Bilanss Ülesanne 1 Varian Varad Kohustused Omakapital t 1 109 600 25 900 83700 2 1 890 000 1301000 589 000 3 882100 390 600 491 500 4 51 900 10800 41 100 5 132300 79 400 52 900 6 842 700 915 600 -72900 Ülesanne 2 Mis alljärgnevast kuulub varade, kohustuste või omakapitali hulka (v,k,o)? (v) Sõiduauto (v) Büroohoone (v) Raha kassas (k) Laekunud ettemaks ostjatelt (o) Kohustuslik reservkapital (o) Aruandeaasta kasum (v) Ostetud kaubamärk (o) Võlad tarnijatele
- II 1852 . , . , , . Click to edit Master text styles Second level - Third level Fourth level Fifth level - 3 000 000 : 15 000 , 12 000 , 600 000 , 600 000 , 1 000 000 , 224 000 .
EESTI AJALOO PÖÖRDEPUNKTID 1. Tabeli analüüs. Eesti rahvaarvu muutumine 13.–18. sajandil. Aeg Ligikaudne arv 13. sajandi keskpaik 150 000 14. sajandi keskpaik 100 000 16. sajandi keskpaik 300 000-400 000 17. sajandi I pool 120 000-140 000 1695 350 000-400 000 1712 150 000-170 000 18. sajandi keskpaik 500 000 1.1. Nimetage kaks üldist põhjust, millest on tingitud rahvaarvu vähenemised 13.–18. sajandil. a) sõjad, surmatoovad haigused b) arstiabi kehv kättesaadavus 1.2. Millised Eesti ajaloo pöördelised sündmused on põhjustanud suuremaid rahvaarvu vähenemisi? Valige üks pöördeline sündmus ja selgitage, kuidas see mõjutas rahvaarvu vähenemist.
tasumata kupongmaksed investoritele üle kanda võlakirja kustutamisel (st 8 aasta pärast). Ülejäänud maksed toimuvad aga esialgse leppe kohaselt. a. Leidke, kui palju Teie investorina kandsite päeva jooksul kahju juhul, kui arvestades kõrgenenud riskitaset on investorite oodatav tulu võlakirjadelt hetkeliselt tõusnud 16%-ni aastas. Kupongivõlakirja nimiväärtus= 1 000 000€ t=8 aastat Kupongiintress 5% aastas (makstakse 1x aastas) Oodatav tulu= 8% aastas 0 1 2 3 4 5 6 7 8 Stenaarium 1: Kõik läheb plaanipäraselt, ei tule ootamatusi. Võttes aluseks kupongiintresside maksmise, saan, et 5% aastas oleks 5%* 1 000 000€=50 000€ CF 1 FV t V= r × 1− ( t + ( 1+ r ) ( 1+r )t )
2. Ülevaade ettevõttest Kaevandamiseinfo OÜ 2.1. Ettevõtte eesmärk Loodava ettevõtte eesmärgiks on aidata leida maavarade kaevandmisega seotud ettevõttetele kliente. Teenus on mõeldud kaevandustehnoloogiat tootvatele, kaevandavatele kui ka teistele antud valdkonnas tegelevatele ettevõtetele. 2.2. Ettevõtte loomine Ettevõte luuakse IT-spetsialistide, turundusspetsialistide ja mäendusspetsialistide koostöös. Ettevõtte finantsallikaks on pangalaenuga kaetud 50 000 euro suurune investeering, mille abil soetatakse konkurentsivõimeline tehnika, hangitakse infot ja kliente. Eelnevalt ettevõtte omanikel ettevõttesse investeeritav vara puudub. 2.3. SWOT analüüs Projekti tegemise käigus töötati välja ka SWOT analüüs (vt Tabel 1), mille tulemusena selgus, et ettevõttel on mõistlik pöörata tähelepanu ettevõtte toimimise oskuste lihvimisele, tööstusettevõtetele kui klientidele ning informatsiooni kvaliteedile ning kättesaadavuse kiirusele.
juriidiline õigus vara ja kohustuse tasaarvlemiseks ning on tõenäoline, et ta seda õigust kasutab. See eeldab, et ettevõtted on sõlminud kirjalikud lepingu tasaarvlemiseks. Omakapital (netovara) võrdub algselt omanike poolt investeeritud kapitaliga (omakapital, aktsiakapital), raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustiste vahe bilansipäeva seisuga. Kui netovara on alla: - poole aktsiakapitalist (osakapitalist) - 25 000 eurot (2500 eurot) Siis vastavamalt äriseadustikule tuleb omanikel otsustad kas - vähendada aktsia- või osakapitali - esitada pankrotiavaldus - likvideerida ettevõte - täiendav investeering - ühineda või ümber kujundada Majandustehingute mõju bilansikirjetele: 1. Vara (aktiva) ka kapital (passiva) suureneb ühe ja sama summa võrre. Bilansi aktiva üldsumma ja passiva üldsumma suureneb (bilansimaht suureneb). 2
Laboratoorne töö nr. 2 "Mõõtmised topograafilisel kaardil I" 1.1 Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused mõõtesirkli ja põikjoonelise mõõtkava abil. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000 kaardilehel? Joonestada põikjooneline mõõtkava ja näidata sellel mõõtkavas 1:50 000 joonte pikkused. Tulemused kanda tabelisse. Vastused (tabel 1.1): Joon Joone pikkus 1:25 000 (m) 1:10 000 (m) 1:50 000 (m) 1:2000 (m) kaardil (cm) 1-2 2,7 675 270 1350 54 2-3 4,3 1075 430 2150 86 3-1 5,6 1400 560 2800 112 Joonis 1.1 (põikjooneline mõõtkava 1: 50 000 joonte pikkustega) 1
Laboratoorne töö nr. 2 “Mõõtmised topograafilisel kaardil I” 1.1 Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused mõõtesirkli ja põikjoonelise mõõtkava abil. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000 kaardilehel? Joonestada põikjooneline mõõtkava ja näidata sellel mõõtkavas 1:50 000 joonte pikkused. Tulemused kanda tabelisse. Vastused (tabel 1.1): Joon Joone pikkus 1:25 000 (m) 1:10 000 (m) 1:50 000 (m) 1:2000 (m) kaardil (cm) 1-2 2,7 675 270 1350 54 2-3 4,3 1075 430 2150 86 3-1 5,6 1400 560 2800 112 Joonis 1.1 (põikjooneline mõõtkava 1: 50 000 joonte pikkustega) 1
1 m = 100 cm 1 cm = 0,01 m = 10-2 m 1 cm = 10 mm 1 mm = 0,1 cm 1 m = 1000 mm 1 mm = 0,001 m = 10-3 m Näiteid: 2,5 km = 2,5 x 1000 m Selgitus: 1 km = 1000 m = 2500 m Selgitus: 1 m = 1000 mm, st 1 13 mm = 13 x 0,001 m mm = 0,001 m = 0,013 m Selgitus: 1 m = 100 cm, st 1 cm 8,5 cm = 8,5 x 0,01 m = = 0,01 m 0,085 m Massiühikud: gramm (g), kilogramm (kg), tsentner (ts) ja tonn (t) Pea meeles! 1 kg = 1 000 g 1 ts = 100 kg = 100 000 g 1 t = 1 000 kg 1 t = 10 ts = 1 000 kg 1 t = 10 ts = 1000 kg = 1 000 000 g Pindalaühikud: ruutmillimeeter (mm2); ruutsentimeeter (cm2); ruutdetsimeeter (dm2); ruutmeeter (m2); aar (a); hektar (ha); ruutkilomeeter (km2) Pea meeles! 1 m2 = 1 000 000 mm2 1 m2 = 10 000 cm2 1 m2 = 100 dm2 1 m2 = 1 m2 1 a = 100 m2 1 ha = 10 000 m2 1 ha = 100 a 1 km2 = 1 000 000 m2
Ülesanded intresside arvutusele 1. Investeerime 10 000 eurot kaheks aastaks 10% intressimääraga panka. Kui palju me teenime? 0,1x10 000 = 1 000,siis intress laenatud summalt on 2x1 000=2 000eurot. Vastus: Kahe aasta pärast teenime 12 000 eurot 2. Investeerime 10 000 eurot kaheks aastaks panka intressimääraga 10%, kusjuures esimese aasta lõpus liidetakse teenitud intress põhisummale. FVn=PV(1+i)n 10 000(1+0,1)2=12 100 Vastus: Kahe aasta lõpus teenime 12 100 eurot. 3. Investeerime 100 eurot 4- ks aastaks 8 %-ga panka. Intress liidetakse põhisummale kaks korda aastas. Kui palju teenime neljanda aasta lõpuks? 100(1+0,08/2)8=136,86€ Vastus: Neljanda aasta lõpuks teenime 136,86 eurot. 4
Olulisemad Eesti põhikaarti käsitlevad dokumendid on: põhikaardi digitaalse andmebaasi moodustamine ja andmevahetus (1994), Eesti põhi ja baaskaardi projektsioon ja tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteem, Eesti põhikaardi programm aastateks 1991-2005, Eesti kartograafia arengukava, projektettepanek Eesti Vabariigi põhikaardistamiseks, riikliku põhikaardi põhinõuded, Eesti põhikaardi kohanimede andmebaas, Põhikaardi spetsifikatsioon, Eesti põhikaardi juhend, Mõõtkavas 1 : 10 000 ja 1 : 5000 välikaardistamise leppemärkide kataloog ja märkide kasutamisjuhised ja juhend Eesti põhikaardi digitaalkaardistuseks mõõtkavas 1:10 000. Praktilise kaardistustöö jaoks omavad nendest suuremat tähtsust põhikaardi spetsifikatsioon ja välitööde juhend (Tartu Ülikooli Geograafia...). Eesti põhikaardi ja tasapinnaliste ristkoordinaatide projektsiooniks on valitud Lamberti konformne kooniline projektsioon. Eesti minimaalne põhjalaius on 57°30'30" ja maksimaalne
Vähimruutude meetodi rakendamisel on enesestmõistetav ka tulemuste usaldatavuse statistiline kontroll. NÄITEÜLESANNE: Määra läbivaatuse muutuvad kulud (kasutades vähimruutude meetodit) ja leia segakulu valem. Kuu Läbivaatuste x2 Tegevuskulud xy arv (x) (arv ruudus) (y) (arvu ja kulude korrutis) veebruar 100 10 000 (=1002) 6 500 650 000 (=100*6500) märts 150 22 500 8 500 1 275 000 aprill 200 40 000 12 000 2 400 000 mai 225 50 625 13 000 2 925 000 juuni 175 30 625 10 000 1 750 000 juuli 300 90 000 16 500 4 950 000
SEITSMES SEMINAR Läbisadav katus O-le kuuluva elumajaga hoonestatud kinnisasja kinnistusraamatu 4ndasse jakku on 16.03.2002.a kantud hüpoteek A kasuks, mille hüpoteegisumma on 100 000 eurot. 14.12.2003.a seisuga on kinnistusraamatusse kantud hüpoteek B kasuks summas 200 000 eurot. 17.02.2004.a toimunud suure tormi ajal sai maja katus oluliselt kahjustada. O kuu aja jooksul maja katuse parandamiseks midagi ette ei võta, olgugi, et A tema tähelepanu maja kahjustumisele korduvalt juhib. A on väga mures, sest katkise katuse tõttu sajab vihmavesi majja sisse ja kahjustab oluliselt maja siseviimistlust ja soojustusmaterjali, mis omakorda vähendab maja väärtust. Seetõttu laseb A O-le kuuluva maja katuse ise ära parandada ja kulutab selleks 30 000 eurot
14 679 15 244 -565 14 056 15 450 -1 394 ning millisel aastal oli loomulik iive kõige suurem. urem aastal 2010. ng millisel aastal oli loomulik iive kõige väiksem. õige väiksem loomulik iive oli aastal 2005. ng milline on keskmine loomulik iive. OKSUL DIAGRAMMID Sünnid ja surmad aastate vältel 18 000 16 000 14 000 12 000 10 000 Column J Column K 8 000 6 000 4 000 2 000 0 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Diagramm 1 Siin on näidatud ja võrreldud surmasid ja sünde aastate 2005-2012 jooksul. 1 000 Loomulik iive 500 0 -500 -1 000 -1 500 Column L -2 000 -2 500
RAAMATUS ON OLEMAS ! LOENGUS EI OLE! Kas tegevusvõimenduse ja finantsvõimenduse koosmõju iseloomustab: a) äririski; b) finantsriski; c) koguriski? Kas finantsvõimenduse suurenemise korral aktsiatulu varieeruvus: a) väheneb b) ei muutu; c) suureneb? 5. Arvutada: finantsvõimendus DFL, tegevusvõimendus DOL ja koguvõimendus. dfl= 1,142857 Müük 30 000 000 dol= 2,0625 Muutuvkulud 13 500 000 DCL= 2,357143 Tulu enne püsikulusid 16 500 000 DOL=S-VC/EBIT Püsikulud 8 500 000 DFL=EBIT/EBT Ärikasum (EBIT) 8 000 000 ??? DCL=DFL*DOL Intressikulu 1 000 000 Kasum enne makse (EBT) 7 000 000 Tulumaks (50%) 3 500 000 Puhaskasum 3 500 000 6
Tudengi nimi: Auditi kindluse mudel, olulisus, valimid Leidke alljärgneva lähteinfo põhjal: a) Auditi läbiviimise (planeerimise) olulisus b) Kontrollisüsteemide testi valimi suurus (tegevuskulud) c) Detailide testi valimi suurus (tegevuskulud ja varud) Lahendus: 1) Materiality: 2,5mln*0,1=250 000 eur Performance Materiality: 250 000*0,8=200 000 eur 2) Valimi suurus = kindluse koefitsient / kõrvalkaldemäär = 1,2/0,05 = 24 3) Valimi suurus = Populatsioon/LV olulisus*kindluse faktor 3.1 Valimi suurus = 25 000 000 / 200 000 * 0,8 = 100 3.2 Valimi suurus = 3 000 000 / 200 000 * 3 = 45
hindade muutumise mõju). 2. Püsiv seisund stabiilne või veidi kõikuv seisund majanduses, kus majandus ei kasva ega kahane. Sel juhul on kapitali sissevool piisav ainult sama taseme tootlikuse säilitamiseks ehk katab amortisatsiooni oluline efektiivsuse määratlemiseks. Puudub muutumistendents. 3. 4. SKP 2016 = 20 miljardit 1. SKP 2017 = 1 (reaalkasv 0%) * 1,04 (SKP deflaator) *20 (2016 SKP) = 20,8 (miljardit) 2. SKP per capita = 20 800 000 000 / 1 300 000 = 20,8*109 / 1,3*106 = 16*103= 16000 3. SKP per capita = 18000$, vahetuskurss 1 = 1,2$ 18000/1,2=15000/per capita (Riik A on rikkam 16 000 / per capita) 4. Vahetuskurss 1 = 1$ 18000/1=18000/per capita (Riik B on rikkam, 18000 / per capita) 5. SKP tarbimismeetodil Y = C + I + G + (X Z) = 16 + 5 + 4 + (7,5 8,5) = 24 SKP sissetulekumeetodil Y = C + S + T = Palgad + (ettevõttekasum + amortisatsioon) + (kaudsed maksud subsiidiumid) = 15 + 3 + 2 + (5 1) = 24 1
Meie toodete hinnad oleksid järgmised: vaibad 1000.- / vaip padjad 400.- / padi NB! Müügiprognoosi koostamise juures ei võeta arvesse võimalikke allahindlusi, mida plaanite oma toodete müügiks tulevikus teha! MÜÜGIPROGNOOS KODUTEKSTIILID Jaan. Veebr Märts Apr Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets KOKKU 2 4 4 4 Vaibad 000 2 000 000 000 000 6 000 6 000 6 000 6 000 6 000 6 000 6 000 58 000 kogus 2 2 4 4 4 6 6 6 6 6 6 6 58 hind (EEK / tk) 1 000 1 000 1 000 1 000 1 000 1 000 1 000 1 000 1 000 1 000 1 000 1 000 1 000 3 3 3 3 Padjakatted 200 3 200 200 200 200 6 400 6 400 6 400 6 400 6 400 6 400 6 400 60 800
Töös algselt tuli viga sisse koordinaatide määramisel, kuna unustasin jälgida märke. Töö oli iseenesest lihtne ja ei nõudnud palju aega. Töös oli palju uut näiteks pildistamis baasi arvutamine. LABORATOORNE TÖÖ NR 2- PLAANILISE AEROPILDISTAMISE ARVUTAMINE Töö eesmärk: Plaanilise aeropildistamise arvutamine kui, Dx,Dy= 50 km. Töö tulemus: Minu i-variandi number on 8. Antud kaardi mõõtkava on 1:50 000, lennukiirus 330 km/ h ning fookuskaugus on 220 mm. Pildistamise mõõtkava arvutan valemiga: 10 000+1 000×i 10 000+1 000×8 =18 000. Seega pildistamise mõõtkava on 1: 18 000. Maksimaalse ja minimaalse kõrguse nivoo saan kasutades valemeid: Amin=91,4m + i 91,4×18 000 + 8=1 645 208 mm Amax=159,1m + i 159,1×18 000 +8=2 863 808 mm S S S Hi Hkeskm. Hi
spetsialiseeru otsene näitaja misnäitaja mahunäitaja mahunäitaja Teravilja müügi Segavilja osakaal Segavilja Kasvupind jrk saagikus, kg/ha kogumüügist toodang, kg kokku, ha X1 X2 X3 X4 1 3148,148148148 1 68 000 178,90 2 2238,938053097 0,3082771129 50 600 124,91 3 1700 0,440320407 35 700 376,00 4 3007,692307692 0,0376854187 39 100 763,00 5 2304 0,5555555556 28 800 51,00 6 3098,591549296 0,4973633043 22 000 351,10 7 2000 0,113773135 4 000 26,40
mida nimetatakse mõõtkava aluseks a (kusjuures alus on pikkusega 1-5 cm), millele vastab maastikul tüvenumbriga 1 algav lõik (1,10,100 m jne). Nt mõõtkava 1:100 a= 1 cm, 1:2000 a= 5 cm, 1:2500 a= 4 cm, 1:5000 a= 2 cm 2. Mis on mõõtkava täpsus? Joonepikkust maastikul, millele antud mõõtkavas plaanil vastab pikkus 0,1 mm, nim selle mõõtkava täpsuseks. Nt 1:1000 mõõtkava täpsuseks on 0,1 m. 1:10 000 mõõtkava täpsuseks 1,0 m. 3. Mis on erimõõtkava? Erimõõtkava on mõõtkava kaardi mingisuguses punktis. Seega ei kehti terve kaardi ulatuses. 4. Mis on peamõõtkava? Peamõõtakava näitab üldise maaellipsoidi vähendamise astet. 5. Mis on mõõtkava tegur? Mingi ala pindalade suhe keral (maakeral) ja projektsiooni tasapinnal. Mõõtkava arvutus: · Esita järgnevad mõõtkavad selgitavate mõõtkavadena: 1 : 2 000 1 cm vastab 20 m 1 : 15 000 1 cm vastab 150 m
(1819-1892) (1811-1877) (1812-1910) Asukoht ja välimus Neptuuni kaugus Päikesest on kolm korda suurem kui Saturnil. Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Neptuunile annab sinise värvuse metaan. Planeedi pinnal võib näha heledaid ja tumedaid jooni. Neptuun pöörleb kellaosuti liikumisele vastassuunas, kuid tuuled puhuvad pöörlemisele vastassuunas, idast läände. Kaaslased Naiad, kaugus 48 000 km, raadius 29 km. Thalassa, kaugus 50 000 km, raadius 40 km. Despina, kaugus 53 000 km, raadius 74 km. Galatea, kaugus 62 000 km, raadius 79 km. Larissa, kaugus 74 000 km, raadius 96 km. Proteus, kaugus 118 000 km, raadius 209 km. Kaaslased Triton, kaugus 355 000 km, raadius 1350 km. Nereis, kaugus 5 509 000 km, raadius 170 km. Halimede, kaugus 15 686 000 km, raadius 31 km. Sao, kaugus 22 452 000 km, raadius 22 km. Laomedeia, kaugus 22 580 000 km, raadius 21 km. Kaaslased Psamathe, kaugus 46 570 000 km, raadius 12 km.
LABORATOORNE TÖÖ NR. 1 Mõõtmised topograafilisel kaardil I Mõõtkavad Ülesanne 1. Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele mõõtkavades 1:25 000, 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000 kaardilehel? Tulemused kanda tabelisse 1.1. Tabel 1.1. Joonte pikkused erinevates mõõtkavades Joon Plaanilt 1:25 000 1:10 000 1:50 000 1:2000 mõõdetu d 1-2 2,55 cm 637,5m 255m 1275m 51m 2-3 3,3 cm 825m 330m 1650m 66m 3-1 4,3 cm 1075m 430m 2150m 86m Ülesanne 2. On antud kahe punkti vahelise joone horisontaalprojektsiooni pikkus looduses (s). Leida selle joone pikkus kaardil järgmistes mõõtkavades 1)1:2000, 2)1:5000, 3)1:1000
Prantsusmaa keeldub -> 3.08 Saksamaa kuulutab Prantsusmaale sõja. · 2.08 Saksamaa esitab Belgiale ultimaatumi-> Belgia palub Inglismaa abi -> 4.08 Inglismaa kuulutab Saksamaale sõja. · Suurriikide sõjaplaanid o Saksamaa: A. Schlieffeni plaan rünnata läbi Belgia Pariisi-> väed idarindele. o Prantsusmaal kindral J.J.Joffre kaitsestrateegia otsesuunal, eesmärk kurnata Saksamaad kahel rindel o Inglismaal finantsabi + 70 000 mandrile o Venemaal nn aururulli roll, otselöök Ida-Preisimaalt Berliini · Septembri alguses Saksa väed lähenevad Pariisile -> 5.09 algab Marne'i lahing. -> Saksa edasitung peatati (hukkus 80 000 prantslast, 2 000 inglast, 15 000 sakslast jäi vangi) -> sakslased taanduvad Aisne'i jõeni -> algab positsioonisõda · Idarinne o Manöövrisõda o 29.08 toimub Tannenbergi lahing -> Vene armeede häving ja ~100 000 vangi.
mõõtmed kõrgu 2,385 m 2,385 m 2,698 m s laius 2,343 m 2,343 m 2,343 m ukseava kõrgu 2,280 m 2,280 m 2,585 m s ruumala 33,1 m³ 67,5 m³ 86,1 m³ maksimaalne brutokaal 24 000 kg 30 480 kg 30 480 kg tühikaal 2330 kg 4000 kg 4800 kg netokoorem 21 670 kg 26 480 kg 25 680 kg Kondeinerveod Konteinervedude ajalugu Veonduses võeti konteinerid esmakordselt kasutusele 1950ndatel aastatel rahvusvaheliste kaubavedude arengu tõttu. Eesmärgiks oli vähendada kaupade käsitlemis- ja veokulusid. Eriti hoogne on olnud konteinervedude areng viimastel aastatel, kui
Majandusteaduskond Keskkonna ja säästva arengu ökonoomika Kodutöö 3 Tallinn 2020 1. Linnarežiimil sõites tarbis autopark 50% ning linnadevahelistel teedel 50% kütustest. Bensiini kulu linnas oli 10 kg ning maanteel 7 kg iga 100 km kohta. Katalüsaatoriga varustatud autod tarbisid ära 90% kütusest. a) Leidke autotranspordi poolt atmosfääri emiteeritud saasteainete kogused aastas, kui kulutati 119 000 tonni kütust (1 kg = 1,37 liitrit). Kasutage Tabelis 1 ära toodud emissioonitegureid ja täitke Tabel 3. b) Arvutage aktsiisimaks kokku (Tabel 3) kasutades kütuste aktsiisimäära, mis on esitatud tabelis 2. Tabel 1. Emissioonitegur Emiteeriv Emissioonitegur, g/km Ühend Katalüsaatorita autod Katalüsaatoriga autod
1 200 400 200 • Masintundide maksimaalne maht on 1200 tundi perioodis, mis ei ole piisav kogunõudluse katmiseks. • Milliseid tooteid peaks perioodi jooksul tootma? • Limiteeriva faktori korral kasum on maksimaalne juhul, kui kasutatakse maksimaalselt limiteerivat faktorit. Finantsarvestuse meetodid vs otsustuseks vajalik kuluinformatsioon Seadme asendamine • Ettevõte omab seadet, mis soetati kolm aastat tagasi hinnaga 18 000.-. • Seadme kasulik tööiga on 6 aastat, arvestatud kulum on 9 000.-. • Kaalutakse võimalust see seade vahetada uue seadme vastu, mis säästaks jooksvaid kasutamiskulusid. • Uus seade maksaks 7 000.- ja tema kasulik tööiga oleks kolm aastat. • Jooksvad kasutamiskulud on 0.30 tooteühiku kohta vanal seadmel ja 0.20 tooteühiku kohta uuel seadmel. • Mõlema seadme max võimsus on 20 000 ühikut aastas. Vana seadme müügihind oleks 4 000.-.
kuupäev D (+) K (-) D (+) K (-) D (+) K (-) D (-) K (+) D (-) K (+) 31.05.2009 jääk ? 210 000 -2 800 0 0 juuni Krediitmüük 560 000 560 000 juuni Raha laekumine krediitmüügist 567 400 -567 400
Perekonna kuueelarve Kavandatud Tegelikud kulud kulud kokku kokku Vahe Kavandatud kuusissetulek 23 900 kr 20 850 kr 3 050 kr Sissetulek 1 17 000 kr Sissetulek 2 9 500 kr Kavandatud kulud Tegelikud kulud Vahe Lisasissetulek 600 kr Majapidamine Kuusissetulek kokku 27 100 kr Hüpoteek või rent 2 500 kr 2 500 kr 0 kr
mahust 18,5%. Minumeelest ETV2 kordab liialt paju oma saateid. ETV-s on kordus veel normi piires kuid, ETV2-el on minu arvates natukene liiga palju kordussaateid ETV 10 vaadatuimat saadet 2008.a. oktoobris (vaatajaid saateminuti kohta) Joonis Antud tabel on ainult ETV kohta, kui tooks siinkohal võrdluse ka selle aasta vaadatuimate saadete nimekirja, kus on erinevate kanalite saated. Jrk / Saade / Kanal / Vaatajaid / Vaatajaid % 1. Õnne 13 / ETV / 223 000 / 17.5% 2. Pealtnägija / ETV / 208 000 / 16.2% 3. Võsareporter / Kanal2 / 198 000 / 15.5% 4. Aktuaalne Kaamera.Nädal / ETV / 181 000 / 14.2% 5. Mida toob aasta 2012? / Kanal2 / 177 000 / 13.8% 6. Rääkimata lugu / Kanal2 / 171 000 / 13.3% 7. Tujurikkuja* / ETV / 169 000 / 13.3% 8. Aktuaalne kaamera / ETV / 165 000 / 12.9% 9. ENSV / ETV / 158 000 / 12.3% 10. Viking Lotto aastaloos / Kanal2 / 156 000 / 12.2% 11, Reporter+ / Kanal2 / 155 000 / 12.1% 12. Mida teie arvate? / ETV / 146 000 / 11
Laboratoorne töö nr. 1 Mõõtmised topograafilisel kaardil I Ülesanne 1 Eesmärk: Kolme punkti leidmine kaardil, nendevahelise kauguse mõõtmine ja nende ümberarvutamine looduses vastavale pikkusele mõõtkavades 1:25 000, 1:10 000, 1:50 000, 1:2000. Töövahendid: Eesti baaskaart nr. 7412, mõõtkava 1:50 000, joonlaud, kalkulaator. Tabel 1. Joonte pikkused erinevates mõõtkavades Joon/joone 1:25 000 1:10 000 1:50 000 1:2000 pikkus 1-2/5.5cm 1375 550 2770 110 2-3/5,6cm 1400 560 2800 112 3-1/5.0cm 1250 500 2500 100 Kirjeldus: Kaardilt 1: 25 000 vastab 1cm 250m looduses. Et saada teada missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele tuleb kaardilt saadud pikkus korrutada
Asub Päikesele 3 korda lähemal kui Maa Teeb tiiru ümber Päikese 88 Maa ööpäeva jooksul Merkuur kuulub Maa-tüüpi planeetide hulka Nimi Merkuur on nime saanud Vana- Rooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). Merkuuri orbiit Merkuuri suurim kaugus Päikesest: 70 000 000 km (0,47 Maa vähimast kaugusest Päikesest) Merkuuri vähim kaugus Päikesest: 46 000 000 km (0,31 Maa suurimast kaugusest Päikesest) Merkuuri vähim kaugus Maast: 82 000 000 km Merkuuri suurim kaugus Maast: 217 000 000 km Orbiidi pikkus: 360 000 000 km (0,38 Maa orbiidi pikkust) Mõõtmed Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km Lapikus puudub Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit Mass on 18 korda väiksem Maa massist
ka väikseim planeet. • Asub Päikesele 3 korda lähemal kui Maa • Teeb tiiru ümber Päikese 88 Maa ööpäeva jooksul • Merkuur kuulub Maa-tüüpi planeetide hulka Nimi • Merkuur on nime saanud Vana-Rooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana- Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). Merkuuri orbiit • Merkuuri suurim kaugus Päikesest: 70 000 000 km (0,47 Maa vähimast kaugusest Päikesest) • Merkuuri vähim kaugus Päikesest: 46 000 000 km (0,31 Maa suurimast kaugusest Päikesest) • Merkuuri vähim kaugus Maast: 82 000 000 km • Merkuuri suurim kaugus Maast: 217 000 000 km • Orbiidi pikkus: 360 000 000 km (0,38 Maa orbiidi pikkust) Mõõtmed • Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km • Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit • Mass on 18 korda väiksem Maa massist Huvitavaid fakte
Põhja- Soomes, eriti Lapimaa läänis on lähisarktiline kliima, mida iseloomustavad külmad talved ja üsnagi soojad suved. Kuna veerand Soome alast asub põhjapolaarjoone taga, võib esineda kesköist valgust - mida enam põhjas, seda rohkem päevi kestab valgustatud periood. Soome põhjapoolseimas tipus ei looju päike suvel 73 päeva ning ei tõuse talvel üldse 51 päeva. Soome suurimad linnad on: Helsingi 560 000 elanikku (Suur-Helsingi koos 221 000 elanikuga Espoo, 182 000 elanikuga Vantaa ja Kauniaisega üle 900 000), Tampere 200 000 elanikku, Turu 175 000 elanikku, Oulu 125 000 elanikku, Lahti 98 000 elanikku, Kuopio 88 000 elanikku, Jyväskylä 81 000 elanikku, Pori 76 000 elanikku. Pinnamood Soome territoorium on üsna tasane, kuigi on ka mõningaid mägesid. Umbes 80% Soome pindalast on tasandikuline ala. Keskmine kõrgus on u. 154m Soome kõrgeimaks tipuks on Haltiatunturi(1328m). Jääaeg kujundas Soome maastiku selliseks nagu ta on nüüd.
19 20 Tootmisteguripiirangud Kasutatud Saadaval 21 Tööjõutunde 4000 <= 4000 22 Metalli (un.) 6000 <= 6000 23 Klaasi (un.) 8000 <= 10000 24 25 Tulude-kulude andmed 26 Raami tüüp 1 2 3 4 Kokku 27 Tulu $28 500 $0 $0 $21 500 $50 000 28 Sisendite kulud 29 Tööjõud $16 000 $0 $0 $16 000 $32 000 30 Metall $2 000 $0 $0 $1 000 $3 000 31 Klaas $4 500 $0 $0 $1 500 $6 000 32 Kasum $6 000 $0 $0 $3 000 $9 000 33 Maksimeeritav eesmärk
................. 13 SWOT analüüs...........................................................................................................................14 ETTEVÕTTE ÜLDANDMED Ettevõtte nimi: OÜ Rätsa puhkekodu Ettevõtte juriidiline vorm: Osaühing Registreerimise aeg ja koht: Rakvere 24.05.2008 Aadress: Lääne-Virumaa Rakke vald Räitsvere küla Telefon: +372 55 675 199 Faks: 985-94-000 e-mail: rä[email protected] Juhatuse liige: Tiina Juurmann Põhikapital: 800 000 Omaniku osakapital: 800 000 Kontaktisik: Tiina Juurmann ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS Tegemist on äriideega, mille kaudu on võimalik veeta oma puhkust vabas nö metsikus looduses. Rätsa puhkekodu on enamasti spersialiseerunud inimestele, kes väärtustavad aktiivpuhkust tava puhkusele. On tegemist üsna orginaalse ideega, kuna seal puuduvad otsesed konkurendid, kuid peab arvestama sellega, et kõik ei pruugi teada kus kohas on Rakke vald ja veel enam Räitsvere küla
kasvama. (väiksemad saagid siiski kuna relvi ei tehtud) Liha söömine oli tähtsal kohal inimese arengus, sest lihast saadavad toitained mõjutavad soodsalt aju talitlust. Maapealne eluviis erinevalt ahvinimestest. On küsitav, kas Homo habilis kasutas tuld, mattis surnuid, tegi küttimise ajal koostööd ja kasutas keelt (Kindlasti kasutasid nad miimikat) Homo erectus (klassikaline) 1,8 mln 200 000...50 000 aastat tagasi Homo ergaster 1,8 1,4 mln aastat tagasi Homo antecessor 1,1 mln 700 000 aastat tagasi Homo erectus (sirginimene) erines osavinimesest selle poolest, et tema rüht oli muutunud paremaks keha polnud enam ettepoole kaldus, vaid sirge nagu tänapäevainimeselgi. Sirginimesed olid sarnaselt osavinimestega korilased ja kütid. Nende tähtsamaks tööriistaks ja relvaks kujunes pihukirves Homo erectus kasutas kindlasti tuld
otsustamisel ehk kuhu kadus kasum? (vt ka artiklit aripaev.ee-s) Ettevõtte raamatupidamise süsteemist on võimalik tavaliselt saada andmeid nii kulude kogusummast nende liikide kaupa kui ka ühiku kulude ehk toodete ja teenuste omahinna kohta. Juhtimisotsuste puhul peaks lähtuma eelkõige kogusummadest, kuid mõnikord on vaja siiski teada ka ühiku kulude ehk ühiku omahinna suurust. Näiteks te planeerite tantsuõhtut. Bänd, kelle plaanite mängima kutsuda, küsib õhtu eest 10 000 EEK. Kas bändi maksumus, 10 000 EEK õhtu eest, on palju või vähe? Sageli ongi omahinda (ehk ühiku hinda) hea kasutada hinnangute andmisel ning suhtlemisel, sest kogusumma ei ütle mõnikord midagi. Palju näiteks on ühe tantsõhtul osaleja omahind (peo korraldamise kulud ühe osaleja kohta) ja kui palju peaks maksma pilet juhul kui peole tuleb 1000 osalejat, aga juhul kui tuleb 300 osalejat? Ettevõtte juhid usuvad sageli, et teades ühiku täpset omahinda, on võimalik selle põhjal
lisaks masinate hooldus ning parandamine. 16 11. Finantsmajandusplaanid 11.1 Planeerimissüsteemi kirjeldus Planeerimissüsteemi aluseks on käesolev äriplaan, mida täiendatakse 2 korda aastas ning kontrollitakse. 11.2 Finantseerimine Enterprise Estoniast on võimalik taotleda starditoetust kuni 100 000 krooni. Toetuse osakaal projekti maksumusest on maksimaalselt 80%. EAS toetust loodetakse saada 50 000 krooni. Äri alustamise maksumuseks on arvatud ligikaudu 140 000 krooni, millest pool kavatsetakse tasuda oma vahenditega. Ülejäänud laenuga ligikaudu 20 000 krooni. Laen tuleks võtta sobiva lepinguga, et esimesel aastal ei peaks ettevõte häda korral tegelema laenu tagasimaksmisega. Et vältida igasuguseid halbu olukordi, mis takistaks firmal töötamast
väheneb. Siia hulka kuuluvad majandustehingud, mis toovad kaasa ettevõtte varade ja kapitali suurenemise ühe ja sama summa võrra. Toimunud majandustehingu tulemusena suureneb bilansi üldsumma (nii aktiva kui passiva kogusumma). Ettevõtte algne bilansi kogumaht on 87 365 . Ettevõte ostab kontorisse uue masina summas 10 000 . Masina eest ollakse veel võlgu, ostuarve tasutakse ära lähipäevil. Selle tehingu tulemusena suurenesid ettevõtte varad 10 000 ja ettevõtte kohustused 10 000 . Täpsemalt: bilansikirje masinad ja bilansikirje tarnijatele tasumata arved. Bilansi üldsumma on nüüd seetõttu 97 365 . Enne tehingut: Pärast tehingut: aktiva passiva aktiva passiva 87 365.- 87 365.- 97 365.- 97 365.- mis muutub? aktiva passiva +10 000 +10 000 Siia hulka kuuluvad majandustehingud, mis toovad kaasa ettevõtte varade ja kapitali samaaegse vähenemise. Toimunud majandustehingu tulemusena väheneb
kokkukuivamine saab tulevikus probleemiks paljude Euroopa riikide majandusele. Euroopa suurima rahvaarvuga riigid (2013) Aastane Rahvaarv( % Euroopa Riik absoluutne mln) rahvastikust iive Venemaa (Euroopa- 105 14,2 221 000 osa) Saksamaa 82 10,93 196 000 Suurbritannia 64 8,71 465 000 Prantsusmaa 64 9,03 309 000 Itaalia 62 8,1 206 000 Hispaania 47 6,36 - 205 000 Ukraina 45 6,16 - 236 000 Poola 39 5,22 29 000 Rumeenia 20 2,69 - 155 000
Q = λm Q – soojushulk (1J) λ (lambda) – sulamissoojus (1 ) m – mass (1kg) 5 Sulamine ja tahkumine Sulamissoojus (λ) on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju soojust on vaja 1 kg antud aine soojendamiseks või kui palju soojust eraldub 1 kg aine tahkumisel sulamistemperatuuril. λ – saame tabelist (õpiku tagakaanelt, ülesannete kogu tagant) Näidisülesanne 1 Mida näitab terase sulamissoojus 84 000 J/kg. Vastus: 1 kg terase sulatamiseks on vaja 84 000 J soojust/energiat. 1 kg terase tahkumisel eraldub 84 000 J soojust/energiat. 6 Aurustumine/keemine, kondenseerumine Aurustumine – aine muutub vedelast olekust gaasiliseks. Kondenseerumine – aine muutub gaasilisest olekust vedelaks. Igal ainel on oma keemis- ja kondenseerumis-temperatuur. Keemis- ja kondenseerumistemperatuurid on võrdsed.
Q = m Q soojushulk (1J) (lambda) sulamissoojus (1 ) m mass (1kg) 5 Sulamine ja tahkumine Sulamissoojus () on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju soojust on vaja 1 kg antud aine soojendamiseks või kui palju soojust eraldub 1 kg aine tahkumisel sulamistemperatuuril. saame tabelist (õpiku tagakaanelt, ülesannete kogu tagant) Näidisülesanne 1 Mida näitab terase sulamissoojus 84 000 J/kg. Vastus: 1 kg terase sulatamiseks on vaja 84 000 J soojust/energiat. 1 kg terase tahkumisel eraldub 84 000 J soojust/energiat. 6 Aurustumine/keemine, kondenseerumine Aurustumine aine muutub vedelast olekust gaasiliseks. Kondenseerumine aine muutub gaasilisest olekust vedelaks. Igal ainel on oma keemis- ja kondenseerumis- temperatuur. Keemis- ja kondenseerumistemperatuurid on võrdsed. AURUSTUMINE JA KONDENSEERUMINE
I osa. KEEL ja KEELED KEELTE TEKE JA INIMESTE RÄNDED "Keel ja ühiskond" X klassile 3. ptk Mare Hallop KiNG 9.09.2013 30.10.2012 Keelte ajalugu Kõneldud keel on hetkeline sünniga tekib, surmaga kaob Varasemaid keeli saab uurida helilindistustest ja kirjapandust teke enam kui 100 000 a tagasi al 1887 u 5000 a tagasi · Seega, mingit keelelist materjali keele arengu varase perioodi kohta ei ole. · Teadus on suutnud kaudsete meetoditega vaadata tagasi kirjaeelsesse maailma. Võrdlev-ajalooline meetod suudab tuvastada keeltevahelisi seoseid kuni 8000 a tagasi ja rekonstrueerida tolleaegseid algkeele vorme. Võrreldakse eri keelte samatähenduslike sõnade häälikulist koostist: mida suurem häälikuline sarnasus, seda lähem sugulus
Anglid asusid teiste germaani hõimude seas praeguse Inglismaa alale 5. sajandil ning rajasid seal kolm kuningriiki. Inglismaa deviis on Dieu et mon droit (prantsuse keeles: "Jumal ja minu õigus") Rahvuslill on roos (punane, valge). Kaitsepühak on Püha Jüri. [redigeeri] Rahvastik Suurim linn on London, mis on ka kogu Suurbritannia pealinnaks. [redigeeri] Religioosne koosseis · anglikaane 31 500 000 · katoliiklasi 5 000 000 · muslimeid 1 600 000 · metodiste 1 400 000 · judaiste 267 000 · õigeusulisi 250 000 · sikhe 336 000 · hinduiste 559 000 · baptiste 140 000 · mormoone 100 000 200 000 [redigeeri] Haldusjaotus [redigeeri] Majandus Inglismaa majandus, mis järgib anglo-sakside majandusmudelit, on üks suuremaid maailmas. Inglismaa majandus on suurim neljast majandusest Ühendkuningriigis. London on üks maailma suurimaid majanduskeskusi
Tooted Kulude arvestamine mida, kuidas, kellele? Traditsiooniline kuluarvestus Tegevuspõhine kuluarvestus Algandmed Tabelid arvutustega Tulemused koondtabelisse Tulemuste analüüs Järeldused kategooria juhtimise kohta Traditsiooniline kuluarvestus Enamus ettevõtteid liidab kaudsed kulud tootele või toodete kategooriale kindlaksmääratud protsendi ulatuses. Näiteks 10 000 suuruse tegevuskulu võib jagada ühe kategooria viiele erinevale tootele, kus siis igaüks neist on 20% ehk 2 000 . Meetodi eeliseks on arvestamise lihtsus. Paraku eeldab selline lihtne arvestamise meetod, et tegevuskulud nendele viiele tootele on võrdsed. Traditsioonilise meetodi järgi näib, et keerulisel tootel või tootel, mis vajab rohkem pingutust, on madalamad tegevuskulud. Näide traditsioonilisest kuluarvestusest
a. tulude ja kulude puhul ei saa järgida perioode b. tulud ja kulud on perioodis võrdsed c. sama perioodi tuludele vastavad sama perioodi kulud 12. Juhul kui kohustist ei kajastata, siis selle tulemusena: a. puudub igasugune mõju puhaskasumile b. puhaskasum on suurem c. vara on suurem d. kohustised ja omakapital on suuremad 13. Täisühingu ABC puhaskasum oli 700 000 krooni. Kui osanike A, B ja C osalus kasumi jaotuses on vastavalt 50%, 30% ja 20%, siis C peaks puhaskasumist saama : a) 350000 b) 210000 c) 140000 d) mingi muu summa 14. Kaubavaru algjääk oli 80000 krooni, perioodi jooksul soetati kaupa 150000 krooni eest ja perioodi lõpul oli kaubavaru jääk 60000 krooni. Müüdud kaupade omamaksumus on: a) 90000 b) 230000 c) 130000 d) 170000 15
aga 1 kuu puhul on vahe väike. Vastus: Kalakasvatajal tuleb tellida järgmises kuus 6,0 mm läbimõõduga Biomar Aqualife 23 tüüpi forellisööta ligikaudu 690 kg. 2.Kalakasvanduses on 25 emast vikerforelli sugukala keskmise kaaluga 4 kg. Kui palju võib kalakasvataja neilt sugukaladelt saada vabalt ujuvaid ja toituvaid forellimaime? Suhteline viljakus on 1500 marjatera emaskala kaalu kg kohta, 4 kg kala annab 6000 marjatera, 25 kala kokku 150 000 marjatera Kadu ei tohi ületada 30 %, maimuks kasvab vähemalt 105 000 3.Kalakasvanduses on 20 betoonbasseini mõõtmetega 1X5X10 m. Neid varustab veega jõgi, kust saab võtta igasse basseini vett 25 l/sek. Mitu tonni kaubaforelli on selles kalakasvanduses võimalik pidada ilma aeraatoreid ja hapnikupihusteid kasutamata ? 1 basseini maht on 50 m3, 20 basseini on 1000 m3 Basseinis võib ohutult pidada 15-30 kg/m3 kohta
KODUNE ÜLESANNE Ülesanne 10. Jääktulu arvestus Soovite korraldada raamatupidamiskursusi. Olenemata soovijate arvust, peate maksma ruumide renti 4000 kr kuus ja arvutite renti 10 000 kr kuus. Raamatupidamistarkvara maksumus on 24 000 kr (ühekordne) ja hooldustasu 6000 kr aastas. Reklaamikulud on 5000 kr. kuus. Palkate õppejõu, kellega lepite kokku tööjõukuludes: 1 900 kr tunni eest. Kohvipauside maksumus on 100 kr kursuslase kohta. Kursuste hinnaks määrate 4 000 kr. Üks kursus kestab 24 tundi, mille sisse mahub 7 kohvipausi. Tulu kursuslase kohta on 4000 kr. Muutuvkulude alla kuulub ainult kohvipauside maksumus, ülejäänud kuuluvad püsikulude alla. 1) Milline on ühe kursuslase jääktulu? Kuna kursuse jooksul on 700 kr väärtuses kohvipause, siis ühe kursuslase jääktulu on 4000- 700=3300 kr Müügitulu 108000 Otsene materjal (muutuvkulu) Otsene töö (muutuvkulu) Muud otsekulud
8. nädala praktikum ÜLESANNE 1 (28) Välisvaluuta konto (nagu tavaline arvelduskonto). Kui mulle laekub 10 000 dollarit, siis võtan Keskpanga kursi raha laekumise päeval. = 6920,415 eurot 31. detsembri seisuga kurss = 6877,579 eurot Erinevus on -42,84 eurot D: Kadum valuutakursi muutusest 42,84 K: Välisvaluutakonto 42,84 ÜLESANNE 2 (29) = 6920,415 eurot Aasta lõpus: = 6978,367 eurot Vahe +57,95 eurot D: Välisvaluutakonto 57,95 K: Tulum valuutakursi muutusest 57,95 8. nädala praktikum ÜLESANNE 3 (36) Ostjate tasumata
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
