Antud ettevõtte võlakordaja=kogu võlgnevus/varad ehk kohustused kokku/varad (aktiva) d) Omakapitali võlasiduvus näitab, kui palju on võõrkapitali. Omakapitali võlasiduvus=kogu võlgnevus/omakapital ehk kohustused kokku/omakapital e) Soliidsusekordaja näitab, kui palju ettevõtte omanikud on panustanud ettevõttesse. Soliidsuskordaja=omakapital/varad ehk omakapital/(omakapital+kohustused) Arvutused: 2009.a. a) Käibekapital: 5 519 079 - 1 514 478 = 4 004 601 b) Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja: 5 519 079 / 1 514 478 = 3,64 c) Antud ettevõtte võlakordaja:1 514 478 / 12 692595= 0,12 = 12% d) Omakapitali võlasiduvus: 1 514 478 / 11 178 117 = 0,14 = 14% e) Soliidsuskordaja: 11 178 117 / 12 692 595 = 0,88 = 88% 2010.a. a) Käibekapital: 7 764 856-2 776 963= 4 987 893 b) Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja: 7 764 856 / 2 776 963 = 2,80 c) Antud ettevõtte võlakordaja: 2 776 963 / 14 705 813 = 0,19 = 19%
· Lipuks on Andrease rist. Wales Wales on ajaloolisgeograafiline piirkond Suurbritannias. Wales asub Suurbritannia saare edelaosas Walesi poolsaarel ja Anglesey saarel, mida ühendab Walesi poolsaare loodeosaga maantee ja raudteesild. Wales piirneb põhjast Iiri merega (Dee jõe suudme ja Liverpooli lahega), läänest Saint George'i väinaga, lõunast Mouth of the Severni ja Bristoli lahega ning idast Inglismaaga. Walesi pindala on 20 798 km² ning rahvaarv on 3 004 600. Pealinnaks on Cardiff Wales on jaotatud 22 tervikomavalitsuseks. Neist 9 on nime poolest krahvkonnad , 3 linnad ja 10 krahvkondvallad Walesi Sümbolid. · Lipul on kujutatud prints Cadwaladeri punane draakon Tudorite dünastia värvide rohelise ja valge taustal. · Walesi hümn "Hen Wlad fy Nhadau" ("Minu isade maa") · Lisaks punasele draakonile on Walesi sümboliteks ka porrulauk ja rahvuslill (kollane) nartsiss. · Rahvuspuu on kivitamm. PõhjaIirimaa
Lagedi Kool DMITRI MENDELEJEV Referaat 9. klass Lagedi 2017 SISUKORD 2.1 Elu enne perioodilisustabelit........................................................................5 2.2 Perioodilisustabel......................................................................................... 5 2 SISSEJUHATUS Referaadis kirjutan ma Dmitri Mendelejevist. Dmitri Mendelejev oli kuulus vene keemik, kes esimest korda lõi perioodilisustabeli. Otsustasin valida selle isiku, sest kõikidest teemadest paelus see mind kõige rohkem, kuna mulle meeldib inimeste kohta uurida. See on võimalus näha asju nende vaatenurgast ning uurida, miks ja kuidas nad tulid selliste ideede peale. Mendelejevi puhul huvitas, kuidas ta leiutas perioodilisussüsteemi? Referaadis saab Dmitri Men...
11. Pori 83 375 859,45 99,94 12. Joensuu 73 950 2381,76 31,05 13. Lappeenranta 72 350 1433,36 50,48 14. Hämeenlinna 67 703 1785,76 37,92 15. Vaasa 65 607 364,26 180,1 16. Rovaniemi 60 630 7581,97 8,00 17. Seinäjoki 60 004 1431,64 41,91 19. Kotka 54 837 271,29 201,9 K Rah o Omavali Pindala Rahvastiku tihedus vaar h tsus (km²) (in/km²) v t 18. Salo 54 765 1986,49 25,57
572 52,00 4 165 179,2 317 45,29 1 378 330,2 606 50,50 2 818 530,6 496 49,60 3 660 622,7 467 51,89 1 909 230,5 376 34,18 2 004 603,1 835 46,39 7 494 469,4 655 54,58 1 331 495,0 739 61,58 24 079 539,9 758 56,15 1 491 554,2 673 61,18 1 434 386,4
SPSS/PC+ The Statistical Package for IBM PC 6/12/ 2 set /beep off. GET /FILE 'tud.sys'. The SPSS/PC+ system file is read from file tud.sys The file was created on 2/21/10 at 11:40:26 and is titled SPSS/PC+ System File Written by Data Entry II The SPSS/PC+ system file contains 247 cases, each consisting of 44 variables (including system variables). 44 variables will be used in this session. ------------------------------------------------------------------------------- Page 2 SPSS/PC+ 6/12/ 2 This procedure was completed at 10:26:32 * more on - iga lehekylje ja"rel tehakse paus, suvaline klahvivajutus viib edasi * more off - pausi ei tehta, ko~ik ka"sud ja"rjest. SET MORE OFF. SET LENGTH 500. *---------------------------------- * iga tudengi oma va"ljavo~tu tingimused. * Tingimuses olevaid tunnuseid ei tohi analyysis kasu...
teatud kompleks spetsiifilisi erütrotsüüdi antigeene. Tänapäevaks on avastatud juba üle 29 veregrupi süsteemi, mis omakorda koosnevad erinevatest antigeenidest (rohkem kui 300). Kliiniliselt olulisemad on erütrotsütaarsete veregruppide süsteemid rahvusvahelise numeratsiooni järgi: number nimi sümbol 001 AB0 AB0 002 MNS MNS 003 P P 004 Rh RH 005 Lutheran LU 006 Kell KEL 007 Lewis LE 008 Duffy FY 009 Kidd JK IgG K-süsteem. Proua Kelli seerumis 1946.a avastati antigeen. Kelli vastsündinud lapsel avastati hemolüütiline tõbi. K-antigeen võib olla K+ või ei K. IgM MNS-süsteem. Avastati 1947.a
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Disaini Instituut Sisekujunduse eriala Irina Volmre MESOPOTAAMIA JA EGIPTUS Referaat Juhendaja: Siim Sultson Tallinn 2011 SISUKORD 1. MESOPOTAAMIA.............................................................................................3 1.1. Sumeri ja Akkadi kultuur.....................................................................3 1.2. Vana-Babüloonia kultuur.....................................................................4 1.3. Assüüria kultuur...................................................................................5 1.4. Uus-Babüloonia kultuur.......................................................................8 2. EGIPTUS............................................................................................................9 2.1. Egiptu...
miljonilised kümnelised 1. sajaliste ja üheliste vahel 104 one hundred and four 509 five hundred and nine 2. sajaliste ja kümneliste vahel 125 one hundred and twenty-five 347 three hundred and forty-seven 3. tuhandeliste ja üheliste vahel 1005 one thousand and five 9001 nine thousand and one 4. tuhandeliste ja kümneliste vahel 2057 two thousand and fifty-seven 8093 eight thousand and ninety-three 5. miljoniliste ja üheliste vahel 1 000 004 one million and four 6. miljoniliste ja kümneliste vahel 3 000 032 three million and thirty-two Põhiarvsõnade õigekirjutus Paremalt arvates eraldatakse arvud kolme kaupa komaga: 1,010 one thousand and ten 10,324 ten thousand three hundred and twenty-four 320,000 three hundred and twenty thousand one million five hundred and eighty three thousand four hundred and 1,583,450 fifty Kümneliste ja üheliste vahele kirjutatakse sidekriips
Iluuisutamine Referaat Greete Treial Rakke Gümnaasium 12.klass 16.12.2009 Sisukord Uiskude ja uisutamise ajalugu......................................................................................2-3 Võistlused........................................................................................................................4-5 Edulood välismaal..........................................................................................................6-7 Eestlased ja nende medalid.............................................................................................8 Kokkuvõte........................................................................................................................9 Pildid...............................................................
Milline on teise operandi efektiivne (mälu)aadress käsus Add R5,-(R2)? Sõna pikkuseks on 4 baiti ja tegemist on bait-adresseeritava mäluga. V:3596 8) Registrite R1, R2 ja R5 sisu on vastavalt 2000, 3800 ja 20.Milline on esimese operandi efektiivne (mälu)aadress käsus Add (R2)+,R5? V: 3800 9) Registrite R1, R2 ja R5 sisu on vastavalt 1216, 3228 ja 2032.Milline on registri R5 sisu peale kõigi alljärgnevate käskude täitmist? 1 000 Load #112,R5 1 004 Add (R1),R5 1 008 Add (1216),R5 1 012 Add R5,R1 1216 sisaldab numbri 3228 3228 sisaldab numbri 522 V: 3862 10) egistrite R1, R2 ja R5 sisu on vastavalt 1216, 3228 ja 2032.Milline on registri R1 sisu peale kõigi alljärgnevate käskude täitmist? 1 000 Load #112,R5 1 004 Add (R1)+,R5 1 008 Add (1216),R5 1 012 Add R5,R1 1216 sisaldab numbri 3228 3228 sisaldab numbri 522 V: 5082 8.test Masinkood(2) 1) Mida tähendab lühend LIFO? V: Last In First Out 2) Stack pointer viitab mälupesale 1920
bambus ja palmid. India sügavamates metsades võib kohata ka jaaguare, gepardeid, pühvleid elevante, krokodille jne. Vürtsised toidud, värvikirkad riided, odav kaup ja kriket- need ongi India märksõnad.(1, 2 ) 2 INDIA, KUI RIIK India on mõjurikas maa, mis on rahvaarvult maailmas teisel kohal olev riik. India on 3 287 590 km² suur, ning seal elab umbes 1 014 004 000 inimest. Ühe ruutkilomeetri kohta elab seal 299 inimest. Peamine tegevus Indias on põllumajandus. (1) Kireva rahvastikuga India kõneldakse kuni 1600 keelt. Neist suurim on hindi keel, mida kasutab kolmandik indialasi. Ühendavaks keeleks on aga hoopis inglise keel. Umbes 70% indilasi elab maal.(1) India pealinn on New Delhi. Seal räägitakse väga erinevaid keeli- hindi, bengali, tamili, telugu, pandzi, urdu jt. Rahaühikuks on ruupia. India on samuti ka üks seitsmest suurimaist
1. Hankijate tasumata arved 97 998 kr 410 268 kr KOKKU rühm 13. 97 998 kr 410 268 kr 15. Maksuvõlad 0 kr 91 401 kr 16. Viitvõlad (aruandeperioodil maksmata kulud) 16.1. Võlad töövõtjatele 57 224 kr 47 400 kr 16.3. Intressivõlad 155 kr 13 510 kr 16.4. Muud viitvõlad 136 004 kr 40 124 kr KOKKU rühm 16. 193 383 kr 101 034 kr Lühiajalised kohustused KOKKU 1 346 381 kr 2 492 969 kr Kohustused KOKKU 1 346 381 kr 2 492 969 kr Omakapital aktsiaseltsis või osaühingus 24 22. Aktsia- või osakapitali nimiväärtus 40 000 kr 40 000 kr 26. Reservid 26.1
1. Hankijate tasumata arved 97 998 kr 410 268 kr KOKKU rühm 13. 97 998 kr 410 268 kr 15. Maksuvõlad 0 kr 91 401 kr 16. Viitvõlad (aruandeperioodil maksmata kulud) 16.1. Võlad töövõtjatele 57 224 kr 47 400 kr 16.3. Intressivõlad 155 kr 13 510 kr 16.4. Muud viitvõlad 136 004 kr 40 124 kr KOKKU rühm 16. 193 383 kr 101 034 kr Lühiajalised kohustused KOKKU 1 346 381 kr 2 492 969 kr Kohustused KOKKU 1 346 381 kr 2 492 969 kr Omakapital aktsiaseltsis või osaühingus 24 22. Aktsia- või osakapitali nimiväärtus 40 000 kr 40 000 kr 26. Reservid 26.1
D: Põhivara kulum ja väärtuse langus 1600 EEK K: Akumuleeritav põhivara kulum 1600 EEK 27. Maa, maarajatise ja hoone maskumuse eraldamine. Firma A ostab kinnisvara ostuhinnaga 1 000 000 EEK. Ekspertide hinnangul moodustab maa hind 70% ja hoone hind 30% ostuhinnast. Ostja tasub ka notaritasu 4000 EEK ja võtab müüjalt üle tasumata maamaksukohustuse 2000 EEK. Seega on kinnisvara soetusmaksumus 100 600 EEK. D: Maa 704 200 EEK D: Hooned 301 800 EEK K: Arveldusarve 1 004 000 EEK K: Maamaks 2000 EEK 28. Materiaalse põhivara müük kui müügihind võrdub jääkväärtusega Firma müüb põhivarana arvel oleva masina 90 000 EEK eest. Masina soetusmaksumus oln 150 000 EEK ja masina kulum 60 000 EEK. Raha laekus pangakontole. D: Arveldusarve 90 000 EEK K: Muud äritulud 90 000 EEK 29. Materiaalse põhivara müük kahjumiga Firma müüb põhivarana arvel oleva masina 70 000 EEK eest. Masina soetusmaksumus oln 150 000 EEK ja masina kulum 60 000 EEK
FINANTSKULUD KOKKU 208 200 192 183 175 167 158 150 142 133 125 117 1 950 750 8 KÕIK KULUD KOKKU 10 077 9 589 9 591 9 602 9 614 9 626 10 137 9 649 9 661 9 672 9 684 9 696 116 597 183 078 190 480 PUHASKASUM (-KAHJUM) 2 611 3 099 3 097 3 086 3 074 3 062 2 551 3 039 3 027 3 016 3 004 2 992 35 659 43 720 122 028 Seadmed, masinad (arvuti) 1 200 1 200 1 200 1 200 1 200 1 200 1 200 1 200 1 200 1 200 1 200 1 200 14 400 5 000 5 000 Laenu tagasimaksed 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000 24 000 24 000 2000 14 7.3.Ettevõtte rahavoogude prognoos
A-PDF Merger DEMO : Purchase from www.A-PDF.com to remove the watermark REVISION HISTORY REV DESCRIPTION DATE APPROVED 2 45 ° R4 O7 48 142 ...
Arvuti riistvara 1. Arvutustehnika ajalugu a. Kes on nende kuulsate sõnade autor(id)? “640K mälu peaks olema piisav kõikidele.” ■ Vastus: Bill Gates b. Milline oli esimene kommertsmikroprotsessor? ■ Vastus: 4004 c. Milline oli esimene tabelarvutusprogramm? ■ Vastus: VisiCalc d. Milline nendest firmadest esitles esimesena WYSIWYG konsteptsiooni? ■ Xerox e. Milline nendest firmadest valmistas esimese 32bitise protsessori? ■ National Semiconductor f. Milli(ne/sed) arvuti(d) aitasi(d) briti valitusel II maailmasõja ajal murda koode? ■ Colossus g. Milline organisatsioon lõi WWW esialgse spetsifikatsiooni? ■ CERN 2. Arvuti, mis see on? 3. Protsessorid 1 4. Protsessorid 2 a. vahemälu Smart Cache b. tr...
163 734 114 445 106 547 102 810 1 363 269 2 050 949 2 888 911 4 129 492 0 29 472 20 600 19 178 18 506 245 388 369 171 520 004 743 309 0 0 0 0
üldpindalaga eluasemekohtade maa. 002. Ärimaa (Ä) - kontorite, äride ja teenindusotstarbeliste ehitiste alune ja nende teenindusmaa. 003. Tootmismaa (T) - tööstusettevõtete, sadamate, elektrijaamade ja neid teenindava abitootmise ning toodangu ladustamiseks ja transportimiseks ettenähtud ehitiste alune ja nende ehitiste teenindusmaa, muude tootmisettevõtete maa kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse alusel. 004. Mäetööstusmaa (K) - mäetööstuses kasutatavate kaevanduste, karjääride ja turbaväljade alune ning nende teenindusmaa. 005. Sotsiaalmaa (Ü) - kultuuri-, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalsfääri ehitiste alune ning nende teenindusmaa, samuti puhkuse ja vaba aja veetmiseks ettenähtud maa. 006. Veekogude maa (V) - iseseisvat katastriüksust moodustava jõe, järve, veehoidla jm. veekogu alune ja selle juurde kuuluv maa. 007
2003 8. AS A. Le Coq Tartu Õlletehas, ,,Firmast" www.alecoq.ee 2004 9. Olvi OY "Teated" http://www.olvi.fi 2004 Lisa 1 AS Tartu Õlletehase Bilanss 2003 Bilanss (tuh.kroonides) 31.12.2003 31.12.2002 VARAD Käibevara Raha ja pangakontod 4 391 4 004 17 Nõuded ostjate vastu 36 222 31 212 Muud nõuded 6 723 2 328 Viitlaekumised ja ettemaksed 14 420 13 035 Varud 51 176 48 068 Käibevara kokku 112 932 98 647 Põhivara
teenused Transpordikulu sisseostetava teenusena 158 760 521 527 1 133 760 1 225 641 Mitmesugused tegevuskulud 118 533 124 459 130 682 137 216 Tööjõukulud KOKKU 169 344 1 349 591 2 297 827 2 585 012 Palgakulu 126 000 1 004 160 1 709 693 1 923 372 Sotsiaalmaksud 43 344 345 431 588 134 661 640 Füüsilisest isikust ettevõtja 0 0 0 0 sotsiaalmaks Põhivara kulum ja väärtuse 225 000 877 500 812 250 818 775 langus Muud ärikulud
Kokku rahavoog investeerimisest -6 457 214 -12 761 891 Saadud laenud 23 387 847 21 480 008 Laenude tagasimaksed -18 262 798 -23 197 046 Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -12 665 021 -13 056 833 Järelmaksu tasumine -88 903 -115 914 Makstud dividendid -3 004 336 -3 994 785 Kokku rahavoog finantseerimisest -10 633 211 -18 884 570 Rahavoog kokku 2 388 704 32 567 Raha perioodi alguses 78 190 45 623 Raha perioodi lõpul 2 466 894 78 190 Rahajäägi muutus 2 388 704 32 567 Lisa 2
412 5 147 1 361 875 0 0 196 5 630 19 112 11 898 5 214 300 0 617 0 98 037 18 343 52 706 0 0 0 941 14 891 0 6 499 1 675 275 666 32 2 366 1 389 1 420 0 12 107 1 453 13 171 3 807 1 529 0 10 962 1 356 7 555 12 692 2 065 0 0 397 0 39 703 23 894 1 535 0 0 0 63 5 368 541 1 004 256 0 515 647 10 924 4 715 1 053 0 0 309 3 111 25 253 14 351 5 747 0 0 753 2 335 19 962 1 809 5 952 2 436 240 1 906 6 977 25 302 846 1 118 0 363 1 788 51 2 208 1 671 1 993 53 13 73 1 720 16 033 8 358 1 563 0 15 1 156 5 235 7 403 5 117 1 529 3 0 1 727 9 547 17 135 2 225 2 491 0 19 1 015
|X3 | = (-1) 2 |X3 | = (-1) 2 x1n x2,n-1 . . . xn1 . Oleme saanud valemi (3.3). Analoogiliselt n¨aitame, et |X4 | = |X3 |. L~opuks toome u ¨he n¨aite determinandi arvutamise kohta. Lugejal soovi- tame igal sammul selgitada, milliseid determinantide omadusi kasutame. Arvutame: 1 2 -1 -0, 002 1 2 -1 -0, 002 3 8 0 -0, 004 3 8 0 -0, 004 = 1000 = 2 2 -4 -0, 003 2 2 -4 -0, 003 3000 8000 -1000 -6 3 8 -1 -0, 006 1 2 -1 2 1 1 1 2 1 1 1 2 3 8 0 4 3 4 0 4 0 1 -3 -2
|X3 | = (−1) 2 |X3 | = (−1) 2 x1n x2,n−1 . . . xn1 . Oleme saanud valemi (3.3). Analoogiliselt n¨aitame, et |X4 | = |X3 |. ♠ L˜opuks toome u ¨he n¨aite determinandi arvutamise kohta. Lugejal soovi- tame igal sammul selgitada, milliseid determinantide omadusi kasutame. Arvutame: 1 2 −1 −0, 002 1 2 −1 −0, 002 3 8 0 −0, 004 3 8 0 −0, 004 = 1000 = 2 2 −4 −0, 003 2 2 −4 −0, 003 3000 8000 −1000 −6 3 8 −1 −0, 006 1 2 −1 2 1 1 1 2 1 1 1 2
OÜ Baltic Premator 2011. a. majandusaasta aruanne Lisa 14 Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu (eurodes) 2011 2010 Lisa nr Tooraine ja materjal 1 402 471 1 679 067 Müügi eesmärgil ostetud kaubad 180 601 244 488 Energia 150 004 213 683 Elektrienergia 78 454 88 499 Soojusenergia 6 854 34 293 Kütus 64 696 90 891 Transpordikulud 4 671 9 994 Üür ja rent 763 587 710 162 8 Lähetuskulud 48 975 40 081
388 Muud tulud 128 856 300 128 856 300 0 0 0 0 128 856 300 RIIGIEELARVE KULUD KOKKU 1 710 045 354 1 640 115 754 53 083 250 836 000 16 010 350 0 1 694 035 004 15 Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja 10 000 000 8 500 000 1 500 000 0 0 0 10 000 000 renoveerimine (ü) 70000898. Justiitsministeerium 190 742 132 174 691 782 40 000 0 16 010 350 0 174 731 782
Kasum 220 069 633 035 657 153 760 893 0,6000555 0,582685 0,5937051 ROS (Return of Sales) 0,535619812 28 387 97 Varad kokku 246 792 848 195 1 475 740 2 202 354 ROI (Return of 21,101152 21,90508 Investment) 7,335641833 67 6 25,363086 Omakapital 231 969 840 004 1 467 156 2 193 049 0,7536091 0,447909 0,3469564 ROE (Return of Equity) 0,948700098 55 012 89 39 Müügikäibe puhasrentaablus näitab, kui suur osa klientidelt saadud rahast on kasum. Mahe- ja toortoidukohviku puhasrentaablusnäitajad on head. Tabelist 14 on näha, et investeeringute puhasrentaablus tõuseb iga järgneva aastaga
Tööajatabel [1] Tööpäevad Jaak Joosep Kokku 10/1/2005 ### 10/2/2005 ### ### 1. Leia iga päeva kohta töötatud tundide 10/3/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut. 10/4/2005 ### ### ### 2. Leia iga töötaja kohta töötatud tundid 10/5/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut (näidata 10/6/2005 ### ### 10/7/2005 ### ### 10/8/2005 ### ### ### 10/9/2005 ### ### ### 10/10/2005 ### ### 10/11/2005 ### ### ### 10/12/2005 ### ### ### 10/13/2005 ### ### 10/14/2005 ### ### Viidatud allikad 10/15/2005 ### ### ### [1] H. Sarv, „Ajatabel palkadega,“ 200 10/16/2005 ### ### ### 18...
Alajõgi-004 Nüld Näitaja 1992 1993 Aasta äravool, mln m3 43.81 37.75 Aasta äravoolumoodul, l/s/km2 9.90 8.55 Aastakeskmine kontsentratsioon, mg/l 5.96 2.39 Aasta ainehulk, t 260.94 90.23 Aasta aine ärakanne, kg/km2 1863.9 644.5 Lävend Valgla, km2 Kasari017 2641 Vihterpalu002 474 Keila019 635 Väike Emajõgi035 1054 Õhne036 269 Pedja046 776 Kääpa013 266 Avijõgi005 ...
Sotsiaalpoliitika Eksamiküsimused Sisukord Sisukord......................................................................................................................................1 1.Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused.................................................................2 2.EV Põhiseaduse eesmärgid......................................................................................................2 PS §10 sätestab Eesti riigi kui sotsiaalriigi olemuse:..............................................................2 3.Heaoluriik (sotsiaalriik) ja selle põhimõtted............................................................................4 Heaolu 2 dimensiooni - elustandard ja elukvaliteet................................................................4 Heaoluriigi ideoloogia mudelite järgi:....................................................................................4 Heaoluriigi tunnused...
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Kerli Matvere EUROOPA LIIDU RIIKIDE KINNISVARATURU TSÜKLITE JA SELLEGA SEOTUD MAKROTEGURITE NING LAENUTURU TEGURITE AEGRIDADE MUSTRID AASTATEL 2005-2013 Magistritöö sotsiaalteaduse magistri kraadi taotlemiseks majandusteaduses Juhendajad: Kaia Kask, Uku Varblane Tartu 2014 0 Soovitan suunata kaitsmisele ....................................................................... (juhendaja allkiri) Kaitsmisele lubatud „ „ ................... 2014. a. ...........................õppetooli juhataja .................................................................
peenestamist korralikult läbi keeta. Kasutades värskeid seeni tuleb taigen maitsestada soolaga. Lisa vedelikku hakitud seened , rasvaine ja jahu ning sega taigen hästi läbi. Valmis taignal lastakse kerkida, vormitakse kuklid, lastakse neil kerkida ja küpsetatakse 225ºC juures 15min. HAMBURGERIKUKKEL · 1,0 kg jahu · 0,017 kg Balt -Format ( jahuparandaja) · 0,018 kg sool 21 · 0, 004 kg suhkrut · 0,004 kg margariini · 0,040kg pärmi · 0,520 kg vett Valmis pärmitaignast vormitakse kuklid, mis peale kerkimist määritakse munamäärdega ja küpsetatakse. Lisaks eelnenule võib valmistada kuklikujulisi väikesaiu erinevate puistetega, selleks vormitakse pärmitaignast kuklid, lastakse neil kerkida, määritakse munamäärdega ja puistatakse peale köömneid, linaseemneid, strösseleid, mooniseemneid, pähkleid, meepulbri Bienex ja mandlilaastu või
peenestamist korralikult läbi keeta. Kasutades värskeid seeni tuleb taigen maitsestada soolaga. Lisa vedelikku hakitud seened , rasvaine ja jahu ning sega taigen hästi läbi. Valmis taignal lastakse kerkida, vormitakse kuklid, lastakse neil kerkida ja küpsetatakse 225ºC juures 15min. HAMBURGERIKUKKEL · 1,0 kg jahu · 0,017 kg Balt -Format ( jahuparandaja) · 0,018 kg sool 21 · 0, 004 kg suhkrut · 0,004 kg margariini · 0,040kg pärmi · 0,520 kg vett Valmis pärmitaignast vormitakse kuklid, mis peale kerkimist määritakse munamäärdega ja küpsetatakse. Lisaks eelnenule võib valmistada kuklikujulisi väikesaiu erinevate puistetega, selleks vormitakse pärmitaignast kuklid, lastakse neil kerkida, määritakse munamäärdega ja puistatakse peale köömneid, linaseemneid, strösseleid, mooniseemneid, pähkleid, meepulbri Bienex ja mandlilaastu või
Aino Kann IV 320 620 2955 Alexey Yanchilin IV 120 Alfred Elenurm IV 122 Andres Krumme IV 225 620 2907 Andres Öpik IV 202 620 2802 Andres Trikkel IVB 222 620 2872 Andres Viiroja IV 119 620 2850 Andri Jagomägi VB 004,002 620 3210 Anna Goi IVB 211 620 4341 Anna Menaker IVB - 107,111 620 2820 Anneli Reinok Männiliiva tee 1 620 2904 Anti Viikna IV 226 620 2900 Arvo Mere II 128 620 3001 Atanas Katerski IVB 119 620 3369 Daniel Kropman VB-401 620 3367 Deniss Klauson IV 123 Dieter Meissner VB 221
2 4A80B 1500 18,8 20,7 141 7,42 4,82 4,26 7,42 118 3,6 0,003 20 3 4A90L 1100 20,5 24,3 72 8,17 9,42 6,91 18,8 88 3,6 0,009 29 Tabeli teises reas kirjeldatud minimaalse massi ja mõõtmetega ning suure käivitusmomendiga mootor sobib eelnevalt valitud ülekandemehhanismiga. Järgnevalt valime Sew Eurodrive'i muunduri MOVITRAC 004, mille Pc = 400 W ja Ic = 3,5 A ning täidab nõuet M L I M M 1,07 3,6 157 Pc PL = 76 W, I c = = 0,4 A PM 1500 Sew Eurodrive'i vahelduvvoolumuunduri MOVITRAC 004 ühendusskeem on joonisel 6.3 ning selle klemmide kirjeldus on toodud lisas 2. MOVITRAC sarja sagedusmuundurid on siinuselise pulsilaiusmodulatsiooniga ja
��#ࡱ#�################>###�� #################�###########�#######����####�###�#######Z###����������#ࡱ#�######## ########>###�� #################�###########�#######����####�###�#######Z###���������������������� ���������������������������������������������������������������������������������� ���������������������������������������������������������������������������������� ���������������������������������������������������������������������������������� ���������������������������������������������������������������������������������� ������������������������������������������������������������������������#ࡱ`####�#� ###############f#####bjbj��################## ###X##��##��##�k######>###############@#######��##########��##########��########## ########�#####@#######@###@#######P#######�#######�#######�###$###########�#######� E######�E######�E##P###�E##$### G##�###�#######}�##2###�G##�###�K######�K######�K######�K######�b######�b#...
Aino Kann IV 320 620 2955 Alexey Yanchilin IV 120 Alfred Elenurm IV 122 Andres Krumme IV 225 620 2907 Andres Öpik IV 202 620 2802 Andres Trikkel IVB 222 620 2872 Andres Viiroja IV 119 620 2850 Andri Jagomägi VB 004,002 620 3210 Anna Goi IVB 211 620 4341 Anna Menaker IVB - 107,111 620 2820 Anneli Reinok Männiliiva tee 1 620 2904 Anti Viikna IV 226 620 2900 Arvo Mere II 128 620 3001 Atanas Katerski IVB 119 620 3369 Daniel Kropman VB-401 620 3367
W. Lambert Gardiner has been leading his life in neat, The Psychology of Communications multiple-of-five-year installments for the convenience of biographers. VOLUME 1 1935-1955 GROWING IN SCOTLAND Flunked out of elementary school, High School, and Glasgow University. The Psychology of VOLUME 2 1955-1960 STUDYING IN CANADA Communication Work by day and study by night. B. A. Sir George Williams University. High School Teaching Diploma McGill University. VOLUME 3 1960-1965 STUDYING IN USA Ph. D. Cornell University. Nothing else happened. VOLUME ...
Ülesanne 1 1. Leida RANNU valla ja Tartu maakonna kui terviku kohta järgmised vastused. a. Kui palju (ha) on näivleetunud muldi (LP) ja kui suur on nende osatähtsus (%) kogu valla/maa b. Kui palju (ha) on savi lõimisega muldi (tähistus s) ja kui suur on nende osatähtsus (%) kogu v 2. Koostada korrektselt vormistatud graafik, kus vallad on kahanevas järjestuses liivm vald BONITEETmulla liik lõimis pind, ha Haaslava vald 47 LP sl 210,1287 Rõngu vald 50 M3 t3 145,1387 Haaslava vald 44 LP sl 112,6342 Tartu vald 53 KIg ls1 99,76011 Mäksa vald 35 LPg- sl 94,98377 Vara vald 38 LPg- sl 91,04242 Haaslava vald 47 LP sl 82,97034 Luunja vald 38 LPg- s...
1·1 Chapter 1 Routine maintenance and servicing 1 Contents Air cleaner element renewal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .34 Fuel filter renewal - fuel injection engines . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .36 Alternator drivebelt check . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .20 Hinge and lock check and lubrication . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .31 Automatic transmission fluid level check . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .27 ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
