a. a) Käibekapital: 7 764 856-2 776 963= 4 987 893 b) Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja: 7 764 856 / 2 776 963 = 2,80 c) Antud ettevõtte võlakordaja: 2 776 963 / 14 705 813 = 0,19 = 19% d) Omakapitali võlasiduvus: 2 776 963 / 11 928 850 = 0,23 = 23% e) Soliidsuskordaja: 11 928 850 / 14 705 813 = 0,81 = 81% 2011.a. a) Käibekapital: 11 965 144-5 953 730= 6 011 414 b) Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja: 11 965 144 / 5 953 730 = 2,01 c) Antud ettevõtte võlakordaja: 5 953 730 / 18 691 032 = 0,32 = 32% d) Omakapitali võlasiduvus: 5 953 730 / 12 737 302 = 0,47 = 47% e) Soliidsuskordaja: 12 737 302 / 18 691 032 = 0,68 = 68% Analüüs: Käibekapital on ettevõtte otsene investeering käibevarasse, s.t. et ettevõttel on raha, mis muutub kättesaadavaks järgmise 12 kuu jooksul, rohkem, kui seda tuleb lähemal ajal välja maksta. Firma likviidsus on väga hea, ja 2010.aastal on see tõusnud 20% ning 2011.aastal omakorda 17%.
Bremen Großes Wappen und Flagge Fakten · Sprache : Deutch, Niederdeutch · Landehaupstadt: Bremen · Fläche: 419,38km² · Einwohner: 681 032 Geographie · Bremen liegt bei dem Fluss Weiser. · Nordwesten Deutschland. · Bremen liegt bei das Bundesland Niedersachsen Sehenswürdigk eiten · Die Bremer Stadtmusikanten. · Modelliert von Gerhard Marcks im 1953. Roland Statue · Ein Symbol für Handelsrechte und Freiheit. · Grösste Roland Statue im Deutsch. Video · https://www.youtube.com/watch?v =CM-oGlFQezc
3 50 1000 5960 8050 2090 2,090 4 50 1000 5960 8035 2075 2,075 V - anuma maht m - anuma mass m1 - anuma ja tihendatud pinnase mass m2 - tihedatud pinnase mass q - mahumass Teimi Topsi m3 m4 m5 w w qd nr nr g g g % % g/cm3 031 23,12 68,28 65,48 6,61 1 032 23,16 69,94 67,00 6,71 6,66 1,86 033 22,75 62,19 59,26 8,03 2 034 22,80 68,32 64,85 8,25 8,14 1,88 036 22,68 72,03 67,74 9,52 3 037 23,00 79,17 74,34 9,41 9,46 1,91 038 22,96 86,77 80,49 10,92 4 039 22,48 73,47 68,45 10,92 10,92 1,87 m3 - topsi mass
-1 ( ) = ( ) = -1 ( ) = ( ) 2 2 n 2 Näide 2 (II) Asendades viimase seose paremal poolel olevad tähised arvväärtustega, saame: -1 0,1 90% 0,1 === () -1 ( ) -1 (0, 45) 0, 019 1, 645 0, 032 n 2 27 2 27 MS EXCEL: tabelist "tagurpidi" lugedes =normsinv((1+)/ 2) Alumine usalduspiir xal = x - = 23, 633 - 0, 032 = 23, 601 Ülemine usalduspiir xül = x + = 23, 633 + 0, 032 = 23, 665 Keskväärtuse 90%-line usalduspiirkond: (23,601; 23,665). Normaaljaotuse keskväärtuse usalduspiirkond. Studenti jaotus
Nimi Kuupalk Päevad tööpäevad palk Tulumaks kindlustus pension Kokku Väljamaks Sotsiaalmaks kindlustus 0,21 0,006 0,02 0,33 0,003 Aime 14 000 19 19 14 000 2 450 84 2 534 11 466 4 620 42 Jüri 12 000 19 19 12 000 2 032 72 2 104 9 896 3 960 36 Kalle 10 000 19 19 10 000 1 615 60 1 675 8 325 3 300 30 Epp 10 000 19 19 10 000 1 615 60 1 675 8 325 3 300 30
PõhjaCarolina PõhjaCarolinast üldiselt PõhjaCarolina paikneb Ameerika Ühendriikide idarannikul. Põhja Carolina koosneb sajast maakonnast ja selle pealinn on Raleigh. Kuid suurim linn PõhjaCarolinas on Charlotte, hetkel elab seal 696 000 inimest. PõhjaCarolina on kiiresti kasvav osariik, kirju majanduse ja kiiresti kasvava rahvaarvuga. Hetkel on rahvaarv umbes 9 061 032 inimest. PõhjaCarolina pindala on 135 506 km² ning rahvaarvu tihedus on 63,80 in km². Majandus Kasvatatakse tubakat puuvilla, maapähklit, Sojauba q Peetakse : q piimakarju q sigu q broilereid q Tööstustest on esindatud: q tekstiilitööstus q tubakatööstus q
AVA H7 VÕLL p6 ES = +30 µm es = +51 µm EI = 0 µm ei = +32 µm 4.1. Tolerantsiväli TD = ES EI = 30 µm Td = es ei = 19 µm 4.2. Lõtkutolerants To = TD + Td = 49 µm 4.3. Piirmõõtmed AVA: Dmax = D + ES = 60 + 0,03 = 60,03 mm Dmin = 60 + 0 = 60 mm VÕLL: dmax = d + es = 60,051 mm dmin = d + ei = 60, 032 mm 4.4. Piirlõtkud Smax = Dmax dmin = 60,03 mm 60,032 mm = -0,002 mm = - 2 µm Smin = Dmin dmax = 60 mm 60,051 mm = -0,051 mm = -51 µm Smax = ES ei = 30 µm - 32 µm = - 2 µm Smin = EI es = 0 µm 51 µm = - 51 µm Järelikult on maksimaalne ping: Nmax = - Smin = 51 µm 4.5. Järeldus arvutustest Antud juhul on tegemist pingistuga. Pingist garanteerib alati võlli ja ava liites pingu
Rannu Keskkool 10.Klass Argentina Uurimuslik referaat geograafias Koostaja: Kusti Muri Juhendaja: Vaike Rootsmaa Rannu 2010 1 Sisukord Üldandmed..................................................................................................................................3 Riigi arengutaseme iseloomstus..................................................................................................5 Import ja eksport......................................................................................................................... 6 Import muutused, turul................................................................................................................7 Eksportpartnerid.............................
Ostjatelt laekumata arved 221 000 173 000 Varu 100 400 81 000 Investeeringud(T-firmasse Sid) 1 000 000 0 18 000 1 018 000 Hinnaerinevus 421 111 421 111 Masinad ja seadmed(neto) 150 000 160 000 42 000 Maa 360 000 290 000 100 000 Goodwill 132 221 Kokku aktiva 2 032 600 855 000 Tasumata arved 323 500 135 000 Võlakirjade võlad 400 000 0 Aktsiakapital E firma 1 000 000 T firma 500 000 500 000 Jaotamata kasum 309 100 220 000 375 078 49 500 -378 Vähemusosalus 01.01. 13 312 113 111 99 799 Vähemusosalus 31
0,05 0,00 -0,05 -0,10 2004 2005 2006 8. OÜ SUNMAX 2004 2006 . : , 2004 2006 -0,05 0,26. . , 0,5, , . .. OÜ SUNMAX 2004-2006. 10. OÜ SUNMAX 2004 2006 . ( 10) 2004 . 2005 . 2006 . 8 885 129 5 852 032 8 996 637 8 495 067 6 743 832 12 162 464 DR 1,05 0,87 0,74 31 : , 2004 2006 1,05 0,74. , 2004 5%. 2006 74% , .. , . . 1,20 1,00 0,80 0,60 0,40 0,20 0,00
36 2 Anvol OÜ 2013 2012 Müügitulu 15 823 783 14 309 045 Muud äritulud 9 971 23 565 Kaubad, toore, materjal ja teenused -9 995 957 -8 839 769 Mitmesugused tegevuskulud -2 901 191 -2 529 821 Tööjõukulud -2 032 689 -1 876 748 Põhivara kulum ja väärtuse langus -161 134 -175 081 Muud ärikulud -49 339 -65 521 Kokku ärikasum (-kahjum) 693 444 845 670 Kasum (kahjum) tütar- ja sidusettevõtjatelt -21 503 0 Intressikulud -33 400 -28 392 Muud finantstulud ja -kulud -6 948 -5 729
Matemaatikafunktsioonid Tööjuhend Järgnevates ülesannetes algandmed asuvad vasakul pool üleval nurgas. Funktsioone tutvustavas tabelis on järgmised veerud: Kasutatavad arvud 1. veerg - funktsiooni nimetus Excelis 72 12.4 2. veerg - ülesanne koos lahenduskäiguga 18 5 3. veerg (oranž) - lahenduskäigu sisetamine: sisesta siia eelmises veerus 2 75 tulemusega. Valem algab alati võrdusmärgiga! 0.3 2 4. veerg - funktsiooni kirjeldus 2 0 NB! Olenevalt ülesandest erineb kohati veergude järjestus ning ülesande k sqrt SQRT(A4)/SQRT(A5) 2 ...
Matemaatikafunktsioonid Kasutatavad arvud 72 12,4 18 5 2 75 0,3 2 2 0 sqrt SQRT(A4)/SQRT(A5) 2 pi PI() 3,1415926536 roman ROMAN(A4) LXXII power POWER(1000*31;8)*POWER(A6;A7)/3118,2 3,3674300E+032 round ROUND(A5/12,4;3) 1,452 logaritm (35,75-LOG(B6))/53,2 0,6367469687 sum SUM(A4:A8) 74 sumif SUMIF(A4:A8;2) 4 ruutjuur pii (3,14) numbri teisendab roomanumbriks astendamine ümardab määratud lahtri etteantud komakohani logaritm Liidab määratud arvud Liidab arvud 2 kogused Kuupäevafunktsioonid ...
Maksuvõlad 338 654 313 374 -25 279 -7,5 Võlad töövõtjatele 170 435 209 811 39 376 23,1 LÜHIAJALISED 3 29 282 3 623 494 3 294 212 1000,4 KOHUSTUSED KOKKU Pikaajalised kohustused Pikaajalised kohustused 3 073 226 3 196 045 122 819 4,0 KOHUSTUSED KOKKU 6 342 507 6 819 539 477 032 7,5 Omakapital Osakapital 390 100 390 200 100 0,03 Finantsanalüüs Kohustuslik reservkapital 4 000 4 000 0 0 Jaotamata kasum 0 0 0 0 Aruandeaasta kasum(kahjum) -1 851 390 -3 359 855 -1 508 465 81,5
kohal või 60. kohal. Sellest hõlmavad 6% siseveed. Norra põhiosa on Euroopa maade seas pindalalt 8. kohal.Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km² või 385 230 km². Sellega on ta Euroopa riikide seas pindalalt 6. kohal. Rahvaarv Norra rahvaarv on 5 051 275 (seisuga 1.01.2013). Sellega on ta Euroopa riikide seas 28. kohal (Türgit arvestamata). Rahvaarvu dünaamika: · 1801: 883 487 · 1900: 2 240 032 · 1940: 2 953 028 · 1960: 3 568 000 · 1990: 4 233 000 · 2000: 4 319 000 · 2008: 4 737 200 · 2009: 4 799 252 · 2010: 4 858 200 · 2011: 4 920 305 Asustus Rahvastikutihedus on 14,82 in/km².Kuigi ligi pool rahvastikust elab riigi lõunaosas (pealinnas Oslos ja selle ümbruses), ei ole rahvastik koondunud suurematesse linnadesse, vaid jaotub enam- vähem ühtlaselt, kusjuures riigi lõunaosa on tihedamalt asustatud.Asulate all on 0,7% pindalast
6 6 006 00000110 22 16 026 00010110 38 26 046 00100110 54 36 066 00110110 7 7 007 00000111 23 17 027 00010111 39 27 047 00100111 55 37 067 00110111 8 8 010 00001000 24 18 030 00011000 40 28 050 00101000 56 38 070 00111000 9 9 011 00001001 25 19 031 00011001 41 29 051 00101001 57 39 071 00111001 10 A 012 00001010 26 1A 032 00011010 42 2A 052 00101010 58 3A 072 00111010 11 B 013 00001011 27 1B 033 00011011 43 2B 053 00101011 59 3B 073 00111011 12 C 014 00001100 28 1C 034 00011100 44 2C 054 00101100 60 3C 074 00111100 13 D 015 00001101 29 1D 035 00011101 45 2D 055 00101101 61 3D 075 00111101
2018 IV 199 1 020 1 011 Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas. 9 Lisa 2. Korteriomandite tehingud Pärnu linna, Kesklinna linnaosa perioodil 2016-2018 Kesklinna linnaosa korterite ostu-müügitehingud Tehingute arv Mediaan Keskmine hind /m2 2016 I 120 1 006 1 032 2016 II 139 1 010 1 037 2016 III 156 1 088 1 131 2016 IV 116 1 056 1 132 2017 I 132 1 113 1 192 2017 II 163 1 215 1 247 2017 III 137 1 123 1 172
Nüüd saame avaldada ei, mis on -0,030. Võlli piirhälvete tabelist (Tabel 3) leiame, et võlli Ø65 alumise piirhälbega ei -0,030 vastab tolerantsijärk IT7 ja põhihälbega h7. K 8 0 , 014 Nüüd saame istu kirjutada kombineeritud tähistuses: Ø65 0 , 032 h7 0 , 030 Smin = Dmin dmax = 64,968 65,000 = -0,032 Nmax = dmax Dmin = 65,000 64,968 = 0,032 Nmin = dmin Dmax = 64,970 65,014 = -0,044
- lõpetamata ehitus 4 277 417 534 939 3 742 478 699,6% Kokku põhivara 39 997 104 46 473 582 - 6 476 478 -13,9% AKTIVA KOKKU 175 116 047 129 484 900 45 631 147 35,2% PASSIVA Kohustused ja omakapital Kohustused Lühiajalised kohustused Võlakohustused - kapitalirendi kohustused 773 282 2 375 032 - 1 601 750 -67,4% - lühiajalised laenud 24 383 715 51 385 615 - 27 001 900 -52,5% - võlad tarnijatele 73 353 041 19 062 463 54 290 578 284,8% Maksuvõlad - viitvõlad 826 477 486 329 340 148 69,9% - võlad töövõtjale 902 754 1 212 465 - 309 711 -25,5%
Second level Third level Fourth level Fifth level Ränne Väljaränne Marokost( migrantide arv) : 1. Prantsusmaa 759, 011 2. Hispaania 313, 739 3. Saksamaa 294, 032 4. Itaalia 188, 104 Sisseränne Marokosse: 5. Palestiina 14, 213 6. Algeeria 13, 506 7. Egiptus 11, 292 8. Sudaan 6, 753 9. Iraak 6, 184 Haigused HIV/AIDS haigetsunud 0,1% 26 000 inimest (2009) Ülekaalulisus: 16% rahavastikust (2000) 16. asukohal edetabelis. Alla 5 aastaste alakaalulisus: 3,1% (2011) Vastsündinute suremus (5 kuud enne sündi - 1 pärast pärast sündi) 9,3% (2011)
Cyprus 715 137 730 367 Latvia 2 331 480 2 319 203 Lithuania 3 462 553 3 445 857 Luxembourg 448 300 454 960 Hungary 10 142 362 10 116 742 Malta 397 296 399 867 Netherlands 16 192 572 16 258 032 Austria 8 100 273 8 142 573 Poland 38 218 531 38 190 608 Portugal 10 407 465 10 474 685 Romania 21 772 774 21 711 252 Slovenia 1 995 033 1 996 433 Slovakia 5 379 161 5 380 053 Finland 5 206 295 5 219 732
104 one hundred and four 509 five hundred and nine 2. sajaliste ja kümneliste vahel 125 one hundred and twenty-five 347 three hundred and forty-seven 3. tuhandeliste ja üheliste vahel 1005 one thousand and five 9001 nine thousand and one 4. tuhandeliste ja kümneliste vahel 2057 two thousand and fifty-seven 8093 eight thousand and ninety-three 5. miljoniliste ja üheliste vahel 1 000 004 one million and four 6. miljoniliste ja kümneliste vahel 3 000 032 three million and thirty-two Põhiarvsõnade õigekirjutus Paremalt arvates eraldatakse arvud kolme kaupa komaga: 1,010 one thousand and ten 10,324 ten thousand three hundred and twenty-four 320,000 three hundred and twenty thousand one million five hundred and eighty three thousand four hundred and 1,583,450 fifty Kümneliste ja üheliste vahele kirjutatakse sidekriips 25 twenty-five 83 eighty-three Järgarvsõnad 1st first 2nd second 3rd third
RIIGI RAHVASTIKU ISELOOMUSTUS 1. RIIGI RAHVAARV Rootsis elab 9 088 728 inimest (1) (2011) . Minu arvates on see suhteliselt väike riik , arvestades , et on mitmekümneid kordi suurema rahvaarvuga riike . Kuid Eesti mõistes on see keskmine riik . Ning samuti on keskmine ta võrreldes teiste Euroopa riigiga, näiteks nagu Hispaaniaga (46 754 784) . Umbes sama rahvaarvuga, nagu Rootsi, on veel riigid nagu Haiti (9 719 932), Benin (9 325 032) ja Austria (8 217 280) . Rootsi rahvaarv on viimase 21 aasta jooksul olnud väga stabiilne ja on seda (2) statistika andmete järgi ka järgnevad kümme aastat . Selle saidi andmete järgi peaks umbes 2020 ndal aastal Rootsi rahvaarvu kasvutempo hakkama langema 0,5 võrra ,umbes iga viie aasta järel . Negatiivseks muutub kasvutempo eeldatavalt 2030 ndal aastal . Siis hakkab rahvaarv vähenema . Langev trend kestab umbes 2040 nda aastani ning siis hakkab taas samas tempos rahvaarv kasv...
Matemaatikafunktsioonid Tööjuhend Järgnevates ülesannetes algandmed asuvad vasakul pool üleval nurgas. Funktsioone tutvustavas tabelis on järgmised veerud: Kasutatavad arvud 1. veerg - funktsiooni nimetus Excelis 72 12.4 2. veerg - ülesanne koos lahenduskäiguga 18 5 3. veerg (oranž) - lahenduskäigu sisetamine: sisesta siia eelmises veerus 2 75 tulemusega. Valem algab alati võrdusmärgiga! 0.3 2 4. veerg - funktsiooni kirjeldus 2 0 NB! Olenevalt ülesandest erineb kohati veergude järjestus ning ülesande k sqrt SQRT(A4)/SQRT(A5) 2 ...
4 Tähtsaimad kutsekeskkoolid: Tartu Tööstuskool, Tartu Kommerts- ja Kaubanduskool, Tallinna Linna Naiskutsekool, Eesti Naisliidu Kodumajanduse Instituut, Tallinna Kodunduskeskkool, Tallinna Merekool. (1919-1939 lõpetas Tartu Ülikooli 5751 tudengit, neist veerandi moodustasid naised, järelikult ei olnud naised orienteeritud ainult kutseharidusele). 1939 – 1940 – 177 kutsekooli Eestis, 13 032 õpilast neis. (2 aasta jooksul loodi rahvuslik kutseharidussüsteem ja arendati välja kutsekoolivõrk koos ettevalmistatud rahvusliku õpetajaskonnaga) Skautlus põhines noorte isetegevuse ja enesealgatuse põhimõtetel ja selle ülesanne oli kujundada mängul põhinev rahvakasvatussüsteem. Olid välja töötatud Skaudiseadused. Rajanes salgatööl, põhiüksus lipkond (igal salgal oma lipp), jaguneti vastavalt vanuseastmetele: 8-12 aastased PERE (hundipojad e
Euroopa Liidu teke 2010. aastal 2010. aastal kogujäätmetest liikmesriik tonnides tonnides 2010. aastal Belgia 3 223 625 44 256 135 7,28 Bulgaaria 78 877 165 876 606 0,05 Tsehhi 9 353 673 23 757 566 39,37 Taani 2 104 086 14 032 822 14,99 Saksamaa 190 990 217 363 544 995 52,54 Eesti 436 289 19 000 195 2,30 Iirimaa 1 609 762 19 807 586 8,13 Kreeka (s) 6 828 051 68 643 963 9,95 Hispaania 37 946 523 137 518 902 27,59
Kanada 2 798 200 12,1 Poola 1 415 400 6,1 USA 1 351 070 5,9 Austraalia 1 244 000 5,4 Soome 1 114 700 4,8 Hispaania 906 200 3,9 Saksamaa 825 575 3,6 Suurbritannia 757 000 3,3 Rootsi 750 000 3,3 Maailm kokku 23 032 118 100 Kaera sordid Harilik kaer on tänapäeval kõige levinum kaera kultuurliik, mida looduses ei esine. Populaarsuselt teine liik on bütsantsi kaer (A. byzantina), mis on samuti kultuurliik. Nende liikide ristamisel on saadud palju tänapäeval kasvatatavaid kaerasorte.[4] Kaerasorte aretatakse pidevalt juurde. Nad erinevad teineteisest kõrretüübi, valmimisaja, iva ehituse, vihmataluvuse, koore värvi, kõrre kõrguse, valgusisalduse ja
Ülesanne 1. 2. 3. 4. 5. 6. ühele aastale 1 ja teistele panen 0 Aasta 2001 1999 1994 1 Harju 2002 0 0 0 2 Hiiu 2002 0 0 0 3 Ida-Viru 2002 0 0 0 4 Jõgeva 2002 0 0 0 5 Järva 2002 0 0 0 6 Lääne 2002 0 0 0 7 Lääne-Viru 2002 0 0 0 8 Põlva 2002 0 0 0 9 Pärnu 200...
Konsolideeritud kasumiaruanne tuhandetes kroonides 2008 2007 Lisa TULUD 7 Müügitulu 427 276 387 819 19 Põhivara sihtfinantseerimine 36 173 11 419 17,19 Tegevuskulude sihtfinantseerimine 13 000 12 000 19 Muud äritulud 3 583 4 482 19 TULUD kokku 480 032 415 720 KULUD Kaubad, materjal ja teenused 141 999 102 204 20 Mitmesugused tegevuskulud 20 557 11 906 20 Tööjõu kulud 129 119 105 362 20 Põhivara kulum 142 799 89 301 20 Muud ärikulud 1 528 1 080 20 KULUD kokku 436 002 309 853 ÄRIKASUM 44 030 105 867
Европейского отходов за 2010 за 2010 год в всех отходов союза год в тоннах тоннах за 2010 год Бельгия 3 223 625 44 256 135 7,28 Болгария 78 877 165 876 606 0,05 Чехия 9 353 673 23 757 566 39,37 Дания 2 104 086 14 032 822 14,99 Германия 190 990 217 363 544 995 52,54 Эстония 436 289 19 000 195 2,30 Ирландия 1 609 762 19 807 586 8,13 Греция 6 828 051 68 643 963 9,95 Испания 37 946 523 137 518 902 27,59 Франция 260 225 886 355 081 245 73,29
1,00 0,00 0,00 0,00 0,00 2,00 2 560 2 300 0 0 0,50 0,00 0,82 0,00 0,00 1,82 1 200 1 200 0 0 1,00 0,00 0,00 0,00 0,00 1,50 1 095 1 100 0 0 0,00 0,90 107,73 0,00 0,00 108,63 0 0 0 1 988 0,00 0,90 19,11 0,00 0,00 20,01 0 0 0 2 032 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 1,00 2 880 0 0 0 0,00 0,00 13,00 0,00 0,00 14,00 3 300 0 0 0 0,00 1,00 35,00 0,00 0,00 36,00 0 0 0 2 200 0,00 0,00 1,18 0,00 0,00 2,18 2 750 0 430 0 0,00 0,88 104,83 0,00 0,00 105,71 0 0 0 1 928
TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM KUMMALINE HAIGUS EPILEPSIA Uurimustöö bioloogias Koostaja: Agnes Poom 11.C klass Juhendaja: Leili Järv Tallinn 2012 Mõisted...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus................................................................................................................................4 Epilepsiast..................................................................................................................................5 Mis on epilepsia tekkimise põhjuseks?..................................................................................6 Kas epilepsia on üksnes inimeste haigus?............................................................................. 6 Epileptilised hood................................
Tabelis on välja toodud ka agentuuide positsiooni muutus võrreldes eelneva aastaga. Seega võib tabelit tõlgendada kui tuntuimate reklaamiagentuuride paremusjärjestust majandusliku edukuse järgi. Tabel 1. Eesti reklaamiagentuuride võrdlus 2010 aasta tulu (tuh Koht Koht Ettevõtte ärinimi kr) 2009 2010 1 The Division AS 23 032 1 1 2 Adell Taevas OÜ 18 609 2 2 3 Tank Grupi AS 14 446 3 4 4 Age Reklaam OÜ 11 477 4 3 5 Kontuur LB OÜ 10 310 5 5 Brilliant M Communications 6 OÜ 7 983 8 6 Vatson Wunderman (Fanfare
Tööajatabel [1] Tööpäevad Jaak Joosep Kokku 10/1/2005 ### 10/2/2005 ### ### 1. Leia iga päeva kohta töötatud tundide 10/3/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut. 10/4/2005 ### ### ### 2. Leia iga töötaja kohta töötatud tundid 10/5/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut (näidata 10/6/2005 ### ### 10/7/2005 ### ### 10/8/2005 ### ### ### 10/9/2005 ### ### ### 10/10/2005 ### ### 10/11/2005 ### ### ### 10/12/2005 ### ### ### 10/13/2005 ### ### 10/14/2005 ### ### Viidatud allikad 10/15/2005 ### ### ### [1] H. Sarv, „Ajatabel palkadega,“ 200 10/16/2005 ### ### ### 18...
Norra inimarengu indeksi muutumine aastatel 1980–2006 1980 – 0,900 1985 – 0,911 1990 – 0,924 1995 – 0,948 2000 – 0,960 2003 – 0,966 2004 – 0,967 2005 – 0,967 2006 – 0,968 Demograafilised näitajad Rahvaarv Norra rahvaarv on 5 051 275 (seisuga 1.01.2013). Sellega on ta Euroopa riikide seas 28. kohal (Türgit arvestamata). Rahvaarvu dünaamika: 1801: 883 487 1900: 2 240 032 1940: 2 953 028 1960: 3 568 000 1990: 4 233 000 2000: 4 319 000 2008: 4 737 200 2009: 4 799 252 2010: 4 858 200 Norra rahvaarvu areng 1734-2012 2011: 4 920 305 Asustus Rahvastikutihedus on 14,82 in/km². Kuigi ligi pool rahvastikust elab riigi lõunaosas (pealinnas Oslos ja selle ümbruses), ei ole rahvastik koondunud suurematesse linnadesse, vaid jaotub enam-vähem ühtlaselt, kusjuures riigi
struktuuritoetuse rakendusskeemid (avatud taotlemine ja 430 000 000 0 0 430 000 000 0 0 430 000 000 investeeringute kava) 4500 Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 44 514 032 29 402 942 0 15 111 090 0 0 44 514 032 sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 8 417 808 406 718 0 8 011 090 0 0 8 417 808 4500
9 Test nr. 6 1- 2 -x 1. Leia avaldise väärtus kui x = 1,75. 2 -x - 2 -x 1) -1 2) 1 3) -2 4) 2 2. Lihtsusta avaldis 4 a12 b 4 kui a > 0 ja b < 0. 1) - a8 b 2) a 6 b 3) a 3 b 4) -a 3 b 3. Arvuta log 2 0, 032 + 3log 2 5 . 19 Tiia Toobal 2008 II osa Pärnu Koidula Gümnaasium 1) 1 2) 2 3) 3 4) 4 4. On antud funktsioon y = f ( x ) Leia selle funktsiooni määramispiirkond, arvestades, et ruut küljega 2 ühikut. 1) [ -7;5] 2) [ -2;6] 3) [ -2; 4] 4) [ 0;7 ]
504.064.38 (, , , , , .), . ..................................................................................................4 1. ..............5 1.1. ....................................................................................5 1.2. .........................................................................................5 1.3. .....................................................................................6 1.4. ....................................................................................7 1.5. ........................................................................................7 2. 30 /.....................................................................9 2.1. .....................................................
2 2 2 2 Relatiivne viga (suhteline viga) = a Relatiivseks veaks nimetatakse lähendi absoluutse vea ja lähendi jagatist. Näiteks: Kumb ligikaudsetest arvudest 125(±4) ja 25(±1) on suhteliselt täpsem? 4 1 1 = = 0, 032 ja 2 = = 0, 04 Seega esimene on täpsem, kuna suhteline viga on 125 25 väiksem. Arvu tüvenumbrid Ligikaudse arvu tüvenumbriteks loetakse kõiki õigeid numbreid, v.a. kümnendmurru alguses olevad nullid ning täisarvu lõpus olevad numbrid. Näiteks: · Arvu 26,4 tüvenumbrid on 2, 6 ja 4 · Arvu 0,0270 tüvenumbrid on 2, 7 ja 0 · Arvu 4800,320 tüvenumbrid on 4, 8, 0, 0, 3, 2 ja 0.
Годовой отчет о прибыли предприятия Anvol OÜ 2013 2012 Müügitulu 15 823 783 14 309 045 Muud äritulud 9 971 23 565 Kaubad, toore, materjal ja teenused -9 995 957 -8 839 769 Mitmesugused tegevuskulud -2 901 191 -2 529 821 Tööjõukulud -2 032 689 -1 876 748 Põhivara kulum ja väärtuse langus -161 134 -175 081 Muud ärikulud -49 339 -65 521 Kokku ärikasum (-kahjum) 693 444 845 670 Kasum (kahjum) tütar- ja sidusettevõtjatelt -21 503 0 Intressikulud -33 400 -28 392 Muud finantstulud ja -kulud -6 948 -5 729
saldo aasta lõpus sisaldus igas üldkuludest Ülekulu saldo peale konto enne parandusi saldos % jagamine parandusi Lõpetamata toodang 50 000,00 16 200,00 1,5 2025 52 025 valmistoodang 75 000,00 31 320,00 2,9 3915 78 915 Müüdud kauba kulud 2 375 000,00 1 032 480,00 95,6 129060 2 504 060 Kokku 2 500 000,00 1 080 000,00 100 135000 2 635 000 Samale tulemusele oleks ka jõudnud, kui suurendada üldkulusid igal kontol 12,5 võrra. Proportsionaalsel jagamisel võib kasutada ka aastalõpu saldode proportsiooni saldo aasta lõpus saldode ülekulu konto enne parandusi osatähtsus % jagamine konto lõppsaldo
W. Lambert Gardiner has been leading his life in neat, The Psychology of Communications multiple-of-five-year installments for the convenience of biographers. VOLUME 1 1935-1955 GROWING IN SCOTLAND Flunked out of elementary school, High School, and Glasgow University. The Psychology of VOLUME 2 1955-1960 STUDYING IN CANADA Communication Work by day and study by night. B. A. Sir George Williams University. High School Teaching Diploma McGill University. VOLUME 3 1960-1965 STUDYING IN USA Ph. D. Cornell University. Nothing else happened. VOLUME ...
Kutseharidus: Tööstuskoolid reorganiseeriti 4. a tööstuskoolideks, kaubanduskoolidest said kaubandus ja ärinduskkeskoolid. Olid moodustatid ka kõrgema astme kutsekoolid, kuhu võeti vastu keskkooli või kutsekeskkooli lõpetanuid õpilasi. Tähtsaimad kutsekeskkoolid: Tartu Tööstuskool, Tartu Kommerts- ja Kaubanduskool, Tallinna Linna Naiskutsekool, Eesti Naisliidu Kodumajanduse Instituut, Tallinna Merekool. 1939-1940 oli Eestis 177 kutsekooli, kus õppis 13 032 õpilast. Kõrgharidus: 1919. aastal avati Tartu Ülikool eestikeelsena. Ülikoolis töötas: usu-, arsti-, õigus-, filosoofia-, matemaatika-loodusteadus-, põllumajandus- ja loomaarstiteaduskond ja hiljem kehakasvatuse instituut. 1925 TÜ seadus- Ülikool valis ise rektori ja muud ametimehed, kes kinnitati valitsuse poolt. Rahvuslike teaduste arendamiseks avati mitmeid uusi õppetoole, rajati eesti keele, läänemere-
03.78 37803167371 317 #N/A Riina Rammul 19.11.76 47611194889 589 #N/A Tiia Järve 02.03.55 45503024271 322 #N/A Henn Joonas 18.03.89 38903181397 253 #N/A Külli Lasn 02.10.60 46010028189 102 99 Andres Treumann 03.09.83 38309032586 792 #N/A Eleri Ots 05.11.78 47811058933 #N/A #N/A Lembit Öpik 26.01.84 38401263543 570 95 Tanel Västrik 26.01.63 36301265278 1 032 #N/A Aivar Kasemaa 04.09.72 37209046137 746 161 Aleksandr Siirak 15.01.89 38901156194 #N/A #N/A Sigrid Sonk 11.08.55 45508115690 79 #N/A Kairi Lohk 15.03.83 48303157396 1 180 #N/A Leo Tedersoo 22.08.85 38508227376 688 #N/A Krista Kikkas 26.02.69 46902261633 498 #N/A Tõnu Vaarmann 06.07.57 35707067030 184 #N/A Sirje Liivak 24.10.83 48310247957 #N/A #N/A Marju Niit 29.08
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
