Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"013" - 80 õppematerjali

thumbnail
6
xls

Rakendusmatemaatika Kodutöö nr. 3

x, h=0,04 F(x) Trapetsvalem 4 2,14536621146E-008 4,04 0,000000022 2,8343105134764E-009 4,08 0,00000002 4,12 1,62854474184E-008 4,16 1,17560908187E-008 a=4 4,2 7,13501988695E-009 b=10 4,24 0,000000003 C=3 4,28 -3,7791917505E-010 4,32 -2,7406755908E-009 4,36 -4,1020485382E-009 4,4 -4,5679187100E-009 4,44 -4,3229425036E-009 4,48 -3,5896402954E-009 4,52 -2,5927210973E-009 4,56 -1,5315037204E-009 4,6 -5,6180770859E-010 4,64 2,12666863717E-010 4,68 7,40548729955E-010 4,72 0,000000001 4,76 1,07020501185E-009 4,8 0,000000001 4,84 7,31092118574E-010 4,88 4,61823698382E-010 4,92 1,98432797123E-010 4,96 -2,1489421144E-011 5 -1,7651005206E-010 5,04...

Matemaatika → Rakendusmatemaatika
86 allalaadimist
thumbnail
3
xlsx

Maa magnetvälja horisontaalkomponent

Bh*100000 Bhi Bhkesk-Bhi 1.647 0.00001647 8.93884E-013 1.684 0.00001684 3.31148E-013 1.67 0.0000167 5.11875E-013 1.697 0.00001697 1.98430E-013 1.76 0.0000176 3.40570E-014 1.799 0.00001799 3.30102E-013 1.719 0.00001719 5.08298E-014 1.785 0.00001785 1.88830E-013 1.776 0.00001776 1.18712E-013 1.79 0.0000179 2.34784E-013 1.83 0.0000183 7.82421E-013 Bhkesk= 1.741545E-005 3.6751E-012 Ua Hu 4.64772E-007 13.82179

Füüsika → Füüsika ii
38 allalaadimist
thumbnail
2
xls

Füüsika praktikum 17(14)

nr I (rad) tan BH (BH-Bk)2 1 0,54 37,5 0,654498469 0,767326988 1,65299E-005 9,203E-013 2 0,64 42 0,733038286 0,9004040443 1,66955E-005 6,300E-013 3 0,74 45,5 0,79412481 1,017607393 1,70808E-005 1,668E-013 4 0,84 49,5 0,86393798 1,1708495661 1,68513E-005 4,068E-013 5 0,94 51 0,890117919 1,2348971565 1,78794E-005 1,523E-013 6 1,04 54,5 0,951204442 1,4019482945 1,74244E-005 4,197E-015 7 1,12 55 0,959931089 1,4281480067 1,84205E-005 8,673E-013 8 1,24 60 1,047197551 1,7320508076 1,68158E-005 ...

Füüsika → Füüsika ii
359 allalaadimist
thumbnail
16
ods

Jätkuvtala

Sõlm X(mm) Vahe Element Algus Lõpp 1 500 1 1 2 2 500 250 2 2 3 3 750 500 3 3 4 4 1250 250 4 4 5 5 1500 1000 5 5 6 6 2500 500 6 6 7 7 3000 Element 1 Algus 1 9.600E-008 0.000024 ### 0.000024 Lõpp 2 0.000024 0.008 -0.000024 0.004 L= 500 210000000 -9.60E-008 -4.80E-008 9.60E-008 -0.000024 Iy= 1000 0.000024 0.004 -0.000024 0.008 E= 2E+008 Element 2 Algus 2 ...

Ehitus → Raalptojekteerimine
3 allalaadimist
thumbnail
4
xlsx

Biorütmid

Nimi Oma nimi Sünniaeg 1.09.1939 Täna 19.12.2012 Elatud päevade arv: 26773 Biorütmide perioodid: 23 28 Kuupäev Elatud päevade arv Füüsiline Emotaionaalne -14 5.12.2012 26759 0,3984010898 -0,9009688679 -13 6.12.2012 26760 0,1361666491 -0,9749279122 -12 7.12.2012 26761 -0,1361666491 -1 -11 8.12.2012 26762 -0,3984010898 -0,9749279122 -10 9.12.2012 26763 -0,6310879443 -0,9009688679 -9 10.12.2012 26764 -0,816969893 -0,78183148...

Ökoloogia → Ökoloogia ja...
10 allalaadimist
thumbnail
20
xlsx

Statistika

Venemaa 141 927 297 12080000 1545000 Jaapan 127 430 000 2048000 1473000 Mehhiko 107 550 697 644000 2049000 Filipiinid 92 226 600 374000 2236000 Vietnam 85 789 573 21000 1267000 Saksamaa 81 757 600 10144000 679000 Etioopia 79 221 000 555000 3093000 Egiptus 78 013 000 166000 2015000 Iraan 74 196 000 1959000 1388000 Türhi 72 561 312 1328000 1348000 Kongo Vabariik 66 020 000 6471000 125000 Prantsusmaa 65 447 374 6387000 742000 Tai 63 389 730 539000 977000 Suurbritannia 62 041 708 5408000 743000 Itaalia 60 275 846 2519000 546000

Matemaatika → Statistika
233 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Keskkonnategurid: müra

Sirle Sauman 013-008 Keskkonnategurid Müra Heli on keskkonnas lainena leviv võnkliikumine, rõhu muutumine, mida kõrv tajub kuulmisaistinguna. Inimkõrva kuulmistajust kõrgemad helid on ultrahelid, madalamad infrahelid. Mitteperioodiliselt võnkuv heli on lärm ehk müra, mis on indiviidile ja keskkonnale ebameeldiv heli. ( Santti jt 1996.) Müra kaks põhiomadust on sagedus, mida mõõdetakse hertsides (Hz) ja tugevus, mida mõõdetakse detsibellides (dB). Müra on koos keskkonna tehniseerumisega suurenev keskkonna saaste, mille kahjustusi alahinnatakse ja mille tõsidusele ei ole pööratud piisavalt tähelepanu. ( Santti jt 1996.) Keskkonnamüra mõjutab paljusid inimesi ja on üks olulisemaid keskkonnaprobleeme. Keskkonna müra võib avaldada inimesele mõju nii füsioloogiliselt kui psühholoogilise...

Loodus → Keskkond
16 allalaadimist
thumbnail
28
pptx

Hispaania

HISPAANIA Faktid Pealinn: Madrid Pindala: 506 013 km2 Riigikeel: Hispaania Rahvaarv: 44,1 miljonit Hispaania Rahaühik: euro (EUR)   vapp Hispaania lipp Hispaania tutvustus  Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Riigi kogupindala on 506 013 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad).  Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, mille riigipea on kuningas Juan Garlos I. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament. Ajalugu

Geograafia → Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Metsatööstus

Ühiskonnageograafia gümnaasiumis ARVUTITUND Kuidas hinnata metsatööstuse arengutaset? Taustinfo Igal aastal väheneb maailma metsade pindala, kuid samas kasvab pidevalt nõudlus puidu, puidutoodete ja paberi järele. Paljudes riikides laastatakse metsi röövraiega, järskudelt nõlvadelt raiutud metsade asemele kujunevad sageli erosioonist puretud jäätmaad. Palkide eksport toob kasumit küll metsaärimeestele, kuid jätab riigi ilma palju suuremast tulust, mida saaks puidu väärindamisega oma riigis. Selleks, et metsa kui olulist taastuvat loodusvara pidevalt kasutada, tuleb seda mõistlikult majandada ning raiutud puit parimal viisil ja täielikult ära kasutada. Metsaraie tagajärjel tekkinud uhtorud Madagaskaril. Vastake küsimustele ...

Geograafia → Geograafia
36 allalaadimist
thumbnail
18
xlsx

Statistika: Poissoonjaotus

Ülesanne 6. (A)   Ülesanne 7 Rühmas õpib 25 tudengit. Leida tõenäosus, et 1.septembe 1)      Ühel tudengil 2)      Kolmel 3)      Mitte ühelgi 4)      Alla 2 5)      Üle 4 (A)  Ülesanne 8 Analüüsi järgi selgus, et poes on seelikute hulgast 4% seelikuid, m 1)      Üks seelik 2)      Kaks seelikut 3)      Ühtegi seelikut 4)      Pooled seelikud, 5)      Alla poole seelikuid (A)  Ülesanne 9. Ülesande korrektse lahendamise tõenäosus on 0,9 (A)Ülesanne 10. Ilmastiku analüüsi käigul selgub, et septembri kuu jooksu 1) kolm päeva...

Matemaatika → Statistika
10 allalaadimist
thumbnail
2
xls

Funktsioon makroga 2

Funktsiooni väärtuse Funktsiooni väärtus Andmete arvutamise koht kohal x ARVUTA sisestamine x1= 1 y1= 0,75 a= 1 x2= 49 y2= 0,0196140533 Nupu "ARVUTA" vajutamisel Ymax= 2 x3= 385 y3= 0,0025839886 lahendatud võrrandi vastus: h= 3 x4= 2305 y4= 0,0004334634 c= 4 x5= 12289 y5= 8,13603E-005 0,75 x6= 61441 y6= 1,62752E-005 x7= ### y7= 3,39081E-006 x8= ### y8= 7,26607E-007 Graafik x9= ### y9= 1,58946E-007 x10= ### y10= 3,53213E-008 x11= ### y11= 7,94729E-009 0...

Informaatika → Informaatika
103 allalaadimist
thumbnail
30
xlsx

Finantsanalüüs

Energia 1 207 532 1 165 988 796 166 Elektrienergia 514 769 413 562 Kütus 651 219 382 604 Transpordikulud 230 330 292 862 163 513 Koolituskulud 0 0 85 287 Tööjõukulud 6 897 689 7 013 213 4 284 205 Amortisatsioonikulud 1 381 384 1 701 581 1 672 836 Muud kulud 3 013 729 2 450 832 1 856 764 Brutokasum (-kahjum) 2 293 539 1 967 556 2 980 972 Turunduskulud kokku 1 013 057 851 964 661 885 Transpordikulud 47 507 36 676 4 560 Mitmesugused bürookulud 0 0 2 993

Majandus → Finants analüüs
174 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Raba

Zeide Kupits, Marleen Rootamm, Stina Mustonen RABA Üldine info Raba ehk kõrgsoo Vesi tuleb sademetest Kujunenud peale viimast jääaega Leevendavad kasvuhooneefekti Linnud ja loomad Pesitsevad linnud: metsis, teder, rabapüü Rändlinnud: sookurg ja must-toonekurg Loomad: põder, hunt, jänes, rebane, mäger Harvemini: ilves, metssiga, karu, metskits Toiduahelad Jõhvikad -> põder Harilik karusammal -> metskits -> ilves Murakad -> piilpart -> rabapistrik Raba-karusammal -> selgrootu putukas -> teder -> rebane Jõhvikas -> ämblik -> rabakonn -> metssiga -> karu Taimed Enamlevinud: puhmad ja põõsad, samblad Puid kas väga vähe või puuduvad Taimed kasvavad turbal ja turbasamblal Pinnas on happeline, niiske ja toitainetevaene Kokkuvõte Raba ehk kõrgsoo toitub ainult sademetest. Selles koguneb turbakiht kõdunenud taimedest. Taimestik on kidur. Samblad. Leevendavad kasvuhooneefekti, kuid toodavad ka ise süsihap...

Bioloogia → Bioloogia
59 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Rahandusministeeriumi kulude dünaamika 2000-2011

Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 70 617 245 Rahandusministeerium 12 03 697 721 Maksu- ja Tolliamet 614 024 284 Statistikaamet 89 077 733 Riigihangete Amet 8 596 400 RAHANDUSMINISTEERIUMI kulud kokku 1 986 013 383 RIIGIEELARVE KULUD KOKKU 88 407 781 130 RAHANDUSMINISTEERIUMI KULUD 2011 (kroonides) Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 90 756 445 Muud kulud 205 086 213 Rahandusministeerium 406 508 682 Maksu- ja Tolliamet 598 987 460

Majandus → Rahanduse alused
34 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Adolf Hitleri noorpõlv, koolitee ja võimule tulek

ADOLF HITLER 2009 Elulugu · Sündis 20. aprill 1889 Austrias · Tema isa oli Alois Hitler (1837 1903) · Ema Klara Hitler (18601907) · Tema vanemad olid omavahel sugulased. · Õppis viis aastat algkoolis. · 11 aastaselt astus Linzi reaalkooli. · Teda köitis Leopold Poetschi antisemiitlikud ja pangermanistlikud loengud. · 1904 aastal lahkus Adolf Linzi reaalkoolist. · 1906 aastal külastas Viini ja sattus vaimustusse linna arhitektuurist, kunstist ja ooperist. · Ta soovis astuda Viini Kaunite Kunstide Akadeemiasse. · Septembris 1907 osales ta sisseastumiskatsetel, koos ülejäänu 112 õpilasega. · Ta pääses teise vooru kuid edasi sealt ei pääsenud. · Peale ema surma sai ta orvupensioni aga teenis ka lisa illustreerijana ning maalis ka sageli müügiks majadest pilte ja postkaarte. · Detsembris 1909 kolis ta Meidlingisse kodu...

Ajalugu → Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Referaat Argentiinast

President: Cristina Fernandez De Kirchner Asepresident: Julio Cobos Iseseisvus: 9. juuli 1816 Rahaühik: peeso Ajavöönd: maailmaaeg -3 1 RAHVASTIK JA MUU SELLEGA SEOTUD Rahvaarv 40 302 000 ja rahvastiku tihedus 14,6 in/km2 . Riigikeeleks on hispaania keel. 86,4% on eurooplased, peamiselt itaalased ja hispaanlased. Rahvaarv aastast 1869 kuni 2009: 1869 ­ 1 877 490 1895 ­ 4 044 911 1914 ­ 7 903 662 1947 ­ 15 893 811 1960 ­ 20 013 793 1970 ­ 23 364 431 1980 ­ 27 947 446 1991 ­ 32 615 528 2001 ­ 36 260 130 2009 ­ 40 134 425 16.sajandil tuli palju inimesi Euroopast Argentiinassse. Sinna on samuti toodud tööjõudu Aafrikast, kuna inimesi jäi väheks ja maavarasi, nagu näiteks: hõbedat ja muid väärismetalle oli palju. Iive on Argentiinas olnud peaaegu iga aasta positiivne 2 SUUREMAD LINNAD, VAATAMISVÄÄRSUSED JA

Geograafia → Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Hispaania ja Rumeenia pinnamoodid

Hispaania ja Rumeenia pinnamood Hispaania Hipaania pindala on 506 013 km2 ning mandriosa on 493486 km2. Riigi pinnamood on mägine. Kõige madalam koht on Atlandi ookeanis, mis on 0 meetrit ning kõige kõrgem punkt on Pico de Teide ja selle kõrgus on 3718 meetrit. Hispaanias on kolm erinevat mäestikku. Esimene on Ibeeria mäed. Nad piiravad kirdest Meseta kiltmaad ja eraldavad Kastiiliat Argoniast. Teised on Kantaabria mäed, need asuvad Biskaia lahe lõunarannal ja kulgevad ida-lääne suunas. Nad piirnevad lõunas Meseta kiltmaaga

Geograafia → Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

FIE ja osaühingu võrdlus

FIE ja osaühingu võrdlus 1) Mis on FIE ja mis on osaühing? FIE ehk füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes teenib majanduslikku tulu ja tegeleb enda nimel ettevõtlusega. FIE`ks registreeritakse Äriregistris. Registreerimisega antakse riigile teada, et hakatakse teenima tulu ettevõtlusest ning saadakse õigus ettevõtlusega seotud kulusid saadud tuludest maha arvetada. FIE ärinimeks on selle asutaja ees- ja perekonnanimi, võib lisada juurde ka viite tegevusalale. Osaühing ehk OÜ on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. See on sobivaim ettevõtlusvorm väikse ja keskmise suurusega ettevõtete loomiseks. OÜ`l on osakapitali miinimumnõudeks 2 500 eurot. OÜ asutavad osanikud, kes määravad juhatuse liikme(d). Juhatuse liige vastutab ettevõtte tegevuse eest kogu ettevõtte varaga. Osaühingu võib asutada üks või mitu isikut. 2) FIE ja osaühingu võrdlus ...

Majandus → Majandus
9 allalaadimist
thumbnail
15
pptx

Etioopia

Etioopia Etioopiast Etioopia on merepiirita riik Aafrika idaosas. Pindala: 1 133 380 km² Rahvaarv: 88 013 491 (2011) Riigi pealinn on Addis Abeba. Riigikord on föderatiivne vabariik. Etioopia on maailma vanimaid riike ja ainus Aafrika riik, kes pole kunagi olnud Euroopa koloonia. Pinnamood Maastik koosneb peamiselt mägismaast, mille moodustavad suured laavamassid. Mäed on kunagiste vulkaanide jäänused. Riigi põhja- ja keskosa paikneb sügavate orgudega liigestatud Etioopia mägismaal, riigi lõunapoolne osa on tasasem. Riigi äärealad on tasased.

Geograafia → Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

Mehhaaniline käigukast

16.09.2008 Jõuülekanne Mehhaanilise lülitusega käigukast Käigukast Ehitus ja tööpõhimõtte Jõuülekanne Seadmete paiknemine 1 16.09.2008 Käigukast Mehhaanilise lülitusega käigukast S299-013 Tehniline iseloomustus · Asetus: Pikki suunas · Õli kogus: 1,8l · Täis kaal: 60kg õliga · Õli mark: Sünteetiline 75W-90 Käigukastide ülekande arvud Käik VR6 R5-TDI Püsi Muutuv Ülekande Püsi Muutuv Ülekande ülekanne ülekanne arv ülekanne ülekanne arv 1 41:31 46:13 4,68 44:27...

Auto → Auto õpetus
137 allalaadimist
thumbnail
19
pptx

Hispaania esitlus

Hispaania Pille Kaljuvee Merilyn Anton Hispaania Kuningriik (hispaania keeles Reino de España) on riik EdelaEuroopas Pürenee poolsaarel. Andmed Kogupindala on 506 013 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km². Pealinn: Madrid Rahvaarv: 46 120 000 inimest (2011.a seisuga) Rahvastiku tihedus: 92,6 in/km² Rahaühik: euro Riigikeel: hispaania SKT ühe elaniku kohta: 29 400 USD (2010.a) Loodusgeograafiline iseloomustus Hispaania pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud nagu Püreneed ja Sierra Nevada. Hispaania piirneb lõunast Atlandi ookeaniga (Cádizi laht), läände ja põhja jääb Biskaia laht ning idasse ja lõunasse Vahemeri.

Geograafia → Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
3
doc

European Environmental Databases 2018

By how many hectares? Non-irrigated arable land (code 211) was in Estonia between 1990-2006 638 979 he Non-irrigated arable land (code 211) was in Estonia between 1990-2000 639 341 he It means that code 211 decreased by the 362 he 2. And in Europe? Non-irrigated arable land (code 211) in Europe between 1990-2006 was 113 653 392 he Non-irrigated arable land (code 211) in Europe between 1990-2000 115 822 405 he It means that code 211 decreased by the 2 169 013 he 3. What about Peat bogs (code 412) in Estonia? Increased or decreased? By how many hectares? Peat bogs (code 412) was in Estonia between 1990-2006 121 997 he Peat bogs (code 412) was in Estonia between 1990-2000 122 297 he It means that code 412 decreased by the 300 he 4. The Land Monitoring Service within Copernicus offers a wide array of products; how many High Resolution Layers can be viewed in the Pan- European section? Name them below

Keeled → Inglise keel
2 allalaadimist
thumbnail
30
xls

Exceli näidisülesanded erinevad.

Töö Töötulemused tulemused Inventuur Inventuurmööblipoes mööblipoes Tunnikontroll Tunnikontroll Inimeste Inimestekaalud kaalud Biorütmid Biorütmid Füüsiline Füüsilinegraafika graafika Sotsiaalne Sotsiaalnegraafika graafika lipoes blipoes Laenukustutustabel Laenukustutustabel Palgaarvestus Palgaarvestus ud alud Toiduainete Toiduainetemüügid müügid Risttahukas Risttahukas fika afika Emotsionaalne Emotsionaalnegraafika graafika Intellektuaalne ...

Informaatika → Arvuti õpetus
137 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Minu kriis, mis oli tingitud minu tütre haigusest.

Jaana Sisas 013-009 Minu kriis, mis oli tingitud minu tütre haigusest. Olukord. Kõik algas nii järsku. Minu tütar Stella 12 a oli koguaeg terve laps ja ühel päeval muutus meie elus kõik. Haigus algas ühest põlvevalust ja tursest, millele lisandus nädala pärast ka teine põlv. Käisime kohaliku kirurgi juures, ning saime valuvaigisteid mis meid sugugi ei aidanud. Lisandusid nädalapärast valud puusaliigestes ja edasi hüppeliigestes, lisaks meeletu nõrkus ja pahaolemised. Arstid kirjutasid erinevaid valuvaigisteid ,millest polnud kasu. Arstide arvates on põhjuseks lampjalgsus ja meile öeldi , et vaja tallatugesid, siis saab kõik korda. Ma olin väga kurb ja meeleheitel, lootsin ikkagi arstidele , et nad oskavad aru saada mis lapsel viga on. Mul puudusid kogemused ja ei osanud last kuidagi aidata. Olin lapse kõrval mitmeid öid üleval, lihtsa...

Meditsiin → Meditsiin
6 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Ligikaudne arv ja selle tüvenumbrid

ühesugused. Tavaliselt täisarvu lõpus olevaid nulle tüvenumbriteks ei loeta, sest pole ju teada, missugust arvu ümardati. Kui ümardamise tulemusena on saadud arv 50 000, siis esialgne arv võis olla 45 001; 49 978 jne. Kui aga ümardatav arv on teada, siis saab täpselt öelda, missugune lõpunullidest on tüvenumber ja missugune ei ole tüvenumber. Näiteks arvu 27013 ümardamisel sajalisteni saame 27 013 27 00. Selles arvus on sajaliste kohal seisev null kindlasti tüvenumber. [1] Kui on näiteks Vilniusest Riiga 300 km siis ei pruugi olla 300 tüvenumber, ning tuleb arvestada mida antud arv väljendab. [3] Kui meil on aga tegemist ligikaudse arvuga, mis esitub kümnendmurruna, siis selle arvu lõpus olevaid nulle suvaliselt ära jätta ei tohi. [1] Sisukord 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4.Ligikaudne arv 5

Matemaatika → Matemaatika
10 allalaadimist
thumbnail
20
pptx

Brasiilia metsaseadus ja -poliitika

Brasiilia metsaseadus ja -poliitika Üldinfo · Pindala 8 515 767 km2 · Populatsioon 193 946 886 · Presidentaalne vabariik · SKT 2396 triljonit dollarit Metsainfo · Metsasus 62,4% (519 522 000 ha) · Põlismetsi sellest 91,7% · 1990-2010 vähenes metsasus keskmiselt 0,48% aastas. Kokku 9,6% (553 17 000 ha) · Peapuuliigid: Eucalyptus, Pinus, Acatia Toode Tulu (eurot) Küttepuu 38 620 590 Ümarpalk 190 811 604 Saeproduktid 148 277 835 Puusüsi 50 382 300 Paber 343 076 915 Metsasus hektarites 580000 570000 560000 550000 540000 530000 520000 510000 500000 490000 1990 1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 600000 500000 400000 300000 Avaliku sektori omanduses Privaatsektori omand...

Bioloogia → Bioloogia
2 allalaadimist
thumbnail
18
xlsx

Metroloogia ja mõõtetehnika Kodutöö

A Osa L - mõõtetulemuse aluseks on mõõteriista näidud L. READ - lugemi võtmine K- kalibreerimistunnistuse (ümardamine parand lähima täisjaotiseväärtuse ni) PAR - mõõteliinide paralleelsus RECT - ristseis RS - baaspinna asend F - mõõtejõud T ­ temperatuur RO ­ pinnakaredus MAT ­ materjal RE - mõõtmiste vähesed kordused Mudel üldkujul: - pinna hälve sirgjoonelisusest, STR = f(mõõtevahendi näit,Lmin; f(faktorid)= f(Lmax­ faktorid) K; READ, PAR, RECT, RS, F; T, hälve RO, RE) pindade paralleelsusest, PAR = f(mõõtevahendi näit, faktorid), PAR = f(faktorid)=f(PAR, RECT, RS, RO) rakis SYM =+f(faktorid)=f(READ, PAR, RECT, indikaatorkell, täpsustase 1 µm RS) + pikkusplaat sobib ideaalselt. Cp 1 B 18 H 11 L ...

Metroloogia → Metroloogia ja mõõtetehnika
184 allalaadimist
thumbnail
48
ppt

Etioopia

Etioopia Tairi Kaarna & Mari Korb Etioopiast  Etioopia on merepiirita riik Aafrika idaosas.  Pindala: 1 133 380 km  Rahvaarv:88 013 491(2011)  Riigi pealinn: Addis Abeba  Riigikord on föderatiivne vabariik  Etioopia on maailma vanimaid riike ja ainus Aafrika riik, kes pole kunagi olnud Euroopa koloonia. Pinnamood  Maastik koosneb peamiselt mägismaast, mille moodustavad suured laavamassid.  Mäed on kunagiste vulkaanide jäänused  Riigi põhja- ja keskosa paikneb sügavate orgudega liigestatud Etioopa mägismaal, riigi lõunapoolne osa on tasasem, samuti

Geograafia → Globaliseeruv maailm
7 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Riikide metsamajanduse võrdlemine

Riikide metsamajanduse võrdlemine Sisukord Sisukord 2 Hüpotees 3 Üldine 4 Metsatüübid neis riikides 5 Puidutööstus 6 Hüpotees Millisel riigil neljast (Poola, Rootsi, Malaisia ja Hispaania) on kõige paremini arenenud metsatööstuse klaster, millisel kõige halvemini? Üldine Riigi metsaressurssidega varustatust iseloomustatakse metsamaa pindala, metsasuse, puiduvaru, juurdekasvu ja liigilise koosseisu kaudu. Metsanduse kuldne reegel on, et puitu ei tohi raiuda rohkem, kui seda juurde kasvab. Milline riik neljast on kõige paremini, milline kõige halvemini varustatud oma puiduga?Kõige paremini Rootsi, siis Malaisia, Hispaania ja Poola. Kui suurel pindalal kasvavad metsad nendes riikides? Kui suur on metsasus? Rootsi- 28,2 mln ha, metsasus 69% Hisp...

Metsandus → Metsamajandus
48 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Referaat autodest

1932 veeti sisse autosid 29 ja mootorrattaid 90, Tallinnas oli iga 97 elaniku kohta 1 auto. 1933 veeti sisse autosid 66 ja mootorrattaid 96 1934 2. poolaastal ja 1935 1. poolaastal imporditi kokku autosid 293 (104 Saksamaalt, 88 USA-st, 70 Inglismaalt) ja mootorrattaid 309 (207 Inglismaalt, 72 Saksamaalt, 7 USA-st) 1992 imporditi Eestisse 36 284 (2225 uut ja 34 059 kasutatud) sõiduautot. 2007 imporditi Eestisse 71 915 (30 902 uut ja 41 013 kasutatud) sõiduautot. Kokkuvõte Tänase päevaga saime teada uusi automarke. Missuguseid automarke on olemas. Mis oli autodega seotud Eesti ajaloos. Autode ajaloost ja kuidas nad arenesid tööstuses. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Auto http://et.wikipedia.org/wiki/Automarkide_loend http://ems.elnet.ee/tais.php?sona_id=17240

Haldus → Töökeskond
20 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Hispaania konspekt

Hispaania Sissejuhatus: Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Pealinnaks on Madrid. Riigi kogupindala on 506 013 km². Hispaania kuningriik hõlmab oma territooriumilt: 4/5 Pürenee poolsaarest, Vahemeres Beleaari saared, Atlandi ookeanis Kanaari saared, Maroko rannikul Põhja-Aafrikas Ceuta ja Melilla linnad ja Põhja- Aafrika rannikuvetes asuvad saared, Vélez de la Gomera, Alhucemase ja Chafarinase. Loodus: Kliima Hispaaniat külastanud kiidavad alati selle maa meeldivat kliimat, mis on küll vahelduv, ent siiski mõnusalt soe ja kuivapoolne

Geograafia → Geograafia
43 allalaadimist
thumbnail
18
ods

Inseneriinformaatika 5.ülesanne

Sheet1 Energibilanss Primaarenergia tootmine aastatel 1988-2013 250000 250000 Kogus, teradzauli 200000 200000Põlevkivi tootmine Turba tootmine 150000 150000 ...

Informaatika → Inseneriinformaatika
6 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Hispaania

kohale valitsuse peaministri. Riik on jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks, millest igaühel on oma otseselt valitud võimuorganid.300- 400 saadikust koosneva Alamkoja (Saadikute Kongress) kohad jaotatakse parteide vahel proportsionaalse süsteemi järgi. Ülemkoja (Senati) kohad jaotatakse aga majoritaarse süsteemi järgi. Täidesaatvat võimu teostab valitsus eesotsas peaministriga. Peaministri kandidatuur tuleb Alamkojas kinnitada absoluutse häälteenamusega. Riigi kogupindala on 506 013 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaania on suuruselt viies riik Euroopas. Rahvastiku keskmine tihedus on 92,6 in/. Km². 4.Hispaanias kehtib kodifitseeritud eraõigus. Õiguse allikateks on õigusaktid, õiguslikud tavad ja õiguse üldtunnustatud põhimõtted. Kohtupraktika ja kohtulahend ei loo õigust, kuid kõrgemate

Geograafia → Geograafia
2 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Raamatupidamise praktika II

, , . . : . , . , , . 32 1. www.hot.ee/estonianlegislation/11.htm 2. www.eesti.ee 3. www.eas.ee 33 1 Anvol OÜ 2 Anvol OÜ 3 Anvol OÜ 34 1 Anvol OÜ 31.12.2 31.12.2 013 012 Varad Käibevara Raha 379 227 320 741 4 893 4 084 Nõuded ja ettemaksed 018 382 4 360 3 921 Varud 546 896 9 632 8 327

Keeled → Vene keel
32 allalaadimist
thumbnail
20
rtf

„Standardiseerimise põhikursus“

EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut ? Kursusetöö Õppeaines „Standardiseerimise põhikursus“ TE.0012 Tootmistehnika eriala TA BAK 3 Üliõpilane “.....“ ...................... 2014.a ....................................... ? Juhendaja “.....“ ..................... 2014.a ....................................... Lemmik Käis Tartu 2014 1. Ülesanne - siledate silindriliste detailide istud Ülesande tingimuste kohaselt on teada standardsed istud: Põhiava JS6, mille läbimõõt on 122,62mm. Liite moodustunud ...

Muu → standardiseerimine
199 allalaadimist
thumbnail
53
xlsx

Diagrammid

Diagrammid. Üldine Diagrammid Näide. Toiduainete läbimüük Kaup 2000 2001 2002 Liha 340 302 390 Piim 245 260 230 Jahu 175 150 190 Tulpdiagramm - Column Sektordiagram 500 390 400 340 302 23%Liha Tuh. EEK Liha Piim 300 200 Piim 100 Jahu 0 2000 2001 2002 ...

Informaatika → Informaatika ll
9 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Alumiiniumi referaat

Janno Reilik ALUMIINIUM REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI11 Juhendaja: lektor Annika Koitmäe Esitamiskuupäev: 29.10.2014 Üliõpilase allkiri:……………. Õppejõu allkiri: …………….. Tallinn 2015 SISUKOR SISSEJUHATUS........................................................................................................................................3 1. ALUMIINIUM.......................................................................................................................................4 1.1.Tootmine..........................................................................................................................................4 1.2.Aj...

Tehnoloogia → tehnomaterjalid
43 allalaadimist
thumbnail
6
docx

AAFRIKA POLIITILINE KAART

märts 1990 37. Niger 1 267 000 11 665 937 (2005) Niamey 3. august 1960 km² 38. Nigeeria 923 768 km² 133 881 703 (2003) Abuja 1. oktoober 1960 39. Roheneemesaared 4 033 km² 401 343 (2001) Praia 5. juuli 1975 (Cabo Verde) 40. Rwanda (Ruanda) 26 338 km² 7 954 013 (2004) Kigali 1. juuli 1962 41. Sambia 752 614 km² 10 462 436 (2004) Lusaka 24. oktoober 1964 42. São Tomé ja Príncipe 1001 km² 175 883 (2003) São Tomé 12. juuli 1975 43. Senegal 196 190 km² 10 284 929 (2002) Dakar 20. august 1960 44

Geograafia → Geograafia
7 allalaadimist
thumbnail
15
odt

EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 - 2010

Eelarvest tehti kulutusi 28,347 miljardi krooni. Esmakordselt arvestati 2000. aasta riigieelarvesse mitmesuguste tööde ja teenuste osutamisest laekunud tulud (omatulud), mida on varasematel aastatel käsitletud kui eelarveväliseid vahendeid. Riigiasutustele majandustegevusest laekunud tulud on riigikassa poolt arvele võetud summas 468,8 miljonit krooni ehk 142,3% kavandatud eelarvest. Väljamakstud laenulepingute kogusumma oli 3, 802 miljardit krooni, millest tagasi on makstud 1, 013 miljardit krooni. Eesti Vabariigi välislaenude koguvõlgnevus oli 2, 789 miljardit krooni. Valitsussektori konsolideeritud tulude maht ulatus aasta lõpuks 34,89 miljardi kroonini. Maksudest laekus eelarvega võrreldes enim ettevõtte tulumaksu (131,3% eelarvest), sotsiaalmaksu laekus 103,0%, käibemaksu 102,2%, üksikisiku tulumaksu 100,8% ja aktsiise 100,1%. Valitsussektori konsolideeritud kulud moodustasid aastaga 34,50 miljardit krooni.

Ühiskond → Ühiskond
30 allalaadimist
thumbnail
38
doc

Vladimir Võsotski

, -- . 25 1938 : , : : 25 1980 (42 ) : , : , , ,, : 1959--1980 : Lib.ru -- . , . , , . , 1980 (25 1938, , -- 25 1980, ) -- , , . ; (« » .), . . 70- XX ( , ) , . , . 700 , , , , . (, ), -- . , , . , «» , , ( ). . . , . . , . « », , . , , . ( ) , , , , , -, , («»), (« ») , -- («»), («»), («»), () (« »), (« ») . . . 25 1938 . . , () (1916--1980) -- , , . , . -, , -- ., [1]; , , . - . (« , , -- , ...» -- . «», 1965.) -- (1889, - -- 1962, ; «» ) -- , , 1911 , . . , ; . , ( , 1912--2003) -- . . . ...

Keeled → Vene keel
19 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Hispaania

HISPAANIA Sissejuhatus Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Riigi kogupindala on 506 013 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, mille riigipea on kuningas. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament (Cortes Generales), mis

Geograafia → Geograafia
19 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Hispaania loodus, majandus, rahvastik

HISPAANIA Sissejuhatus Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Riigi kogupindala on 506 013 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, mille riigipea on kuningas. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament (Cortes Generales), mis

Geograafia → Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Hispaania

...............................3 lk. 2. Loodus...................................................................................................4 lk. 3. Piirkond................................................................................................5 lk. 2 1. SISSEJUHATUS Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Riigi kogupindala on 506 013 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, mille riigipea on kuningas. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament (Cortes Generales), mis koosneb 350 liikmelisest

Turism → Turismi -ja hotelli...
44 allalaadimist
thumbnail
24
pptx

Hispaania

HISPAANIA faktid pealinn: Madrid Pindala:504 782 km2 Riigikeel: hispaania Rahvaarv: 40,7 miljonit Rahaühik: euro (EUR) Hispaania vapp Hispaania lipp Hispaania tutvustus Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Riigi kogupindala on 506 013 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, mille riigipea on kuningas. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
93 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Finantsanalüüs

Kaubad, toore, materjal 1 112 210 1 094 887 -17323 -1,6 Mitmesugused tegevuskulud 3 246 891 2 553 858 -693033 -21,3 Tööjõukulud 373 107 344 869 -28238 -7,6 Muud ärikulud 116 022 85 413 -30609 -26,4 Kulum ja allahindlus 24 391 4 013 -20378 -83,5 ÄRIKULUD KOKKU 4 872 621 4 083 040 -789581 -16,2 ÄRIKASUM 82 216 52 734 -29482 -35,9 Finantstulud 136 38 -98 -72,1 Finantskulud(-) -27 088 -3 639 23449 -86,6

Majandus → Finantsjuhtimine ja...
1043 allalaadimist
thumbnail
34
xls

2009 Riigi eelarve seadus

§ 1. Riigieelarve tulud, kulud ja finantseerimistehingud (kroonides) RIIGIEELARVE TULUD KOKKU 97 838 184 823 83 498 900 433 680 920 328 12 341 655 416 1 253 270 861 63 437 785 96 584 913 962 RIIGIEELARVE KULUD KOKKU 98 474 096 013 84 140 137 040 677 235 666 12 341 655 416 1 253 270 861 61 797 030 97 220 825 152 RIIGIEELARVE FINANTSEERIMISTEHINGUD KOKKU -635 911 190 -630 585 773 -3 684 662 0 0 -1 640 755 -635 911 190 Osa 1. RIIGIKOGU

Majandus → Majandus
38 allalaadimist
thumbnail
56
xls

Ökonomeetria Labor 8 VIF(2011)

Labor 8 Multikollineaarsuse kindlakstegemine - VIFj MS.0151 Ökonomeetria 2011 Sõltumatute muutujate vahel esineva multikollineaarsuse kindlasktegemiseks leitakse varieeruvusindeks ehk dispersiooni mõju faktor VIF j (Variance Inflationary Factor). Varieeruvusindeks näitab argumendi mõju regressiooniparameetri hajuvusele. 1 VIF j= 1- R 2 j kus Rj2 on determinatsioonikordaja, mis on leitud sõltumatu muutuja X j (R2 leidmiseks teostada regressioonanalüüs, kus sõltuvaks muutujaks Y on uuritav X j) ja ülejäänud sõltumatute muutujate Xj vahel. Kui VIFj > 10, siis tuleb selline sõltumatu muutuja Xj eemaldada. Ülesanne Sõltumatute muutujate vahel esineva multikollineaarsuse kindlakstegemiseks leida varieeruvusindeks VIFj. Andmed ...

Kategooriata → Ökonomeetria
50 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Põhjala heaoluriik – kas saavutamatu ideaal Eestile?

Põhjala heaoluriik ­ kas saavutamatu ideaal Eestile? Essee Kuskile kuulumine on iga inimese jaoks oluline, sama saab öelda ka riikide kohta. Kuuluvustunne on tähtis riigi ja inimese identiteedi kohaselt. Mõte sellest, et ka Eesti võiks olla Põhjamaa ja eestlased põhjamaalased, on rahvuslikult meelestatud eestlaste meeli köitnud juba vähemalt viimased sadakond aastat (Tuglas-seura). Käsitledes essees erinevaid valupunkte, saab Eesti staatusest Põhjala heaoluriigina täpsemalt aimu. Heaoluriik on mitmetasandiline mõiste. Heaoluriik on mõiste, mis tähistab sellist ühiskonda või ühiskonna arenguetappi, millele on omane solidaarsus ligimesega ning millel on süsteemsed, avaliku ühiskonna tagatud vormid (Redlich, 2000). Euroopas kätkes heaoluriigi mõiste järgmisi põhimõtteid: tööd peaks olema piisavalt kõigile, kes seda vajavad, haridus kättesaadav kogu rahvale; tervishoiuteenuseid ...

Ühiskond → Ühiskond
24 allalaadimist
thumbnail
10
xls

Pidevad jaotused, diskreetsed jaotused

Pidevad jaotused Olgu meil mõõdetud kuusenoorendikus puude kõrgused sentimeetrites rühmitatud andmetena (ülesannete 1 kuni 4 algandmed). Kõrguse Kõrguse Sage- Aritm. Standard- Teoreet. Teoreet. ülemised keskmisedx dused keskmine hälve tõen.-d pi saged. Hii-ruut xü ni ni*xi ni*(xi-xkaet)2 N*pi statistik i Normj. F(xü) 215 210 8 1680 6940,1 0,045 0,045 8 0,0086284 225 220 19 4180 7190,4 0,158 0,113 21 0,1432402 235 230 43 9890 3842,9 0,379 0,220 40 0,1748117 245 240 55 ...

Matemaatika → Matemaatika
35 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Decimal

7 7 007 00000111 23 17 027 00010111 39 27 047 00100111 55 37 067 00110111 8 8 010 00001000 24 18 030 00011000 40 28 050 00101000 56 38 070 00111000 9 9 011 00001001 25 19 031 00011001 41 29 051 00101001 57 39 071 00111001 10 A 012 00001010 26 1A 032 00011010 42 2A 052 00101010 58 3A 072 00111010 11 B 013 00001011 27 1B 033 00011011 43 2B 053 00101011 59 3B 073 00111011 12 C 014 00001100 28 1C 034 00011100 44 2C 054 00101100 60 3C 074 00111100 13 D 015 00001101 29 1D 035 00011101 45 2D 055 00101101 61 3D 075 00111101 14 E 016 00001110 30 1E 036 00011110 46 2E 056 00101110 62 3E 076 00111110

Informaatika → Algoritmid ja andmestruktuurid
5 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun