3.4. Inimese õigused, vabadused ja kohustused. 3.5. Kodanikud ja kodakondsus. 3.6. Teabesuhtlus riigi- ja omavalitsusasutustega. 1. Defineeri võimalikult täpselt mõiste inimõigused. V: Igal inimesel olevad õigused juba ainuüksi seetõttu, et ta on inimene. 2. Millised kolm dokumenti on inimõiguste alusteks? V: a) Inimõiguste ülddeklaratsioon or lapse õiguste konventsioon; b) Euroopa inimõiguste konventsioon; c) Euroopa sotsiaalharta. 3. Millised on põhiõigused ehk universaalsed õigused? V: Õigus elule; õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele; õigus korrako- haseleõigusemõistmisele; kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest; õigus perekonnale ja eraelule. 4. Millised on poliitilised õigused? V: Õigus rahvuseleja kodakondsusele; usu-ja mõttevabadus; sõnavabadus; hääleõi- gus; koosolekute- ja ühingutevabadus. 5. Millised on sotsiaalsed ja majanduslikud õigused? ...
OFERT ja AKTSEPT ANALÜÜS VIINI KONVNETSIOONI ja VÕS-i ALUSEL Oma võrdlevas analüüsin võrdlen siis oferti ja aptsekti Viini konventsiooni ja ka VÕS-i alusel. Nii Võlaõigusseadus, kui ka Viini konventsioon defineerivad pakkumust ehk oferti võrdlemisi üheselt - ühele või mitmele konkreetsele isikule adresseeritud pakkumine on ofert, kui see on piisavalt selge ning väljendab oferendi kavatsust pidada end aktsepti puhul seotuks. Pakkumine on piisavalt selge, kui selles on märgitud kaup ning otseselt või kaudselt määratud kogus ja hind või ette nähtud nende kindlaksmääramise kord. Ka aktsepti ehk nõusoleku pakkumusega defineerivad nii Viini konventsioon kui ka Võlaõigusseadus üpris üheselt - nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping nagu on kirjas ka Võlaõigusseaduses §20. Samuti määravad mõlemad õigusaktid üheselt, et aktsept ehk nõusole...
Hispaania Hispaania on riik mis asub Euraasia mandril ning Euroopa edelaosas. Hispaania Kuningriik asub Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaa, Andorra, Portugali, Ühendkuningriigi (Gibraltari) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Maismaapiiri pikkus on 2032 km² ja merepiiri pikkus 7921 km.Vahemaa Hispaania pealinnast Madridist Tallinnasse on 3600 km. Hispaania on parlamentaarse monarhiaga unitaarne riik. Riigipea on kuningas ja tema määrab ka kohale valitsuse peaministri. Riik on jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks, millest igaühel on oma otseselt valitud võimuorganid.300- 400 saadikust koosneva Alamkoja (Saadikute Kongress) kohad jaotatakse parteide vahel proportsionaalse süsteemi järgi. Ülemkoja (Senati) kohad jaotatakse aga majoritaarse süsteemi järgi. Täidesaatvat võimu teostab valitsus eesotsas peaministriga. Peaministri kandid...
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Kristin Kaur ja Mari- Liis Sarv KAUBANDUSALASED ÕIGUSAKTID Raport Juhendaja Edda Sõõru Tartu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1TOIDUKAUPLUS MAXIMA XX..........................................................................4 2.EHITUSKAUPLUS K-RAUTA............................................................................6 SISSEJUHATUS Valisime enda kauplusteks Võru tänaval asuva kaupluse Maxima XX ja Riia maantee ääres asuva K-Rauta ehituskaupluse. Maxima soov on luua kauplusi, kus inimestel oleks mõnus oma sisseoste teha ja kust oleks lihtne leida kõike igapäevaselt vajaminevaid kaupu. Kaubavalikus on põhirõhk asetatud esma...
Kordamisküsimused aines rahvusvaheline eraõigus: 1. REÕ mõiste, areng, ese ning õiguse allikad. 2. Kollisiooninormid rahvusvahelises eraõiguses, kollisiooninormide eesmärk, struktuur. 3. Lex causae ning lex fori, millal antud mõisteid kasutatakse ning mis on antud mõistete eesmärgiks? 4. Kohaldatava õiguse tuvastamine ning välisriigi õiguse väljaselgitamine (kuidas toimub, millele tuleb tähelepanu pöörata,piirangud välisriigi õiguse kohaldamisel). 5. Füüsilised ja juriidilised isikud rahvusvahelise eraõiguse subjektina. Millest lähtutakse füüsilise ja juriidilise isiku suhtes kohaldatava õiguse tuvastamisel? 6. Rahvusvaheline dokumendisuhtlus, millised on välisriigis väljastatud dokumendi jõustamise võimalused? Mille poolest antud võimalused üksteisest erinevad? 7. Milliseid regulatsioone on võimalik kohaldada rahvusvaheliste lepingute suhtes? 8. Millele tuleb tähelepanu pöörata kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel? 9. Kuidas toimub...
ISESEISEV TÖÖ NR ASJAAJAMISKORRA ÜHTSED ALUSED 1. Millistele asutustele kehtib Asjaajamiskorra ühtsed alused? Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning avalik-õiguslike juriidiliste isikute (edaspidi asutus) 2. Mida reguleerib Asjaajamiskorra ühtsed alused? 1) asjaajamisele esitatavaid nõudeid; 2) dokumentide vormistamise nõudeid; 3) dokumentide registreerimise korraldamist; 4) asutuse dokumendihaldussüsteemile ja dokumendiregistrile esitatavaid nõudeid; 5) dokumentide läbivaatamise, kooskõlastamise ja allkirjastamise protseduuri; 6) asjaajamise üleandmist ametiisiku, teenistuja (edaspidi ametnik) või töötaja teenistusest või töölt vabastamise, teenistussuhte või töösuhte peatumise või asutuse töökorralduse muutmise korral. 3. Mida peab asutuse asjaajamine tagama? Asutuse asjaajamine peab tagama: 1) asutuse ülesannete täitmise ja otsuste vastuvõtmise täpse ja küllaldase dokumenteerim...
Adolf Hitler Franklin Delano Roosevelt Referaat Juhendaja: Ruth Tuuleveski Autor: Heili Adolf Hitler Elulugu Adolf Hitler (20. aprill 1889 Braunau Inni ääres, Austria-Ungari – 30. aprill 1945 Berliin, Kolmas Reich) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (1921–1945). Aastatel 1934–1945 oli ta Saksamaa diktaator ametliku tiitliga Saksamaa kantsler (1933–1945) ning tiitliga riigipea ("füürer ja riigikantsler"; 1934–1945). Poliitiline seis 1933. aastal tuli võimule Natsionaalsotsialistlik Töölispartei (natsid) Adolf Hitleri juhtimisel, kes teatas oma kavatsustest tühistada “ebaõiglane ja Saksamaa alandav” Versailles´ rahuleping. Esmalt tahtsid nad kaotada sätted, mis piirasid Saksamaa relvajõude ja relvastust. S...
LOKT.04.023 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus (3 EAP) Ajakava, teemad ja õpieesmärgid Aeg (esialgne!) Teema 1.sept Sissejuhatus. Jäätmete liigid, koostis ja käitlemise põhimõtted. 8.sept Seadusandlus: Jäätmeseadus ja nimistu 15.sept Jäätmekavade koostamine ja keskkonnajaamade rajamine.. 22.sept AS Kuusakoski/Keskkonnajaam/Epler ja Lorents 2...
KORDAMISKÜSIMUSED RIIGI-JA HALDUSÕIGUSE EKSAMIKS Individuaalne diskretsioon: haldusorgan asetatakse olukorda, kus ta peab ühest küljest arvestades seaduse eesmärki ning teisest küljest konkreetseid asjaolusid leidma üksikisiku jaoks sobiva ja kaasuse lahendamine: haldusmenetlusseadus, riigivastutusseadus, asendustäitmise ja sunniraha seadus. asjakohase lahenduse. Lahendamiseks aega 45min. viidata tuleb konkreetsele lõikele, mitte ainult paragrahvile. Sarnaneb grupi kaasusele. Mis Üldine diskretsioon: on ka võimalik, et kõrgemalseisev ametiasutus määrab halduseeskirjade kaudu tehti haldusakti menetlemises valesti? (30punkti) ...
Eksami vastused 1. Õiguse kui teatud sotsiaalse korra kujunemine on protsess, mille võib jaotada õiguse eelajalooks ja õ. ajalooks. Sellise jaotuse aluseks on kirjalikke õ. allikate olemasolu või nende puudumine. Õ eksisteeris ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad. Seda perioodi nimetatakse õ eelajalooks ius non scriptum. Seda iseloomustab sisuliselt see, et õigus kui sotsiaalne kord polnud piisavalt eraldunud tava ja moraalikorrast. Normatiivsed üldistused olid lihtsad. Hiljem omandab õiguse üks või teine element domineeriva tähtsuse ja kirjapanduna algab õ ajalugu ius scriptum. Õ ajaloo alguses säilisid õiguses veel pikka aega sugukondliku korra iseloomulikud jooned. Ius scriptum ei olnud algusperioodil veel ühtseks ja universaalseks inimkäitumise regulaatoriks teatud kindla riigi ter-mil. Ta on formaalselt määratetud ja lähtub riigist kui institutsioonist. ...
2. Kes ja kuidas teeb selgeks, kas seadus on põhiseadusega kooskõlas? Valitsus austab põhiseadusega talle pandud piiranguid ja tagab, et seadusandjad koostavad põhiseadusega kooskõlas olevaid seadusi ning et kohtuvõim on iseseisev ja erapooletu. Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele + kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist 3. Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk ja sisu. Pärast põhiseaduse täiendamist koosneb Eesti põhiseadus kolmest dokumendist: põhiseadusest, põhiseaduse rakendamise seadusest ja põhiseaduse täiendamise seadusest. Viimane reguleerib Eesti kuulumist ELi. Põhiseaduse selline kooskõlla viimine ELi liikmesusega kaasnenud õiguslike muudatustega on unikaalne, sest teistes ELi liikmesriikides on muudetud või täiendatud põhiseaduse teksti ennast. 4. Millised on teie arvates Eesti Põhiseaduse aluspõhimõtted? Nimetage sätted ja ...
Nüüdisühiskonna kujunemine Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Nüüdisühiskonda iseloomustavad inimõiguste tunnustamine; vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus; rahva osalemine ühiskonnaelus; selgesti eristuvad ühiskonnasektorid; Agraarühiskonna tunnused: 1. Naturaalmajandus 2. Raha osatähtsus väike või puudub 3. Vahetuskaubandus 4. Peamised tegevusalad põlluharimine ja karjakasvatus 5. Ühiskond on jagunenud seisusteks 6. Linnade osatähtsus väike Industriaalühiskonna tunnused: 1. Tööstuslik pööre; esikohale tõusis tööstuslik tootmine 2. Väikeettevõtted asendusid tehaste ja vabrikutega 3. Tekkis ütlus: "Aeg on raha"- raha osatähtsuse suurenemine 4. Tööaeg domineeris puhkeaja üle 5. Inimesed koondusid maapiirkondadest linnadesse 6. Kujunes linnatsivilisatsioon - linnast sai progressi sümbol Postindustriaalühis...
ASJAAJAMINE Avaldus, CV, personaalkirjad Tööle kandideerija tüüpvead intervjuul 1. Kandidaadid loetlevad paljulubavaid omadussõnu, mida tööandja nende arvates kuulda tahab. Näiteks: "Olen lojaalne, hea suhtleja, pühendunud, intelligentne ja väga töökas." Need väited ei sisalda informatsiooni. 2. Intervjueeritav ei vasta seda, mida tunneb, vaid seda, mida tööandja kuulda tahab, näiteks müüjaks kandideerija ütleb, et on eluaeg unistanud saada kassapidajaks. See on võlts ja paistab läbi. 3. Kohe küsitakse palka, enne kui on saadud ülevaade täpsetest tööülesannetest. 4. Kandidaat on hästi kahtlev ja pole endas kindel, kas ikka tahab tööd. 5. Kandidaat püüab tööandjale selgeks teha, et kõik ülejäänud töökohad olid nõmedad. 6. Kandidaat püüab väita, et kõik eelnevad ülemused on olnud halvad ja teda taga kiusanud. 7. K...
Riskianalüüs Mis on riskianalüüs? 1. Riskianalüüs on võimalike õnnetuste ja riskiallikate süstematiseerimine, hindamine ja ennetusmeetmete kavandamine. Millistele valdkondadele annab vastuse riskianalüüs? 2. 1) tulevikuühiskonna riskivabaks muutmise võimalused. 2) füüsiliste objektide planeerimine. 3) keskkonnakaitse. 4) kodanikukaitse. 5) ohtlike ainete käsitlusele ja transpordile. 6) info ja hoiatussüsteemide paigaldamine. 7) avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamine. 8) koostööks omavalitsustega, päästeteenistujatega planeerimisorganitega jne. 3. Riskianalüüsi käik APELLi 1...3 aste (lühike sisevaade). APELL- kohalik teadlikkus ja valmisolek avariiolukordades. I astmes moodustada vastav grupp, kes viib objektil läbi riskianalüüsi. Kogutakse andmed (mitmesuguste kaardivarjendite, teede tööstuse ja kommunikatsioo...
Geograafia. Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne. Referaat Sotsiaalhoolekanne. Kõik need meetmed , millega riik abistab toimetulekuraskustes inimesi , kannavad ühist nimetust sotsiaalhoolekanne. Sotsiaalhoolekanne on toimingute süsteem, mille eesmärgiks on inimestele erinevate vajaduste kindlustamine ning inimressursi arendamise kaudu majanduse arendamiseks paremate võimaluste loomine. Samal ajal suurendatakse sotsiaalset kaasatust , ennetatakse ja leevendatakse laiaulatuslikumalt ning tõhusamalt vaesust ja sotsiaalset tõrjutust. Sotsiaalhoolekande ülesanded on pandud peamiselt omavalitsusele , sest linnas ja vallas on kergem abivajajaid selgeks teha ja nende vajadusi rahuldada. Sotsiaalhoolekanne sisaldab endas: · sotsiaalteenuste · sotsiaaltoetuste · vältimatu sotsiaalabi · ja muu abi osutamist SOTSIAALHOOLEKANDE KORRALDAMINE Põhiseaduse järgi on Eesti kodanikul õigus riigi abi...
KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED Asjaajamise eesmärk-on tagada asutuse töö vastavalt õigusaktidest ja standartites kehtestaud vorminõuetele. Mis on dokumenidhaldus-halduse ala,mis tegeleb dokumentide loomise,saamise,alalhoidmise,kasutamise ning eraldamise tõhusa ja süstemaatilise ohjega Dokument-organisatsiooni või üksikisiku poolt seadusest tulenevate täitmise või äritegevuse käigus loodud,saadud ning tõestuseks ja teadmiseks alalhoitud informatsioon. Dokumendi haldamise toimingud-dokumentide loomine ja saamine,registeerimine,liigitamine, Säilitustähtaja määramine,säilitamine,juurdepääsu tagamine,dokumentide kasutamise jälgimine. Dokumendi elukäik-toimingud dokumentidega alates selles loomisest kuni hävitamise või arhiiviasutuss ülekandmiseni. ÕIGUSAKTID: Arhiiviseadus-seadus sätestab arhivaalise kogumise,hindamise,arhiveerimise,säilitamise ja nende juurde- pääsu korraldamise ning arhiivide tegevuse alused. Ariivieeskiri-sätestab dokumentid...
MÕISTED Asjaajamiskord on organisatsiooniline normdokument, mis reglementeerib asutuse dokumenditöö korraldamist. Asjaajamiskorra peamine ülesanne on esitada asutuse dokumendihalduse poliitikad ja vastused Dokumendihaldus on üksikdokumendiga selle elukäigu haldamiseks teostatavad toimingud. Dokument on mistahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks. Dokumentide loetelu on arhiivimoodustaja tegevuse käigus loodud või saadud dokumentide liigitamiseks ja neile säilitustähtaja määramiseks koostatud loetelu. Sari on liigitusüksus, mis ühendab funktsiooni, liigi või muu tunnuse alusel kokkukuuluvaid dokumente. Plank on kilndla formaadiga trükitud või muul viisil valmistatud dokument, kuhu on trükitud koostatavate dokumentide püsielemendid ja jäetud tühjad väljad teatud informatsiooni ülesmärkim...
1. Mis on riskianalüüsi eesmärk? Riskianalüüs on võimalike õnnetuste ja riski allikate süstemaatiline kindlaksmääramine, hindamine ja ennetusmeetmete kavandamine. 2. Riskianalüüsi tulemused on aluseks omavalitsuse ... otsustele, kas nad annavad suure õnnetuse ohuga ettevõttele ehitusloa ning kehteastavad vajadusel üldplaneerigu ja detailplaneerigu. 3. Riskianalüüsi teostamise tasemed 1. riskianalüüsi kohustusega objektid, 2. valla ja linna omavalitsused, 3. maakond ja tema riskianalüüs, 4. sisseministeerium (ja teised) 5. EV valitsus ja kriisikomisjon 7. Millal rakendatakse Eestis eriolukorra seadust ja millal erakorralise seisukorra seadust ja kes kuulutab selle välja? Eriolukorraseadust rakendatakse 10.01.96 ja elukorralise seisukorra seadust samuti 10.01.96. 4. Riskianalüüsi koostamise etapid: I koostakse grupp, kes hakkab tegema riskianalüüsi, kogutakse lähteandmeid. II määrat...
15.03.2010 PARLAMENT, VALITSUS JA PRESIDENT JUHTIVAD PÕHISEADUSLIKUD INSTITUTSIOONID Erinevad võimukorraldused 1) monarhiad a) piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia (Rootsi) b) absoluutne monarhia (Saudi Araabia) 2) diktatuurid (piiramatu võim) 3) autoritaarsed (Põhja-Korea) 4) totalitaarsed riigid (NSVL) 5) vabariik maailmas levinum valitsemiskorraldus. 15.03.2010 halduskorraldus 2 Erinevad demokraatiad parlamentaarne presidentaalne rahvas valib rahvas valib presidendi ja parlamendi ...
ANDMED- inimesele või masinale arusaadaval kujul vormindatud info esitusviis, mida saab kasutada suhtlemiseks, tõlgendamiseks, säilitamiseks või töötlemiseks. (Info esitamise viis inimesele arusaadaval kujul) INFORMATSIOON- fakte, sündmusi, asju, protsesse, ideid, mõisteid või muid objekte puudutav teadmus, millel on teetud kontekstis eritähendus. (Andmed millel on teatud kontekstis tähendus minule. Inf. On tavaliselt kodeeritud kujul, kokkulepe saaja ja saatja vahel. Inf. on edasi antud teadmus.) TEADMUS- informatsioon ja oskused, mis on omandatud läbi kogemuse või hariduse. (Andmed>Informatsioon>Teadmus) DOKUMENT- on mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks. (dok. On registreeritud teavik) DOKUMENT (record) organisatsiooni või üksikisiku poolt seadusest tulenevate ülesannete täitmise või äri...
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS II OSA. ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraa...
TALLINNA MAJANDUSKOOL ASJAAJAMISKORRA ANALÜÜS Tallinna Ülikool Juhendaja: Tallinn 2008 Asutuse nimi: Tallinna Ülikool Asukoha aadress: Narva mnt 25, 10120 Tallinn Telefon: (+372) 6409 101 Meiliaadress: [email protected] Veebiaadress: http://www.tlu.ee/ Kas asjaajamiskord sisaldab nõudeid ja protseduure järgmistele dokumendi- ja arhiivihalduse toimingutele: dokumentide loomine ja saamine- jah registreerimine, liigitamine ja säilitustähtaegade määramine- jah säilitamine asutuses- jah arhivaalide kaitse- jah juurdepääsutingimused- jah kasutamise jälgimine- ei hävitamine ja üleandmine- jah Kas lisaks asjaajamiskorrale on kehtestatud teisi dokumentide haldamistoiminguid reguleerivaid akte, milliseid? Ei ole. Kes vastutab järgmiste asjaajamistoimingute eest: ...
EL PÕHIKURSUS 1. seminari kodutöö (2010) I EÜ ja EL-i aluslepingud 1.1. Pariisi leping ehk Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping Leping sõlmiti aastal 1951, jõustus 1952. Lepingu sõlminud riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Itaalia, Belgia, Luksemburg. Lepingu kestvuseks 50 aastat. Lepingu sõlmimise peamisteks motiivideks olid majandusliku ja poliitilise koostöö tugevdamine, mis 1) aitaks Lääne-Euroopas vältida Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolist vastasseisu. Riikideülese söe- ja teraseühenduse loomine aitas pingeid maandada ning Saksamaa võimu üle suhtelist kontrolli saavutada. 2)Leping allutas sõjapidamiseks vajalikud tööstusharud ühisele riikideülesele kontrollile, mis muutis sõdade puhkemise liikmesriikide vahel tulevikus materiaalselt samahästi kui võimatuks. 3)Tootmine antud sektoris muutus tõhusamaks, tõukas tagant Euroopa tööstuslikku arengut. Lepingu eesmärgiks oli kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laien...
Õiguse entsüklopeedia Kordamisküsimused 1. Õiguse olemus ja mõiste. - Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimestevahelisi suhteid. Õigus on kehtestatud riigi poolt ning riik tagab selle kinnipidamist. 2. Õiguse tunnused Käitumisreeglite kogum Riigi poolt kehtestatud Ei saa vastata kõigi eelistustele Täitmist tagatakse riigi sunniga. Peab vastama ühiskonna õiglustundele. 3. Õigusperekonnad. Mandri-Euroopa – lähtutakse kirjutatud seadustest. Romaani (Asjad, Isikud, Hagid – Belgia, Luks, Itaalia, Hispaania,Holland) ning Germaani (tsiviilkoodeksi õigus, Asja, Võla, Perekonna, Pärimus – Eesti, Kreeka, Korea, Skandinaavia, Jaapan) Anglo-Ameerika (UK, Kanada, aus, U-M, India) – Common Law, vandemeeste kogu – nemad teevad sisulise otuse ning kohtunik sanktsiooni. Islami, hinduistlik, judaistlik – religioon. Kaug-Ida, Aafrika – kohalikud tavad. Sotsi...
ASJAAJAMISKORRA ANALÜÜS Tallinna Ülikool Juhendaja: Tallinn Asutuse nimi: Tallinna Ülikool Asukoha aadress: Narva mnt 25, 10120 Tallinn Telefon: (+372) 6409 101 Meiliaadress: [email protected] Veebiaadress: http://www.tlu.ee/ Kas asjaajamiskord sisaldab nõudeid ja protseduure järgmistele dokumendi- ja arhiivihalduse toimingutele: dokumentide loomine ja saamine- jah registreerimine, liigitamine ja säilitustähtaegade määramine- jah säilitamine asutuses- jah arhivaalide kaitse- jah juurdepääsutingimused- jah kasutamise jälgimine- ei hävitamine ja üleandmine- jah Kas lisaks asjaajamiskorrale on kehtestatud teisi dokumentide haldamistoiminguid reguleerivaid akte, milliseid? Ei ole. Kes vastutab järgmiste asjaajamistoimingute eest: asjaajamiskorra ja dokumentide loetelu koostamine ja asjaajamise korraldamine- Ülikooli asjaajamise eest vastutab rektor. Ülikooli asjaajamist korraldab rektoraadi büroo. Struktuuriüksuse asja...
3. Planeerimissüsteem. Planeerimistüübid alates kõrgemast: - Üleriigiline planeering Ruumiline planeering, mis koostatakse kogu riigi territooriumi kohta. Seaduse järgi on see aluseks maakonnaplaneeringule. Üleriigilise planeeringu ülesanded on vastavalt planeerimisseaduse §6 lõige 2: 1) Säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtete määramine; 2) Riigi regionaalse arengu kujundamise ruumiliste aluste loomine; 3) asustuse arengu suunamine; 4) üleriigilise transpordivõrgustiku kujundamise ning infrastruktuuride arengu suunamine; 5) eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagava asustuse kujundamine; 6) maakonnaplaneeringutele ülesannete seadmine. - Maakonnaplaneering Koostatakse kogu maakonna territooriumi või selle osa kohta. Võib koostada mitme maakonna territooriumi või osade kohta ja teemaplaneeringuna kehtiva ma...
MÕISTED Aine on üks keemiline element või on keemiliste elementide ühend. Kemikaal on aine või valmistis, mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse teel. Ohtlik kemikaal on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Segu / valmistis on vähemalt kahe aine segu. Kemikaaliohutus on väga lai valdkond. See algab tootearendusest ja marketingist, kuni jäätmete käitlemiseni. KEMIKAALIOHUTUS tagada tervise ja keskkonna kaitse kõrgel tasemel, nii praegustele kui tulevastele põlvedele, samas tuleb tagada majanduse tõhus, jätkusuutlik toimimine ja keemiatööstuse konkurentsivõime nii EL siseturul, kui rahvusvaheliselt rakendada ennetamise põhimõtet, mis tähendab tervise- ja keskkonnakahju ärahoidmist; sobivate alternatiivide olemasolul ohtlike ainete asendamine vähemohtlike ainetega; arendada ohutumaid innovaatilisi tehnoloogiaid. ...
1. Mis on ehitis ja selle liigid? Ehitis on inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. Ehitis on hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. 2. Mis on tehnosüsteem ehitusseadustiku mõistes? Tehnosüsteem on ehitise toimimiseks, kasutamiseks või ohutuse tagamiseks vajalike seadmete, paigaldiste või kommunikatsioonide kogum koos vajalike konstruktsioonielementidega. 3. Millistele ehitistele kehtivad energiatõhususe nõuded? Energiatõhususe nõudeid kohaldatakse hoonele, mille sisekliima ja ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks, kasutatakse energiat. 4. Mis on ümberehitamine ja mis oluline rekonstrueerimine ehitusseadustikus? Ehitise ümbereh...
DOKUMENDIHALDUSE KORRALDAMINE ASUTUSES Töö eesmärk: tutvuda asjaajamist/dokumendihaldust reguleeriva riikliku normdokumendiga ja mõista dokumendi juriidilist keelt. Töö käik: töö tegemiseks moodustage rühmad, kuhu kuulub 4-5 üliõpilast. Ülesanne: kasutades Vabariigi Valitsuse 26. veebruari 2001. a määrust nr 80 «Asjaajamiskorra ühtsed alused» leidke vastused alljärgnevatele küsimustele (määruse teksti sõna-sõnaline kopeerimine ei ole lubatud): 1) Mis on dokumendiringluse kord ja miks on seda asutuses vaja? · Kindel nõu eri dokumendirühmade liikumisele alates nende loomisest ja kuni väljasaatmiseni või arhiivi üleandmiseni. · Dokumendiringluse eesmärk on piirata dokumentide põhjendamatuid ümberpaigutusi. 2. Millised nõuded esitatakse asutuse dokumendihaldussüsteemile? · Dokumendiringlus peab olema operatiivne. Dokumendid peavad olema vormistatud korre...
Õigusakt Lasteasutuse liigid Õigusnormi väljendusvorm. Dokument, milles *Lastesõim (kuni 3a); *Lasteaed – (kuni 7a); riigiorganid kehtestavad ühiskondlikes suhetes *Erilasteaed – (kuni 7a hälviklastele) osavõtjate õigused ja panevad neile kohustusi. Arengukava koostamine Sisekontroll ja enesehindamine Õigusaktid avaldatakse Riigi Teatajas. Koostab lasteasutus koostöös hoolekogu ja *Sisekontroll on õppe- ja kasvatustegevuse üle Isikuandmete kaitse seaduse põhimõtted pedagoogilise nõukoguga lasteasutuse arengukava, teostatav õppeasutusesisene kontroll, mis tagab Turvalisuse pm – isikuandmete kaitseks, et kaitsta milles määratakse: *Arenduse põhisuund ja nõuete täitmise (nt päeviku täitmise kontroll) neid volitamata töötlemise,...
Püüdke hinnata, mil määral on saavutatud tasakaal ja mil määral on see tasakaalust väljas. Samuti, milliseid eeliseid pakub tasakaalu saavutamine, milliseid probleeme tekitab tasakaalu puudumine või ühe osapoole domineerimine. + Haridusasutuste tegevuse majanduslik kindlustamine on lahus pedagoogilisest juhendamisest ja kontrollist. Maakonnal on kindel roll ka olümpiaadide, tasemetööde, põhikooli lõpueksamite ning gümnaasiumi riigieksamite korraldamises. Kõigi õppeasutuste juhid valitakse avaliku konkursi korras. Olenevalt asutusest ja omandisuhtest on konkursi väljakuulutaja ning valikuprotseduur erinevad. Oluliseks koostöövormiks maavalitsustega on kujunenud maavalitsuste haridus- ja kultuuriosakondade juhtidest koosneva Hariduskorralduse Nõukoja tegevus, kelle kaudu vahendatakse koolikorralduslikku informatsiooni, samuti on nõukoja liikmed olnud kaasatud ekspertidena hariduskorralduslike otsuste/õigusaktide ettevalmistamisse. ...
Perekonnaelu reguleerivad õigusaktid. 26. Isapuhkus- kui oled isa või saad isaks ja töötad, on sul lapse sünni korral õigus saada 10 tööpäeva isapuhkust. Soovi korral võid osa puhkusest välja võtta enne lapse sündi ja osa pärast lapse sündi.Isapuhkuse kasutamine ei sõltu sellest, kas lapse ema kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust või mitte.Samuti pole tähtsust, kas lapse isa on lapse emaga abielus või mitte.Puhkuse saamiseks tuleb esitada vabas vormis avaldus oma tööandjale. Isapuhkuse kasutamisel enne lapse sündi tuleb tööandjale esitada lapse eeldatav sünnitähtaeg ning lapse ema nimi ja isikukood. Isapuhkuse kasutamisel pärast lapse sündi tuleb tööandajale esitada lapse nimi ja isikukood. Isapuhkuse tasu maksab teile tööandja, kes arvutab väljamakstava isapuhkuse tasu teie viimase kuue kuu keskmise töötasu alusel. Kui isa töötab mitme tööandja juures, saab ta võtta isapuhkus...
TEST 1: Euroopa Liidu kujunemine Question 1 Punktid: 1/1 Miks tähistatakse 9.mail Euroopa päeva? Vali üks vastus. a. Lõppes II maailmasõda Väär b. Võeti vastu Euroopa Inimõiguste Deklaratsioon Väär c. 9.mail 1950 R.Schuman tegi ettepaneku asutada organiseeritud ja tihedate majandussidemetega Euroopa Õige d. Asutati Euroopa Söe- ja Teraseühendus Väär Question 2 Punktid: 1/1 Millal moodustati Euroopa Nõukogu? Vali üks vastus. a. 1952 Väär b. 1990 Väär c. 1940 Väär d. 1949 Õige Question 3 Punktid: 1/1 Millal esmakordselt mainitakse Euroopa Liidu ideed? Vali üks vastus. a. 14.sajandil Õige b. 18.sajandil Väär c. 20.sajandil Väär d. 16.sajandil Väär Question 4 Punktid: 1/1 Mis on Lääne-Euroopa Liit? Vali üks vastus. a. Euroopa Ühendus Väär b. Euroopa Kaitseühenduse Liit Õige c. Euroopa Rahaliit Väär d. Eur...
Jäätmemajandus- ja Käitlus Mis on jäätmed? Jäätmed on inimtegevuse käigus moodustunud oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Nad on mistahes vallasasjad, mille nende valdaja on ära visanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema Prügi on kastuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis kogutakse veetakse prügilasse. Praht on see, mis on maha pillatud, koristamata Jäätmekäitluse areng: 1. Naturaalmajandus 2. Asulate teke 3. Kuhu panna tekkinud jäätmed? a) Jäätmete ladustamine b) Jäätmete uputamine c) Jäätmete sortimine- võimalused d) Jäätmete energeetiline kasutus e) Jäätmete taaskasutus Asjad meie ümber muutuvad varem või hiljem jäätmeteks Jäätmete liigitus 1. Tekkekoha alusel: tööstus, olme, põllumajandus, meditsiini, kaevandus, ehitusjäätmed 2. Algotstarbe alusel: pakendi ja toidujäätmed 3. Ma...
Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Haldustegevusvormid Haldusakt. Määrus. Haldusleping. Toiming. HMS § 2 lg 1 sätestab haldusmenetluse mõiste: „(1) Haldusmenetlus on haldusorgani (§ 8) tegevus määruse (§ 88) või haldusakti (§-d 51 ja 52) andmisel, toimingu (§ 106) sooritamisel või halduslepingu (§ 95) sõlmimisel.” HMSi tuleb kohaldada üksnes siis, kui konkreetsel juhul on haldusorgani tegevus kvalifitseeritav haldusakti, toimingu, halduslepingu või määrusena. Kui ei, ei tule ka HMSi kohaldada. Seepärast on oluline teada, mida need mõisted tähendavad. I Haldusakt Haldusakti mõiste on määratletud HMSi § 51 lõike...
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi tekkimise vajadus- territooriumil elav rahvahulk vajas juhtimist. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes ajapikku pealiku lähikond. Lähikonda kuuluvatele isikutele hakati usaldama ka sugukonnasiseste funktsioonide, sealhulgas juhtimisfunktsioonide teostamist Kogukonnast oli saanud riik. Võimu organisatsioon ja võimu teostamise vahendid on inimühiskonna ajaloo vältel läbi teinud olulise arengu, mis on lahutamatult seotud riigi tekkimise ja riigivõimu eri vormide kujunemise ja arenguga. 546-600eKr Roomas leiti esimene kirja pandud õigus. Meie õiguse algmõisted pärinevad Roomast. Õigus juhib sotsiaalseid ...
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine Ühiskond (inimeste kooselu vorm) eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. RIIGI TEKKIMINE – tavaliselt seostatakse sotsiaalset võimu riigiga, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele ja erinevates vormides ka igale ühiskondlikule organisatsioonile ja inimkooslusele, alates perekonnast ja hõimust ning lõpetades mitmesuguste mitteriiklike majanduslike ja poliitiliste ühendustega. Riik on organisatsioon, mis teatud territooriumil(territoriaalne võim) teostab suvenäärset võimu, on varustatud relvadega ja surub maha oma klassivaenlasi. Tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk, mis tõi endaga kaasa varastamise. Pealiku ümber kujunes malev, kelle põhiliseks te...
SISUKORD Osaühingu loomine on kerge SISSEJUHATUS Ettevõtte loomise esimeseks etapiks on ettevõtlusvormi valik, mis sõltub ennekõike ettevõtte tegevusalast ja sellega seotud riskidest ning vajadustest, rahalistest ressurssidest ja eesmärkidest. Osaühing on enimlevinud ettevõtlusvorm Eestis. Seda tüüpi äriühing on sobivaim vorm väike- ja keskmise ettevõtluse jaoks, kuna osakapitali nõue on suhteliselt madal (2500 eurot) ja juhtimisstruktuur lihtne. Eelisteks on lihtne ja kiire registreerimine ning see, et puudub osanike isiklik varaline vastutus osaühingu kohustuste eest. Äriseadustik võimaldab alates 01.01.2011 asutada osaühingu sissemakset tegemata, tingimusel, et asutatava osaühingu osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot ning osaühingu asutajaks on füüsiline isik. Vastukaaluks jääb osanik osaühingu ees vastutama osaühingu maksejõuetuse korral tasumata sissema...
DOKUMENDIPLANK 1. Dokumendiplank on kindla formaadiga paberileht, millele on trükitud koostatavate dokumentide püsielemendid. 2. Planke võivad omada asutused, ettevõtted, firmad, kellel on õigusakti andmise õigus. 3. Plangi kohustuslikud elemendid: 1) dokumendi autor; 2) liigi nimetus; 3) kuupäev; 4) dokumendi number; 5) tekst; 6) allkiri. 4. Igal asutusel peab olema 2 plangiliiki: kirjaplank ja üldplank. 5. Üldplangile vormistatakse: 1) käskkirjad; 2) protokollid; 3) aktid; 4) esildised. 6. Kirjaplangile vormistatakse ametikirjad. 7. Valgele paberile vormistatakse õigusaktiga kinnitatavad ja neile lisatavad eeskirjad, juhendid, loetelud jms. 8. Plangil kasutatakse turvaelemente, et tagada nende võltsimiskindlus ja lihtsustada dokumendi originaali eristamist koopiast. 1) värvitrükk; 2) vesimärk; ...
EUROOPA SOTSIAALHARTA TTK 27.09.13 Euroopa sotsiaalharta · Millal? · Eesmärk · Sisu Millal? · Sõlmiti 18. oktoobril 1961. aastal. · Parandatud ja täiendatud sotsiaalharta võeti vastu 03.05.1996 · Eesti allkirjastas sotsiaalharta 2000. aastal. Eesmärk · Inimeste majanduslike ja sotsiaalsete õiguste kaitsmine. · Parandatud ja täiendatud sotsiaalharta võeti vastu artiklite kaasajastamise eesmärgil. Sisu Harta garanteerib õigused ja vabadused, mis puudutavad kõigi üksikisikute igapäevaelu. Hartas määratletud põhiõigused: majutus, tervis, haridus, töö, sotsiaal- ja õiguskaitse, liikumisvabadus ning diskrimineerimatus. Euroopa Nõukogu 47 liikmesriigist on sotsiaalharta ratifitseerinud 43 riiki. Vaid Prantsusmaa ja Portugal ratifitseerisid sotsiaalharta täies mahus. Eesti on sidunud ennast sotsiaalharta 98-st punktist 79 punktiga. 1. Õigus tööle · Võimalikult kõrge ja stabiils...
TÖÖDE TEOSTAMISE ALUSDOKUMENDID Tööde teostamise aluseks on Eesti Vabariigis kehtivad õigusaktid ja normatiivid ning lähteülesandes ja tehnilises kirjelduses nimetatud dokumentatsioon. Õigusaktid ja normatiivid Ehitustööd peavad olema teostatud vastavalt Eestis kehtivatele tehnilistele normidele, standarditele, tehnilistele tunnustustele ja muudele üldlevinud tehnilistele kirjeldustele, sh koole ja muid lasteasutusi käsitlevatele õigusaktidele nagu näiteks sotsiaalministri 29.augusti 2003.a määrus nr 109 "Tervisekaitsenõuded koolidele". Tööde kvaliteeditingimuste määramisel peab võtma aluseks Eestis kehtestatud nõuded, normid ja määrused. Juhul kui Eestis vastavad normid puuduvad, lähtutakse Soome vabariigis kehtivatest nõuetest ja normidest. Kvaliteeditingimuste puhul tuleb aluseks võtta alljärgnevad normdokumendid: EVS 811:2002 - Ehitusprojekt. Ehitise heliisolatsiooninõuded standardist EVS 842 : 2003. EVS-EN 12464-1:2003 "Valg...
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Põllumajandus Referaat Euroopa Liit Juhendaja :Endla Pesti Koostaja: Tauno Silm Olustvere 2012 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Euroopa Liit............................................................................................................................. 3 Euroopa Liidu ajalugu.............................................................................................................. 4 Euroopa Liidu laienemine........................................................................................................ 5 EL kaart....................................................................................................................
Dokument: ÜRO (Viini) konventsioon kaupade rahvusvahelise müügi lepingute kohta 1. Milline dokument on ja millega tegeleb Viini Konventsioon? ÜRO konventsioon kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta (üldkasutatav lühend CISG) on rahvusvaheline leping, mis pakub ühtlustatud müügireegleid ning on siduv riikidele, mis moodustavad kaks kolmandikku kogu maailmakaubandusest. Leping allkirjastati Viinis 11. aprillil 1980. aastal ning seetõttu viidatakse sellele mõnikord kui Viini konventsioonile, kuid on oluline seda mitte segi ajada muude Viinis alla kirjutatud lepingutega. Leping jõustus 1. jaanuaril 1988 peale 10 riigi poolt ratifitseerimist. Konventsiooni depositaariks on ÜRO peasekretär [http://et.wikipedia.org/wiki/ %C3%9CRO_konventsioon_kaupade_rahvusvahelise_ostu-m%C3%BC %C3%BCgi_lepingute_kohta]. Kõige laiemas mõttes on rahvusvaheline leping rahvusvahelise õiguse subjektide vahel sõlmitud kokkule...
ADVOKAAT Põhilised tööülesanded: · Advokaadibüroo poolt õigusabi osutamiseks kõigi vajalike toimingute tegemine: · klientide juriidiline nõustamine; · lepingute ja juriidiliste arvamuste koostamine; · muude õigustoimingute (hagiavaldused, kaebused jne) koostamine; · klientide esindamine kohtu- ja vahekohtumenetlustes. Advokaat on jurist, kes kuulub Eesti Advokatuuri ja nõustab kliente õigusküsimustes aitab asjaajamisel, koostab dokumentide projekte ja õiguslikke arvamusi, esindab ja kaitseb kliente kohtutes ja ametiastutustes, osaleb eksperdina õigusaktide väljatöötamisel, esindab huvitatud osapooli läbirääkimistel. Mis töö see on? Advokaadi igapäevatööd võib tinglikult jagada kolmeks suuremaks valdkonnaks: klientide suuline või kirjalik nõustamine, õigusdokumentide projektide koostamine ja klientide esindamine kohtutes, ametiasutustes või läbirääkimistel teiste isikutega. Kohtuvaidluse edu...
Seadusandliku võimu ülesehitus Parlament on demokraatliku riigi seadusandlik organ. Ühe ja kahekojalisus Euroopas koosneb kahest kojast näiteks UK, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Tsehhi, Norra ja Poola parlament. Ühekojalisus on iseloomulik Skandinaaviale (va Norra) ja Balti riikidele. Alamkoda määrab riigi poliitika põhijooned oma seadusandliku tegevusega. Parlamendi kojad on võrdsed. Seadusandliku kogu kodade erinevused seisnevad nende: 1) komplekteerimise viisis 2) töövaldkondade jaotuses Parlamendi alamkoda moodustatakse kõikides riikides otseste üldvalimiste teel. Ülemkoja komplekteerimisel on kaks erinevat põhimõtet. ESIMESEL JUHUL, näiteks UK's kujutab ülemkoda endast seisulikku esindusorgananit. Valimisi sel juhul ei korraldata, eluaegse õiguse osaleda parlamendi töös omandab inimene automaatselt päritud või omandatud tiitliga. Näiteks UK Lordide kotta kuulub umbes 120...
ÜLESANNE 1 - vajalik edaspidises õpetajatöös! Vastan järgmistele küsimustele: 1. www.stat.ee - statistikaameti koduleheküljelt vali kolmest valdkonnast igast üks huvipakkuv, vajamined teema või üllatav fakt, mida võiks teil lasteaiaõpetajana vaja minna tööks lastevanematega; Hetkel mulle silma jäänud faktid, ei ole ehk sellised, mida mul võiks vaja minna tööks lastevanematega. Kuid edasise ja põhjalikuma uurimuse käigus kindlasti leidub ka selliseid teemasid. Üleüldse on statistikaameti lehekülg uusi ja põnevaid fakte täis. Valdkond: Sotsiaalelu Haridus Statistika andmebaas Alusharidus HT03: Lapsed koolieelsetes lasteasutustes vanuse järgi. Väga huvitav jälgida, kui palju lapi mingis vanuses mingil aasteal koolieelses lasteasutuses käis. Näiteka 1995. aastal käis 3a lapse lasteaias 9 829 ja 2008. aastal samas vanuses lapsi 12 496. Võimalus vaadata ka soo järgi. Valdkond: Rahvastik Rahvastikus...
IT alane seadusandlus Referaat 2009 Sissejuhatus IT alane seadusandlus hõlmab vägagi suurt osa, küll mitte otseselt aga ikkagi suurelt, alates tervislikust arvutikasutamisest kuni autorikaitse seaduseni välja. Tervisekaitsenõuded arvutiõppele ja arvuti avalikule kasutamisele Esimeses peatükis on üldsätted näiteks: §1. Reguleerimisala (1) Määrus kehtestab tervisekaitsenõuded arvutiõppele ja arvuti avalikule kasutamisele. (2) Arvutiõppe tervisekaitsenõuete eesmärk on õpitegevuses omandada tervislikud harjumused arvutikasutaja vaimse ja füüsilise tervise säilitamiseks. (3) Nõuded kehtivad: 1) arvutiklasside projekteerimisele, ehitamisele ja sisustamisele kooskõlas sotsiaalministri 14. juuli 2000. a määruse nr 47 «Kooli tervisekaitsenõuded» (RTL 2000, 86, 1286) paragrahviga 11; 2) arvutiõppe korraldamisele koolides, täiskasvanute koolitusasutustes ja kursustel; 3) arvuti avaliku kasutamise kohtadele, sh k...
LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä11 KÕ Annes Täht PEST ANALÜÜS AS TATOLI NÄITEL Analüüs Juhendaja: Ain Suurkaev, MA Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS AS TATOLI on asutatud 1999.a., võttes üle Tartu Tootjate Liidu tegevuse. Tartu Tootjate Liit alustas põllumajandusmasinate müüki 1990.a. olles algselt vene tehnika maaletooja. 1996.a. esindame firmat New Holland. Aasta aastalt on lisandunud esindatavaid firmasid ja täna müüakse ning hoooldatakse praktiliselt kõiki põllumajandusmasinaid. Alustades ühest inimesest on firmas praegu üle 40 töötaja. 2003.a. valmis meie uus esindus, mis võimaldab kliente teenindada kaasaeg...
1.1. Autentsus 2. Usaldusväärsus 3. Terviklikkus 4. Kasutatavus 5. Täpsus, vastavus ja täielikkus 2. Dokument- on kas paberkandjal või meilil, mingi teabeleht, kus on märgitud kõige olulisem, millegi tõestamiseks. Digitaaldokument- dokument on mistahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks. Multimeediadokument- Dokumenti, milles on ühendatud liikuvad pildid ja heli, nimetatakse multimeediadokumendiks. Dokumendi elukäik- Ajavahemikku dokumendi loomisest või saamisest kuni eraldamiseni hävitamiseks või avalikku arhiivi üleandmiseks nimetatakse dokumendi elukäiguks. Elukäigu määravad kindlaks toimingud, mis dokumentide haldamiseks sooritatakse. Dokumendi tüüp- Dokumendi sisu edasiandmise viisiks võib olla näiteks tekst, graafika, pilt või heli. Sisu edasiandmise viisist lähtudes räägitakse dokumendi tüüp...
Carola Liiv OHUTUSJUHEND HÖÖVELPINGIL TÖÖTAJALE 1. PUIDUTÖÖTLEMISEL ESINEVAD OHUD Töötamisel valitsevad ohud, õnnetusjuhtumid ja traumad: - kukkumine kõrgusest (materjali ladustamisel jne.) - kukkumine samal tasapinnal - elektrišokk, kontaktist vooluga; - mehaanilised traumad, saaduna seadmete ja masinate pöörlevatelt osadelt; - lõikehaavad (erinevate instrumentide kasutamisel). Tegurid, mis võivad põhjustada kutsehaigusi: - puidutöötleja töö füüsilist pingutust nõudev, mis võib põhjustada traumasid, valusid seljas ja kätes ning muid ülekoormushaigusi; - puidutöötlemisel eralduv tolm kahjustab silmi, nahka eriti aga hingamisteid ja kopse, põhjustades hingamisteede kroonilisi põletikke. 2. ÜLDNÕUDED 2.1. Tööülesannet tohib asuda täitma alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse. 2....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
