x, h=0,04 F(x) Trapetsvalem 4 2,14536621146E-008 4,04 0,000000022 2,8343105134764E-009 4,08 0,00000002 4,12 1,62854474184E-008 4,16 1,17560908187E-008 a=4 4,2 7,13501988695E-009 b=10 4,24 0,000000003 C=3 4,28 -3,7791917505E-010 4,32 -2,7406755908E-009 4,36 -4,1020485382E-009 4,4 -4,5679187100E-009 4,44 -4,3229425036E-009 4,48 -3,5896402954E-009 4,52 -2,5927210973E-009 4,56 -1,5315037204E-009 4,6 -5,6180770859E-010 4,64 2,12666863717E-010 4,68 7,40548729955E-010 4,72 0,000000001 4,76 1,07020501185E-009 4,8 0,000000001 4,84 7,31092118574E-010 4,88 4,61823698382E-010 4,92 1,98432797123E-010 4,96 -2,1489421144E-011 5 -1,7651005206E-010 5,04...
TRAADI PAKSUSE ANDMED ANDMED di , m (davg-di)2 , m alumine lugem, ülemine lugem, m m 0,00042 1,11111E-011 0 0 0,00041 4,44444E-011 0,00038 0,00009 0,00042 1,11111E-011 0,00074 0,00014 davg , m sum 0,00107 0,00018 0,0004167 6,66667E-011 0,00139 0,00023 0,00169 0,00027 lpv, m t1,095 0,00141 0,00025 0,0002 2,0 0,00109 0,0002 l, m UC(l), m 0,00076 0,00016 0,833 0,0001333333 ...
Vasak Parem Pikenemine 0 2.5E-011 0 1E-010 0 0.0001 2.5E-011 0.00036 0 0.00026 0.00015 2.5E-011 0.00069 1E-010 0.00054 0.0001 0 0.00036 2.25E-010 0.00026 0 6.25E-010 0 4E-010 0 avg 0.00007 7E-010 avg 0.000282 delta La 2.18602E-005 delta Lb 2.37318E-005 0.00061 0.000615 S 2.31574E-007 0.00061 delta S 2.72E-09 0.00061167 E ...
Sõlm X(mm) Vahe Element Algus Lõpp 1 500 1 1 2 2 500 250 2 2 3 3 750 500 3 3 4 4 1250 250 4 4 5 5 1500 1000 5 5 6 6 2500 500 6 6 7 7 3000 Element 1 Algus 1 9.600E-008 0.000024 ### 0.000024 Lõpp 2 0.000024 0.008 -0.000024 0.004 L= 500 210000000 -9.60E-008 -4.80E-008 9.60E-008 -0.000024 Iy= 1000 0.000024 0.004 -0.000024 0.008 E= 2E+008 Element 2 Algus 2 ...
Aeg Raadius Fraktsiooni suht. sis. t r Q Fraktsiooni suhteline sisaldus Q, % 280 1,18643019941 38,8235294118 Q=f(r) 600 158E-005 8,10486122707 52,9411764706 900 873E-006 6,61759148080 85,8823529412100 1200 348E-006 0,000005731 88,2352941176 1800 4,67934381119 90,5882352941 80 3000 846E-006 3,62460413039 100 60 460 008E-006 9,25640381222 61,1764705882 530 907E-006 8,62349415961 65,8823529412 40 0,00000362 0,00000462 0,00000562 0,00000662 0,0...
y12 = 001 (1) 00000000 (0) = 000 (0) Rg2 = 00010110 (22) SRg1 = 1 SRg1 = 1 Rg2 = 00111000 (56) SRg2 = 0 SRg2 = 0 Rg3 = 00000000 (0) L = 010 (2) SRg1 = 1 DBZ = 0 DBZ = 0 SRg2 = 0 DBZ = 0 L = 011 (3) SRg1 = 1 y16 y18 SRg2 = 0 DBZ = 0 y14 Rg1 = 00001000 (8) (lõpp) Rg2 = 00010110 (22) Rg2 Rg2 = 0001110 (14) = 00011100 (28) Rg3 = Rg3 = 00000010 (2) L y13 00000000 (0) = 000 (0) Rg1
t . . . . . 16 8 4 2 1 u See võimaldab kahendvektorit kompaktsemalt esitada talle vastava 2ndarvu Üle-eelmise näitena toodud intervalli vektoresitus on 0 — — : u väärtuse abil. { 000 001 010 011 } = 0 — — s t i t lähisvektorid (lähiskoodid) on võrdse pikkusega kahendvektorid, mis Eelmise näiteintervalli vektoresitus on 0 1 — 0 : n erinevad teineteisest ainult ühes kahendjärgus. { 0100 0110 } = 0 1 — 0 I Iga n-järguline kahendvektor omab seega n lähisvektorit.
Funktsiooni väärtuse Funktsiooni väärtus Andmete arvutamise koht kohal x ARVUTA sisestamine x1= 1 y1= 0,75 a= 1 x2= 49 y2= 0,0196140533 Nupu "ARVUTA" vajutamisel Ymax= 2 x3= 385 y3= 0,0025839886 lahendatud võrrandi vastus: h= 3 x4= 2305 y4= 0,0004334634 c= 4 x5= 12289 y5= 8,13603E-005 0,75 x6= 61441 y6= 1,62752E-005 x7= ### y7= 3,39081E-006 x8= ### y8= 7,26607E-007 Graafik x9= ### y9= 1,58946E-007 x10= ### y10= 3,53213E-008 x11= ### y11= 7,94729E-009 0...
Soome metsamajandus ja metsatööstus Soomes on metsa suurus üle kogu riigi 22 500 000 ha ja metsasuses protsent on vastavalt 74%. Soome riigis on metsa vägagi palju , ka Eesti on üks neist riikidest mis on suurelt osalt kaetud metsaga. Arvestades aga tänapäevaseid metsaraied ja puidutööstuse tooraine vajaduse suurenemist, siis ohustab metsarikkaid riike metsade vähenemine. Puid küll istutatakse juurde, aga puu kasvamine iseenesest võtab üpriski kaua aega, et ta oleks kõlbulik mahavõtmiseks. Aastatel 1990-2000 oli Soome metsa juurdekasv 28 ha ja aastatel 2000-2005 oli juurdekasv vaid 5 ha. Soome metsade rohkus on jäänud üsnagi muutumatuks. Nendest näitajatest võib järeldada, et metsa ohustab pigem kahanemine kui kasvamine. Hetkel ei ole võimalik öelda, kas ta hakkab kahanema vähe või palju, aga kahanemise oht jääb siiski. Teisalt aga võib see hakata ka kasvama. Soomes kasvavad valdavalt okasmetsad ehk taigad. Okasmetsades k...
kuul välja makstud palgalt deklareeritakse ja tasutakse maksud järgmise kuu 10. kuupäevaks. Tähtajaks tasumata maksusummadelt arvestab maksu- ja tolliamet intressi 0,06% päevas. MAKSUDE ARVUTAMINE Arvutused põhinevad 2006. aastal kehtivatel andmetel. Järgnevalt näide, kuidas ja kui palju peab tööandja töötaja palgast makse arvestama ja kinni pi- dama. Töötaja saab kuupalgana oma pangaarvele 10 000 krooni (netopalk). Sellisel juhul on tema brutopalk 13 011 krooni. Töötaja töötuskindlustusmakse Töötaja töötuskindlustusmakse suurus on täna 1% brutopalgast. Meie näite puhul on see 13 011 × 0,01 = 130 krooni. Vastavalt töötuskindlustusmakse seaduse §-le 41 võib töötaja töötuskindlustusmakse määr muutuda 0,5–2%. Makse määra järgmiseks aastaks määrab Vabariigi Valitsus hiljemalt jooksva aasta 1. detsembriks. Tööandja töötuskindlustusmakse
Loogikafunktsiooni implikant Lihtimplikant Taandatud DNK Taandatud DNK (TaDNK) on funktsiooni kõikide lihtimplikantide disjunktsioon. Mõistel IMPLIKANT pole mingit seost loogikatehtega implikatsioon. Eelmise näitefunktsiooni Taandatud DNK esitub Karnaugh' kaardil : Ü Loogikafunktsiooni implikandiks nimetatakse tema 1-de piirkonna x 2 x3 T mistahes intervalli ( ehk tema igat "ühtede intervalli" ). x 1 00 01 11 10 T ( meenutame : intervall on kindlate omadustega 2ndvektorite hulk ) ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond I KODUTÖÖ Koostas: Nimi tudengikood Tallinn 2017 Funktsioonide leidmine f1 142438 * 5 * 5 * 5 * 5 * 5 = 445 118 750 = 1A87 F91E => Σ(1,7,8,9,10,15,16) 445 118 750 / 3 = 148 372 916 = 8D7 FDB4 => (4,13,11)- f2 142438 * 7 * 7 * 7 * 7 = 341 993 648 = 1462 68B0 => Σ(0,1,2,4,6,8,11) 341 993 648 / 3 = 113 997 882 = 6CB 783A => (3,7,10,12)- f3 142438 * 11 * 11 * 11 * 11 = 2 085 434 758 = 7C4D 3586 => Σ(3,4,5,6,7,8,12,13) 2 085 434 758 / 3 = 695 144 919 = 296F 11D7 => (1,2,9,14,16)- f4 142438 * 13 * 13 * 13 = 312 936 286 = 12A7 075E => Σ(0,1,2,5,7,10,15) 312 936 286 / 3 = 104 312 095 = 637 AD1F => (3,6,14,16)- Minimeerimine Lähte- espresso tul...
00-1 0 0 0 0 0 0 X3X4vX1X3X4vX2X3vX1X2X4 110- 0 1 1 0 0 0 11-1 0 0 1 1 0 0 Tallinn University of Technology 2012 8 - I 000 0 0 (0) 0000 010 M°= 0 1 (4) 0100 100 (1) 0001 1 (9) 1001 010 1 (5) 0101 1110 2 (6) 0110 000 011 (3) 0011 1 0 M¯= 001 (10 1010 1 ) 101 3 (14 1110 1 ) 101 Tallinn(11 University 1011 of Technology 2012 9 - I 0 (0/4) 0-00 0 (0) 0000 (0/1) 000- (0/1/1/3) 00-- (0/1/1/3) 00-- 1 (4) 0100 (1/9) -001 1 (0/1/1/9) -00-
2005 - 2006 17%. . , , OÜ SUNMAX , . 3.3 . OÜ SUNMAX 2004 -2006 . OÜ SUNMAX 0,4-0,5 , 1, . . B , , , . 5. OÜ SUNMAX 2004 2006 . ( 6) 2004 . 2005 . 2006 . 1 844 355 1 607 571 2 292 136 4 647 209 3 427 939 5 235 011 CR 0,4 0,5 0,4 : 27 5. OÜ SUNMAX 2004 2006 . : . 6. OÜ SUNMAX 2004 2006 . ( 7) 2004 . 2005 . 2006 . - c 1 833 752 1 338 356 1 947 451 4 647 209 3 427 939 5 235 011 QR 0,4 0,4 0,4 : 6. OÜ SUNMAX 2004 2006 .
neile ist tähelises, numbrilises ja kombineeritud tähistuses nii ISO, kui GOSTi järgi. LÄHTEVARIANT 21: Ø15H6/k5 Ø45D9/h8 Ø95R7/h6 D9 R 7 +0 ,142 -0 , 038 H 6 +0 , 011 +0 , 080 -0 , 073 1. Ø15 Ø45 Ø95 k 5 +0 , 009 +0 , 001 h8 -0 , 039
Laura Laas O16-011 Tubaka tarvitamine 1. Mida on teinud riik tubaka tarbimise piiramiseks? Lk. 13-15 Tubakatoodete hinnad on kasvanud igal aastal ja see on tingitud tubakaaktsiisi suurenemisest. Tubakaaktsiisi eesmärgiks on piirata tubakatoodete kui sotsiaalselt kahjulike kaupade tarbimist. Määratud vanuseline müügipiirang. Salasigarettide keelustamine, mokatubaka müügi keelustamine. Tubakatoodetele on pandud peale hoiatavad kirjad ja pildid võimalike haiguste eest. 2. Mida saaks sinu arvates veel teha? Võõta müügilt mentooliga sigaretid, kuna paljud suitsetajad ei tee tavalisi sigarette. Tõsta tubakatoodete hinda. Avalikus kohas suitsetamise keelamine. Sireruumides suitsuruumide kaotamine. 3. Milline on tubakatoodete tarbimine eestis võrreldes teiste riikidega? Lk. 16-17, 34, 55 Võrreldes Rootsi ja Soomega on...
Laura Laas O16-011 10 olulisemat mõtet õendusprotsessist 1. Õendusprotsess on tsükliline, iga faas läheb loogiliselt edasi järgmiseks. Iga faas sõltub eelneva etapi täpsusest. Õde peab alati ära tundma ja mõtlema, mis samm on õendusabi protsessis ära kasutatud. 2. Õenduspotsess on sihikindel ja eesmärgile suunatud. Selleks eesmärgiks on pakkuda kvaliteetset, individualiseeritud ning patsiendikeskset hooldust. 3. Õendusprotsess on dünaamiline, et täita kliendi pidevalt muutuvaid vajadusi. Õendusprotsess on interaktiivne, kuna see hõlmab inimeste vahelisi vastastikuseid suhteid. Nt suhted õe ja kliendi vahel, teiste tähtsamate isikute ning tervist edendavate meeskonna liikmete vahel. 4. Õendusprotsess on teoreetilise suunitlusega, kuna see põhineb loodus- ja humanitaar- teadustel. Õde peab kaasama teadmisi paljudest aladest selleks, et...
Argumentide väljavõtuleht Laura Laas O16-011 Õe eriala on eesti ühiskonnas ja tervishoiusüsteemis väärtustatud. Õe eriala ON eesti ühiskonnas ja tervishoiusüsteemis Õe eriala EI OLE eesti ühiskonnas ja tervishoiusüsteemis väärtustatud väärtustatud 1. Argument Väide Tuleb tõsta kõigi tervishoiutöötajate gruppide Väide Viljandi Haiglas napib õe eriala spetsialiste, kuid nagu miinimumtasusid mujalgi Eestis, sunnib ühiskonna vähene tunnustatus õdesid tööle välismaale või hoopis teisele erialale. Seletus Lepe hõlmab kõikide erialade õdesid ja ämmaemandaid. Seletus Kindlasti ...
Nullide piirkond: Tallinna Tehnikaülikool f = ( x1 x3 )( x3 x5 )( x3 x4 )( x3 x5 )( x1 x2 x 4 )( x1 x2 x6 ) · f ( x1 x2 x3 ) = x1 x2 x3 x1 x 2 x3 f 0 0 0 1 0 0 1 1 0 1 0 1 0 1 1 1 1 0 0 0 1 0 1 0 1 1 0 0 1 1 1 1 Funktsiooni 1-de piirkonda kuulub 5 argumentvektorit V1=(000, 001, 010, 011, 111) f = x1 x2 x3 x1 x2 x3 x1 x2 x3 x1 x2 x3 x1 x2 x3 Funktsiooni 0-de piirkonda kuulub 3 argument vektorit V0=(100, 101, 110) f = ( x1 x2 x3 ) ( x1 x2 x3 ) ( x1 x2 x3 ) MKNK leidmiseks teeme Karnaugh kaardi ja katame 0-de piirkonna sinna peale: f = ( x1 x2 )( x1 x3 )
Tallinna Tehnikaülikool Diskreetne Matemaatika KODUTÖÖ TALLINN 2008 1. f( x1, x2, x3, x4 ) = (0, 2, 3, 4, 9, 12, 14)1(8, 11, 13)- 2. MKNK (Karnaugh) x1x2x3x 00 01 11 10 4 00 1 0 1 1 01 1 0 0 0 11 1 - 0 1 10 - 1 -0 0 MKNK: ()()() MDNK (McCluskey) Ind Nr. M Ind Nr-d. Vahe M Ind. Nr-d. V M . . 0 0 (0000) X 0-1 0-2 (00-0) 2 A 0-1-1- 0-4-8-12 (-- 4,8 A 1 2 00) 2 1 2 (0010) X 0-4 (0-00) 4 X 4 (0100) X 0-8 (-000) 8 X 8 (1000) X 1-2 2-3 (001-) 1 A 3 2 3 (0011) X ...
Laura Laas O16-011 Islam a) mille poolest on aasta 622 islamis oluline lisaks sellele, et sel aastal põgenes Muhamed Mekast? Aastast 662 saab alguse islami ajaarvamine. b) mida tähendab väide, et Muhamed on prohvetite liini viimane prohvet? Muhamed ususks, et talle on saanud osaks jumala tõeline ilmutus ning pidas end seetõttu Jumala poolt kuhtsutud prohvetiks. Muhamed on prohvetite liini viimane prohvet, kuna ta on saanud kõige viimase ja lõpliku ilmutuse Jumalalt. c) millises keeles kirjutatud Koraan on kõige täpsem? Kõige õigemini kirjutatud Koraan saab olla koostatud vaid algkeeles ehk araabia keeles. Tõlkeid peetakse Koraani tõlgentusteks ja ümberkirjutisteks. d) mida tähendab "jihad"? Seda on tõlgitud kui ,,püha sõda", kuid õigem on seda nimetada ,,võitluseks". Võitlus toimub inimeses endas patu vastu ni...
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Raimo Schultz XBH Ülevaade Soome esmassektorist Soome metsamajandus ja metsatööstus Soomes on metsa suurus üle kogu riigi 22 500 000 ha ja metsasuses protsent on vastavalt 74%. Soome riigis on metsa vägagi palju , ka Eesti on üks neist riikidest mis on suurelt osalt kaetud metsaga. Arvestades aga tänapäevaseid metsaraied ja puidutööstuse tooraine vajaduse suurenemist, siis ohustab metsarikkaid riike metsade vähenemine. Puid küll istutatakse juurde, aga puu kasvamine iseenesest võtab üpriski kaua aega, et ta oleks kõlbulik mahavõtmiseks. Aastatel 1990-2000 oli Soome metsa juurdekasv 28 ha ja aastatel 2000-2005 oli juurdekasv vaid 5 ha. Soome mets...
signaali kestus 2,969 s max pinge 1,00V 2. Signaalide RD ja TD ostsillosgrammid kohaliku klaviatuur-ekraan andmevahetuse korral Mulle määrati edastamiseks sümbol '3', mille edastamiseks - start bitt 0 ASCII koodiks on 1100110 + paarsuskontrollibitt 0 + kaks stopp-bitti 11. Kokku tuleb põhimõtteliselt signaaliks (negatiivne loogika '0' on kõrge pingenivoo): U '0' '1' t 0 11 00 110 011 Joonis 1 Ostsillosgrammist on välja filtreeritud sagedused, mis suuremad 20kHz-st. Ostsillosgramm ise on antud Lisas1. 3. Nullmodemi ühenduste skeem Nullmodemi korral tuleb klemmplaadil suunata ühest arvutist lähtuva Tx (Transmit signal) ühendus teise arvuti Rx (Receive signal) ühendusega kokku. Nullmodemi ühenduste põhimõtteskeem: Tx Tx Arvuti Arvuti
00 1 1 1 0 0 0 1 0 Vastus. Ei ole samaväärsed. 2. (A & B) C ja (¬A ¬B) C 2 1 3 2 4 1 ABC (A & B) C (¬A ¬B) C 111 1 1 1 1 1 0 0 0 1 1 110 1 1 1 1 0 0 0 0 1 0 101 1 0 0 1 1 0 1 1 1 1 100 1 0 0 0 0 0 1 1 0 0 011 0 0 1 1 1 1 1 0 1 1 010 0 0 1 0 0 1 1 0 0 0 001 0 0 0 1 1 1 1 1 1 1 000 0 0 0 0 0 1 1 1 0 0 Vastus. On samaväärsed. 3. (A B) & ¬(A & B) ja ¬(A B) 3 1 2 4 1 2 AB (A B) & ¬ (A & B) ¬ (A B) 11 1 1 1 0 0 1 1 1 0 1 1 1
Laura Laas O16-011 Kodutöö fenomenoloogiast 1) kuidas aitab fenomenoloogia mõista depressiooni? 2) kirjeldage depressiooni olemust: mida võib depressioon inimesega teha? 3) teadmine haiguse kohta (ingl. k. knowing about an illness) ja haiguse mõistmine (ingl. k. understanding an illness) – mille poolest need erinevad üksteisest? 4) tooge näiteid, kuidas depressiooni „teaduslik” kirjeldus ja/või tavaarusaamad depressioonist võivad erineda tegelikust depressioonikogemusest? 1) Fenomenoloogia aitab mõista depressiooni, kui inimene jätab kõrvale oma tavapärase mõtlemise ning suudab näha toimuvat läbi patsiendi kogemuste. 2) Deprsessioon ei ole ainult vaimne kogemus. Depressioonis inimese terve maailm on depressiivne. Neil võib olla raskusi keskendumisega. Kes kannatavad depressiooni käes on öelnud, et mõnikord tunnevad nad ennast...
liige. Iseseisvumisest alates on turism suurenenud: üha enam inimesi on enese jaoks avastanud siinsed suurepärased suusaradadega mäed, samuti ka napi rannaribaga vahemerelise kliima supelrannad Aadria mere ääres. Kuigi Sloveenia pole suur, saab seda ikkagi pidada kõige mitme paigalisemaks ja huvitavamaks riigiks Euroopas. Riik Sloveenia on väiksemaid riike Euroopas nii pindalalt kui rahvaarvult. See katab 20 273 ruutkilomeetrit ja elanikke on 2 011 000. Maastik on mitmekesine. Siin kohtuvad Euroopa neli suurt pinnamoodi Alpid, Pannoonia tasandik, Dinaari mäestik ja Vahemere rannikuala. Siinset maastiku domineerib liivakivi. J anii pinnal kui sügavamas kihis leidub karstimoodustisi nagu maalaused koobastikud, järved ja kaevused. Puud katavad karsti kiltmaad. Suvekuudel ulatub veetemperatuur 27 kraadini, Talveks langeb 12 kraadini. Selles piirkonnas
Robert Rivik Tuumajaamade ajalugu 17.12.11 1939. aastal avastasid Otto Hahni ja Fritz Strassmann, et uraani isotoobi 235 tuum lõhustub aeglaste neutronite mõjul, kiirates välja energiat ja veel 2-3 neutronit, mis on omakorda võimalised teisi uraani tuumi lõhustama, tekitades niimoodi ahelreaktsiooni, mis ongi tuumaenergia tootmise aluseks. Esimene tuumareaktor ehitati Ameerikasse Chicagosse ja selle nimi oli ,,Chicago Pile-1." Reaktor oli varustatud neutroneid neelava kaadiumiga kaetud kontrollvarrastega, kuid otsest jahutussüsteemi sellel polnud, aga tuumaohutuse peale oli siiski mõeldud. Selleks oli ametis ,,kirvemees," et raiuda läbi köis, mis hoidis reaktori kohal kaadmiumist avariivardaid. Reaktoril olid ka avarii jaoks automaatvardad, aga selle aja tehnika peale ei saanud alati ...
Sloveenia Jõhvi Gümnaasium Tanel Vähk 10 a Pealinn Ljubljana Pindala 20 273 km² Rahvaarv 2 011 614 (09.2006) Rahvastiku tihedus 95,5 in/km² Riigikeel sloveeni Riigikord parlamentaarne vabariik President Danilo Türk Riigihümn Zdravljica Iseseisvus 25. Juuni 1991 Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Geograafiline asend Sloveenia on riik,mis asubKesk-Euroopa lõunaosas Aadria mere kirderannikul. Maa põhiosa jääb Ida-Alpide piirkonda.
BRASIILIA ÜLDINE ISELOOMUSTUS · Asub Lõuna-Ameerika mandril · Täisnimi: Brasiilia Föderatiivne Vabariik · Pealinn Brasilia · Keel portugali · Pindala 8 511 965 km² · Rahvastiku tihedus 22 in./km² · Rahaühik riaal (BRL) · Sademeid aastas 1500-23000 mm · Keskmine õhutemperatuur 22-28 °C · Uustööstusmaa keskmiselt jõukam riik RAHVAARV JA SELLE SOOLIS - VANUSELIS ISELOOM · Rahvaarv (2007) - 190 011 000 inimest · Kõige rohkem inimesi vanuses 25-29 · Väga vähe inimesi vanuses 70-90 · Meeste keskmine eluiga 68 a. · Naiste keskmine eluiga 76 a. · Tööealised inimesed 66,7% · Üle 65 aastased 6,4% · 0-14 aastased: 26.7% (meessoost 27,092,880/naissoost 26,062,244) · 15-64 aastased: 66.8% (meessoost 65,804,108/naissoost 67,047,725) · 65 aastased ja üle: 6.4% (meessoost 5,374,230/naissoost 7,358,082) (2009) RÄNNE · Üle 95% rahvastikust
2016 I 190 874 873 2016 II 238 904 907 2016 III 253 958 991 2016 IV 222 900 952 2017 I 222 977 1 056 2017 II 251 1 043 1 084 2017 III 260 1 011 1 025 2017 IV 282 1 135 1 124 2018 I 201 1 118 1 178 2018 II 248 1 125 1 192 2018 III 229 1 137 1 195 2018 IV 199 1 020 1 011 Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas. 9 Lisa 2
Ül 2. Poes saadaolevale DVD-R toorikule saab salvestada 4,7gb infot. See teeb kokku 2737948.4 lehekülge MS WORD-i teksti kui 1lehekülg on 18KB. Ül 3. 8-süst. 2-süst. Näited: 0 000 1 001 264=010 110 1002 763=111 110 0112 2 010 15=001 1012 3 011 4 100 5 101 Ül 4. 6 110 7 111 Suurim arv on 11111111 111111112 (6553510, FF FF16) mida on võimalik esitada 2 baidiga.ˇ Ül 5. 100111 kümnendsüsteemi 1001112 = 1x25+0x24+0x23+1x22+1x21+1x20=32+0+0+4+2+1=39 64hex kümnend- ja kahendsüsteemi 6416=6x161+4x160=96+4=10010 10010=11001002 100 0 50 0
k Asendame 2ndjärkude iga grupeeritud kolmiku temaga väärtuselt võrdse n i 2 2 0010 2 010 8ndnumbriga 0 .... 7 : (eelpoolne vastavustabel 000 kuni 111; 0 kuni 7 ) h 3 3 0011 3 011 e 1 3 2 4 7 t 4 4 0100 4 100 i 001| 011| 010 |100 |111 t
MKNK: f(x1x2 x3x4) = (x1 V x3) ( xx2 V x4) (xx1 V x2 V xx3) MDNK leidmine: Leian laiendatud 1-de piirkonna: ∑ (1*, 2, 3, 4*, 5*, 7, 8, 9, 13, 14*, 15*)1 Inde Laiendat M 2-sed M 4-sed M ks ud 1-de interval intervalli piirk. lid d 1 0001* X 00 – 1 X 0––1 A5 0010 X 0 – 01 X – – 01 A6 0100* X – 011 X 1000 X 001 – A1 – 1 –1 A7 2 0011 X 010 – A2 0101* X 100 – A3 1001 X 3 0111 X 0 – 11 X 1101 X 01 – 1 X 1110* X – 101 X 4 1111* X 1 – 01 X – 111 X 11 – 1 X
Aadria mere rannikul ja Panoonia tasandikul. Palju inimesi elab ka linnades, sest linnad on enamasti rohkem tsiviliseeritud kui külad või muud alad. Linnades on kergem tööd leida ning arstiiabi on lähedal. Hõredamini asustatud on mägised või künklikud alad. Mägisel alal on muld erosiooniga ohustatud või viljatu, seal on raske maad harida. 2012 aastal 1 996 617 2008 aastal 2 007 711 2007 aastal 2 009 245 2006 aastal 2 010 347 2005 aastal 2 011 070 1992 aastal 1 999 210 Nii nagu teisteski üleminekuriikides kaasnes ka Sloveenias iseseisvumise ja majanduskorra muutumisega sündimuse märgatav vähenemine. 1997. a-st on suremus ületanud sündimuse. Rahvastiku loomulik juurdekasv vähenes 1990.-2003. a. 0,19%-st -0,1%-ni. Viimaste aastate rahvastiku juurdekasvu on andnud sisseränne- alates 1990. a-st on sisseränne ületanud väljarände. 2003 moodustasid
seitse pluss miinus kaks" (,,The Magical Number Seven, Pluss or Minus Two" ta tuvas,et inimese lühimälu maht on piiratud 7±2 ühikuga (st. lühimälu suudab haarata vaid 5-9, enamasti 7 objekti), siis aitab teatud järjestikuliselt esitatud materjali meelde jätta känkimine.Näiteks arvude jada 642135987 on lihtne meelde jätta kolme kängina: 642, 135 ja 987. Kahendarvude jada 001011101010011 on mugav meeles pidada, känkides seda viieks lõiguks 001 011 101 010 ja 011, millele omakorda vastavalt kaheksandarvud 1 3 5 2 4. (wikipeedia) Eksperimentaalse mälu-uurimise rajaja Hermann Ebbinghaus leidis oma katetes üle saja aasta tagasi, et materjal jääb kokkuvõttes paremini meelde siis, kui õppida seda mitte korraga, vaid osade kaupa. Kindlasti on õppurid sellist seaduspära ka ise tähele pannud: kui hakata õppima eksamiks paar nädalat varem, tehes õppimisse mitu pikemat (nt ühepäevast) paussi, on lõpptulemus kindlasti
4% riigi elektrienergiast. Brasiilia on Eesti järel maailmas teine põlevkivitoodangult. Keel portugali Pealinn Brasília President Luís Inácio Lula da Silva Asepresident José Alencar Gomes da Silva Pindala 8 511 965 km² Rahvaarv (2007) 190 011 000 Rahvastiku tihedus 22 in./km² Iseseisvus 7. september 1822 Rahaühik riaal (BRL) Ajavöönd maailmaaeg 2 kuni 5 Riigihümn Hino Nacional Brasileiro Brasilia kui pealinn Aastal 1891 viidi Brasiilia põhiseadusesse sisse punkt, mille kohaselt tuleb pealinn
Tallinna Tehnikaülikool Diskreetne Matemaatika Kodutöö Jago Niin 123835 IASB12 1. Leida oma matriklinumbrile vastav 4-muutuja loogikafunktsioon. Matrikli number on 123835. Saadud 8-kohaline 16-süsteemi arv on 10247E89. Määramispiirkonna leidmisel tuleb arv F31680. f(, , , ) = 2. Leida MDNK ja MKNK, mis sobiksid matriklinumbrist leitud osaliselt määratud 4-muutuja funktsiooni esitamiseks. Leian MDNK Karnaugh' kaardiga. f(, , , ) = x3x4 00 01 11 10 x1x2 00 1 1 - 1 01 1 0 1 - 11 0 0 - 1 10 1 1 0 0 MDNK: f(, , , ) = v v v MKNK McCluskey meetodiga f(, , , ) = Indek Nr Indeks Intervall Märge Intervall Märge s ...
8.2 Lähtevariant: Ø60H7/m6 V V-vaba liide 8.3 Lahenduskäik: H 7 0 , 046 js7 0 , 030 0 , 011 Ø60 Liist b×h = 18 × 14 kus b – liistu laius (mm), h – liistu kõrgus (mm) l = 28-140 mm (mina valin l = 100), kus l – liistu pikkus (mm). Liistu pikkus
,
. . . : P(A/B)= P(A), .- : . 5
P(A,B)= P(A) P(B). 000 001 010 011 100 101 110 111 . : - --
Jaotusfunktisoon: X-.. - P(Xx) .
(-,). jaotusfunktisoon: , --
F(X)=P(Xx), (-
N Rahvaar Maakond Keskus a r v (km²) 1. Abruzzo L'Aquila 10 763 1 342 177 2. Apuulia (Pug Bari 19 358 4 090 577 lia) 3. Basilicata Potenza 9 995 587 680 4. Calabria Catanzaro 15 080 2 011 537 5. Campania Napoli 13 590 5 833 131 6. Emilia Bologna 22 446 4 429 766 Romagna Friuli-Venezia 7. Giulia Friuli- Trieste 7 858 1 235 761 Venezia Giulia 8. Lazio Rooma 17 236 5 724 365 9. Liguuria Genova 5 422 1 616 993 10. Lombardia Milano 23 844 9 909 348 11
Rahvaarv on olnud: 1950: 2,5 miljonit 1975: 3,7 miljonit 2000: 6,5 miljonit 2005: 7,4 miljonit 2007: 8 390 505 (1.6.2007; arvestuslik rahvaarv mehi 49,6%, naisi 50,4%) Aasta Elanike arv Tõusu % 1960 2 786 740 N/A % 1961 2 840 375 1.92 % 1962 2 894 510 1.91 % 1963 2 950 903 1.95 % 1964 3 011 957 2.07 % 1965 3 079 034 2.23 % 1966 3 153 879 2.43 % 1967 3 235 125 2.58 % 1968 3 317 315 2.54 % 1969 3 392 949 2.28 % 1970 3 457 113 1.89 % 1971 3 507 593 1.46 % 4 1972 3 547 335 1.13 % 1973 3 582 950 1.00 % 1974 3 623 852 1.14 % 1975 3 676 991 1.47 % 1976 3 744 678 1
1/min W W C kg/m Pa s W 50 0,83 7,2 7 0,2 21,5 998 1*10-3 80 5985 100 - 9 7 Saadud tulemus ei lähe arvututesse, jätame välja 150 2,5 9,5 9 0,5 21,5 998 1*10-3 7,2 18 026 200 3,33 11 9 2 21,5 998 1*10-3 12,2 24 011 -3 250 4,17 11,5 9 2,5 21,5 998 1*10 7,78 30 067 300 5 14 11 3 21,5 998 1*10-3 5,41 36 053 350 5,83 16 11 5 21,5 998 1*10-3 5,69 42 037 400 6,67 21 11 10 21,5 998 1*10-3 7,60 48 094
0 1 3 2 k 0000 0001 0011 0010 x1 = 1 ( kolmemõõtmeline ! ) i 0 000 001 011 010 n 01 4 5 7 6 4 5 7 6 h 0100 0101 0111 0110 x x 1 x x
4 Karl Sepp Kodune töö Nr.0.6 Õppeaines: Tolereerimine ja mõõtetehnika Transporditeaduskond Õpperühm: AT 31b Juhendaja: K. Raba Esitamiskuupäev:……………. Allkiri:………………………. Tallinn 2014 Lähteandmed H 6 0 , 011 Ø18 0 [01.1] js 6 0 , 0055 0 , 0055 Z=2 H=2 Y = 1,5 Z1 = 2,5 H1 = 3 Y1 = 2 HP = 1,2 2.0 Tolerantside leidmine
RAHVASTIKU TIHEDUS VÕRRELDES NAABERRIIKIDEGA Inimesi/ km² inimesi pealinnas inimesi kokku Peruu 20,7 5 706 100 26 624 000 Ecuador 48,4 1 404 400 13 710 234 Columbia 34,4 6 004 800 39 309 000 Brasiilia 22 1 822 000 190 011 000 Boliivia 7,8 145 000 8 586 443 Tsiili 20,7 5 076 800 15 665 216 Peruu lõunaosa asub troopilises kliimavöötmes, kus valitsevad poolkõrbed ja kõrbed ning seega on Lõuna-Peruu hõredalt asustatud. Peruu keskosa on mänine ning seetõttu on ka sealsed alad suhteliselt hõredalt asustatud. Peruus esineb ka ekvatoriaalset kliimat, mis ei ole inimestele eriti tervislik, sealne pidev
Tallinna Tehnikaülikool Diskreetse Matemaatika KODUTÖ Ö Kristjan Lank 082784 MAHB-11 Tallinn 2009 1. Leida oma matriklinumbrile vastav 4-muutuja loogikafunktsioon. Matrikli number on 082784 Ühtede piirkonna määramiseks saadud 16-nd arv on 205FBF60 Ühtede piirkond on seega f(x1,x2,x3,x4) = (0,2,5,6,11,15) 1 Määramatuspiirkonna määramiseks saadud 16-nd arv on 1E783BA Määramatuspiirkond on seega f(x1,x2,x3,x4) =(1,3,7,8,10,14) 2. Leida selle funktsiooni MKNK Karnaugh' kaardiga ja MDNK McCluskey' meetodiga. MKNK: x3x4 x1x2 00 01 11 10 00 1 - - 1 01 0 1 - 1 11 ...
Maakond Keskus a r v (km²) 1. Abruzzo L'Aquila 10 763 1 342 177 2. Apuulia (Pugli Bari 19 358 4 090 577 a) 3. Basilicata Potenza 9 995 587 680 4. Calabria Catanzaro 15 080 2 011 537 5. Campania Napoli 13 590 5 833 131 6. Emilia Bologna 22 446 4 429 766 Romagna Friuli-Venezia 7. Giulia Friuli-Venezia Trieste 7 858 1 235 761 Giulia 8. Lazio Rooma 17 236 5 724 365 9. Liguuria Genova 5 422 1 616 993 10. Lombardia Milano 23 844 9 909 348 11
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Nimi 1 tudengikood Nimi 2 tudengikood Nimi 3 tudengikood PRAKTIKUMI ÜLESANNE Juhendajad: Professor Peeter Ellervee Hardi Selg Tallinn 2017 Annotatsioon Töö eesmärgiks on luua minimaalne juhtloogika VHDL keeles vastavalt lähteülesandele. Töö tulemusena on loodud juhtloogika VHDL keeles poe eskalaatori, helisüsteemi, ukse ja valgustuse kontrollimiseks, samuti saadud juhtloogika valideeritud simulatsiooni teel. Töö on kirjutatud eesti keeles ning sisaldab teksti 21 leheküljel, 8 peatükki, 1 joonist, 2 tabelit. Sisukord Tallinn 2017 Sissejuhatus........................................................................
Juhendaja: Reet Sai, Tarmo Oidekivi Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia on pindalalt ligi viies riik maailmas (8'511'960 km2), hõlmates 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Brasiilia on ümbritsetud Atlandi ookeaniga idast ning selle rannajoon on üle 7367 kilomeetri. Brasiilia pealinn on Brasília, mis on Liiduringkonna keskus. Rahvaarv üle terve Brasiilia 2007 aasta seisuga on 190 011 000 ja rahvastiku tihedus on 22 in./km². Brasiilia kaks suurimat linna on San Paulo, kus elab 25 miljonit inimest ning Rio de Janeiro, kus elab ligikaudu 10 miljonit inimest. 2009.aastal oli Brasiilia 5ndal kohal maailmas rahvaarvu poolest. Riigi keel on portugal. Brasiilia ulatub nelja kliimavöötmesse. Need on ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, troopiline ja lähistroopiline kliima. Viimast on väga vähe, üksnes riigi lõunaotsas. Kuna
5 5 005 00000101 21 15 025 00010101 37 25 045 00100101 53 35 065 00110101 6 6 006 00000110 22 16 026 00010110 38 26 046 00100110 54 36 066 00110110 7 7 007 00000111 23 17 027 00010111 39 27 047 00100111 55 37 067 00110111 8 8 010 00001000 24 18 030 00011000 40 28 050 00101000 56 38 070 00111000 9 9 011 00001001 25 19 031 00011001 41 29 051 00101001 57 39 071 00111001 10 A 012 00001010 26 1A 032 00011010 42 2A 052 00101010 58 3A 072 00111010 11 B 013 00001011 27 1B 033 00011011 43 2B 053 00101011 59 3B 073 00111011 12 C 014 00001100 28 1C 034 00011100 44 2C 054 00101100 60 3C 074 00111100
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
