Denmark Suurim tuulepark (Alta) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Suurimad tuuleenergia tootjad maailmas (Top 5 2010.a seisuga) Hiina 44 733 MW USA 40 180 MW Saksamaa 27 215 MW Hispaania 20 676 MW India 13 066 MW Tuuleenergia plussid Taastuv ja puhas energialiik Suur tasuta ressurss (tuul) Ei saasta õhku ega vett Arenev ja täiustuv tehnoloogia Tuuleenergia miinused Tuule kiirus soovitavalt vähemalt 6 m/s Müra tekitamine Lindude lennu takistamine Kallis rajada Vajab palju maad Kasutatud allikad www.tuuleenergia.ee www.wikipedia.org www.skypower.ee www.google.ee (fotod)
Kokku pikaajalised kohustused 125 000 125 000 Kokku kohustused 782 187 599 787 Omakapital Osakapital nimiväärtuses 120 000 120 000 Kohustuslik reservkapital 12 000 12 000 Eelmiste perioodide jaotamata kasum(kahjum) 1 027 744 986 679 Aruandeaasta kasum (kahjum) 6 956 41 066 Kokku omakapital 1 166 700 1 159 745 KOKKU KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL 1 948 887 1 759 532 Lisa 2 Kasumiaruanne (skeem 2) (kroonides) 2010 2009 Müügitulu 7 768 005 9 417 469 Müüdud toodangu(kaupade,teenuste)kulu - 3 036 666 - 4 202 943
USA ·Pealinn-Washington ·Pindala-9 826 630 km2 ·Ametlik keel-Inglise keel ·Rahvaarv-312 066 000 ·Rahvastiku tihedus- 32 in/km2 ·Riigikord- Presidentaalne liitriik ·President-Barack Obama ·Asepresident-Joe Biden Rahaühik-Dollar(USD) MAJANDUSEST ÜLDISELT ·maailma suurima majandusega riik ·sisemajanduse kogutoodang (SKT) ületab lähima konkurendi Jaapani umbes kolmekordselt ·SKT inimese kohta on ligikaudu 45 000 USD ·maailma suurim importöör ja Saksamaa järel suuruselt teine eksportöör MAJANDUSE ISELOOMUSTUS ·USA majandust iseloomustab keskmisest kiirem kasv,
Narva Vanalinna Riigikool Evelina Säkk 10. klass JAAPAN referaat geograafias Narva 2010 Pindala: 377 835 km² Rahvaarv: 127 066 000 Rahvastiku tihedus: 337 in/km² Pealinn: Tokyo Ajavöönd: +9 GMT Jaapani veevarud on piisavad, kuna langeb suhteliselt palju sademeid ja suurem osa jõgedest saab oma vee liustikest. Kuna Jaapan koosneb paljudest saartest, siis on tal ka väga pikk rannajoon. Vesi mängib Jaapani maastikupildis ja jaapanlaste elus väga suurt rolli. Jaapan asub
Märts 691,396 790,779 843,47 940 1 053 Aprill 684,494 788,414 801,11 957 1 054 Mai 728,401 775,057 859,56 954 1 058 Juuni 806,565 875,142 912,93 1 014 1 135 Juuli 687,881 766,62 784,61 944 1 051 August 691,716 719,773 817,32 904 1 023 September 710,825 769,88 825,53 942 1 063 Oktoober 739,074 781,384 812,73 962 1 066 November 774,609 759,973 867,76 968 1 093 Detsembe 841,972 809,249 918,02 1 028 1 160 r Allikas: Eesti Statistika andmebaas Aastal 2007 oli Eesti keskmine brutopalk kõrgeim detsembris, milleks oli 841,972 eurot. Sellele järgnes juuni, kus oli keskmiseks brutopalgaks 806,565 eurot. Madalaim Eesti keskmine brutopalk oli jaanuaris, milleks oli 631,128 eurot. Aastal 2009 oli Eesti keskmine brutopalk võrreldes 2007 aastaga tõusnud igakuiselt, vaid
Maksuamet 819 040 900 Statistikaamet 67 535 500 Tolliamet 283 478 300 Eesti Proovikoda 5 245 800 Riigihangete Amet 6 643 200 RAHANDUSMINISTEERIUMI kulud kokku 2 066 331 500 RIIGIEELARVE KULUD KOKKU 38 758 141 200 RAHANDUSMINISTEERIUMI KULUD 2004 (kroonides) Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 48 451 639 Rahandusministeerium 894 611 135 Maksuamet 1 028 413 318 Statistikaamet 62 322 140
Epost: [email protected] Faks: (372) 6688 001 S.W.I.F.T.: TABUEE22 Epost: [email protected] Teleks: 173893 tbbee Registrikood: 10237984 Avatud: E. R. 9.00 17.00 Web Page: http://www.tbb.ee Estonia puiestee kontor Klienditugi: Estonia pst. 5a ,10143 Tallinn Eesti Tel.: (372) 6688 060 Tel.: (372) 6688 066 Faks.: (372) 6688 065 Faks: (372) 6688 009 Epost: [email protected] Epost: [email protected] Avatud: E. R. 9.00 19.00 Pangakaardid: L. 9.00 15.00 Tel.: (372) 6688 088 Narva filiaal Faks: (372) 6688 089 Epost: [email protected] Kerese 4, 20304 Narva Eesti Tel
......................................................................................5 Fuji mägi..................................................................................................................................... 5 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................6 2 Jaapanist Pindala: 377 835 km² Rahvaarv: 127 066 000 Rahvastiku tihedus: 337 in/km² Pealinn: Tokyo Ajavöönd: +9 GMT Geograafiline asend Jaapan koosneb saarteketist, millest nelja suuremat tuntakse ka Jaapani kodusaartena. Jaapan hõlmab ka rühma väiksemaid saari nelja suurima saare ümber ning eemalejäävat Nansei saarterühma, millesse kuulub Okinawa. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: Honsh (231000 km2), Hokkaido (83500 km²), Kysh (42000 km²) ja Shikoku (19000 km²). Kõigi
Seadlusandlusorgan on kahekojaline parlament, mis moodustatakse üldistel ja otsestel valimistel. Suurem osa Jaapani pindalast on keskmäestikud ja vulkaanilised alad (u. 150 vulkaani). Tasandikke on jõgede alamjooksudel ja rannikul. Majandus on kõrge arengutasemega imperialistlik tööstus-põllumaa. Sisemiselt kogu produktilt ja tööstuse kogutoodangult jääb ta kapitalilt riikide hulgas maha üksnes USA-st. 3. ÜLDANDMED Riik: Jaapan Pindala: 377 835 km² Rahvaarv: 127 066 000 inimest Rahvastiku tihedus: 337 inimest/km² Riigikeel: jaapani keel Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: keiser Akihito Valitsusjuht: peaminister Junichiro Koizumi Pealinn: Tôkyô SKT: 4366 miljardit USD 3 Rahaühik: Jaapani jeen 4. GEOGRAAFILINE ASEND Jaapan koosneb saarteketist, millest nelja suuremat tuntakse ka Jaapani kodusaartena. Jaapan
.........................................................Tööstuse areng 12......................................................................................... Transpordi iseloomustus 13...............................................................................................Turismi iseloomustus 14...................................................................................................Kasutatud materjal Riigi üldiseloomustus Üldandmed Pindala: 377 835 km² Rahvaarv: 127 066 000 inimest Pealinn: Tky Pealinna elanike arv: 8 550 000 inimest Keel: jaapani Rahaühik: jeen (JPY) Geograafiline asend Jaapan koosneb saarteketist, millest 4 suuremat tuntakse ka Jaapani kodusaartena. Jaapan hõlmab ka rühma väiksemaid saari nelja suurima saare ümber ning eemalejäävat Nansei saarterühma, millesse kuulub Okinawa. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: Honsh
3 3 003 00000011 19 13 023 00010011 35 23 043 00100011 51 33 063 00110011 4 4 004 00000100 20 14 024 00010100 36 24 044 00100100 52 34 064 00110100 5 5 005 00000101 21 15 025 00010101 37 25 045 00100101 53 35 065 00110101 6 6 006 00000110 22 16 026 00010110 38 26 046 00100110 54 36 066 00110110 7 7 007 00000111 23 17 027 00010111 39 27 047 00100111 55 37 067 00110111 8 8 010 00001000 24 18 030 00011000 40 28 050 00101000 56 38 070 00111000 9 9 011 00001001 25 19 031 00011001 41 29 051 00101001 57 39 071 00111001 10 A 012 00001010 26 1A 032 00011010 42 2A 052 00101010 58 3A 072 00111010
Vapside kandidaat oli liidu keskjuhatuse esimees Andres Larka. Laidoneri kandidatuuri võttis üles Asunike 6 Koondis ja teda toetas Rahvuslik Keskerakond. Kolmandaks kandidaatiks sai Konstantin Päts kelle taga oli Põllumeestekogu. Kõik kandidaadid vajasid kandidatuuri saamiseks 10 000 allkirja. See muudeti omalaadseks eelhääletuseks, kus vabadussõjalased said 62 070 häält, Laidoner 38 066 ja Päts 18 501. Kuigi vapsidel oli siin arusaadav enamus ei saa seda üle tähtsustada, kõik olenes valimistel. 1934. aasta alguseks oli Suure Kriisi haripunkt möödas, majandus oli paranema hakanud, konstitutsiooni kriis oli läbi. Kuid samas käis enneolematult äge valimiskampaania, mis tekitas rahva seas arusaadavat ärevust ja teadmatust milline poliitiline võim haarab juhikoha. 7 4
Eriarstiabi osutamine 351 217 605 253 514 825 Medical SPA 909 614 1 122 283 773 953 Iluteenused 606 410 470 045 191 803 Nõupidamiste korraldamine 1 221 267 728 890 1 030 189 Kokku müüdud toodangu (kaupade 16teenuste) 058 460 kulu 15 938 136 11 475 149 Tooraine ja materjal 230 653 179 066 131 672 Edasimüügi eesmärgil ostetud kaubad 3 097 143 3 134 594 2 484 706 Energia 1 207 532 1 165 988 796 166 Elektrienergia 514 769 413 562 Kütus 651 219 382 604 Transpordikulud 230 330 292 862 163 513
mida abort avaldab nende elule, on mehed tihti erakordselt ausad ja otsekohesed ning tänu nende leina läbi töötamisele on saavutatud suuri edusamme. Abortion Grief Australia Inc. PO Box 904 Canning Bridge WA 6153 Admin: Ph/Fax 08 9313 1784 Abortion Grief & Pregnancy Crisis Line 1300 363 550 Men & Abortion Trauma Line 1300 887 066 Website: www.abortiongrief.asn.au AGA is a tax deductible charity
93.Missugused olid üldised sõjale läinud kulutuste numbrid? V:Ligikaudu kulutas Eesti riik sõjategevusele 178.770 milj. 94.millise summa eest olevat Eesti sõjavägi saanud sõjasaaki? V:12,223 miljoni krooni väärtuses.Sealhulgas kaks inglaste poolt kinnivõetud miiniristlejat. 95.Millised olid Eesti riigi võlad teistele riikidele? V:Soomele- 21 500 000 Soome marka, Prantsusmaale 13 695 221 Prantsuse franki, Inglismaale -1 109 549 naela, Ameerika Ühendriikidele 12 066 221 dollarit. 96.mis Riigile oli Eesti võlg kõige suurem? V:Inglismaale- 30% üldsummast. 97.Kuidas avanesid võimalused Eesti Vabadussõjaks? V: need avanesid Vene Revulutsiooniga 1917 aastal. 98.Millal võidi asuda Eesti riigi kavakindlale ülesehitamisele? V:1919 aastal, pärast meie vägede võidukat vastupealetungi, kui maa oli vaenlastest puhastatud. 99.Millistel kahel ajajärgul oli kõige suurem tähtsus Vabadussõja kestel?
109,0 67,5 9 627 2,72 4 14,04 2 72,4 44,8 10 623 2,84 9576,80 13,14 2 102,6 63,3 11 611 3,31 7286,28 9,99 2 27,4 16,9 12 610 3,35 7089,05 9,72 1 2130250 567,0 35,0 13 066 60,53 ,63 2922,15 2 19525,3 110,6 69,1 14 665 1,29 0 26,78 7 2 21,2 13,0 15 585 4,25 3604,63 4,94 2 73,8 45,5 16 608 3,42 6797,44 9,32 8 1.3
Ülesanne. Andmed ja valemid Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Andmed ja valemid Üliõpilane Õppemärkmik õppejõud Õpperühm valemid ülikool stituut 2 viimane nr a Sisestage paremal olevatesse lahtritesse oma 2 matrikli viimane (a) ja eelviimane (b) number. Nende kaudu arvutub automaatselt y nr ja z nr. Funktsioonide väärtused Nende numbrite järgi võtad allolevatest valemitest kaks varianti. Ülejäänud kustuta ära. a b x y z 3 3,75 -1 14,5403039 -1,92107509 y Koostada Exceli valem...
58 462 375 58 751 711 59 131 287 59 619 290 60 045 068 60 340 328 60 626 442 60 820 696 749 175 766 414 778 684 789 269 796 875 819 140 839 751 862 011 2 306 434 2 294 590 2 281 305 2 270 894 2 261 294 2 248 374 2 074 605 2 041 763 3 425 324 3 403 284 3 384 879 3 366 357 3 349 872 3 329 039 3 052 588 3 007 758 461 230 469 086 476 187 483 799 493 500 502 066 511 840 524 853 10 097 549 10 076 581 10 066 158 10 045 401 10 030 975 10 014 324 9 985 722 9 957 731 402 668 405 006 407 810 410 290 413 609 414 372 415 832 417 520 16 305 526 16 334 210 16 357 992 16 405 399 16 485 787 16 574 989 16 655 799 16 730 348 8 201 359 8 254 298 8 282 984 8 318 592 8 355 260 8 375 290 8 404 252 8 443 018
sajandi lõpus. 2004. aastal oli 19,5% elanikest 65 aastased või vanemad, 2006. aastal oli sama näitaja juba 20,8%. Pidevalt suureneb pikaealiste inimeste arv. Kui 1963. aastal oli Jaapanis 153 üle saja-aastast inimest ja 1981. aastal 1000, siis 2007. aasta septembri lõpuks oli neid juba 32 295 ning 2008. aasta septembri lõpuks 36 276.( 1 ) Jaapani rahaühikuks on jeen ( JPY ).( 1 ) Jaapani keisriks on Akihito ning peaministriks Tar As ( 1 ) Jaapani rahvaarv 2008.aastal on 127 066 000 . ( 1 ) 5 2.Loodus 2.1 Pinnamood Jaapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honshu saarel. Piki Honshu saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Seal on arvukalt üle 3000 m kõrguseid mägesid. Jaapani kuulsaim ja kõrgeim mägi on Tkyst umbes 80 km kaugusel asuv 3776 m kõrgune Fuji mägi, mida jaapanlased hüüavad Fuji-san
Laenukohustused 0 63 751 9 Kokku pikaajalised kohustused 0 63 751 Kokku kohustused 515 966 736 614 Omakapital Osakapital nimiväärtuses 2 500 2 500 11 Kohustuslik reservkapital 77 174 77 174 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 1 260 027 2 066 497 Aruandeaasta kasum (kahjum) -379 183 -806 470 Kokku omakapital 960 518 1 339 701 Kokku kohustused ja omakapital 1 476 484 2 076 315 4 OÜ Baltic Premator 2011. a. majandusaasta aruanne Kasumiaruanne (eurodes)
Sotsiaal-Humanitaarinstituut Õigusteaduskond Seksuaalse iseloomuga kuritegude ennetamine Kristine Kaasonen Juhendaja: Lembit Allingu Tallinn 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Seksuaalse iseloomuga kuriteod ............................................................................................ 4 2.1 Vägistamine...................................................................................................................... 4 2.1.1 Vihavägistamine.........................
sama). Kõik riigis toodetud kaupade ja teenuste väärtus. Et saaks võrrelda teiste riikidega arvestatakse USA dollarites elaniku kohta. Ei sisalda sissetulekuid välismaalt ega ka välisfirmade toodangut. Mida rohkem kaupu ja teenuseid toodetakse, seda rikkam on riik. See on osa RKT-st rahvuslikust kogutoodangust e. rahvatulust. Sisemajandus puudutabki sisemist majandust, kõike seda, mis toimub riigi enda territooriumil ja välisfirmades tehtu arvesse ei lähe. Turuväärtus. Eestis 10 066 US$. (2001) ja 20,3 (2006) https://www.cia.gov/library/publications/the-world- factbook/geos/en.html Gross Domestic Product (purchasing power party) GDP(per capita) 2) RKT rahvuslik kogutoodang, on rahvatulu. On kõigi inimeste tulud e. kogu rahva tulud, mis teatud perioodi (aasta) kestel on saadud. Kogumaksumus. Gross National Product - GNP või Gross National Income - GNI 3) Energia tarbimine ühe elaniku kohta
Muud kulud 2 300 5 000 6 500 Personalikulu Brutopalk (makstakse välja samal kuul) 503 408 800 000 1 100 000 Sotsiaalmaks (tasutakse järgmisel kuul) 166 125 264 000 363 000 Töötuskindlustusmaks (tasutakse jrgm kuul) 1 510 2 400 3 300 Kokku töötasukulud 671 043 1 066 400 1 466 300 Koolituskulud 22 000 30 000 30 000 Maksud Muud maksud (riigilõivud jms) 0 0 0 Amortisatsioon Hoonete amort 0 0 0 Seadmete ja muu põhivara amort 4 500 27 000 39 000 Immateriaalse põhivara amort 0 0 0
Sissetulnud laenud 1 128 7 930 14 629 3504 10 034 Aruandeperioodi riik 1 903 15 856 25 949 2428 17 130 Omakapital 1 398 10 840 19 906 2 056 16 906 Rahvusvahelised laenud 505 5 015 6 042 373 223 Porfoolio investeeringud 5 751 15 066 50 283 6 021 34 916 Aktiva -328 -792 4 125 390 321 Omandiväärtpaberid 25 -417 2 582 492 1710 Võlakirjad -353 -375 1 542 -102 -1 388 Passiva 6 079 15 858 46 159 5 631 34 595
Varud kokku 392 197 291 655 Lisa 6 Materiaalne põhivara Masinad ja seadmed Inventar Kokku Saldo seisuga 31.12.2006 Soetusmaksumus 132 697 0 132 697 Akumuleeritud kulum -47 631 0 -47 631 Jääkmaksumus 85 066 0 85 066 2007. a toimunud muutused Ostud ja parendused perioodi jooksul 0 28 650 28 650 Amortisatsioonikulu -39 582 0 -39 582 Saldo seisuga 31.12.2007 Soetusmaksumus 132 697 28 650 161 347 Akumuleeritud kulum -87 213 0 -87 213 Jääkmaksumus 45 484 28 650 74 134 2008. a toimunud muutused
renoveerimine (ü) 70000272. Rahandusministeerium 1 519 480 177 1 466 827 648 200 000 52 452 529 0 0 1 519 480 177 4 Eraldised 1 222 068 505 1 195 270 439 0 26 798 066 0 0 1 222 068 505 41 Sotsiaaltoetused 5 000 000 5 000 000 0 0 0 0 5 000 000
81 2007 Põlva 194,49 818,78 0,00 1 013,27 0,00 82 2007 Põlva 87,00 1 205,00 0,00 1 292,00 1,00 83 2007 Põlva 97,00 285,33 0,00 382,33 1,00 84 2007 Põlva 120,90 114,16 0,00 235,06 1,00 85 2008 Põlva 393,80 1 383,80 0,00 1 777,60 0,00 86 2008 Põlva 202,80 83,20 0,00 286,00 1,00 87 2008 Põlva 209,18 857,13 0,00 1 066,31 0,00 88 2008 Põlva 138,79 1 118,94 0,00 1 257,73 0,00 89 2008 Põlva 97,00 194,24 0,00 291,24 1,00 90 2008 Põlva 120,90 116,14 0,00 237,04 1,00 91 2000 Tartu 8,70 544,00 0,00 552,70 0,00 92 2000 Tartu 81,00 59,00 0,00 140,00 1,00 93 2000 Tartu 25,00 19,60 0,00 44,60 1,00 94 2000 Tartu 32,00 324,00 0,00 356,00 1,00
Raha välja kokku 6 600 6 200 7 866 7 866 7 866 10 466 10 466 10 466 10 466 10 466 10 466 15 466 660 Raha jääk per. lõpus 3 600 2 600 1 934 1 268 602 2 536 4 470 6 404 8 338 10 272 12 206 9 140 9 140 Rahal. vah.muutus 3 600 -1 000 -666 -666 -666 1 934 1 934 1 934 1 934 1 934 1 934 -3 066 9 140 Kommentaar tulemusele: Raha jääk on positiivne ning tulud katavad ära planeeritud kulutused. Samas ei ole rahajääk ülearu suur ja mõnes kuus on isegi liiga väike. Kui mingil põhjusel müük ei lähe nii nagu planeeritud ja / või kulud osutuvad suuremaks, siis võib rahajääk muutuda negatiivseks. Üldjuhul oleks hea, kui raha varu oleks suurem.
m p Tulud kokku Käibevara i Kulud kokku Põhivara l 2009: 5 729 454 i u 2009: 5 788 681 2009: 5 614 859 2009: 393 210 2010: 6 066 143 n s 2010: 5 560 227 2010: 5 126 331 2010: 293 111 2011: 6 116 350 u s 2011: 5 851 360 2011: 5 522 171 2011: 347 399 s Muutuvkulud Püsikulud Raha Lüh.aj. fin.invest
Tööajatabel [1] Tööpäevad Jaak Joosep Kokku 10/1/2005 ### 10/2/2005 ### ### 1. Leia iga päeva kohta töötatud tundide 10/3/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut. 10/4/2005 ### ### ### 2. Leia iga töötaja kohta töötatud tundid 10/5/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut (näidata 10/6/2005 ### ### 10/7/2005 ### ### 10/8/2005 ### ### ### 10/9/2005 ### ### ### 10/10/2005 ### ### 10/11/2005 ### ### ### 10/12/2005 ### ### ### 10/13/2005 ### ### 10/14/2005 ### ### Viidatud allikad 10/15/2005 ### ### ### [1] H. Sarv, „Ajatabel palkadega,“ 200 10/16/2005 ### ### ### 18...
maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa. Riigihümn : Kimi ga yo Pealinn : Tky Pindala : 377 835 km2 Riigikeel(ed) : jaapani Rahvaarv : 127 066 000 (2008) Rahvastiku tihedus : 337 in/km2 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Keiser : Akihito (alates 07.01.1987) Peaminister : Yukio Hatoyama Iseseisvus : umbes 660 eKr SKT : 4366 miljardit USD SKT elaniku kohta : 38 341 USD Rahaühik : Jaapani jeen (JPY)
Tallinna Saksa Gümnaasium Eesti kindraleid ja admirale. Sille Janu 11b Tallinn 2008 SISUKORD Sisukord 1. Kindral - Johan Laidoner 2. Kindralmajor - Andres Larka 3. Kindralmajor - Ernst Põdder 4. Kindralmajor - Aleksander Tõnisson 5. Kontadmiral - Johan Pitka 6. Kindralmajor - Aleksander Jaakson 7. Kindralmajor - Gustav Jonson 8. Kindralmajor - Jaan Kruus 9. Kindralmajor - August Kasekamp 10. Kindralmajor - Otto Heinze 11. Kindralmajor - Herbert Brede 12. Kindralmajor - Hugo Eduard Kauler 13. Kindral - Aleksander Einseln 14. Kindralmajor Richard Tomberg 15. Kindralmajor Rudolf Johannes Reimann Tulevane Eesti vägede ülemjuhataja vabadussõjas Johan (ka Johann) Laidoner sündis 12. veebruaril 1884 Viljandimaal Viiratsi vallas ema vanemate Raba renditalus, kus tulevase kindrali isa oli sulaseks. Laidoner õppis 1892 - 1894 Vi...
Tallinna Ülikool Eesti Keele ja Kultuuri Instituut Eesti keel võõrkeelena ja eesti kultuur Oksana Seliverstova Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel Death and funeral ceremonies of the Estonian people and Russians are living in Estonia Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD Marju Torp-Kõivupuu Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3 1. Surm kui bioloogiline ja filosoofiline kategooria ................................................................... 5 2. Matmiskombestik..............
ДЕСЯТЬ СОВЕТОВ СТУДЕНТАМ ДЛЯ УСПЕШНОЙ РАБОТЫ НАД ЗАДАЧАМИ 1. Если мы говорим, что знаем значение какой-то физической величины x , то это означает следующее: мы знаем числовое значение этой величины N и её единицу измерения А. x NA Бессмысленно говорить, например, что длина данного стола составляет 1,5. Если же мы говорим, что длина стола составляет 1,5 м (метра), то мы уже имеем представление о данной физической величине. Некоторые студенты начинают сомневаться в правильности решения задачи только на том основании, что, по их мнению, ответ «слишком большой (слишком маленький)». Числовое значение величины зависит от выбранных единиц измерения! Например, длина того же стола, выраженная в километрах, будет 0, 0015 xкм а выраженная в микр...
W. Lambert Gardiner has been leading his life in neat, The Psychology of Communications multiple-of-five-year installments for the convenience of biographers. VOLUME 1 1935-1955 GROWING IN SCOTLAND Flunked out of elementary school, High School, and Glasgow University. The Psychology of VOLUME 2 1955-1960 STUDYING IN CANADA Communication Work by day and study by night. B. A. Sir George Williams University. High School Teaching Diploma McGill University. VOLUME 3 1960-1965 STUDYING IN USA Ph. D. Cornell University. Nothing else happened. VOLUME ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
