Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

" ärritaja" - 274 õppematerjali

ärritaja e. stiimul → Retseptor → erutus e. impulss kandub mööda tundenärvikiude → KNS → läbitöötatud vastus liigub mööda motoorseid närvikiude → Teostuselund( näärmed, lihased, liigesed)
thumbnail
2
doc

Bioloogia mõisted nägemine ja taju

DALTONISM ­ OSALINE VÄRVIPIMEDUS; INIMENE EI SUUDA ERISTADA PUNAST JA ROHELIST VÄRVUST NING NEED NÄIVAD TALLE ÜHTVIISI HALLIKAD. KANAPIMEDUS ­ INIMENE NÄEB HÄMARAS JA PIMEDAS ÄÄRMISELT HALVASTI; KAASNEB VANANEMISEGA, OSADEL JUBA SÜNDIDES. AKROMAATILISED VÄRVITOONID ­ VÄRVITUD VÄRVID (MUST, VALGE, HALL). KROMAATILISED VÄRVITOONID ­ KÕIK VÄRVID (PUNANE, SININE JNE). ABSOLUUTNE LÄVI ­ KÕIGE SUUREM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. ERISTUSLÄVI ­ KÕIGE VÄIKSEM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. KOMPENSATSIOON ­ ÜHE AISTINGU KORVAMINE TEISEGA. ADAPTATSIOON ­ ÄRRITAJAGA KOHANEMINE. SÜNTEESIA ­ KUJUTLUSE TEKE TEISE MEELEELUNDI ÄRRITAMISEL. TAJU KONSTANTSUS ­ PÜSIVUS; INIMENE TAJUB OBJEKTI MUUTUMATUNA SÕLTUMATA KONTEKSTI MUUTUSEST. ILLUSIOON ­ EKSITAJU; TEGELIKKUSES EKSISTEERIVATE OBJEKTIDE VÕI NÄHTUSTE MOONUTATUD TAJUMINE. HALLUTSINATSIOON ­ HÄIRE; TAJUD MIDAGI, MIDA EI OLE. ULTRAHELI ­ HELI, MIS ON ÜLE 20000HZ....

Bioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Tunded - spikker

Tundlikkuse ülemine absoluutne lävi ­ ärrituse maksimaalne tugevus mille korral veel tekib haisting. Eristus lävi ­ kahe sarnase ärritaja vaheline väikseim erinevus. Haistingu kvaliteet ­ igal haistingul on erinev kvaliteet, see on haistingu omadus mille järgi saab teda eristada. Haistingu tajumis-aeg ­ 130 millisekundit. Ärritajaga kohanemine ­ retseptorid kohanevad ärritaja muutumisega. Korvamine ­ olukorda kus inimesel mingi haisting puudub, siis teised haistingud tugevnevad. Sünteesia ­ olukord kus üks haisting kutsub esile teise. Taju püsivus ­ teatud objekti tajub inimene muutumatuna isegi kui objekti ümbrus muutub. Valivus ­ inimene tajub objekti vastavalt oma eelistustele ja emotsioonidele. Mõtestatus ­ inimene tajub selgemini neid objekte millel on tema silmis mingi tähendus ja taju sõltub oluliselt sellest tähendusest...

Psühholoogia
116 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Sensoorsed protsessid- taju- lisamaterjal

Tasakaalumeel on hea sisetaju näitaja. Pea kalutamine paneb liikuma ka sisekõrva poolringkanalites oleva viskoose vedeliku, mis liigutab kanalite ühes otsas olevaid karvrakkusid. Need omakorda muudavad pea liikumisest põhjustatud vedeliku liikumise närviimpulssideks. Tasakaalu säilitamiseks sellest aga ei piisa, tasakaaluinformatsioonin kannavad veel nii lihased, liigesed, nahk kui ka nägemine. Vastavalt poolringkanalite signaalidele kontrollitakse automaatselt ka silmalihaseid, mis tagab pea liikumisele vastavad sobiva suuruse ja vastupidise suunaga silmaliigutused- see on ka põhjuseks, miks ümbritsev maailm näib vaatamata tajuja enda liikumisele suhteliselt paigalseisva ja muutumatuna. Meeltega tajutavad omadused. Kuigi lõviosa näidetest tugineb nägemisele, on suunda, kaugust, kuju ja liikumist võimalik tajuda ka teiste meeltega. Nägemine on informatiivseim ja universaalsei...

Psühholoogia
195 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Õppimine

RL klass ÕPPIMINE JA MÄLU psühholoogia referaat Juhendaja: Eda Peinar Rakvere 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 ÕPPIMINE..................................................................................................................4 1.1 Harjumine..............................................................................................................4 1.2 Tingimine.............................................................................................................. 5 1.2.1 Klassikaline tingimine......................................................................................5 1.2.2 Operantne tingimine...

Psühholoogia
243 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Tunnetusprotsessid

a klass TUNNETUSPROTSESSID Referaat Juhendaja: Külli Muug Tartu 2008 Tunnetusprotsessid e kognitiivsed protsessid ... on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Aistingud Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut. Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele . Räägitakse ka temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jt aistingutest. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb: · retseptoritest e tundenärvilõpmetest ­ v...

Psühholoogia
146 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Konspekt - 10. klass

Mõisted, tähtsamad harud, meetodid. Mõisted: Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Tuleneb vanakreeka sõnadest psyche (hing/vaim) ja logos (õpetus). Seega on psühholoogia hingeteadus või vaimuõpetus. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Selle all mõeldakse organismi sisemuses toimuvad vaimseid ja hingelisi protsessie, nagu mõtlemine, viha jne. Psüühika ülesanne on organismi teavitamine ümbritsevast maailmast toimuvast. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Alateadvus on psüühika teadvustamatus. Eneseteadvus on üks teadvuse vorm ­ teadlik olemine ja arusaamine iseendast Tähtsamad harud (20. saj toimus massiline harunemine): Üldpsühholoogia ­ uurib täiskasvanud ja terve inimese vaimseid protsesse ja käitumist. Sotsia...

Psühholoogia
289 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Konspekt -10 klass

Taju on lõppprodukt, mida inimene tunneb, aga enne on veel mitmeid protsesse. Ta ütles seda 19. saj. Teise teooria pakkus välja Gibson, kes ütles, et alateadvuslikke protsesse pole vaja, inimene saab niipalju infot, et taju tekib vahetult. Mõlemad teooriad on veel kinnitamata. Taju omadused(kujundid): 1. inimese tajul on kindlad piirid, see sõltub, kui tugev on ärritaja , kuid see ei kehti alati. Taju kasvab aeglasemalt(nt minnes eredama valguse kätte ei kohane me kohe) 2. tajupildi kujundamine võtab alati kindla aja, sest närviprotsessid võtavad kindla aja, aga see kiirus pole absoluutne. Keskmine kiirus on 20m/s. 3. taju pildi järeltoime näit. nägid valgussähvatust, aga reaalselt on see sähvatus juba läbi. 4. taju konstantsus e püsivus tajutavate asjade omadused jäävad samaks vaatamata sellele, et tajumistingimused...

Psühholoogia
213 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Närvisüsteem

NS NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM Mõisted neuron - närvirakk koos oma jätketega dendriit - närviraku jätke, mida mööda juhitakse erutust närviraku suunas; kas lühike ja puuvõrataoliselt hargnev või niitjas akson - närviraku jätke, mis juhib närviimpulsse närvirakust kas teise närvirakku, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse (näit. lihasesse) retseptor - ärritust vastuvõttev organ närviimpulss - närvikiududes leviv erutus, mis kulgeb aksonilt dendriidile refleks - vastusreaktsioon ärritusele, mis tekib KNS-i vahendusel refleksikaar - tee (neuronite ahel), mida mööda erutus refleksi puhul levib närvikiud - pikk närviraku jätke; koosneb kesksest telgsilindrist ja seda ümbritsevast neurilemmist innerveerima s.o. närvidega varustama aferentne e. sensoorn...

Bioloogia
274 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Bioloogia konspekt - 12.klass

Inimese süstemaatiline kuuluvus 1. Inimese iseloomulikud tunnused 2. Inimese kui imetaja tunnused 3. KOED 4. Epiteel e. kattekude 5. Lihaskude 6. Lihaskoe liigid: 7. Sidekude 8. Närvikude 2. Elundid ja elundkonnad 1. Harjutus 2. Energiabilanss 3. Hingamiselundkond 1. Funktsioonid 2. Hingamiselundkonna regulatsioon 4. Vereringe elundkond ringelundkond 1. Funktsioonid 2. Südame töö regulatsioon 3. Veresuhkru sisalduse kontroll 4. Maks ja selle ül 3. Kordamine 4. Seedeelundkond 1. Seedeelundkonna funktsioonid 2. Erituselundkond ja veebilanss 1. Neerude töö 2. Esmasuriin 3. Vere mahu reguleerimine 4. Inimese keha veesisaldus 5. Vee saamine 5. Meeleelundid 1. Funktsioon 1. Silmad 2. Kõrvad 3. Nina 4. Keel 5. Nahk 6. Sigimiselundid 1. Katteelundkond 1....

Bioloogia
469 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Põhiaistingud

Silmas ajuni mahub liikuma ühes sekundis palju informatsiooni. Silma võrkkesta osad, vastavalt kuju järgi on kolvikesed ja kepikesed. Kolvikesed on seotud värvide eristamisega ja kepikesed valgete, mustade, hallide toonide eristamiseks. Kanapimedus ­ võrkkestas vähe kepikesi. Päris pimedas ei näe ükski loom ka, minimaalset valgust on ikka vaja. Värvide eristamisega kasutatakse sageli mõiste värvipimedus ­ daltonismi korral, daltoonikud. Nad ei näe teatud värvitoone, ei erista rohelist ja punast. See, mida näeme, on elektromagnetilised lained. Aga ei eristata kõiki elektromagneteid, nt röntgenkiirgus. Kuulmismeel ­ me kuuleme õhuvõnkeid. Trummikile, selle taga on keskkõrv (kõige väiksemad luud alasi, haamrike, jalus). Selle ülesanne on võimendada õhuvõnkeid, mis jõuavad sisekõrva, seal on tigu. Seal n...

Psühholoogia
49 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Kordamisküsimuste vastused

Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna t...

Füsioloogia
420 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Ülevaade psühholoogiast - konspekt

AINEPROGRAMM Õppeaasta: 2008/09 Semester: sügis Aine kood: PSP6001 Aine nimetus eesti keeles: Ülevaade psühholoogiast Aine nimetus inglise Overview of Psychology keeles: Ainepunkte: 3.0 Auditoorse õppetöö maht 42 Sh loengud: 42 seminarid/ - tundides: praktikumid: Hindamisviis: H Õppejõud: Katrin Kullasepp Ametikoht, kraad: Lektor Eeldusaine: - Aine eesmärk ja kuuluvus: Psühholoogia ja inimeseõpetuse suunal sissejuhatavate ainete kohutsuslik aine Kujundada integreeritud teadmine psühholoogia eri suundadest ja rakendamise võimalustest. Toetada...

Psüholoogia
717 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Spikker

Närvisüsteemi funktsioonid Väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste signaalide vastuvõtmine; Erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine, mille põhjal kujunevad teabe tõlgendusprotsessid; Närviimpulsside saatmine organeisse vastureaktsioonide elluviimiseks. Seljaaju Juhtefunktsioonerutuse ülekandumine teistele närvikeskustele Reflektoorsete reaktsioonide keskus (lihtsad refleksid, näit. jalalöök paiksele ärritajale) Piklik aju ­ vereringe ja hingamise juhtimiskeskus Väikeaju ­ lihaste toonus, liigutuste koordineeritus, tasakaal Vaheaju (taalamus, hüpotaalamus) ­ koorealuse päritoluga agressioon, toitumiskäitumine, seksuaalne käitumine, antagonistlik käitumine,lendamine Retikulaarformatsio on ­ aktiveerib NS teised osad virgeseisundi tekitamiseks, une ajal varjestab foonisignaalide eest Limbiline süsteem ­ meeleolu, emotsionaalne käitumine, tegevusvalmidus Hüpotaalamus Kontrollib hüpofüüsi talitl...

Etoloogia
51 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Eksamikonspekt II osa

Vaimsed võimed · IQ ja mõõtmine, ajalugu · olulisemad testid · IQ vs EQ · pärilikkuse osakaal, gruppidevaheliste erinevuste probleem · Gardneri teooria paljudest intelligentsustest, Sternbergi praktiline intelligentsus ja triarhiline teooria INTELLIGENTSUS ...võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid (J.Allik) Inimeste käitumiserinevused tulenevad peamiselt kahest tegurist ­ individuaalsusest ja intelligentsusest. Vaimsed võimed: Üksikvõimed ­ ei saa jaotada osadeks (taju kiirus, lühimälu maht) Erivõimed ­ andekus konkreetsel alal (ruumiline taju) Üldvõimed ­ võimete kogumid Intelligentsuse teooriad Antud teemaga seostub mitmeid teooriaid, mis...

Sissejuhatus psühholoogiasse...
334 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Väsimus

Kui väsimus tõusis 19.saj teisel poolel meditsiini huvi orbiiti, hakkas Georg Miller Beard püsivat väsimust nimetama neurasteeniaks. Selle puhul ei ole nähtavaid, objektiivseid sümptomeid. Paljud väsimuse all kannatavad patsiendid kurdavad, et arstid ei võta neid tõsiselt. VÄSIMUS Lühiaegne Pikaaegne, krooniline reaktsiooniväsimus (LRV) endogeenne väsimus (KEV) Haigus Haigus puudub Psüühiline Füüsiline LRV ­ peamiselt kehalise pingutuse tagajärjel saabunud väsimus- loomulik seisund ja organismile vajalik kaitsemehhanism. KEV ­ pidev väsimus, mis puhkusega kergesti ei möödu. KEV on meie aega iseloomustav, levinud ja murettekitav vaevus. Umbes kolmandikul kroonilist v...

Esmaabi
49 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eksami küsimuste vastused

küsimused ja vastused 2007. 1) Millised faktorid määravad ruumi soojusolukorra? 1) õhu temp- tõhk ( liiga kõrgel või madalal temp võivad tekkida tervisehäired). 2) Piirete temp- tpiire (Toperatiivne= (Tõhk+TPiire)/2 ). 3) õhu liikumise kiirus-võhk. 4) õhu niiskus- õhk. (talv 45...25%; suvi 30...70%). 5) füüsiline aktiivsus (Met) (uni-0,8; audit.töö-1; sörk- 5,8). 6) rõivaste soojapidavus (Clo), (trikoo-0,1; toariietus-1; talvemunder-7). 2). Millega on seletatav soojavoolu ülemineku takistuste Rsi ja Rse olemasolu? On seletatav soojaülekandega, mille põhjustab ruumis olev konvektsioonivool ja soojuskiirgus. Kui ülekanne on suur, siis takistus puudub ja vastupidi. +joonis. 3). Sorbtsioon, kapillaarne konden, veeauru konvek? Sorbtsioon - veeauru molekulkate materjalipooride seintel. Võib pakseneda ja auruda, kuid ei liigu märgatavalt kapilaari seinal. Kapil. kondensioon - peene kapillaari täitmisel veega tekib eriti kõ...

Ehitusfüüsika
279 allalaadimist
thumbnail
84
doc

Uurimustöö alused

TEADUSTÖÖ ALUSED............................................................................................4 1.1Teadustöö põhimõisted..........................................................................................4 1.2Teaduskraadid ja nimetused.................................................................................. 8 1.3Teaduslik tunnetus.................................................................................................9 1.4Teaduslik tunnetus realiseerub teadustöö kaudu.................................................12 1.5Teadustöö tingimused..........................................................................................12 1.6Uurimuse kolm huvi............................................................................................13 1.7Mitmesugused...

Uurimistöö alused ja...
1063 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Treeningu füsioloogilised alused

TREENINGU FÜSIOLOOGILISED ALUSED SPORTLIK TREENING -> Organismi süstemaatiline ja plaanipärane mõjutamine kehaliste harjutuste abil, eesmärgiga tõsta või säilitada sportlikku saavutusvõimet valitud alal. -> Treeningu mõju seisneb selles, et organism on võimeline kohanema erinevatele ärritajatele . Sportlik treening põhineb kolmel olulisel mehhanismil: 1. Üldise kohanemise sündroom 2. Superkompensatsiooniseadus + 3. Spetsiifilistetingitud reflekside ning nende süsteemide kujundamine 1. ORGANISMI KOHANEMINE - Spetsiifiline kohanemine vastavalt mõjuri iseärasustele (= kohanemine mingile kindlale ärritajale) - Mittespetsiifiline kohanemine e "kohanemine üldse" (= kohanemine üldistele ärritajatele) Spetsiifiline kohanemine = Muutused, mis võimaldavad avaldada vastupanu organismi normaalsest tasakaalust väljaviivatele teguritele. Nt: Higistamine kõrge temperatuuri puhul...

Spordifüsioloogia
115 allalaadimist
thumbnail
78
doc

Exami küsimused 2005

Veri, vere hulk, koostis, reaktsioon ja puhveromadused. Veri, mis ringleb veresoontes, moodustab koos lümfi ja koevedelikuga organismi sisekeskkonna. Vere hulk ­ 5-6 l. Koostis: 1. plasma 2. vererakud: erütrotsüüdid e. punased verelibled leukotsüüdid e. valged verelibled trombotsüüdid e. vere liistakud. Reaktsioon ­ vere aktiivne reaktsioon sõltub H ja OH ioonide kontsentratsioonist. Veri on nõrgalt leeliseline. Reaktsiooni näitaja (PH) on arteriaalsel verel 7,4 ja venoossel verel 7,35. Kõrgenenud aktiivsuse puhul kõigub PH koerakkudes 7,0-7,2 piires. Vere võime püsivat reaktsiooni säilitada põhineb tema puhveromadustel ja erituselundite talitlusel. Puhveromadused ­ on omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola. Veres on 4 puhversüsteemi: 1. karbonaatpuhversüsteem 2. fosfaatpuhversüsteem 3. verevalkude...

Inimese anatoomia ja...
130 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Taimeriik

allergeen ­ allergiat tekitav aine 2. allergia ­ ülitundlikkus mingi aine suhtes, millega kaasnevad haigusnähud 3. assimilatsioon ­ kehaainete moodustumine (FS, min-ne toitumine) 4. autotroof ­ org, kes sünt. eluks vajalikke üh-eid väliskeskkonnast, toit anorg. ainest 5. bioinvasioon ­ võõrliikide laialdane sissetung mingile alale 6. biosfäär ­ Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht 7. botaanika ­ teadusharu, mis tegeleb taimede uurimisega 8. brüoloogia ­ samblaid uuriv teadusharu 9. dissimilatsioon ­ kehaainete lagundamine (org-aine lag-ne, hingamine) 10. eos ­ e. spoor, eriline paljunemisrakk taimede levikuks 11. floeem ­ taime niineosa, kus sisaldis liigub hürdost. rõhu mõjul 12. fotosüntees ­ looduslik protsess, kus elusorg-d muudavad päikeseen. keemiliseks en-ks 13. heterotroof ­ org, mis kasutab toiduks teiste liikide poolt toodetud org.üh-eid 14. hingamine ­ elusorg-de kasuliku energia hankimise viis 15. huumus ­ org-aine la...

Bioloogia
34 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun