Eelmiste perioodide jaotamata kasum 149 761 Aruandeaasta kasum 149 761 95 248 Omakapital kokku 0 199 761 295 009 0 PASSIVA KOKKU 0 674 446 748 637 0 23 11.4. Kasumiprognoos 1. aasta 2.aasta 3.aasta 2 009 2 010 2 011 Tulud majandustegevusest Müügitulu 473 985 473 985 Muud tulud (renditulu, intressitulu jne.) Müügitulud kokku 473 985 473 985 Kolme aasta netokäibe aritmeetiline keskmine (peab 500000) Majandustegevuse käigus tekkivad kulud Otseselt põhitegevuse eesmärgil soetused 148107 148374 0 Toore ja materjal 148107 148374
Käikude valimine x Õli temperatuur x 9 10 23. Käiguvalitsa asendiandur koosneb üldjuhul mitmes mikrolülitist. Mitu erienvat asendit (signaali) on võimalik edasi anda kolme mikrolüllitiga? Kaheksat. 000, 001, 010, 011, 100, 101, 110, 111 24. Milliste sisendsignaalide põhjal saab juhtplokk teada hüdrotrafos toimuvast läbilibisemisest. Mootori pöörlemissageduse ja käigukasti vedava võlli pöörlemissageduse signaalide põhjal. 25. Milleks on vaja veetava võlli pöörlemissageduse signaali? Sõidukiiruse ja käiguvahetushetke läbilibisemise määramiseks. 26. Milleks on vaja piduripedaali asendi signaali?
Tallinna Tehnikaülikool Diskreetne Matemaatika KODUTÖÖ 142438 Sisukord 1)Martiklinumbrile vastav 4-muutuja loogikafunktsioon.............................................3 2)Tõeväärtustabel............................................................................................................3 3)MDNK ja MKNK, mis sobiksid martiklinumbrist leitud osaliselt määratud 4- muutuja funktsiooni esitamiseks...................................................................................3 4. Teisenda MKNK DNK kujule.......................................................................................5 5. Leida vabaltvalitud viisil MDNK-ga loogiliselt võrdne Taandatud DNK ja Täielik DNK...................................................................................................................................6 6.MKNK-ga võrdne Täielik KNK..............................................
7.3.Ettevõtte rahavoogude prognoos Rahavoogude prognoos annab hea ülevaate kõikidest ettevõtte planeeritavatest kulutustest ning rahalistest allikatest ja sissetulekutest erinevate finantseerijate lõikes (vt tabel 9). Tabel 9. Ettevõtte rahavoogude prognoos 2015 2016 2017 RAHA JÄÄK PERIOODI ALGUL 0 74 962 94 080 LAEKUMINE Müügitulu 182 707 272 158 375 010 Käibemaksu tagastamine 0 -16 105 -44 477 Laen 50 000 0 0 LAEKUMINE KOKKU 232 707 256 053 330 533 KASUTAMINE PÕHI- JA VÄIKEVAHENDITE SOETUS Seadmed, masinad (arvuti) 17 280 6 000 5 900 MATERJAL JA TEENUSED Arenduskulud 1 440 1 440 2 400 RENDIKULUD
Ülesanne 1. 2. 3. 4. 5. 6. ühele aastale 1 ja teistele panen 0 Aasta 2001 1999 1994 1 Harju 2002 0 0 0 2 Hiiu 2002 0 0 0 3 Ida-Viru 2002 0 0 0 4 Jõgeva 2002 0 0 0 5 Järva 2002 0 0 0 6 Lääne 2002 0 0 0 7 Lääne-Viru 2002 0 0 0 8 Põlva 2002 0 0 0 9 Pärnu 200...
võrreldes nende „vahetu“ esitamisega kahendkujul. Kahendvektor (n-järguline) on kahendnumbritega 0 ja 1 esitatud loogikaväärtuste ühemõõtmeline jada pikkusega n. Vektori pikkus on tema 2ndjärkude arv. Lähisvektorid on võrdse pikkusega kahendvektorid, mis erinevad teineteisest ainult ühes kahendjärgus. Intervall on võrdse pikkusega kahendvektorite hulk võimsusega 2𝑛 (𝑛∈𝑁) , milles iga hulgaelemendi jaoks leidub samas hulgas täpselt 𝑛 lähisvektorit (nt { 000 001 010 011 }). Suvaline üksik 2ndvektor { 00111 } moodustab ka intervalli, kuna hulgas on 20 elementi ja 2ndvektor omab hulgas 0 lähisvektorit. Intervalli olulisteks järkudeks on tema vektorite need 2ndjärgud, mille väärtus on kõikidel vektoritel kogu intervalli ulatuses konstantne. Intervalli kompaktseks esituseks sobib kasutada intervallli vektoresitust sümbolitest 0 1 - , kus olulised järgud on tähistatud 0 1 ja mitteolulised –. n-mõõtmeline Boole’i ruum
Akumuleeritud kulum 15400 61 600 107 800 154 000 200 200 246 400 292 600 338 800 385 000 Kulum 15 400 46 200 46 200 46 200 46 200 46 200 46 200 46 200 46 200 Jääkväärtuse perioodi lõpus 600 600 554 400 508 200 462 000 415 800 369 600 323 400 277 200 231 000 Laenu arvestus Seis periood alguses 0 1 000 000 1 010 000 995 000 980 000 965 000 950 000 935 000 920 000 Võtmised perioodis 1 000 000 Tagastamised perioodis 10 000 15 000 15 000 15 000 15 000 15 000 15 000 15 000 Põhiosajääk perioodi lõpus 1 000 000 1 010 000 995 000 980 000 965 000 950 000 935 000 920 000 905 000
Asünkroonne lahutav loendur. 181 Sünkroonloendur (paralleelne ülekanne) 1) Sisendimpulss saabub korraga kõigi trigerite ,,T"- sisendile. 2) Noorim triger peab alati ümber lülituma. 3) Vanimate trigerite ümberlülitamise määrab kõige nooremate trigerite väljundsignaalide (Q-de) kombinatsioon. Lähteseis 000 impulss lülitab ümber noorima trigeri. siis 001 imp. lülitab ümber noorima ja teise trigeri. siis 010 imp. lülitab ümber noorima, teise mitte! siis 011 lül. ümber noorim, teine, kolmas. siis 100 j.n.e. 182 Mittekahendloendurid. Mittekahendloendurid kahendloendurid, mis jätavad osa olekuid vahele. Kaks võimalust: 1) asünkroonne nullimine (asünkroonsetes loendurites); 2) sünkroonne nullimine (sünkroonloedurites). Teeme viiendloenduri: Loendab: 000 algseis. 1. imp. 001 2. imp. 010
Eesti Roomajate liigirikkuse võrdlus Eesti roomajate liigirikkuse võrdlus Soomega. Juhendaja: Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Tabel 1. Roomajate taksonoomia. Taksonoomia Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Keelikloomad Chordata Klass: Roomajad Reptilia Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa- eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast. Tabel 1. näeme, et roomajad kuuluvad Animalia riiki, Chordata hõimkonda ja Reptilia klassi. [13] Roomajad on evolutsiooniliselt esimene täielikult maismaal eluga kohastunud selgroogsete rühm. Joonis 1. näeme ka maismaa eluviisiga Soomuselist Sauromalus obesus. Roomajate hulka kuulub äärmiselt mitmekesise kehaehitusega loomade rühmi. [13] Joonis 1. Soomuseline Sauromalus obesus Roomajate hulka kuuluvad - väikesed sisalikud, jäsemeteta maod, kala meenutav...
Arvuti riistvara 1. Arvutustehnika ajalugu a. Kes on nende kuulsate sõnade autor(id)? “640K mälu peaks olema piisav kõikidele.” ■ Vastus: Bill Gates b. Milline oli esimene kommertsmikroprotsessor? ■ Vastus: 4004 c. Milline oli esimene tabelarvutusprogramm? ■ Vastus: VisiCalc d. Milline nendest firmadest esitles esimesena WYSIWYG konsteptsiooni? ■ Xerox e. Milline nendest firmadest valmistas esimese 32bitise protsessori? ■ National Semiconductor f. Milli(ne/sed) arvuti(d) aitasi(d) briti valitusel II maailmasõja ajal murda koode? ■ Colossus g. Milline organisatsioon lõi WWW esialgse spetsifikatsiooni? ■ CERN 2. Arvuti, mis see on? 3. Protsessorid 1 4. Protsessorid 2 a. vahemälu Smart Cache b. tr...
torutransport) ettenähtud maa koos ohutuse tagamiseks ja selle maa korrashoiuks ettenähtud ehitiste aluse ning nende ehitiste teenindusmaaga. 008. Jäätmehoidla maa (J) - tootmis- ja olmejäätmete ladustamisplatsi, ettevõtte sanitaartsooni ning heitvee puhastusseadme alune ja selle teenindusmaa. 009. Riigikaitsemaa (R) - riigi kaitsejõudude, piirivalve, tolli, politsei, kinnipidamiskohtade jt. valitseda olev maa. 010. Kaitsealune maa (H) - maa-ala, millel majandustegevus on õigusaktiga keelatud. 011. Maatulundusmaa (M) - põllumajandussaaduste tootmiseks ja metsakasvatuseks ettenähtud maa, mille hulka arvatakse ka katastriüksuse piires olev õuemaa ja muu maa vastavalt eksplikatsioonile. Eluasemekohti üldpindalaga kuni 2 ha ei arvata maatulundusmaa hulka. 012. Sihtotstarbeta maa (S) - maa, millele ei osata või millele ei ole otstarbekas sihtotstarvet määrata. 4
f(x ,x ,x , x ) = 1 2 3 4 0_ ülejäänud _ määramispi rkonnas ehk f(x1 ,x2 ,x3, x4 ) = x 1 x 2 x 1 x4 Ülesanne Proovige sama funktsiooni minimeerida teiste Teile tuntud minimeerimismeetoditega. Selgitage endale kirjeldatud heuristilise meetodi olemus. · Näide 2 24 1_ intervallides_01 - 0- ,001 - 0,- 010 - f(x1 ,x2 ,x3, x4 ,x ) = 0_ intervallides _110 - 1000 5 , - 11001 , - - _ ülejäänud _ määramispiirkonnas Minimeerige funktsioon kõigi tuntud meetoditega. Hinnake, milline meetod sobib kõige paremini. Kontrolllahendus: funktsioon jääb sõltuma kolmest argumendist f(x1 ,x2 ,x3) = x 1 x2 x3 .
HULGATEOORIA PÕHIMÕISTEID HULK - algmõiste, intuitiivse definitsiooni järgi objektide kogum. George Cantor (1845-1918) - saksa matemaatik, hulgateooria rajaja. Hulgad jaotuvad lõpmatuteks ja lõplikeks. Meie kursuses käsitletakse lõplikke hulki, mõnikord ka lõpmatuid loenduvaid hulki. Hulgateoreetilised operatsioonid Hulkade ühend A B = { x ( x A) V ( x B ) } Hulkade ühisosa (lõige) A B = { x ( x A) & ( x B ) Hulga täiend A = { x ( x I ) & ( x A ) }, kus I on nn. universaalhulk. Hulkade vahe A B = { x ( x A) & ( x B ) } Hulkade sümmeetriline vahe A B = { x (( x A ) & ( x B )) V (( x A ) & ( x B )) } Hulga A astmehulgaks 2A nimetatakse hulga A kõigi alamhulkade hulka. Hulgateoreetiliste operatsioonide omadused Kommutatiivsusseadused A B = B A B = B Assotsiatiivsusseadused A ( B C ) = ( A B ) C A ( B C ) = ( A B ) C Distributiivsusseadused A ( B C ) = ...
237 012 0 239 000 5 284 240 337 724 1,41 6 153 16 468 42 044 0 44 076 1 140 699 72 904 1,65 0 21 629 0 1 500 4 380 35 706 2 282 0,52 0 0 28 600 0 31 900 488 176 31 200 0,98 9 692 10 063 77 000 0 79 200 1 010 079 64 556 0,82 0 14 764 2 600 0 5 780 29 862 1 909 0,33 0 2 683 230 626 0 232 554 5 719 363 365 534 1,57 81 950 128 067 0 2 340 5 440 39 221 2 507 0,46 0 0 32 200 0 35 370 656 744 41 974 1,19 7 019 27 682
4 - 0110 10 - 1111 15 - 1000 5 - 0111 16 - 0000 12 Ühikkood 1 1, 11, 111, 1111, 11111 13 Vigu avastav Lubatud Keelatud kood 000 001 110 111 d=2 011 010 101 100 100 101 110 111 010 011 000 001 13 14 Vigu avastav Lubatud Keelatud Koodid 001, 010 ja 100 parandatakse
35-39 343 535 343 695 355 947 350 813 40-44 331 399 337 406 359 558 359 857 45-49 336 090 346 708 364 402 365 232 50-54 355 168 368 556 341 605 347 019 55-59 292 934 312 088 306 879 324 255 60-64 206 581 232 792 278 015 308 494 65-69 214 552 260 924 258 519 302 195 70-74 194 774 250 010 239 865 297 307 75-79 141 649 197 413 162 230 220 106 80-84 74 422 114 665 83 956 128 468 85-89 22 000 33 448 57 000 98 000 90-94 11 000 14 000 29 000 54 000 95-99 4 000 4 000 9 000 19 000 100+ 1 000 1 000 2 000 4 000 7 5.3 Rahvastiku tihedus
pakkimisel. Toote müügitulu 474 125 1 360 170 2 527 002 1 819 441 kokku Tootmiskulud kokku 98 618 285 689 561 991 432 403 Toote jääktulu kokku 375 507 1 074 481 1 965 010 1 387 039 Müügitulu KOKKU 1 128 429 3 706 901 8 058 518 8 711 587 Tootmise otsekulud KOKKU 235 168 775 442 1 738 810 1 941 400 Jääktulu KOKKU 893 261 2 931 460 6 319 708 6 770 187 5. Ettevõtte veondusstrateegia teoreetilised alused Ettevõtte veondusstrateegia on kujundamisel ja tootmise käivitumisel tuleb esmalt määratleda ettevõtte veondusstrateegia
viljakaim piirkond. Tsiili põhjaosas on rahvastiku tihedus natuke väiksem, sest seal on mäestik ning kuiv Atacama kõrb. Lõuna Tsiilis on rahvastiku tihedus aga väga väike, sest seal on karm kliima. (Joonis 19) RAHVASTIKU SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS Joonis 22: Rahvastikupüramiid Alla 15 aastased lapsed moodustavad rahvastikust 24,1% (M 2 010 576 / N 1 920 951). 15-65 aastased tööealised moodustavad rahvastikust 67,4% (M 5 480 703 / N 5 492 988). Üle 65 aastaseid on 8, 5% (M 576 698/ N 802 825). Mõnekümne aasta pärast on Tsiili rahvastik arvatavasti vananenud. Meeste keskmine eluiga on 74 aastat. Naiste keskmine eluiga on 80 aastat. Selle riigi elanike keskmine eluiga on üsna kõrge. Suremuse näitaja on 5,77 surma/1000 inimese kohta, sündimuse näitaja on 14,82 sündi/1000
Töötuse määr maa-asulates % 11,5 15,0 8,4 6,0 12,5 8,9 6,4 Töötuse lõhe % -2,5 -0,5 2,7 -0,1 1,5 1,6 1,4 Tabel 2. Rahvastik soo, vanuse ja haldus- või asutusüksuse järgi. Statistikaamet, 2015 15-74 aastased 1997 2000 2003 2006 2009 2012 2014 Kogu elanike arv 1 055 1 075 1 065 1 053 1 034 1 010 991 Eestis 792 140 760 880 370 792 349 Elanike linnalistes 750 610 740 060 729 330 708 380 695 129 690 asulates 249 5 Elanike maa- 324 530 325 700 324 550 325 990 315 663 311
Латвия 12 040 1 495 084 0,81 Литва 356 773 5 583 082 6,39 Люксембург 8 731 351 10 440 086 83,63 Венгрия 3 072 214 15 735 423 19,52 Мальта 988 788 1 288 137 76,76 Голландия 78 330 505 119 141 883 65,75 Австрия 9 010 097 34 882 606 25,83 Польша 20 818 234 159 457 923 13,06 Португалия 11 070 556 38 347 408 28,87 Румыния 237 502 218 829 973 0,11 Словения 1 509 476 5 095 797 29,62 Словакия 1 786 430 10 544 618 16,94 Финляндия 24 645 393 104 336 944 23,62
V: x2x3x4+x1x4 3) Joonisel kujutatud multiplekseri sisendis S1 on väärtus 0 ja sisendis S2 on väärtus 0. Sisendisse x1 lastakse bitijada 11111111 Sisendisse x2 lastakse bitijada 10 001 000 Sisendisse x3 lastakse bitijada 11 011 101 Sisendisse x4 lastakse bitijada 10 111 011 Milline on bitijada multiplekseri väljundis? V: 11111111 4) Joonisel kujutatud multiplekseri sisendis S1 on väärtus 1 ja sisendis S2 on väärtus 1. Sisendisse x1 lastakse bitijada 10 101 010 Sisendisse x2 lastakse bitijada 10 001 000 Sisendisse x3 lastakse bitijada 11 011 101 Sisendisse x4 lastakse bitijada 10101101 Milline on bitijada multiplekseri väljundis? V: 10101101 Vaata eelmist joonist 5) Milline joonisel kujutatud dekoodri väljunditest on aktiivne (1), kui sisendis x1 on väärtus 0 ja sisendis x2 on väärtus 1 V: B 6) Millisel joonisel on kujutatud sellele (binaar)algebralisele tehtele vastav loogikaahel? V: B
Kinnisvara turundus kordamisküsimusi õigus 1. Missugusest allikast saab infot omandiõiguse kohta? 2. Millisest allikast saab infot ehituslubade kohta? Riiklikust ehitisregistrist, mida haldab Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Register on avalik ja seda peetakse ühetasandilise elektroonilise andmebaasina. Riikliku ehitisregistri (edaspidi ehitisregister) põhiülesandeks on arvestuse pidamine ehitatavate ja kasutatavate ehitiste üle 3. Millistes registrites on ehitise pinnaandmed? Riigi kinnisvararegister, maakataster, riiklik ehitisregister 4. Nimetage 3 Eesti kinnisvaraga seotud registrit ja mis on nende sisu? (Lühidalt) 1) Riigi kinnisvararegister 2) Maakataster 3) Riiklik ehitisregister - põhiülesandeks on arvestuse pidamine ehitatavate ja kasutatavate ehitiste üle. Haldab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. 5. Mis on servituut? Servituut on piiratud asjaõigus võõrale asjale õigusega kasu...
Kahendvektor (n-järguline) on kahendnumbritega 0 ja 1 esitatud loogikaväärtuste ühemõõtmeline jada pikkusega n. Vektori pikkus on tema 2ndjärkude arv. Lähisvektorid on võrdse pikkusega kahendvektorid, mis erinevad teineteisest ainult ühes kahendjärgus. Intervall on võrdse pikkusega kahendvektorite hulk võimsusega 2𝑛 (𝑛 ∈ 𝑁) , milles iga hulgaelemendi jaoks leidub samas hulgas täpselt 𝑛 lähisvektorit (nt { 000 001 010 011 }). Suvaline üksik 2ndvektor { 00111 } moodustab ka intervalli, kuna hulgas on 20 elementi ja 2ndvektor omab hulgas 0 lähisvektorit. Intervalli olulisteks järkudeks on tema vektorite need 2ndjärgud, mille väärtus on kõikidel vektoritel kogu intervalli ulatuses konstantne. Intervalli kompaktseks esituseks sobib kasutada intervallli vektoresitust sümbolitest 0 1 - , kus olulised järgud on tähistatud 0 1 ja mitteolulised –. n-mõõtmeline Boole’i
Kinnisvara turundus – kordamisküsimusi õigus 1. Missugusest allikast saab infot omandiõiguse kohta? Riigi Teataja - Eesti Vabariigi omandiseadus 2. Millisest allikast saab infot ehituslubade kohta? Riiklikust ehitisregistrist, mida haldab Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Register on avalik ja seda peetakse ühetasandilise elektroonilise andmebaasina. Riikliku ehitisregistri (edaspidi ehitisregister) põhiülesandeks on arvestuse pidamine ehitatavate ja kasutatavate ehitiste üle 3. Millistes registrites on ehitise pinnaandmed? 1) Riigi kinnisvararegister 2) Maakataster 3) Riiklik ehitisregister 4. Nimetage 3 Eesti kinnisvaraga seotud registrit ja mis on nende sisu? (Lühidalt) 1) Riigi kinnisvararegister – Sisaldab informatsiooni riigi omandis ja kasutuses oleva kinnisvara kohta. 2) Maakataster – riigi põhiregister, mille pidamise eesmärk on maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja maa kasutam...
Riigieksami küsimused navigatsioonis 2005 1. Põhilised punktid ja jooned Maa pinnal. Maakera kujutab endast pooluste suunas veidi lapikut kera või pöördellipsoidi. Tegelikult on maakera korrapäratu geomeetriline keha, mida nimetatakse ka gedoid´iks. Suur pooltelg = 6 378,24 km Väike pooltelg = 6 356,86 km Maakera keskmine raadius on 6 371,1 km Maakera telg Maa keset läbiv mõtteline telg, mille ümber ta pöörleb. Maa geograafilised poolused punktid, kus Maakera telg lõikab Maa pinda. Meridiaanid pooluseid läbivad suurringi kaared. Ekvaator Maakera teljega ristuv ja maakera keskpunkti läbiva tasandi ning Maa pinna lõikejoon. Paralleel ekvaatori rööptasandi ja Maa pinna lõikejoon. Tõelise meridiaani tasand püsttasand, mis läbib vaatleja silma ja maakera telge. Vaatleja meridiaan tõelise meridiaani tasandi ja Maa pinna lõike jälg. Tõelise horisondi tasand Vaatleja silma ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalifüüsika ja -keemia 2008 Sisukord 1. MATERJALIDE TÄHTSUS ..................................................................................................... 7 1.1. Sissejuhatus ............................................................................................................... 7 1.2. Materjaliteadus ja materjalitehnoloogia................................................................... 8 1.3. Materjalide klassifikatsioon. ...................................................................................... 9 1.3.1. Metallid.............................................................................................................. 9 1.3.2. Keraamika ........................................................................................................ 10 1.3.3. Komposiidid .......
333 VÄLISPOSTID 334 VÄLISUKSED- JA AKNAD 335VÄLISSEINTE VÄLISVIIMISTLUS 336 VÄLISSEINTE SISEVIIMISTLUS 337 MONTEERITAVAD VÄLISSEINAD 338 PÄIKSEKAITSE 339 MUUD 391 EHITUSPLATSI TEHNILINE VARUSTUS 392 TELLINGUD 393 KINDLUSTUSTÖÖD 394 LAMMUTUSTÖÖD 395 KORRASTUSTÖÖD 396 TAASKASUTAMINE 397 EHITAMINE PAJASETINGIMUSTES 398 TÄIENDAVAD MEETMED 399 MUUD B. EHITUSTEHNOLOOGILINE LIIGITUS EHITUSTÖÖLISTE ERIALADELE VASTAVALT 1. TASAND 010 MEHHANISEERITUD MULLATÖÖD 020 KÄSITSI MULLATÖÖD 030 PINNASE VEDU 040 TAGASITÄIDE 39 050 VAIATÖÖD 060 MONOLIITBETOONITÖÖD 070 RAUDBETOONELEMENTIDE MONTAAZ 080 TERASKONSTRUKTSIOONIDE MONTAAZ 090 PUUTÖÖD 100 MÜÜRITÖÖD 110 PLEKKSEPATÖÖD 120 RIPPLAGEDE EHITAMINE 130 KROHVITÖÖD JNE 2
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Kerli Matvere EUROOPA LIIDU RIIKIDE KINNISVARATURU TSÜKLITE JA SELLEGA SEOTUD MAKROTEGURITE NING LAENUTURU TEGURITE AEGRIDADE MUSTRID AASTATEL 2005-2013 Magistritöö sotsiaalteaduse magistri kraadi taotlemiseks majandusteaduses Juhendajad: Kaia Kask, Uku Varblane Tartu 2014 0 Soovitan suunata kaitsmisele ....................................................................... (juhendaja allkiri) Kaitsmisele lubatud „ „ ................... 2014. a. ...........................õppetooli juhataja .................................................................
TALLINNA TEHNIKAULIKOOL Ehitusmaterialid Laboratoorne tOii nr. 8 2007t2008 Soojusisolatsioonikatsetamine 1. Tci6eesmdrk VahtpoliistiteentoodetetnhistuseDniiranine lahtuvalt m66tmtestm66tmete tolerantsidest,swvepingestl0% defomErsioonil,paindetugeersesija sooiuseriiuhti!,usesl 2. Katsetatavadmaterjalid Vahtpolustiireenmate{alid: . paisutatudpotiistiiEen EPS . ekstruuderpoliistiireenXPS 3. Kasutatavadseadmedja vahendid 0,02mm,m66dulinttipsusga0,5 co, kaal upsusega0,19 h0drauliline Nihik tApsusega press,immutamiseksvajalikud n6ud. 4. Tatdkaik 4.'l M66tmetemeeramine 4.1.1Nimimd6tuetega:oote pikkuse.laiusemaaraminevastavaltstandadile EVS EN 822:1999"Ehituseskasutataladsoojustusmaterjalid. Pikkuseia laiusemddramine." Katsekehihoitakseennekatsealustamistvahellalt 6 tmdi temperatuuril(23 : 5fC. Katsedviiakse hbi temperduuril (23 -+5)t. Tasa...
Andemanalüüsi konspekt: Mõisteid küsitakse eksamis: näidete toomise, selgitamise, võrdlemise ja analüüsimise tasandil. Binaarne tunnus- sugu; jah/ei Järjestustunnus- kooli tüüp, 1-väga hea, 2- hea jne(NB!- Õpilaste hinnang koolile), kui suured on klaassid- väga suured, suured jne, milline kooli maine- väga hea, hea jne, millisesse vahemikku jääb arv (0-200, 201-301 jne) oluline oleks, et Display frequence ees oleks linnuke, siis saab teha sagedustabeli Intervalltunnus- 1-väga hea, 2-hea jne (NB!_- Kooli hoolekogu hinnang eelmise õppeaasta tulemustele?/ Kooli hoolekogu hinnang eelmise aasta juhtimisele?) , hulk (n: minu klassi avatakse), vanus (keskmine vanus), kui kaugel asub kool millestki- km-tes, Nimitunnus- millegi nimi, huviringude nimed, kooli nimi jne, kas koolis töötab nõustaja- ei tööta, töötab, mõlemad jne, Kiire üle...
Kogu kõnealust maa-ala kutsuti ka Väikeseks Miinisadamaks. 29.09.1933. maandus angaaride ette, Moskvast siia lennanud maailmakuulus Charles Lindhberg koos abikaasa Ann Marlow`ga (esimene piloot, kes Atlandi ookeani ületas lennukil "Spirit of St.Louis") vesilennukil "Lockheed Sirius" Eesti Meremuuseum 22.06. ja 18.07. 1940 vormistatud aktidega anti maa-ala sundkorras kasutamiseks NL sõjaväelisteks vajadusteks 24.01.1945 ENSV Rahvakomissaride Nõukogusalajane otsus nr. 010, millega anti sõjaväele 14,2 ha suurune ala Küti ja Noole tn. piirkonnas. Sealtmaalt kuni 1980.aastate lõpuni oli kogu territoorium Balti Laevastiku Ehitusvalitsuse ja teiste sõjaväeosade kasutuses ning sadamas baseerus reidi abilaevastik. 1951-2006 1951.a. Vesilennukite angaaride ehitusaegsete kaide nr.37 ja 36 otsa ehitatakse uus kai nr.36 A, mis kaitseb akvatooriumi põhjatuulte eest. 1962 ilmus TPI professor Heinrich Laulu raamat "Raudbetoon II", kus ta tõi esile Tallinna
Kaubad, toore, materjal ja teenused -4 146 408 -10 071 378 -13 527 598 5 924 970 3 456 220 41% 74% -59% -26% Mitmesugused tegevuskulud -797 937 -990 198 -1 679 384 192 261 689 186 81% 59% -19% -41% Tööjõukulud -661 271 -737 281 -754 202 76 010 16 921 90% 98% -10% -2% Põhivara kulum ja väärtuse langus -97 863 -117 832 -128 244 19 969 10 412 83% 92% -17% -8% Muud ärikulud -134 920 -71 807 -100 311 -63 113 28 504 188% 72% 88% -28% Ärikasum (-kahjum) -348 127 1 519 638 2797497 -1 867 765 -1277859 -23% 54% -123% -46%
Kogu kõnealust maa-ala kutsuti ka Väikeseks Miinisadamaks. 29.09.1933. maandus angaaride ette, Moskvast siia lennanud maailmakuulus Charles Lindhberg koos abikaasa Ann Marlow`ga (esimene piloot, kes Atlandi ookeani ületas lennukil "Spirit of St.Louis") vesilennukil "Lockheed Sirius" 22.06. ja 18.07. 1940 vormistatud aktidega anti maa-ala sundkorras kasutamiseks NL sõjaväelisteks vajadusteks 24.01.1945 ENSV Rahvakomissaride Nõukogusalajane otsus nr. 010, millega anti sõjaväele 14,2 ha suurune ala Küti ja Noole tn. piirkonnas. Sealtmaalt kuni 1980.aastate lõpuni oli kogu territoorium Balti Laevastiku Ehitusvalitsuse ja teiste sõjaväeosade kasutuses ning sadamas baseerus reidi abilaevastik. 1951-2006 1951.a. Vesilennukite angaaride ehitusaegsete kaide nr.37 ja 36 otsa ehitatakse uus kai nr.36 A, mis kaitseb akvatooriumi põhjatuulte eest. 1962 ilmus TPI professor Heinrich Laulu raamat "Raudbetoon II", kus ta tõi esile Tallinna
Nt: Meil on teada, et tundmatu kujuga lause X on kolme lausemuutuja A, B ja C funktsioon ning selle tõeväärtustabel on järgmine: ABC X 111 1 110 0 101 0 100 1 011 0 010 0 001 1 000 0 Lause X disjunktiivne normaalkuju on: X = A&B&C A&¬B&¬C ¬A&¬B&C 22_fl_i-v LISAÜLESANDEID (käsitletakse loengus) 4.0.3. Üks Kreeka kuningatest pani vangi kuulsa loogiku. Kuningas teatas, et loogik hukatakse ülehomme. Homseks päevaks pakkus armuline kuningas loogikule vabanemise võimaluse.
Siin on üks lüliti suletud, kui teine lüliti on avatud, välja arvatud lühike kaitseviide juhuks, kui mõlemad lülitid on rikkis. Kaitseviide kestab vaid mõned mikrosekundid ning liitub lõpliku lülitusajaga. Reversseerivaid lüliteid võib vaadelda kui kahendmuutujaid, st ülemine lüliti on 1 ja alumine lüliti 0 asendis. Vastavalt kolmebitilisele kahendsõnale määrab muunduri lülitite seisundi kaheksa erinevat kombinatsiooni: 100, 110, 010, 011, 001, 101, 111 ja 000. Lülititite seisundid on joonisel 3.33, b. Joonis 3.34 illustreerib kuut faasipingete ümberlülitamise asendit (vaata ka joonis 1.9). Sõltuvalt 2U sellest, millised transistorid on avatud, on faasipinge modulatsiooniperioodi vältel võrdne ± d , 3 U ± d või nulliga
504.064.38 (, , , , , .), . ..................................................................................................4 1. ..............5 1.1. ....................................................................................5 1.2. .........................................................................................5 1.3. .....................................................................................6 1.4. ....................................................................................7 1.5. ........................................................................................7 2. 30 /.....................................................................9 2.1. .....................................................
gurite j¨argud olema koosk~olas. Selguse huvides v~oib u ¨hikmaatriksi j¨arku n¨aidata ka t¨ahistuses, nt In on n-j¨arku u ¨ ¨hikmaatriks. Uhik- maatriksi (nagu ka nullmaatriksi) j¨arku tavaliselt ei eksponeerita, see selgub kontekstist. N¨ aide: madalamat j¨ arku u ¨ hikmaatriksid 100 I1 := (1), I2 := ( 10 01 ) , I3 := 010 jne 001 3.6 Maatrikskorrutise omadusi Maatrikskorrutise lihtsamad omadused v~otame kokku j¨argmiselt. Teoreem 7. Olgu maatriksid A, B, C sellised, et allpool esinevad tehted on m¨ a¨aratud ning R. Siis 1) (AB)C = A(BC) (korrutamise assotsiatiivsus) 2) (A ± B)C = AC ± BC (korrutamise distributiivsus) 3) A(B ± C) = AB ± AC (korrutamise distributiivsus) 4) (A)B = (AB) = A(B) (arvuga korrutamise assotsiatiivsus)
RIIK SUGU PIKKUS MASS PEA_P JALANR ODE_VEND MAT_HINNE Eesti M 186 95 59 44 1 4 Eesti N 170 85 57 42 6 4 Eesti N 169 50 54 38 1 3 Eesti M 180 70 56 43 0 3 Eesti 179 72 55 40 1 4 Eesti N 170 55 55 37 1 4 Eesti N 160 58 55 38 1 5 Eesti N 161 57 55 39 1 4 Eesti N 171,5 59 57 38 1 4 Eesti N 180 63 58 41 2 5 Eesti N 168 54 57 38 1 4 Eesti N 170 57 52 40 2 3 Eesti N 163 61 57,5 39 0 4 Eesti M 172 66 54 42 1 4 Eesti M 183 73 54,5 44 ...
MÜÜDUD TOODANGU KULU 5 130 000 5 090 000 BRUTOKASUM 3 450 000 2 940 000 TEGEVUSKULUD: TURUSTUSKULUD 1 260 000 1 140 000 ÜLDHALDUSKULUD 1 180 000 1 230 000 KOKKU TEGEVUSKULUD 2 440 000 2 370 000 ÄRIKASUM 1 010 000 570 000 FINANTSTULUD 40 000 - FINANTSKULUD 240 000 140 000 KASUM ENNE MAKSUSTAMIST 810 000 430 000 TULUMAKS 330 000 170 000 PUHASKASUM 480 000 260 000 18 KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING T. Haldma
Esikümnesse mahuvad veel ka Raha24 OÜ, Ferratum Estonia OÜ, Odav Laen OÜ ning 2012. aastal jõuliselt turule sisenenud SNEL Grupp OÜ (BestCredit) (vt. joonis 3). Nõuded ja ettemaksed (EUR) 14 000 000 12 000 000 2 012 10 000 000 2011 8 000 000 2 010 6 000 000 4 000 000 2 000 000 0 Joonis 3. Kümne suurima kiirlaenuettevõtte nõuded klientide vastu aastail 2010-2012. Allikas: Äriregister Vaadates nende kümne loetletud ettevõtte äritegevuse tasuvust (joonis 4), selgub, et viimasel kolmel aastal on nad kõik olnud kasumis (v.a Folkia AS Eesti filiaal aastal 2012 ja Raha24 OÜ aastal 2011). Kõrgeimad puhaskasumid on küündinud üle 1,5 miljoni euro.
в нули, поэтому с точки зрения расположения данных внутри байта ToS, CS’ы задают те же самые биты, что и IP Precedence. Соответственно, CS’ов будет 8 штук – от CS0 до CS7, и выглядеть они будут предсказуемо: • CS0 = 000 000 • CS1 = 001 000 • CS2 = 010 000 • CS3 = 011 000 • CS4 = 100 000 • CS5 = 101 000 • CS6 = 110 000 • CS7 = 111 000 DSCP-метки группы AF – Assured Forwarding Эти метки, логика которых есть в RFC 2597, уже интереснее – они содержат по 2 значения, x и y, поэтому записываются в читаемом варианте как AFxy.
Jrk Sugu Õppekeskus Eriala Õppevorm MS AA 1 N Tallinn PS päevane 3 4 2 N Tallinn PS päevane 0 2 3 N Tallinn PS päevane 2 4 4 N Tallinn PS päevane 3 5 5 N Tallinn PS päevane 2 2 6 N Tallinn PS päevane 0 4 7 N Tallinn PS päevane 1 4 8 N Tallinn PS päevane 5 9 N Tallinn PS päevane 0 3 10 N Tallinn PS päevane 0 4 11 N Tallinn PS päevane 0 12 N Tallinn PS päevane 1 3 13 N Tallinn PS päevane 3 4 14 N Tallinn PS päevane 4 4 15 N Tallinn PS päevane 0 3 16 N Ta...
kogu Eesti kilu, räime ja tursa püügist. Joonis 1. Eesti Tootjaorganisatsioonide püügid aastatel 2006 2011. 90 000 80 000 85% 85% 90% 70 000 84% 60 000 80% Eesti püük (t) 89% TO püük (t) 50 000 40 000 30 000 2 006 2 007 2 008 2 009 2 010 2 011 Allikas:Põllumajandusministeerium 17 2012. aastal püüdsid tootjaorganisatsioonid 26 tuhat tonni kilu, 19 tuhat tonni räime ja 272 tonni turska, mis on vastavalt 95%, 89% ja 40% Eesti kilu, räime ja tursa toodangust. Tootjaorganisatsioonid koostavad iga-aastaselt oma ühistusiseselt püügi- ja turustusplaanid. Nende plaanidega koordineeritakse tootjaorganisatsiooni liikmete
"0'.(&$ 6".5"$ 0&#$ %(,$ 0*;#5,*$ (8$ #:;#&.#%5#3$ 0%7$ 0*;#5,*$ (8$ #:;#&.#%5#$ O 6".5"$0&#$%(,$0*;#5,*$(8$4#"0'.(&=A$ ! B*+5"(2(1+$ !"#$"%&$ 0*$ ,"#$ *,)7+$ (8$ #:;#&.#%5#=$ C.2"#2-$ C)%7,3$ 6"($ 8()%7#7$ ,"#$ !&*,$ ;*+5"(2(1.502$ 204(&0,(&+$ 0,$ D#.;E.13$ F#&-0%+$ .%$ O AGHI3$60*$0%$!"#$%&'()#!%"!&#=$?.*$204(&0,(&+$60*$,"#$J.%J$;205#$0,$,"#$#%7$ (8$ ,"#$ 20*,$ 5#%,)&+=$ K,)7#%,*$ 5(%'#&1#7$ 8&(-$ 0&()%7$ ,"#$ 6(&27$ ,($ *.,$ 0,$ C)%7,L*$8##,$0%7$ 7.'#&1#7$ 010.%$ ,($*;$,"#$ 1(*;#2=$C"0,$60*$,"#$ 1(*@ ;#2M$B*+5"(2(1+$.*$,"#$*,)7+$(8$#:;#&.#%5#=$?(6$.*$#:;#&.#%5#$*,)7.#7M$N+$ R *)4-.,,.%1$(%#*#28$,($0$;0&,.5)20&$*,.-)2)*$0%7$(4*#&'.%1$(%#L*$#:;#&.#%5#=$$ C"0,$ .*$,"#$ 0.-$ (8$,".*$*,)7+M$!($ 0%02+E#$ #:;#&.#%5#$ .%,($ .,*$ 5(%*,.,)#%,$ #2#-#%,*O$$*#%*0,.(%*3$8##2.%1*3$.-01#*=$ P $$$$$$$$$$!")*3$ 8(&$#:0-;2#3$ .8$P$6#&#$,($*0+$,($+()$Q'&&()))("*+(#,&("-$%%R3$ +()$ 6()27$ ;&(4042+$ &#*;(%7$ Q./0%1=$ C"0,$ 60*$ +()&$ #:;#&.#%5#$ 7)&
memory circuit. For some purposes, a more sophisticated type of multibit memory is needed. As an example, look at the "Count Reg" circuit, which you will find in the pallette of the xLogicCircuits applet. This circuit is a register that counts in binary. Turn its control wire on and off several times (allowing, as always, enough time for the circuit to respond). As you keep turning the control wire ON and OFF, the three outputs of the circuit will cycle through the values 000, 001, 010, 011, 100, 101, 110, 111, and back to 000. (Read the outputs from bottom to top.) If you convert these binary numbers to decimal numbers, the circuit is counting from zero to seven. A count register of this sort could be used in a CPU to count off the steps in a computation, for example. The count register is made from three "Flip Flop" circuits. It is not important for you to understand how a flip-flop works, but if you look inside, you'll see that it is made from two
Tööajatabel [1] Tööpäevad Jaak Joosep Kokku 10/1/2005 ### 10/2/2005 ### ### 1. Leia iga päeva kohta töötatud tundide 10/3/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut. 10/4/2005 ### ### ### 2. Leia iga töötaja kohta töötatud tundid 10/5/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut (näidata 10/6/2005 ### ### 10/7/2005 ### ### 10/8/2005 ### ### ### 10/9/2005 ### ### ### 10/10/2005 ### ### 10/11/2005 ### ### ### 10/12/2005 ### ### ### 10/13/2005 ### ### 10/14/2005 ### ### Viidatud allikad 10/15/2005 ### ### ### [1] H. Sarv, „Ajatabel palkadega,“ 200 10/16/2005 ### ### ### 18...
SEMANTILINE KOLMNURK: TEEMA 1!! 1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tšcnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: • sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; • mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; • teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma mõtteid väljendada; • loogika kui teadus (õpetus, filosoofia vms), mis uurib keeles väljenduva mõtlemise kõige...
hälve Normaal Lognormaal Vahemik 2 Vahemik 2 0.524446 0.72042 2.0552959 -4.009344 0 0.0181453 2669 0.16948 -0.415446 0.660046 -3.931834 0 0.439613 2953 1.656838 1.283415 3.6089442 -3.854325 0 0.8610807 2025 1.796687 1.336639 3.8062288 -3.776816 0 1.2825483 1380 0.167669 0.405707 1.5003635 -3.699306 0 1.704016 905 4.013308 -2.007091 0.134379 -3.621797 0 2.1254837 614 0.680808 0.821344 2.2735539 -3.544288 1 2.5469514 466 0.288031 -0.540452 0.5824846 -3.466778 1 2.9684191 339 0.065896 0.252936 1.2878011 -3.389269 2 3.3898868 265 6.371178 -2.527886 0.0798276 -3.31176 1 3.8113544 221 1.595399 -1.266858 0.2817154 -3.23425 0 4.2328221 172 0.004681 0.064648 1.0667835 -3.156741 5 4.6542898 138 0.135328 0.364103 1.4392218 -3.07...
03.67 46703134714 1 120 #N/A Siina Niitsoo 13.04.79 47904131165 171 #N/A Jaan Sillmann 28.04.71 37104281631 585 264 Risto Kallakmaa 22.05.78 37805223040 654 #N/A Leo Kivima 26.04.82 38204261359 207 #N/A Riina Riisalu 18.09.58 45809188076 424 #N/A Marika Vrager 13.11.72 47211134356 156 #N/A Riina Kallakmaa 03.01.73 47301035031 1 123 #N/A Olga Tamm 21.12.75 47512212128 1 010 #N/A Karin Hunt 14.03.73 47303144111 380 #N/A Tatjana Salonen 19.04.86 48604194636 274 #N/A Jako Karu 11.07.55 35507112819 702 #N/A Gert Tosso 13.03.58 35803131102 #N/A #N/A Kaspar Rokk 26.08.53 35308262058 571 #N/A Riho Treumann 06.08.67 36708065270 273 #N/A Henn Ots 09.12.50 35012092104 225 #N/A Krista Kivima 19.10.74 47410194838 #N/A #N/A
on the order of 2 ms. Walking through an example, say that the frequency changes from 5 MHz to 5.005 MHz, and the sample interval is 2 ms. The results look like this: 2ms At 5.00 MHz: Count read by processor = = 10, 000 counts 200 ns 2ms At 5.005 MHz: Count read by processor = = 10, 010 counts 199.8 ns So this change produces a change of 10 counts in the result. Getting more resolution (the ability to measure smaller frequency changes) requires going 96 Analog Interfacing to Embedded Microprocessors to a longer sampling period, or changing the circuit that generates the input frequency. Figure 4.3 also shows an alternate method for making the same mea- surement
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
