Millised õigusaktid on olemas? Õigusnormid vormistatakse kirjalikult ja nende süsteemne kogum koondatakse kindlatele nõuetele vastavasse dokumenti, mida nimetatakse õigusaktiks. Riik annab läbi õigusaktide kindlatele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Õigusaktide abil määratakse kindlaks riigi ja kodanike omavahelised suhted ning korraldatakse kodanike ühiselu. Eristatakse kahte tüüpi õigusakte: õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme (pädeva institutsiooni poolt kindlas korras loodud üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga). Neid nimetatakse õigustloovateks aktideks e. õiguse üldaktideks ning õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi (nimetatakse õiguse üksikaktideks). Kontinentaalses õigussüsteemis on õigusaktide süsteem hierarhiliselt ühtsustatud. Kaasaegse riigi õigusaktide süsteemi vundamendiks on konstitutsioonid või konstit...
MILLES SEISNEB EUROOPA LIIDU TEISESTE ÕIGUSALKTIDE OLEMUS? Sissejuhatus ELi õigus on jaotatud esmasteks ja teisesteks õigusaktideks. Aluslepingud (esmased õigusaktid) on aluseks kõigile ELi meetmetele. Teisesed õigusaktid tulenevad aluslepingutes sätestatud põhimõtetest ja eesmärkidest. ELi tavapärast otsuste tegemise protsessi nimetatakse kaasotsustamismenetluseks. See tähendab, et otse valitud Euroopa Parlament peab heaks kiitma ELi õigusaktid koos nõukoguga (27 ELi liikmesriigi valitsuse esindajad). Komisjon koostab ja rakendab ELi õigusakte. Põhiseisukohad Teisene õigus · Õigusaktid, mis on vastu võetud institutsioonide poolt neile antud volituste piires vastavalt lepingutes sätestatud seadusloomeprotseduurile. Teisene õigus peab lähtuma esmasest õigusest. · Teiseste õigusaktide liigitus kohaldatavuse ulatuse põhjal: · * Määrused *direktiivid *otsused *soovitused ja arvamused 1. Määrused (regulations) · On suunatud määramatule h...
Tallinna Ülikool Kuidas sünnib seadus? Referaat 2015 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 Õiguse allikad........................................................................................................4 Õigusaktid..............................................................................................................4 Ülevaade õigusaktidest Eesti õiguskorras.........................................................5 Seadus....................................................................................................................6 Seadused Eesti õigussüsteemis..............................................................................7 Õigusaktide hierarhia.............................................................................................7 Põhiseadus........................................
Õigusnorm kehtestab selle mõju alla sattujale käitumise vastavad raamid sellega, et määratleb isiku õigused ja kohustused. Kui vastavaid kohustusi ei täideta või neid rikutakse, kohaldatakse rikkujatele sanktsioone Seaduse algatamise õigus on:Riigikogu liikmel,Riigikogu fraktsioonil,Riigikogu komisjonil,Vabariigi Valitsusel,Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum. Õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes on õiguse toimesfääri. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele Sanktsiooniks nimetatakse karistust, mida kohaldatakse normirikkujale. Sellisteks sanktsioonideks on näiteks eriõiguse äravõtmine, rahatrahv, arest, vangistus või juriidilise isiku sundlõpetamine Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi Kui Riigikogu koosseisu volitused lõpevad, siis langevad Riigikogu menetlusest välja kõik eelnõud, mida koosseis ei jõudnud lõpuni menetleda Vaba...
FOORUM 2 VASTUSED 1. Euroopa Ühenduse õiguse allikad jagunevad järgnevalt: Primaarne õigus ( esmane õigus) Teisene ehk sekundaarne õigus Acquis Communautaire ehk Euroopa Liidu õigustik. 2. 1951 Pariisis kirjutatakse alla Euroopa Söe ja Terasühenduse ( ESTÜ) loomise lepingule. 1957/58 Roomas sõlmitakse Euroopa Majandusühenduse ( EMÜ) ja Euroopa Aatomiagentuuri ( EURATOM) lepingud. Rooma lepingud moodustasid koos ESTÜ lepinguga 1967 a. moodust. Euroopa ühenduse nurgakivi. 3. EÜ sekundaarse õiguse moodustavad EÜ primaarse õiguse alusel vastu võetud õiguasaktid, milleks on määrus, direktiiv ja otsus. 4. Primaarsed õigusaktid on kohustuslikud kõikidele liikmesriikidele. 5. Soovitused ei ole õigusaktid, nad väljendavad arvamust on soovitusliku iseloomuga ja ei ole juriidiliselt siduvad. Arvamused ei ole õigusaktid on soovitusliku iseloomuga. Acquis Communautaire- EL-s kehtiv õiguskord. Terminit kasutatakse EL k...
Õiguse vormid ehk allikad 1) Õigusaktid ehk õiguse vormid, (õigusallikad) Õigusvorm ehk õigusallikas on õigus vormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud/tunnustatud riigi poolt, mille kaudu riik annab normile üldkohustuslik jõu ja tnnuse. Ajaloos on olnud mitmeid õiguse väljendamise vorme ehk õiguse allikaid. Niisuguste õigusallikatena on olnud kasutusel: Õiguslike sanktsioneeritud tava – tekkis riigi ja õiguse algperioodil selliselt, et riik võttis kasutusele tava normid ja andis tava normidele õiguse tähenduse. Riik hakkas tavade täitmist tagama riikliku sunnijõuga, st ta andis tavade riikliku sanktsiooni. Oma kogumis moodustavad tavaõiguse. Õigusteadlaste arvamus – on õigus norm ainult üksikutel riikidel. (nt vanas roomas anti mndele juristidele riline privilege ehk eesõigus, st nende arvamus konkreetse vaidluse lahendamisel oli kohtule kohustuslik ja...
Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestatud (seadused, määrused, korraldused jne.); õigusnormid. või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga Õigusüsteem võib olla ka õigusperekond. ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. Õigusüsteemide tüübid: Mandri-Euroopa õigussüsteem; Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on teatud ajal ja kohas Angloameerika ehk common law süsteem; Skandinaavia kehtivate kirjutatud õigusnormide kogum. Loomuõigus on kõige õigussüsteem; Islami, hinduistlik, judaistlik õigusüsteem; Kaug- tähtsam, see on omane juba sünnist peale. Subjektiivne õigus on Ida õigussüsteem; Aafrika ja Madagaskari õigussüsteem; positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev õigustus. Sotsialistlik õigussüsteem. Eraõigus on õiguse valdkond, mis ...
1. Õiguse allikana mõistame me a) õigusakte, millest me saame teavet kehtivate reeglite kohta (seadused, määrused); b) seaduste ja määruste kõrval ka muud teavet kehtiva õiguse kohta, mis esineb tajutavas vormis (eelkõige kohtute otsused); c) asjaolusid, mis on tinginud uue õiguse tekkimise (so uute reeglite kehtestamise), so reguleerimata, kuid reguleerimist vajavad ühiskondlikud suhted (nt kas ühistranspordis võib suitsetada e-sigarette). 2. Õigusaktiks on õiguse tunnetamise allikad. Õigusaktid jagunevad: a) õiguse üldaktideks ja õiguse üksikaktideks; b) õiguse üldaktideks, üksikaktideks ja eriaktideks; c) kohustuslikeks ja soovituslikeks. 3. Õiguse üldakt a) on üldise sisuga, eelkõige deklaratiivne poliitiline dokument, mis ise uut õigust ei loo, kuid mis koondab eneses teatud õigusvaldkonna arengusuunad; b) teatud üldist, laiemat valdkonda reguleeriv õigusakt, ei reguleeri konkreetset, kitsamat valdkonda (nt reguleerib keskkonna kai...
Äriõiguse KT 1. Tsiviilõigusesse kuulub: Võlaõigus; asjaõigus; perekonnaõigus; pärimisõigus 2. Kuidas toimub panga krediidi saamine Vähemalt 5 liiget. Otsuste vastuvõtmine ja hääletus on lahtine nimeline. Koosolek kinnine võib kutsuda laenu taotleja kuid ei pea. Otsust ei pea kliendile põhjendama. 3. Vabariigi Valitsuse õigusaktid määrus, korraldus (teises variandis oli minumeelest riigikogu ja panga õigusaktid) 4. Ministri õigusaktid määrus, käskkiri 5. Panga algkapital- 5 mil eur 6. OÜ algkapital 40 000 kr 7. OÜ nõukogu peab olema kui, - kui ette nähtud põhikirjas, kui osakapital üle 400 000 ja juhatuses 3 liiget 8. Mitu liiget on OÜ nõukogus On 3 kuni 5 MITU LIIGET PEAB OLEMA NÕUKOGUS? -3 9. Äriregistri B kartoteegis on OÜ, AS, tulundusühistu(teises küsiti A kartoteeki) 10. Kes võib olla prokuura inimene ja FIE KES VÕIB OLLA PROKURISTIKS? - füüsiline isik 11. Avalik õiguslikud asutused Riik,...
Töö sisu: Raamatupidaja assistent abistab raamatupidajat raamatupidamisarvestuse läbiviimisel ja finantsaruannete koostamisel. Raamatupidaja (assistent) I kutseeksami teemad 1. Sissejuhatus majandusarvestusse. 2. Majandusarvestust reglementeerivad õigusaktid ja juhendid. 3. Raamatupidaja kutse-eetika. 4. Raamatupidamise põhimõisted. 5. Majandustehingute dokumenteerimine, kajastamine kontodel ja arvestusregistrites. Programm 1. Sissejuhatus majandusarvestusse Majandusarvestuse olemus. Infotarbijad. Majandusarvestuse osised: finantsarvestus, maksuarvestus, eelarvestamine, juhtimis- ja kuluarvestus, finantsaruannete analüüs, sise- ja audiitorkontroll. 2. Majandusarvestust reglementeerivad õigusaktid EV äriseadustik, raamatupidamisseadus (Raamatupidamise Toimkonna juhendmaterjalid), võlaõigusseadus, maksuseadused, audiitortegevuse seadus jt. õigusaktid. Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid ...
1. Euroopa Liidu tekke peamised asutamislepingud, nende jõustamise või allakirjutamise aastad. 1) Euroopa Söe ja Terase Ühenduse asutamiseleping (1952) 2) Euroopa Ühisturu (Majandus Ühenduse) asutamisleping (Rooma leping) (1957) 3) EURATOMI asutamisleping (1958) 4) Euroopa Ühenduse asutamisleping (Pariisi leping) (1967) 5) Euroopa Liidu (Maastrichti) leping (1992) 2. Euroopa Liidu klassifikatsioon ja loetelu alajaotuste kaupa. Euroopa Liidu õigusaktid jagatakse 2 suurde rühma: 1) Primaarõigusaktid e. asutamislepingud (ajakirjanduses aluslepingud) 2) Sekundaar õigusaktid e. rakendusaktid. a)kohustuslikud sek. Õigusaktid määrus, direktiiv, otsus b)soovituslikud sek. Õigusaktid kasut. mitmesuguseid teisi vorme. 3. Harmoniseerimise tähendus Euroopa Liidu õiguspraktikas, harmoniseerimise liigid ja nende põhivaldkonnad. Harmoniseerimine on protsess, kus lii...
1.Mis on õigus? Mis on õigussüsteem? Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. Õigussüsteem on õigusnormid, mis reguleerides ühiskondlikke suhteid, toimivad teatava kvalitatiivselt määratletud ühtsusena. 2.Nimeta suuremad õigussüsteemid maailmas, kuidas neid eristada? Millisesse õigussüsteemi nendest kuulub Eesti? Kontinentaalne: õigusteaduses on peatähelepanu pööratud õigusnormidele, kui üldisele käitumisreeglile, mis peab vastama õigluse ja moraali nõuetele ja kindlustama ühiskonnas nendele nõuetele vastava korra. Õiguse rakendamise küsimused ei ole olulised, nendega tegelevad praktikud. Peamiseks õiguseallikaks on riigi normatiivaktid. Üldine: õigusnormi abstraktsuse aste on madalam, eesmärgiks ei ole üldise reegli sõnastamine tulevikus, vaid käesoleva konkreetse kaasuse õiglane lahendamine. Õigusemõistmist reguleerivad normid on märksa olulisema...
Tartu Kutsehariduskeskus ITK osakond Elin Palumäe SEKRETÄR 5 KUTSESTANDARD Iseseisev töö Tartu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................3 1. Kompetentsustabel................................................................................4-7 KOKKUVÕTE............................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................9 SISSEJUHATUS Minu eesmärgiks on tutvuda ,,Sekretär 5" kutsestandardit. Koostasin tabeli vastavalt kompetentsusnõuetele ja...
Dokumendihaldus 1. Mis on asjaajamine, millised on asjaajamise eesmärgid? Asjaajamine on dokumentide loomine, registreerimine, edastamine, süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine nende üleandmisel arhiivi 2. Mis on dokumendihaldus, millised on elektroonilisele dokumendihaldusele ülemineku eesmärgid? Dokumendihaldus on dokumentide loomise, saamise, kasutamise ning säilitamise korraldamine ning selleks loodud süsteem. El. dok.haldusele ülemineku eesmärgid on lihtsustatud otsimine (otsingumootor), abistav funktsioon dokumendihalduse korraldamisel ning ta peab hõlbustama asutustevahelist suhtlust. 3. Millised on elektroonilisele dokumendihaldusele ülemineku oodatavad tulemused, millega peab organisatsioon arvestama elektroonilisele dokumendihaldusele ülemineku planeerimisel? Asja tuum on ametniku tööd lihtsustada, kuid eelnevalt on vaja a...
1. Riigi tunnused (Õigusõpetus, lk. 11-14) avalik võim, kogu riigi juhtimisaparaat ja selle aparaadi relvastatud struktuuriüksused nagu armee, politsei, luure, vanglad jne, riigivõim on suveräänne võim (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim). Riiguvõimu suveräänsus tähendab riigi täielikku välispoliitilist sõltumatust teistest riikidest (iseseisvust) ja võimu ülimuslikkust sisepoliitilises elus (võimu jagamatust). Formaalse suveräänsusega on tegemist siis, kui riik faktiliselt ei saa kasutada oma suveräänsust teiste riikide mõju tõttu, kes suruvad talle peale oma tahet. Piiratud suveräänsus võib tekkida sõja kaotanud riigil võitja-riikide sunni mõjul või ka siis, kui riik vabatahtlikult piirab oma suveräänsust vastastikusel kokkuleppel teiste riikidega mingi ühise eesmärgi saavutamiseks (näiteks mingisse liitu või föderatsiooni astumisel). territoorium - ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigivõimu. Riigi territooriumi hulk...
Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestanud (seadused, määrused, korraldused jne.); õigusnormid. või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga Õigusüsteem võib olla ka õigusperekond. ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. Õigusüsteemide tüübid: Mandri-Euroopa õigussüsteem; Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on teatud ajal ja kohas Angloameerika ehk common law süsteem; Skandinaavia kehtivate kirjutatud õigusnormide kogum. Loomuõigus on kõige õigussüsteem; Islami, hinduistlik, judaistlik õigusüsteem; Kaug- tähtsam, see on omane juba sünnist peale. Subjektiivne õigus on Ida õigussüsteem; Aafrika ja Madagaskari õigussüsteem; positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev õigustus. Sotsialistlik õigussüsteem. Eraõigus on õiguse valdkond, mis ...
EESTI MEREAKADEEMIA Mereõigus NORMITEHNIKA 2012/2013 õ-a Normitehnika - õpetus õigustloova akti eelnõu ettevalmistamise, kokkuseadmise ja kirjapanemise teoreetiliselt põhjendatud meetoditest ja võtetest. Nõuded normitehnikale sätestab VV 1996.a 11. juuni määrus nr 160. Riigikogu kodukorra seaduse § 53 lg 3, sätib: kui eelnõu algataja ei ole järginud sätestatud eelnõu vorminõudeid ja üleandmise tingimusi, tagastab Riigikogu juhatus eelnõu selle algatajale juhtivkomisjoni määramata. Seega – normitehnika nõuete eiramine võib kaasa tuua eelnõu tagasilükkamise. Õigusnorm – on üldise iseloomuga ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt ja tagatakse riigi sunniga. Koosneb hüpoteesist, dispositsioonist ja sanktsioonist. Hüpotees on eeldus(ed) või tingimus, mille esinemisel on see norm kohaldatav. Dispositsioon on õigusnormi selline osa, milles määratakse konkreetne tegu või teg...
Õigus ja ühiskond Õiguse funktsioon = Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimestevahelisi suhteid, tava ja moraal Õiguse tunnused: Õigus on - käitumisreeglite kogum, riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum, üldkohustuslike normide kogum, õiguses väljendub riigi tahe, täitmist tagatakse riigi sunniga ja peab vastama ühiskonna õiglustundele. Õiguse areng: ius non scriptum = unwritten law; ius scriptum = written law Õiguse idee: õiglus, õiguslik garanteeritus, eesmärgipärasus Õigusperekonnad: *Mandri-Euroopa, *Anglo-Ameerika, *islami, hinduistlik, judaistlik, *Kaug- Ida, Aafrika, *sotsialistlik Õiguse valdkonnad: avalik õigus, eraõigus Avalik õigus Eraõigus rahvusvaheline õigus tsiviilõigus riigi- ja konstitutsiooniõigus võlaõigus haldusõigus asjaõigus kirikuõigus ...
Kehtiva õiguse allikad Mandri-Euroopa õiguskuultuur toetub peamiselt kahele arusaamisele õigusest:loomuõigusele ja positivismile. Õiguskordade kujunemine Kontinentaal-Euroopa riikides annab tunnistust sellest, et õiguse formaalne mõistmine omandas prioriteedi õiguse sisu eest. Olulise koha säilitas ka õiglus. Eesti õiguskord samuti seotud õiguspositivismi ja loomuõigusega. Tuleb teha vahet õiguse kui olemiskorra ja õiguse kui pidamiskorra vahel. Pidamiskord sisaldab endas normativismi. Positiivne olemiskord ei ole mitte ainult olemiskord vaid ta on ka pidamiskord. Õiguskord on normatiivne. Normil on formaalne kehtivus, mis on saavutatud õigusloome kaudu. Õigusnormatiivsus seisneb selles, et on vastavuses põhiseaduses kehtestatud tingimustele ja nõuetele ... Lepingud, mis on vastuolus seadustega, on tühised. TSÜS. Õigusakt peab olema formaalselt õiguspärane: 1. Õigusaktide loomine on seotud neid vastuvõetavate riigiorganite pädev...
Põhiseaduslikkuse eksamiks 1. ÕIGUSAKTID - Õigusaktide abil määratakse kindlaks riigi ja kodanike omavahelised suhted ning korraldatakse kodanike ühiselu. 1) Õigustloovad aktid- õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme (pädeva institutsiooni poolt kindlas korras loodud üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga).Õigustloovad aktid on üldaktid, millega kehtestatakse abstraktseid õigusnorme üldiste tunnuste alusel määratletud haldusväliste isikute suhtes. Õigustloovateks aktideks Eesti õiguskorras on seadus, seadlus ja määrus ning õigustloova sisuga rahvusvahelise õiguse aktideks on rahvusvahelised lepingud ja konventsioonid, Euroopa Liidu aluslepingud, määrused ja otsekohaldatavad direktiivid. Õiguskantsleri järelevalvele alluvad õiguse üldaktid sõltumata sellest, millist nimetust need kannavad või kuidas need on vormistatud. 2) Õiguse üksikaktid - õigusaktid, mis ei sisalda õigu...
POLIITIKA riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus. MAJANDUS tootmine ja kauplemine. KULTUUR mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ja tavad. ÕIGUS riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum. MORAAL moraalinormide kogum, sisaldades üldtunnustatud põhimõtteid, käitumisnorme. KODANIKUÜHISKOND ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja ühendusi; kodanikuühiskond edendab ühiskonnas vabameelsust, omaalgatust ja rahva järelvalvet võimude tegevuse üle. ERAELU indiviidi isiklik erukorraldus (perekond ja kodu, vabadus pidada kinni oma usukommetest ja valida sõpruskonda, elukohta ja vaba aja veetmise viisi. Õigus teenida raha, koguda vara. IIVE sündide, surmade ja sisse-, väljarände vahe. NEG. IIVE rahvaarvu vähenemine. RAHVUS inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajaool, tavadel ja...
4. ÕIGUSE VORMID (ÕIGUSE ALLIKAD). NORMATIIVSED AKTID. Lk 59-85 4.1. ÕIGUSE VORMI(ÕIGUSE ALLIKA) MÕISTE. Lk 59 Õigusvorm ehk õigusallikas õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. 4.2. ÕIGUSE VÄLJENDUSVORMID: ÕIGUSLIK TAVA, KOHTU- JA HALDUSPRETSENT, LEPING, NORMATIIVNE EHK ÕIGUSTLOOV AKT. Lk 59 - 61 Õiguslik ehk sanktsioneeritud tava. Vanim. Õiguslike tavasi tunnustav õigus ehk tavaõigus toetub rahva moraalsetele tõekspidamistele ja harjumustele, seetõttu on ta püsiv ja kons...
Õiguse alused Andres Õige Õiguse mõiste Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga . Õigus, kui vahend eesmärkide saavutamiseks. Õigus reguleerib ühiskonna liikmete vahelisi suhteid. Õiguse kaudu kehtestatakse ühiskonna liikmete suhtes kehtivad õigused ja kohustused. Õiguse mõiste Õiguse mõiste on lahutamatult seotud riigiga (riik kehtestab käitumisreeglid, mille täitmine on tagatud riigisunniga). Õigus koosneb sotsiaalsetes normidest, mille üheks alaliigiks on õigusnorm. Sotsiaalse normi liigitunnused on: inimeste vaheline käitumise reegel; suunatud üldiste suhete reguleerimisele; tema sisu on ära määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tas...
Ühiskonnaõpetus Demokraatia 1. Ühiskond inimeste kooselu vorm 2. Demokraatlik valitsemine 3. Kodanikud ja demokraatia 4. Majandus avatud ühiskonnas 5. Üksikisik ja majandus 6. Tulevikusuundumused Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine Mis on DEMOKRAATIA? 2.1. Mis on demokraatia? Dmos (kr) e rahvas + kratos (kr) e võim = rahvavalitsus Demokraatia on rahva valitsus, rahva seast ja rahva heaks (Abraham Lincoln). Demokraatia on protsess, mis asendab pimeda allumise poliitilisele võimule kodanike aktiivse osalemisega poliitikas. Demokraatia on ühiskondlikult korraldatud vabadus . Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik...
Esimene samm oli selleks New Yorgi senaatori koht aastal 1910. 1920.aastal esitati Franklini kandidatuur asepresidendi kohale. 1921.aastal juhtus aga õnnetus, Franklin sai lastehalvatuse. Kuid ta ei andnud haigusele alla, Roosevelt jätkas jalgade kasutamist. Ta ei olnud avalikes kohtades ratastoolis. Ta oli kõikidel piltidel püsti, kuid toetus ühele oma pojale. 1929. Aastal toimus Wall Streetil börsikrahh. Inimesed ei usaldanud enam pankasid ning võttsid raha välja. Sellel ajal oli Franklinil suur toetus ja ta valiti 1932.aastal USA presidentiks. Ta tegutses kiiresti, ta kutsus kokku kongresse ja istungeid. Juba aastal 1933 seati sisse uued õigusaktid koondnimega ,,New Deal" mis tähendab eesti keelde tõlkides Uus Kurss. Varsti taastus pangandus, kuid juba ootas järgmine probleem. Selleks oli suur töötus. Selle vastu said vaid üleriiglikud töötalgud, kus kasutati ära töötuid inimesi millegi ära tegemiseks. See toetas ...
Õigustloov akt Üldaktid on alati legislatiivaktid. Ainult legislatiivaktid on seadused (legislatuur ehk parlament). Kui on üldakt, siis pealkirjas on põhiseadus, seadus, seadlus(dekreet) või määrus. Üldaktid on õigustloovad aktid ehk ka normatiivaktid. Üksikaktid on individuaalaktid. Õigusakte iseloomustavad erinõuded nende vormistamisel: struktuur ja rekvisiidid. Õigusloome tulemusena muudetakse ühiskondlik suhe nüüd juba õigussuheteks. Üksikakt on üldakti suhtes eksekutiivse, st kohaldava, täitmisele allutatud iseloomuga. Üksikaktis ilmneb juriidiline fakt, toiming, tähtaeg või tingimus, mille saabudes või täitudes antud konkreetne olustik nendes individuaalsetes tunnustes ammendub. Pealdise osas on otsus, korraldus, käskkiri (käsund, käsk, lähteülesanne). Üksikakt on õigustrakendav akt. Seadusandliku riigivõimu õigusaktid ehk legislatiivaktid(seadused). Täidesaatva riigivõimu õigusaktid ehk haldusaktid ehk eksekut...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA Seminaritöö Juhendajad Prof. Raul Narits Lektor Silvia Kaugia Tartu 2019 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Kolmandal töönädalal loetud õigustloov akt ning tingimused mille põhjal võib väita, et tegemist on objektiivsesse õigusesse kuuluva aktiga?.........................4 2. Kümnendana loetud õigusakt. Millisesse mandrieuroopalikku õiguskultuuri õigusvaldkonda loetud akt kuulub?....................................................................5 3. 13. töönädalal loetud õigusakt. Milline on loetud õigustloo...
Õigusakt. Õiguse realiseerimine. Õiguse tõlgendamine Õigus (objekt mõttes) riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid. (Subjekt mõttes) objektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes. Nt saada juhiluba, kui eksamid on tehtud, arstitõend olemas jm nõuded täidetud. Õigusakt on eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel kehtestavad riigiorganid vastavalt oma pädevusele ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad peale kohustusi Üldakt õigustloov ,sellega antakse üldnorme (õigusnorme), mis reguleerivad abstraktset hulka juhtumeid. Näiteks seadused, määrused, seadlused. Üksikakt õigustrakendav akt, lahendatakse õiguslikus elus üksikjuhtumeid. Üksikaktid ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks. Nt otsused, korraldused, käskkirjad Seadus on üldkohustuslik käitumisreegelite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt, kõrgeimat juriidilist...
1. Nimeta riigi tunnused? (3 tk.) Nimeta Eesti riigi territoorium väljaspool Eesti riigi piiri (3 tk.) 2. Mitu võimu on Eestis? Millised? Kes on nende esindajad? 3. Kes ja mitu inimest juhib riigikogu? 4. Mis on riigikogu põhiülesanne? 5. Milline on seaduse vastuvõtmise protsess? 6. Mis ajast hakkab kehtima väljakuulutatud seadus? 7. Kes asendab presidenti järgmisena, kui president ei saa enam riiki esindada? 8. Kes kuulub Vabariigi Valitsusse? 9. Milline on VV ülesanne? 10. Mitu liiget võib kuuluda VV-sse? 11. Mida juhib peaminister? 12. Millised on Vabariigi Presidendi ülesanded? (nimeta 3) 13. Mitu aastat on VP valitsemise aeg? Mitu järjestikust aastat saab VP valitseda? 14. Mis on seadlus? Kes võtab vastu? Kui kaua kehtib? Too paar seadluse näidet? 15. Mitme astmeline kohtusüsteem on Eestis? Nimeta neid? 16. Mis vahe on esimeseastme kohtutel? Mida seal menetletakse? 17. Nimeta riigikohtus olevaid kolleegiume? (4 tk.) 18. Kes kehtest...
Sissejuhatus Mis on õigus? Õigus peab arvestama inimeste vajadustega ja loomulikke õigustega. Õigus on suhtelise iseloomuga. Kuidas tekkis õigus? Tavaõigused tekkisid juba vanal ajal siis kui inimesed elasid veel koobastes jne. Tänapäeval on siianigi veel tavaõigusi kuna kõiki õigusi ei panda paberile. Antakse üle suuliselt. (Nt. vanemad lastele jne..) Õiguse kodifitseerimine - tavaõiguse korrastamine ja kirja panemine. Kuningas Hamurapi seadustekogu 18 17 saj. e.m.a. Prohvet Moosese 10 käsku 14 12. saj. e.m.a. Riik Organisatsioon Riigi territoorium riigipiir Riigipiiri tähistamise aluseks on: Looduslikud pinnavormid (mäed, jõed) Kunstlikud tähised (kanalid, tarad) Tegelikult loetakse riigi territooriumiks: Riigi registrisse kantud õhu-ja kosmosesõidukid Sõja-ja kaubalaevad, sõja-ja tsiviilsõidukid Avamere põhja pandud rajatised Õiguse allikad Tavaõigus Lepingud Kohtulahendid e. pretsedendid Õigusteadla...
Äriõigus Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Ka tavad ja moraal (objektiivne õigus). Õigus (õigustus) on õigus teatud viisil käituda ja nõuda teatud käitumist ka teistelt (subjektiivne õigus). Riik tagab sunniaparaadiga, et õigusaktist kinni peetakse. Tava ja moraali riik ei kehtesta, sanktsioone nende rikkumise puhul ei järgne, kui just sellega ei ole kaasnenud ka mõne õigusakti rikkumist. 1. ius non scriptum kirjutamata seaduste periood 2. ius scriptum periood, mil hakati õigust kirja panema. Õiguse idee: 1. õiglus filosoofiline kategooria 2. õiguslik garanteeritus seadused peavad olema selged ja kõigile ühtemoodi mõistetavad. 3. eesmärgipärasus riik peab tagama, et seadustest kinni peetakse. Õigusnorm käitumise eeskiri, mis on suunatud teatud isikute ringile. Ka üks seadus on õigusnorm. Kehtib ajas ja ruumis. Tagasiulatuvalt kehtestada ei tohi, vaid üksikud eran...
Sisu ja vorm on filosoofilised kategooriad, mis väljendavad nähtuste eriomaseid tervikseoseid ja nende peegeldumist mõtlemises. Sisu on nähtuste kõigi elementide ja funktsioonide süsteem; vorm on sisu väline avaldus ja struktuur. Sisu on vormi suhtes määravam ja ühtaegu temast muutlikum. Vorm on püsivam ja muutub hiljem kui sisu. 1 Kuna vorm on suhteliselt iseseisev, võib ta sisu arengut takistada või soodustada. Kumb on esmatähtis, kas sisu või vorm? Kui lause on vormilt õige, aga sisult vale, siis kuidas suhtuda lausesse tervikuna? Kas õige vorm annulleerib mõttetu sisu ja lause on õige? Või muudab jabur sisu mõttetuks ka korrektse vormi ning lause on pigem vale? Vastus sõltub paljuski sellest, kas pidada keeles esmatähtsaks vormi või sisu. Kas vorm on sisu või sisu vormi teenistuses? Mina asetaksin sisu kindlasti esiplaanile, kuigi keeleline sisu va...
Inieseõpetuse perega seotud teemade lõimimine teiste ainetega. Lõiming inimeseõpetuse ja majandus- ja ettevõtlusõppes gümnaasiumis. Perekonnaõpetuse kursus gümnaasiumiastmes kätkeb endas õpetust selle kohta, mis on perekond, püsisuhe, abielu, lapsevanemaks olemine, laps, kodu ja argielu, perekonna majanduselu ja õigusaktid ning perekond inimese elus. Lõimingutundide läbiviimiseks valisin teema ,,Perekonna majanduselu ja õigusaktid". Gümnaasiumiõpilase õpitulemused vastava teema läbinuna on järgmised: a) mõistab perekonna eelarve planeerimise ja kulutuse analüüsimise vajalikkust; b) mõistab iga pereliikme õigust oma ajale, ruumile ja materiaalsetele kulutustele, arvestades teisi; c) teab põhilisi pereelu ja laste elu reguleerivad seadusi. Õppesisuks on pere eelarve ja materiaalsed ressursid peres. Abielu ning laste elu reguleerivad seadused. Majandus- ja ettevõtlusõpetusel on tihe integratsioon teiste õppeainetega ...
Finantsõigus on avaliku õiguse haru, mille objektiks on riigi raharingluse korraldamine, rahandusasutuste ülesehitus, riigi ja kohalike omavalitsuste tulud ja kulude moodustamine, tulude sissenõudmine, tulude kasutamise kord. Avaliku finantsõiguse hulka ei kuulu eraõiguslike isikute omavaheliste tehingute regulatsioon ning finantsarvestus (raamatupidamine, pangandus, kindlustus, väärtpaberiturg). Finantsõiguse allikad on: Põhiseadus, Seadused, Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted, Rahvusvahelised lepingud, Valitsuse ja ministrite määrused, Eesti Panga õigusaktid, Kohtupretsedendid, Kohaliku omavalitsuse õigusaktid FINANTSASUTUSED EESTIS: Rahandusministeerium, Maksu- ja tolliamet, Stataistikaamet, Riigikontroll, Eesti Pank, Tagatisfond, Liikluskindlustuse Fond, Kultuurkapital, Eesti haigekassa. Rahandusministeeriumi põhiülesanne on valitsuse majandus- ja finantsalane nõustamine, ettepan...
ÕIGUSE ALLIKAD ÕA tähendused tuletatult E. Ilusa süstematiseeringust: Materiaalne tähendus õiguse allikateks on õigustloovad jõud. Hõlmab ühiskondlikkesuhteid, mille õigusliku reguleerimise vajadus ilmneb üldise huvi tõttu nende suhetesotsiaalse, majandusliku, poliitilise, eetilise või muu aspekti vastu;- Formaalne tähendus õiguse allikateks on need vormid, milles avalduvad kehtivad õigusnormid (tavad e tavaõigus, seadused ja muud õigusaktid, ajalooliselt ka nn juristideõigus ehk õigusteaduslikud teosed). Hõlmab põhiliselt õigusloome protseduuri jainstitutsionaalse pädevuse nõude järgimist; Institutsionaalne tähendus õiguse allikateks on organid, kes annavad üldkohustuslikke norme (Roomas nt rahvakoosolek, üksikud magistraadid, hiljem senat, jt) Ürikuline tähendus allikateks on ka materiaalsed esemed, millele on fikseeritud õigusnormid (savitahvlid, hauasambad (steelid), papüürused, mitmesugused [käsikirjalised] ürikud, nüüdse...
Õigusõpetus III Seaduse väljakuulutamine Seaduse avaldamine riigiteatajas – riigiteatajas 7 tööpäeva jooksul pärast tema väljakuulutamist. Riigikogu võtab vastu ka deklaratsioone, pöördumisi jne, need avaldatakse samuti riigi teatajas 7 tööpäeva jooksul pärast nende allakirjutamist. Seadus jõustub 10. päeval pärats riigi teatajas avaldamist. Mitmesugused deklaratsioonid, poliitilised avaldused – nendel dokumentidele ei ole juriidilist jõudu, nad on pigem riigikogu poliitilised aktid, mis ei kehtesta igusi ega pane kohustusi. Seadus ehk dekreet – riigipea õigusakt ja selle juriidiline jõud sõltub riigipea õiguslikust seisundist, mis on kindlaks määratud põhiseaduses. Põhiseadus annab presidendile õiguse anda välja seaduse jõuga seadusi, kui riigikogu ei saa kokkutulla, on olemas edasilükkamatud riiklikud vajadused. Presidendi seadusele annavad kaasallkirja peaminister ja riigikogu esimees. Tulemeb...
1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Avalik võim- seadusandlik,täidesaatev,kohtuvõim. Territoorium-riigipiiriga piiratud maismaa,territoriaal-ja siseveed, õhuruum nende kohal,maapõu nende all,atmosfääris asuvad riigi lennu-ja kosmoseaparaadid,kauba-ja reisilaevad avamerel riigi lipu all,sõjalaevad. Rahvas- kodanikud,kodakondsuseta isikud. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia,vabariik. Persident on täidesaatva riiigivõimu tipuks,teine aga rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. 3. Millised on riikliku korralduse vormid?unitaarriik,föderatsioon. 4. Mida mõistetakse poliitilise reziimi all? See kujutab endast poliitilise võimu teostamise meetodite kogumit,mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist yhiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. 5. Mis on riigi funktsioonid? Riigi tegevuse p...
Kordamisküsimused: 1. Riigi tunnused avalik võim, kogu riigi juhtumisaparaat, riigivõim ja selle aparaadi relvastatud struktuurüksused(seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim) territoorium, ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. 2. Võimude lahususe printsiip. Võimude lahususe printsiibi võib jagada kaheks: traditsiooniline(seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõimu lahusus) personaalne(üks isik ei või üheaegselt olla mitme võimuharu teenistuses üheaegselt) 3. Õigusaktid ja nende liigid (Õigusõpetus, lk. 66-68) Õigusaktid on erilised vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja kohustusi Normatiivakt ehk õigus...
SEADUS PEAB OLEMA MÕJUS „Inimene on Jumala looming. Riik on inimese looming. Seepärast on riik inimese pärast – ja mitte inimene riigi pärast. Inimesed on mõeldavad ilma riigita – riigid inimesteta pole mõeldavad. Inimene on eesmärk, mitte abinõu. Riik on abinõu, mitte eesmärk. Riigi väärtus pole suurem, kui tema teene inimesele: sel määral, kui ta aitab areneda inimest, on ta hea – niipea kui ta takistab inimese arengut, on ta halb. Nii võib riik olla inimsõbraks või inimvaenlaseks: seejärel, kas ta inimese vabadust, julgeolu ja arengut soodustab või takistab. Riik pole ei elusolend, ei organism ega organ. Ta on masin, mehhanism, tööriist inimesele võitluses kaose ja anarhia vastu.“ Eeltoodu on väljavõte Paneuroopa-liikumise ühe juhi krahv R. N. Coudenhove-Kalergi 1937. aastal ilmunud riigi ja õiguse rolli käsitleva teose „Totaalne riik – totaalne inimene“ algusest. ...
1. ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM Süsteem tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue kvaliteedi e. väärtuse. Majandus valdkond, mille moodustavad tootmine ning kauplemine. Erasektor(tulundussektor) moodustavad kõik eraomanduses olevad ettevõtted. Poliitika valdkond, mis tegeleb ühiskonna arengu koordineerimise ja juhtimisega; hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust, mis on seotud võimu ja õigussuhetega; poliitikute ülesanded: 1) rakendada seadusi 2) Jagada ühiskonna varalisi ja varalisi ressursse 3) tasakaalustada huvisid. Avalik sektor riigi ja omavalitsusasutused koos töötajaskonnaga, riigi käsutuses olev raha ja vara. Kodanikuühiskond avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused. Eesmärk: edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused ...
Õigusaktid Õigusnormidele peab olema antud mingi väljendusvorm, mille kaudu nad jõuavad inimeste teadvusse. Sellisteks väljendusvormideks on olnud õiguslik tava, kohtupretsedent, õigusteadlaste arvamus, leping ning normatiivne akt. Neist tähtsaimal kohal on normatiivne ehk õigustloov akt. Õigusaktid on dokumendid, milles riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Normatiivsed aktid kehtestatakse erinevate riigiorganite poolt. Iga riigiorgan omab õigusloomeks teatud pädevust, sõltuvalt riigiorgani kohast riigiaparaadis, tema funktsioonidest ja tema kompetentsi ulatusest. Vastavalt riigiorgani asendile riigiaparaadis erineb ka õigustloovate aktide juriidiline jõud. Kõige kõrgemaks organiks kõikides riikides on parlament(meil siis Riigikogu), kellele kuulub ka seadusandlik võim. Õigusakte jagatakse 1. üldaktid e normatiivaktid e õigustloovad aktid - sisaldavad üld...
Riigiasutus: Kunda Ühisgümnaasium Analüüsitakse asjaajamiskorra, mis kehtib alates 16.05.2011 (link: http://www.kundakool.ee/asjaajamiskord.pdf) Asjaajamise korraldamise aluseks on järgmised õigusaktid ja standardid: 1)"Arhiiviseadus"; 2)"Avaliku teabe seadus"; 3)"Digitaalallkirja seadus"; 4)"Isikuandmete kaitse seadus"; 5)"Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus"; 6),,Töölepingu seadus" 7),,Põhikooli ja gümnaasiumiseadus", haridusja teadusministri kehtestatud määrused 8) Vabariigi Valitsuse 26.02.2001 määrus nr 80 "Asjaajamiskorra ühtsed alused"; 9) Vabariigi Valitsuse 29.12.1998 määrus nr 308 "Arhiivieeskiri"; 10) Vabariigi Valitsuse 18.04.2000 määrus nr 131 " Kunda Ühisgümnaasiumi põhimäärus"; 11) EVS 8821:2006 "Informatsioon ja dokumentatsioonDokumendielemendid. osa 1: ,,Kiri" Asjaajamiskorra peatükid: 1. Üldosa 1.1.Normatiivne keskkond 1.2. Asjaajamise korra...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Allan Part 011MT KEEMILISED OHUTEGURID JA KUIDAS KAITSTA Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Allan Part Keemilised ohutegurid ja kuidas kaitsta Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. ÕIGUSAKTID...............................................................................................................4 1.1 SEONDUVAD SEADUSED.............................................................................4 2. KEMIKAALIDE OHT TÖÖTAJATELE......................................................................5 3. KEMIKAALIDE RISKIDE HINDAMIN...
Õiguse entsüklopeedia Eksamil! 1. Õiguse mõiste ja tähtsus ning kuidas on see seotud riigi poliitika ja majandusega 2. Avaliku ja eraõiguse erinevus ehk vahet tegemine 3. Õiguse allikad ja avaldamise vormid (nt eesti õigusaktide süsteem) 4. Õigusnormid, mõiste ja struktuurielemendid (hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon) 5. Õigus perekond ja õigussüsteem (õiguse harud) 6. Õigussuhe ja struktuurieemendid(subjektid, sisu, objekt) 7. Õiguse rakendamise mõiste ja etapid ehk staadiumid 1. Õigus on headuse ja õigluse kunst. Õigus on riigi poolt kehtestatud või santsioneeritud normide kogum ja seda tagatakse riigisunniga. Õigus on loomupoolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Kehtestades riigile vajaliku käitumise reeglid ja keel...
1. Ettevõtte õigusaktid dokumendihalduse kohta * asjaajamiskord ja *dokumentide loetelu 2. Mida saad teada asjaajamiskorrast? Saab teada kõik toimingud ja tegevused dokumentidega 3. Milleks on vajalik dokumentide loetelu ? Dokumentide süstematiseerimiseks, sarjatähis(dokumentide indekseerimiseks) 4. Milleks on vajalik arhivaalide loetelu? On vaja tekkinud toimikute hulga kindlaks määramiseks, dokumentide üles leidmiseks 5. Põhjenda meneteletavate dokumentide registreerimiEtse vajalikkust Et tagada dokumentide audentsus 6. Kus saab vastus oma viida? Sisse tulnud kirja registreerimistempli jäljendilt 7. Kuidas vormistad operatiivselt lahendatud dokumentide täitmise tulemuse? Dokumendiregistrisse, dokumendile(ainult paberkandjal) 8. Töötaja 6 sammu dokumendi- ja arhiivihalduse järjepidevuse tagamiseks · mall(usaldusväärsus) · registreerimine( registreeritakse kõik meneteletavad dokumendid) · Liig...
Dotsent Norbert Peder Loenguteesid õppeaines "Õiguse alused" (kõik õppeliinid) Teema: Sotsiaalsed normid, õigus ja õigusnorm. Sissejuhatus §1 Sotsiaalsed normid 1.Sotsiaalsete normide mõiste, kohustused. 2. Sotsiaalsete normide põhitunnused 3. Sotsiaalsete normide funktsioonid 4. Sotsiaalsete normide liigid §2 Õiguse tunnused ja mõiste 1. Õiguse tunnused 2. Mõiste õigus tähendusi 3. Õiguse mõiste §3 Õigusnormi tunnused ja mõiste . Õigusnormide liigid 1. Õigusnormi tunnused 2. Õigusnormi mõiste 3. Õigusnormide liigid §4 Õigusnormi loogiline struktuur Kirjandus: Raul Narits Õiguse entsüklopeedia.Õpik TRÜ 1995 Juri Liventaal Riik ja õigus.T. 1999 Juriidiika 2001-2004-04-21 1 Sissejuhatus Eesti Vabariigi õiguskultuur on tihedalt seotud Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemiga ja traditsioonidega.Tartu Ülikoolis on õigusteaduskon...
PÜSIVAD ORGAANILISED SAASTEAINED MK13-TE2 Püsivad orgaanilised saasteained (POS) • On ohtlikud kemikaalid • Ei lagundu vees ega ka mujal keskkonnas • Põhjustavad tervisekahjustusi • Väga oluline on POS-i piiramine • Kõige tuntumad ja levinumad püsivad orgaanilised saasteained on taimekatsevahendina kasutatud dikloridifenüültrikloroetaan (tuntud kui DDT). Püsivate orgaaniliste saasteainete käitlemine • Püsivate orgaaniliste saasteainete käitlemist korraldavad ja piiravad õigusaktid • Püsivate saasteainete Stockholmi konventsioon • POS saasteainete protokoll Püsivate saasteainete sattumine keskkonda • Energiat tootvate põletusseadmete kaudu (põlevkivi, turba ja hakkepuidu põletamine energeetikasektoris) • Raske ja kerge kütteõli ning põlevkiviõli põletamine. • Erinevate jäätmete põletamisel koduses majapidamises (immutatud puidu, mööblidetailide, e...
Ürgkogukonna sotsiaalsed normid. Tavad-ajalooliselt väljakujunenud käitumisreeglid, mis on muutunud harjumuseks. Seadust ei muuda. Religiooninormid-käitumisreeglid,mis reguleerivad inimestevahelisi suhteid religioosse ettekujutuse alusel. Mütoloogia-müütide kogum loodusest ja inimestest. Tabu-religioosne keeld mis on pandud mingile esemele,tegevusele,sõnale. Sotsiaalsed normid. Sots.reguleerimine-inimeste käitumise piiramine reeglitega. Reegel-kohustuslik käitumisjuhis. Norm- väärtushinnangut sisaldav otsustus. Korporatiivsed- konkreetsele grupile loodud normid, mida liikmed on kohustatud järgima. (ringid,trennid,ühistud) Religioossed-usuorganisatsiooni normid selle liikmetele. Õigusnormid on kirjalikud. Õigusnormide liigid -õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi -Kohustavad(maksude maksmine,liikluseeskirjad,põhikool) -keelavad(liikluseeskirjad,alkoholi ja tubakatoodete tarbimine,karistusseadustik) -õigustavad e lubavad(õigus elule,ter...
Kohtuasi C-145/88 Tegemist on pühapäevase kauplemise keelduga. Oli esitatud eelotsuseküsimused artiklite 30 ja 36 tõlgendamise kohta, et hinnata, kas siseriiklikud eeskirjad, mis keelavad pühapäeval kauplemise, on kõnealuste sätetega kooskõlas. Küsimused tõstas Torfaen - B & Q plc `le, kes tegeleb ehitus- ja aianduskaupade müügidega. Linnanõukogu väidab, et avades oma ruumid pühapäeval klientidele muul eesmärgil, kui kõnealuse seaduse viiendas lisas nimetatud tehingud, rikkus B & Q Ühendkuningriigi 1950. aasta kaupluste seaduse paragrahve 47 ja 59 ja peab seetõttumaksma maksimumtrahvi 1 000 Inglise naela. Esimene küsimus Esimese küsimusega soovib siseriiklik kohus teada saada, kas asutamislepingu artikli 30 tähenduses koguseliste piirangutega samaväärse mõjuga meetmete mõiste hõlmab ka sätteid, millega jaemüüjatel keelatakse oma ruumide avamine pühapäeval, kui keeld vähendab absoluutarvudes kõnealustes ruumides ...
1 EUROOPA LIIDU ÕIGUSSÜSTEEM Euroopa Liidul on oma õigussüsteem ja õigusaktid: peamised eeskirjad ja põhimõtted on sätestatud aluslepingutes. EL võib võtta vastu õigusakte, mida liikmesriigid peavad järgima ja kohaldama. ELi õigus on siduv ja üldsusele kättesaadav kõikides ELi ametlikes keeltes. EUR-Lex veebisaidi kaudu saab kasutada ELi õigusaktide terviktekste kõikides nimetatud keeltes ja otsida teatavaid õigusakte. ELi õiguse allikad ELi õiguse kaks peamist allikat on esmane õigus ja teisene õigus. Esmase õiguse moodustavad lepingud, millega sätestatakse Euroopa Liidu õigusraamistik. Teisene õigus koosneb nende lepingute alusel vastuvõetud õigusaktidest, nagu määrused, direktiivid, otsused, kokkulepped ja lepingud. Peale selle on olemas ELi õiguse üldpõhimõtted, Euroopa Liidu Kohtu kujundatud kohtupraktika ja rahvusvaheline õigus. ELi õigu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
