Pindala: 111 003 km² Riigikeel:bulgaaria Rahvaarv: 7 679 290 President: Georgi Parvanov Peaminister:Sergej Stanisev Rahaühik:leev Bulgaaria kaart Eesti Andmed Pealinn:Tallinn Pindala:45 226 km² Riigikeel:Eesti Rahvaarv:1 340 600 Riigikord:parlamentaarne vabariik President:Toomas Hendrik Ilves Peaminister:Andrus Ansip Eesti kaart Hispaania Kuningriik Andmed Pealinn:Madrid Pindala:504 782 km² Riigikeel:hispaania Rahvaarv:45 061 300 Kuningas:Juan Carlos I Peaminister:José Luis Rodríguez Zapatero Rahaühik:euro Hispaania kaart
PÄIKE Koostas: INDRO TÕNURIST Päike on päikesesüsteemi keskpunkt. Päike on oma omaduselt tüüpiline täht. Kõik päikese kohta kirjapandu kehtib ka enamiku teiste tähtede kohta. Andmed Kaugus Maast:150 milj. Km Läbimõõt:1,4 milj. Km Mass:1,99*1030 kg Temperatuur:5800k Kiirgusvõimsus:3,9*1026 W Kaalub umbes sama palju kui 300 000 Maad Vanus- umbes 4, 5 miljardit aastat Päikese siseehitus Tuumast vabanenud energia levib pinna suunas algul kiirgusena, hiljem ainevoolude - konvektsiooni teel. Päikeses toimub põlemine, mis kestab veel umbes 5 miljardit aastat Keemiline koostis * vesinikku 92, 1% * heeliumit 7, 8% * hapnikku 0, 061% * süsinikku 0, 03% * lämmastikku 0, 0084% * neooni 0, 0076% * rauda 0, 0037% * räni 0, 0031% * magneesiumi 0, 0024% ja teisi 0.03% Päikeseloide Kuuma aine väljapaiskumine. Fotod satel...
PõhjaCarolina PõhjaCarolinast üldiselt PõhjaCarolina paikneb Ameerika Ühendriikide idarannikul. Põhja Carolina koosneb sajast maakonnast ja selle pealinn on Raleigh. Kuid suurim linn PõhjaCarolinas on Charlotte, hetkel elab seal 696 000 inimest. PõhjaCarolina on kiiresti kasvav osariik, kirju majanduse ja kiiresti kasvava rahvaarvuga. Hetkel on rahvaarv umbes 9 061 032 inimest. PõhjaCarolina pindala on 135 506 km² ning rahvaarvu tihedus on 63,80 in km². Majandus Kasvatatakse tubakat puuvilla, maapähklit, Sojauba q Peetakse : q piimakarju q sigu q broilereid q Tööstustest on esindatud: q tekstiilitööstus q tubakatööstus q
hankivas majanduses ja eelkõige põllumajanduses. Kreekas ja Portugalis isegi üle 10% tööjõust. · Vahemere maad liitusid Euroopa lõimumisprotsessiga suhteliselt hilja. · Vahemere maad on Euroopa peamised turismimaad. Hispaania Kuningriik · Riigihümn: Marcha Real · Pealinn: Madrid · Suuremad linnad: Madrid, Barcelona, Sevilla · Pindala: 504 782 km² · Riigikeel: hispaania · Rahvaarv: 45 061 300 (2006) · Rahvastiku tihedus: 85 in/km² · Kuningas: Juan Carlos I · Hispaania naaberriigid on Portugal, Prantsusmaa, Andorra. · Hispaania asub EdelaEuroopas Pürenee poolsaarel. · Hispaania pinnamoodi iseloomustavad kõrgplatood ja mäestikud. · Hispaania lõunaosal on palju ühist Põhja Aafrikaga. · Metsarohke põhja ja looderannik sarnaneb rohkem Kesk Euroopaga. · Muust Hispaania riigi osast erineb põhja ja looderannik, mis on
ei - tegemist on muud tüüpi suhtega (näit. juhatuse liige, nõukogu liige) ning töötuskindlustusmakseid ei tasuta Tööandja töötus- Sotsiaal- kindlustus maks Palgakulu 177 4 180 17 025 186 4 388 17 870 174 4 095 16 677 182 4 298 17 503 0 4 061 16 367 0 4 263 17 180 0 3 980 16 040 - 0 4 177 16 835 tav netopalk, mustad väljad arvutab kalkulaator dlustusmakseid stusmakseid ei tasuta
II Võnkeperioodide määramine. n ( T -T ) 2 1) T 1 = ( 2, 061 + 2,113 + 2,117 + 2,107 ) = 2, 0995 s i 4 T j = tn -1, i =1 n ( n - 1) 2
KÄIBEVARA KOKKU 19 340 45,15% 19 301 Põhivara Sidusettevõtte aktsiad ka osakud 46 0,11% 116 Pikaajalised nüuded ja rendi ettemaksed 2 973 6,94% 1 524 Kinnisvarainvesterringud Materiaalne põhivara 16 321 38,10% 16 007 Immateriaalne põhivara 4 159 9,71% 4 061 PÕHIVARA KOKKU 23 498 54,85% 21 708 VARAD KOKKU (aktiva kokku) 42 838 100,00% 41 009 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Lühiajalised kohustused Laenukohustused 2 758 6,44% 932 Riiklike toetuste väljamakseks saadud summad 3 611 8,43% 2 400 Võlad ja Ettemaksed 9 832 22,95% 9 722
If market Bond 8% interest rate interest i = 7% payments 1 7% 0,93458 16 000 14 953 16000 2 7% 0,87344 16 000 13 975 16000 3 7% 0,81630 16 000 13 061 16000 4 7% 0,76290 16 000 12 206 16000 5 7% 0,71299 16 000 11 408 16000 6 7% 0,66634 16 000 10 661 16000
29 11101 35 1D 30 11110 36 1E 31 11111 37 1F 32 100000 40 20 Dec Hex Oct Bin Dec Hex Oct Bin Dec Hex Oct Bin Dec Hex Oct Bin 0 0 000 00000000 16 10 020 00010000 32 20 040 00100000 48 30 060 00110000 1 1 001 00000001 17 11 021 00010001 33 21 041 00100001 49 31 061 00110001 2 2 002 00000010 18 12 022 00010010 34 22 042 00100010 50 32 062 00110010 3 3 003 00000011 19 13 023 00010011 35 23 043 00100011 51 33 063 00110011 4 4 004 00000100 20 14 024 00010100 36 24 044 00100100 52 34 064 00110100 5 5 005 00000101 21 15 025 00010101 37 25 045 00100101 53 35 065 00110101
Käibemaks 115 235 299 387 Üksikisiku tulumaks 142 147 107 033 Sotsiaalmaks 257 124 194 458 Kohustuslik kogumispension 9 517 6 107 Töötuskindlustusmaks 6 489 6 226 Kokku 531 891 686 061 Lisa 10. Muud viitvõlad. 31.12.2006 31.12.2005 Intressivõlad 6 324 5 814 Komandeeringu avanss 0 2 560 Kokku 6 324 8 374 Lisa 14. Müüdud toodangu kulu 2006 2005
vastavalt 32,0%, 58,3% ja 9,7%. Laste osakaal 17821858: 29%o, langedes 1820. aastate 10%o aastail 1820-21. Liivimaa kubermangus oli seega 19. sajandil tunduvalt langenud (ja keskel küll juba 20%ole. Aastail 185155 oli oli abiellumuskordaja 1873-82: 7,4%o. langes jätkuvalt), vanurite osakaal siiski veel suremus veel 29,8%o, 186670 (näljaaastad Pikema aja (1801-1923) kohta on olemas suhteliselt madal ja rahvastiku vanuseline andmed Viljandimaa kohta: sajandi kesk 186869) koguni 32%o. Selge langus algas nii koostis Eesti taaste kui seisukohalt Liivimaal 1870.80. üsna soodne. ...
ühe ühiku keskmine müügihind 57 55 56 56 57 59 65 66 Raha sissetulek Laekumine müügist arvestades krediiti müüki 99 910 96 307 98 283 99 854 103 441 108 061 128 085 141 795 sellest 0% määraga maksustatavat müügitulu 0 0 0 0 0 0 0 0 sellest 5% määraga maksustatavat müügitulu 0 0 0 0 0 0 0 0
- võlad tarnijatele 73 353 041 19 062 463 54 290 578 284,8% Maksuvõlad - viitvõlad 826 477 486 329 340 148 69,9% - võlad töövõtjale 902 754 1 212 465 - 309 711 -25,5% - intressivõlad 232 109 386 171 - 154 062 -39,9% Muud viitvõlad 168 188 10 061 158 127 1571,7% Kokku viitvõlad 1 303 051 2 095 026 - 791 975 -37,8% Lühiajalised kohustused 100 639 566 74 918 136 25 721 430 34,3% kokku Pikaajalised kohustused Kapitalirendikohustused 2 257 192 4 904 043 - 2 646 851 -54,0% Kohustused kokku 102 896 759 79 822 179 23 074 580 28,9%
Lisaks eelnevale leidub Hispaanias magneesiumiti, uraani, kulda, hõbedat, marmorit, merglit, kaalisoola, volframimaaki, pisut ka naftat ja maagaasi. Mõndagi: Riigihümn Marcha Real Pealinn Madrid Pindala 504 782 km² Riigikeel hispaania Rahvaarv 45 061 300 (2006) Rahvastiku tihedus 85 in/km² Kuningas Juan Carlos I Peaminister José Luis Rodr? guez Zapatero Rahaühik euro (EUR) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Telefonikood 34 Peamine religioon kristlik Haldusjaotus 50 provintsi
KASUTAMINE KOKKU 157 745 236 935 264 599 RAHA JÄÄK PERIOODI LÕPUS 74 962 94 080 160 014 2015 2016 2017 Info (käibemaks) Arvestatud käibemaks 22 838 34 020 46 876 Väljamakstud käibemaks 6 734 5 648 5 815 Bilanss 16 105 28 372 41 061 16 105 44 477 85 538 15 8.Kokkuvõte Käesoleva töö eesmärk oli välja töötada loodava ettevõtte äriprojekt. Projekti käigus tuli tegeleda põhjalikult ja süvendatult erinevate, valdkonnasiseste küsimuste väljatöötamisega ja probleemide lahendamisega sh osutatavad teenused, konkurendid, hinnakujundus jmt.
Kordamisküsimused 1.prax: · Mis on rakuliin ja rakkude primaarkultuur, mille poolest erinevad? Primaarne rakukultuur on otseselt koest eraldatud rakkudest koosnev ja piiratud jagunemisvõimega kloon. Rakuliin on imortaliseeritud kloon, mis on võimeline paljunema/ jagunema piiramatult. Immortaliseeritud liine saab kas iseeneslike mutatsiooni tagajärjeliste transformatsioonide kaudu, ka eraldades rakke kasvajatest. Tekitada kunstlikult telomeraasi sisseviimisel rakku. Rakuliin sageli aneupolidne- kromosoomide arv normaalsest erinev (tavaliselt suurem). Eri rakutüübid transformeeruvad eri sagedusega, suured liikidevahelised erinevused. · Milleks on söötmesse lisatud seerum, antibiootikumid ja aminohapped? Et rakud end hästi tunneksid. Seerum-keskkond + mitogeenid=kasvufaktorid ja muud proliferisatsiooniks vajalikud substansid. Antibiootikumid-et bakterid vohama ei hakkaks, meie rakud olid antibioo...
amortisatsioonikulu 11 Immateriaalse põhivara -429 -431 -434 amortisatsioonikulu Põhivara väärtuse langus -15 304 50 0 Muud äritulud 13 926 100,00% 13 116 100,00% 420 100,00% Ühisreklaami tulu 6 061 43,52% 6 853 52,25% 0 0,00% Renditulud 3 650 26,21% 3 260 24,86% 0 0,00% Kinnisvarainvesteeringute õiglase väärtuse muutus 1 304 9,36% 0 0,00% 0 0,00% Tulud valuuta konverteerimisest 50 0,36% 15 0,11% 22 5,24% Põhivara müügikasum 9 0,06% 35 0,27% 9 2,14%
Tööajatabel [1] Tööpäevad Jaak Joosep Kokku 10/1/2005 ### 10/2/2005 ### ### 1. Leia iga päeva kohta töötatud tundide 10/3/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut. 10/4/2005 ### ### ### 2. Leia iga töötaja kohta töötatud tundid 10/5/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut (näidata 10/6/2005 ### ### 10/7/2005 ### ### 10/8/2005 ### ### ### 10/9/2005 ### ### ### 10/10/2005 ### ### 10/11/2005 ### ### ### 10/12/2005 ### ### ### 10/13/2005 ### ### 10/14/2005 ### ### Viidatud allikad 10/15/2005 ### ### ### [1] H. Sarv, „Ajatabel palkadega,“ 200 10/16/2005 ### ### ### 18...
SPSS/PC+ The Statistical Package for IBM PC 6/12/ 2 set /beep off. GET /FILE 'tud.sys'. The SPSS/PC+ system file is read from file tud.sys The file was created on 2/21/10 at 11:40:26 and is titled SPSS/PC+ System File Written by Data Entry II The SPSS/PC+ system file contains 247 cases, each consisting of 44 variables (including system variables). 44 variables will be used in this session. ------------------------------------------------------------------------------- Page 2 SPSS/PC+ 6/12/ 2 This procedure was completed at 10:26:32 * more on - iga lehekylje ja"rel tehakse paus, suvaline klahvivajutus viib edasi * more off - pausi ei tehta, ko~ik ka"sud ja"rjest. SET MORE OFF. SET LENGTH 500. *---------------------------------- * iga tudengi oma va"ljavo~tu tingimused. * Tingimuses olevaid tunnuseid ei tohi analyysis kasu...
asp?lang=e&subject=13&country=BRA, 16.10.2010, 17:57) 20 BRASIILIA MAKSEBILANSI VÕRDLUS 2009 JA 2010 2009 Aug Jan-Aug Aasta 2010 Aug Jan-aug Kaupade tasakaal 3 054 19 873 25 290 2 440 11 675 Eksport 13 841 97 934 152 995 19 236 126 097 Import 10 787 78 061 127 705 16 796 114 422 Teenused ja sissetulekud -4 114 -31 722 -52 930 -5 536 -44 837 Kreedit 2 871 23 453 36 554 3 229 24 553 deebet 6 985 55 176 89 484 8 765 69 390 Praegused ühepoolsed ülekanded (neto) 251 2 240 3 338 235 2 040
Sisukord........................................................................ 1. Päikesesüsteem- mis see on?................................... 2. Päike.......................................................................... 3. Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid........................ 3. 1. Merkuur............................................................................... 3. 2. Veenus................................................................................ 3. 3. Maa..................................................................................... 3. 4. Marss.................................................................................. 3. 5. Jupiter................................................................................. 3. 6. Saturn................................................................................. 3. 7. Uraan.................................................................................. ...
26 156 0 41 242 5 102 2 291 19 954 6 942 101 288 0 115 170 12 557 27 689 70 650 15 691 11 175 0 22 017 5 773 1 424 17 221 3 098 50 209 767 73 707 0 22 749 53 572 2 843 78 194 0 117 081 1 174 32 930 49 037 5 306 19 900 39 36 247 3 090 3 365 18 060 3 565 12 414 1 119 27 045 511 1 929 6 454 2 007 107 778 0 128 081 7 061 28 078 79 499 12 432 12 263 256 29 260 5 088 920 16 838 4 779 44 459 767 75 709 1 692 17 672 30 115 6 345 71 325 0 126 624 4 998 13 343 53 754 10 876 19 329 994 31 590 2 093 2 972 15 700 3 167 16 044 2 670 49 785 1 826 865 14 939 3 648 105 405 0 141 020 16 877 23 994 104 141 16 412 12 861 0 35 545 8 115 1 279 21 502 2 896
SISUKORD KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE........................................................................... 2 SISSEJUHATUS..........................................................................................................3 1. ARHITEKTUURNE-TEHNILINE LAHENDUS.................................................... 4 1.1. Hoone üldiseloomustus............................................................................................................. 4 1.2. Mahulis-plaaniline lahendus......................................................................................................4 1.3. Aknad, uksed, väravad...............................................................................................................5 1.4. Põrandad....................................................................................................................................6 1.5. Ripplaed..............................................
hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. (4) Kaitsealune liik on looma-, taime- või seeneliigi taksonoomiline üksus, mille isendeid, elupaiku, kasvukohti või leiukohti kaitstakse käesoleva seaduse alusel või mida on nimetatud EL Nõukogu määruse 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel (EÜT L 061, 03.03.1997, lk 1) lisades A–D. Kaitsealune kivistis või mineraal on kaitsekategooriasse kantud kivistis või mineraal, mille eksemplare või leiukohti kaitstakse käesoleva seaduse alusel. (5) Püsielupaik käesoleva seaduse tähenduses on väljaspool kaitseala või selle piiranguvööndis asuv piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav: 1) kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik; 2) kaitsealuse taime või seene looduslik
SISSEJUHATUS Juba väiksest peale on mind imestama ning vaimustama pannud kogu see müstika, mis kosmose avarustes peitub. Nüüd on taas käes olukord, kus oleks vaja leida vastus ühele küsimusele: mis on Päikesesüsteem? Sellele küsimusele püüangi antud töös vastust leida. Teadsin ammusest ajast peale ,et on olemas planeedid ja ,et Päike on üks tähtsamaid taevakehi, enamvähem teadsin ka kuidas süsteem tekkinud on, kuid sügavamaid teadmisi pole mul senini Päikesesüsteemist olnud. Töö koostamiseks kasutasin peamiselt interneti ning erinevate raamatute abi. Et tööd oleks lugejal huvitavam lugeda, lisasin ka pilte, mis antud peatüki kohta käivad. Kergemaks arusaamiseks kasutasin ka tabeleid. Kuid nüüd teema juurde. Meeldivat lugemist! 1. PÄIKESESÜSTEEM Päikesesüsteem moodustub Päikesest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suur tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. ...
keskkonnamõju hindamise käigus või käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud korras. 63. Kaitsealune liik. Näited I kategooria liikidest Kaitsealune liik- looma-, taime- või seeneliigi taksonoomiline üksus, mille isendeid, elupaiku, kasvukohti või leiukohti kaitstakse käesoleva seaduse alusel või mida on nimetatud EL Nõukogu määruse 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel (EÜT L 061, 03.03.1997, lk 1) lisades A–D. Kaitsealune kivistis või mineraal on kaitsekategooriasse kantud kivistis või mineraal, mille eksemplare või leiukohti kaitstakse käesoleva seaduse alusel. I kaitsekategooriasse arvatakse: 1) liigid, mis on Eestis haruldased, esinevad väga piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või väga hajusate asurkondadena; 2) liigid, mis on hävimisohus, mille arvukus on inimtegevuse mõjul vähenenud,
89 38906304386 211 #N/A Annemai Meri 16.08.76 47608164279 #N/A #N/A Sirli Niitsoo 14.04.86 48604141460 #N/A #N/A Lembit Kalinin 26.08.53 35308267382 #N/A #N/A Siina Aidarov 05.05.57 45705058080 289 #N/A Kaspar Vaarmann 15.07.63 36307158341 #N/A #N/A Rein Saarniit 15.04.59 35904153090 128 #N/A Eleri Parts 22.01.56 45601222229 271 #N/A Kalmer Kukk 12.01.55 35501127382 1 061 #N/A Leo Treier 25.10.81 38110259793 160 #N/A Ivo Kikkas 07.11.70 37011073678 1 092 #N/A Rain Jüriorg 12.06.71 37106121630 #N/A #N/A Ivan Ütsmüts 20.12.52 35212203847 #N/A #N/A Andrus Joonas 04.07.84 38407041316 1 156 #N/A Kristel Kasemets 20.09.60 46009201261 #N/A #N/A Mihhail Sillmann 29.09.52 35209296781 267 #N/A Andrus Reinsalu 12.03.85 38503122175 852 #N/A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
