-0 , 247 -0 , 030 H 8 +0 , 039 -0 , 304 -0, 052 Ø38 2. Ø315 3. Ø86 s 7 +0 , 068 +0 , 043 h6 -0 , 036 h5 -0 , 015 2
Keskmine kuutööjõukulu töötaja kohta 14 654. 2008 (III) aasta oli keskmine brutopalk kõikides tegevusalades kokku 12 512. Keskmine kuutööjõukulu töötaja kohta 16 865. 2009 (III) aasta oli keskmine brutopalk kõikides tegevusalades kokku 11 770. Keskmine kuutööjõukulu töötaja kohta 16 018. 2010 (III) aasta oli keskmine brutopalk kõikides tegevusalades kokku 11 874. Keskmine kuutööjõukulu töötaja kohta 16 068. (Ühikud kroonides) Võrreldes 2007 ja 2008 aastat, siis on olnud tõus keskmises brutopalga tõusus 1613 krooni. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta on suurenenud selles vahemikus 2211 krooni. Antud perioodi jääb majanduse üldine kasv, seetõttu on need arvud suurenenud. 2008 ja 2009 kolmanda kvartali võrdlusena tuleb välja, et brutopalk on langenud 742 krooni ja kuutööjõu kulu 847 krooni. Kuna maailma on tabanud majanduskriis, siis see on tuntav ka palkade muutumises
Lgp. Anne Evert Nimi: Triin Martinson Telefon: 53 466 068 E-post: [email protected] ''Raamatupidaja'' Praktikaavaldus 08.11.2016 Soovin tulla Teie ettevõttesse raamatupidamis praktikale. Sain infot Teie kodulehelt 04.11.2016 kuupäevaga. Õpin Tallinna Majanduskoolis I kursusel raamatupidamist ( 5. taseme kutseõppes). Praktika alguseks on õppekavast läbitud finantsarvestus, majandusmatemaatika, majandussündmuste dokumenteerimine ja
Korallimeri Karl Johan Leichter 2012 VPG Asukoht Korallimeri asub Vaikse ookeani lääneosas. Saartevaheline meri edelas Austraalia loodes Uus-Ginea kirdes Saalomoni saared idas Vanuatu kagus Uus-Kaledoonid Läänes on Torrese väinaga ühenduses Arafura merega Üldandmed Pindala on 4 068 km2. Sügavam koht on 7661m. Keskmine soolsus on 35 . Mandrilava on kitsas. Hoovused Korallimere ligidalt läheb soe Ida Austraalia hoovus Tõus ja mõõn Alal on umbes 30 eraldiseisvat korallrahu ja atolli, kaksteist neist on täielikult vee all või paljastuvad vaid väga suure mõõnaajal. Elustik Korallimere korallrahud on soodus elukeskkond väga paljudele veetaimedele ja loomadele. Väga värvikirev, Palju haruldasi loomi ja taimi. Korallid Vetikad Meriliiliad Haid Mureenid
Finantsinvesteeringud 124 540 72 037 110 759 Materiaalne põhivara 101 503 90 491 135 767 Immateriaalne põhivara 167 167 130 683 100 873 PÕHIVARA KOKKU 393 210 293 111 347 399 VARAD KOKKU 6 198 759 5 838 338 6 181 892 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Lühiajalised kohustused Võlad ja ettemaksed 4 485 068 3 849 429 4 370 447 Lühiajalised kohustused kokku 4 485 068 3 849 429 4 370 447 KOHUSTUSED KOKKU 4 485 068 3 849 429 4 370 447 Omakapital Aktsiakapital nimiväärtuses 191 735 191 735 189 000 Ülekurss 28 792 28 792 28 792 Kohustuslik reservkapital 19 173 19 173 19 173
Nõrga happe puhul võtsin 20 näitu (10 ml leelist), segu puhul 30 näitu (15 ml leelist). Katseandmed: Kasutatud mõõtelahus 0,1023 n NaOH Tabel 1 NÕRK HAPE Lisatud mõõtelahuse Mõõdetud elektrijuhtivus ml , S/m 0,0 028 0,5 036 1,0 038 1,5 047 2,0 057 2,5 068 3,0 079 3,5 089 4,0 099 4,5 110 5,0 120 5,5 140 6,0 170 6,5 197 7,0 222 7,5 252 8,0 278 8,5 306 9,0 334
tootmine Eestis ja mujal, 2010. aastal. Kooritud Koorimata Kooritud Koorimata Riik piima piima Riik piima piima tootmine, t tootmine, t tootmine, t tootmine, t Eesti 100 879 Prantsusmaa 150 1 755 940 Saksamaa 772 700 1 300 600 Itaalia 1 068 900 Madalmaad 740 000 Poola 664 100 Kasutatud allikad E. Waagner Nielsen; Handbook of Food and Beverage Fermentation Technology; Chapter 12: Priciples of Cheese Production; 2004 FAOSTAT URL=http://faostat.fao.org/ Piim ja piimatooted URL=http://www.endla.joosu.ee/piimjapiimatooted/ Toidu koostise andmebaas URL=http://tka.nutridata.ee/showFood.action?food.id=674 Valio Eesti AS; Camembert URL=http://www.valio
Berli Berli 1 439 in in 100 1 Ham Ham 2 769 burg burg 117 1 Mün Baie 3 330 chen ri 440 Nord rhein 1 4 Köln - 000 West 660 falen Fran kfurt Hess 671 5 am en 927 Main Bade n- Stutt 600 6 Würt gart 068 temb erg Nord Düss rhein 586 7 eldor - 217 f West falen Nord Dort rhein 581 8 mun - 308 d West falen Nord rhein Esse 576 9 - n 259 West falen Bre Bre 547 10 men men 685 Pilleriin Tamm Saksamaa Ala
Belgia $ SKP muutus 8 -5 -15 2 8 5 2 Eesti % SKP muutus 3 1 -3 3 2 0 0 Belgia % Tabel 2 SKP per capita Vaadeldavate aastate jooksul on Eesti rahvaarv igal aastal vähenenud. 2013. aastal on Eesti rahvaarv 16 068 võrra väiksem (2013. aasta seisuga 1,324,612 elanikku), kui see oli 2007. aastal. Mida väiksem on rahvaarv, seda suurem tuleb SKP elaniku kohta. Selle põhjal saab öelda, et rahvaarvu vähenemine on soodustanud SKP kasvu elaniku kohta. On näha, et 2009. aastal on Eestis toimunud majanduslangus ning SKP elaniku kohta on vähenenud 3371 võrra. 2010. aastal on näha, et majanduslangus on lõppenud. 2011. aastal on SKP elaniku kohta teinud suure tõusu ning seda 2549 võrra. 2012
august 1960 44. Seišellid 455 km² 81 188 (2005) Victoria 29. juuni 1976 45. Sierra Leone 71 740 km² 5 426 618 (2000) Freetown 27. aprill 1961 46. Somaalia 637 657 km² 8 591 629 (2005) Muqdisho 1. juuli 1960 47. Sudaan 1 886 068 30 894 000 Hartum 1. jaanuar 1956 km² (vaidlustatud) 48. Svaasimaa 17 363 km² 1 173 900 (2001) Mbabane 6. september 1968 49. Zimbabwe 390 580² 12 576 742 (2003) Harare 18. aprill 1980(7) 50. Tansaania 945 090 km² 36 588,225 Dodoma 9
ning 136 EL linnudirektiivis loetletud linnuliiki, mille kaitseks on moodustatud loodus- ja linnualad, mis kokku moodustavad Eesti Natura 2000 võrgustiku. Natura 2000 ei tähenda, et tuleks kaitsta absoluutselt kõiki alasid, kus direktiivides mainitud elupaigatüüpe ning looma-, linnu- või taimeliike esineb. Aladest valitakse esinduslikum osa, mis on vajalik vastava liigi säilitamiseks. Eestis nüüd 531 loodusala kogupindalaga 1 132 068 ha ja 66 linnuala kogupindalaga 1 259 180 ha. Kuna loodusalad ja linnualad kattuvad osaliselt või täielikult, on Natura 2000 alade pindala Eestis kokku 1 458 575 ha, millest ligi pool jääb mere alla. Maismaast on Natura 2000 aladega kaetud ligi 17%. Eestis on kokku 3543 kaitstavat loodusobjekti, nendest: · looduskaitsealasid 131; · maastikukaitsealasid 148; · rahvusparke 5; · vana ehk uuendamata kaitsekorraga alasid 118; · parke ja puistuid 546;
Tallinnas 27. mail.2009.a Bilanss (kroonides) VARAD (Aktiva) Lisa 31.12.2008 31.12.2007 Käibevara Raha ja pangakontod 2 1 311 861 Nõuded ja ettemaksed 3 Nõuded ostjate vastu 86 022 0 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 4 79 068 58 157 Muud lühiajalised nõuded 7 368 0 Kokku 172 458 58 157 Varud 5 Tooraine ja materjal 139 000 139 000 Bioloogilised varad 249 655 152 655
Muud ärikulud 600 500 500 500 500 500 500 Ärikasum (-kahjum) -1 493 4 973 4 973 11 050 11 050 11 050 11 050 Põhivara kulum 375 775 825 850 850 850 850 Finantstulud ja -kulud (intress) 200 400 360 280 200 120 40 Perioodi kasum (kahjum) -2 068 3 798 3 788 9 920 10 000 10 080 10 160 Akumuleeritud kasum (kahjum) -2 068 1 730 5 519 15 438 25 438 35 518 45 677 Müügitulu laekumisperiood 10 10 10 10 10 10 10 Müügitulu laekub samal perioodil 13 755 20 633 20 633 27 510 27 510 27 510 27 510 Müügitulu laekub järgmisel
326,69 46,67 1 407 629,3 563 51,18 3 843 435,2 497,5 55,90 10 980 286,2 639 69,46 3 518 447,6 304,08 38,01 2 141 871,4 437,22 62,46 4 361 398,9 424,4 52,40 1 046 788,2 419 59,86 2 796 413,2 618 68,67 9 420 308,2 540 54,00 1 474 368,5 403,89 57,70 1 489 647,1 385,62 42,85 2 869 487,5 315,48 35,05 6 075 374,3 502,8 62,85 14 397 240,2 431,7 47,97 9 068 771,8 412,0 51,50 3 361 1392,3 549,0 61,00 4 815 1089,8 424,0 47,11 2 918 1787,3 538,5 59,83 15 240 1337,6 324,9 40,62 24 191 1750,0 567,0 56,70 3 343 893,7 298,3 44,77 2 449 1405,2 516,3 64,54 4 654 2406,4 518,0 43,17 19 821 1186,5 484,2 53,80 3 149 1535,1 464,0 66,29 6 282 623,9 471,0 50,11 9 661 1014,4 462,0 51,33 10 388 1479,6 450,0 56,25 8 008 1782,7
Aruandeaasta kasum -6 689 -785 753 36 964 OMAKAPITAL KOKKU 32 623 340 30 992 915 31 029 879 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL 46 KOKKU 712 919 45 182 892 43 207 198 KASUMIARUANNE, kroonides Müügitulu kokku 18 351 999 17 905 692 14 456 121 Müügitulu tegevusalade lõikes Hotellid 7 896 866 7 117 612 5 084 068 Restoranid 5 771 611 4 963 745 3 535 898 Toiduk, jookide ja tubakat. jaemüük95 539 128 727 163 185 Meditsiinitehnika rent ja müük 1 499 475 2 769 137 3 162 200 Eriarstiabi osutamine 351 217 605 253 514 825 Medical SPA 909 614 1 122 283 773 953 Iluteenused 606 410 470 045 191 803
- krooni. 2008 majandusaasta käive 156 988 krooni. Aasta lõpetati 43000.- krooni suuruse kasumiga. 2009.aasta majandustulemused olid edukad. Ettevõtte varade maht kasvas - käesoleva aasta 31. aprilli seisuga oli see kokku 162 336.- krooni. Jooksva 3 Äriplaan majandusaasta käive sama seisuga oli 78 068.- krooni Perioodi kasum oli kokku 32 500.- krooni. 3. ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS Projekti äriideeks on turismitalu väljaarendamine 20. sajandist pärit talukompleksis Ida-Viru maakonnas Mäetaguse vallas. Talu põhitegevusaladeks loodusturism, majutus ja toitlustus ning kaevanduste külastamine. Äriprojekti käigus taastatakse endisel kujul talukompleksi rehielamu, peale
TARTU ÜLIKOOL kolledz DEPRESSIOON, SELLE MEDITSIINILISED JA PSÜHHOSOTSIAALSED ASPEKTID Referaat XXX 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Depressioon on levinud haigus inimeste elus, mis väljendub indiviidide käitumises, mõtlemises ja ellusuhtumises. Töö eesmärgiks on välja selgitada, mis võib tekitada depressiooni ja milliseid tagajärgi see endaga kaasa toob. Uurimisülesanded: · Selgitada depressiooni tähendus ja selle liigid · Sõnastada depressiooni sümptomid · Selgitada ravivõimalusi · Välja selgitada, mis viib inimesed depressiooni tundeni · Analüüsida depressioonis indiviidi funktsioneerimisvõimet Uurimisülesannete lahendamiseks kasutatakse erinevaid teemaga seonduvat kirjandust, haigust kirjeldavaid internetiallikaid ja ravijuhendit. Töö koosneb kahest osast. Esimeses osas on kajastatud depressiooni tähendus ja haiguse tagajärjed, põhi- ja lisasümptomid...
.......................12 10. Turism.......................................................................................................................................14 2 1.Riigi üldiseloomustus 1.1 Riigi üldandmed Ametlik riiginimi: Hollandi Kuningriik (Nederland) NLD Rahvaarv: 16 428 360 (2008) Pealinn: Amsterdam Elanikke pealinnas: 743 068 (2006) Rahaühik: euro Pindala: 41,528km² Riigipea: Kuninganna Beatrix Haldusjaotus: 12 provintsi Asukoht: Hollandi Kuningriik ehk Madalmaade Kuningriik asub Lääne-Euroopas ning koosneb Hollandist ja kuuest Kariibi mere saarest. Holland piirneb Saksamaa ja Belgiaga ning Põhjamerega (vt joonis 3). Keel: hollandi ja friisi keel Sümboolika: lipp punane-valge-sinine (vt joonis 1) ja vapp (vt joonis 2) Kohalik aeg: Hollandis on kasutusel talve- ja suveaeg. Talve- ehk standartaeg on GMT+1 ja
Akumuleeritud kulum (miinusmärgiga) 0 0 Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara 1200 1 200 1 200 Immateriaalse põhivara kulum -120 -240 Põhivara kokku 1200 1 080 960 AKTIVA KOKKU 2015 3 986 6 068 PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Lühiajalised võlakohustused (laenud, kapitalirent) 0 0 0 Pikaajaliste laenude, kapitalirendi lühiajaline osa 0 0 Ostjate ettemaksed toodete ja kaupade eest Võlad tarnijatele Mitmesugused võlad Maksuvõlad 1 376 676 Lühiajalised kohutused kokku 0 1 376 676
Nayarit Tepic 919 800 26 979 Nuevo León Monterrey 3 826 200 64 924 Oaxaca Oaxaca de Juárez 3 432 200 93 952 Puebla Puebla 5 070 400 33 902 Querétaro Santiago de Querétaro 1 402 000 11 449 Quintana Roo Chetumal 873 800 50 212 San Luis Potosí San Luis Potosí 2 296 400 63 068 Sinaloa Culiacán 2 534 800 58 238 Sonora Hermosillo 2 213 400 182 052 Zacatecas Zacatecas 1 351 200 73 252 Tabasco Villahermosa 1 889 400 25 267 Tamaulipas Ciudad Victoria 2 747 100 79 384 Tlaxcala Tlaxcala 961 900 4016 Veracruz Xalapa 6 901 100 71 699
326,69 46,67 1 407 629,3 563 51,18 3 843 435,2 497,5 55,90 10 980 286,2 639 69,46 3 518 447,6 304,08 38,01 2 141 871,4 437,22 62,46 4 361 398,9 424,4 52,40 1 046 788,2 419 59,86 2 796 413,2 618 68,67 9 420 308,2 540 54,00 1 474 368,5 403,89 57,70 1 489 647,1 385,62 42,85 2 869 487,5 315,48 35,05 6 075 374,3 502,8 62,85 14 397 240,2 431,7 47,97 9 068 771,8 412,0 51,50 3 361 1392,3 549,0 61,00 4 815 1089,8 424,0 47,11 2 918 1787,3 538,5 59,83 15 240 1337,6 324,9 40,62 24 191 1750,0 567,0 56,70 3 343 893,7 298,3 44,77 2 449 1405,2 516,3 64,54 4 654 2406,4 518,0 43,17 19 821 1186,5 484,2 53,80 3 149 1535,1 464,0 66,29 6 282 623,9 471,0 50,11 9 661 1014,4 462,0 51,33 10 388 1479,6 450,0 56,25 8 008 1782,7
Varude soetusmaksumuse arvestamisel kasutatakse kaalutud keskmise soetushinna meetodit. Tabel 2. Varud (tuh.kroonides) 31.12.2003 31.12.2002 Tooraine ja materjal 39 972 37 187 Lõpetamata toodang 2 332 3 207 Valmistoodang 6 259 5 498 Müügiks ostetud kaubad 2 613 2 176 Varud kokku 51 176 48 068 Allikas: AS A. Le Coq Tartu Õlletehas 3.4. Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja / või maksumusega alates 8 000 krooni. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 8 000 krooni kantakse kuludesse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Tabel 3. Materiaalne põhivara (tuh.kroonides)
(ametliku nimega ,,Esimene üleüldine rahvalugemine" ) . Loendus korraldati samasuguse programmi järgi terves Vene impeeriumis . Loenduse täpne aeg oli 28 jaanuar , 1987.aastal , täpselt öösel kell 12 . Kuupäev oli arvestatud Juliuse kalendri järgi . Gregoriuse kalendri järgi oleks rahvaloendus toimunud 9.veebruaril 1987.aastal . Loenduse tulemusena selgus , et Eesti rahvaarv 1881.aasta loenduse territooriumil oli 181 kuuga ( rohlem kui 15 aastaga ) kasvanud 945 068 inimeseni ehk 7,2% . Rahvaloenduse tulemused avaldati 8 aastat hiljem venekeelse koondteosena ( ,,Vene Impeeriumi esimene üldine rahvaloendus , 1987" ) Esimene Eesti Vabariigi rahvaloendus aastal 1922 Rahvaarv 1 107 059 Eestlaste osatähtsus 88% Linnaelanikke 27% Esimese rahvaloenduseni jõuti juba 1922 . See kestis 2 päeva . Selle tegelik nimetus oli ,,I Eesti rahvalugemine" . Üldrahvalugemise seaduse võttis Riigikogu vastu 27.juunil 1922.aastal . 25
1925 20 445 16 680 3 765 -3 225 540 0,5 1926 19 977 18 047 1 930 -2 857 -927 -0,8 1927 19 705 19 356 349 -1 751 -1 402 -1,6 1928 20 064 17 785 2 279 -667 1 612 1,5 1929 19 110 20 178 -1 068 -738 -1 806 1,7 Venelased olid koondunud 1930 19 471 -162 2 699 2,4 16 610 2 861 peamiselt Petserimaa idaossa, Narva- 462 1valdadesse
Rehvide müük 0 EUR 0 EUR 0 EUR 0 EUR 0 EUR 511 EUR 959 EUR 1 470 EUR Kauba müük 0 EUR 0 EUR 0 EUR 0 EUR 0 EUR 0 EUR 0 EUR 0 EUR Autoremont 0 EUR 0 EUR 0 EUR 0 EUR 0 EUR 0 EUR 0 EUR 0 EUR KOKKU 0 EUR 0 EUR 0 EUR 0 EUR 0 EUR 3 068 EUR 4 154 EUR 7 222 EUR Käibeprognoos aastate lõikes. 2012.a. 2013.a. 2014.a. 2015.a. 2016.a. Kokku Rehvide paigaldus, tasakaalustamine, remont ja hoiustamine 5 752 EUR 10 865 EUR 14 380 EUR 19 173 EUR 22 369 EUR 72 540 EUR Rehvide müük 1 470 EUR 6 391 EUR 9 587 EUR 10 226 EUR 12 782 EUR 40 456 EUR
2004. aastal oli Tsiili veinide osakaal Eesti turul üle 10%. Kahe riigi vaheliste majanduslike sidemete sidemete arendamises nähakse mõlema mõlemapoolselt poolselt suurt potentsiaali. Tsiili kaubavahetus Eestiga 2002-2004 (tuhat USD) 2002 2003 2004 Eksport 3 563 2 301 4 068 Import 49 11 046 1 783 Kaubavahetus 3 612 13 347 5 851 Kaubavahetuse bilanss 3 514 -8 744 2 284 Allikas: Tsiili Suursaatkond 2. Meetmed majanduse edendamiseks 19902004 on Tsiili majandus kasvanud kasvanud stabiilselt keskmiselt 5,5% aastas, samal samal perioodil on alla vaesuse piiri elavate elavate inimeste arv langenud 40%-lt 17%-le.
Iirimaa 1 609 762 19 807 586 8,13 Kreeka (s) 6 828 051 68 643 963 9,95 Hispaania 37 946 523 137 518 902 27,59 Prantsusmaa 260 225 886 355 081 245 73,29 Itaalia (s) 69 731 942 179 034 461 38,95 Küpros 1 068 282 2 372 750 45,02 Läti (s) 12 040 1 495 084 0,81 Leedu 356 773 5 583 082 6,39 Luksenburg 8 731 351 10 440 086 83,63 Ungari 3 072 214 15 735 423 19,52 Malta 988 788 1 288 137 76,76
9 889 8 861 8 087 7 003 5 373 9. Hamburg 6 137 926 792 804 545 479 999 9 462 7 702 6 307 5 139 3 410 10. Qingdao 4 238 000 000 000 000 700 000 9 349 7 068 5 208 4 005 1 860 11. Ningbo 2 772 200 000 000 000 500 000 9 200 6 600 4 683 3 308 2 180 12. Guangzhou 2 761 000 000 000 000 200 000 8 355 8 469 7 484 7 321 6 105 13
Peamised energiaallikad on sisseveetav nafta ja kivisüsi. 1997. aastal oli kavas võimsust 31 000 MW võrra suurendada. Äsjane plaan suurendada Maharashtras tootmisvõimsust USA-st juhitud konsortsiumi Enroni investeeringute abil takerdus vaidlustesse, sest BJP valitsus lükkas läbirääkimised ajutiselt edasi, et rahustada välismaaga sõlmivate äritehingute vastaseid natsionalistlikke rühmitusi. Mõned faktid: India kasutab 549 109 barrelit naftat päevas. Varu: 6 049 068 000 barrelit. India kaevandab põhiliselt rauamaaki, teemandeid, kivisüsi, lubjakivi, tsinki ja pliid. Töö kaevanduses. 6. Rahvastik India rahvastik on erakordselt kirev. India on rahvarvult Hiina järel teisel kohal, seal elab 16% maailma rahvastikust. Hoolimata pereplaneerimisprogrammist on rahvastiku juurdekasv vähenenud vaid pisut 1980. aastate keskpaiga 2,1 %-lt aastas 1990.-91. aasta 2 %-le.
Aasta rahavood 0 -10 000 1,0 -10 000 -10 000 1 6 000 0,855 5 130 -4 870 2 4 000 0,731 2 924 -1 946 3 3 000 0,624 1 872 -74 4 2 000 0,534 1 068 994 5 1 000 0,456 456 1 450 Projekt B Diskonteerimata Diskonteeritud Kumulatiivsed rahavood PVIF 17%n rahavood diskonteeritud Aasta rahavood 0 -10 000 1,0 -10 000 -10 000 1 5 000 0,855 4 275 -5 725
Эстония 436 289 19 000 195 2,30 Ирландия 1 609 762 19 807 586 8,13 Греция 6 828 051 68 643 963 9,95 Испания 37 946 523 137 518 902 27,59 Франция 260 225 886 355 081 245 73,29 Италия 69 731 942 179 034 461 38,95 Кипр 1 068 282 2 372 750 45,02 Латвия 12 040 1 495 084 0,81 Литва 356 773 5 583 082 6,39 Люксембург 8 731 351 10 440 086 83,63 Венгрия 3 072 214 15 735 423 19,52 Мальта 988 788 1 288 137 76,76 Голландия 78 330 505 119 141 883 65,75
Tööajatabel [1] Tööpäevad Jaak Joosep Kokku 10/1/2005 ### 10/2/2005 ### ### 1. Leia iga päeva kohta töötatud tundide 10/3/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut. 10/4/2005 ### ### ### 2. Leia iga töötaja kohta töötatud tundid 10/5/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut (näidata 10/6/2005 ### ### 10/7/2005 ### ### 10/8/2005 ### ### ### 10/9/2005 ### ### ### 10/10/2005 ### ### 10/11/2005 ### ### ### 10/12/2005 ### ### ### 10/13/2005 ### ### 10/14/2005 ### ### Viidatud allikad 10/15/2005 ### ### ### [1] H. Sarv, „Ajatabel palkadega,“ 200 10/16/2005 ### ### ### 18...
11 082 751 11 125 179 11 171 740 11 213 785 11 260 402 11 305 118 11 309 885 11 290 067 43 038 035 43 758 250 44 474 631 45 283 259 45 828 172 45 989 016 46 152 926 46 196 276 62 772 870 63 229 635 63 645 065 64 007 193 64 350 226 64 658 856 64 994 907 65 327 724 4 443 901 4 442 884 4 441 238 4 436 401 4 435 056 4 425 747 4 412 137 4 398 150 58 462 375 58 751 711 59 131 287 59 619 290 60 045 068 60 340 328 60 626 442 60 820 696 749 175 766 414 778 684 789 269 796 875 819 140 839 751 862 011 2 306 434 2 294 590 2 281 305 2 270 894 2 261 294 2 248 374 2 074 605 2 041 763 3 425 324 3 403 284 3 384 879 3 366 357 3 349 872 3 329 039 3 052 588 3 007 758 461 230 469 086 476 187 483 799 493 500 502 066 511 840 524 853
81 373 0 83 573 4 041 917 258 326 3,09 8 609 39 831 4 600 0 6 800 271 933 17 380 2,56 3 949 14 771 4 400 0 6 600 226 320 14 464 2,19 2 315 8 614 27 500 1 200 31 700 361 623 23 112 0,73 102 2 081 1 000 180 3 080 23 099 1 476 0,48 10 1 391 1 800 100 4 100 28 500 1 821 0,44 15 339 7 600 0 9 800 170 338 10 887 1,11 8 068 2 889 0 15 400 17 896 152 021 9 716 0,54 19 002 19 566 4 000 0 9 180 55 705 3 560 0,39 0 773 0 60 2 960 1 000 64 0,02 3 529 1 215 0 980 3 180 12 250 783 0,25 0 782 24 500 2 000 29 500 385 661 24 648 0,84 174 3 753 55 440 8 000 65 940 1 737 795 111 065 1,68 28 157 29 148
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 31 980 112 634 LISA 5 OÜ Ultex Haldus rahavoogude aruanne 2 010 2 009 Rahavood äritegevusest Laekumised kaupade müügist ja teenuste osutamisest 6 140 970 5 625 058 Muud äritegevuse tulude laekumised 0 33 Väljamaksed tarnijatele kaupade ja teenuste eest -4 095 068 -3 757 448 Väljamaksed töötajatele -1 192 140 -1 062 047 Makstud intressid -101 259 -280 559 Muud rahavood äritegevusest -1 020 312 -785 010 Kokku rahavood äritegevusest -267 809 -2 599 973 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel 0 -40 883
5 Kontuur LB OÜ 10 310 5 5 Brilliant M Communications 6 OÜ 7 983 8 6 Vatson Wunderman (Fanfare 7 OÜ) 7 518 9 10 8 DDB Eesti AS 7 385 10 8 9 Idea AD AS 7 068 6 7 10 ESTTBWA OÜ 7 060 7 9 11 Ecwador OÜ 5 422 11 11 12 Refleks OÜ 4 493 14 13 13 AD Angels OÜ 3 190 17 17 14 SAN Korpus OÜ 2 900 13 16 15 Kala Ruudus OÜ 2 471 16 18
detsember 1998 seisuga oli 9882.- (üheksa tuhat kaheksasada kaheksakümmend kaks) krooni. 1998 majandusaasta käive 35 965.- (kolmkümmend viis tuhat üheksasada kuuskümmend viis) krooni. Aasta lõpetati 5000.- krooni suuruse kasumiga. 1999.aasta majandustulemused olid edukad. Ettevõtte varade maht kasvas - käesoleva aasta 31. augusti seisuga oli see kokku 42 336.- (nelikümmend kaks tuhat kolmsada kolmkümmend kuus) krooni. Jooksva majandusaasta käive sama seisuga oli 78 068.- (seitsekümmend kaheksa tuhat kuuskümmend kaheksa krooni), sellest kohustused moodustasid kokku 4 989.- krooni. Perioodi kasum oli kokku 32 500.- krooni. 31 Äriplaan 3. ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS Projekti äriideeks on turismitalu väljaarendamine 19. sajandist pärit talukompleksis Saare Maakonnas X vallas. Ruudi talu asub X külas X rahvuspargi piiril. Talu
Aasta lõpetati 5000.- krooni suuruse kasumiga. 1999.aasta majandustulemused olid edukad. Ettevõtte varade maht kasvas - käesoleva aasta 31. augusti seisuga oli see kokku 42 336.- (nelikümmend kaks tuhat kolmsada kolmkümmend kuus) krooni. Jooksva majandusaasta käive 30 Äriplaan sama seisuga oli 78 068.- (seitsekümmend kaheksa tuhat kuuskümmend kaheksa krooni), sellest kohustused moodustasid kokku 4 989.- krooni. Perioodi kasum oli kokku 32 500.- krooni. 3. ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS Projekti äriideeks on turismitalu väljaarendamine 19. sajandist pärit talukompleksis Saare Maakonnas X vallas. Ruudi talu asub X külas X rahvuspargi piiril. Talu põhitegevusaladeks loodusturism, majutus ja toitlustus ning ökoloogiliselt puhaste toiduainete tootmine ja müük.
renoveerimine (ü) 70000272. Rahandusministeerium 1 519 480 177 1 466 827 648 200 000 52 452 529 0 0 1 519 480 177 4 Eraldised 1 222 068 505 1 195 270 439 0 26 798 066 0 0 1 222 068 505 41 Sotsiaaltoetused 5 000 000 5 000 000 0 0 0 0 5 000 000 413 Sotsiaalabitoetused ja muud eraldised füüsilistele isikutele 5 000 000 5 000 000 0 0 0 0 5 000 000
Mitmesugused pikaajalised nõuded -98 417 -100,00% 0 0,00% Kokku pikaajalised finantsinvesteeringud 854 852 868,60% 0 0,00% Kinnisvarainvesteering 150 000 0,00% -150 000 -100,00% Materiaalne põhivara Maa ja ehitised 571 746 133,51% 8 462 664 846,27% Masinad ja seadmed -306 068 -7,97% 489 117 13,84% Muu materiaalne põhivara 211 247 44,50% 228 161 33,26% -1 105 Põhivara akumuleeritud kulum 198 952 -10,25% 748 63,48% -7 176 Lõpetamata ehitus 7 176 103 0,00% 103 -100,00%
reguleerib nõukogu direktiiv 2010/18/EL 8. märtsist 2010, millega rakendatakse Euroopa Tööstuse ja Tööandjate Keskliitude Ühenduse, Euroopa Käsitööga Tegelevate Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtete Keskliidu, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföde- ratsiooni poolt vanemapuhkuse kohta sõlmitud muudetud raamkokkulepet ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 96/34/EÜ. Euroopa Liidu Teataja L 068, 18.03.2010, lk 13–20. 112 § 63 P uhkus 3. ptk 4. jg 6. Lapsehoolduspuhkust kasutava töötaja kaitseks on TLS näinud ette piirangu tema töö- lepingu ülesütlemisele (vt TLS § 93 lõige 1). § 63. Lapsepuhkus (1) Emal või isal on õigus igal kalendriaastal saada lapsepuhkust, mille eest tasu- takse Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära alusel:
system had to be determined, the superencipherment stripped off, and the repertory then built up. This would have imposed much greater difficulties than just solving another codebook edition—except for American alertness. Forty minutes after midnight, the American intercept post at Souilly picked up one of the first messages in the new system. Station x2 was sending it to station AN: 00:25 CHi-13 845 422 373 792 240 245 068 652 781 245 659 504 At 12:52 AN replied: CHI-13 os RGV KZD. Five minutes later x2 sent a second message to AN: 00:25 CHI-14 UYC REM KUL RHI KWZ RLF RNQ KRD RVJ UOB KUU UQX UFQ RQK When these appeared on the desk of code cryptanalyst Lieutenant Hugo Berthold, he guessed at once what had happened: x2 sends a 13- group cipher message (cHi-13) in a new system. AN responds with os, a well-known service abbreviation for Ohne Sinn ("message unintelligible"),
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
