x, h=0,04 F(x) Trapetsvalem 4 2,14536621146E-008 4,04 0,000000022 2,8343105134764E-009 4,08 0,00000002 4,12 1,62854474184E-008 4,16 1,17560908187E-008 a=4 4,2 7,13501988695E-009 b=10 4,24 0,000000003 C=3 4,28 -3,7791917505E-010 4,32 -2,7406755908E-009 4,36 -4,1020485382E-009 4,4 -4,5679187100E-009 4,44 -4,3229425036E-009 4,48 -3,5896402954E-009 4,52 -2,5927210973E-009 4,56 -1,5315037204E-009 4,6 -5,6180770859E-010 4,64 2,12666863717E-010 4,68 7,40548729955E-010 4,72 0,000000001 4,76 1,07020501185E-009 4,8 0,000000001 4,84 7,31092118574E-010 4,88 4,61823698382E-010 4,92 1,98432797123E-010 4,96 -2,1489421144E-011 5 -1,7651005206E-010 5,04...
Sõlm X(mm) Vahe Element Algus Lõpp 1 500 1 1 2 2 500 250 2 2 3 3 750 500 3 3 4 4 1250 250 4 4 5 5 1500 1000 5 5 6 6 2500 500 6 6 7 7 3000 Element 1 Algus 1 9.600E-008 0.000024 ### 0.000024 Lõpp 2 0.000024 0.008 -0.000024 0.004 L= 500 210000000 -9.60E-008 -4.80E-008 9.60E-008 -0.000024 Iy= 1000 0.000024 0.004 -0.000024 0.008 E= 2E+008 Element 2 Algus 2 ...
Vasak Parem Pikenemine 0 2.5E-011 0 1E-010 0 0.0001 2.5E-011 0.00036 0 0.00026 0.00015 2.5E-011 0.00069 1E-010 0.00054 0.0001 0 0.00036 2.25E-010 0.00026 0 6.25E-010 0 4E-010 0 avg 0.00007 7E-010 avg 0.000282 delta La 2.18602E-005 delta Lb 2.37318E-005 0.00061 0.000615 S 2.31574E-007 0.00061 delta S 2.72E-09 0.00061167 E ...
nr I (rad) tan BH (BH-Bk)2 1 0,54 37,5 0,654498469 0,767326988 1,65299E-005 9,203E-013 2 0,64 42 0,733038286 0,9004040443 1,66955E-005 6,300E-013 3 0,74 45,5 0,79412481 1,017607393 1,70808E-005 1,668E-013 4 0,84 49,5 0,86393798 1,1708495661 1,68513E-005 4,068E-013 5 0,94 51 0,890117919 1,2348971565 1,78794E-005 1,523E-013 6 1,04 54,5 0,951204442 1,4019482945 1,74244E-005 4,197E-015 7 1,12 55 0,959931089 1,4281480067 1,84205E-005 8,673E-013 8 1,24 60 1,047197551 1,7320508076 1,68158E-005 ...
Funktsiooni väärtuse Funktsiooni väärtus Andmete arvutamise koht kohal x ARVUTA sisestamine x1= 1 y1= 0,75 a= 1 x2= 49 y2= 0,0196140533 Nupu "ARVUTA" vajutamisel Ymax= 2 x3= 385 y3= 0,0025839886 lahendatud võrrandi vastus: h= 3 x4= 2305 y4= 0,0004334634 c= 4 x5= 12289 y5= 8,13603E-005 0,75 x6= 61441 y6= 1,62752E-005 x7= ### y7= 3,39081E-006 x8= ### y8= 7,26607E-007 Graafik x9= ### y9= 1,58946E-007 x10= ### y10= 3,53213E-008 x11= ### y11= 7,94729E-009 0...
Ülesanne 6. (A) Ülesanne 7 Rühmas õpib 25 tudengit. Leida tõenäosus, et 1.septembe 1) Ühel tudengil 2) Kolmel 3) Mitte ühelgi 4) Alla 2 5) Üle 4 (A) Ülesanne 8 Analüüsi järgi selgus, et poes on seelikute hulgast 4% seelikuid, m 1) Üks seelik 2) Kaks seelikut 3) Ühtegi seelikut 4) Pooled seelikud, 5) Alla poole seelikuid (A) Ülesanne 9. Ülesande korrektse lahendamise tõenäosus on 0,9 (A)Ülesanne 10. Ilmastiku analüüsi käigul selgub, et septembri kuu jooksu 1) kolm päeva...
· Sõlmlehe netopindala ANeto = (b1 - d 0 ) · Tõmbetugevustingimus 4 N F F + == [ ] b1 d0 ANeto (b1 - d 0 ) [ ] 300 103 b1 = + 0, 0185 = 0,175 m 200 mm 0, 012 160 106 6. Neetide kontroll lõikele · Neetide sisejõud koormuse ekstsentrilisust arvestades Q5 QM 5 QM 3 QM1 QF QF QF QF QF QF QM 2 QM 4 FL = 150 kN r1 r2 Q6 QM 6
60, 0185 350 106 5. Sõlmlehe laius · Sõlmlehe netopindala ANeto = (b1 - d0 ) 4 · Tõmbetugevustingimus 260 10 3 b1 = + 0,024 = 0,345m 345mm 0,01 81 10 6 N F F + == [ ] b1 d0 ANeto (b1 - d 0 ) [ ] 300 103 b1 = + 0, 0185 = 0,175 m 200 mm 0, 012 160 106 6. Vahelehe kontroll tõmbele 260 10 3 = = 80996884 Pa 81MPa [ ] = 81MPa 0,01(0,345 - 0,024) N F F = = = A ANeto (b1 - d0 ) 300 103 = == 137, 74 106 140 MPa [ ] 160 MPa 0, 012(0, 200 - 0, 0185) Tugevustingimus on täidetud! 7. Neetide kontroll lõikele
300 eurot. Riietus Kuna meeskonnal on juba tööriided ja kaitsevahendid olemas, siis varusse võtan neid juurde 2000 euro eest. Kuna võib juhtuda, et kaitsevahenditega või riietega juhtub midagi. Kaasa võetavad varud Kütus Laev sõidab 20 päeva järjest ja päevas on kütuse kulu 46 000 liitrit. Kütuse kulu 20 päeva jooksul kokku tuleb : 20 * 46 000 = 920 000 liitrit. Kuna võib ka olla tormisemaid ilmasid, siis arvutan 10 % varu juurde : 920 000 * 1,1 = 1 012 000 liitrit. Kütuse liitri hind on 0,5 eurot, siis kütuse peale kulub kokku : 1 012 000 * 0,5 = 506 000 eurot Õli Masin õli ei söö ja normaalne kulu 20 päeva kohta järjest sõidul on 3 000 liitrit õli, siis võtan kaasa 4 000 liitrit õli, et oleks ka veidike varuks. Õli hind on 4 eurot liiter, seega kogu maksumus tuleb : 4 000 * 4 = 16 000 eurot Vesi Kõik vesi (pesu,söögi ja joogi) võetakse kaasa sadamast. Meeskond on 10 liikmeline ja
V3 – ensüümi math hüdrolüüsisegus (1 ml) g – proteaasi (alkalaas) preparaadi kaalutis (12 mg = 0,012 g) 181 – türosiini molekulmass (0, 043 0, 025)mg / ml 103 26ml 10 ml 2 0, 018mg / ml 103 26ml 10ml 2 A (900 300) s 181g / mol 1ml 0, 012 g g / mol 1ml 0, 012 600s 181 g 7,1823 kat / g Arvutan sirge tõusu k=0,00003 järgi võttes ajaühikuks 1 sekundi: 0, 00003mg / ml 103 26ml 10 ml 2 A 7,1823 kat / g 1s 181g / mol 1ml 0, 012 g A 7,1823 kat/g Järeldus Alkalaasi proteolüütiline aktiivsus A on 7,1823 μkat/g. Kuigi minu katse 0-proov
Bh*100000 Bhi Bhkesk-Bhi 1.647 0.00001647 8.93884E-013 1.684 0.00001684 3.31148E-013 1.67 0.0000167 5.11875E-013 1.697 0.00001697 1.98430E-013 1.76 0.0000176 3.40570E-014 1.799 0.00001799 3.30102E-013 1.719 0.00001719 5.08298E-014 1.785 0.00001785 1.88830E-013 1.776 0.00001776 1.18712E-013 1.79 0.0000179 2.34784E-013 1.83 0.0000183 7.82421E-013 Bhkesk= 1.741545E-005 3.6751E-012 Ua Hu 4.64772E-007 13.82179
ANeto = (b1 - d 0 ) · Tõmbetugevustingimus N F F + == [ ] b1 d0 ANeto (b1 - d 0 ) [ ] 30010 3 390 103 + 0,024 = 0,26775m 268mm bb1 == + 0, 0185 = 0,175 m 200 mm 1 00,,01 160 012 10 160 6 106 6. Vahelehe kontroll tõmbele N F F = = = A ANeto (b1 - d 0 ) 3 10310 390300 = = == = 159836065 137, 74,610
Ühe needi ja vahelehe tingliku kontaktiala pindala 7.2. Ühe needi ja kahe nurkterase summaarne tingliku kontaktiala pindala Kuna pindalad on võrdsed siis on mõlemad sama ohtlikud ja ei ole vahet kumma puhul kontroll teha. 7.3. Ühe needi ja vahelehe kontakti kontroll muljumisele F F 300 103 bg =C ==== 225, 225 106 260 MPa bg 350 MPa AC nd 0 6 0, 0185 0, 012 Tugevustingimus on täidetud! 8. Nurkteraste kontroll tõmbele N L - ühe nurkterase pikijõud AL - ühe nurkterase ristlõike pindala 340 103 = =137 MPa [] =131MPa 2 (0,00151 -0,01 0,031) NL F F = = = AL 2 AT , Neto 2( AT - T d 0 ) 300 103 = == 160, 68 106 161 MPa [ ] 160 MPa 2(0, 00110 - 0, 009 0, 0185)
V1 reaktsioonisegu üldmaht (26 ml) V2 valmistatud ensüümilahuse üldmaht (10 ml) 2 TKÄ lahusest tingitud proovi lahjendus (3 ml 6 ml, seega L=2) V3 ensüümi math hüdrolüüsisegus (1 ml) g proteaasi (alkalaas) preparaadi kaalutis (12 mg = 0,012 g) 181 türosiini molekulmass (0, 043 - 0, 025)mg / ml 103 26ml 10ml 2 0, 018mg / ml 103 26ml 10ml 2 A= = = (900 - 300) s 181g / mol 1ml 0, 012 g 600s 181g / mol 1ml 0, 012g = 7,1823µ kat / g Arvutan sirge tõusu k=0,00003 järgi võttes ajaühikuks 1 sekundi: 0, 00003mg / ml 103 26ml 10ml 2 A= = 7,1823µ kat / g 1s 181g / mol 1ml 0, 012 g A = 7,1823 µ kat/g Järeldus Alkalaasi proteolüütiline aktiivsus A on 7,1823 kat/g. Kuigi minu katse 0-proov ebaõnnestus, on ülejäänud 3 tulemust graafikul samal sirgel, mis näitab, et katse üldjoontes õnnestus
Kalle 10 000 19 19 10 000 1 615 60 1 675 8 325 3 300 30 Epp 10 000 19 19 10 000 1 615 60 1 675 8 325 3 300 30 Kokku: 46 000 kr 7 712 kr 276 kr 7 988 kr 38 012 kr 15 180 kr 138 kr Raamatupidaja ............................. 28.02.2009
MAAPÄHKEL MAAPÄHKEL e. ARAHHIS e. HIINA PÄHKEL Algkodu on keskBrssiilia kuivadel kiltmaadel. Õied on kollased või valged Tihe põõsas 5060 cm kõrgune Õitsemine kestab vaid päeva. Viljuvad õied asuvad põõsa alumises osas, maapinna lähedal. ARENG Kulturiseerimist alustati Peruus 2000 a. tagasi Pärast Ameerika avastamist jõudis see kultuur peatselt Edela Aasiasse ja LääneAafrikasse. 17. sajandi algul kasvatati teda juba LõunaHiinas, kust ta hiljem ka Euroopasse jõudis KASVATAMINE Peidab oma kaunad valmimiseks mulda, mis teeb kasvatamise keerulisemaks, töömahukamaks kui näiteks sojaoal. Pärast õie tolmlemist hakkab pikenema tugev raag, mis algul kasvad ülespoole, kuid 5.6. päeval pöördub otse alla. Muld peab olema kohev ja niiske. Taimede ümbrust tuleb pidevalt kobestada ja sageli mulda kaunadele tõmmata. Ameerika Ühendriikides on enamik töid mehhaniseeritud. KORISTUS Tõmmatakse põõsas käsitsi välja. Pannakse üsna pikaks ajaks järe...
v, Hz =2v, s-1I UCe, V 750 4712,389 5,73 2,69 775 4869,469 6,38 2,884 800 5026,548 7,07 3,105 824 5177,345 7,88 3,355 846 5315,575 8,75 3,625 873 5485,221 9,95 3,99 900 5654,867 11,2 4,362 Loe mind 923 5799,38 12,34 4,685 948 5956,46 13,41 4,961 973 6113,539 14,18 5,118 996 6258,053 14,35 5,064 ...
kr/kg) ja tööaega kavandatakse kulutada 80 töötundi ja 2 700 kWh (hind 1 kr/kWh) energiat. Töötunni kohta on arvestatud tööjõukulusid 130 kr . Kaudkulude jagamise aluseks on antud ettevõttes valitud elektrikulu (kWh-des). 3.1 Arvutada: 1800 kg 3.1.1 kaudkulude eelarvestatud määr: 43,34 kr/kg (3 034 500 kr / 70 000 kg) 3.1.2 kaudkulud tellimuse kohta: 78 012,00 kr (((2700 kWh * 70 000 kg) / 105 000 kWh) *43,34 kr/kg) 3.1.3 tellimuse kogukulud: Otsekulud: Materjal 27 000 kr Tööjõukulud 10 400 kr Kaudkulud: 78 012 kr Kokku: 115 412 kr (27 000 kr + 10 400 kr + 78 012 kr) 3.2 Milline tellimuse maksumus rahuldab tellimuse täitjat, kui haldus- ja turustuskulude katmiseks ning
Ungari majandus Maarjo Põder 9.b Geograafiline asend Ungari on merepiirita riik Euroopas Doonau keskjooksul. Ungari asub KeskEuroopas. Ta piirneb Ukraina, Slovakkia, Austria, Sloveenia, Horvaatia, Rumeenia ning Serbiaga. Majanduse struktuur Primaarne sektor Sekundaarne sektor Tertsiaarne sektor 3% 31% 66% Hõivatud inimeste osatähtsus m 5% Primaarne sektor 31% Sekundaarne sektor Tertisaarne sektor 64% Maavarad § Peamine energiaallikas on süsi. § Kivisütt leidub edelas, kuid sellest ei jätku riigi vajaduste katteks. § Siinseal PõhjaUngari mäenõlvadel leidub pruunsütt. § Läänes ja lõunas on väikesed naftavarud ning leidubmaagaasi. § Ka idas on maagaasimaardla. Põllumajandus Suur tootlikus Saadused moodustavad üle veerandi...
NÜÜ OMEGA I UCE 650 4084,07 3,02 1,495 675 4241,15 3,28 1,567 700 4398,23 3,64 1,673 725 4555,309 4,02 1,777 750 4712,389 4,45 1,902 775 4869,469 5,01 2,064 800 5026,548 5,6 2,235 Loe mind 825 5183,628 6,33 2,445 850 5340,708 7,13 2,676 875 5497,787 8,17 2,969 900 5654,867 9,24 3,263 ...
1 mõõtmine Generaatori Mõõdetud Mõõtehälve Generaatori Sagedusmõõturi sagedus [MHz] sagedus [MHz] [MHz] piirhälve [MHz] piirhälve [MHz] 5,0 5,008781 5,1 5,107850 5,2 5,201302 5,3 5,258566 5,4 5,344568 5,5 5,454498 5,6 5,537876 5,7 5,643969 5,8 5,764209 5,9 5,875576 6,0 5,965215 2 mõõtmine Generaatori Mõõdetud Mõõtehälve Generaatori Sagedusmõõturi sagedus [MHz] sagedus [MHz] [MHz] piirhälve [MHz] piirhälve [MHz] 5,0 4,999987601 5,1 5,099987028 5,2 5,199986692 5,3 5,299986361 5,4 5,399986002 5,5 5,499985664 5,6 5,599985347 5,7 5,699985043 5,8 5,7999847...
Vietnam 23 634 5. Vietnam 36 341 5. Birma 17 352 6. Tai 27 000 6. Jaapan 12 268 7. Birma 24 500 7. Brasiilia 11 209 8. Filipiinid 14 800 Lõuna 8. 6 326 9. Brasiilia 13 141 Korea 10. Jaapan 10 989 9. Nigeeria 5 348 11. USA 10 012 10. Pakistan 4 818 11. Egiptus 4 569 ... ... hirss · http://nammy.pbwiki.c
See on muidugi hea. Tänu sellele suureneb Eestis elatustase, eksport ja majandus. Eestis elavad paljud rahvused. Peale eestlaste elavad siin veel venelased, ukrainlased, valgevenelased, soomlased ja paljud muud rahvused. Eestlasi elab Eestis 930 219 inimest mis moodustab 67,9 % kogurahvusest. Kõige enam elab Eestis peale eestlaste veel venelased. 2000 aasta rahvuskoosseisu järgi elab Eestis 351 178 inimest. See moodustab kogurahvusest 25,6 %. Ukrainlasi on eestis tunduvalt vähem 29 012 inimest ehk 2,1 % kogurahvusest. Kokkuvõtteks võin öelda, et Eestil on väga palju riike kellega on üpris head suhted. Lisaks sellele on ta Euroopa Liidus. Ka Paljude riikidega on tal viisa vaba väljasõit teistesse riikidesse. Eestit külastab ka üle 100 000 turisti iga aasta mis tähendab, et paljud inimesed on huvitatud Eesti vaatamisväärsustest. Hiljuti tuli Eestisse kasutusele ka euro rahaühik. Mis on väga mugav Euroopa Liidu liikmesriikidele. Eriti
16 * 5 = 150 . 3 = 156 + 38 = 2700 1600 = 3.Arvuta 26 kr 50 s + 80 s = 15 kg 250 g kg 500g = 32 kg 900 g 8 kg 985 g = 36 kr 80 s + 4 kr 70 s = 12 h 15 min 1 h 35 min = 15 m 36 cm + 6 m 78 cm = 17 m 48 cm + 6 m 88 cm = 10 h 14 min 2h 30 min = 4.Arvuta kirjalikult 33 974 + 276 858 = 205 012 38 993 = 24 895 + 285 956 = 304 016 26 987 = 5.Teisenda 7 m 5 cm = ...........cm 3 ts 2 kg = .................kg 3 h 20 min = ...........min 5 kr 5 s = ..............s 4 m² = ................dm² 2 t 3 ts = .............kg 6 m 5 mm = .................mm 2 h 30 min = ...............min 6 kr 3 s = .................s 7 dm² = ................cm² 6
JEKATERINA TSINJAJEVA O15-012 · 1.Psühhiaater spetsialist, kes tegutseb psühhika- ja käitumishäirede diagnoosimisega, hindamisega, ravimisega ja ennetamisega. Tavaliselt tegeleb raske haigustega inimestega ning eelistab rohkem kasutada ravimeetodi pillidega. Psühholoog diplomeeritud spetsialist, kes sai haridust pedagoogilise või kliinilise proofilis. Psühholoog saab kasutada oma teadmised, mis oli omandanud õppimise ajal, et tegeleda psühhodiagnostikaga, psühhokorrigeerimisega, kutseuunitlusega, psühholoogilise konsulteerimisega, teadustegevusega ning ka õppimise ja töötamise protsessi negatiivsetega tagajärjedega. Psühholoogil on olemas neli suunda: -Kliilinepsühholoog -Lapsepsühholoog -Koolipsühholoog -Kohtupsühholoog Psühhoterapeut arst, kes tegeleb ,,psühhilise mõjutamise" ravimis meetodiga nagu vestlused, selgitused, sisekonfliktide identifitseerimine ja patsiendi psühholoogilise probleeme lahenduse leidmine. · 2....
xk 0,14 Kokku: 0,00149 lk 5,8 Kokku: 3,693 xk + n - xk xk = n a l= l` b l = xk d l 5, 75 = k xk = 0,140 = 0, 0080475 0, 00805mm d 100 Mõõtmisvigade arvutamine n 2 ( x - xk ) 0, 00149 xk = tn-1, i =1 = 2, 4* = 0, 01237 0, 012 n(n - 1) 7 8 n 2 ( l - lk ) 3, 693 lk = tn-1, i =1 = 2, 4* = 0, 6163 0, 62 n(n - 1) 7 8 1 2 1 2 1 2
OMAKAPITAL KOKKU 28 397 33 439 44 783 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL 101 581 95 241 120 836 KOKKU LISA.2. Konsolideeritud koondkasumiaruanne (EUR '000) 2011 2010 2009 Müügitulu 147 802 99 312 95 241 Müüdud teenuste ja kaupade kulu -147 608 -100 012 -145 883 Brutokasum 194 -700 8 711 Turunduskulud -317 -401 -602 Üldhalduskulud -4 641 -4 887 -8 002 Muud äritulud 806 820 1 636 Muud ärikulud -672 -3 807 -9 843
31 111 15 98 276 5 35 326 2 2534 3173,561 0 0 6406,58 1099,59 1684,12 0 3087 5390,224 18 4 2 095 99 327 2 2534 22510,53 0 0 18030,9 5386,69 0 592,6464 4175,22 8490,946 012 99 17 8 328 2 2534 5352,550 564,821 2612,473 8834,64 4223,47 0 21813,74 1816,38 3436,972 84 79 11 96 66 8 6 329 2 2534 3368,888 128,102 55,56386 7186,19 1062,33 0 8070,120 3401,70 2321,692
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Jekaterina Tšinjajeva O15-012 Analüütiline seminaritöö Õppejõud: Marge Mahla Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2015 Filmi analüüs. Enne filmi vaatamist ma arvasin, et tean päris palju rasedusest ja loote arengusest ema kehas, vaid pärast vaatamist sain aru, et ikkagi tean natuke vähem, kui kujutasin endale ette. Siis algan sellest, mida ma juba teadsin. Minu jaoks ei olnud uus, et keegi ei tea kuidas seemnerakk leiab tee munarakku ja juba viljastatud munarakk läbib munajuha ainult seitsme päeva pärast nin see pärast munarakku membraan muutub. Minu meeles kõik teavad, et emast tuleb 23 kromosoome ning ka isast sama kromosoomide arv. Teadsin ka seda, et platsent võtab kõike, mis toimub emaga tema raseduse jooksul nt. söök, jook, õhk jne. Nagu näete, see on kõik minu teadmised raseduse kohta, päris vähe, ...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Jekaterina Tsinjajeva O15-012 Analüütiline seminaritöö Õppejõud: Marge Mahla Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2015 Filmi analüüs. Enne filmi vaatamist ma arvasin, et tean päris palju rasedusest ja loote arengusest ema kehas, vaid pärast vaatamist sain aru, et ikkagi tean natuke vähem, kui kujutasin endale ette. Siis algan sellest, mida ma juba teadsin. Minu jaoks ei olnud uus, et keegi ei tea kuidas seemnerakk leiab tee munarakku ja juba viljastatud munarakk läbib munajuha ainult seitsme päeva pärast nin see pärast munarakku membraan muutub. Minu meeles kõik teavad, et emast tuleb 23 kromosoome ning ka isast sama kromosoomide arv. Teadsin ka seda, et platsent võtab kõike, mis toimub emaga tema raseduse jooksul nt. söök, jook, õhk jne. Nagu näete, see on kõik minu teadmised raseduse kohta, päris vähe, ...
visates. Mv eristatakse tekke järgi: tektoonilised(pinged maakoores), looduslike koobaste sissevarisemine, maaaluste koobaste sissevarisemine, tuumakatsetused maaalustes sahtides. Richteri skaalal mõõdetakse maavärina võngete tugevust, mõõtühik magnituud, ulatus: 08,9, seismograafiga. Mercalli skaalaga mõõdetakse purustusi, pallides, ulatus: 012 palli, vaatlustega, antakse hinnang. Eeldused maalihete tekkeks: nõlvakalle, nõlva pikkus ja ulatus, nõlva geoloogiline ehitus, pinnase niiskusesisaldus, temp.reziim. Looduslikud tegurid: erosioon, jõevee tõus sademete tõttu, veetaseme järsk langus, liivade filtratsioonimoodul. Inimtegevus: suurete puude mahavõtmine, veesisalduse muutimine, pinna ja pinnasevee liikumise takistamine, kaldalähedased ehitustööd, vibratsioon. Nõlvaprotsessidraskusjõu
Algarvud ja kordarvud Sisukord Sissejuhatus Algarvud ja kordarvud Arvu tegurid ja kordsed Jaguvuse tunnused arvudega 2, 3, 5 ja 10 Kordarvu lahutamine algteguriteks Ajaloolisi andmeid Arvude ühistegurid Arvude ühiskordsed Alg- ja kordarvud Jagaja arv, millega antud arv jagub Arvudel on erinev arv jagajaid: Arv 1 jagub ainult iseendaga; Arvud 2, 3, 5 ja 7 jaguvad arvuga 1 ja iseendaga; Arvudel 6, 8 ja 10 on jagajaid neli; Arvul 24 on palju rohkem jagajaid: 1, 2, 3, 4, 6, 8, 12 ja 24; Alg- ja kordarvud Algarv naturaalarv, mis jagub ainult kahe arvuga (arv 1 ja arv ise) Kordarv naturaalarv, millel on rohkem kui kaks jagajat Algarvude tabel koostatatud selleks, sest suuremate arvude korral on raske otsustada, kas arv on alg või kordarv; Arvu tegurid ja kordsed Arvu tegur kõik arvud, millega antud arv jagub; Nt. Number 6 jaguneb arvudega 1, 2, 3 ja 6, st need on...
Diabeetiline retinopaatia Diabeetiline retinopaatia .. on kõige enam levinud diabeetikute silmahaigus, mille käigus silmapõhja veresooned muutuvad. Veresooned võivad lekkida või täielikult sulguda. Selle tagajärjel kannatab aga nägemine. Diabeetiline retinopaatia kahjustab tavaliselt mõlemat silma. Areng on märkamatu ja varases staadiumis ei häiri see tavaliselt nägemist. Arenenud staadiumis aga põhjustab diabeetline retinopaatia taastumatuid nägemise kahjustusi, äärmisel juhul isegi pimedaks jäämist. Retinopaatiat jagatakse silmapõhja muutuste iseloomu järgi. (Eesti nägemistervisekeskus 2014) Retinopaatia vormid TAUSTARETINOPAATIA - Selle seisundi korral hakkavad väikesed kahjustatud veresooned tasapisi lekkima kusjuures verekogused on väga väikesed. Harva võib esineda ka kolesterooli või teiste veres sisalduvate rasvade lekkimist võrkkesta. Nõgemist kahjustavad enim maakula turse ja isheemia. (Eesti nägemistervi...
N2(g) + O2(g) = 2NO(g) Aine H0f,298 kJ/mol S0f,298 Cp0 Cp0 Cp0 Temperatuuri J/molK J/molK J/molK J/molK vahemik = f(T) = f(T) = f(T) a b 103 c´ 10-5 N2 0 191,5 27,88 4,27 - 298-2500 O2 0 205,04 31,46 3,39 -3,77 298-3000 NO 91,26 210,64 29,58 3,85 -0,59 298-2500 1. Arvutan Gibbsi energia muudu standardtemperatuuril G0298 = H0298 + T S0298 Selleks arvutan reaktsiooni tekke-entalpia standardtemperatuuril: H0298 =2 Hf (NO) - Hf (N2) Hf...
7) kus m351 juurvilja kogus aastas 351 lehma kohta t; hs juurvilja hind EEK/t. S m = 320,3 500 = 160150 EEK. Veisefarmi aastane jõusööda kogus maksab 160 150 krooni. 6.6. Veisefarmi kulud aasta kohta Veisefarmi aastased kulud piima tootmiseks on arvutatud valemiga 2828 + 31755 + 100800 + 809531 + 160150 = 2012264 Aastas kulub piima tootmiseks 2 012 264 krooni. 6.7. Veisefarmi piimatoodang Veisefarmi aastane piimatoodang on 2 117 000 liitrit piima. Piima müügihinnaks on 3,03 krooni liitri eest, seega aastane tulu on 6 414 510 krooni. Farmi kasum aastas on 6 414 510 2 012 264 = 3 402 246 krooni. Veisefarmi tehnilis-majanduslikud näitajad on esitatud tabelis 6.1. 17 Tabel 6.1. Veisefarmi tehnilis-majanduslikud näitajad Jrk.
Oluline on välja tuua just transpordivahendite, kui kaubavedajate iseloomustajad. FEEDER Feeder laevaks nimetatakse konteinerlaeva mahutavusega kuni 3000 TEU. Meie terminali kaudu fiideriga aasta jooksul merelt – maale ja vastupidi liigub kokku 356 250 TEU. Nädala jooksul 9 fiiderile laaditakse ja lossitakse 356 250 / 52 = 6851 TEU. Võtame fiideri ESM CREMONA mille mahutavus on 1 012 TEU. ESM CREMONA Lipp LOA Laius GT DWT TEU Süvis Antigua 150 m 22 m 9600 t 12576 t 1 012 TEU 5,9 m Barbuda Tabel 5. Fiiderlaeva andmed 356 250 / 364 = 979 TEU 1 012 / 979 = 1,03 öp. Lastimis-lossimisoperatsioonid fiideriga on umbes 1 päeva.
88 86 84 82 80 Koht 78 76 74 72 0,76 0,77 0,77 0,79 0,81 RAHVASTIK Rahvaarvu muutumine 1950-2009 AASTA RAHVAARV 1950 7 969 000 1960 10 022 000 1970 13 447 000 1980 17 295 000 1990 21 500 000 2000 27 012 900 2009 29 547 000 35000000 30000000 25000000 20000000 RAHVAARV 15000000 10000000 5000000 0 1950 1960 1970 1980 1990 2000 2009 Loomulik iive: Aasta Loomulik iive % 2000 1,75 2001 1,7 2002 1,66 2003 1,61 2004 1,39 2005 1,36 2006 1,32
. . : . , . , , . 32 1. www.hot.ee/estonianlegislation/11.htm 2. www.eesti.ee 3. www.eas.ee 33 1 Anvol OÜ 2 Anvol OÜ 3 Anvol OÜ 34 1 Anvol OÜ 31.12.2 31.12.2 013 012 Varad Käibevara Raha 379 227 320 741 4 893 4 084 Nõuded ja ettemaksed 018 382 4 360 3 921 Varud 546 896 9 632 8 327
Tartu 2008 Sisukord 1. Sisukord 2. Kaardid 3. Pinnamood 1 4. Pinnamood 2 5. Geograafiline asend 1 6. Geograafiline asend 2 7. Maavarad ja energia 8. Maavärinad 1 9. Maavärinad 2 10. Pildid 11. Pildid 2 12. Kasutatud kirjandus Kaardid: Pinnamood California idaosa on väga mägine, sealjuures idaosa, mis paikneb ookeani kõrval on palju vähem reljeefne, kuigi mitte täiesti tasane. California pindala 411 012 km² . Kõrgeim mäetipp on Mount Whitney 4421 meetriga merepinnast. Suurim järv aga on Toheo Järv. California hõlmab Sierra Nevada ja Rannikuahelikud ning nendevahelise California oru. California org asub USA edelaosas Sierra Nevada ja Rannikuahelike vahel, pikkus ligi 800 km ja laius kuni 80 km, oru põhi asub 20-160m ü.m. California org on paksude settelademetega täitunud sügav tektooniline vagumus, kus leidub rohkesti naftat.
4.2. Tiheduse määramine Puidu tihedus kg/m3 antud veesisaldusel arvutatakse Valem 4.2.2 abil. mw 0 w= 1000 Valem 4.2.2 a w b w lw kus, mw proovikeha mass, g; a w b w l w proovikeha mõõtmed, cm; Saadud tihedus arvutatakse ümber puidule veesisaldusega 12% Valem 4.2.3 abiga. 0 w 012 = w Valem 4.2.3 K 12 kus, K w12 redutseerimiskoefitsient, mis võetakse tabelistTabel 4.2.1. Tabel 4.2.1 Redutseerimiskoefitsiendid puidu tiheduse ümberarvutamiseks standardniiskusel 12% 4.3. Puidu survetugevuse määramine piki kiudu. Veesisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu 4.3.1. Survetugevuse määramiseks kasutatakse proovikehasid ristlõike
, -- . 25 1938 : , : : 25 1980 (42 ) : , : , , ,, : 1959--1980 : Lib.ru -- . , . , , . , 1980 (25 1938, , -- 25 1980, ) -- , , . ; (« » .), . . 70- XX ( , ) , . , . 700 , , , , . (, ), -- . , , . , «» , , ( ). . . , . . , . « », , . , , . ( ) , , , , , -, , («»), (« ») , -- («»), («»), («»), () (« »), (« ») . . . 25 1938 . . , () (1916--1980) -- , , . , . -, , -- ., [1]; , , . - . (« , , -- , ...» -- . «», 1965.) -- (1889, - -- 1962, ; «» ) -- , , 1911 , . . , ; . , ( , 1912--2003) -- . . . ...
töötamiseks koostatud töökavas. Hariduslike erivajadustega õpilaste arv üldhariduskoolides Tavakool Eriklass Tavaklass* Õpiraskused 833 7 320 Kõnepuuded 10 012 Kuulmispuue 11 1831 Lihtsustatud õppekava /LÕK 251 420 Toimetulekuklass / TÕK 91 20 HEV osakaal päevase õppevormi Erikool
o tagastab boolean väärtuse vastavalt tehtud valikule Informatsiooni pärimine tulemus = propmpt (,,Mis on sinu nimi ? ,, , ,,nipitiri"); o tagastab stringi kujul sisestatud väärtuses ANDMETÜÜBID. Numbrid. Stringid. Tõeväärtus(Boolean). NULL. NaN. - Stringid on jutumärkide vahele paigutatud tekst, nt "Hello World!". JavaScript on vähetüpiseeritud keel, kuid vahet tehakse muutujate järgmiste väärtuste puhul Numbrid 7, 24, 0x3F, 012, 7.12, 2E3 Stringid "tekstijupp" Tõeväärtus (Boolean) true, false NULL See väärtus näitab väärtuse puudumist NaN o NaN antakse tagasi parseInt()/parseFloat() poolt kui etteantud argument polnud arvuline väärtus MUUTUJAD JA TÜÜBID. Muutuja deklaratsioon. - Kui programmis töödeldavate andmete väärtus muutub, on tegemist muutujatega (variables). Muutujate nimed peavad algama tähe, $-märgiga või allkriipsuga. Muutujate nimes ei tohi olla.
C bg AC nd 0 nd 0 bg 300 103 0, 007722 m 12 mm 6 0, 0185 350 10 6 ANeto (b1 d 0 ) : 260 10 3 b1 0,021 0,2145m 220mm 0,012 112 10 6 N F F b1 d0 ANeto (b1 d 0 ) 300 103 b1 0, 0185 0,175 m 200 mm 0, 012 160 10 6 RUUKKI , . = 15mm. 260 10 3 b1 0,021 0,1758m 200mm 0,015 112 10 6 : : 75x75x10 : a=40mm, r>>3d => r=70mm ( ) : n=6 d=20mm, d0=21mm =15mm b=200mm 4. N F F = = = A A Neto ( b 1-d 0 ) 3 26010
alert("Tere tulemast meie leheküljele"); Konfirmatsioonid Avab dialoogiakna päringu ja "Yes" "No" variantidega Tagastab boolean väärtuse vastavalt tehtud valikule Informatsiooni pärimine Tagastab stringi kujul sisestatud väärtused tulemus = confirm("Kas sobib?"); tulemus = propmpt("Mis on sinu nimi?", "nipitiri"); ANDMETÜÜBID Meelis Jander A-08 JavaScript on vähetüpiseeritud keel, kuid vahet tehakse muutujate järgmiste väärtuste puhul Numbrid 7, 24, 0x3F, 012, 7.12, 2E3 Stringid "tekstijupp" Tõeväärtus (Boolean) true, false NULL See väärtus näitab väärtuse puudumist NaN NaN antakse tagasi parseInt()/parseFloat() poolt kui etteantud argument polnud arvuline väärtus MUUTUJAD JA TÜÜBID Muutuja deklaratsioon var example; var example = "Näide"; Muutuja nimeks võib olla tähtede ja numbrite jada, kus esimene märk peab olema täht või alakriips Muutuja nimi ei tohi sisaldada täpitähti
Puidu tihedus antud niiskussisaldusel saab arvutada valemi 2 järgi. m P 0W = ax bwwlw (Valem 2) Kus, mw - proovikeha mass [g] ax bw lw - proovikeha mõõtmed [mm] Saadud tihedus tuleb arvutada ümber puidule niiskussisaldusega 12% valemi 3 järgi. P w (Valem 3) P 012 = K0w 12 w Kus, K 12 - redutseerimiskoefitsient, mis võetakse tabelist. 4.3 Puidu survetugevuse määramine piki kiudu. Niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. Esmalt mõõdetakse proovikeha mõõtmed. Katsetamisel koormatakse proovikeha ühtlaselt ja sellise kiirusega, et ta puruneks 1 +/- 0,5 minutit pärast peale koormamise algust. Survetugevus arvutatakse valemi 4 abil.
6 6 006 00000110 22 16 026 00010110 38 26 046 00100110 54 36 066 00110110 7 7 007 00000111 23 17 027 00010111 39 27 047 00100111 55 37 067 00110111 8 8 010 00001000 24 18 030 00011000 40 28 050 00101000 56 38 070 00111000 9 9 011 00001001 25 19 031 00011001 41 29 051 00101001 57 39 071 00111001 10 A 012 00001010 26 1A 032 00011010 42 2A 052 00101010 58 3A 072 00111010 11 B 013 00001011 27 1B 033 00011011 43 2B 053 00101011 59 3B 073 00111011 12 C 014 00001100 28 1C 034 00011100 44 2C 054 00101100 60 3C 074 00111100 13 D 015 00001101 29 1D 035 00011101 45 2D 055 00101101 61 3D 075 00111101
Tundub, nagu Mengele ei pannud valu tähelegi. Mengele uskus, et ta suudab luua geneetiliselt täiusliku aarialase. Ta üritas eksperimentide käigus muuta kaksikute silmade ja juuste värvi. Peanaha alla süstiti lahuseid, mis pidid tumedad juuksed muutma blondiks. Silmadesse manustati värvaineid, et muuta pruunid silmad siniseks. Kui katsed lõpetati, olid ka kaksikud määratud gaasikambrisse. Stalini sõdurite lähenedes laagrile, rivistati 1945. aastal 17. jaanuaril 67 012 vangi üles viimaseks loenduseks. Kõik kes olid eluvõimelised, kihutati läände, kes aga nõrgad ja jõuetud, lasti maha või jäeti surema. Samal päeval ja aastal lahkus surmaingel kuriteopaigalt, võttes kaasa endaga kõik andmed kaksikute kohta. 27. jaanuaril 1945 saabusid Nõukogude sõdurid laagrisse. Mengele 3000 kaksikust olid elus 180. Samal ajal oli Mengele juba teises koonduslaagris 300 km loode pool. Seal kuritarvitati Punaarmee vangilangenud võitlejaid
2 " " * 6 . " " * : - 71 1( 3 2 'B 7 1( 1(,, 3 . 'B 7 1(,, 3 . ' * +, - & .*4 . 5 - +, < - & # . * / 012 - < +, & # . * / 012 .3" '! ! " # 2 - 4 6 1 61& - - 3 ! 5 N# " . . #* #*
Sissejuhatus Rahvastiku moodustavad kindlal territooriumil elavad inimesed nt ühel saarel, maakonnas, teatud riigis jne. Rahvastikku, tema arvu, koosseisu ja arengu seisukohast uurib rahvastikuteadus e. demograafia. Rahvastikugeograafia uurib rahvastiku paiknemist, koosseisu, hõive muutusi nii maailma kui erinevate territooriumide lõikes, samuti nende mõju loodus-, majandus- ja ühiskondlikele protsessidele. Rahvastikualaseid teadmisi on seega tarvis eelkõige loodus-, majandus-, poliit- ja kultuurgeograafia paremaks mõistmiseks. Rahvastikku iseloomustatakse väga paljude näitajatega: Rahvaarv Rahvastiku hõive Rahvuslik koosseis Sündimus ja suremus Ränne Sooline ja vanuseline koosseis Rahvastik kui selline on väga muutlik nähtus. Inimesed sünnivad, vananevad ja surevad, õpivad ameteid, vahetavad töö- ja elukohti. Kõik rahvastikku iseloomustavad näitajad on omavahel tihedas seoses ja muutuvad pidevalt kindlate seaduspär...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
