Sissejuhatus Käesoleva töö eesmärk on kasutada praktikas erialatundides omandatud teadmisi. Nendeks erialatundideks on metsatüpoloogia, mullateadus, alustaimestik ja metsapuuliigid. Töö seisneb kahe erineva puistu kirjeldamises ja kasvukohatüübi määramises. Üks kirjeldus koostati arumetsa ja teine soometsa kohta. Arumetsa proovitükk asub Harjumaal, Vasalemma vallas, x kinnistul. Katastritunnus 86801:001:xxxx ja kaeve koordinaadid N: x E: x on võetud Maaameti geoportaalist. Kättesaadav http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis. Proovitükk asub peaaegu tasasel alal. Maaüksus, millel proovitükk asub, jääb Tallinn- Riisipere raudtee ja Vasalemma paekivimaardla vahele. Soometsa proovitükk asub Harjumaal, Keila vallas, riigimetsas. Katastritunnus 29501:001:0261, kvartali nr CE260, eraldis 16 ja kaeve koordinaadid N: 6567441 E: 519372 on võetud Maaameti geoportaalist. Kättesaadav http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis. Proovitükk asub tasasel madalal a...
1. 37101:006:0021 2. Väline tunnus nr. 23572 3. Kärdla vana koolimaja 4. Kinnismälestis 5. ehitismälestis 1. 63902:001:2451 2. 23622 3.Suuremõisa mõisa peahoone 4. kinnismälestis 5.ehitismälestis 1. 63902:001:2451 2.3296 3.Kamin, 19.saj. (marmor) 4.Vallasmälestis 5.kunstimälestis 1.63902:001:0488 2.23638 3.Suuremõisa mõisa kõrts 4.Kinnismälestis 5.ehitismälestis 1. 2.3210 3.Rõngasrist, 17.saj. (paas) 4.Kinnismälestis 5.kunstimälestis 1.39201:001:0118 2.8932 3. Ohvriallikas "Külmallik", II a-tuh. 4.Kinnismälestis 5.arheoloogiamälestis 1. 2.29538 3.Ikoon "Jumalaema eestkoste", 19.saj. lõpp (õli, puit) 4.Vallasmälestis 5.kunstimälestis 1.63902:001:2451 2.3295 3.Ahi, 19.saj. (kahhel) 4.Vallasmälestis 5.kunstimälestis
SRg2 = 1 DBZ = ? Algus: y10 y12 Rg1 = 11101010 (-22) y6 Rg2 = 00010110 (22) Rg2 = 00010110 (22) Rg1 = 11101010 (-22) Rg2 = 00000111 (7) Rg2 = 0001110 (14) Rg2 = 00000111 (7) Rg3 Rg3 = 00000000 (0) L Rg3 = 00000000 (0) L Rg2 = 00000111 (7) = 00000000 (0) = 000 (0) = 001 (1) Rg3 = ? SRg1 = 1 SRg1 = 1 L = ? SRg2 = 0 SRg2 = 0 SRg1 = ? L = 000 (0) SRg1 = 1 DBZ = 0 DBZ = 0 SRg2 = ? SRg2 = 1 DBZ = 0 DBZ = ? y11 y11 y7 Rg2 = 00010110 (22) Rg2 = 00010110 (22) y1 ..
Eesliite Tähis Kordsus nimetus Tegra T 10¹² = 1 000 000 000 000 Giga G 109 = 1 000 000 000 Mega M 106 = 1 000 000 Kilo k 10³ = 1 000 Hekto h 10² = 100 Deka da 10¹ = 10 Detsi d 10¹ = 0,1 Senti c 10² = 0,01 Milli m 10³ = 0,001 Mikro 106 = 0,000 001 Nano n 109 = 0,000 000 001 Piko p 10¹² = 0,000 000 000 001
Kilo k 103 = 1 000 1 km = 103 Hekto h 102 = 100 1 hm = 102 Deka da 101 = 10 1 dam = 10 Detsi d 10 1 = 0,1 1 dm = 10 1 Senti c 10 2 = 0,01 1 cm = 10 2 Milli m 10 3 = 0,001 1 mm = 10 3 Mikro µ 10 6 = 0,000 001 1 µm = 10 6 Nano n 10 9 = 0,000 000 001 1 nm = 10 9 Piko p 10 12 = 0,000 000 000 001 1 pm = 10 12
Mega M 106 = 1 000 000 Kilo k 10³ = 1 000 Hekto h 10² = 100 Deka da 10¹ = 10 Detsi d 10-1 = 0,1 Senti c 10-2 = 0,01 Milli m 10-3 = 0,001 Mikro μ 10-6 = 0,000 001 Nano n 10-9 = 0,000 000 001 Piko p 10-12 = 0,000 000 000 001 Angstrom 1Å 10-10meetrit kasutatakse pikkusühikuna aatomimaailmas, on aatomi läbimõõdu suurusjärk Vesiniku aatomi läbimõõt põhiolekus on ligikaudu 1 Å Märgi antud materjalile mikro, makro ja megamaailma piirid!
Maakorralduse põhikursus Praktikum 1 Maakasutuse konfiguratsiooni uurimine Eesmärk: Töö eesmärgiks on võrrelda maaüksuste kuju, selgitada kompaktsuse määramise metoodikat ja õppida kasutama internetis kättesaadavaid töövahendeid. Kasutatud töövahendid: Töö teostamisel on kasutatud internetiühendusega arvutit ja Maa- ameti Geoportaalis vabalt kasutusel olevaid töövahendeid. Töö vormistamisel on kasutatud arvutis olevaid programme: Google chrome, Microsoft Word, Paint Selgitus valitud katastriüksuste kohta: Konfiguratsiooni uurimiseks on valitud 5 katastriüksust, mis asuvad Ida-Viru maakonnas Lohusuu vallas Piilsi külas. Katastriüksuste paiknemine ja andmed katastriüksuste kohta on näha joonisel nr 1. Kuna katastriüksuste tunnused ei ole antud skeemil loetavad, siis on katastriüksuste identifitseerimise lihtsustamiseks need nummerdatud ühest viieni. Joonisel on illumineeritud maaüksuste piirid punasega, maaüksuste pikkused on tähist...
01 0 0 1 0 x3 100 000 0 0 000 110 1 010 M¹= 0 M¯= 0 M°= 001 110 1 100 1 1 101 1111 Tallinn 1 University of Technology 2012 010 2 0000 x4 0001 0011 0010 0000
Praktikum 1 - Maakasutuse konfiguratsiooni uurimine Töö koostaja: Töö koostamise kuupäev: 24.10.2012 Töö eesmärk: Töö eesmärgiks on võrrelda maaüksuste kuju olemasolevate vahenditega, et selgitada ja omandada maaüksuste kompaktsuse määramise metoodikat ja õppida kasutama internetis kättesaadavaid töövahendeid. Antud praktilise tööga määratakse maaüksustele neid iseloomustavad koefitsiendid selleks, et neid oleks võimalik omavahel täpselt võrrelda. Kasutatud töövahendid: Töö teostamisel on kasutatud internetiühendusega arvutit ja Maa-ameti Geoportaalis vabalt kasutusel olevaid töövahendeid. Töö vormistamisel on kasutatud arvutis olevaid programme: Google Chrome koos vajalike Plug-in´idega, Microsoft Office Word 2007 ja MS Paint. Selgitus valitud katastriüksuste kohta: Konfiguratsiooni uurimiseks on valitud 5 katastriüksust, mis asuvad Lääne-Viru maakonnas, Sõmeru vallas, Kaarli külas. Katastriüksuste paiknemine ja andmed katastriüks...
Linnaosad on moodustatud näiteks Tallinnas ja Kohtla-Järvel ning mõned vallad on moodustanud osavaldasid. Kohalike omavalitsusüksuste jagunemine rahvaarvu järgi 01.11.2013 seisuga Elanike arv Linnad Vallad Kokku 0-1 000 2 36 38 1001-1500 1 43 44 1 501-2 000 1 29 30 2 001-3 000 3 27 30 3 001-4 000 1 12 13 4 001-5 000 3 14 17 5 001-7 500 4 13 17 7 501-10 0002 5 7 10 001-20 000 8 6 14 20 001 - 50 000 2 0 2 50 001-100 000 2 0 2 100 001- 1 0 1 KOKKU 30 185 215 Volikogu Kohaliku omavalitsuse volikogu on esindusorgan, mis valitakse üldistel, ühetaolistel, otsestel ja salajastel valimistel neljaks aastaks. Kohaliku omavalitsuse valimistel on hääletamisõigus Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks ja kelle püsiv elukoht (s
Loogikafunktsiooni implikant Lihtimplikant Taandatud DNK Taandatud DNK (TaDNK) on funktsiooni kõikide lihtimplikantide disjunktsioon. Mõistel IMPLIKANT pole mingit seost loogikatehtega implikatsioon. Eelmise näitefunktsiooni Taandatud DNK esitub Karnaugh' kaardil : Ü Loogikafunktsiooni implikandiks nimetatakse tema 1-de piirkonna x 2 x3 T mistahes intervalli ( ehk tema igat "ühtede intervalli" ). x 1 00 01 11 10 T ( meenutame : intervall on kindlate omadustega 2ndvektorite hulk ) ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 2 2014/2015 Kipssideainete katsetamine Õpperühm 131837 Mattias Põldaru Tallinn 10/10/2014 1 TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärgiks on määrata kipsi jahvatuspeenus, kipsitaigna normaalkonsistents ja tardumisaeg ning kipsi proovikehade painde- ja survetugevus. 2 KATSETATUD EHITUSMATERJALID • Ehituskips - Knauf Baukips. Sisetingimustes kasutamiseks. Seguvee kulu valutöö jaoks on 1 kg/0,65 l (töötlemisaeg 10-12 min), pahtlilabidaga tasandamiseks on seguvee kulu 1 kg/0,45 l (töötlemisaeg 5-6 min). Madalaim temperatuur töötamise ja kivistumise ajal on +5 ºC. Ehituskips on tahke aine, mis on väljakujunenud kristalse struktuuriga. [1] 3 KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös on kasutatud järgmisi vahendeid: • elektroonil...
Statistiline modelleerimine – kokkuvõte Muutujad: Sõltuvad muutujad (dependent, outcome variables) – muutujad, mis on uurimise keskmes, millele uurija arvab, et teised muutujad mõju avaldavad. Nö katseisikust sõltuv muutuja. Sõltumatud muutujad (independent, predictor variables) – muutujad, mille kohta uurija arvab, et neil võiks olla mõju uuritavatele muutujatele. Statistilise analüüsi keskmes on uurida, kuidas teatud tunnused koos muutuvad. Kui on vaja muutujat iseloomustada, on kaks põhilist viisi, kuidas seda teha: o Milline on selle muutuja tüüpiline väärtus? o Kui hästi iseloomustab see tüüpiline väärtus kõiki mõõdetud juhtumeid? Ehk kui palju on varieeruvust selle tüüpilise väärtuse “ümber”? Statistika jagunemine: Kirjeldav statistika (descriptive stat.) meetodid andmetest kokkuvõtete tegemiseks ning kirjeldamiseks. („65-70% US...
TALLINNA ÄRIPANK Ärinimi: TALLINNA ÄRIPANGA AS Asukoht ja aadress: VanaViru 7, 10111 Tallinn Registreerinud riik: Eesti Vabariik Registreerimise kuupäev: 30. detsember 1991 Registrikood: 10237984 Register: Harju Maakohtu registriosakond Telefon: +372 66 88 000 Faks: +372 66 88 001 email: [email protected] Tallinna Äripank VanaViru kontor Info: (372) 6688 000 VanaViru 7, 15097 Tallinn Eesti Faks: (372) 6688 001 Info: (372) 6688 000 Epost: [email protected] Faks: (372) 6688 001 S.W.I.F.T.: TABUEE22 Epost: [email protected] Teleks: 173893 tbbee Registrikood: 10237984 Avatud: E. R. 9.00 17.00 Web Page: http://www.tbb
t . . . . . 16 8 4 2 1 u See võimaldab kahendvektorit kompaktsemalt esitada talle vastava 2ndarvu Üle-eelmise näitena toodud intervalli vektoresitus on 0 — — : u väärtuse abil. { 000 001 010 011 } = 0 — — s t i t lähisvektorid (lähiskoodid) on võrdse pikkusega kahendvektorid, mis Eelmise näiteintervalli vektoresitus on 0 1 — 0 : n erinevad teineteisest ainult ühes kahendjärgus. { 0100 0110 } = 0 1 — 0 I Iga n-järguline kahendvektor omab seega n lähisvektorit.
A-PDF Merger DEMO : Purchase from www.A-PDF.com to remove the watermark REVISION HISTORY REV DESCRIPTION DATE APPROVED 2 45 ° R4 O7 48 142 ...
Voolutugevus l amper A Temperatuur T kelvin K Aine kogus n mool mol Valgustugevus Iv kandela cd Olulisemad eesliited ja nende tähised Eesliide Lühend 10 aste Kordne piko- p 10-12 0,000 000 000 001 nano- n 10-9 0,000 000 001 mikro- µ 10-6 0,000 001 milli- m 10-3 0,001 senti- c 10-2 0,01 detsi- d 10-1 0,1 kilo- k 103 1000 mega- M 10 6 1 000 000
Helena Viies O13 001 EAKA ELULUGU Patsient (N) sündis 2. veebruaril 1941.aastal Pärsti vallas Viljandimaal. Ta oli kolmas laps, peres oli veel 2 vanemat venda. Küüditati 8-aastasena koos perega 1949. aastal Siberisse. Vennad said 3 aastat hiljem tagasi kodumaale, kui tema pidi veel aasta seal olema, sest haigestus raskelt kopsupõletikku. Hiljem läks õppima geodeesiat, sest maa mõõtmine ja kaardistamine tundus talle huvitav
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Inimgeograafia uurimismeetodid Ränne ja igapäevane mobiilsus Linda Luig Liisu Aulik Kati Zoobel Raul Saidla Juhendajad: PhD Kadri Leetmaa PhD Siiri Silm Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus................................................................................................................lk 3 2. Uurimusküsimused ....................................................................................................lk 3 3. Materjal ja metoodika.................................................................................................lk 3 4. Uurmusküsimus...
Parallaks on vaatlusobjekti asukoha näiv muutus, mida põhjustab vaatleja silma asukoha muutumine. Parallaktilise vea vältimiseks tuleb võtta lugem nii, et vaatesiht oleks risti mõõteskaalaga. Sellist vaatlust hõlbustab mõõtevahendi peegelskaala. Skaalalt lugemi võtmisel peab silm asetsema sirgel, mis läbib objekti otspunkti ja tema kujutist peegelskaalal. Arvude esitamine Maa mass on 5 980 000 000 000 000 000 000 000 kg ehk 5,981024 kg Prootoni läbimõõt on 0,000 000 000 000 001 m ehk 10 15 m Mugav on suuri ja väikesi arve esitada 10 astmetena. Arvude sellisel esitamisel tuleb korrutamisel ja jagamisel astmenäitajaid liita või lahutada. 100 x 100 = 10 000 või 102 102 = 10 2+2 = 10 4 0,000 000 000 55 x 2400 = ( 5,5 10 10 ) ( 2,4 10 3 ) = ( 5,5 2,4 ) 10 10+3 = 13,2 10 7 = 1,32 10 1 10 -7 = 1,32 10 6 ( 7,5 10 3 ) : ( 2,5 10 4 ) = 3 10 3 10 4 = 3 10 = 30 MÕÕTÜHIKUTE KÜMNENDKORDSED
- Lesk 1 - 3 ja rohkem last Pere kooseis: Isiklik setosissetulek ühe - Üksik kuu jooksul: - Täiskasvanu +1 -2 31 last* 12 - Kuni 5 000 EEK 29 16 - 2 täiskasvanut - 5 001 - 7 000 8 17 9 - 2 täiskasvanut + 1 -3 - 7 001 - 9 000 12 last* 22 14 - 3 4täiskasvanut - 9 001 - 11 000 12 - Muu variant 9 8 - 11 001 - 15 000 - Üle 15 000 - Vastamata
IAY0010 DISKREETNE MATEMAATIKA ( 1-2) : , 2009 : x2 x4 x1 x3 00 01 11 10 00 - - 0 1 10 0 1 - 1 11 0 0 - 0 x1 01 1 1 0 1 x3 x4 x2 I. 1) - - 0 1 (0) (1) (5) (4) 0 1 ...
: Sillamae Kannuka Kool 12"A" - : · · «» : · · · · · LVNA VENVS SOL MARS MERCVRIVS IVPITER SATVRNVS · - · - , . · - ; · - - , ·- . (XVIII .) · 3651/4 . · ( ) . · , 18 10 , 6 . .. · «» -. (VI . .) · , , . · - , . · , . · , , . - . : · -« »;2 ;1972 . · http://cultinfo.ru/fulltext/1/001/008/078/664.htm · http://bibliotekar.ru/1kalmaya.htm · http://balashov44.narod.ru/FIL-2/portret/Portret.h · http://ru.wikipedia.org/wiki/ !
See sisaldab kõiki neid otsuseid ja järelpärimisi, millega peaks protsessor tegelema Kõige levinum võrgutopoloogia mida kasutada oleks tähtvõrk. Kus kõik terminalid on ühendatud keskse arvuti, kommunaatori või jaoturiga. Ül 2. Poes saadaolevale DVD-R toorikule saab salvestada 4,7gb infot. See teeb kokku 2737948.4 lehekülge MS WORD-i teksti kui 1lehekülg on 18KB. Ül 3. 8-süst. 2-süst. Näited: 0 000 1 001 264=010 110 1002 763=111 110 0112 2 010 15=001 1012 3 011 4 100 5 101 Ül 4. 6 110 7 111 Suurim arv on 11111111 111111112 (6553510, FF FF16) mida on võimalik esitada 2 baidiga.ˇ Ül 5.
Tera T 10 12 = 1 000 000 000 000 Giga G 10 9 = 1 000 000 000 Mega M 10 6 = 1 000 000 Kilo K 10 3 = 1 000 Hekto H 10 2 = 100 Deka da 101 = 10 Detsi d 10 -1 = 0,1 Senti c 10 -2 = 0,01 Milli m 10 -3 = 0,001 Mikro µ 10 -6 = 0,000 001 Nano n 10 -9 = 0,000 000 001 Piko p 10 -12 = 0,000 000 000 001 8. KÜSIMUS: Tiheduse definitsioon (lk 72-75) VASTUS: Aine tihedus füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja selle keha ruumala jagatisega. 9. KÜSIMUS: Mis on trajektoor, teepikkus ja kiirsus? (lk 80-81) VASTUS: Trajektoor joon, mida mööda liigub keha punkt. Teepikkus (s)
Drosselklapi asendi andur Drosseklapi asendi andur Annab mootori juhtarvutile informatsiooni drosselklapi tegeliku asendi kohta igal hetkel. Tavaliselt on kasutusel reostaat-andurid, kuid kasutusele on võetud ka Hall´i andurid. Paikneb drosselklapiga ühisel teljel. Kalibreeritakse PC:ga -> n. 0 280 122 001 (Bosch) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Gaasipedaali asendi andur Annab mootori juhtarvutile informatsiooni gaasipedaali asendist. Reostaat-tüüpi andur paikneb mootoriruumis ja on trossi abil ühendatud gaasipedaaliga
+0 ,142 -0 , 038 H 6 +0 , 011 +0 , 080 -0 , 073 1. Ø15 Ø45 Ø95 k 5 +0 , 009 +0 , 001 h8 -0 , 039 h6 -0 , 022 2. TD = 0,011 TD = 0,062 TD = 0,035
Kati Kõiv ÕO13-001 Õenduse kesksed mõisted ja nendest tulenevad õe ülesanded Inimesed väärtustavad ja hindavad tervist. Kui tervis halveneb, pöördudakse tavaliselt arsti poole ja loodetakse oma murele lahendus leida. Kuid kui asjad osutuvad halvemaks, siis tihtilugu suunatakse inimene haiglasse ravile ja seal saab temast patsient ning tekib paratamatu kokkupuude õdedega. Toredate ja sõbralike inimestega, kes on oma professiooniks valinud inimeste aitamise ja nende eest hoolitsemise meditsiinilisel tasandil. Aga samas peab õde olema võimeline patsienti toetama ka sotsiaalsel ja psühholoogilisel tasandil, kui selleks tekib vajadus. Mõnikord ongi vajalik, et õde astuks patsiendi lähedase rolli, kui on näha, et inimene on täiesti üksi ja murest murtud. Kindlasti ei tohiks üks meditsiinialal ja üldse tervishoiualal töötav õde olla külm ja eemal...
Islandi Vabariik Janetta Lukk 9b Asend Piirid · Ainult merepiir · Naaberriigid: Gröönimaa, Sotimaa, Norra · Pindala 103 001 km2 Loodus · Vulkaanid, liustikud · Põhjaosa: lähisarktiline mereline kliima · Lõunaosa: parasvöötmeline mereline kliima · Veekogud: ojad, vähem jõgesid Taimestik · Iseloomulikud taimed: puhmad, samblad, samblikud · Taimede kasvu mõjutab: · Igikelts · Madal temperatuur · Lühike vegetatsiooni periood · Juurestik pinnapealne Loomastik · 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki · Linnud olulised, maismaa loomi vähe
Pääsuõigused ja kettaruumi haldamine Ühenduse loomine student@desktop:~$ ssh server.lab ... Are you sure you want to continue connecting (yes/no)? yes ... [email protected]'s password: student Ülesanne 1. Pääsuõigused Paigalda veebiserver apache2. Uuendame apt-get nimistut ja installeerime veebiserveri apache2. student@server:~$ sudo apt-get update student@server:~$ sudo apt-get install apache2 Töö autor vastas toimingu käigus tekkinud küsimustele jaatavalt ( Y ). Loo kataloog /var/www/html/leiutised . /var/www/html/ on vaikimisi veebiserveri juurkataloog Ubuntul. Loome kataloogi /var/www/html/leiutised käsklusega mkdir (make directory). student@server:~$ sudo mkdir /var/www/html/leiutised /var/www/html/leiutised peab kuuluma grupile leidurid . Määrame loodud kataloogi grupiks leidurid käsuga chown (change owner). Käsu nimele järgneb uus omaniku ja grupi ...
TALLINA TEHNIKAÜLIKOOL My Pocket Money Aine sissejuhatus infosüsteemidesse projekt Tatjana Kruglova 2014 Sisukord 1.Üldvaade................................................................................................................. 2 1.1Taust................................................................................................................... 2 1.2Organisatsiooni eesmärgid................................................................................. 2 1.3Organisatsiooni põhiprotsess..............................................................................2 1.4Tegutsejate ja nende infovajaduste ning eesmärkide loetelu.............................2 2.Infosüsteemi eesmärgid.......................................................................................... 3 3.Infosüsteemi funktsionaalne vaade.........................................................................4 3.1Kasutusjuhtude mude...
Jrk. Andmed / Ettevõte Artworld Project OÜ Zeigness OÜ Dione salong OÜ Massaaz, Iluteenused, Juuksur , Kosmeetik, Iluteenused, Infrapunasaun, Pediküür , Maniküür, ilusalong, Juuksur , tervisekapsel vms küünetehnik , Maniküür, küünetehnik, teenused, Mida müüb / Kosmeetik, Massaaz , Pediküür, Infrapunasaun, 1. Depilatsioon, tegevusala? Lillekauplus (lõikelilled, tervisekapsel vms teenused, Kosmeetik, Maniküür, kimbud, lilleseaded). ...
2 50 1000 5055 7150 2095 2,095 3 50 1000 5055 7185 2130 2,130 4 50 1000 5055 7145 2090 2,090 V- anuma maht m- anuma mass m1- anuma ja tihendatud pinnase mass m2- tihendatud pinnase mass - mahumass Veesisalduse ja kuivmahumassi määramine Teimi nr Topsi nr m3, g m4, g m5, g w, % w, % d, g/cm3 1 001 23,15 56,28 54,5 5,7 5,7 1,90 003 23,03 53,77 52,11 5,7 2 004 22,76 47,37 45,73 7,1 7,2 1,96 005 22,94 60,88 58,34 7,2 3 006 22,83 64,06 60,9 8,3 8,4 1,97 007 22,78 68,45 64,9 8,4
MDNK leidmine: Leian laiendatud 1-de piirkonna: ∑ (1*, 2, 3, 4*, 5*, 7, 8, 9, 13, 14*, 15*)1 Inde Laiendat M 2-sed M 4-sed M ks ud 1-de interval intervalli piirk. lid d 1 0001* X 00 – 1 X 0––1 A5 0010 X 0 – 01 X – – 01 A6 0100* X – 011 X 1000 X 001 – A1 – 1 –1 A7 2 0011 X 010 – A2 0101* X 100 – A3 1001 X 3 0111 X 0 – 11 X 1101 X 01 – 1 X 1110* X – 101 X 4 1111* X 1 – 01 X – 111 X 11 – 1 X 111 – A4
Egiptus Kristina Kundla 10c Egiptuse Araabia Vabariik Ümber: Iisrael, Sudaan, Liibüa, Vahemeri, Punane meri Rahvaarv: 83 082 869 inimest Pindala: 1 001 450 km² Riigikeel: araabia keel Pealinn: Kairo President: Mohamed Hosni Mubarak Riigivorm: vabariik Iseseisvus: 28. veebruar 1922 Rahaühik: egiptuse nael EGP (2,00852 eesti krooni) Põllumajandus Niisutuspõllundus Puuvill, riis, mais, nisu, oad, puuviljad, juurviljad Veised, vesipühvlid, lambad, kitsed Põllumajandus: 13.4% Tööstus: 37.6% Teenindus: 48.9% Metsamajandus ja -tööstus/ Kalandus (M) See puudub, kuna kliima pole sobiv.
Erituselundkond Erituselundkond koosneb neerudest, kusepõiest, kusejuhadest ja kusitist. Uriiniga kõrvaldatakse organismist lämmastikku sisaldavaid jääkaineid, sooli ja liigset vett. Nii püsib vere maht ja keemiline koostis normi piires. 1 neer erituselund, mis kõrvaldab jääkaineid ja reguleerib organismi veesisaldust; 2 kusejuha lihaseseinake kokkutõmbete abil saabub uriin kusepõiesse; 3 kusepõis elastne kotikujuline elund kõhuõõne alaosas; 4 kusiti. NEERUD Neerud on pruunid oakujulised elundid, mis paiknevad selgmiselt kõhuõõne tagaseinal kõhukelme taga. Nad eema...
Egiptus Pindala. 1 001 450 km². Pealinn. Kairo (17 mln elanikku). Egiptuse geograafiline asend Egiptus on kolme maailmajao Aafrika, Aasia ja Euroopa looduslik ristumiskoht. Riigi põhjakallast uhub Vahemeri, idarannikut ääristab koos Punase merega Iisrael, lõunas piirneb Egiptus Sudaaniga, läänes Liibüaga. Niiluse jõest idapoole jääb Araabia kõrb, läände aga Liibüa kõrb, mis hõlmab kaks kolmandikku riigi territooriumist.Egiptus asub Kirde-Aafrikas, Vahemere lõunarannikul ning Punase mere läänekaldal. Läbi Egiptuse voolab Niiluse jõgi ning sellest läänes asub Liibüa kõrb. Asub Niiluse deltas. Võime öelda , et Egiptuse riik kujunes ja püsib edasi Niiluse kallastel. See on ka pea ainus jõgi, mis põhja-lõuna-suunaliselt läbib tervet maad. Niiluse org- ehk teisisõnu jõge ümbritsev haritav ala- võtab enda alla üksnes 4% Egiptuse pindalast, kuid ometi on sinna koondunud 99% rahvastikust. See org jagab maa Ülem-Egiptuseks, mis jääb Kairo l...
f = x3 x4 x5 x1 x2 x3 x5 x1 x3 x 4 x5 x6 Nullide piirkond: Tallinna Tehnikaülikool f = ( x1 x3 )( x3 x5 )( x3 x4 )( x3 x5 )( x1 x2 x 4 )( x1 x2 x6 ) · f ( x1 x2 x3 ) = x1 x2 x3 x1 x 2 x3 f 0 0 0 1 0 0 1 1 0 1 0 1 0 1 1 1 1 0 0 0 1 0 1 0 1 1 0 0 1 1 1 1 Funktsiooni 1-de piirkonda kuulub 5 argumentvektorit V1=(000, 001, 010, 011, 111) f = x1 x2 x3 x1 x2 x3 x1 x2 x3 x1 x2 x3 x1 x2 x3 Funktsiooni 0-de piirkonda kuulub 3 argument vektorit V0=(100, 101, 110) f = ( x1 x2 x3 ) ( x1 x2 x3 ) ( x1 x2 x3 ) MKNK leidmiseks teeme Karnaugh kaardi ja katame 0-de piirkonna sinna peale: f = ( x1 x2 )( x1 x3 )
Tallinna Tehnikaülikool Diskreetne Matemaatika KODUTÖÖ TALLINN 2008 1. f( x1, x2, x3, x4 ) = (0, 2, 3, 4, 9, 12, 14)1(8, 11, 13)- 2. MKNK (Karnaugh) x1x2x3x 00 01 11 10 4 00 1 0 1 1 01 1 0 0 0 11 1 - 0 1 10 - 1 -0 0 MKNK: ()()() MDNK (McCluskey) Ind Nr. M Ind Nr-d. Vahe M Ind. Nr-d. V M . . 0 0 (0000) X 0-1 0-2 (00-0) 2 A 0-1-1- 0-4-8-12 (-- 4,8 A 1 2 00) 2 1 2 (0010) X 0-4 (0-00) 4 X 4 (0100) X 0-8 (-000) 8 X 8 (1000) X 1-2 2-3 (001-) 1 A 3 2 3 (0011) X ...
IT õiguse 2.kontrolltöö 09.04.2012 1. Intellektuaalse omandi mõiste. Intellektuaalne omand on vaimse töö tulemus teaduse, kirjanduse, kunsti jm. alal, mille avaldamist, levitamist, kasutamist reguleerivad autoriõiguse, avastus ja leiutusõiguse normid. 2. Teosed, millele tekib autoriõigus. kirjandus, kunsti ja teadusteostele (1) Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. (2) Teoseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. (3) Teosed, millele tekib autoriõigus, on: 1) ilukirjandus-, publitsistika-, poliitika-, haridusalased jms kirjalikud teosed; 2) teaduslikud ja populaa...
ga, liivapritsi või klaashaaveltöötlusega ja seejärel töödelda 15-20% HNO3 pastaga või vannis, millele järgneb jääkide mahapesemine. Detailide pinnalt võib ka oksiidikihi eemaldada keemiliselt söövitamise teel 15-20% HNO3 + 1,5-3% HF lahuses, puhastada voolava vee all. 3. Keevitusprotseduuri spetsifikaat (pWPS) Keevitusprotseduuri spetsifikaadi tähis: TTÜ 001/12 Ettevalmistus- ja puhastusmeetod: käiamine WPAR nr: 001 Põhimaterjali tähistus: St5ps Tootja: MTÜ Uruk-Hai Materjali paksus: 5 + 5 mm Keevitusprotsess: 135 (MAG) Keevisõmbluse asend: PB Liite tüüp: FW Keevise ettevalmistuse visand Liite visand Keevituse järjestus Keevisprotsessi üksikasjad
Ülesanne 1: On antud infoallikas X, mille · statistiliselt sõltumatute tähtede pikkused on samad ja võrdsed = 1µsek · infoallika X elementaartähtede esinemiste tõenäosused on: a = 0,45 b = 0,15 c = 0,2 d = 0,2 Moodustada antud allikast piisavalt suur liitallikas ja kodeerida see liitallikas Sannon Fano koodiga. Kodeerida selle koodiga järjestus: abdbcbdacbdabcdacbcda Arvutada: a) Liht- ja liitallika entroopiad b) Liht- ja liitallika maksimaalsed entroopiad c) Liht- ja liitallika liiasused d) Infotekkekiirus allikast e) Arvutada koodi liiasus Lahendus: a) Lihtallika entroopia H(X): H(X) = - ja N = 4 H2(X) = -[0,45*log20,45 + 0,15*log20,15 + 2*(0,2*log20,2)] = (0,5184 0,4106 0,9288) = (1,8578) = 1,858 bitti b) Lihtallika maksimaalne entroopia Hmax(X): Hmax(X) = lognN = log24 = 2 c) Lihtallika liiasus U(X): U(X) = = 0,071*100% =...
20 03 2005 5 757 710 10 799 659 11 946 653 2006 5 819 614 11 484 233 11 263 986 2007 6 213 460 11 596 327 10 780 729 2008 6 045 730 11 575 644 8 653 541 2009 5 209 857 7 934 057 5 731 397 2010 5 905 985 9 628 920 7 762 544 2011 6 311 318 8 398 654 8 653 560 2012 5 649 269 9 942 711 10 328 884 Mehhiko Tai 3 001 974 2 483 043 TOOTJAD da Brasiilia Mehhiko Tai Venemaa Lõuna-Korea Hispaania USA 1 968 789 4 167 089 1 539 680 4 105 853 D Venemaa Hispaania TOOTMISMAHTUDE MUUTUS AASTATEL 2000-2012 20 0 00 0 00 20 12 TOOTMISMAHTUDE MUUTUS AASTATEL 2000-2012 2 01 1
Ei ole samaväärsed. 2. (A & B) C ja (¬A ¬B) C 2 1 3 2 4 1 ABC (A & B) C (¬A ¬B) C 111 1 1 1 1 1 0 0 0 1 1 110 1 1 1 1 0 0 0 0 1 0 101 1 0 0 1 1 0 1 1 1 1 100 1 0 0 0 0 0 1 1 0 0 011 0 0 1 1 1 1 1 0 1 1 010 0 0 1 0 0 1 1 0 0 0 001 0 0 0 1 1 1 1 1 1 1 000 0 0 0 0 0 1 1 1 0 0 Vastus. On samaväärsed. 3. (A B) & ¬(A & B) ja ¬(A B) 3 1 2 4 1 2 AB (A B) & ¬ (A & B) ¬ (A B) 11 1 1 1 0 0 1 1 1 0 1 1 1 10 1 1 0 1 1 1 0 0 1 1 0 0
saj.-st, nimeta peamised murrangupunktid ja nende põhjused 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 18.01.2013 Esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril 2013 Eesti arvestuslik rahvaarv 1 286 540, teatab Statistikaamet. Rahvaarvu kahanemist 2012. aastal mõjutas kõige enam....märkige kaks põhjust 1. 2 3. Analüüsi Eesti rhvastiku loomuikku iivet, nimeta sellise arengu põhjused Elussünnid Surmad Loomulik iive Sündimuse üldkordaja Suremuse üldkordaja Loomuliku iibe kordaja 2002 13 001 18 355 -5 354 9,57 13,51 -3,94 2003 13 036 18 152 -5 116 9,63 13,41 -3,78 2004 13 992 17 685 -3 693 10,37 13,11 -2,74 2005 14 350 17 316 -2 966 10,66 12,86 -2,20 Elussünnid Surmad Loomulik iive Sündimuse üldkordaja Suremuse üldkordaja Loomuliku iibe kordaja
Iseseisev töö nr 8 Astmaga lapse õendusabi Astma on krooniline hingamisteede haigus, mida põeb umbes 10% lastest. Haaratud on trahhea ja bronhid, põhjustades õhuvoolule ajutise takistuse. Haiguse peamiseks tunnuseks on hingamisteede põletik ning ülitundlikkus, mis mõjutab kogu trahheobroonhiaalsüüsteemi, avaldades kõige enam toimet väikestesse ning keskmise suurusega bronhidesse. Põletik toob kaasa trahhea ja bronhide sisepinna turse ning suurendab limaeritust, mille tagajärjeks on hingamisteede kitsenemine. Astmal on tugev geneetiline eelsoodumus (Abrahams 2006). Astma põhjustab lapsele vaeva ja kannatusi, sh ärevust ja hirmu ägedate haigushoogude ees, piirab eakohaseid tegevusi, paneb lapse end tundma eakaaslastest erinevana ja sunnib teda pikka aega ravimeid kasutama (Abrahams 2006). Haigusnähud: Väikelastel on esmassümptomiteks korduvad köhahood, eriti kehalisel pingutusel või ...
Astmaga lapse õendusabi Astma on krooniline hingamisteede haigus, mida põeb umbes 10% lastest. Haaratud on trahhea ja bronhid, põhjustades õhuvoolule ajutise takistuse. Haiguse peamiseks tunnuseks on hingamisteede põletik ning ülitundlikkus, mis mõjutab kogu trahheobroonhiaalsüüsteemi, avaldades kõige enam toimet väikestesse ning keskmise suurusega bronhidesse. Põletik toob kaasa trahhea ja bronhide sisepinna turse ning suurendab limaeritust, mille tagajärjeks on hingamisteede kitsenemine. Astmal on tugev geneetiline eelsoodumus (Abrahams 2006). Astma põhjustab lapsele vaeva ja kannatusi, sh ärevust ja hirmu ägedate haigushoogude ees, piirab eakohaseid tegevusi, paneb lapse end tundma eakaaslastest erinevana ja sunnib teda pikka aega ravimeid kasutama (Abrahams 2006). Haigusnähud: Väikelastel on esmassümptomiteks korduvad köhahood, eriti kehalisel pingutusel või külmakäes, ka öine k...
1.Mis on kümnendsüsteemi esimesed neli numbrijärku? Üks Kümme Sada Tuhat 2.Mis on kahendsüsteemi esimesed viis numbrijärku? 1 01 10 11 001 3. Mis on neljandsüsteemi suurim ja väikseim arv? Väikseim 0 Suurim 3 4. Mis on kuueteistkümnendsüsteemi suurim ja väikseim arv? Väiksem 0 ja suurim 9 5. Teisenda kahendsüsteemist, kümnendsüsteemi. (Korrutamine 0ga ei ole välja toodud, kuna vastus ikka 0) 10112 = (1x23)+(1x21)+(1x20)=8+2+1=1110 1010112 = (1x25)+(1x23)+(1x21)+(1x10)=32+8+2+1=4310 11101112 = (1x26)+(1x25)+(1x24)+(1x22) +(1x21) +(1x20)=64+32+16+4+2+1=11910
EGIPTUS Egiptus · Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, mida loetakse Lähis-Itta kuuluvaks. Egiptuse koosseisu kuulub ka Siinai poolsaar, mis asub Aasias. Egiptus piirneb Iisraeli, Liibüa ja Sudaaniga. Temast itta jääb Punane meri, põhja Vahemeri. · Egiptuse kogupindala on 1 001 450 km2 . · Pealinn on Kairo. · Riigikeeleks on Araabia keel. · Iseseisev 28. veebruarist 1922. Egiptuse lipp ja vapp Egiptuse ajalugu · 4000 aastat eKr moodustusid kaks riiki Niiluse jõe deltasse tekkis Alam-Egiptuse, jõe ülemjooksule aga Ülem-Egiptuse riik. 3000 aastat eKr rajas müütiline Ülem- Egiptuse kuningas Menes ehk Narmer esimese Vaaraode dünastia. Egiptus · Kaasaegse Egiptuse ajalugu algab aastal 1882, mil
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Avalikud ja konfidentsiaalsed andmed, privaatsus internetis Talis Tobreluts Tartu 2014 Tänapäevaste kommunikatsioonilahenduste kiire areng on viinud selleni, et igapäevaselt tekib üha enam töödeldavaid andmeid, mistõttu puututakse järjest aktiivsemalt kokku näiteks isikuandmete töötlemisest tulenevate riskidega. Seadus annab üldjuhul inimesele küllaltki suured õigused enda privaatsust kaitsta, kuid teatud juhtudel võib see olla keeruline või on isikuandmete avaldamine koguni põhjendatud. Sellele, mis on üldse isikuandmed ja millised riiklikud või rahvusvahelised seadused või normid tegelikult inimese privaatsust kaitsevad, otsib vastuseid käesolev essee. Millised on inimese võimalused oma privaatsust kaitsta? Esite...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
