431,7 47,97 9 068 771,8 412,0 51,50 3 361 1392,3 549,0 61,00 4 815 1089,8 424,0 47,11 2 918 1787,3 538,5 59,83 15 240 1337,6 324,9 40,62 24 191 1750,0 567,0 56,70 3 343 893,7 298,3 44,77 2 449 1405,2 516,3 64,54 4 654 2406,4 518,0 43,17 19 821 1186,5 484,2 53,80 3 149 1535,1 464,0 66,29 6 282 623,9 471,0 50,11 9 661 1014,4 462,0 51,33 10 388 1479,6 450,0 56,25 8 008 1782,7 443,3 44,33 8 115 1835,3 516,8 57,42 9 414 662,3 371,0 53,00 1 030 2266,3 379,0 47,38 3 341 941,6 412,0 45,78 2 272 2275,8 515,1 55,39 2 739 2414,0
SUGU PIKKUS MASS PEA_YMBJALANR ODE_VEND MAT_HINNE HOMMIK PUDER HAIGE N 160 86 50 39 0-1 3 võileib jah ei N 162 60 55 37 0-1 3 võileib nii ja naa jah N 164 51 55 38 0-1 3 puder jah jah 165 54 54 37 0-1 4 ei söö tavaliselt ei hommikul ei N 165 68 55 39 2-3 3 võileib nii ja naa ei N 168 58 56 41 >3 3 muu ei jah N 168 68 52 39 2-3 4 võileib ei ei N 169 60 50 40 0-1 4 muu ei ei N 169 65 55 39 2-3 4 ei söö tavaliselt ...
antigeenidest (rohkem kui 300). Kliiniliselt olulisemad on erütrotsütaarsete veregruppide süsteemid rahvusvahelise numeratsiooni järgi: number nimi sümbol 001 AB0 AB0 002 MNS MNS 003 P P 004 Rh RH 005 Lutheran LU 006 Kell KEL 007 Lewis LE 008 Duffy FY 009 Kidd JK IgG K-süsteem. Proua Kelli seerumis 1946.a avastati antigeen. Kelli vastsündinud lapsel avastati hemolüütiline tõbi. K-antigeen võib olla K+ või ei K. IgM MNS-süsteem. Avastati 1947.a. MN- ja Ss-antigeenid päranduvad põlvest põlve (emalt-isalt lastele) muutumatult. IgM P-süsteem. 1927.a avastatud P-antigeen on Parvoviiruse B19 retseptor. IgG Lutheran. 1946.a. IgG Duffy. 1951
Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................3 Evald Okas............................................................................................4 Elulugu................................................................................................6 Ühisnäitused ja projektid...........................................................................10 Auhinnad.............................................................................................12 Fotod Evald Okasest................................................................................13 Maalid................................................................................................14 Graafika...............................................................................................15 Eksliibrised..........................................................................................16 Kok...
Laenude tagasimaksed 549 254 0 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -549 254 10 000 RAHAVOOD KOKKU +16 983 -2 819 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 154 827 152 008 Raha ja raha ekvivalentide muutus +16 983 +2 819 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpuks 171 810 154 827 Omakapitali muutuste aruanne (kroonides) Aktsia-/ Jaotamata
Tallinna Tehnikaülikooli _ _ raamatukogu 2 675 133 33 0 0 0 2811 Andmed Tartu Ülikooli raamatukogu puuduva 8 008 2942 562 70 0 6 874 18456 486 d Eesti Kirjandusmuuseumi _ _ arhiivraamatukogu 6 914 2640 268 82 0 220 10 124 Allikas: Eesti Rahvusraamatukogu * Perioodikaväljaannete ja ajalehtede aastakäiku peetakse statistikas üheks nimetuseks. ** Nn pisitrükis, ajutise väärtusega trükis (nt kalender, reklaamleht).
Milline on teise operandi efektiivne (mälu)aadress käsus Add R5,-(R2)? Sõna pikkuseks on 4 baiti ja tegemist on bait-adresseeritava mäluga. V:3596 8) Registrite R1, R2 ja R5 sisu on vastavalt 2000, 3800 ja 20.Milline on esimese operandi efektiivne (mälu)aadress käsus Add (R2)+,R5? V: 3800 9) Registrite R1, R2 ja R5 sisu on vastavalt 1216, 3228 ja 2032.Milline on registri R5 sisu peale kõigi alljärgnevate käskude täitmist? 1 000 Load #112,R5 1 004 Add (R1),R5 1 008 Add (1216),R5 1 012 Add R5,R1 1216 sisaldab numbri 3228 3228 sisaldab numbri 522 V: 3862 10) egistrite R1, R2 ja R5 sisu on vastavalt 1216, 3228 ja 2032.Milline on registri R1 sisu peale kõigi alljärgnevate käskude täitmist? 1 000 Load #112,R5 1 004 Add (R1)+,R5 1 008 Add (1216),R5 1 012 Add R5,R1 1216 sisaldab numbri 3228 3228 sisaldab numbri 522 V: 5082 8.test Masinkood(2) 1) Mida tähendab lühend LIFO? V: Last In First Out 2) Stack pointer viitab mälupesale 1920
Litosfäär 1 Maa mõõtmed: · ekvatoriaalne ümbermõõt 40 075 km · polaarne (meridionaalne ümbermõõt 40 008 km · ekvatoriaalne diameeter 12 756 km · polaarne diameeter 12 713 km · kaugus Päikesest 150 000 000 km · pindala 510 100 000 km² sh · maismaa pindala 148 300 000 km² · maailmamere pindala 361 800 000 km² Maa siseehitus, vt Koolibri õpik 1997.a. lk 34 35 või Avita 2002 lk 68 75 ja 77; H.Nestor, Rändav ja uuenev maakoor, Horisont, 7-8/1999 www.zzz.ee/horisont/1999/78/maakoor.html Horst Rast, Vulkaanid ja vulkanism, Tln. 1988 http://ael.physic.ut.ee/KF
( Mõiste annuiteet tähendab kindlaksmääratud summat, mida makstakse perioodiliselt inimese eluajal või kindlaksmääratud perioodi jooksul tulenevalt kohustusest teha rahalisi või mitterahalisi väljamakseid vastutasuna küllaldaste sissemaksete eest. Väljamaksete viisid sõltuvad kogutud osakute väärtusest. 1. Kogutud on alla 10-kordse rahvapensioni* määra ehk kogutud summa on kuni 20 088 krooni. Raha on võimalik välja võtta ühekordse maksena. * Rahvapensionimäär on 2 008 krooni ja 80 senti, mis kehtib alates 1. aprillist 2009. Rahvapensionimäära kinnitab valitsus iga-aastaselt 2. Kogutud on summa(10-50), mis vahemikku 20 088 kuni 100 440 krooni. Raha on võimalik välja võtta regulaarsete maksetena otse pensionifondist, mida kutsutakse ,,fondipensioniks". Fondipension on inimese ja pensionifondivalitseja vaheline kokkulepe, mille järgi saab inimene perioodilisi makseid pensionifondist. Pensionifondist raha saades müüb inimene
Estonian Business School Turundus ja kommunikatsiooni õppetool ARVUTISÕLTUVUS Kursusetöö *** Õppejõud Jaan Ennulo Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus Raal või kompuuter, kuid siiski tuntuma nimetusega arvuti, on oma otstarbelt tehete sooritamiseks. Arvutit võib kirjeldada kui masinat, mille abil on võimalik arvutada ning teha seda kordades kiiremini kui inimene suudaks. Arvutit võib ka nimetada elektroonika seadmeks, mille ülesanne on tehete sooritamine, olgu selleks taskukalkulaator, nutitelefon või ka tahvelarvuti. Raal on tavakasutaja, ehk inimese jaoks midagi palju enamat kui lihtsalt tehete sooritaja. Arvuti kaudu me tõhustame oma suhtlemist ja õppimist, ka tööd, lahutame meelt, kogeme emotsioone. Kõik see muudab elu lihtsamaks ja mugavamaks. Kogu selle mugavusega kaasnevad ka omad ohud, var...
ee Kaevetööd, mullatööd, [email protected] Keyto Langinen Matex Kopad OÜ 56 488 916 pinnasetööd, laadur- e ekskavaatortööd 5.Välisvõrgud Rain Küttis Scanweld AS Gaasivarustus 6 008 981 5 040 100 [email protected] Elektritsentrum keskus@elektritsentr Rein Edovald Elektrivarustus 5 035 574 AS um.ee Tarvo Puusepp Särts OÜ Väliselektritööd 53 306 556 [email protected]
2 13 536 570 13 Puusild ¹⁸ 12 922 994 11 Narva t. 13 11 012 150 C. Väljaspool city't Maarjamõisa t. 7 8 248 8 466 Lossi t. 7 900 8 008 Jakobi t. 38 7 615 6 950 Karlova t.2 7 438 7 521 Vallikraavi t. 6a 6 751 7 214 Kloostri t. 4 5 121 5 669 Võru t. 14 4 692 4 841 Üldiselt on seega Tartu city-kehas jalakäijate liiklemishulk peaaegu kaks korda suurem kui
mujale. Imporditakse peamiselt Saksamaalt (14,2%), USA-st (8,7%), Prantsusmaalt (6,9%), Jaapanist (7%), Hollandist (7,3%) ja mujalt. 5.5 Transport Transport on Suurbritannias väga mitmekülgne. Sisevedudes on olulised kindlasti autotransport ja raudteetransport, välisvedudeks on parem kasutada meretransporti või õhutransporti. Autoteesid on kõige rohkem riigi lõuna- ja keskosas, vähem on autoteesid Suurbritannia põhjaosas. Autoteede kogupikkus on 388 008 km, kaasa arvatud 3358 km kiirteesid. Autoteede kogupikkuselt on Suurbritannia maailmas 13. kohal. Raudteetransport on samuti hästi arenenud, raudteevõrgu tihedus on rohkem kui 100 km 1000 km2 kohta. Raudteede kogupikkus on 165 867 km, sellest 5243 km on elektriraudtee ja 460 km Põhja-Iirimaa raudtee. Raudteede kogupikkuselt on Suurbritannia maailmas 19. kohal. Kuna Suurbritannia on saareriik on väga hästi arenenud meretransport. Veeteesid on 3200 km ulatuses
515 1 979 101 52 0 0 0 22 579 289 442 21 620 18 810 628 1 548 9 144 0 2 131 320 1 432 0 0 281 29 957 336 65 0 0 128 8 680 197 031 16 931 20 148 584 1 257 9 057 0 775 0 935 0 0 0 36 899 181 402 16 347 13 642 19 020 1 289 2 141 5 714 8 896 385 2 008 0 0 1 211 90 2 776 720 718 0 9 0 33 314 223 228 11 509 26 335 26 662 1 685 6 103 197 1 698 157 2 285 0 0 1 310 292 1 771 21 963 0 0 582 26 872 219 301 34 710 21 440 13 493 1 317 7 163 0 3 454 293 1 181 0 0 0 21 053 221 346 23 246 21 805 22 721 2 169 9 148
320 Riigilõivud 379 664 850 379 664 850 0 0 0 0 379 664 850 322 Kaupade ja teenuste müük 54 008 296 925 046 53 083 250 0 0 0 54 008 296 35 Toetused 16 846 350 0 0 836 000 16 010 350 0 836 000 38 Muud tulud 128 896 300 128 896 300 0 0 0 0 128 896 300
Ülesanne 1. 2. 3. 4. 5. 6. ühele aastale 1 ja teistele panen 0 Aasta 2001 1999 1994 1 Harju 2002 0 0 0 2 Hiiu 2002 0 0 0 3 Ida-Viru 2002 0 0 0 4 Jõgeva 2002 0 0 0 5 Järva 2002 0 0 0 6 Lääne 2002 0 0 0 7 Lääne-Viru 2002 0 0 0 8 Põlva 2002 0 0 0 9 Pärnu 200...
Karja tänav 6 699 793 -290 965 6 990 758 -2 625 831 9 616 589 23 307 140 Viru keskus 1 865 682 -664 716 2 530 398 -646 090 3 176 488 7 572 568 Rotermanni 2 836 805 -330 834 3 167 639 -1 595 022 4 762 661 10 767 105 keskus Estonia pst. 3 362 727 2 363 723 999 004 999 004 - 4 361 731 KOKKU 14 765 007 1 077 208 13 687 799 -3 867 939 17 555 738 46 008 544 Näide KOKKU 11 404 280 -1 286 515 12 688 795 -4 866 943 17 555 738 ilma Est.pst. kaupluseta Kui vaadelda kaupluste lõikes müügitulusid, on hästi näha, et suurima käibega kõikide vaadeldavate aastate jooksul on Karja tänava kauplus ning on ka väikseima kahjumiga 2010 aastal v.a. uus kauplus Estonia puiesteel. Esimeses kolmes kaupluses: Karja tn., Viru
A-PDF Merger DEMO : Purchase from www.A-PDF.com to remove the watermark REVISION HISTORY REV DESCRIPTION DATE APPROVED 2 45 ° R4 O7 48 142 ...
Arvuti riistvara 1. Arvutustehnika ajalugu a. Kes on nende kuulsate sõnade autor(id)? “640K mälu peaks olema piisav kõikidele.” ■ Vastus: Bill Gates b. Milline oli esimene kommertsmikroprotsessor? ■ Vastus: 4004 c. Milline oli esimene tabelarvutusprogramm? ■ Vastus: VisiCalc d. Milline nendest firmadest esitles esimesena WYSIWYG konsteptsiooni? ■ Xerox e. Milline nendest firmadest valmistas esimese 32bitise protsessori? ■ National Semiconductor f. Milli(ne/sed) arvuti(d) aitasi(d) briti valitusel II maailmasõja ajal murda koode? ■ Colossus g. Milline organisatsioon lõi WWW esialgse spetsifikatsiooni? ■ CERN 2. Arvuti, mis see on? 3. Protsessorid 1 4. Protsessorid 2 a. vahemälu Smart Cache b. tr...
nende teenindusmaa, samuti puhkuse ja vaba aja veetmiseks ettenähtud maa. 006. Veekogude maa (V) - iseseisvat katastriüksust moodustava jõe, järve, veehoidla jm. veekogu alune ja selle juurde kuuluv maa. 007. Transpordimaa (L) - liikluseks ja transpordiks (maantee-, raudtee-, vee-, õhu- ja torutransport) ettenähtud maa koos ohutuse tagamiseks ja selle maa korrashoiuks ettenähtud ehitiste aluse ning nende ehitiste teenindusmaaga. 008. Jäätmehoidla maa (J) - tootmis- ja olmejäätmete ladustamisplatsi, ettevõtte sanitaartsooni ning heitvee puhastusseadme alune ja selle teenindusmaa. 009. Riigikaitsemaa (R) - riigi kaitsejõudude, piirivalve, tolli, politsei, kinnipidamiskohtade jt. valitseda olev maa. 010. Kaitsealune maa (H) - maa-ala, millel majandustegevus on õigusaktiga keelatud. 011. Maatulundusmaa (M) - põllumajandussaaduste tootmiseks ja metsakasvatuseks
Pikaajaline võlgnevus + omakapital 184 260 192 743 195 124 Kapitaliseerituse kordaja 0,4 0,3 0,3 Tabel 6.6. Intresside kattekordaja 2009-2011 2009 2010 2011 Ärikasum + finantstulu -9 512 18 899 26 320 Finantskulu 2 966 2 008 1 897 Intresside kattekordaja -3,21 9,41 13,87 19 Tallinna Kaubamaja AS koguvara summa ületab koguvõlgnevust, mis teeb võlakordajaks vaadeldaval perioodil 0,5-0,6, mis on hea näitaja, pankroti korral suudab ettevõtte tasuda kõik oma võlad. Kapitaliseerituse kordaja on väga hea. Intresside kattekordajad on kahjumist väljudes ja kasumi kasvades oluliselt järjest paranenud
Allikas: Lisa1, Lisa 2 ja Lisa3. 4 Nagu tabelist 1 nähtub, on Jõhvi ning Narva korterite tehingu üldised summad kasvanud (aastate lõikes). Kuid vaatame hindade dünaamikat täpsemalt ehk kvartalite põhiselt. Jõhvis oli 2012 aasta I kvartalis tehingute üldine summa 484 258 € (joonis 2), II kvartal aga vähenes ligi 2 korda ning jäi 239 966 € juurde. Kuid juba III kvartal oli summa 440 008 €, mis tähendas tõusu 83,3% ning IV kvartal summas 432 189 €, mis oli kolmanda kvartaliga võrreldes jälle kerges languses. 2013 aasta algas aga uuesti lootusandvalt, kus tehingute üldine summa oli 541 829 €, mis on 25,3% kasv. Nii nagu 2012 aastal, oli ka 2013 aasta teine kvartal languses, kuid mitte nii suurel hulgal kui 2012 aastal. 2013 aasta II kvartali langus jäi 8% juurde. Sama aasta III
3 842 532 3 842 650 3 844 017 3 843 846 3 843 998 3 844 046 3 843 183 3 839 265 2 041 000 2 100 000 2 126 708 2 153 139 2 180 686 2 208 107 1 794 180 1 800 000 3 600 436 3 589 936 3 581 110 3 572 703 3 567 512 3 563 695 3 560 430 3 559 541 33 085 : : : : : : : 143 474 219 142 753 551 142 220 968 142 008 838 141 903 979 141 914 509 142 856 536 143 056 383 29 673 29 999 30 368 32 054 31 269 : 31 863 32 166 47 100 462 46 749 170 46 465 691 46 192 309 45 963 359 45 782 592 45 598 179 45 453 282 3 215 800 3 219 234 3 222 953 3 230 086 3 237 976 3 249 482 3 262 650 3 274 285 8 347 300 8 436 400 8 532 700 8 629 900 8 896 900 8 997 586 9 111 078 9 235 085
!!"#$$%&!'%()**%+,%$!-./)0)%.1 !"#$%&'(#%)$*%)$+,%%#-+.(./#0$1)$)2)+0)$/3"4)0,+,$%.+1,56 2133+4) !""#"$%&&'&(#)*#'+",-.-#/+010,"#&,1&2&0,"#/0(&%%0'3*1.#&,&,4#5.0-#"",/+01"#*"0,"6#/"7#8"",#&,,"7#9&//&8&-#)'&#"70'"70#*))("#'3*10'&4#:00#"(#/.0#7&# ),"-#/0(&%%0#&,1"7#90,2&&"1.#/3(("#8+(*.-6#7007#;"&/7#7",,"7(#%&&'&(.7(#7.,,"#/&7.#),"'&4 !""#830/"#%&&'&(#)*#,))-.-6#7"7(#7"*0'&&*0#)*#;..-.*.-#,09(7&,(#/3(("7&&-&86#(&7.(&#<9"7#/)1.'0/.7#="7(0/"",*"#+;;"'&("%2&,#/0(&%%0'3*102&0,"4# >3*&;3"8&,#)*#/0(&%%0#&,&,#0*1,07"$/"","7#7&&-&8&,#831&#;&,2.#0*?)%'&(70))*06#'0,,"7(#8+0@#),,&#'+*0/)%-#/""%.,0*"#&%.#7&&-&4#5)1.#7",,"7#0*?)(.,8&7#)*# ,09(*"#)'&#;"&#/&)(&-&6#'07(+((.#)*#700*#%&&'&(.7#/+0/#8&2&,0/#/)//.#8+"(.-4 5.*""#%&&'&(#/"7/"*-.@#&0*.,(#/+01"#),.,07"'&,"#2<1&8.(0#'..70/&("))%0&77"#"0#,39"6#7007#7""#%&&'&(#9+,'&@#"*-&7#&0*.,(#**4# 0*("%*"(0(&@.,&(..%0#,.1"'&#+;;0'...
spetsialiseeru otsene näitaja misnäitaja mahunäitaja mahunäitaja Teravilja müügi Segavilja osakaal Segavilja Kasvupind jrk saagikus, kg/ha kogumüügist toodang, kg kokku, ha X1 X2 X3 X4 1 3148,148148148 1 68 000 178,90 2 2238,938053097 0,3082771129 50 600 124,91 3 1700 0,440320407 35 700 376,00 4 3007,692307692 0,0376854187 39 100 763,00 5 2304 0,5555555556 28 800 51,00 6 3098,591549296 0,4973633043 22 000 351,10 7 2000 0,113773135 4 000 26,40 ...
35-39 165 325 158 757 324 082 40-44 189 649 183 950 373 599 45-49 188 798 185 566 374 364 50-54 193 476 193 691 387 167 55-59 201 192 202 570 403 762 60-64 171 507 178 363 349 870 65-69 119 141 134 084 253 225 70-74 93 470 115 945 209 415 75-79 73 962 109 629 183 591 80-84 44 462 86 246 130 708 85-89 18 232 49 776 68 008 90- 6 238 24 046 30 284 (6) Tööelu Soome palgasaajatest enam kui 80 % kuulub ametiliitu. Ametiliidu liikmeks astumiseks tuleb täita vastav blankett. Palgasaajatel on Soomes mitmeid ametiliite, mis kuuluvad kolme erinevasse palgasaajate keskorganisatsiooni. Nendeks on Soome Ametiliitude Keskorganisatsioon SAK, Teenistujate Keskorganisatsioon STTK ja AKAVA.
Kütus 1 958 2 101 Lähetuskulud 6 719 4 021 Koolituskulud 0 2 731 Tööjõukulud 99 777 72 338 16 Amortisatsioonikulu 1 025 451 6 Muud 9 008 9 835 Ostetud teenused 42 401 38 147 Kokku üldhalduskulud 166 426 133 603 Lisa 16 Tööjõukulud (eurodes) 2011 2010 Lisa nr Palgakulu 1 250 886 1 415 356 Sotsiaalmaksud 424 753 485 388
Kinnisvara turundus kordamisküsimusi õigus 1. Missugusest allikast saab infot omandiõiguse kohta? 2. Millisest allikast saab infot ehituslubade kohta? Riiklikust ehitisregistrist, mida haldab Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Register on avalik ja seda peetakse ühetasandilise elektroonilise andmebaasina. Riikliku ehitisregistri (edaspidi ehitisregister) põhiülesandeks on arvestuse pidamine ehitatavate ja kasutatavate ehitiste üle 3. Millistes registrites on ehitise pinnaandmed? Riigi kinnisvararegister, maakataster, riiklik ehitisregister 4. Nimetage 3 Eesti kinnisvaraga seotud registrit ja mis on nende sisu? (Lühidalt) 1) Riigi kinnisvararegister 2) Maakataster 3) Riiklik ehitisregister - põhiülesandeks on arvestuse pidamine ehitatavate ja kasutatavate ehitiste üle. Haldab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. 5. Mis on servituut? Servituut on piiratud asjaõigus võõrale asjale õigusega kasu...
Kinnisvara turundus – kordamisküsimusi õigus 1. Missugusest allikast saab infot omandiõiguse kohta? Riigi Teataja - Eesti Vabariigi omandiseadus 2. Millisest allikast saab infot ehituslubade kohta? Riiklikust ehitisregistrist, mida haldab Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Register on avalik ja seda peetakse ühetasandilise elektroonilise andmebaasina. Riikliku ehitisregistri (edaspidi ehitisregister) põhiülesandeks on arvestuse pidamine ehitatavate ja kasutatavate ehitiste üle 3. Millistes registrites on ehitise pinnaandmed? 1) Riigi kinnisvararegister 2) Maakataster 3) Riiklik ehitisregister 4. Nimetage 3 Eesti kinnisvaraga seotud registrit ja mis on nende sisu? (Lühidalt) 1) Riigi kinnisvararegister – Sisaldab informatsiooni riigi omandis ja kasutuses oleva kinnisvara kohta. 2) Maakataster – riigi põhiregister, mille pidamise eesmärk on maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja maa kasutam...
Tööajatabel [1] Tööpäevad Jaak Joosep Kokku 10/1/2005 ### 10/2/2005 ### ### 1. Leia iga päeva kohta töötatud tundide 10/3/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut. 10/4/2005 ### ### ### 2. Leia iga töötaja kohta töötatud tundid 10/5/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut (näidata 10/6/2005 ### ### 10/7/2005 ### ### 10/8/2005 ### ### ### 10/9/2005 ### ### ### 10/10/2005 ### ### 10/11/2005 ### ### ### 10/12/2005 ### ### ### 10/13/2005 ### ### 10/14/2005 ### ### Viidatud allikad 10/15/2005 ### ### ### [1] H. Sarv, „Ajatabel palkadega,“ 200 10/16/2005 ### ### ### 18...
- 14. Rannapungerja Noortelaager 288 2 808 101 088.- 15. Lastekaitse Liidu Lastelaagrite 416 2 956 106 416.- OÜ Pivarootsi Õppe- ja Puhke- laager 16. Rutja Noortelaager 134 938 33 768.- 17. Luunja Noortelaager 539 4 118 148 248.- 18. Pärlselja Noortelaager 640 6 028 217 008.- 19. Noortelaager Oravake 300 3 600 129 600.- 20. Kloogaranna Noortelaager 750 5 250 189 000.- 21. Kurtna Noortelaager 1 024 12 288 442 368.- 22. Tuksi Spordilaager 600 6 720 241 920.- 23. Lastekaitse Liidu Lastelaagrite 942 5 147 185 292.- OÜ Remniku Laste- ja Noorte laager 24
koduloomuuseumid 94 358 arheoloogia- ja ajaloomuuseumid 53 614 kunstimuuseumid 20 431 Rahvaraamatukogud 563 6 360 Kinod 53 2 347 Teatrid 34 1 008 riigi- ja linnateatrid 12 834 muud riiklikku toetust saavad teatrid 22 175 10 EESTI. ARVE JA FAKTE 2013 Teatri-, kino- ja muuseumipiletite keskmised hinnada, 2002–2011 Eurot 10 Teater 8 6
EUROÜLIKOOL Keskkonnakaitse teaduskond Mariliis Samberk NAHKHIIRTE ARVUKUS LAAGRI PÜSIELUPAIGAS TALVITUSPERIOODIDEL 2007/2008 JA 2008/2009 Bakalaureusetöö Juhendaja: Triinu Tõrv, MSc Tallinn 2009 2 SISUKORD Resümee......................................................................................................................... 5 Summary........................................................................................................................ 7 Lühendite loetelu........................................................................................................9 Jooniste loetelu.........................................................................................................10 Tabelite loetelu.......................
Jrk Sugu Õppekeskus Eriala Õppevorm MS AA 1 N Tallinn PS päevane 3 4 2 N Tallinn PS päevane 0 2 3 N Tallinn PS päevane 2 4 4 N Tallinn PS päevane 3 5 5 N Tallinn PS päevane 2 2 6 N Tallinn PS päevane 0 4 7 N Tallinn PS päevane 1 4 8 N Tallinn PS päevane 5 9 N Tallinn PS päevane 0 3 10 N Tallinn PS päevane 0 4 11 N Tallinn PS päevane 0 12 N Tallinn PS päevane 1 3 13 N Tallinn PS päevane 3 4 14 N Tallinn PS päevane 4 4 15 N Tallinn PS päevane 0 3 16 N Ta...
Ettemakstud tulevaste perioodide kulud kokku 388 494 818,12% -122 369 -28,07% Tooraine ja materjal -680 758 -38,28% -470 635 -42,88% Ettemaksed hankijatele -59 000 -100,00% 0 0,00% Varud kokku -739 758 -40,26% -470 635 -42,88% Käibevara kokku 1 003 008 13,20% 1 559 038 18,13% Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Sidusettevõtete aktsiad 953 269 0,00% 0 0,00% Mitmesugused pikaajalised nõuded -98 417 -100,00% 0 0,00% Kokku pikaajalised finantsinvesteeringud 854 852 868,60% 0 0,00% Kinnisvarainvesteering 150 000 0,00% -150 000 -100,00% Materiaalne põhivara
Arvo Mere II 128 620 3001 Atanas Katerski IVB 119 620 3369 Daniel Kropman VB-401 620 3367 Deniss Klauson IV 123 Dieter Meissner VB 221 Dmitri Šumigin IV 213 Eduard Tearo IV 119 Egris Mõttus V 004 Einart Lindaru V 208 620 2861 Elle Kapper IV 226 620 2903 Elvira Tarasova IV 213 620 2906 Endel Kalnapenk IVB 008 620 2812 Enn Mellikov VB 401 620 2798 Enn Siimer IVB 015 620 4332 Erge Tedersoo IV 317 620 2951 Erki Kärber IVB 119 620 3369 Galina Šarajeva IV 214 Hans Luik IV 229 530 16322 Helle Ehala IVB 220 620 2812 Helle Kirss IVB - 015 620 4330 Hindrek Tamvelius IV 228 620 2835
504.064.38 (, , , , , .), . ..................................................................................................4 1. ..............5 1.1. ....................................................................................5 1.2. .........................................................................................5 1.3. .....................................................................................6 1.4. ....................................................................................7 1.5. ........................................................................................7 2. 30 /.....................................................................9 2.1. .....................................................
kogu Eesti kilu, räime ja tursa püügist. Joonis 1. Eesti Tootjaorganisatsioonide püügid aastatel 2006 2011. 90 000 80 000 85% 85% 90% 70 000 84% 60 000 80% Eesti püük (t) 89% TO püük (t) 50 000 40 000 30 000 2 006 2 007 2 008 2 009 2 010 2 011 Allikas:Põllumajandusministeerium 17 2012. aastal püüdsid tootjaorganisatsioonid 26 tuhat tonni kilu, 19 tuhat tonni räime ja 272 tonni turska, mis on vastavalt 95%, 89% ja 40% Eesti kilu, räime ja tursa toodangust. Tootjaorganisatsioonid koostavad iga-aastaselt oma ühistusiseselt püügi- ja turustusplaanid. Nende plaanidega koordineeritakse tootjaorganisatsiooni liikmete
W. Lambert Gardiner has been leading his life in neat, The Psychology of Communications multiple-of-five-year installments for the convenience of biographers. VOLUME 1 1935-1955 GROWING IN SCOTLAND Flunked out of elementary school, High School, and Glasgow University. The Psychology of VOLUME 2 1955-1960 STUDYING IN CANADA Communication Work by day and study by night. B. A. Sir George Williams University. High School Teaching Diploma McGill University. VOLUME 3 1960-1965 STUDYING IN USA Ph. D. Cornell University. Nothing else happened. VOLUME ...
ETTEVALMISTUSMATERJAL ASJAÕIGUSE SEMINARIDEKS Õppeaasta 2019/2020 kevadsemester Seminarideks tuleb eelnevalt läbi töötada loetelus märgitud põhimaterjal, kohtupraktika ja seadused. Seminarides lahendatavad õppekaasused on ilmunud kogumikus „Asjaõiguse seminariülesanded“ (K. Kullerkupp jt, AS Juura, Tallinn 2018). Seminarideks valmistumisel on kohustuslik tutvuda ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse, asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse asjaomaste paragrahvidega; kinnisasjaõiguse teemade puhul ka kinnistusraamatuseadusega. Nimetatud seadused peavad seminarides kaasas olema. Samuti tuleb eelnevalt läbi töötada kaasuste lahendamise tehnika kogumikus „Asjaõiguse seminariülesanded“ lk 9-24. I ÜLDINE ASJAÕIGUS 1.-2. Asjaõiguse põhimõtted, asi, asja osa, päraldis, vili Põhimaterjal: „Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne“ koostajad P. Varul,...
hälve Normaal Lognormaal Vahemik 2 Vahemik 2 0.524446 0.72042 2.0552959 -4.009344 0 0.0181453 2669 0.16948 -0.415446 0.660046 -3.931834 0 0.439613 2953 1.656838 1.283415 3.6089442 -3.854325 0 0.8610807 2025 1.796687 1.336639 3.8062288 -3.776816 0 1.2825483 1380 0.167669 0.405707 1.5003635 -3.699306 0 1.704016 905 4.013308 -2.007091 0.134379 -3.621797 0 2.1254837 614 0.680808 0.821344 2.2735539 -3.544288 1 2.5469514 466 0.288031 -0.540452 0.5824846 -3.466778 1 2.9684191 339 0.065896 0.252936 1.2878011 -3.389269 2 3.3898868 265 6.371178 -2.527886 0.0798276 -3.31176 1 3.8113544 221 1.595399 -1.266858 0.2817154 -3.23425 0 4.2328221 172 0.004681 0.064648 1.0667835 -3.156741 5 4.6542898 138 0.135328 0.364103 1.4392218 -3.07...
Daniel Kropman VB-401 620 3367 Deniss Klauson IV 123 Dieter Meissner VB 221 Dmitri Sumigin IV 213 Eduard Tearo IV 119 Egris Mõttus V 004 Einart Lindaru V 208 620 2861 Elle Kapper IV 226 620 2903 Elvira Tarasova IV 213 620 2906 Endel Kalnapenk IVB 008 620 2812 Enn Mellikov VB 401 620 2798 Enn Siimer IVB 015 620 4332 Erge Tedersoo IV 317 620 2951 Erki Kärber IVB 119 620 3369 Galina Sarajeva IV 214 Hans Luik IV 229 530 16322 Helle Ehala IVB 220 620 2812 Helle Kirss IVB - 015 620 4330
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
