Mictrocontroller Week 03 Numbering systems 1. Convert the decimal number 123.456 to the following formats, taking whole numbers and fractions into account. Show calculations. a) Binary Fractional part : Reading direction Integral part: Reading direction 0,456 x 2 = 0,912 0 123 / 2 = 61 1 0,912 x 2 = 1,812 1 61 / 2 = 30 1 0,812 x2 = 1,624 1 30 / 2 = 15 0 0,624 x 2 = 1,248 1 15 / 2 = 7 1 0,248 x 2 = 0,496 0 7/2=3 1 0,496 x 2 = 0,992 1 3/2=1 1 0 1 1 0 0 So 123.45610 = 0111 1011.0111 01002 b...
X1X 2 X 3 X 4 5. Leida vabaltvalitud viisil punktis 2 saadud MKNK-ga (loogiliselt) võrdne Täielik KNK Täieliku KNK leidmise meetod: nullide piirkonna kümnenednumbrile vastav kahendvektorile vastav kümnendnumber kahendvektor elementaardisjunktsioon 0 0000 X1 X 2 X 3 X 4 1 0001 X1 X 2 X 3 X 4 9 1001 X1 X 2 X 3 X 4 10 1010 X1 X 2 X 3 X 4 X X 2 X 3 X 4 X1 X 2 X 3 X 4 TKNK: (X1,X2,X3,X4)= ( X 1 X 2 X 3 X 4 )( 1 )( )( X1 X 2 X 3 X 4 ) 6. Shannoni disjunktiivne arendus
Mictrocontroller Week 03 Numbering systems 1. Convert the decimal number 123.456 to the following formats, taking whole numbers and fractions into account. Show calculations. a) binary b) hexadecimal c) base-5 d) BCD === 1. a) 0111 1011.0111 01002 b) 7B.7416 c) 443.2125 d) 0001 0010 0011.0100 0101 01102 === 2. Extend the following unsigned 8-bit binary numbers to their 16-bit equivalents and convert the result to hexadecimal. a) 011010112 b) 101101012 === 2. a) 006B b) 00B5 === 3. Extend the following signed two’s complement 8-bit binary numbers to their 16-bit equivalents and convert the result to hexadecimal. a) 011010112 b) 101101012 === 3. a) 006B b) FFB5 === Logic and arithmetic 4
2 0110 X 2-3 10-0 X 1010* X 1-00 X 00-- A5 1100 X 0-0- A6 2-3-3-4 0001 X -0-0 A7 3 1000 X --00 A8 000- X 3-4 -000 X 4 0000* X Impl
Signaalid on järjestatud ülevalt alla: A_TB, B_TB, C_IN, Y_TB, C_OUT_TB, T_SUB ja TEST_NR. Kõik numbrid on kümnendsüsteemis. Hetkel tehakse joonis 3 peal tehe 0 + 0 + 1, mille tulemuseks tuleb 1. Joonis 4 Liitmise simulatsioon 2.2 Lahutamine Joonis 5 peal on näha 4-biti lahutamis tehte sisendeid. Sisendid on A_TB, B_TB, C_IN_TB ja T_SUB. A_TB ja B_TB on 4-bitised, C_IN_TB ja T_SUB on 1-bitised. A_TB ja B_TB väärtused on 1, aga kuna need on 4-bitised, siis väärtus näeb välja 0001. C_IN_TB väärtus on 1 ja T_SUB väärtus on 1, mis näitab, et tegemist on lahumistehtega. Väljundid on Y_TB ja C_OUT_TB. Y_TB on 4-bitine ja lahutamise vastus. C_OUT_TB on 1-bitine ja näitab ülekannet. Kuna programmis lahutatakse iga bit eraldi, siis tuleb teha 9 tehet. 4-bitisest muutujast saab ükshaaval 1-biti kätte järgnevalt A_TB(0), A_TB(1) jne. Lisaks on programmis kasutusel lisa signaalid, kus hoian osade tehete vastuseid. Lisa
2 5 x 4-12 8 x 9 x 8-10 2 A1 10 x 8-12 4 x 12 x 2-3 5-13* 8 x 3 13* x 9-13* 4 x 12-13* 1 x A1 1000 10_0 x1 x 2 x 4 1010 A2 0001 0101 _ _01 x 3 x4 1001 1101 A3 0100 0101 _10_ x2 x 3 1100 1101 A4 1000 1001 1_0_ x1 x 3 1100 1101 2.1.2 Katteülesande lahendamine impl
Tallinna Tehnikaülikool Diskreetne Matemaatika KODUTÖÖ Teet Järv 123795 IATB 2012 1. Ülesanne Matrikli number on: 123795 16nd süsteemi teisendatuna on see: 1E393 Teisendades see 8-kohaliseks: 102328D1 <- siit saab ühtede piirkonna 1-de piirkond: 0,1,2,3,8,13 Viimaks jagan 11-ga: F30266 <- siit saab määramatuspiirkonna (mis pole juba ühtede piirkonnas) Määramatuspiirkond: 6,15 Seega oleks matriklinumbrile 123795 vastav 4-muutuja loogikafunktsioon oma numbr...
Näiteks on korrektne IP aadress 193.40.10.130 Järgneva paremaks mõistmiseks tuleb arvestada, et arvutites väljendatakse elementidele vastavaid arve kahendsüsteemis. Nii vastab ndites toodud IP numbrile kahendsüsteemis arv 193 . 40 . 10 . 13 1 Arvutivõrgud 1100 0001 0010 1000 0000 1010 0000 1101 IP aadressi esitamiseks on vaja nelja baiti ehk 32 bitti. Niisiis, IPv4 standard näeb ette 2^32 erineva aadressi kasutamise. IP aadresside klassid Ruutingu efektiivsemaks korraldamiseks on IP aadressid grupeeritud klassidesse. See teeb ruuterite konfigureerimise mugavamaks, kuna seadistamisel kirjeldatud reeglid toimivad kõigi vastavasse klassi kuuluvate IP aadresside jaoks. Tavaliselt kuulub klassi kahe astme jagu IP aadresse (4, 8, 16, 32 ..
ALKOHOLID Orgaanilises keemias on alkoholid aineklass, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (OH) seotud süsinikuaatomiga, millel pole teisi sidemeid hapnikuga, küll aga süsiniku või vesinikuga. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga 'ool'. Alkohol (keemilise nimetusega etanool või etüülalkohol) on joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Alkoholi manustamine põhjustab inimesel emotsionaalseid muutusi, taju, kõne, mälu, koordinatsiooni ja tasakaaluhäireid. Alkohol on kõige tugevama toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikes riikides legaalne. Alkoholid on rühm orgaanilisi keemilisi ühendeid, mille koostises on hüdroksüülrühm (OH). Seetõttu on tegemist polaarsete solventidega, mis lahustavad paljusid orgaanilisi ja anorgaanilisi saasteaineid. ...
PIHLAKAS Referaat SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 1. ERINEVAD PIHLAKAD...................................................................................................4 1.1 Harilik pihlakas.....................................................................................................4 1.2 Tuhkpihlakas.........................................................................................................6 1.3 Pooppuu................................................................................................................ 6 1.4 Pihlakate võrdlus...................................................................................................7 2. PIHLAKATE ERILISUS....................................................................................................9 2.1 Väike-Saadu...
Tallinna Ülikool EUROOPA METSANDUS Referaat Autor: Juhendaja: Sisukord 1. SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................3 2. EUROOPA METSANDUSSTRATEEGIA: ÜLDINE RAAMISTIK............................................................5 1. METSADE TÄHTSUS EUROOPA LIIDUS....................................................................................................6 3. METSARESSURSID JA NENDE KASUTAMINE EUROOPAS..................................................................9 4. PÕHJA- JA LÄÄNEMERE MAAD MAJANDAVAD METSI SÄÄSTLIKULT...................................... 12 5. EUROOPA MAADES SUURENEB METSANDE PIDALA........................................................................14 6. ÕIGUSLIK ALUS.......................................................
Seega saame, et number üheksale vastab kahendkodeeritud kümnendsüsteemis 1001. Mitme kohale arv kodeeritakse kümnend koodis kuid iga selle number esitatakse kahend koodis. Näide: 925,86710=100100100101.1000011001118421 1.6. Kahendkodeeritud kümnendsüsteemid 2421 ja liiaga 3 Kümnend Kahendkodeeritu kümnendsüsteemid arvud 8421 2421 liiaga 3 0 0000 0000 0011 1 0001 0001 0100 2 0010 0010 0101 3 0011 0011 0110 4 0100 0100 0111 5 0101 1011 1000 6 0110 1100 1001 7 0111 1101 1010 8 1000 1110 1011
Seega saame, et number üheksale vastab kahendkodeeritud kümnendsüsteemis 1001. Mitme kohale arv kodeeritakse kümnend koodis kuid iga selle number esitatakse kahend koodis. Näide: 925,86710=100100100101.1000011001118421 1.6. Kahendkodeeritud kümnendsüsteemid 2421 ja liiaga 3 Kümnend Kahendkodeeritu kümnendsüsteemid arvud 8421 2421 liiaga 3 0 0000 0000 0011 1 0001 0001 0100 2 0010 0010 0101 3 0011 0011 0110 4 0100 0100 0111 5 0101 1011 1000 6 0110 1100 1001 7 0111 1101 1010 8 1000 1110 1011
Karnaugh' kaardiga saadud MDNK f = x1x2x3Vx1 x 2 x3 V x1 x2 x 4 V x1 x3 x 4 MKNK-st teisendatud MDNK f1 = x1 x 2 x3 V x1x2x3V x1 x3 x 4 Vx2x3 x 4 V x1 x2 x 4 Võrdlen MKNK-st lihtsustatud DNK ja McCluskey' meetodiga saadud MDNK tõeväärtustabeleid, et teada saada kas disjunktsioonkuju avaldised on loogiselt võrdsed. Loogiliselt võrdsed funktsioonid väljastavad iga argumentvektori korral võrdsed väärtused. x1x2x3x4 Funktsioon f Funktsioon f1 0000 1 1 0001 1 1 0010 0 0 0011 0 0 0100 0 0 0101 0 0 0110 1 1 0111 1 1 1000 0 0 1001 1 1 1010 0 0 1011 1 1 1100 0 0 1101 1 1 1110 0 0 1111 0 0
Raamatupidamise aastaaruanne koosneb bilansist, kasumiaruandest, rahakäibe aruandest, tegevusaruandest ja lisadest, mis on kooskõlas EV Raamatupidamise seadusega. Järgmisel skeemil on kujutatud peamiste finantsaruannete omavahelised seosed: Seisundi Perioodi aruanded Seisundi aruanne aruanne BILANSS KASUMIARUANNE BILANSS seisuga 0001 a. seisuga 31.12.0 31.12.0001 0000 RAHAKÄIBEARUANNE 0001 a. Nende finantsaruannete matemaatiline sisu on väljendatav järgmiste lihtsate valemitega, mis põhinevad raamatupidamisdokumentide kahekordsele kirjendamisele. 1. Raamatupidamisbilanss või finantsseisundi aruanne: KOHUSTUSED + OMAKAPITAL = VARAD 2
Teisendamine kahendsüsteemist kuueteistkümnendsüsteemi ja vastupidi toimub analoogselt eespool kirjeldatule. Ainus erinevus on see, et kahendarvud võetakse nelikutena. Näiteks: 516 = 01012, 816 = 10002 ja F16 = 11112. Siis 110101011110002 = 357816 ja a16 a2 a16 a2 0 0000 8 1000 43A8D16 = (0)10000111010100011012. 1 0001 9 1001 2 0010 A 1010 Ülesanded 3 0011 B 1011 4 0100 C 1100 1. Teisenda järgmised kahendsüsteemi arvud 5 0101 D 1101 kaheksand- ja kuueteistkümnendsüsteemi 6 0110 E 1110
betoonisegudes, jalgtee katteks, talvel teepuisteks, filtriliivaks, fraktsioon 2,0 - 6,0 mm toalilledele, akvaariumidesse; Kuivliiv väljastatakse 25 ning 1000 kg. kottides Kuivliiva nõuetele vastavuse tõendamine. AS Silikaat omab 31. mail 2004.a. välja antud tootmisohje sertifikaati 1403 - CPD - 0001, mis teeb kindlaks, et Männiku karjääri kvartsliivad 0/4 Gf85/CF/f3, 0/2 Gf85/MF/f3, 0/2 Gf85/CF/f3, 0/1 Gf85/CF/f3 mis on ette nähtud kasutamiseks betoonide täitematerjalina ja on toodetud AS Silikaat Männiku´liivakarjääris Tallinnas on läbinud algsed tüübikatsetused ja tootmisohjele. Sertifikaat tõendab, et kõik standardi EVS EN 12620:2003
x2 00 1 0 - 1 01 0 0 0 0 11 - - - 1 10 0 1 1 - MDNK ¿ f ( x 1 … x 4 )=´x 1 ´x 2 x´ 4 V x 1 x 4 V x 1 x3 MKNK McCluskey meetodi abil: Indeks Intervall Märge Indeks Intervallid Märge Indeks Intervall Märge 0 - 0-1 - 0-1-1-2 - 1 0001 (1) x 1-2 00-1* x 1-2-2-3 0--1* A3 0100 (4) x 0-01 x 01-- A4 1000 (8) x 010- x -10-* A5 2 0011* (3) x 01-0 x 2-3-3-4 -1-1 A6 0101 (5) x -100* x
kaardiga ning MDNK McCluskey’ meetodiga. MKNK MKNK: f ( x 1 x 2 x3 x 4 ) =¿ ( x1 v x4 )( ´x 1 v ´x 3 v ´x 4 ) 1,3, 4∗,5∗, 6∗, 7∗, 8∗, 9, 10,12∗, 13,14∗¿ 1 MDNK f ( x1 x 2 x 3 x 4 )=Σ ¿ inde laiend. 1de K 2-sed K? 4-sed K? x pk. ? interv. inter. 0 00-1 K 0--1 A 1 0001 K -001 K --01 1 0100* K 0-01 K 01-- A 1000* K 010- K -10- 2 01-0 K -1-0 A -100 K 1-0- 3 100- K 1--0 A 10-0 K 4
püsimälu (EEPROM-electrically sisendsignaalist säilitab triger sealt. Nihkega ehk jadaregister - 9.Koodimuundur: Teisendab erasable programmable read only endise oleku või muudab seda trigerid ühendatud omavahel näiteks 2nd koodi 10nd koodiks. memory). hüppeliselt. Trigeril tavaliselt 2 nihkeahelaga. Nihe paremale on B3B2B1B0 > D1D0 1101 > 0001 12.Käsu täitmine protsessoris väljundit: otsene ja invertne. madalamate bittide suunas ja 0011 Käsu täitmiseks peab protsessor Kasutatakse mäluelementidena vasupidi. Arvu nihutamine 10.Komparaator pöörduma mälu poole, lugema registrites, loendurites jne. paremale tähendab ta jagamist (võrdlusskeem)
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Kateriina Ehapalu TH1 ÖKOTURISM Referaat Juhendaja: Airi Noppel Pärnu 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Ökoturism on aina suuremat populaarsust koguv turimisviis maailmas, mille on tinginud vajadus hoida loodus- ja kultuuripärandit ning samaaegselt ka toetada kohalike elanike heaolu. Antud referaat keskendub ökoturismi ja -turisti olemuse selgitamisele. Uurimise alla tuleb ökomärgistus ja selle eesmärk. Referaadiga püütakse leida ökoturismi positiivsed jooned ja tugevused ning analüüsida ka kitsaskohti. Samuti püütakse leida viise, kuidas saaks turunduse abil muuta ökoturismi populaarsemaks ning mis on selle erinevad võimalused. Uurimisülesanded, millele antud referaadis keskendutakse: · selgitada ökotursimi o...
McCluskey meetod 1 1 1 0 1 Indeks Intervall Indeks Intervall M Indeks Intervall M 1 1 1 1 0 0 0000* X 0-1 000- X 0-1-1-2 0-0- A8 X 0-00 X 1-2-2-3 - - 1 0001 -000 0100 X A1 2-3-3-4 - - 1000 X 1-2 00-1 A2 2 0011* X 0-01 X 0110* 01-0 X A3 3 x1 x0101 2 x3 xX4 MDNK MKNK
30 Digitaalarvuti toimimise üldpõhimõtted, koodid 10-nd Otsekood 1-st 2-s BCD 9-s 10-s süst. MSB....LSB comp. compl. compl. compl. 0 00000 11111 00000 0000 0000 1001 1001 +1 1 00001 11110 11111 0000 0001 1001 1000 +1 2 00010 11101 11110 0000 0010 1001 0111 +1 3 00011 11100 11101 0000 0011 1001 0110 +1 9 01001 10110 10111 0000 1001 1001 0000 +1 35 10011 01100 01101 0011 0101 0110 0100 +1 Toomas Ruuben
x 1 00 01 11 10 a 00 0 1 3 2 x1 = 0 5-muutuja Karnaugh' kaart 0 1 3 2 k 0000 0001 0011 0010 x1 = 1 ( kolmemõõtmeline ! ) i 0 000 001 011 010 n 01 4 5 7 6 4 5 7 6 h
Raamatupidamise aastaaruanne koosneb bilansist, kasumiaruandest, rahakäibe aruandest, tegevusaruandest ja lisadest, mis on kooskõlas EV Raamatupidamise seadusega. Järgmisel skeemil on kujutatud peamiste finantsaruannete omavahelised seosed: Seisundi Perioodi aruanded Seisundi aruanne aruanne BILANSS KASUMIARUANNE BILANSS seisuga 0001 a. seisuga 31.12.0 31.12.0001 0000 RAHAKÄIBEARUANNE 0001 a. Nende finantsaruannete matemaatiline sisu on väljendatav järgmiste lihtsate valemitega, mis põhinevad raamatupidamisdokumentide kahekordsele kirjendamisele. 1. Raamatupidamisbilanss või finantsseisundi aruanne: KOHUSTUSED + OMAKAPITAL = VARAD 2
Raamatupidamise aastaaruanne koosneb bilansist, kasumiaruandest, rahakäibe aruandest, tegevusaruandest ja lisadest, mis on kooskõlas EV Raamatupidamise seadusega. Järgmisel skeemil on kujutatud peamiste finantsaruannete omavahelised seosed: Seisundi Perioodi aruanded Seisundi aruanne aruanne BILANSS KASUMIARUANNE BILANSS seisuga 0001 a. seisuga 31.12.0 31.12.0001 0000 RAHAKÄIBEARUANNE 0001 a. Nende finantsaruannete matemaatiline sisu on väljendatav järgmiste lihtsate valemitega, mis põhinevad raamatupidamisdokumentide kahekordsele kirjendamisele. 1. Raamatupidamisbilanss või finantsseisundi aruanne: KOHUSTUSED + OMAKAPITAL = VARAD 2
Raamatupidamise aastaaruanne koosneb bilansist, kasumiaruandest, rahakäibe aruandest, tegevusaruandest ja lisadest, mis on kooskõlas EV Raamatupidamise seadusega. Järgmisel skeemil on kujutatud peamiste finantsaruannete omavahelised seosed: Seisundi Perioodi aruanded Seisundi aruanne aruanne BILANSS KASUMIARUANNE BILANSS seisuga 0001 a. seisuga 31.12.0 31.12.0001 0000 RAHAKÄIBEARUANNE 0001 a. Nende finantsaruannete matemaatiline sisu on väljendatav järgmiste lihtsate valemitega, mis põhinevad raamatupidamisdokumentide kahekordsele kirjendamisele. 1. Raamatupidamisbilanss või finantsseisundi aruanne: KOHUSTUSED + OMAKAPITAL = VARAD 2
E 1110 14 -2 6 0110 6 +6 D 1101 13 -3 5 0101 5 +5 C 1100 12 -4 4 0100 4 +4 B 1011 11 -5 3 0011 3 +3 A 1010 10 -6 2 0010 2 +2 9 1001 9 -7 1 0001 1 +1 0 Tabel 4.4.1: Arvude 8 1000 8 -8 0 0000 0 esitamine protsessoris D (1) D (1) D (2) D (2)
(CRC-rehkendus ei vasta praegu reaalstele pakettidele naeratab) Millise aadressiga seadmele on see pakett mõeldud? V: 1100011 10.test Aritmeetikatehted 1) IEEE standardile vastav 32-bitine ujukomaarv on arvuti mälus kujul 0100 0011 1110 0000 0000 0000 0000 0000.Kirjuta see arv kümnendkoodis s.t tavapärasel kujul. V: 448.000 2) IEEE standardile vastav topelt täpsusega (64-bitine) ujukomaarv on arvuti mälus kujul 1100 0001 0000 1011 0000 0000 0000 0000 0000 0000 0000 0000 0000 0000 0000 0000.Kirjuta see arv kümnendkoodis s.t tavapärasel kujul. V: -221184,000 3) Korrutades kahte arvu (mõlemad kahe täiendkujul) Sign-extention algoritmi järgi, teeme alljärgnevad tehted: -----10101 ----*01010 ----------------------- Vastus 111110101 00000000 1110101 000000 + ----------------------- 1110010010 V: 0000000000 4) Korrutades kahte arvu (mõlemad kahe täiendkujul) Sign-extention algoritmi
1. ÜLDINE KOMMUNIKATSIOONI MUDEL Kommunikatsioonisüsteemi eesmärgiks on infovahetus kahe olemi vahel. Allikas saatja edastaja vastuvõtja sihtpunkt. Allikaks on olema, mis genereerib info, et see kuskile edastada. Saatja on seade, mis kodeerib allika poolt genereeritud signaali. Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMI ÜLESANDED ·· Ülekandesüsteemi mõistlik kasutamine/koormamine; ·· liidestus (kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk); ·· Signaalide genereerimine(edastamine) (...
Jõgeva maakonna vallad Sündinud Vald ettevõtted Jõgeva vald 5 Kasepää vald 3 Pajusi vald 1 Pala vald 4 Palamuse vald 3 Puurmani vald 3 Põltsamaa vald 4 Saare vald 0 Tabivere vald 6 Torma vald 3 10 32 kesk loodud ettevõtete arv ühe valla koht 3.2 Põlva maakonna vallad ...
Turvalisuse tagamiseks kasutatakse SNMP sõnumite krüpteerimist DES-iga ning autentimiseks kaasut. Salajast võtit ning räsifunktsiooni. ))) 60. SÜNKRONISEERIMINE, ASÜNKROON- JA SÜNKROONEDASTUS ==> Asünkroonülekanne - Andmete edastusviis, kus edastatakse üks märk korraga ja ajavahemik kahe märgi edastamise vahel on ebaühtlane. Algus bitt ja lõpubitt annavad arvutile teada, millal märgi edastus algab ja millal lõpeb. Nt: A "0100 0001" saab "1 0100 0001 0" , lisa üks (või null, olenevalt paarsus bitil). /// Seda ülekandemeetodit kasutatakse kui andmeid saadetakse katkendlikult mitte ühe jadana. ==> Sünkroonedastuse korral edastatakse mitte üksikuid märke, vaid terveid stringe. See on kiirem, aga ka kallim tehnoloogia. Lisaks tuleb tegeleda ka signaalide sünkroniseerimisega, et edastus toimuks samal ajal, kui kasutatakse sünkroonset ühendust. St. mõlemad osapooled peavad käima samas taktis, sama kella järgi
Turvalisuse tagamiseks kasutatakse SNMP sõnumite krüpteerimist DES-iga ning autentimiseks kaasut. Salajast võtit ning räsifunktsiooni. 60. Sünkroniseerimine, asünkroon- ja sünkroonedastus Asünkroonülekanne - Andmete edastusviis, kus edastatakse üks märk korraga ja ajavahemik kahe märgi edastamise vahel on ebaühtlane. Algus bitt ja lõpubitt annavad arvutile teada, millal märgi edastus algab ja millal lõpeb. Nt: A "0100 0001" saab "1 0100 0001 0" , lisa üks (või null, olenevalt paarsus bitil). Seda ülekandemeetodit kasutatakse kui andmeid saadetakse katkendlikult mitte ühe jadana. Sünkroonedastuse korral edastatakse mitte üksikuid märke, vaid terveid stringe. See on kiirem, aga ka kallim tehnoloogia. Lisaks tuleb tegeleda ka signaalide sünkroniseerimisega, et edastus toimuks samal ajal, kui kasutatakse sünkroonset ühendust. St. mõlemad osapooled peavad käima samas taktis, sama kella järgi. /////
valitakse minimaalne alamhulk lihtimplikantidest, mis võimaldavad katta antud funktsiooni ühtede piirkonna (s.o. tüüpiline katteülesanne). 18 Näide f(x1 ,x2 ,x3, x4 ) = (0,1,2,5,6,7,8,9,10,14) 1 · 1.etapp - lihtimplikantide hulga leidmine Indeks Intervall Märge Indeks Intervall Märge Indeks Intervall Märge 0 0000 x 0-1 000- x 0-1-1-2 -00- A4 1 0001 x 00-0 x -0-0 A5 0010 x -000 x 1-2-2-3 --10 A6 1000 x 1-2 0-01 A1 2 0101 x -001 x 0110 x 0-10 x 1001 x -010 x 1010 x 100- x
t. valitakse minimaalne alamhulk lihtimplikantidest, mis võimaldavad katta antud funktsiooni ühtede piirkonna (s.o. tüüpiline katteülesanne). Näide f(x1 ,x2 ,x3, x4 ) = (0,1,2,5,6,7,8,9,10,14) 1 1.etapp - lihtimplikantide hulga leidmine Indeks Intervall Märge Indeks Intervall Märge Indeks Intervall Märge 0 0000 x 0-1 000- x 0-1-1-2 -00- A4 1 0001 x 00-0 x -0-0 A5 0010 x -000 x 1-2-2-3 --10 A6 1000 x 1-2 0-01 A1 2 0101 x -001 x 0110 x 0-10 x 1001 x -010 x 1010 x 100- x
6) Kui II hääletusvaar ei õnnestu, samal päeval III hääletusvoor 7) Kui ka III hääletusvoor kukub läbi, kutsutakse kokku Valimiskogu Probleemi: kandidaadid valitakse lühidalt enne esimest hääletust V Valmiskogu PS § 79 lg 5 Liikmed: Riigikogu liikmed, KOV esindajad (igast vähemalt 1) Valimiskogu koosseis: VPVS § 22 lg 2, 41 – kuni KOV 10 000 elanikul 1 esindaja 10 0001 - 50 000 2 esindajat 50 001- 100 000 elanikku 4 esindajat rohkem kui 100 001 esindajat siis 10 2016. aastal oli valimiskogus 335 liiget (101 RK ja 234 KOV-idest) VI Valimismenetlus valimiskogus 1) Saavad edasi 2 kandidaati Riigikogust (PS § 79 lg 6) 2) Täiendav kandidaatide ülesseadmine (PS § 79 lg 6) 3) I hääletusvoor (PS § 79 lg 7 lause 1)
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalifüüsika ja -keemia 2008 Sisukord 1. MATERJALIDE TÄHTSUS ..................................................................................................... 7 1.1. Sissejuhatus ............................................................................................................... 7 1.2. Materjaliteadus ja materjalitehnoloogia................................................................... 8 1.3. Materjalide klassifikatsioon. ...................................................................................... 9 1.3.1. Metallid.............................................................................................................. 9 1.3.2. Keraamika ........................................................................................................ 10 1.3.3. Komposiidid .......
1. Põhimõisted 1.1 Riist- ja tarkvara, infotehnoloogia Andmed (ingl. data) mittestruktuursed faktid ja numbrid. Info ehk informatsioon (ingl. information) ka teave on struktuursed andmed, mida info valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on arvutustehni...
x 1 00 01 11 10 x x 00 0 1 3 2 x x 5 6 00 01 11 10 00 01 11 10 00 01 11 10 00 01 11 10 0 0 1 3 2 0000 0001 0011 0010 3 4 0 1 3 2 16 17 19 18 48 49 51 50 32 33 35 34 000 001 011 010 00 000000 000001 000011 000010 010000 010001 110000 100000 100001
Pin(s) Function HOLD 1 to 4 These pins set the Unit’s node address using the DIP switch pins as DR 1 2 4 8 (labeled binary digits. (1 = ON) ON 1, 2, 4, 0: 0000 1: 0001 2: 0010 3: 0011 and 8) 4: 0100 5: 0101 6: 0110 7: 0111 8: 1000 9: 1001 10: 1010 11: 1011 SW1 12: 1100 13: 1101 14: 1110 15: 1111
Tallinna linnakohus "....."..........................a. Liivalaia 24, Tallinn, 10118 Hageja: Melson OÜ, registrikood 10056759 Mustamäe 987, Tallinn, 10789 Kostja: AS MOG (likvideerimisel) Likvideerija Valter Toop Tähe 897, Tallinn, 10678 Vastuhagi (tsiviilasjas nr.45-8865/99) kohustise täitmise nõudes. Hagihind 30 000.- krooni Hageja Melson OÜ (rentnik) ja kostja AS MOG (rendileandja) sõlmisid 02.01.1997.a. rendilepingu nr. 0001, mille kohaselt kostja andis ja hageja võttis rendile sõiduauto Volvo 460 GLE, registreerimisnumber 666 MMM. Rendileping astus jõusse 02.01.97. ja kehtivuse tähtaeg kuni 31.12.97. Vastavalt rendilepingu punktile 4.5. hinnati rendivara väärtuseks 150 000 .- krooni. Vastavalt rendilepingu punktile 4.6. kohustus hageja (rentnik) tasuma kostjale (rendileandjale) igakuuliselt renditasu koos intressidega kokku 10 000.- krooni. Kokku kuulus tasumisele renditasu 120 000
kuuluvad funktsionaalselt ALU juurde. 3 · dekooder (Decoder) võimaldab identifitseerida sisendis olevat kahendkoodi. N-sisendilisel dekoodril on nn. täieliku dekoodri korral kuni 2n väljundit. Dekooder on lihtsasti koostatav ja- elementidest. Sõltuvalt sisendkoodist on ainult ühel väljunditest signaal 1, ülejäänutel signaal 0. · koodimuundur (Code Converter) Teisendab näiteks 2nd koodi 10nd koodiks. B3B2B1B0 > D1D0 1101 > 0001 0011 Enamkasutatavaid järjestikskeeme · trigerid (Flip/flop, latch) triger on elementaarne salvestuselement, millel on kaks stabiilset olekut. Ühele olekule omistatakse leppeliselt kahendväärtus 1, teisele olekule 0. Erinevalt loogikaelementidest ei sõltu trigeri olek mingil hetkel mitte ainult sisendite väärtustest sellel hetkel, vaid olulisemad on hoopis trigeri endine olek ja eelmised sisendiväärtused. Latch triger koosneb VÕI-EI- elementidest (NOR). Kui triger on ühes oma
personal computer. Altair Altair was one of the first successfully sold personal computer kits for do-it-yourself computing fans. No monitor, no keyboard. Keyboard and cassette drive can be added. Oscilloscope can be attached to be used as a display. Railway Express loses Ed Robert's only prototype Altair computer, en route to New York for review and photography for publishing by Popular Electronics. Les Solomon, publisher of Popular Electronics, receives Altair number 0001. Lauren Solomon, 12 year old daughter of Les Solomon, publisher of Popular Electronics, suggests the name "Altair" for Ed Robert's new microcomputer. Altair was the name of where Star Trek's Enterprise was going that night on TV. Popular Electronics publishes an article by MITS announcing the Altair 8800 computer for US$439 in kit form. It uses the Intel 8080 processor. The Altair pictured on the cover of the magazine is actually a mock-up, as an actual computer was not available.
viidatava andmeobjekti tüübi. Lisaks dünaamilistele muutujatele võib viit viidata ka harilike muutujate peale. Viitmuutuja väärtus võib olla üks kolmest võimalikust: 1) viit on väärtustamata ja väärtus on juhuslik suurus; 2) väärtuseks on omistatud mäluaadress; 3) väärtuseks on omistatud "TÜHI VÄÄRTUS". Vaatame järgnevat tabelit: Aadress Muutujanimi Tüüp Väärtus +-----------------------------------------+ | 0001 A Täisarv 5 | | 0003 B Täisarv 2 | | 0005 VA Viit TÜHI | | 0009 VB Viit 0003 | | ... | +-----------------------------------------+ Meil on defineeritud kaks täisarvulist muutujat ja kaks viitmuutujat. Esimesele viidale VA on omistatud väärtuseks "TÜHI", mis tähendab, et see viit ei viita mitte millelegi. Harilikult on
kirjeldamisel peab määrama ka selle poolt viidatava andmeobjekti tüübi. Lisaks dünaamilistele muutujatele võib viit viidata ka harilike muutujate peale. Viitmuutuja väärtus võib olla üks kolmest võimalikust: 1) viit on väärtustamata ja väärtus on juhuslik suurus; 2) väärtuseks on omistatud mäluaadress; 3) väärtuseks on omistatud "TÜHI VÄÄRTUS". Vaatame järgnevat tabelit: Aadress Muutujanimi Tüüp Väärtus +-----------------------------------------+ | 0001 A Täisarv 5 | | 0003 B Täisarv 2 | | 0005 VA Viit TÜHI | | 0009 VB Viit 0003 | | ... | +-----------------------------------------+ Meil on defineeritud kaks täisarvulist muutujat ja kaks viitmuutujat. Esimesele viidale VA on omistatud väärtuseks "TÜHI", mis tähendab, et see viit ei viita mitte millelegi
Investor's Handbook A Legal Guide to Business in Georgia · Start Up · Privatization · Labor Legislation February 2011 1st Edition 1 CYAN MAGENTA YELLOW BLACK 1 This brochure is a publication by the Georgian National Investment Agency (GNIA) and was prepared by Georgian law firm Mgaloblishvili, Kipiani, Dzidziguri (MKD). The Brochure is intended to be a general guidance on start up, privatization and labor relations. It is thus not expected to be a substitute for detailed research or exercise of professional judgment on above mentioned topics. Companies and individuals operating in Georgia or planning to operate, are strongly advised to obtain current and detailed information from experienced professionals. None of the organizations mentioned above, nor their members, employees o...
Tööajatabel [1] Tööpäevad Jaak Joosep Kokku 10/1/2005 ### 10/2/2005 ### ### 1. Leia iga päeva kohta töötatud tundide 10/3/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut. 10/4/2005 ### ### ### 2. Leia iga töötaja kohta töötatud tundid 10/5/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut (näidata 10/6/2005 ### ### 10/7/2005 ### ### 10/8/2005 ### ### ### 10/9/2005 ### ### ### 10/10/2005 ### ### 10/11/2005 ### ### ### 10/12/2005 ### ### ### 10/13/2005 ### ### 10/14/2005 ### ### Viidatud allikad 10/15/2005 ### ### ### [1] H. Sarv, „Ajatabel palkadega,“ 200 10/16/2005 ### ### ### 18...
Analog Interfacing to Embedded Microprocessors Real World Design Analog Interfacing to Embedded Microprocessors Real World Design Stuart Ball Boston Oxford Auckland Johannesburg Melbourne New Delhi Newnes is an imprint of Butterworth–Heinemann. Copyright © 2001 by Butterworth–Heinemann A member of the Reed Elsevier group All rights reserved. No part of this publication may be reproduced, stored in a retrieval system, or transmitted in any form or by any means, electronic, mechanical, photocopying, recording, or otherwise, without the prior written permission of the publisher. Recognizing the importance of preserving what has been written, Butterworth–Heinemann prints its books on acid-free paper whenever possible. Library of Congress Cataloging-in-Publication Data Ball, Stuart R., 1956– Analog interfacing to embedded microprocessors : real world design / Stuart Ball. p. cm. ISBN 0-7506-7339-7 (pbk...
WINDOWS OUTSIDE Версия 1.00 С пожеланиями обращайтесь по адресу [email protected]. © skruks, 2013 Каждый имеет право воспроизводить, распространять и/или вносить изменения в настоящий Документ в соответствии с условиями GNU Free Documentation License, Версией 1.3 или любой более поздней версией, опубликованной Free Software Foundation; данный Документ не содержит Неизменяемых разделов, не содержит Текста, помещаемого на первой странице обложки и не содежит Текста, помещаемого на последней страницы обложки. Копия лицензионного соглашения размещена по адресу: www.gnu.org/copyleft/fdl.html. Неофициальный перевод данного соглашения на русский язык: ru.wikipedia.org/wiki/Википедия:Текст_лицензии_GNU_Free_Docume ntation_License_1.3 О книге Красным шрифтом указана информация, которая является кандидатом на удаление в следующих версиях книги. Сокр...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
