Tava- ja moraalinormid on olenevalt kultuurikontekstist ja aegruumist väärtustatud käitumistavad. Õigusnormid aga tekkisid koos riigiga ning on formaalselt määratletud käitumisreeglid, kehtestatud selleks pädeva institutsiooni poolt. Nii tavanormid kui ka õigusnormid on kohustusliku iseloomuga, kuid erinevalt tavanormist, kontrollib õigusnormide täitmist riik. Kui tekkis riik ja õigusnorm, ei tähenda, et tavanormid oleksid kuskile kadunud. Kahjuks üha rohkem tavanormidest lugu ei peeta. Samuti on ka mitmed õigusnormid ühiskonnale kui tervikule vastuvõetamatud. Kahjuks polegi kõik, mis inimeste poolt koostatud täiuslik, ning paraku puudub üks õiglane reguleeritud norm, mida ühiskond austaks, mõistaks ja mille järgi joonduks. Mitmed tavanormid on tekkinud ajastuga, nad tulevad...
Kui vastavaid kohustusi ei täideta või neid rikutakse, kohaldatakse rikkujatele sanktsioone Seaduse algatamise õigus on:Riigikogu liikmel,Riigikogu fraktsioonil,Riigikogu komisjonil,Vabariigi Valitsusel,Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum. Õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes on õiguse toimesfääri. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele Sanktsiooniks nimetatakse karistust, mida kohaldatakse normirikkujale. Sellisteks sanktsioonideks on näiteks eriõiguse äravõtmine, rahatrahv, arest, vangistus või juriidilise isiku sundlõpetamine Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi Kui Riigikogu koosseisu volitused lõpevad, siis langevad Riigikogu menetlusest välja kõik eelnõud, mida koosseis ei jõudnud lõpuni menetleda Vaba...
Õigussuhte objektideks on materiaalne ese, vaimne või muu sotsiaalne hüve, mis rahuldab üksikisiku või organisatsiooni huve ja vajadusi ning millega seoses õiguse subjektid astuvad õigussuhtesse ja teostavad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi. 6) Juriidilised faktid ja nende liigituse alused. Juriidilisteks faktideks nimetatakse selliseid tegelikkuses toimuvaid muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise. Sõltuvalt juriidilise fakti seosest subjektide tahtega liigitatakse juriidilise fakte: Sündmus – tegelikkuses ettetulev muutus, mis toimub sõltumata inimese tahtest. Näiteks surm, äikeseset põhjustatud tulekahju, üleujutus jm. Tegu – tegelikkuses asetleidev muutus, mis toimub inimese tahtel. Need on...
Õiguslik tagajärg on lubamine (õigustus), käsk või keeld ise. Lihtne faktilise koosseis - kui faktiline koosseis koosneb ühest elulisest asjaolust Keeruline faktiline koosseis - mitme elulise asjaolu üheaegne esinemine Alternatiivne faktiline koosseis - õigusliku tagajärje saabumiseks piisab ühe elulise asjaolu esinemisest Lihtne õiguslik tagajärg - näeb ette ühe võimaliku või vajaliku käitumise variandi või riikliku sunni liigi ja määra. Keeruline õiguslik tagajärg - näeb ette võimalike või vajalike käitumiste kogumi või mitu riikliku sunni liiki ja määra. Alternatiivne õiguslik tagajärg - näeb ette ühe võimaliku või vajaliku käitumise saabumise mitmest või ühe riikliku sunni liigi ja määra kohaldamise võimaluse mitmest. Õigusnormi hüpotees - eluliste asjaolude kirjeldus õigusnormi kehtimiseks Dispositsioon - näitab, milline pea...
Õiguse eelastmed: Tavad, traditsioonid ja moraalinormid. Olid valitsevaks inimeste kooselus juba enne õigust. Olid sotsiaalseteks harjumusteks, mis korrastasid inimkäitumist, kergendasid ja vääristasid ühiskondlikku elu. Tunnused: 1) üldise iseloomuga 2) üldkohustuslikud 3) garanteeritud korras 2. Ius non scriptum, ius scriptum: ius non scriptum - kirjutamata õigus - teadlased on tuvastanud, et õigus eksisteeris ka enne, kui tekkisid esimesed kirjalikud allikad ja seda perioodi nim. õiguse eelajalooks e. ius non scriptum. Õiguse ja õigusmõistmise tunnused olid juba sugukodliku korra ajal, reeglite eiramise eest karistati sugukonnast väljaheitmisega (= surmanuhtlusega). Veretasu e. kättemaks. ius scriptum - kirjutatud õigus - vormaalselt määratletud ja lähtub riigist kui institutsioonist. Riik sekkus, kui seda nõudis kannatanu. 3. Õiguse tähistam...
Ka tavad ja moraal (objektiivne õigus). Õigus (õigustus) on õigus teatud viisil käituda ja nõuda teatud käitumist ka teistelt (subjektiivne õigus). Riik tagab sunniaparaadiga, et õigusaktist kinni peetakse. Tava ja moraali riik ei kehtesta, sanktsioone nende rikkumise puhul ei järgne, kui just sellega ei ole kaasnenud ka mõne õigusakti rikkumist. 1. ius non scriptum kirjutamata seaduste periood 2. ius scriptum periood, mil hakati õigust kirja panema. Õiguse idee: 1. õiglus filosoofiline kategooria 2. õiguslik garanteeritus seadused peavad olema selged ja kõigile ühtemoodi mõistetavad. 3. eesmärgipärasus riik peab tagama, et seadustest kinni peetakse. Õigusnorm käitumise eeskiri, mis on suunatud teatud isikute ringile. Ka üks seadus on õigusnorm. Kehtib ajas ja ruumis. Tagasiulatuvalt kehtestada ei tohi, vaid üksikud eran...
Seadused liigitatakse juriidilise jõu järgi omakorda põhiseadusteks, konstitutsioonilisteks seadusteks ja lihtseadusteks. Eksami küsimused? 1. Õigusnormi erinevus teistest sots normidest? Spetsiifilised tunnused: Õigusnorm lähtub riigist, tagatakse riikliku sunniga, üldkohustuslik käitumisreegel, õigusnorm annab suhte liigist osavõtjale subjektiivsed juriidilised õigused ja kohustused, formaalselt määratletud reegel. 2. Juriidilise fakti mõiste ja liigid Lihtfakt on selline juriidiline fakt mis kujutab ühte õigusnormi hüpoteesiga määratud faktilist asjaolu ja toob kaasa vaid ühe õigusliku tagajärje. Liitfakt- on selline juriidiline fakt mis ühes käitumisaktis sisaldab samaaegselt mitme...
2. Erinevad õigussüsteemid LÜHIKONSPEKT 1.2.1. Kontinentaalne õigussüsteem 1. Sissejuhatus ainesse Ajalooliseks eelduseks süsteemi tekkimisele oli: Õiguskaitse õppeaine hõlmab järgmist: - ilmaliku õiguse eraldumine kanoonilisest ehk kiriklikust õigusest 1. Sissejuhatus - ning ühiskonna areng feodaalkorrast rahvusriikide tekkele absoluutse monarhia 2. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja vormis. organisatsiooni printsiibid 3. Eesti Vabariigi kohtute organisatsioo...
Õigusnorm süsteemi osana ja sotsiaalse normina Inimkäitumises kehtivad kindlad reeglid ning seal valitseb kindel kord. N. Luhmann käsitleb ühiskonda kui süsteemi, mis funktsioneerib sarnaselt iseseisva organismiga. Sotsiaalne reguleerimine on teatud süsteem, milles toimivad ühe elemendina õigusnormid . Täpsemalt: sotsiaalne reguleerimine on süsteem, mille elemendid on sotsiaalsed normid ja mis on üksteisega teatavas suhtes. Iga süsteemi kaks omadust on mitteamorfsus ja terviklikkus. Mitteamorfsus temas võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel teatud viisil seotud. Terviklikkus ehk ühtsus viitab süsteemi eraldatusele teistest süsteemidest. Süsteemi mõiste rajaneb elemendi ja suhte mõistetel. Süsteemi iseloomustatakse tunnuste järgi: hierarhilisus, iseseisvus, eesmärk, organiseeritus, isereguleerivus jne. Hierarhilisus süsteemi element on ühest küljest süsteemi tervik...
Õiguse tekkimine. Riigi mõiste. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. Oli tekkinud tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kogumis on haka...
Kas testament on leping? Jah ____ Ei ____ Milline tehing on leping? 2. Kas üks isik saab samaaegselt osaleda mitmes õigussuhtes? Selgitage lühidalt (näide). 3. Millel tugineb tehingu kehtivus? 4. Mida tähendab tehingu vormivabadus? 5. Mis vahe on eksimusel ja pettusel tehingu tühistamise seisukohast? Palun lühikest, arusaadavat selgitust! 6. Kas iga tehingut saab tühistada põhjusel, et minu tahe mõne aja möödudes muutub? Jah __ Ei __ 7. OÜ juhatus on äriühingu: a) seadusjärgne ____ b) tehinguline eindus ____ OÜ müügijuht esindab OÜ-d: a) seaduse alusel ____ b) tehingulisel alusel ____ 8. Mis on volitus? Kas volikiri võib olla ka suuline? Jah ____ Ei ___ 9. Tähtaeg (palun lahendage kaasus, varustage oma seisukoht viitega seadusesätte(te)le): Mis päevaks (st. nimetage kuupäev) peab tööandja esitama töötukassale avalduse töötaja (staazi koondamise päevaks üle 7 aasta) koondamishüvituse saamiseks, kui...
* pluralism ehk mitmekesisus(huvide), mitmesuguste ideede, arvamuste ja organisatsioonide olemasolu ühiskonnas N: klassireisile minekul tahavad pooled minna Rootsi, veerand Tsehhi ja teine veerand Venemaale * pluralistlik ühiskond ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid Demokraatlik ühiskond -> Eesti ühiskond .> usuvabadus * identiteet ühiskonna- või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvustunne Ühtekuuluvustunne -> Laulupidu * tolerantsus sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumis- või mõtteviisi suhtes Abielu kahest erinevast rassist inimese vahel * nulltolerants täisleppimatus; sallimatus, tolerantsi vastand Eesti vabariigi sallimatus kuritegevuse ja roolijoodikute vastu * enamusotsus demokraatias enamlevinud huvide arvestamise viis, mille puhul võetakse vastu otsus, mida pooldab/mille poolt hääletab enamus Riigikogu otsuste vastuvõtmine * k...
Õigusõpe Ius est ars boni et aequi! Celsius Õigus on headuse ja õigluse kunst! Õiguse koondav mõiste on: See on riigitahteaktina kehtestatav üldkohustuslik käitumisnormistik, mis luuakse kindlal viisil ja üksnes pädevate institutsioonide poolt ning mille täitmine tagatakse riikliku sunniga. Õigus koosneb: · Õiglus · Õiguskindlus · Eesmärgipärasus. Õiglus on otsustus sellest, kuidas inimest mingis olukorras kohelda ning milliseid asjaolusid arvesse võtta. Õiguskindlus tähendab eelkõige inimese usaldust õigusnormi kehtimisse ja sarnasesse realiseerimisse. Õigust iseloomustab: · Üldise iseloomuga käitumisprintsiipide kogum(printsiip põhimõte). · On kindlatel printsiipidel rajanev õigusnormide süsteem. · On üldkohustuslike käitumiseeskirjade süsteem. · On riigitahte ak...
Õiguskord on teatud mängureeglite kogum, seaduste täitmine on selle mängu põhireegel. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm. õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta (kahe eraisiku kohta; riigi ja eraisiku kohta jne): ühele pannakse mingi õigus see on subjektiivne õigus - ja teisele kohustus, enamasti on neid ühe asja ajamisel mitmeid. Kirja pandud (ius scriptum) , kehtestatud ettenähtud menetluses pädeva riigi- või kohaliku omavalitsuse organi poolt, nende täitmine tagatakse riikliku sunniga. Õigusnormid on kirja pandud ja ettenähtud korras avaliku võimu (Riigikogu, Valitsus, minister, valla-...
Jurisprudentsi mõiste ja seos õiguse rakendamisega. (lk 50 55) ...see tegeleb õigusnormide sisu ja väljaselgitamisega. Õigusnormidel on kaks erinevat aspekti, sisemine ja väline. Sisemise vaatenurga esindajad on kohtunik ja haldusametnik. Nad töötavad süsteemis selle osadena, rakendades õigusnorme konkreetsete tegude ja sündmuste puhul. Väljaspoolt vaadeldes võib see ise olla uurimise onjektiks. Teadlane asetab uuritava objekti vaatluse alla näiteks laboratooriumi tingimustes ja teeb selle kohta järeldusi, olemata ise objekti osaks. Õigusteadlane on nagu välise ja sisemise vaatenurga vahemaal, tema huvi on suunatud normidega, mis on kehtiv õigusena. Üldiselt on õigusteaduse alal tegeleva inimese huvitatus teadmistest siiski lähedasem kohtuniku kui ühiskonnateadlase omale. Õigusteadus on normide uurimise teadus. Õi...
Sotsiaalne norm Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis või mall (A.Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Kirjastus Juura, 1996. Lk 56). Valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt formaalloogika reeglid, tava- ja moraalinormid, tehnilised normid jne. Mitte kõik neist pole sotsiaalsed normid. Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet ja reguleerivad ühiskondlikke suhteid (suhteid inimeste vahel). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Sotsiaalne norm eeskätt sotsiaalne kohustus. Kohustus normis inimene peab käituma teatud viisil, sooritama mingi teo. Tegu tegevus või tegevusetus. Käitumise vastavust normile hinnatakse teo ja tagajärje ühtsuses: kas see tegu, mis põhjustas just selle tagajärje, vastas sotsiaalse normi reeglile ehk mallile. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitum...
Õigus kujuneb ja selgub demokraatlikus protsessis otsustamisreegleid järgides. Selles protsessis otsustatakse, mis kellele lubatud, mis keelatud, kuidas õigused ja kohustused on jaotatud- need otsused pannakse õigusaktide vormi. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta: ühele pannakse mingi õigus-subjektiivne õigus- ja teisele kohustus. Objektiivse õiguse moodustavad normid, subjektiivse õiguse moodustavad õigusuhted. Õigus objektiivses tähenduses- riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid, nt. liiklusseadus Õigus subjektiivses tähenduses- õbjektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes, nt. saada juhiluba, kui eksam...
06.2011 1. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne ja ulatus. Metodoloogia on õpetus metoodikatest. Õigusteaduse metodoloogia ülesandeks on õigust tunnetada sellises ulatuses ja kujul nagu vastava ajastu õigusteadlik mõttekäik ja tunnetamisvajadus seda endale on üles seadnud. Õigusteaduse metodoloogia osutub juhiste andjaks õigusteaduse stuudiumi ja õpetamise teede ja viiside kohta. Ta ülesandeks on anda juritidele teatavaid juhtnööre õpingutel ülikooli, kui ka teadusliku töö tegemisel pärastises elus. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne Haarata spetsiifiliselt juriidilisi ning selle järele vastavalt vajadusele naaberteaduste elemente. Metodoloogia keskseks punktiks on otsus igasuguse juriidilise tegevuse keskpunkt. 2. Õiguse tunnetusviisid: õiguse filosoofia; õiguse sotsioloogia; õiguse ajalugu jne. Õigusfilosoofia tegeleb küsimusega, mis on õigus. Õiguse filosoofia otsib vastus...
2. Juriidiliste faktide liigid Juriidilised faktid liigitatakse : 1.Tekkimise iseloomust sõltuvalt Juriidilised sündmused: Juriidilised teod a)absoluutsed (ei sõltu inimestest) Juriidilised teod on isiku tegevus või b) suhtelised (tekkepõhjus sõltub inimesest, tegevusetus või tegevusetus, millega kuid kulgemisprotsess enam mitte) õigusnorm seostab õigussuhete tekkimise muutumise või lõppemise või muu juriidilise tagajärje. Juriidilised teod on enim esinevateks juriidilisteks faktideks (nt. tehingud) 11 2...
Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi tekkimise vajadus- territooriumil elav rahvahulk vajas juhtimist. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes ajapikku pealiku lähikond. Lähikonda kuuluvatele isikutele hakati usaldama ka sugukonnasiseste funktsioonide, sealhulgas juhtimisfunktsioonide teostamist Kogukonnast oli saanud riik. Võimu organisatsioon ja võimu teostamise vahendid on inimühiskonna ajaloo vältel läbi teinud olulise arengu, mis on lahutamatult seotud riigi tekkimise ja riigivõimu eri vormide kujunemise ja arenguga. 546-600eKr Roomas leiti esimene kirja pandud õigus. Meie õiguse algmõisted pärinevad Roomast. Õigus juhib sotsiaalseid...