, et koos lammaste arvu tõusuga, muutuvad Eesti lambafarmid ka suuremateks. Kui 2001. a peeti üle 100 pealistes karjades 13,9 % lammastest, siis 2003. a 22,9 % ja 2005. a juba 35,2% lammastest. Keskmine karja suurus oli 2001. aastal 9 lammast, 2003. aastal 14 ja 2005. aastal 21 lammast karja kohta.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
