NUMBRID 0 70 19. 1 80 20. 2 90 21. 3 100 22. 4 101 5 200 6 300 7 400 8 1000 9 1001 10 1400 11 7000 12 10 000 13 100 000 14 1 000 000 15 1 000 000 000 16 1. 17 2. 18 3. e 19 4. 20 5. 21 6. e 22 7. 23 8. 24 9. 25 10. 26 11. 27 12. 28 13. 29 14. 30 15. 40 16. 50 17. 60 18.
1,45X = 299,5 X = 206,5 Sisseostuhind : 2,1 X =206,5 X = 98,3 Vastus : Kõlari sisseostuhind on 98,3 . Ülesanne 14. Te panete panka hoiuarvele 1000 aastaintressiga 6% viieks aastaks . Intressi makstakse korra aastas. Kui palju raha teenite intresside näol 5 aasta jooksul ? 1000 0,06 5 = 300 Vastus : 5 aastaga teenin intresside näol 300 . Ülesanne 15. Mitu aastat peab olema hoiul 10 000 , et see kasvaks lihtintressimäära 8 % aastas korral 15 000 -ni ? Algsumma 10 000 15 000 10 000 = 5000 Lõppsumma 15 000 5000 = 800 n n = 6,25 Aastaintress 8 % Vastus : 10 000 peaks olema hoiul 6,25 aastat, et see kasvaks 15 000 ni. Ülesanne 16. Firma laenab üheks aastaks 480 000 . Pakutakse kahte võimalust : a) Intressimäär on 9 % aastas ja laenu tagasimaksmine toimub 12-s osas fikseeritu tagasimaksetena iga kuu lõpul.
LABORATOORNE TÖÖ nr.1 "Mõõtmised topograafilisel kaardil I" Ülesanne 1. Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused mõõtesirkli ja põikjoonelise mõõtkava abil. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele 1:25 000, 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000 kaardilehel? Tulemused kanda tabelisse. Joon 1:25 000 1:10 000 1:50 000 1:2000 1-2 3550 m 1420 m 7100 m 284 m 2-3 975 m 390m 1950 m 78 m 3-1 4375 m 1750 m 8750 m 350 m Ülesanne 2. On antud kahe punkti vahelise joone horisontaalprojektsiooni pikkus looduses (s). Leida selle joone pikkus kaardil järgmistes mõõtkavades 1)1:2000, 2)1:5000, 3)1:1000.
Eksamitöö näidisvariant: Firma toodab arvutitele riistvaralisi komplekte. Ettevõtte käsutuses on tootmishoone, soetusmaksumusega 5 000 000 krooni ning mida äriplaanist lähtudes plaanitakse kasutada 10 aastat, arvestades kulumit lineaarse meetodi alusel. Tootmishoones on tootmisseade soetusmaksumusega 1 000 000 krooni, mille elueaks on planeeritud 4 aastat ja mille kulumit arvestatakse samuti lineaarselt. Ühe komplekti valmistamiseks kulutatakse põhimaterjale 100 krooni eest, töötasu 50 krooni ja muud otsekulud on 25 krooni. Tootmise muud üldkulud (va kulum) on 600 000 krooni aastas. Ettevõtte üldhalduskulud on 300 000 krooni aastas, mis sisaldavad ruumide renti ja kommunaalkulusid, kontorikulusid jms. Ettevõttel on palgatud juht töötasuga 30 000 krooni kuus, sekretär 9 000 krooni
õppekava Juhendaja: lektor Ene Ilves ’ Tartu 2016 LABORATOORNE TÖÖ NR 1. Mõõtmised topograafilisel kaardil Mõõtkavad Ülesanne 1 (lisa 1) Eesti Põhikaardil (mõõtkavas 1:50 000) leitud kolm punkti ja tähistatud need. Punktidevaheliste joonte pikkused on (1-2) 5cm (2-3) 3,6 cm ja (3-1) 4cm. Arvutasin maastikujoone pikkused erinevates mõõtkavades 1:25 000, 1: 10 000, 1:50 000 ja 1:2000 tulemused kandsin tabelisse 1.1 Tabel 1.1. Joonte pikkused erinevates mõõtkavades joon 1:25 000 1:10 000 1:50 000 1:2 000 1-2 1 250 m 500 m 2 500 m 100 m 2-3 900 m 360 m 1 800 m 72 m 3-1 1 0000 m 400 m 2 000 m 80 m Ülesanne 2 ( lisa 1 ) Leidsin 150,26 m joone pikkus kaardil järgmistes mõõtkavades 1)1:2000, 2)1:5000, 3)1:1000
edukas ja jätkusuutlik, on tema hea õppimisvõime ehk mõistus. Õppimisvõime on aidanud inimesel levida üle kogu planeedi. Näiteks Aafrikas väljarännanud ja põhja poole läinudesimestel inimestel ei kasvanud külmemas kliimas paksemat karvkatet, kuid tänu õppimisvõimele hakati sooja hoidmiseks kasutama loomanahku. Inimene pole kindlasti saavutanud oma arengu piiri ei vaimsel ega füüsilisel tasandil. Lähtudes evolutsiooni teooriast, julgen arvata, et 10 000 aasta pärast on inimene pikem ja suurem. Sellest tulenevalt on ka füüsilised võimed paremad. Samuti suureneb inimese ajumaht ja õpitakse kasutama suuremat osa ajust kui inimesed praegu. Tänu sellele, aga suurenevad inimese vaimsed võimed ja suudetakse luua praegu kujuteldamatuna tunduvaid asju. Näiteks suudetakse luua abivahendid, mille abil saab elada teistel planeetidel, või koguni teises galaktikas. Tegelikkuses ei pruugiga 10 000 aasta pärast inimkonda üldse eksisteerida.
fregati "Abraham Lincoln", kuhu kutsuti Prantsusmaad esindama ka Pierre Aronnax. Lõpuks õnnestuski neil leida otsitav ese. Pärast tundidepikkust jälitamist ründas "koletis" ,,Abraham Lincoln'i" . Pierre Aronnax, Conseil ja Ned Land kukkusid merre, kus nad sattusid selle "koletise" peale. Nad avastasid, et tegemist pole mitte koletise, vaid hoopis allveelaevaga. Seal tutvusid nad kapten Nemo ja tema meeskonnaga. Allveelaevas läbisid nad kokku 20 000 ljööd. Selle aja jooksul jõudsid nad läbida peaaegu kõik mered riskides mitmel korral oma eludega. Nad üritasid mitu korda "Nautiluselt" põgeneda, kuid kõik katsed ebaõnnestusid peale ühe. Nimelt oli "Nautilus" jäänud Norra ranniku lähedal veekeerise kätte ja Pierre Aronnax, Conseil ja Ned Land otsustasid kasutada juhust. See neil ka õnnestus. Nende pikk vangisolek oli lõppenud. Huvipakkuv: 1. Mulle pakkus väga huvi imelikud ja põnevad kalad, zofüüdid, molluskid ja imetajad.
,,20 000 ljööd vee all" Jules Verne Nimi Perekonnanimi 6.Klass Saku Gümnaasium 2013 Kokkuvõte On aasta 1866 ning igalpool maailmas räägitakse suurest koletisest ookeanis, keda nimetatakse Narvaliks. Ta on hiigelsuur ning suudab tekitada suuri purustusi. Kutsutakse kokku seltskond, kuhu kuuluvad Ned Land, Pierre Aronnax, Conseil, kapten ja mõned meeskonnaliikmed. Nad on sõitnud juba päris pikka aega ning meeskond hakkab tüdinema, sest selle pika aja jooksul pole nad ühtegi narvali näinud. Kapten seab kuupäeva, kui nad hakkavad tagasi koju sõitma. Kuid siis nähti Narvalit ja hakati taga ajama. Järsku rammis Narval laeva ja pärast kukkumist vette ujusid kõik peale tööliste Narvali peale. Tuli välja, et see polnudki mingi loom vaid hoopis allveelaev, mida tollel ajal ei tuntud. Nad saavad tuttavaks ...
Laura püüdis selgitada,et nende poes midagi niisugust toimuda ei saa,aga ärritunud hääl telefoni otsas katkestas kõne. Laura pöördus tagasi müügisaali,kuid pood oli inimestest tühi.Tüdruk imestas ja otsustas,et nüüd pühib küll põranda lõpuni puhtaks. Põrandat koristades tundus Laurale,et midagi on väga valesti. Hakates uurima,et kas kõik asjad on ikka alles,avastas ta järsku,et kaduma on läinud klaasukse tagant 40 000 kroonine briljantkaelakee. Laura jooksis ruttu taharuumi telefoni juurde,valis politsei numbri ja kutsus abi.Politseinikud tulid juveeliärisse asja uurima. Detektiiv küsitles tüdrukut ja soovis ka täpset kirjeldust inimeste kohta,kes olid poes sellel ajal viibinud. Möödus mõni tund ja leiti üles naised ning meesterahvas ,kes olid poes käinud ja hakati neidki küsitlema. Uurija meelest tundusid kahtlased 2 naist,sest nemad olid ,,niisama" poes käinud vaatamas ehteid
Merily Müürsepp 9b PMG 23.04.2009 muutus on toimunud 4ndas kromosoomis esineb harva, esinemissagedus 1:100 000 sagedamini tüdrukutel keskmine eluiga alla 1 kuu kirjeldati 1965. aastal lootelise arengu mahajäämus näo anomaaliad väike lõug krambid südame ja neerude arenguhäired madal juustepiir koos ujulestaline kaela väike pea raske kuni sügava vaimse arengu peetus krambid lihaste halb toon alla pöörduvad "fishlike" suhu lühikesed ülahuuled kuulmislangust http://209.85.129.132/search?q=cache:f- FJc2TAdDUJ:www.ebu
Muutused eluolus ja ühiskonnas Sissejuhatus I maailmasõda toimus 28.07.1914 - 11.11.1918 Esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Sõja tulemusena purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). ~20 000 000 inimest kadunud ja hukkunud Rohkem ohvreid on olnud ainult hiljem II maailmasõjas Muutused ühiskonnas 1916. a lõpuks oli mobiliseeritud üle 50 mlj. mehe, mõnel maal kehtestati töökohustus. Elatustase langes, tekkis toidupuudus, levis epideemia. Kasvas deserteerumine rindelt, sest sõda hakkas venima. Naised pidid ära tegema meestetöö ning osad asusid tööle tehastesse. Palka said nad sama töö eest vähem kui mehed. Kõik see aitas kaasa
Eestlaste elutingimused kujundas jääaeg Arutlus Maa ajaloos on olnud pikki jääaja perioode, mil kliima oli nii külm, et liustikud laskusid alla mägedest ja katsid suure osa maismaast. Eesti alale jõudis jää Skandinaavia mäestikest. Esimene jää pealetung algas juba üle miljoni aasta tagasi ja alles umbes 13 000 11 000 aastat eKr vabanes Eesti ala lõplikult jääst. Suurel jääajal oli vahepeal ka soojemaid perioode, mil osa jääd taandus ja sulas. Tegelikult elame me veel praegugi jääajastu lõpus, kuigi praegu täheldatakse kliima soojenemist. Kunagi võib tulla ka uusi jääaegu. Tänu jääaja maastikkukujundamisele, tekkisid ka algsed asulad Eesti aladel juba IX aastatuhande alguses. Kui jääaeg algas, tõid liustikujää 1-2 km paksused kihid Eestisse suurel
1561. aastal alistusid Rootsile Viru-, Harju- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinn. 1581. aastal, pärast Paide vallutamist, kogu Põhja-Eesti. 1583. Aastal sai Rootsi Venemaalt Pljussa rahuga Lääne-Eesti ja Hiiumaa. 1629. aasta Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile. Brömsebro rahuga aastal 1645 sai Rootsi ka Saaremaa. Viimase alana sai Rootsi 1660. aastal Oliva rahuga Ruhnu saare. Enne Liivi sõda elas Eestis 250 000 – 300 000 inimest, kuid 1620. Aastateks oli aga rahvaarvkahanenud vähemalt poole võrra. Kuid alates Rootsi aja algusest taastus Eesti rahvaarv üllatavalt kiiresti ning 1695. Aastaks oli inimesi juba 350 000 – 400 000. Rahvaarvu kiirele kasvule andsid lükke mitmed tegurid. Ennekõike pikk rahuaeg, tänu millele sai sündimuste arv kasvada. Kuna Eesti jäi aastakümneteks sõjategevusest puutumata, ei võetud mehi ka enam sundkorras Rootsi sõjaväkke. Seega mehed said perele mitmekesisemat toitu
· Vanaema: Australopithecus afarensis a human ancestor that had developed bipedalism, but which lacked the large brain of modern humans. Antropogeneesi õied From left to right, the FBI assigns the above individuals to the following races: White, Black, White (Hispanic), Asian. Top row males, bottom row females. Homo sapiens · Kujunes ca 250 000 a tagasi. Ca 200 000 aastat suhteliselt väikesed muutused · Ca 50 000 aastat tagasi kiired muutused (areng?!). Suure hüppe teooria vt J. Diamond, The Third Chimpanzee · Mis muutus: uued jahipidamisviisid, riietus, luunõelad, koopamaalid, kaaslaste matmine. · Käitumuslikult kujunes välja tänapäevane inimene · Aju osakaal/roll: kaasaegse inimese aju tarbib ca 20 watti (400 kilokalorit) päevas, mis on ca 1/5 kogu inimkeha energiavajadusest
4. kodutöö 2. ülesande lahendus Teie ülesanne on leida ettevõtte AS ABC kapitali hind. Ettevõtte kohta on teada järgmine informatsioon: Ettevõte on emiteerinud kokku 300 000 aktsiat. Kokku on ettevõttel bilansi järgi omakapitali 3.5 miljonit kuid sarnaste ettevõtete aktsiate P/B („price-to-book”) suhtarv on börsil keskmiselt 1.50. Ettevõtte beeta on 1.5 ning viimase majandusaasta kasum oli 800 000. Ettevõte maksab dividendideks regulaarselt 80% oma kasumist. Kasumi (ja dividendide) pikaajaliseks kasvumääraks oodatakse 4% aastas. Ettevõte AS ABC on emiteerinud ka eelisaktsiaid, kokku 10 000 tükki nimiväärtusega 100 eurot ning dividendimääraga 10%. Eelisaktsiate hetketootlus 5% aastas. Ettevõte on emiteerinud lisaks 6-aastase tähtajaga kupongvõlakirju.
Rõngussid Cristhel Kraav 8.b . Rõngussid ehk anneliidid moodustavad suure loomade hõimkonna, kuhu kuulub üle 15 000 liigi. Enamjaolt elavad rõngussid veekogudes ja maismaal mullas. Parasiitidena leiab neid taimedes ja loomades. Välimus Kere paljulüliline. Pikkus 1 mm kuni 2,5 m. Saleda usja kehaga selgrootud. Külgedel liikumiselundina talitlevad jätked. Vihmauss Keha katab õhuke rakukiht epiteel Rakukihi all paikneb ringlihaskiht ja pikilihaskiht. Kehaseina sissepoole jääb vedelikuga täidetud kehaõõs, milles paiknevad siseelundid. Vihmausside sigimine
Sissejuhatus Ameerika kaksikmandri asustamine algas umbes 17 000 aastat tagasi. Aasiast üle Beringi väina tulnud rahvad hõlvasid järkjärgult kontinendi kogu selle äärmuslikus mitmekesisuses. Kuni 16. sajandi alguseni elasid ja arenesid sealsed rahvad peaaegu täiesti lahus ülejäänud maailmast. Ameerika avastas eurooplastele teatavasti Cristoph Kolumbus 1492. aastal. Tema ekslikust oletusest, et ta on jõudnud Indiasse on saanud oma üldise nime Ameerika põlisrahvad - indiaanlased. Ameerika mandri nimi
Iseseisev töö 1. Päevasärkide valmistaja on kindlaks teinud, et summaarne püsikulu on 39 000 eurot ja ühe särgi valmistamise muutuvkulu 10 eurot. Kui suur on q särgi valmistamise kogukulu? Milline on kogutulufunktsioon, kui ühe päevasärgi müügihind on 40 eurot? Leida kasumilävi. Kogukulu: C(q) = C0 + a ⋅ q (Tootmise kogukulu=kulufunktsioon) a = 10 C0=39 000 C(q)=10q+39000 Kasumiunktsioon(kogu tulufunktsioon) S(q) = R(q)−C(q) R(q)=40q S(q)=R(q)-C(q)=40q-(10q+39000)=30q-39000 Kasumilävi 40q-10q=39000 => 30q=39000 => q=1300 2. Kulud ruumide rendile ja kontoritöötajate töötasule on kuus 5500 eurot. Ühe toote tootmiskulud on 40 eurot. Leida a) firma kogukulufunktsioon C(q) = C0 + a ⋅ q => a = 40 ( muutuvkulu) C0= 5500 C(q)=5500+40q b) summaarsed kulud kuus 1000 toote valmistamisel.
vaigud. Ja ka süsinikkiuga tugevdatud vaigud. Oluline on ka Kevlar. keraamilised materjalid- Eelajaloos klaas(kristuse sünni ajal), savipotid jms(eKr). 1980 hakkavad levima rasked keraamilised materjalid- Alumiinium oksiid- Auto süüteküünla isolaator. Tenokeraamilised materjalid on kallid. 2) Metallide ja sulamite liigitus: Tihedus- kergmetallid ja -sulamid – tihedus kuni 5000 kg/m3 magneesium, alumiinium, titaan... keskmetallid ja -sulamid – tihedus 5000...10 000 kg/m3 tina, tsink, vask, nikkel, antimon, kroom, mangaan... raskemetallid ja -sulamid – tihedus üle 10 000 kg/m3 plii, hõbe, kuld, volfram, molübdeen... sulamistemperatuur – kergsulavad metallid ja –sulamid – sulamistemperatuur ei ületa Pb sulamistemperatuuri 327 °C liitium, tina, plii kesksulavad metallid ja –sulamid – sulamistemperatuur üle 327 °C, kuid ei ületa Fe sulamistemperatuuri 1539 °C mangaan, vask, nikkel, hõbe...
Ülevaade (2/2) ALCOHOL MARKETING IN TELEVISED ENGLISH PROFESSIONAL FOOTBALL: A FREQUENCY ANALYSIS • Peamised probleemid Alkoholi suurenenud tarbimine suurendab inimeste terviseriske Ligi 4% kõigist surmajuhtumitest on tingitud alkoholit (World Health Organisatsioon, 2012) *Kulutused alkoholi reklaamile UK-s on umbes 202 500 000£ aastas, kokku kulutati aga kogu alkoholi turustamisele üle 800 000 000 £ aastas (Institute of Alcohol Studies, 2010). Spordisaadete (sh jalgpall) ajal tubakatoodete reklaamimine on reguleeritud kuid alkoholi tarbimise kohta piiranguid pole • Võtmesõnad pole eraldi välja toodud Background Taustainfo kirjeldab lühidalt kogu artikli teema arendust ning olukorda jalgpalli ülekannete reklaamiturul Research Methods Metoodika osa kirjeldab ülevaatlikult, kuidas andmed
Valkude roll inimorganismi talitlusel ja ehitusel Valgud koosnevad aminohapetest ning jagunevad lihtvalkudeks ja liitvalkudeks. Need on elusorganismides üks keerulisemaid ja tähtsamaid orgaanilisi ühendeid. Valkudel on palju ülesandeid ning tähtis roll inimorganismi talitlusel. Valgud on keha tähtsaim ehitusmaterjal ja neid on inimorganismis 50 000-60 000. 19,6% kehast moodustuvad valgud. Neid on paljude kudede hulgas ja nad osalevad ka rakumembraani ehituses. Valgud toimivad ensüümidena ja ensüümid käivitavad kogu ainevahetuse ning kiirendavad seda organismis. Mitmed hormoonid, mis reguleerivad ainevahetusprotsesse on samuti valgulise koostisega. Näiteks insuliin. Veel on valkudel transpordi funktsioon. Paljusid toitained transporditakse vere kaudu valgulise ühendi abil. Näiteks hemoglobiini, mis varustab hapnikuga kogu organismi.
1. Raamatus esineb Eesti mütoloogiast järgmisi tegelasi: 1) Põhja Konn- oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi aidata. Siis kui Leemet oli huvitatud Põhja Konnaga tutvumisest, magas ta. Teda said äratada ainult 10 000 inimest, kes laususid ussisõnu. 2) haldjad (järvehaldjas ) 3) hiietark- tõlk inimeste ja haldjate vahel. Tõi haldjatele ka ohverdusi. 4) libahunt- hoiduti temaks muutumise eest.' 5) tuuletark- Leemeti vanaisa saatis Hiie ja Leemeti Möglase ( tuuletarga ) juurde Saaremaale, et nad sealt tuulekoti tooksid. Tuultekotti oli vaja aga selleks, et vanaisa lennata saaks. 6) ussikuningas- Intsu isa. Andis Leemetile tulla loa alati tagasi nende urgu, sest
Oma referaadis tegin ülevaate Küprose maa ja piirkonna ajaloost. Tutvustan Küprose veinide valmistamise eripära. Kajastan oma töös Küprose veinide tuntust terves maailmas. Tutvustan oma töös Küprose veinide sortimenti 2 erinevates piirkondades. Toon näiteid Küprose veinide kasutamisest kulinaarsel eesmärgil. Küproses on veiniaedu 18 000 hektarit. Tavapärane veinitoodang 710 000 hektoliitrit. Küproses juuakse veini 12 liitrit inimese kohta aastas. Muust maailmast suhteliselt eraldatud Küpros on ainsa Euroopa riigina senini täiesti vaba Phylloxera nuhtlusest. Maavaldused on äärmiselt killustatud, 18 000 hektari ringis viinapuuaedu jaguneb ligi 22000 omaniku vahel. Küpros ekspordib suurema osa oma toodangust, mis on peamiselt mõistliku kvaliteediga kanged veinid, eriti odavat Küprose serrit, ehkki saare parim saadus
.............................................................5 Kultuur.................................................................................................................5 2 Üldandmed Riigi peamine usund on rooma katoliiklus. Umbes 76% hispaanlastest peab ennast katoliiklasteks, umbes 2% järgib mingit muud usunditja 19% peab end ateistiks. Umbes 50 000 inimest kuulub protestantlikesse usulahkudesse ja 20 000 on mormoonid. Hispaania rahvaarv on 45,8 miljonit (2009. a.) kellest 77,4% elas linnades. Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. Rahvastiku tihedus 92,6 elanikku ruutkilomeetri kohta. Loomulik iive on 0.072% aastas. Loomulik iive on vähenenud, kuid Hispaania kuulub Lääne - Euroopa kõrge loomuliku iibega maade hulka. Sündimus 9,87
Kergejõustiku võistlusmäärused 2012 Kergejõustiku alad Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad: 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. Naised: 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide,
Viimastel aga puudus võim ja nemad täitsid Moskva korraldusi. Riigiametnikud asendati kommunistidega ja kommunistlikust parteist sai ainus lubanud poliitiline erakond. Vangistati ja hukati endised poliitilised liidrid, majanduseliit ja kõrgemad sõjaväe- ja politseijuhid. Hakati arreteerima inimesi kõigist ühiskonnakihtidest ja see tipnes 1941. aasta 14. juuni massiküüditamisega, mille käigus viidi Eestist vägivaldselt välja üle 10 000 inimese. Naised, lapsed ja vanurid saadeti asumisele Siberisse, mehed saadeti aga vangilaagritesse, kus enamik neist hukkus. · Ühiskondlik- ja kultuurielu allutati rangele kontrollile. Suleti ajakirju, ajalehti ja seltse. Hävitati mälestusmärke, sambaid, raamatuid. Katkestati igasugused välissidemed naaberriikidega. Natsionaliseeriti kõik eraettevõtted(riigistati). Langes elatustase, tekkis toidu- ja tarbeainete puudus. Sõjategevus 1941. aastal.
Vene aeg :Eesti pärast Põhjasõda Põhjasõda laastas Eestimaad rohkem kui mistahes teine sõda meie ajaloos. Venemaa poolt „akna raiumine Euroopasse“ maksti kinni enam kui poolte eestlaste elu hinnaga. Põhjasõja aegsest hävingust taastus maa siiski üllatavalt kiiresti. Kui peale Põhjasõda oli eestlasi umbes 120- 140 000, siis XVIII saj lõpuks oli Eesti elanike arv u 500 000 inimest. Sellise rahvaarvu taastumisele andis hoogu sõjale järgnenud pikem rahuaeg.Kuna võit Rootsi üle ei olnud väga suur ja alati oli oht vallutatud alasid taas kaotada, oli venelastele väga tähtis kohaliku aadli toetus. Balti aadli poolehoiu võitmist alustati restitutsiooniga- Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Mõisatega koos sai aadel tagasi ka endised õigused talupoegade üle. Kehtima jäid senised seadused
ÜRGAJA KUNST Vanimad säilinud kunstiteosed pärinevad ürgajast s.o. umbes 60 000 aastat tagasi. Kunst tekkis tänu kahele põhjusele. Need on usk ja vajadus ilu ning loomisrõõmu järele. Tol ajal oli tähtsaim materjal kivi ja seega jaguneb ürgaja kunst järgmisteks perioodideks: 1.Vanem kiviaeg e. paleoliitikum 2.Mesoliitikum 3.Noorem kiviaeg e. neoliitikum Usuga seoses tekkisid koopamaalid ja kivisse kaabitud joonistused. Koopamaalid tehti tavaliselt koobaste kõige kaugematesse ja pimedamatesse soppidesse. Seetõttu on mitmeid koopamaale avastatud suhteliselt hilja
Erinevalt teistest koduloomadest ei vaja kodukass ellujäämiseks erilist inimesepoolset tuge. Kui ta oma inimese mingil põhjusel kaotab, saab ta ka metsiku eluga hakkama. Seetõttu on teadlastele jäänud mõistatuseks, miks ja kuidas sai metskassist koduloom? Asjatundjad on pikka aega arvanud, et kass kodustati 3600 a tagasi Egiptuses. Samas viitavad viimased geneetilised ja arheoloogilised uurimised märksa varasemale ajale, ligikaudu 10 000 aatat tagasi. Samuti mitte Egiptusele, vaid Viljaka Poolkuu piirkonnale (vaata kaart) Seal pandi alus inimkonna põllumajanduslikule ühiskonnakorraldusele. Koos viljakasvatamisega hakkasid inimasulates levima närilised, kelle vastu hakkasid huvi tundma kassid. Siit võib otsida põhjust, miks vaheldumisi armastusväärsest ja ärritavast, rahulikust ja metsikust, südamlikust ja iseteadlikust vastuolulisest olendist võis saada maailma populaarseim lemmikloom.
.........5 7.TOITUMINE DIABEEDI KORRAL.........................5 KASUTATUD KIRJANDUS .................................................6 1.DIABEET Diabeet ehk suhkurtõbi on mitmesugustel põhjustel tekkiv energiaainevahetushäire, millele on iseloomulik pikka aega kõrgel tasemel püsiv vere suhkrusisaldus ja häired süsivesikute -, rasva ja valguainevahetuses. Diabeet on tingitud kas insuliini vähesusest või insuliini toime nõrgenemisest või neist mõlemast. Eestis põeb diabeeti umbes 22 000 inimest. 2.DIABEEDI TÜÜBID 2.1 Esimene tüüp Esimese tüübi diabeet ehk insuliinsõltuv diabeet on tingitud insuliini puudusest. Esineb umbes 10% diabeetikutest. Kõhunäärme rakkude kahjustuse tõttu insuliini ei eritu ning veresuhkru tase tõuseb. Puuduvat insuliini tuleb iga päev juurde süstida. Tavaliselt haigestutakse kiirelt. Esineb noortematel inimestel ja lastel. Haiguse teket soodustab , umbes pooltel juhtudest, pärilik eelsoodumus.
Orienteerumine MIS ON KAART? Igapäevaelus kasutatakse kaarte kõikjal. Ehk olete teiegi kasutanud võõras linnas tänavate kaarti ja erinevaid maanteede kaarte. Need kõik on eriotstarbelised kaardid. Mis on kaart? Kaart on lihtsustatud vertikaalne vaade maapinnale, mis kujutab esemete/objektide piirjooni nii, nagu need ülalt/ pealt vaadates paistavad, ning on vähendatud niipalju, et mahub ära konkreetsele paberilehele. Enim kasutatavad on Eesti põhikaart 1:20 000 ja Eesti kaitsejõududele mõeldud kaart 1:50 000 seerianumbriga N757. Topograafiline kaart on graafiline dokument maastiku kohta, mis sisaldab täpseid ja üksikasjalikke andmeid kohalike objektide ja reljeefi kohta. MÕÕTKAVA Maastiku kujutamise üksikasjalikkus ja täpsus sõltub kaardi mõõtkavast. Mõõtkava on arv, mis näitab, kui palju kordi kaardil esitatud maastikuala on väiksem samast maastikualast tegelikkuses. Tavaliselt esitatakse mõõtkava kaardil kahel viisil. 1
ASUKOHT Mauna Loa on tegevvulkaan Hawaii saarel. Ta on maailma suurim kilpvulkaan. Mäe kõrgus merepinnast on 4169 meetrit.Hawaii keeles tähendab Mauna Loa laia mäge.Vulkaani ulatus saare lõunatipust idarannikuni on 120 km. Mäe ruumala on umbes 75 000 km3. Mäe tipus on 35 km läbimõõduga kraater. KLIIMA Tuulte löök idast läände kõikjal Hawaii saartele ning juuresolekul Mauna Loa mõjutab tugevalt kohalikku kliimat. Suurem tõus, sademete hulk väheneb ja taevas on väga sageli selge. Lääne pool on palju kuivem kliima. Mauna Loa on troopilises kliimas. Sooja temperatuuri madal tõus ja jahutab külma temperatuuri kõrgemal aastaringselt.Väga madalatel temperatuuridel tähendab, et sademeid esineb sageli lume kujul. Mauna Loa on
Kirjanduskursuse analüüs Enim kirjanduszanritest meeldib mulle lugeda seiklusromaane ja just eriti reisikirju. Nedes kirjeldab autor enda kogemusi ning emotsioone üpriski sisutihedalt ning detailselt. Kui lugesin Jules Verne 1869. aastal ilmunud seiklusromaani "20 000 ljööd vee all" tundsin, et oleksin justkui käinud ise kaasa kogu veealuse teekonna. Kursuseks suvel ma otseselt ettevalmistusi ei teinud, kuid suve jooksul lugesin raamatuid mis mulle endale meeldivad. Kuna käsitlesime kursusel vaid kahte teost, ei olnud mulle probleemiks nende läbilugemise tempo. Raskust tundsin veidi aga õpimapi järje pidamisega, et kõik vajalik seal ikka olemas oleks. Enim rõõmu tundsin teose "Kuritöö ja karistus"
Eesti tänini kestev laulupidude traditsioon sai alguse 19. sajandi teise poole alguses. Laulupidudest on kujunenud rahva ühtekuuluvuse väljendaja. Ligi poolteise sajandi vältel toimunud ühislaulmised on muusikakultuuri arengut oluliselt mõjutanud. (2) Üldlaulu- ja tantsupeole Tallinnasse kogunevad iga viie aasta järel lauljad ja tantsijad üle terve Eesti. Pidu algab ühise rongkäiguga Vabaduse väljakult Lauluväljakule. Seejärel toimub lauluväljakul kontsert kuni 25 000 lauljaga, kes laulavad ligi 100 000 kuulajale. Rahvariietes kuni kaheksa tuhat tantsijat esitavad tantsulise vaatemängu spordistaadionil. Pidu toimub tavaliselt juulikuu esimesel nädalavahetusel, kuid osalejad harjutavad kohapeal ühist esinemist terve eelneva nädala.(3) Aastast 2003 kuulub eestlaste laulupidu UNESCO suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja ja lisaks iga viie aasta järel toimuvatele üld- ja noortelaulupidudele toimub suviti pea igas maakonnas
Peoriided olid tavaliselt tehtud kirkavärvilistest kangastest või siniste trükipakkudega värvitud. Meeste riietus pidi sobima nädalapikkustel jahiretkedel käimiseks. Nad kandsid kuube, villaseid mustrilisi sokke ja nahksaapaid. Kõige peal kanti vesti. Vest oli valmistatud ruudukujulisest kanga- või nahatükist, kuhu lõigati sisse peaauk. Vesti rinna- ja seljatükk kinnitati teineteise külge paelte ja rihmadega. Kokkuvõte Tänapäeval on sürja- ja permikomisid kokku umbes 200 000. Komi vabariigis on nad vähemusrühm. Siiski võib veel komi keelt kuulda ka linnatänaval. 3 Kasutatud kirjandus: 4 http://vvv.erm.ee/et/Avasta/Soome-ugri-rahvakultuur/Komid (24.09) https://fennougria.ee/rahvad/komid/ (24.09) https://et.wikipedia.org/wiki/Komid (24.09) http://www.fuinfo.eu/et/permi-rahvad/komid/rahvaroivad (25.09)
Uurimistöö Mississipi Mississipi jõgi asub Põhja-Ameerika mandril ja Ameerika maailmajaos. Mississipi jõe pikkus on 3950 km ja jõgikonna pindala on umbes 3 268 000 km². Mississipi lähe asub Minnesota osariigis ja selle koordinaadid on 47° N ja 92° W. Mississipi suubub Mehhiko lahte koordinaatidel 40° N ja 90° W. Suurimad lisajõed on Ohio, Red River, Arkansas ja Missouri. Suurim voolukiirus on 5080 000 m³/s, vähim 35000. Mississipi jõgi toitub enamasti lisajõgedest ja sademetest. Suurvesi on kevadel ja suvel. Madalvesi on sügisel. Mississipi jõel esineb jääkate ainult põhjaosas. Mississipi alamjooksul alguses on jõeorg on üle 25 km lai. Jõgi on enamasti kolmveerand kuni poolteist kilomeetrit lai. Üleujutuste vältimiseks ääristavad jõe kaldaid tammid. Mississippi on USA üks tähtsamaid siseveeteid. Laevateede kogupikkus on üle 25 000 km.
Jaapani rahvastik Sander Randoja 10 klass jaapani rahvaarv on 2013 aasta seisuga 127 325 000 inimest.Jaapan on riik kus jaapanlased moodustavad 99,4% koguelanikonnast.Jaapanlaste hulka kuuluvad ka Hokkaido saare põlisasukad, neid on ligi 20000 kogu rahvaarvust.Teise maailmasõjaajal viidi Jaapanisse päris palju korealasi kesnüüd moodustavad kõigist mittejaapanlastest 40%. Jaapanis leidub ka hiinlasi ning vietnamlasi kuid nende osakaal pole väga suur. Rahvastik on jaotunud väga ebaühtlaselt. Valdav osa inimesi elab suurlinnastutes.
................................................................................ 13 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................14 SISSEJUHATUS Ealine maakula degeneratsioon (AMD) on vanemas eas esinev silmahaigus, mille korral kahjustub silmapõhjas olev kollatähn. AMD on kõige suurem pimeduse põhjustaja vanemaealistel inimestel, haaratud on 30 50 miljonit inimest maailmas. Eestis on üle 65aastastel inimestel AMD mingil astmel ligikaudu 120 000 inimesel ning kaugelearenenud 2 AMD 7600 inimesel. Mõlemas silmas raske nägemishäre on AMD tõttu enam kui 3200 inimesel. (Oll ja Parik 2016). Uuringud näitavad, et AMD tekkimist ja arenemist on võimalik ennetada, kui patsient on võimalikult varakult teadlik riskiteguritest ning järgib tervisliku eluviisi ja toitumisharjumuse reegleid. Käesoleva referaadi autor uuris AMD olemust, riskitegureid ning võimalusi ennetada haiguse
Презентация Моя родина-Эстония 08.05.2015 Эстония ● В Северной Европе, на берегу Балтийского моря ● Финляндия, Латвия, Россия, Швеция Эстония Эстония ● Парламентская республика ● Членом Европейского союза и НАТО ● 45 000 km² ● 1 311 870 человек Эстония ● Таллинн ● 47 городов ● Таллинн, Тарту, Нарва, Кохтла-Ярве, Пярну Эстония Климат Эстонии ● Морской климат ● Зимой-морожы ● Летом-жара ● Времени года Климат Эстонии Министры ● Премьер-министр-Таави Рыйвас
MUSSOLINI SAAB ITAALIA PEAMINISTRIKS • Itaalia kaotused olid I maailmasõjas suured – riik kaotas ühtekokku 460 000 inimelu ja valitsuse võlad olid kolossaalsed. • Sõja algaastail olid Inglismaa ja Prantsusmaa Itaaliale hulgaliselt uusi valdusi lubanud, kui aga sõda lõppes, lubadused unustati. Jäi mulje, et Itaaliat ei vaadelda kui võrdväärset partnerit. • Samas oli Roomas asuv keskvalitsus äärmiselt nõrk. Peamiselt oli tegu koalitsioonidega (enam kui ühe partei valitsused), mistõttu oli raskendatud otsuste langetamine. Itaalia linnades kasvas tööpuudus ning see omakorda
Colosseum Colosseum on maailma suurim ja vanim amfiteater Roomas. Colosseum mahutab ligi 50 000 inimest. Colosseum ehitati Flaviuste ajal paika, kus varem asus Nero luksusliku palee juurde kuulunud järv. Kuni 405. aastani toimusid Colosseumis gladiaatorite võitlused. Hiljem olid väga populaarsed võitlused loomadega, mida korraldati umbes 526. aastani. Hiljem ei leidnud Colosseum enam kasutust, ühtlasi vähenes Rooma elanike arv drastiliselt. Colosseumi kasutati kivimurruna (Kivimurd on enamasti avatud tüüpi kaevandus) ja see jäi varemeisse
Arhitektuur Skulptuur Maalikunst Graafika Tarbekunst Tänapäevased: fotograafia, filmikunst. 1. Esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks valmistati vanema kiviaja (paleoliitikumi) hilisemas järgus, mis algas umb. 40 000 a tagasi. 2.Kuulsamad Euroopa koopamaalingud leiduvad Hispaanias, Prantsusmaal. 3.Koopamaalide ja kaljujoonistuste põhjused: Nende kujutamine on seotud inimeste kõige olulisemate mõtete ja tunnetega. Nende abil püüti ühtlustada saagiõnne ja lisada loomade arvukust. 4.Maalide tegemiseks kasutati pulka või sõrme. Mitmevärvilisi pilte tehti pintsli või käsnaga. Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest – eri tooni värvimuldadest, mida segati vees v rasvas
annavad võnkumise edasi sisekõrva teole. Tekivad närviimpulsid, mis kanduvad peaajju. 3.Miks on vaja reguleerida õhurõhku välis- ja keskkõrva vahel? Õhurõhu järsk muutus välis- ja keskkõrva vahel võib kahjustada õrna trummikilet. Selle tagajärjel võivad tekkida haigused ja põletikud. 4.Milliseid helisid inimene kuuleb? Inimene tajub, kas heli on kõrge või madal, tugev või nõrk. Normaalse kuulmisega inimene eristab helisid, mille sagedus on 20-20 000 võnget sekundis (hertsi) 5.Kuulmishäireid võib põhjustada: kõrvaosade vigastused, kuulmekäigu ummistumine, mitmesugused viirus- ja bakterihaigused, tugev müra ning isegi osa ravimeid. 6.Kuidas säilitab inimene tasakaalu? Tänu tasakaaluelundile, mis paikneb sisekõrvas suudame tasakaalu hoida. 7.Mis põhjusel võib mõne noore kuulmine olla viletsam kui tema vanemate oma? Valju muusika ja müra ning kõrvaklappide pideva vale kasutamise tõttu. 8.Kuidas me tunneme lõhnu?
taasäratamiseks ja innustuseks vabaduspüüdlusele läbi laulude. Laulutekstide kaasautoriks on luuletaja ja ajakirjanik Jüri Leesment. Alo Mattiisenist sai ärkamisaja sümbol ja vabadus sümboliks ta on jäänudki. Viis isamaalist laulu: "Kaunimad laulud" "Minge üles mägedele" "Sind surmani" "Isamaa ilu hoieldes" "Eestlane olen ja eestlaseks jään" 11. septembril 1988 kogunes Tallinna Lauluväljakule umbes 300 000 inimest üle kogu Eesti esitama poliitilisi nõudmisi ja kuulama isamaalisi laule Rahvarinde poolt korraldatud suurüritusel „Eestimaa laul”. Lauluväljakul kõlasid jälle vanad isamaalised laulud ja mitmed uuedki: ("Eestlane olen ja eestlaseks jään"; "Ärkamise aeg"; "Ei ole üksi ükski maa"). 23. augustil 1989, Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval, toimus kolme Balti riigi ühise protestiavaldusena rahumeelne demonstratsioon, kus inimesed seisid üksteise
google.ee/search?q=k%C3%BC %C3%BCditamine&es_sm=93&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=AQHtVKuDPePfywPXiIDQCA&ved= 0CAgQ_AUoAQ&biw=1422&bih=776&dpr=0.9#imgdii=_&imgrc=7qX2Fg019Fvg3M%253A %3BklGWitSDpCt1cM%3Bhttp%253A%252F%252Ff.pmo.ee%252Ff %252F2011%252F09%252F04%252F734864t81he3d0.jpg%3Bhttp%253A%252F %252Fkultuur.postimees.ee%252F553398%252Fpiltuudis-kabala-raudteejaamas-lavastati- kuuditamist%3B648%3B298 Eesti algusajad Eesti alade asustamine algas umbes 11 000 aastat tagasi. Arvatakse, et 1 aastatuhande keskpaigas ekr elas Eesti aladel ub 7000 inimest. 17 sajandil vähenes rahvaarv palju tänu sõdadele, näljale ja katkule. Eriti rängalt mõjus põhjasõda aastal (1700-1721)(2/3 rahvastikust hukkus) 500a.ekr 7000 500 23 000 13 saj algus 150 000- 280 000 16 saj keskpaik 250 000- 300 000 17 saj lõpp 350 000- 400 000
Üheksandas peatükis kirjeldan Prantsusmaa tööstuse arengut ning toon välja kõrgtehnoloogilise arengu eeldused. Kümnendas peatükis keskendun Prantsusmaa transpordile, uurides selle riigi infrastruktuuri arengut.Üheteistkümnendas peatükis vaatan Prantsusmaad kui turismimaad ning räägin lähemalt selle riigi turismiobjektidest. 3 1. Üldiseloomustus 1.1 Üldandmed Pindala: 547 030 km² Rahvaarv: 64 102 000 Pealinn: Pariis Pealinna elanike arv: 8 147 857 Keel: prantsuse keel Rahaühik: euro( enne 1999.aastat Prantsuse frank) 4 1.2.Geograafiline asend Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Sveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga.
Argentina (ka Argentiina) on hispaaniakeelne riik Lõuna-Ameerika lõunaosas Andide ja Atlandi ookeani vahel. Tema pealinn on Buenos Aires. Argentina piirneb Uruguay, Brasiilia, Paraguay, Boliivia ja Tsiiliga. Argentina pindala on 2 766 890 km², sealhulgas vett 1,1%. Ta on maailma riikide seas pindalalt 8. kohal. Argentina pretendeerib lisaks veel 1 000 000 km² alale Antarktikas ja Falklandi saartele. Argentina nimi tuleneb ladinakeelsest sõnast argentum ('hõbe'), sest see väärismetall ajendas Argentina koloniseerimist. Lõuna-Ameerika iseseisvussõdade ajal kandis riik erinevaid nimesid, peamiselt küll Río de la Plata Ühendprovintsid (Provincias Unidas del Río de la Plata) ja Lõuna-Ameerika Ühendprovintsid (Provincias Unidas en Sudamérica või Provincias Unidas de Sud América), mida kasutati tänapäeva mõistes Argentina
Põhimõisted: Aluspõhi pinnakatte alla mattunud kivimid, moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Mõnikord avanevad aluspõhja kivimid ka maapinnal (näiteks Soomes graniit). Eesti põhikaart Maaameti poolt koordineerimisel loodav geograafiline infosüsteem, mille uuendamine toimub pidevalt. Põhikaart on täpseim kaart kogu Eesti kohta. Koosneb kaardi lehtedest mõõtkavaga 1: 20 000 (digiversioonis 1:10 000). Ühe trükilehe katvus on 10x10 km. Kogu eesti katab ära u. 500 kaardilehte. Geokronoloogiline skaala Kilp on tektooniliselt vähe aktiivsed suhteliselt tasased alad, kus mäetekkeprotsesse enam ei toimu. Erinevalt platvormist puuduvad kilbil setenditest pealiskord, mistõttu maastikus paljanduvad kristalsed aluskorra kivimid. Soomes paljandub graniit maapinnal, sest see on Fennoskandia kilbi osa.
...................10 KASUTATUD KIRJANDUS JA MATERJALID..........................................................................11 LISAD...........................................................................................................................................12 Sissejuhatus SEB Tallinna Maraton toimub igal aastal, tänavu toimus see viiendat korda. Osalejaid tuleb kohale erinevatest riikidest, sellel aastal osales maratonil ligi 20 000 inimest. 1.1 Distantsid: Maraton 42 195m Poolmaraton 21,1 km 10 km jooks ajavõtuga 10 km kepikõnd/käimine ajavõtuta Mesikäpa Lastejooksud Nike Noortejooks 4 km 1 Maraton Maraton 42,2 km Joostakse kaks 21,1 km pikkust ringi. Maratonirajal on 3 ajavõtupunkti: 10, 21,1 ja 30 kilomeetril. Maratonirada on avatud 7 tundi. Teeninduspunktid asuvas kilomeetritel: 3 km Russalka;
Valdkonnaks on toiduainetööstus. SLAID 1 Toiduainetööstus on Eesti üks olulisemaid ja suuremahulisemaid tööstusharusid, mis annab tööd enam kui 22 000 inimesele ja mille toodang moodustab kogu tööstuse toodangust ligi 30 %. Eesti toiduainetööstus jaotatakse allharudeks : Pagaritööstus, piimatööstus, jahu- ja tangutööstus, lihatööstus, kalatööstus, jookidetööstus ja kondiitritööstus. SLAID 2 (PILT) Kõige mahukamad on piima-, jookide- ja kalatööstus, mis kolmekesi annavad üle 60 % toiduainetööstuse toodangust. http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/agro/toidutst.html SLAID 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
