Sisesekretsioon, erutuvuse füsioloogia, kesknärvisüsteem 1. Hüpofüüs, hormoonid, nende ülesanded Hüpofüüs alumine ajuripats, mis asuv aju põhimikul ning koosneb ees-, vahe- ja tagasagarast. Hormoonid: 1) Adenikortikotroopne hormoon reguleerib neerupealiste tööd 2) Türeokortikotroopne hormoon reguleerib kilpnäärme aktiivsust 3) Gonadotroopne hormoon reguleerib sugunäärmete talitlust 4) Somatotroopne hormoon tagab normaalse kehalise arengu lapseeas 2. Somatotroopne hormoon ehk kasvuhormoon, selle ülesanded Kasvuhormooni ülesanneteks on reguleerida kehalise kasvu normaalset arengut, kiirendada valkude sünteesi ning intensiivistada rasvade vabanemist rasvkoest. 3. Antidiureetiline hormoon Reguleerib vee ainevahetust ning tõstab vererõhku. 4. Neerupealised Neerupealised koosnevad koorest ja säsist, mida võib vaadelda eraldi nä...
KORDAMINE NAHAHAIGUSTE RAVIS KASUTATAVAD RAVIMID 1. Akne tekkepõhjused. * Liigne rasuproduktsioon * Folliikulisisene liigsarvestumine * Põletiku kujunemine, mis on eeskätt seotud P. Acnes’e paljunemise ja tungimisega ümbritsevasse koesse. 2. Akne teket soodustavad faktorid. * Ravimid * Geneetiline eelsoodumus * Ebasobiv nahahooldus (õlidega ei tohi ravida) * Keskkonnatingimused * Liigne solaariumi külastamine (tekitab punne juurde) * Mehaaniline ärritus (vältida koorijaid) 3. Akne põhivormid. Kuidas saame ravimitega mõjutada akne kulgu? 1). Kerge akne ehk komedogeenne akne 2). Keskmine ehk põletikuline papulaar-pustulaarne akne 3). Raske ehk sülmelis-tsüstiline akne Mida saame teha? Kuidas saame teha? - Vähendada rasueritust - Lokaalne ravi - Reguleerida sarvestumist - Süsteemne ravi - Vähendada põletikku - +õige n...
Emotsioonid Emotsioonid Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad Emotsioon kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema Emotsioonid tekivad kui inimene hindab mingit olukorda enda jaoks tähtaks Emotsioonide teke Põhiemotsioonid Viha: raev, vägivaldsus, vimm, ärritus, nördimus, meelehärm, kibestumus, vaenulikkus, meelepaha, ärrituvus, vaenulikkus, patoloogiline viha Kurbus: murelikkus, kurvastus, rõõmutus, süngus, enesehaletsus, üksildus, nukrus, meeleheide, depressioon Hirm: ärevus, kartus, närvilisus, ettevaatlikkus, kõhklus, ärrituvus, õudus, ehmatus/kohkumine, (foobia, paanika) Lõbu: nauding, lõbusus, õnn, rõõm, kergendus, rahulolu, õndsus, uhkus, erutus, võlutus, rahuldus, eks...
ANATOOMIA 21 LOENG 27.10.11 Oksendamine reflektoorne protsess, mida koordineerib piklikajus paiknev oksekeskus. Oksekeskuse naabruses paiknevad retseptortite poolest tundlik piirkonda ,mille ärritusel tekibki oksekeskuses erutus. Vere kaudu võib seda ärritada ajju jõudnud keemilised ained või toksiinid. Okserefleksi võivad vallandada erinevad stiimulid, põhjustatud erutus jõuab piklikajju vastavasse keskusesse ja vallandab refleksi. Stiimulid : 1) Tugev maovenitus või mao limaskesta ärritus (riknenud toit, keemilised ained) 2) Ebameeldivad nägemis- ja lõhnaaistingud seotud var...
Ärritus- e lihtne kontaktdermatiit (dermatitis irritans ex contactu) Jaak Timberg Ärritus e lihtne kontaktdermatiit on naha normaalne füsioloogiline reaktsioon vastusena keemiliste, füüsikaliste, mehhaaniliste ja bioloogiliste tegurite toimele. Nõrgad ärritajad: seebid, sünteetilised pesemisvahendid, vesi, taimemahl(küüslauk, sibul, maitseained, teravili, saepuru); toiduained (kalad, krevetilised, liha) Nõrgad ärritajad seebid, sünteetilised pesemisvahendid, vesi taimemahl(küüslauk, sibul, maitseained, teravili, saepuru) toiduained (kalad, krevetilised, liha) Füüsikalised ja mehhaanilised tegurid (kuumus, külm, vähene või suur niiskus, kleepplaastrid, hõõrdumine, tööstuses metallitol, klaasvatt, puidutolm, tsement jm) Nõrgad ärritajad kutsuvad nahapõletikku esile siis, kuid toimivad nahale korduvalt või pika aja jooksul. Tugevad e absoluutsed ärritajad Kontsentreeritud happed ja alused Mõned metallid ja n...
Seminar 2 1. Millistel juhtudel on organismis ülekaalus parasümpaatilise närvisüsteemi ärritus Parasümpaatilise närvisüsteemi ärritus on ülekaalus energiavarude taastumisel rakkudes ning assimilatsiooni intensiivistumisel(organismi aktiivsuse vähenemise perioodil ja puhkuse perioodil, rahulolekus, magades, toidu seedimisel, urineerimisel) 2. Millistel juhtude on sümpaatilise närvisüsteemi ärritus ülekaalus? Sümpaatiline NS ärritus on ülekaalus kui energia kulu on suurenenud (intensiivse lihastöö ajal, külma toimel, tugeva valu korral ja mõningate emotsionaalsete seisundite korral nagu näiteks viha ja rõõm) 3. Parasümpaatilise närvisüsteemi ganglionides on mediaatoraineks ... a) adrenaliin b) noradrenaliin c) dopamiin d) atsetüülkoliin 4. Kus toimub mediaator aine süntees? Mediaatoraine süntees toimub nuumrakkudes (histamiin) või dendriidis. 5. Millised võimalused on sünapsi mõjutamisek...
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduse Instituut Alushariduse valdkond Erika Vederman KAALB-3 MITTESEKKUVAD LAPSE VAATLUSED JA ANALÜÜS Õpimapp Juhendaja: lektor Lii Lilleoja Tallinn 2018 Sisukord 1.Vaatlusprotokollid.................................................................................................... 3 2.Analüüs.................................................................................................................... 6 Kasutatud allikad...................................................................................................... 10 1. Vaatlusprotokollid Lapse nimi: Leo Vanus: 5 a. Vaatluse läbiviimise koht: Mänguplats Vaatluse kestus: 50 min. Vaatleja nimi: Erika Vederman Vaatluse põhjal tehtud märkused Lapse meeleolu: Ker...
Käitumise bioloogilised alused Jakob Westholmi Gümnaasium Elisabeth Kungla Anette Laur Kertu Kruus 18.10.2010 Sissejuhatus 1990. aastatel, mida tuntakse ka ajudekaadi nimetuse all, kulmineerus 20. Sajandil alanud murrang inimese aju ja käitumise uurimisel — uued uurimismeetodid võimaldavad nüüd näha seni nähtamatut ja veenavad skeptikuid, et loomkatsete ja inimuuringute vaheline sild kannab keerulisemaidki küsimusi. Teadmised käitumise bioloogiliste aluste kohta täienevad nüüdisajal väga kiiresti. Meie psühholoogilise maailmapildi kujundmisel aitab kaasa närvisüsteem. Tähtis osakaal on ka sellel, mis toimub rakkude ja molekulide tasandil. 1 Sisukord Sissejuhatus..................................................................... ......
Element Fe Cu Zn Mn Co I Mo V raud vask tsink mangaan koobat jood molübdeen vanaadium Bio- Hemoglobiin Hemoglobiini Ensüümide kofaktor, Ensüümide Vereloome, Kilpnäärme Ensüümide Luude, kõhre, funktsioonid , müoglobiin, süntees, epidermise areng, kofaktor, eretrotsüütide ensüümid, valkude kofaktor, hammaste areng, ensüümid, luukoeteke, immuunsüsteemide kolesterooli funktsioon süntees, kilpnäärme luukoe teke ja hemoglobiini ja valgud ensüümide talitlus süntees, funktsio...
Inimese homöostaas homöostaas - organism püüab kogu aeg säilitada sisekeskkonna püsivust. (sisekeskkonna tasakaaluolek) Homöostaasi saavutatakse peamiselt närvide (neuraalne) ja hormoonide (humoraalne) abiga. Rakkude suhtlemise võimalused: ● Hormoonidega: Aeglased ja pikaajalised. Liiguvad veres, kuid mõjutavad ainult teatud rakke. ● Närvirakkudega (neuraalne, elektrilised närviimpulsid): Kiired ja lühiajalised: signaalid põhinevad lihasrakkude tööl (nt. aistingud, mälu). Rakke saab mõjutada tema kuju muutes (nt. valge verelible) või kasvufaktoriga (kiirendavad või aeglustavad rakkude kasvu). Raku elutegevuse lõpetamine - apoptoos. Neuraalne regulatsioon Neuron (närvirakk) - ül juhtida erutuslainet ja tekitada närviimpulsse. Dendriidid toovad erutuse; akson e. neuriit viib erutust välja. Müeliinkihiga närvikiu osas liigub erutus 10x kiiremini kui ilma kihita. Neuronite jaotus funktsiooni alusel: ● af...
ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigu...
Kordamisküsimused bioloogias 9. klassile Meeleelundid Pt 18-21 1. Silma osad, nende ülesanded, Joonisele silmaosade märkimine Sarvkest- kaitseb ja katab silmamuna, valguskiirte suunamine edasi Pupill- reguleerib silma langeva valguse hulka Silmalääts- murrab valguskiiri nii, et need koonduvad ühte punkti võrkkestal Võrkkest valgustundlikud rakud võtavad vastu valgusärritusi Pimetähn- nägemisnärvi seostumine silma võrkkestaga 2. Valgustundlikud rakud kepikesed ja kolvikesed. 1) Kolvikesed on võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud (retseptorid), mis võimaldavad tajuda värvusi. Kolvikesi on kolme tüüpi (punase, kollase ja sinise jaoks) 2) Kepikesed on võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud (retseptorid), mis võimaldavad eristada musta valgest (ka objektide hele...
Optometristi töökeskkonna ohutegurid Op-1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2016 Optometrist Tervishoiuala spetsialist Põhiülesanded: inimeste nägemisfunktsiooni uurimine ja korrigeerimine prillide, kontaktläätsede ja teiste optiliste abivahendite sobitamine, valmistamine ja pisiremont. Töökeskkond Töökeskkonna võimalikud ohutegurid: Füüsikalised Keemilised Bioloogilised Füsioloogilised Psühholoogilised Füüsikalised: Puudused valgustatuses (silmad) Müra: masinad/kliendid/arvutid/vent. Temperatuur/sisekliima Tööriistad Keemilised: Puhastusvahendid (allergia, kuivus, ärritus) Hooldusvahendid (läätsed) Bioloogilised: Haigused (kokkupuude inimestega) Ennetus: - Teadvustamine - Hügieen - Vaktsineerimine Füsioloogilised: Sundasendid (istumine, seismine) Koormus silmadele Psühholoogilised: Suhtlemine (töökaaslastega, klientidega) Vastutus (silmako...
SUITSETAMINE Suitsetamine muudab välimust Suitsetajate hambad on kollased, sõrmed määrdunud, nende suust tuleb ebameeldivat hingeõhku ning nende juuksed ja riided haisevad tubaka järele. Kroonilised suitsetajad näivad välja palju vanemad ja väsinumad kui nende eakaaslased. Suitsetamine vähendab füüsilist võimekust Kui inimene on hakanud suitsetama, on häiritud tema südametegevus, tõuseb vererõhk ning silmades tekib tihti ärritus. Ta ei jaksa enam kaaslastega samas tempos koos joosta ja palli mängida ning see sunnib teda loobuma huvitavatest ning samal ajal ka tervist tugevdavatest tegevustest. Suitsetamine suurendab vastuvõtlikkust haigustele Suitsetamine mõjutab isiku maitsmis- ja haistmismeelt. Mõne aja pärast muutub tal aga toidu lõhn ja maitse, ta hakkab tihti köhatama, tekivad hingamisraskused ja vahel ka mitm...
Psüühiline pinge ja ülepinge spordis(lk177) Paljude faktorite hulgas, mis tagavad tegevuse tulemuslikkuse, on peamisi psüühiline pinge. Psüühiline pinge, mis saadab iga produktiivset tegevust, tekib nii treeningutel kui ka võistlustel. Oma suunitluselt ja sisult on see erinev. Treeningupinge on seotud üha kasvava kehalise koormuse talumisega. Treeningu psüühiline pinge sõlub mitmeaastase ettevalmistuse etapist, treeninuprotsessi ülesehitusest (perioodid, etapid, tsüklid) ja sportlase individuaalsetest iseäärasusest. Võistluspinge on seotud vajadusega saavutada hea tulemus ja sõltub võistluste tähtsusest ning konkurentsi suurusest. Kõrge ja kestev pinge (eriti monotoonne), mis tekib suurte treeningukoormuste mõjul, võib esile kutsuda ülepingeseisundi. Psüühilist ülepinget iseloomustab vaimne tasakaalustamatus, töövõime langus, unehäired, kiire väsimine. Treeninguprotsessis eristatakse kolme psü...
Füüsika (8.klass) konspekt Heli 1.keskkonnas levivaid v6nkumisi nim. heli 2.v6nkuvat keha nim. Heliallikas 3.heli mille v6nkesagedus jääb vahemikku 1620000 nim. Heli ehk hääl 4.heli mille sagedus on väiksem kui 16 hz nim. 5.heli mille sagedus on suurem kui 20000 hz nim 6.mida suurem on heliallika v6nkesagedus seda ..on heli kõrgem 7.v6nkumise levimist keskkonnas nim. Laineks 8.heli levimise kiirus on 330 m/s 9.heli kiirus s6ltub temperatuurist ja tihedusest 10.korrapäratult v6nkuvad kehad tekitavad müra 11.looduslikud mürad on merelained,tuulekohin,äike 12.kodus tekitavad müra :külmkapp,tolmuimeja,arvuti,ventilaator,pesumasin 13.müra kahjustab tervist ,ta tekitab peavalu,ärritus,vereringehäired,kuulmishäired,kuulminen6rgeneb,südamekahjustused 14.loodusliku mürad v6ivad m6juda ka rahustavalt 15.müravastased kaitsevahendid on k6rvaklap...
Nimi Perekonnanimi Kool Klass Mis on unenäod? Kuidas vältida Miks nähakse õudusunenägusid? unenägusid? Kuidas püüda Sagedasemad unenägusid kinni? unenäod CAPTCA Miks nähakse Kasutatud allikad õudusunenägusid? Oma kujutlused Psüühilised protsessid Emotsioonide kuningriik Unenäod on individuaalsed Kehalised häired Hingelised läbielamised Hirmud Meeltele mõjuv ärritus Kukkumine Lendamine Eksam Jälitamine Alastiolek Lahendamata jäänud probleemid Pingeline elurütm Alateadlik viis väljendada oma hirmu Liigne alkoholitarbimine Tervisehädad ja ravimitesöömine Vabane stressist Keskendu Lõpeta mõtete kerimine Kontrolli ravimeid Tarbi vähem alkoholi Püüda halvad unenäod kinni CAPTCA nimeline asi, mille peaks voodi kõrvale riputama ja see pidavat halvad unenäod k...
Loomakarva allergia Inimeseõpetus Haiguse tekitaja Looma kõõm Looma sülg Looma higi Oleneb inimesest Allergia kirjeldus Allergia algab väikestest sümptomitest , ning kasvab suuremaks. Sümptomid olenevad inimesest. Sümptomid Silmade ärritus Vesine nina ja nohu Naha lööve Astma Kuidas vältida? Loomadega mitte kokku puutuda. Allergia rohud ( Zyrtec,Claritin jpm. ) Pesta käsi pärast loomaga tegelemist. Pesta koera vähemalt 1 kord nädalas. Kuidas ravida? Immunoteraapia Ravi koosneb seeriast süstidest, mis sisaldavad väikses koguses allergeeni, millele patsient on ülitundlik. Pärast allergiasüste esineb umbes 8090% patsientidest vähem allergiavaevusi. Eestis ei ole seda kunagi proovitud. Kokkuvõte Allergia on väga raske haigus. Allergia on omamoodi ohtlik. Looma karva allergia on ravimatu haigus Eestis...
Nikotiini ja suitsetamise mõju närvisüsteemile ja elunditele Annette Kirotar Marti Jäger GAG 2012 Süda ja vereringeelundid Ahendab veresoone pulss kiireneb ja vererõhk tõuseb. Hapnikusisaldus veres väheneb. Suurendab südamelihaste infarkti ohtu. Nikotiin soodustab kahjulike ainete ladestumist arterites. Hingamisteed ja kopsud Hingamisteede ärritus; köha; kopsutoru ja hingamisteede põletikud; kopsuvähk. Seedeorganid Mao talitlushäired; kõhulahtisus; meestel tavalisest sagedamini maohaavad; suu ja söögitoru vähk; aeglustab seedimist; kahjustab suu limaskesta. Kesknärvisüsteem Mingil määral stimuleeriv toime. Regulaarsed suitsetajad kogevad lõdvestumise tunnet suitsetamise ajal. Nikotiin tekitab sõltuvust. Suguelundid Põhjustab impotentsust; arvatavalt vähendab viljastumisvõimet; naistel häirub emaka vereringe, kahjust...
Sisenõrenääre Klass Hormoon Toime organismile Hüpofüüsi -mitte- eessagar glando- troopsed Kasvuhormoon -Kasvuhormooni sekretsioon on hüpotalamuse kontrolli all: 1) kasvuhormooni riliisihormoon 2) kasvuhormooni inhibiitorhormoon -Glükoosi madal kontsentratsioon veres stimuleerib kasvuhormooni vabanemist verre, glükoosi kõrge tase aga pidurdab seda - Kasvuhormooni vabanemine verre on puhanguline: ...
Klienditeenindussituatsiooni analüüs Situatsioonikirjeldus Pöördusin hommikul erakorralise meditsiini osakonda kõhuvaluga, olles öösel sealt koju saadetud soovitusega võtta valuvaigistit. Registratuuris näitasin öösel saadud paberit, kus oli kirjas, et kõhuvalu püsimisel tulla tagasi ja hoopis teise probleemiga pöörduda perearsti juurde. Registratuuri töötaja vaatas paberit ja nähvas: "Siin on ju kirjas, et minge perearsti juurde!" Tunded Klient: Teenindaja: Pettumus Tüdimus Arusaamatus Arusaamatus Ärritus Väsimus Abitus Kurnatus Süütunne Ebamugavus Mõtted Klient: Teenindaja: "Kas ta ei oska lugeda?" "Miks ta jälle siia tuli?" "Ma ei tulnud siia teist korda "Kas ta ei oska paberilt lugeda, ilma tõsise põhjuseta." et perearsti juurde peab "Kas ma ei saagi abi?" minema?" "Siin on niigi palju ...
1. Mida on vaja organismi normaalseks toimimiseks? Rakkude pidevat koostööd. 2. Mis tähtsus on tüvirakkudel? Kiire paljunemine, diferentseeruvad erinevate kudede rakkudeks. 3. Mis on kude? Ühesuguse ehituse, talitluse ja päritoluga rakkude rühm koos vaheainega. 4. Paiguta antud mõisted õigesse kohta. Tõrvirakud, silelihaskude, magu, näärmeepiteel, silelihase rakk, närvikude, epiteelrakk, närvirakk. Rakk- tüvirakud, silelihase rakk, epiteelrakk, närvirakk Kude- näärmeepiteel, silelihaskude, närvikude Elund- magu Elundkond- seedeelundkond 5. Mis on homöostaas, kuidas toimub regulatsioon? Homöostaas on organismi sisekeskkonna püsiv tasakaal. Hormoonide ja ainevahetuse abil. 6. Kuidas tagab organismi tasakaalu, kui sõidad rattaga? (lk 92) 7. Mis on apoptoos? Programmeeritud või kontrollitud rakusurm. 8. Millised võimalused on rakkudel omavaheliseks suhtlemiseks? Piluliidused ehk poorid, signaalained, ...
Bakterihaigus Teetanus Koostaja : Karmen Kase Klass : 11A Aasta 2009 Teetanus ehk kangestuskramptõbi · Lihaskangestusega kulgev äge nakkushaigus, mida põhjustab bakter Clostridium tetani. Teetanuse levimine · Teetanusetekitaja satub pinnasest organismi haava või ebapuhta süstlatorke kaudu. · Teetanus hakkab tootma mürkainet, mis kahjustab normaalset närvierutuse ülekannet lihastele. · Teetanusehaige teistele nakkusohtlik ei ole. · Teetanuse bakter oskab moodustada ka eoseid, mis säilivad pinnases ning loomade väljaheidetes aastaid nakatumisvõimelistena. · Teetanus võib olla ka kaasasündinud haigus, sel juhul on laps selle saanud haigestunud emalt. · Vastsündinutel esineb teetanus enamasti arengumaades. Peiteperiood · Haiguse peiteperiood on 250 päeva. Sümptomid · Sümptoomid tekiavad tavaliselt 314 päeva peale ...
NAHAHAIGUSTE RAVIMID AKNE RAVIMID RETINOID BENSOÜÜLP LOKAALSE ASELAIIN SÜST. ISOTRETI ID EROKSIID D HAPE ANTIBIOO NOIIN ANTIBIOO TIKUMID TIKUMID TRETINOII Peamiselt avaldub KLINDAMÜT Aselaiinha DOKSÜTSÜ ROACCUT antibakteriaalne N toime. SIIN pe 20% K-LIIN ANE (Retrides Omab ka komedo- (DalacinT (SKINORE Inhibeerivad Mõjutab ja keratolüütilist ...
Seebikivi KEEMILINE KOOSTIS Naatriumhüdroksiidi ehk seebikivi valem on NaOH, seega üks seebikivi molekul koosneb ühest naatriumi katioonist ja ühest hüdroksiidioonist. KEEMILISED OMADUSED Õhu käes seistes seob tugevasti õhuniiskust ning seetõttu tuleb säilitada teda õhukindlalt suletud anumas. Selle pH on leeliseline. Naatriumhüdroksiid ei põle ning on vees täielikult lahustuv ja anorgaaniline. FÜÜSIKALISED OMADUSED Naatriumhüdroksiid on valge tahke lõhnatu aine. See on väga kergesti lahustuv aine (lahustuvus 20°C juures on 111g/ 100g). See sulab 318°C juures ja selle keemistemperatuur on 1390°C. NaOH tihedus on 2,1 g/cm3 ning molaarmass 40 g/mol. TEKE 2Na+ + 2H2O + 2e- H2 + 2NaOH LEVIMUS Margariinid, kakaojahu, leivad (happesuse regulaatorid), seep, pinna-töötlemisained, E519, E520, E521, E522, E523, tehiskiudainetes jm. KASUTAMINE Naatriumhüdroksiid on väga tähtis tooraine keemiatööstus...
Selja segmentaalne hüpomobiilsus võib olla krooniliste valulike häirealade põhjuseks nii lihastes, nahas kui luuümbrises, nii lokaalselt (otse seljalülide juures) kui ka kaugemal. Alaselja valu võib olla tingitud häiretest kõrgemal keskseljas, mille tüüpiliseks põhjuseks on harjumuspärane kühmus kehahoid, eriti pikakasvulistel isikutel. Halva kehahoiu korral on näidustatud kehahoiu korrektsioon ja spetsiifiline harjutusravi. Kui valu põhjus on seljasegmentide hüpomobiilsuses, on efektiivne manuaalteraapia. Üldiselt teatakse, et alaselja lülivaheketta kulumine või nihkumine ja sellest tingitud närvijuure ärritus põhjustab kiirguva valu jalga. Vähem teatakse, et kesk-ja alaselja segmentide hüpomobiilsus võib põhjustada närvijuurte nahaharude kaudu valu ka tuhara, puusa, kubeme, põlve või sääre piirkonnas. Ühes asendis püsimisel tekkiv seljavalu on võimalik seljalülide vaheliste liigeste (fasett-liigeste) "lukustumise" tunnus. Selg võib mi...
Herpes simplex ehk herpesviirus Allikmaterjal: www.derma.ee www.herpes.ee www.ohatis.ee Ohatise ehk herpese liigid ü HSV-1 ehk Herpes Simplex on tavaline huuleherpes. ü HSV-2 ehk Genital Herpes ehk genitaalherpes ü VZV ehk Varicella Zoster Viirus ehk vöötohatis Huule herpesinfektsiooni tekkimine Ø Inimeselt inimesele, tavaliselt lapseeas enne viiendat eluaastat Ø Otsese kontaktikaudu läbi vigastatud naha või limaskesta Ø Viirus jääb organismi püsima kogu eluks Ø Viiruse osakesed säilivad mitteaktiivsetes närviganglionites Ø Langenud immuunsuse korral ka eluohtlik Sümptomid Ø Sügelus, torkiv tunne huulepiirkonnas, kuhu tekib vesivillikobar Ø Võib kaasneda halb enesetunne, palavik ja põletik suu limaskestal Ø Ägenemised e retsidiivid on enamasti kergema kuluga Ø Harvem es...
MÕISTED: Seedeelundkond Digestioon- seedimine Resorptsioon- imendumine Sekretsioon- nõristus (eritumine organismi tabeks) Peristaltika- sooleliigutused Eliminatsioon- eritamine Defekatsioon- roojamine Boolus- toidupala Küümus- maost edasi liikuv toidumass Flaatus- soolegaas Faeces- roe Seedefregment/seedeensüüm- toitainete lagundamiseks organismis toodetav aine Närvisüsteem Neuron- närvirakk Sünaps- neuronite kontakt kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele Retseptor- ärritust vastuvõttev organ Dendiidid- neuroni jätketeed, mida mööda kandub erutus neuroni suunas Akson- neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutus neuronist välja Somaatiline ns- ehk kehanärvisüsteeeem Vegetatiivns ns- ehk siseelundite närvisüsteem Hallollus- paikneb seljaaju keskosas, kujutab endast närvirakkude ja neist lähtuvate jätkete kogumit Valgeollus- koosneb närvikiududest ning moodustab juheteed Närvid- sidekoelise kestaga ümbritsetud närvikiudude kimbud Valged ...
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Keskkond ja keemilised elemendid ning ühendite rühmad; ruumiõhk Referaat Keemilised elemendid ja ühendite rühmad Keemiline Elukeskkonda Inimesesse (ja Mõju inimesele Elukeskkonda element sattumise teed teistesse ja inimesesse või elusolenditesse) sattumise ühendi- sattumise viisid vältimise rühm võimalused nii riigi kui ka üksikisi...
Alkoholi ja tubaka mõju tervisele Mida rohkem inimene joob, seda suurem on võimalus peagi mõne tõsise tervisehäirega silmitsi seista. Kui inimene joob, imendub alkohol suust, söögitorust, maost ja kõige suuremal määral peensoolest kiiresti verre ning jõuab kõikidesse organitesse. Nii mõjutab alkohol kogu organismi ja suurendab paljude haiguste tekkeriski. · Alkohol on otseselt või kaudselt seotud üle 60 erineva haigusseisundi või häirega. · Uuringud näitavad, et alkohol on mitmesuguste südamehaiguste, pahade kasvajate, psüühikahäirete, seedeelundkonna ja teiste haiguste tekke riskitegur. · Eestis sureb alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse sureb igal aastal 9000-10 000 inimest, üle poole neist on naised. · Enamik inimesi, kellel on alkoholi tarvitamise tõttu tervisega probleeme, ei ole alkohoolikud, vaid pigem need, kes regulaarselt aastate vältel liiga palju alkoholi tarvitavad....
Ravimeid annustatakse vanuse,kehakaalu või lapse kehapinna suhtes õiges proportsioonis ületamata täiskasvanu annust.Arvestada võimalike ravimallergiatega.Medikamentoosne ravi nõuab hoolikust,täpsust:õige ravim, õige annus,õigel ajal,õigesse kohta ja õigele lapsele.Oluline on vanemate nõustamine. Suu kaudu. Tilkadena-ravimklaasi põhja panna esmalt natuke vett,et tilgad ei kuivaks klaasi seintele. Lahuse või mikstuurina-väikesed kogused mõõdetakse süstlaga ja tühjendatakse lapsele põske. Tablettidena-kui laps oskab ja suudab neid neelata.Allaneelamist jälgida. Kihisevad tabletid lahustatakse vees.Neil on tavalistest tablettidest kiirem toime kuna ravimaine on lahustunud olekus,peale lahustamist juuakse vedelik kohe ära.Närimistabletid näritakse katki ja ravimaine toimib kas suus või maos.Imemistablette imetakse ja need on aeglaselt lahustuvad,ravimaine mõjub suus ja neelus. Ohud: *laps väib jätta ravimi sisse võtmata *oksendamise korral l...
Bioloogia II kursus 3. teema inimese talitluse regulatsioon Küsimused: · Millised on inimese peamised koetüübid? · lihaskude, sidekude, epiteelkude, närvikude · Kuidas toimub inimese talitluse regulatsioon? · Närv koed on üle keha laiali ja omavahel ühendatud · Mis on neuraalne regulatsioon? · Närvisüsteemi alusel toimiv organismi reguleerimine · Millest koosneb närvisüsteem? · · Milline on närviraku ehk neuroni ehitus? · · Kuidas toimub närviimpulsi ülekanne? · Närviraku lühikesed jätked võtavad signaale vastu rakkudest ja annavad pikkade jätketega seda teisele neuronile edasi mida mööda liigub impulss lõpuks seljaajju ja peaajju · Mis on sünaps? · Närvirakkude vahel asuv ühendus mille kaudu impulss liigub ühelt närvirakult teisele · Mis on refleksid? · organismile tekitatud ärrituse vastus · Kuidas refleksid toimivad? · keha ärri...
Hingamine Kopsuhingamine ja rakuhingamine : O2 + toitained -> energia +CO2 ja jääkained 1. ninaõõs (karvad) - õhk puhastub ja soojeneb 2. neel - toit võib kinni jääda 3. kõri häälepaelad 4. hingetoru 15-20 cm 5. 2 bronhi kopsude juures läheb hingetoru kaheks 6. 2 kopsu vasak kops(2 sagarit), parem kops(3 sagarit) 7. alveoolid kopsusombud (S=100 m2), 12-20 x/min, 0,5 l õhku sissehingates 02 21% , CO2 0,03% väljahingates 02 16 %, CO2 3,6% Inimene hingab minutis 16-18 korda, kopsudesse mahub 5-6 liitrit õhku. Hormoonid ja sisenõrenäärmed Hormoonid keemilised ained, mis juhivad elundite tööd (veres väga vähe, kindel ülesanne, erinev toimeaeg) Sisenõrenäärmed toodavad hormoone. 1. Ajuripats ehk hüpofüüs kontrollib teisi hormoone, kasv 2. käbikeha ajus ärkveloleku ja une määramine, pigment 3. kilpnääre 40 g, suurim, reaktsiooniaeg, erutusprotsessid, ainevahetus, vajalik ...
Peritoniit Ettekanne aines Üld- ja abdominaalkirurgia Jaak Timberg Stud med IV Tartu, 2010 Peritoniit Difuusne või lokaliseeritud kõhukelme põletik Klassifikatsioon Primaarne - puudub kõhuõõne organi haigus Sekundaarne - põletik, mis tingitud kõhuõõne organi kahjustusest - põletik - perforatsioon, vigastus - vereringehäire Tekitajad Enamasti polümikroobne: > 1 aeroobi > 2 anaeroobi Magu ja duoneenum steriilsed või vähe Gram+ baktereid Apendiks, koolon, rektum Gram- ja anaeroobid - E.coli - Streptokokid - Proteus - Enterobakterid - Klebsiella - Bacteroides fragilis - Anaeroobsed kokid - Klostriidid Raskusas Põhjus Surevus te · Apenditsiit <10% Kerge ·Peptilise haavandi perforatsioon ·Akuutne salpingiit ...
MARUTÕBI A N N A-M A R I A B E LO U S OVA 12. KL HAIGUSE KIRJELDUS • Marutõbi - äge kesknärvisüsteemi kahjustusega kulgev inimeste nakkushaigus, millesse võivad haigestuda loomad ja inimesed. • Loomade haigust nimetatakse marutaudiks. • Haiguse tekitajaks - marutõve viirus, mis kahjustab kesknärvisüsteemi. • Nakkusallikas – haige loom. HAIGUSTEKITAJA • Enamasti saadakse nakkus koeralt. • Haige loom käitub omapäraselt - on arg, keeldub söömast, neelab mittesöödavaid esemeid, muutub sõnakuulmatuks, uriseb, raevuhoogude ajal püüab hammustada, haugub kähedalt ja venivalt. • Tahab juua, kuid juba vee nägemisel tekivad tal neelamislihaste krambid • Haiguse hilisemas järgus on koeral suu lahti, keel väljas, saba sorgus ja käik vankuv. • Algul on tõvest tabandunud tagumine kehapool, hiljem järgneb üldine halvatus, mille tagajärjel loom sureb. HAIGUSTEKITAJA LEVIK • N...
Massaaz Riin Tooming Mustvee Gümnaasium 12.klass MUSTVEE 2006 Massaazi ajalugu: Massaaziajaloo vaatlus laiendab pilku kõikidele aja jooksul muutunud ravimeetoditele kuna see ajulugu lülitub meditsiini ajalukku kindla osana. Igal ajastul on erinevad ettekujutused inimese seosest maailmaga, haigustest, suremisest ja tervenemisest. Alles II-III aastatuhandel e.m.a hakkas tolleaegne kultuur tunnetama füüsilist keha mitte ainult kui kesta, vaid inimene hakkas end sellega identifitseerima. Meie jaoks on antiikaja tähtsaimaks ilminguks arst Hippokrates.Kui öeldi, et Hippokrates hakkas substantsidega ravima, siis ei peaks seda siiski mittetänapäevases mõttes ette kujutama. Ka ei ole see nii, et varem üldse mitte mingisuguseid substantse ei kasutatud. Siiski olid seisukohad täiesti teised. Eelistati alati vaimset-hingelist suh...
1-Dendriidid on lühikesed ja hargnenud jätked,mis võtavad vastu signaale(ärritusi) ja juhivad neid edasi rakukeha poole.2-Neuriit e akson on pikk ja otsast hargnenud.Koos ümbritseva müeliintupega moodust neuriit närvikiu.Viib erutuse rakust välja.3-Müeliintupe tekitavad närvikiu ümber neurogliiarakud.See toimib isoleerkihina ümber neuriidi,kiirendab impulsi kulgemist ja aitab kahjustunud aksonil taastuda.4-Rakukehas paiknevad tuum ja organellid.5-Neuriitide laienenud otsad moodust närvilõpmeid.*Närviraku ül on tekitada ja juhtida närvi impulsi.*Närviimpuls põhineb elektrilaengu muutumisel närvirakku katva membraani sise-ja välispinna vahel.-Nõrk elektriline muutus närvirakus.Rakumembraanis jaot 2ks:1)sisepind(neg laeng; K+ rakus sees.)2)välispind(pos laeng;Na+ rakust väljas). Närviimpulsside liikumist kehas reguleerib keskaju, info liigub närvisüsteemis nõ...
Noarootsi Gümnaasium Hallituse mõju inimorganismile Uurimistöö Teele Meister & Marit Iila 10.I klass Juhendaja Õp Kadi Kivilo Noarootsi 2010 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Mis on Hallitus?................................................................................................................4 Hallituse mõju inimorganismile........................................................................................5 Kokkuvõte.........................................................................................................................6 Kasutatud kirja...
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................................. 1 Sissejuhatus............................................................................................................................................ 2 Emotsioonid........................................................................................................................................... 3 Emotsioonide otstarve............................................................................................................................ 4 Emotsioonide teke.................................................................................................................................. 5 Emotsioonide liigid................................................................................................................................ 6 Emotsiooniteooriad.......
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Unenäod Koostaja: Kristiina Pruul 11D Juhendaja: Eve Tammaru Tallinn 2009 Gustav Adolfi Gümnaasium Sisukord Lk. 3 Une mõiste Lk. 3 Unenäo mõiste Lk. 4 Unenägude iseärasused Lk. 5 Unenägude põhjustajad Lk. 56 Unenägude seletamine Lk. 6 Kokkuvõte Lk. 6 Andmed saadud.. 2 Tallinn 2009 Gustav Adolfi Gümnaasium Une mõiste Inimese uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas. Vanematel inimestel kestab vähem, lastel rohkem. Huvitav fakt: keskmine inimene on 70ndaks eluaastaks näinud umbes 150000 unenägu. Uni on psühhofüüsiline nähtus. Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui ka meie hingeelu. Mis puu...
Lugemispäevik Pealkiri : Müütilised muistendid Autor : Fr. R. Faehlmann Loomine : Loomine räägib sellest, kuidas Vanaisa ning tema abilised Vanemuine, Ilmarine, Lämmeküne ja Vibulane lõid maailma. Nad lõid taevavõlvi, maastiku ning kõik selle, mis meil siiani teadaolevalt on. Emajõe sünd : Emajõe sünd räägib sellest, kuidas Vanaisa käsikis kaevata kuningale jõe, kus ta saab elada ja valitseda. Plajud loomad said oma töökuse eest kauni kuue, kuid vähk ja harakas said karistada oma ebaviisaka käitumise eest. Vanemuise laul : Toomemäega seotud muistendist, Vanemuise laulust said kõik loomad endale mingi laulu, heli, mis on neile siiani omane. Isegi jõed ja tuuled said omale omase heli, mida nad ikka ja jälle meelde tuletavad. Ainult inimene mõistis laulu täielikult, seetõttu tungib tema laul südame sügavustesse ja üles jumalate eluasemeni. Vanemuise kosjaskäik : Habemik Vanemuine läheb kolmele ilusale ...
Psühholoogia kui teadus---On teadus, mis uurib inimese ( ja loomade) hinge- ja vaimueluolemust ning selle avaldumise viise Psühholoogia harud--- *Biopsühholoogia(käitumine ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemusena) *Eksperimentaalpsühholoogia(maailma aistmine, tajumine, õppimine ja sellest mõtlemist) *Isiksusepsühholoogia( inimkäitumine, inimesi eristav käitumine) *Koolipsühholoogia(õppimisega kohanemine, õpilaste emotsionaalsed probleemid) *Sotsiaalpsühholoogia( inimeste suhtlemine, kuidas inimesed üksteist mõjutavad) Mis on teadusliku- ja olmepsühholoogia vahe ? Teaduslik: loogilised määratlused,tõdemused,praktikas kontrollitud seaduspärasused Olme: ühiskonnakihi vaimulaad,vaistlik tegutsemine Teduslik psühholoogia on tõene praktikas kontrollitud, samas kui olmepsühholoogia tugineb vaid ühiskonna vaistul. Psüühika---On organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüüh...
Kaitsen süüalust Meursaulti toime pandud kuriteos. Meursault tappis inimese, kuid ei saa väita et see kuritegu oli ette kavatsetud. Meursault ja tema sõbrad läksid mere äärde jalutama, kui leidsid kaks araablast, kes liival pikutasid. Need araablased olid ennem Meursauli sõpra Raymondi noaga haavanud. Raymond ärritus ja lubas nad maha lasta, kuid Meursault takistas teda ja võttis revolvri enda kätte, lubades kui araablane noa välja võtab, laseb ta maha. Kui Meursault oleks soovinud araablase surma oleks ta araablase seal samas mere ääres maha lasknud. Hiljem kui ta üksinda kõndima läks, nägi ta jälle ühte neist araablastest. Meursaulti jaoks oli eelnev lugu lõpetatud ja ta läks lihtsalt mere äärde mõtlema. Kuidas tema võis teada. Et araablane seal pikutab. Kui araablane teda märkas ajas ta end istukile ja pani käe tasku. Kuna Meursault teadis, kui sõjakas oli araablane, siis ka tema kobas taskus revolvrit, mille ta ilmselt oli eelneva...
valguse olemus valgus kui osakeste voog (korpuskulaarteooria, Newton), valgus kui laine (laineteooria, Huygens), valgus elektromagntlaine (muutuva elektri- ja magnetlaine levimine ruumis), mis koosneb teineteisega risti olevatest elektri- ja magnetväljast, elektri- ja magnetväli on risti, valguslaine kirjeldamisel räägitakse ainult elektrivälja muutumisest, sest valguse toime registreerimisel tekitab signaali elektriväli, lainepikkus (, 1m, 380 760nm) näitab kaugust kahe lähima samas faasis võnkuva punkti vahel, sagedus (f, 1Hz, 4*1014 8*1014) näitab mitu täisvõnget laine teeb ajaühikus, periood näitab aega mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks, kiirus näitab kui pika tee läbib laine ajaühikus, intensiivsus näitab kui paljuenergiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku, faas määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel, kiir lainefrondi ristsirged mis näitavad lainelevimissuunda, punane: 760 ...
http://www.abiks.pri.ee LÄÄTSED. KUJUTISE KONTSTRUEERIMINE ÕHUKESTES LÄÄTSEDES. LÄÄTSE VALEM. Kahe sfäärilise pinnaga piiratud läbipaistvat keha nim läätseks Läätsi, mis on keskelt paksemad kui äärtelt nim koondavaiks. Õhukese läätse paksus on väike võrreldes eseme kujutise kaugusega Kujutise konstrueerimine: kasutatakse kolme kiirt 1) Optilise peateljega paralleelselt langev kiir läbib pärast läätsest väljumist peafookust F (koondav lääts) või kulgeb nii, et selle pikendus läbin ebafookust (hajutav lääts), 2) Peafookust läbiv või ebafookuse suunas langev kiir kulgeb pärast läätse läbimist optilise peateljega paralleelselt 3) Optilist keskpunkti läbiv kiir säilitab oma suuna Läätse valem: 1/a+1/k=1/f >> 1/a+1/k=D Märgid läätse valemis: Koondav lääts (nõguspeegel) f>0; a>0; k>0tõeline; k<0näiv Hajutav lääts (kumerpeegel) f<0; a>0; k<0näiv...
Tervislikud eluviisid Lugupeetud kuulajad! Kindlasti olete kuulnud, et tervist tuleb hoida ja kaitsta. Usun, et ka teie vanemad on teile rääkinud, et ärge sööge palju magusat ja pange ikka sall kaela. See võib tunduda igava näägutusena, kuid tegelikult on see õige. Regulaarselt tuleks teha ka sporti, et hoida ennast piisavalt heas füüsilises vormis. Õigesti toitumine ei pruugi olla raske. Toidupüramiid selgitab erinevate toitainegruppide osakaalu õiges toiduvalikus. Selle kohaselt on oluline tarbida teraviljasaaduseid, puu- ja juurvilja, piimasaaduseid ning liha, kala ja muna. Piirata võiks suure rasvasisaldusega toiduaineid ja magusaid asju. Iga erinev grupp varustab meie organismi erinevate ainetega. Ükski rühm ei ole teisest tähtsam, kuigi püramiidi alustala moodustavaid aineid - teraviljatooteid - peaks teiste gruppidega võrreldes rohkem tarbima. Teraviljas on palju kiudaineid, süsivesikuid, v...
Kõhulahtisus Diarröa Mare Tupits 2013 Diarröa • – rooja ebanormaalne vedelus ning roojamise ülemäärane sagedus (vähemalt 3 x 24 h jooksul). Olulisem on konsistents! • Vedela, vormitu väljaheite eritamine (NANDA) Elektrolüütide vajadus ööpäevas Naatrium 2-4 mmol/kg Kaalium 1-3 mmol/kg Kaltsium 0,1-1,0 mmol/kg Magnesium 0,1-0,7 mmol/kg Fosfaadid 0,5-1,0 mmol/kg Kloriidid 3-5 mmol/kg Kaloraaž 1000 kcal + 100 vanus aastates Dehüdratatsioon Vedeliku 5-10 % > 10 % defitsiit < 5 % Üldseisund Rahuldav Rahutu letargiline Silmad Tavalised Sissevajunud tugevasti sisseevajunud Pisaravool Tavaline Puudub puudub Keel Niiske...
"Vabariigi kodanikud" (28.04.15) Saate analüüs Saade juhatati sisse ütlusega, et pagulasteema on Euroopas esil ja seda "veeretatakse nagu kuuma kartulit". Tutvustati saatekülalisi: Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper, riigikogu Reformierakondlasest liige Valdo Randpere, MTÜ Pagulasabi juht Eero Janson ning riigikogu liige Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast Henn Põlluaas. Teemaga alustati Valdo Randperest, kuna ta ise on ka olnud pagulane. Valdo Randpere otse sellele küsimusele ja teemale ei läinud, vaid hakkas rääkima pikemalt ja põhjalikumalt üldteemat ja minevikust pagulasteemal üldiselt. Endast pagulase rollis arutas ta alles, kui seda telefoni teel küsiti. Saate jooksul võttis Valdo Randpere ka kõige rohkem sõna. Temast veidi vähem kuid ka kaalukalt võttis sõna Henn Põlluaas, kel oli alati midagi vastu vaielda. Kõige vähem sai sõna MTÜ Pagu...
ORBIT WHITE Toiduvärvid E133-Briljantsinine, asovärv, sinist värvi. Leidub saiakestes, maiustustes. Mõju tervisele: allergiatekitaja, võib tekitada nõgeslöövet, allergiline nohu ja halvendab astmat, lastel tekitab üliaktiivsust ja käitumishäireid (ärritus, rahutus, unehäired, keskendumis- ja õppimisraskused). Võib põhjustada allergilist purpurpuna, naha ja limaskestade ärritust, migreeni, kõhuvalu, iiveldust, nägemishäireid, liigesevalu. E170- Kaltsiumkarbonaat ja kaltsiumvesinikkarbonaat. Valge. Pinnatoiduvärv, paakumisvastane aine, stabilisaator. Leidub veel leivas, tortides, jäätistes, maiustustes ja tablettides. Mõju organismile pole kindlaks tehtud. E171-Titaandioksiid, valge värvus. Kasutatakse glasuuri tegemisel. Leidub ka Mozzarella juustus, saiakestes, maiustustes, vitamiinitablettides. Mõju organismile pole kindaks tehtud. ...
Kärbeste Jumal William Golding Lugu on sellest, kuidas tulid toime lennuõnnetuse läbi elanud inglise poisid ühel asustamata saarel. Raamat algab sellega, et kaks poissi, linalakk Ralph ja pontsakas Põssa, leidsid rannast merekarbi, millega said kutsuda ka teised poisid kokku. Kui poisid kokku kogunesid, arutasid nad omavahel läbi kõik reeglid, kohustused ning valisid omale pealiku. Pealikuks valisid nad mõistliku Ralphi. Tema esimeseks otsuseks oligi see, et hakkatakse pidama koosolekuid, mille kokku kutsumiseks kasutatakse merekarpi. Samuti tehti korraldus, et koosolekul võib rääkida ainult see inimene, kelle käes on merekarp. Muidu suutsid poisid algusest peale ikka üksmeelsed olle. Kuid siis, kui Ralphi eestvõttel alustati onnide ehitamist, ilmnesid esimesed lahkhelid. Nimelt ühel teisel poisil, nimega Jack, oli koos ta grupiga ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
