Pariisi aastad 1910 1914 Lootustandvatel vene kunstnikel oli tõenäolisem saada parema vastuvõtu osaliseks Pariisis kui oma kodumaal. Sergei Diaghilevi vene ballett, kogu trupp tantsijaid, muusikuid, kirjanikke ja maalikunstnikke olid seal tekitanud sensatsioone oma seguga perfektsusest ja eksootikast ning igatsuse ida avaruste järele. Venemaa oli in. Aleksei von Javlenski, Vassili Kandinski, Jacques Lipchitz ja kõik kunstnikud, kes saavutasid ülemaailmse kuulsuse, kasutasid võimalust õppida modernismi tunda selle sünnipaigas. Bakst saabus 1909. aastal, et töötada koos Diaghileviga. 1910. aastal võttis ka Chagall ette neljapäevase rongireisi, lootes, et teada toetavad arvukad vene kunstnikud Pariisis. Ta kolis oma esimesse stuudiosse Montmarttres, oma kaasmaalase korteris. ,,Ainus, mis takistas mind viivitamatult tagasi pöördumast, oli vahemaa Pariisi ja mu kodulinna vahel," kirjutas Chagall oma memuaarides, kurte...
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Juhtimise ja turunduse instituut Turunduse õppetool Britta Peetso SISETURUNDUS EDU VÕTI VÄLITURUNDUSES Referaat Tartu 2003 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................................3 Strateegiline planeerimine .........................................................................................................................4 Teenuste turundus sisemine turundus.....................................................................................................7 Kokkuvõte..................................................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus.............................................
SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Tarkvara arendus Noorte infopäev “KAINE ON IN!” Projekt Juhendaja: Projekt: Noorte infopäev „Kaine on in!“ 2 ........ 2012 SISUKORD 1. Üldinfo.....................................................................................................................................3 1.1 Projekti taust......................................................................................................................3 1.2 Projekti eesmärk.................................................................................................................4 1.3 Projekti analüüs ja hindamine............................................................................................4 1...
KORDAMISKÜSIMUSED TURUNDUS ja MÜÜK KURSUSES Kordamisküsimused: 1. Defineeri turunduse mõiste. Turunduse mõiste tänasel päeval on vahetuskonseptsioon ehk kelleltki millegi saamine midagi vastu andes. Selleks ei pea tingimata olema raha või füüsiline ese, võib olla ka idee, tööpakkumine või annetus heategevuseks. Turundus võib olla ka business to business(B2B) ehk ettevõtete omavaheline turundus. Turundust võib defineerida ka kui tegevust, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu või tähendab turundus firma juhtimist turust lähtuvalt( turu-ja konkurentsiuuringud, toote arendus, hinnapoliitika, reklaam, müük ja samal ajal ettevõtte eesmärkide saavutamine). 2. Loetle turunduse juhtimisprotsessi põhietapid. 1) Eesmärkide püstitamine: missioon, visioon, tegevuseesmärgid 2) Hetkeolukorra analüüs: turundusaudit- hetkeolukorra analüüs ehk tegevusvaldkonna, klien...
Juhtimise kontrolltöö kordamisküsimused 1. Organisatsiooni olemus, koostisosad ja eesmärgid Inimeste rühm, mis töötab ühiste eesmärkide nimel. Sotsiaalsed süsteemid Sotsiaalse süsteemina käsitlemine tähendab seda, et organisatsioonides toimuv tegevus allub psühholoogia ja sotsioloogia seaduspärasustele. Inimestel on psühholoogilised vajadused, sotsiaalsed rollid ja staatus. Nende käitumist mõjutavad nii nende sisemised vajadused kui ka rühm, kuhu nad kuuluvad. Vastastikune huvi Vastastikune huvi tähendab seda, et organisatsioon vajab inimesi ja inimesed organisatsiooni. Inimesed näevad organisatsioonis oma eesmärkide saavutamise vahendit, organisatsioon vajab aga inimesi oma eesmärkide saavutamiseks. Vastastikuse huvi tulemuseks on mõlemapoolne kasu. Organisatsioon on edukam, kuna tegutsetakse efektiivsemalt. Paraneb toodangu kvaliteet, teeninduskultuur, vähenevad kulud. Sellest on omakorda kasu kog...
EMÜ Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Loomakasvatus KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS SALAVERE KÜLAS JA PIHTLA VALLAS Juhendaja: Kaire Rannik Tartu 2014 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 ABSTRACT............................................................................................................... 3 1. PIIRKONNA HETKESEISUND................................................................................. 4 1.1. Funktsionaalne struktuur.............................................................................. 4 1.2. Taristu...............................................
TLÜ HAAPSALU KOLLEDZ Infotehnoloogia osakond Ilmar Türk ÄRIPLAAN Äriplaan Juhendaja: Eva Makienko Haapsalu 2011 ÄRIPLAAN 2012 Äriplaan Kokkuvõte Ettevõte hakkab tootma arvutikomplekte ja korpuseid, põhitööks korpuste valmistamine ja disain. Erinevalt üldlevinud arvutikorpuste kastikujulisest metallkestast, plaanib ettevõte disainida huvitavate kujudega korpuseid, mille valmistamisel kasutatakse põhimaterjalina puitu. Arvutid, mida on plaanis tootma hakata, on võimsad ja kasutajasõbralikud nii sisult kui ka välimuselt. Firma eesmärgiks on muuta arvuti korpuse välimust ilusamaks ja olemust tähtsamaks ning sellega saavutada kindel koht turul. Ettevõtte tugevuseks on suur turg ja uudne toode ning vähene konkurents. Enda kinnitamine turul tundub antud oludes väga kindel. Toote kõrge hind on ...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Metoodiline juhend KIRJALIKE ÕPILASTÖÖDE KOOSTAMISE JUHEND Järvamaa 2011 Sisukord Sisukord............................................................................................................................. 2 JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUSE KIRJALIKE ÕPILASTÖÖDE KOOSTAMISE JUHEND............................................................................................................................. 3 1. Üldnõuded.................................................................................................................. 3 2. Tiitelleht....................................................................................................................... 7 3. Sisukord ..................................................................................................................... 8 4. Tabelid...........................................
Juhtimise alused (5-6. loeng) Liina Puusepp Eestvedamise teooriad ja tehnikad Eestvedamine tähendab inimeste mõjutamist suhtlemisel toimuva veenmise kaudu. Selleks kasutatakse väga erinevaid meetodeid ja võtteid, mille edukus sõltub olukorrast, mõjutatavate isikute omadustest ning muudest asjaoludest. Eristatakse nelja tüüpi eestvedamise teooriaid (Yukl, 1989: 7-10, 74-122; Steers, Black, 1994: 406-420; Vadi, 1997: 117-118). Eestvedamise klassikalised teooriad (kolm esimest) 1. Isiksuseomaduste ja oskuste teooriad. 2. Juhtimisstiili ja käitumise teooriad. 3. Situatiivsed ehk olukorra teooriad. 4. Postmodernistlikud eestvedamise käsitlused. Eestvedamise esimesed teooriad töötati välja ajajärgul, mil ettevõtted olid suhteliselt stabiilsed ning tänu loog...
Juhtimise alused (5-6. loeng) Liina Puusepp Eestvedamise teooriad ja tehnikad Eestvedamine tähendab inimeste mõjutamist suhtlemisel toimuva veenmise kaudu. Selleks kasutatakse väga erinevaid meetodeid ja võtteid, mille edukus sõltub olukorrast, mõjutatavate isikute omadustest ning muudest asjaoludest. Eristatakse nelja tüüpi eestvedamise teooriaid (Yukl, 1989: 7-10, 74-122; Steers, Black, 1994: 406-420; Vadi, 1997: 117-118). Eestvedamise klassikalised teooriad (kolm esimest) 1. Isiksuseomaduste ja oskuste teooriad. 2. Juhtimisstiili ja käitumise teooriad. 3. Situatiivsed ehk olukorra teooriad. 4. Postmodernistlikud eestvedamise käsitlused. Eestvedamise esimesed teooriad töötati välja ajajärgul, mil ettevõtted olid suhteliselt stabiilsed ning tänu loog...
Teema 1: Avalik juhtimine ja avalik teenus 1. Mis on avalik haldus, avalik valitsemine ja avalik juhtimine? Võrrelge kontseptsioone omavahel. *Avalik haldus - on täidesaatva riigivõimu tegevus. Avalik haldus keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Ametnike ja poliitikute omavaheline seos; avalike teenuste üle otsustamine/osutamine; avalik haldus on koostöögrupp, mis hõlmab kõiki kolme võimuharu; on avaliku poliitika protsessi osa.*Ülesanded - Avaliku korra ja julgeoleku kaitse; Üksikisiku arengu ja toimetuleku toetamine; Ühiskonna arengu soodustamine ja juhtimine; Avalikule võimule aineliste vahendite kindlustamine; Haldusvõime korralduslik tagamine: institutsioonid, töötajaskond, töövahendid. *Avalik valitsemine ( Public governance) – tähendab viise, kuidas sidusrühmad omavahel suhtlevad, et mõjutada avaliku poliitika väljundit. Valitsemine on dünaamiline ja mitmekülgne nähtus–hea haldus kaasab ava...
1. Loeng (1 ptk) Strateegia on levinud teema, mis rõhutab strateegiliste otsuste valikuvõimalusi. Strateegia on valikuküsimus! Strateegiliste otsuste: Eesmärk on luua ettevõttele väärtust (võib realiseeruda või mitte) Tulemusel tehakse olulised ressursipaigutused, et teha muutuseid ettevõtte toodetes, turgudes ja oskuste profiilis Tagasipööramine on keeruline Tunnuseks on pikajaline seotus Strateegiline juhtimine on kontseptsioon, mis integreerib ettevõttevälise strateegilise planeerimise ja ettevõttesisese organisatsiooni kujundamise kui võrdsed valdkonnad. (Strateegiline) juhtimin on alati sammu võrra praktikast maast () Teooria on eduka juhtimispraktika kontsentratsioon Operatiivne ja strateegiline juhtimine Operatiivne juhtimine tagab, et asju tehaks õigesti: Rutiinsus Konkreetsed operatsioonid Väikesemastaabiline...
JUHTIMINE KT2 1. Mida nimetatakse organisatsiooni struktuuriks? Organisatsiooni struktuuriks nimetatakse organisatsiooni ametikohtade vaheliste suhete mudelit. 2. Nimetage põhjused, miks on organisatsiooni struktuur vajalik. Tagab firma tegevuse efektiivsuse; Koordineerib organisatsiooni eri osade tegevust vastavate tegevusvaldkondade lõikes; Tagab paindlikkuse ja kohanemisvõime; Määratleb ametikohtade aruandekohustused. 3. Millistel juhtudel rakendatakse töökohtade kavandamist? Organisatsiooni loomisel. 4. Mida nimetatakse töö spetsialiseerimiseks? Sõnastage eluline/praktiline näide. Töö spetsialiseerimiseks nimetatakse tööjaotust, kus kogu tööd ei tee üks inimene, vaid see on jaotatud etappideks ja iga etappi teostab eri inimene. Töötajad spetsialiseeruvad tegevuse osale. Näide: Henry Fordi tööjaotuse kontseptsioon: igale Fordi töötajale oli määratud spetsiifiline, kor...
ANTON HANSEN TAMMSAARE 1878 1940 Sündis Albu vallas Põhja Tammsaare talus. Haridus: · Sääsküla vallakool · Väike Maarja kihelkonnakool (lõpetas 18. aastaselt) · Hugo Treffneri erakool Tartus andis viiulitunde; tegi koolis lihtsamaid töid; esimesed jutustused ajakirjanduses · Tartu Ülikoolis õigusteadus Töö: · ,,Teataja" toimetus · ,,Vaatleja" toimetus · ,,Sõnumete" toimetus · vabakirjanik (1920..) Oli üliõpilasseltsi ,,Ühendus" liige. Juristidiplom jäi Tammsaarel saamata, kuna ta haigestus tuberkuloosi. 1918. aastal tutvus ta endast 18 aastat noorema Käthe Weltmanniga (sel hetkel oli Tammsaare 40. aastane) ning naine pidi sõitma Tammsaarele külla ning pani ajalehte kuulutuse, et: Anton Hansen Käthe Hansen ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Organisatsiooni ja juhtimise õppetool Jevgenia Rudenko ERIALAPRAKTIKA Juhendaja: Milvi Tepp Tallinn 2012 SISUKORD 2 1. SISSEJUHATUS Erialapraktika üldeesmärgiks on rakendada teoreetilise õppe käigus omandatud teadmisi ja meetodeid konkreetse ettevõtte ühes funktsionaalses tegevusvaldkonnas. Antud erialapraktika kirjeldab müügipersonali juhtimist hotellis Dzingel. Praktika koht jäi valituks, sellepärast, et antud töö autor ise töötab valitud ettevõttes müügiosakonnas. Dzingel AS asutati aastal 1996. Ettevõte pakub toitlustus, majutus ja konverentsi teenuseid. Ettevõttel on kaks haru Pärnus: Lehekohvik ja Rannakohvik. Ettevõte annab püsivalt tööd umbes 70 inimesele ja hooajaliselt kuni 90 inimesele. Dzingel AS on hotell, mis tegutseb üle 15 aastat Eesti hote...
PERSONALITÖÖ Õppekava 160 tundi Auditoorne 120 tundi Iseseisev töö 40 tundi PERSONALITÖÖ ALUSED · Mida peab teadma personalitööst · Personalipoliitika olemus ja selle väljatöötamine · Personalitöö erinevad funktsioonid organisatsioonis · Kes sobib personalitöötajaks · Personalitööd mõjutavad faktorid Tasandid: personalitöötaja (I, II), personalispetsialist (III,IV), personalijuht(V,VI). MIDA PEAB TEADMA PERSONALITÖÖST Organisatsioon on inimeste ühendus ja loodud mingiks tegevuseks, millel on kindlasti oma kindel eesmärk, kus inimesed töötavad selle eesmärgi saavutamiseks. Eesmärgi püstitab organisatsioon, mille saavutamiseks ja edu tagamiseks konkureerivas ühiskonnad on õigetest inimestest meeskonna loomine. Ettevõtte edukus sõltub: · Vajalikust arust asjatundlikest töötajates · Kompetentsete töötajate valikust, arendamisest ja hoidmisest Töötajad moodustavad organisatsioon...
Sissejuhatus filo ajalukku ARVESTUS 1. Sokraatiline meetod- õpetusviis, kus õpetaja-Sokrates- kaevab küsimuste abil välja vestluskaaslase teadmisi, esinedes ise mitteteadjana. Õpetaja ei paljasta enda seisukohti-ta toimib kanalina, mille kaudu teine saab selgeks omaenese mõtted. Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. See on oma nime saanud Sokratese järgi, kes õpetas küsimuste-vastuste vormis. Sokraatilise meetodi kolm traditsioonilist komponenti on iroonia ehk vestlusteema vallas teadmatust teesklev ja naiivne küsimuste esitamine, elenktika ehk küsitlusvoorus saadud vastuste kummutamine nende sisemise vastuolu näitamise teel ja maieutika ehk sünniabi uute ja paremate vastuste andmisel, kooskõlaliste määratlusteni jõudmisel. Komponentide kasutusviis pole vähemasti Platoni esituses rangelt määratletud ning nende järgnevus ühene, vaid need esinevad kohati paralleelselt ning ...
Majandus I Majanduse RESSURSID e PÕHITEGURID 1. Mis on majandus? Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. 2. Mis on eduka majandustegevuse aluseks? Eduka majandustegevuse eluseks on majanduskeskkonna tundmine ja majanduskäitumise kavandamine. 3. Millest tuleb teha majanduslikke otsuseid? Et majanduse süsteeb saaks toimida (?) 4. Nimeta tootmisressursse? Loodusvarad, maa, kapital, tööjõud 5. Mis on majanduse põhiküsimused ? Mida toota, kuidas toota, kellele toota. 6. Nimeta majandussüsteeme? Tava, käsu, turu, segamajandus 7. Kirjelda naturaalmajandust? See on vanim majandussüsteem. Kogu ma...
Kordamisküsimused 1. Mis on infoteadus? Mida uuritakse, millega tegeleb? Teadus, mis uurib informatsiooni vahendamist ja jõudmist infoloojatelt infotarbijateni, selgitades välja ühiskonna eri tasandid, infokeskkonna, infovajaduse, infopädevuse, infokäitumise ja inforessurssidele optimaalse juurdepääsu seaduspärasused sotsiaal-kultuurilises kontekstis Infoteadus uurib eelkõige seda, kuidas inimesed loovad, hangivad, otsivad ja kasutavad salvestatud informatsiooni. Infoteadus uurib subjekti ja objekti vahelisi seoseid, kus subjekt on infoedastaja ja objekt on info vastuvõtja infotarbija 2. Mis on infoteaduse eesmärk ja ülesanne? Infoteaduse eesmärk on aidata parandada infoedastusega seotud institutsioonide tööd a. kirjastamine b. raamatukogud c. massimeedia d. teadus- ja uurimisasutused e. jpt Infoteaduse ülesanne on luua teadmisi, mida ...
Albert Kivikas Albert Kivikas sündis Viljandimaal. Ta õppis Vastemõisa ministeeriumikoolis, Viljandi kaubandus- ja Tartu kommertskoolis. 1919. aastal läks ta vabatahtlikult Vabadussõtta. Aastatel 1920-1921 jätkas Kivikas õpinguid Tartu Ülikoolis ajaloo, keele ja kirjandusteaduse alal. Seejärel töötas ta paar aastat ajakirjanikuna ning pühendas kirjanduslikule loomingule. 1944. aastal siirdus Kivikas sõja eest Soome ning sealt Rootsi, kus pidas töölise, arhiivitöötaja ja ajakirjaniku ametit. Albert Kivikas tuli kirjandusse realistliku jutukoguga ,,Sookaelad" (1919), mis räägib tema kasvukoha olustikust. 1920. aastatel kirjutatud asunikutriloogias ,,Jüripäev" (1921) , ,, Jaanipäev" (1924) ja ,,Mihklipäev" (1924) käsitleb kirjanik maatameeste ja talupoegade maareformist ajendatud vastuolusid. Erilisel kohal on Kivika loomingus Vabadussõja teema. Novellikogudes ,,Verimust" (1920) ning ,, Punane ja valge" (1927) kujutab ta sõja julmust ja ...
KESKKOND Igaüheõigus Eetiline tõekspidamiste kogum, tugineb seadustele, kultuurile ja tavadele Rmk loodi 1999 Rmk tegevusvaldkonnad: maakasutus, metsamajandus, metsakorraldus, puiduturustus 1970 algas ajakirja Eesti Loodus eestvedamisel nn. suur soodesõda rabade kuivendamise vastu. 1971 Loodi Lahemaa Rahvuspark 1979 Koostati esimene Eesti Punane Raamat 1985-1987 "Fosforiidisõda" 1989 asutati komitee baasil keskkonnaministeerium, 1991 - Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon» 1994.a. juunikuus võttis Riigikogu vastu Kaitstavate loodusobjektide seaduse; 2000 natura 2000 2004.a. 10. mail jõustus Looduskaitseseadus 2007. Eesti sai rahvusvahelise looduskaitseliidu ...
1. Millised on organisatsiooni tunnused? Organisatsioon on sotsiaalset identiteeti omav grupp, mis tahendab , et org-l on psuhholoogiline tahendus igale tema liikmele. Org-I iseloomustab koordineeritus, inimestetegevus on organiseeritud ja struktureeritud. Org-I tegevus on eesmargistatud, on suunatud teatud tulemuse saavutamiseks. 2. Mis on organisatsiooni edukude eelduseks? Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, marksonadeks loovus, uuendused, muudatused. Organisatsioon peab jalgima ja arvestama valiskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mote ainult siis, kui valiskeskkond neid aktsepteerib. 3. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juhtimine on inimeste tegevuse ja kaitumise sihiparane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmargid ja rahuldada tema liikmete vajadused. (Uksvarav, 2003) Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. (Alas, ...
Kordamisküsimused. MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). Maalisus (H. Clout järgi): madal asustustihedus; taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; tugev identiteet kodupaiga suhtes; alla keskmine tööstustootmine ja kontoritöö hõive; maastik, millel domineerivad põllumajanduslikud kõlvikud ja metsamaa Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi): regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1. linnalised regioonid, üle 80% linnades (Harju, Ida- Viru) 2. vahepealsed regioonid: 50-80% linnades (Tartumaa, Pärnumaa, Valgamaa) 3. maalised regioonid: alla 50% linnades (10-12 ülejäänud maakonda) Linnastumisstaadiumid: tunnused, põhjused ja probleemid. Maarahvastiku suhteline vähenemine (territoorium jääb samaks): 1. maaelanike ränne linnadesse; 2. linnaliste asulate osatähtsuse (%) kasv riigis. Linnapiirkondade laienemine: 1. Eeslinnastumine- linnaregioonide teke,...
Henry Mintzberg Sissejuhatus Henry Mintzberg koos kaasautoritega on välja toonud strateegia kujundamise kümme koolkonda. Kõnealused koolkonnad jagunevad kolme gruppi. Kolm esimest koolkonda keskenduvad sellele, kuidas strateegiaid tuleks formuleerida. Tegemist on normatiivse lähenemisega, mille käigus püütakse fikseerida sammud ja protseduurid, mida ettevõtttes tuleks jälgida, et jõuda hea strateegiani. Järgnevad kuus koolkonda kirjedavad, kuidas reaalselt organisatsioonides strateegiad välja kujunevad. Kümnes koolkond on integreeriv, sobitades kõik eelneva omavahel kokku. Disaini koolkond (The Design School) Vastavalt Disaini koolkonna seisukohtadele on strateegia kujundamine kontseptuaalne protsess. Disaini koolkonna põhiideeks on, et strateegia koostamine seisneb püüdes saavutada kooskõla oragnisatsiooni sisemiste võimete ja ressursside ning väliste võimaluste vahel. Strateegia loomine ja hindamine baseeruvad seetõttu välis- ja sisek...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja Sotsiaalinstituut MS. 0065 ,,Põllumajandusliku ettevõtluse põhikursus" Äriplaan ,,Suvituse Hooldekodu OÜ" Juhendaja: Enn Plaan, maj. Dr Koostas: Sten Tamar, MS III (PÕ) Tartu 2013 1. SISUKORD 2. 3.KOKKUVÕTE Käesoleva äriplaani raames on eesmärgiks rajada Põlvamaale, Küllaste valda, Karaskile vanurite üldhooldekodu, mis avab oma uksed 01.06.2013. Antud kuupäevaks on tehtud hoones korralik värskenduskuur ning on sisustatud kaasaegselt ja vanuritesõbralikult, kuid samas koduselt ja õdusalt. Avamise päevaks on eellepingutega ära müüdud juba 4 kohta ning aasta lõpuks prognoositakse kõikide kohtade täitumist. Hooldekodu pakub teenuseid ja tegevusi, mis sobivad kõigile vanuritele ning on suunatud oma elanike vaimse...
SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 3 1 ÜLDANDMED ................................................................................................................. 4 1.1 Ettevõtte üldandmed .................................................................................................... 4 1.2 Ettevõtte taustaandmed ................................................................................................ 5 1.3 Äriidee ja ärilause ........................................................................................................ 5 2 PROJEKTI ISELOOMUSTUS JA EESMÄRK ........................................................... 5 2.1 Ettevõtte põhiväärtused ............................................................................................... 6 2.2 Missioon ja v...
1 Turundusplaan ettevõttele Estonian Air 1.1 Kokkuvõte Estonian Air on Eesti riigile ja SAS grupile kuuluv lennutranspordi teenuseid osutav firma, mis loodi 1. detsembril 1991. Lisaks reisijaveole rahvusvahelistel regulaarlendudel pakub Estonian Air kaubaveo teenust ning reisijavedu tellimuslendudel. Estonian Air, mille kodubaas on Tallinna lennujaamas, teostab lende 7 lennukiga ning on tööandjaks ligikaudu 200 inimesele. Estonian Airi liinivõrgustikku kuuluvad Stockholm, Kopenhaagen, Amsterdam, Brüssel, Oslo, Moskva, Peterburi, Kiiev, Vilnius ja Trondheim. Estonian Airi jaoks on turundus tähtsal kohal, Estonian Airi turundus- ja arendusosakonna juhataja on Gunnar Mägi, PR direktor Ilona Eskelinen. Turundustegevus toimub suuresti läbi sotsiaalmeedia Estonian Air on aktiivne Twitteris, Facebookis (müügikanalina), samuti on reklaami ja müügi suurendamise eesmärgil käivitatud kaasturundusprogramm Estonian Airi kaasturundusprogramm ...
Kui mina oleksin juht Kuna ma ise ei ole varem juhtimise valdkonnaga kokku puutunud siis oli minu üllatus suur, et välja on mõeldud niipalju erinevaid strateegiaid, kuidas ühte firmat/meeskonda/kollektiivi edukalt juhtida. Minu unistuseks pole kunagi olnud saada juhiks, kuid nagu vanasõna ütleb "ära iial, ütle iial!". Ja juba peaksingi ma hakkama endale vastu vaidlema, sest mida rohkem ma seda valdkonda uurinud olen seda enam see mulle huvi pakkuma on hakanud. Sõna "juht" on väga tähtis sõna ja tundub väga kõrge ametikohana ja kindlasti on see ihaldusväärne ametikoht kõigile. Kõik me tahame elus juhtida. Kuid kahjuks kõik inimesed ei sobi juhiks. Me kõik oleme erinevad ja on olemas inimtüüpe, kes sobivad töötama erialal, kus nad täidavad käske mitte ei käsi ise. Mulle meeldiks töötada alal, kus mina ei käsiks kedagi. Hea on teha tööd, kus su vastutus ei ole nii suur ja sul on kindlad ülesanded, mida pea...
SOTSIOLOOGIA – inimkonna ja ühiskonna teadus. Teadus, mis uurib inimeste käitumist grupis, sotsiaalseid struktuure ning kuidas inimene mõtestab oma kogemusi ning reageerib ühiskonnas toimuvale. Keskkonnasotsioloogia uurib, kuidas inimesed ja ühiskonnagrupid mõtestavad keskkonda ning kuidas biloogilis-füüsiline keskkond mõjutab sotsiaalset suhtlemist ning ühsikonnastruktuuride olemust (ressurisside jaotus, võimu jaotus jne.) 1. Keskkonnasotsioloogia kujunemislugu: sotsioloogia üldiste arengute ja ühiskondliku tausta mõju Leevendamaks inimmõju loodusele ja loodusjõudude neg. mõju ühiskonnale on vaja teada inim.käitumise reeglipärasusi. 20. saj. I pool kkmõjude ignoreerimine: moderniseerimsiideoloogia võidukäik- ressursiküllus, majanduskasv, urbaniseerumine, loodusest võõrandumine. Thomas Buckle- geograafiliste tegurite mõju algelistele kultuuridele tugevaim, väh...
RURAAL- JA LINNAGEOGRAAFIA 2014. Vastused MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). 1. Maalisus (H. Clout järgi) - madal asustustihedus; taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; tugev identiteet kodupaiga suhtes; maastik, millel domineerivad põllumajanduslik- ja metsamaa. 2. Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi) - Regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1) Linnalised regioonid (Harju, Ida-Viru); 2)Vahepealsed regioonid: (Tartumaa, … Pärnumaa, … Valgamaa); 3) Maalised regioonid (10-12 ülejäänud maakonda). 3. Linnastumisstaadiumid: tunnused, põhjused ja probleemid LINNASTUMINE – maarahvastiku suhteline vähenemine (territoorium jääb samaks): 1. Maaelanike ränne linnadesse; 2. Linnaliste asulate osatähtsuse (%) kasv riigis. MAA LINNASTUMINE – linnapiirkondade laienemine: 1. EESLINNASTUMINE – eeslinnade kasv. 1a. VALGLINNASTUMINE – linnaelanike liikumine uuselamu-piirkondadesse. 2....
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond ERI- JA ERISTUVATE VAJADUSTEGA REISIJAD Referatiivne uurimistöö Juhendaja: Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Eri- ja eristuvate vajadustega reisijad............................................................................4 2. Ligipääsetava turismi korraldaja eestis..........................................................................5 3. Erivajadustega inimeste vedamise õigused ja reeglid...................................................7 3.1. Erivajadustega inimeste vedamise õigused............................................................7 3.2. Erivajadustega inimeste vedamise reeglid..............................................................8 4. Eri...
Kordamisküsimused 1. Mis on infoteadus? Mida uuritakse, millega tegeleb? teadus, mis uurib informatsiooni vahendamist ja jõudmist infoloojatelt infotarbijateni, selgitades välja ühiskonna eri tasandid, infokeskkonna, infovajaduse, infopädevuse, infokäitumise ja inforessurssidele optimaalse juurdepääsu seaduspärasused sotsiaal- kultuurilises kontekstis Infoteadus uurib eelkõige seda, kuidas inimesed loovad, hangivad, otsivad ja kasutavad salvestatud informatsiooni. ; uurib informatsiooni iseloomulikke tunnuseid ja infovahenduse protsessi põhiolemust ; uurib protsesse, mis toimuvad inimeste ja kontseptuaalseid struktuure sisaldavate süsteemide vahel ; uurib subjekti ja objekti vahelisi seoseid, kus subjekt on infoedastaja ja objekt on info vastuvõtja infotarbija ; uurivad informatsiooni kui füüsikalist, semantilist, statistilist, jne nähtust Infoteadlased on huvitatud informatsioon...
Kordamisküsimused õppeaines Juhtimine 1. Organisatsiooni definitsioon Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide saavutamiseks moodustatud terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsiooni kuulub vähemalt kaks inimest, kellest üks on juht ja teine alluv. 2. Juhtimise definitsioon Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule. Organisatsioon peab arvestama väliskeskonda ja vastavalt tegema muudatusi ning uuendusi. 4. Organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna tegurid Makrokeskond, mida ei ole võimalik mõjutada rahvusvahelised, majanduslikud, sotsiaal-kultuurilised, poliitilised, õiguslikud ja tehnoloogilised tegurid. Mikrokeskond, mida organisatsioon saab ise mõjutada konkurendid, kliendid, tarnijad, regulaatorid, strateegilised liitlased. Sisekeskond koosneb: töötajad...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Organisatsiooni ja juhtimise õppetool Mikk Kornejev, Rasmus Värk PÜHENDUMUS Referaat õppeaines Organisatsioonikäitumine Õppejõud: lektor Virve Siirde Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 1. Pühendumus üksikisiku tasemel.............................................................................................4 2. Pühendumus grupi tasemel.....................................................................................................6 3. Pühendumus organisatsiooni tasemel.....................................................................................7 KOKKUVÕTE....................................................................................
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA EESTI SADAMAD Referaat Koostaja: Kristina Samošenkova KS-11 Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................... 2 Lääne-Eesti ajaloolised ja uued sadamad................................................................3 Eesti sadamad...................................................................................................... 4 Tallinna Sadamad................................................................................................. 5 Eesti suurim reisisadam....................................................................................... 6 Eesti suurim ja sügavaim kaubasadam................................................................6 Suure potentsiaaliga regionaalne sadam.................................
Juhtimine Juhtimise kontrolltöö kordamisküsimused 1. Organisatsiooni olemus, koostisosad ja eesmärgid. Organisatsioon on inimeste rühm, mis töötab ühiste eesmärkide saavutamiseks. Organisatsioonil on 4 põhilist koostisosa: 1)inimesed, 2)tegevused, 3)siseehitus 4)ainelised ja rahalised varad. Iga muutus ühes osas mõjutab teisi osasid. Eesmärgid: Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on anda tulemusi. 2. Mis on juhtimine, selle olemus ja definitsioon. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning üheks hästi talitlevaks tervikuks sulatamine. Definitsioon: a) kooskõlastada tegevusi b) korraldada inimeste töid c) juhtida organisatsiooni talitlemist 3. Juhi peamised oskused ja omadused. Juhile vajalikud oskused võib jagada kolme suurde rühma: 1) Tehnilised oskused - oskused koostada ärikirju, kasutada ...
Tallinna Ülikool Essee Mark Elliot Zuckerberg Autorid: Maarja-Liis Tahk Triin Toomsalu Juhendaja: Ott Alemaa 2013 Elulugu Mark Elliot Zuckerberg on sündinud 14. mail 1984. a. New Yorgis. Mark on psühhiaater Karen Zuckerberg'i ning hambaarst Edward Zuckerbergi ainus poeg. Nende peres on veel 3 tütart. Olles Ardsley Keskkoolis esmakursuslane, Zuckerberg viidi üle Phillips Exeter Akadeemiasse. Seal võitis ta erinevaid auhindu teaduses (matemaatikas, astronoomias ja füüsikas) ning keeltes (Zuckerberg väitis enda kolledzi avalduses, et oskab lugeda ja kirjutada prantsuse, heebrea, ladina ja kreeka keeles). Kolledzis oli Zuckerberg väga osav vehklemises, tänu millele sai temast ka vehklemise meeskonna kapten. Samuti oli ta ka kolledzis tuntud et...
TMO0010 JUHTIMINE KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖ nr 1 1. Millised on organisatsiooni tunnused? Organisatsioonil on psühholoogiline tähendus igale tema liikmele Organisatsiooni iseloomustab koordineeritus, inimeste tegevus on organiseeritud ja struktureeritud Organisatsiooni tegevus on eesmärgistatud, on suunatud teatud tulemuse saavutamiseks 2. Mis on organisatsiooni edukude eelduseks? Oranisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine Neli põhilist koosstisosa:inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad Peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks: loovus, uuenudsed, muudatused Peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib 3. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juhtimine on prots...
Juhtimise alused: EKSAMIKS | 16. detsember 2008 Juhtimise aluste märksõnad eksamiks. Juhtimise olemus 1. Juhtimise ülesanne, juhtimise mõiste. a. Juhtimise mõiste Lähtumine objektist Lähtumine juhtimisprotsessist Lähtumine juhtimismeetodist b. Kolm tähtsat asjaolu, mis on vajalikud juhtimise olemuse mõistmiseks Kahe osapoole mõju teisele Ühe osapoole mõju teisele Tulemuste eesmärgivastavuse kontroll c. Juhtide ülesanded Tööde planeerimine ja teostamine, töö efektiivsuse tõstmise kavade väljatöötamine Alluvate allüksuste jooksva töö täitmise kontrollimine ja hindamine Kontaktide pidamine, info vahetamine ...
TURUNDUS 1. TURUNDUSE OLEMUS TURUNDUS on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu (P.Kotler). Inimeste VAJADUSED (needs) tekitavad NÕUDLUSE (demand), kui soovile lisandub OSTUJÕUD (buying power). KLIENT (customer) - organisatsiooni või isik, kes võtab toote vastu või kasutab pakutavat teenust. Samuti on klient (alaline) ostja, tellija või teenuseid kasutav inimene. TARBIJA (user) - füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust ees-märgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega TURUSTAMINE (selling) tähendab müüki ja on pigem seotud toodete jaotusega (kasutatakse mõistet ,,turustuskanal"). Turundus on seega oluliselt laiem mõiste kui turustus ning võib öelda, et turustus on turunduse üks osa. TURG (market) on toote tegelike ja potentsiaalsete ostjate kogum. Ostjateks võivad olla nii üksikisikud kui organisatsioonid....
1. Organisatsioonikäitumise olemus ja eesmärgid`?Organisatsioonikäitumine uurib inimkäitumist organisatsiooni kontekstis, keskendudes üksikisikut ja rühma puudutavatele protsessidele ja tegevustele. Sel põhjusel hõlmab OK ka organisatsiooni ja juhtimisprotsesside uurimist organisatsiooni pidevalt muutuvas kontekstis ning huvitub eelkõige inimeste mõjust nendele. OK on rakenduslik käitumisteadus, mille eesmärk on kaardistada laialdased teoreetilised ja praktilised teadmised, et avardada meie käitumist inimkäitumise keerukusest organisatsioonis ning anda teadmisi juhtimise mõtteviisist ja tegutsemisest. 2. Organisatsioonikäitumise uurimismeetodid?vaatlus, küsitlus ja intervjuu Organisatsioonikäitumise analüüsobjektiks on situatsioonid, erinevad sotsiaalsed grupid, isiksuse tegevus, eksperimendid laboratoorses tingimustes või reaalsetes olukordades. Andmete kogumiseks kasutatakse intervjuusid, küsitlusi, vaatlusi, mõõtmisi. Organisatsioon...
1.Äriplaan 1.1 ÄRIPLAANI KOOSTAMISE VAJADUS JA PÕHIMÕTTED. Äriplaan on planeerimise protsessi tulemusel saadav kirjalik dokument. - Planeerimine on sisuliselt ettevõtte tuleviku kavandamine. Planeerides otsime vastust küsimustele: - milliseks teie firma kujuneb ja kui kiirest? - kuidas ta oma eesmärgid saavutab? - kuidas vähendada ebakindlust, juhtida riske ja kasutada ära võimalusi? Äriplaani koostamiseks on mitmeid võimalusi: 1. ettevõtte juhtidel oleks tegevuskava, millest otsuse langetamisel lähtuda; 2. äriplaani ettevalmistamine sunnib ettevõtjat uurima oma äritegevuse eri aspekte ning küsima endalt küsimusi, mille peale ta muidu ei tuleks; 1 3. äriplaan on hea vahend, kui soovitakse oma töötajatele firmat ja selle eesmärke ning tulevikuplaane tutvustada; 4. äriplaan võimaldab hinnata oma edusamme ja võrrelda tegelikku arengu...
Tallinna Teeninduskool Meelika Kärner 031M PRAKTIKA ARUANNE Tallinn 2009 Sisukord MÜÜGITÖÖ ALUSED 3. Sissejuhatus 4. Kaupluse tudvustus TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS 5. Majapidamispaberite sortiment 6. Majapidamispaberid JUUSTE HOOLDUSTOODETE SORTIMENT 7. Juuksehooldusvahendid (lakid, geelid, vahad, maskid) 8.Juuksevahud, juuksemaskid, juuksepiim TOIDUKAUBAÕPETUS 9.Margariinide sortiment 10. Suhkru sortiment 11. Kohvi sortiment 12. Tee sortiment 13.Pastatoodete sortiment ARVESTUS JA ARUANDLUS 14.Kliendile arve kirjutamine 15. Kliendile arve kirjutamine 16. Kauba saatedokumendid 17. Kokkuvõte 18. Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Olin praktikal Ülemiste Rimis ajavahemikul 05.01.2009- 09.03.2009. Praktikal käisin esmaspäevast reedeni kella 8.00- 13.30. Igal praktika päeval oli 5 tundi ette nähtud Rimi p...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R09 Gerda Silm LIIDRIKS SÜNDINUD Uurimuslik referaat Juhendaja: Virve Transtok Mõdriku 2011 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 LIIDRI MÕISTE......................................................................................................... 4 1.1 Juhi ja liidri erinevus............................................................................................ 4 2 LIIDRI TEOORIAD....................................................................................................5 2.1 Isiksuseomaduste teooriad....................................................................................5 2.2 Käitumisteooriad.............................
Tallinna Tööstushariduskeskus. Selver As Ettevõtte analüüs Laura Oiluk 206 RMÜ 16.03.10 Tallinn 2010 Üldinfo Selver on Eestis ja Lätis tegutsev super- ja hüpermarketite kett, mis kaupleb peamiselt toidu- ja esmatarbekaupadega. Selver on AS Tallinna Kaubamaja tütarettevõte, registreeritud kaubamärk, mis kuulub AS-le A-Selver. Selveri kauplusteketile pandi alus 1995. aastal, mil Tallinnas Lasnamäel avati Punane Selver. Selver alustas üksiku kauplusega, visioon areneda ühtsetel põhimõtetel toimivaks kaupluseketiks kasvas välja igapäevase töö käigus. Aastatel 1998-2001 kujundati Selver ketiks, millel on ühtsed väärtused, arengueesmärgid ning identiteet. 2002. aasta oli Selveri jaoks aktiivse laienemise ja arengu aasta, mil Selver kahekordistas oma kaupluste arvu ning ...
JUHTIMINE KORDAMISEKS KONTROLLTÖÖ nr 1 1. Mida nimetatakse organisatsiooniks, millised on organisatsiooni tunnused? Inimeste kogum, is toimib ühise eesmärgi nimel. Tunnused: kordineeritus, tegevus eon eesmärgistatud. 2. Mis on organisatsiooni edukude eelduseks? Selged eesmärgid, haritud töölised, teadlik ohtudest. 3. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juht mõjutab juhitavaid, et saavutada organisatsiooni eesmärgid läbi ressursside effektiivse kasutuse. 4. Defineerige põhilised juhtimistegevused ja kuidas need on omavahel seotud? Tegevuste planeerimine, jooksvate tegevuste organiseerimine, inimtöötajate rakendamine, liikmete motiveerimine, tegevuste kordineerimine ja kontrollimine. 5. Mille poolest erinevad juhtimistasandid juhtimisvaldkondadest? Juhtimistasandid: moodustuvad samal tasemel olevatest ametikohtadest, nt tippjuhid, keskastmejuhid jne. (INIMESED) - juhivad mingit kindlat t...
MAJANDUSE ABC SÕNASTIK A · aasta keskmine rahvaarv -- pool aasta alguse ja aasta lõpu elanike arvu summast. · absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma · absoluutne tulude ebavõrdsus situatsioon, kus 1IX peredetsiilil tulud puuduvad ning kõik tulu laekub X peredetsiilile · absoluutne tulude võrdsus situatsioon, kus kõigi peredetsiilide tulud on võrdsed · absoluutne vaesus seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina · absoluutse eelise teooria väidab, et erinevad riigid võivad toota kaupu erineva efektiivsusega ning rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgemale heaolutasemele, kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis (mida nad suudavad toota vähima ressur...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eest...
Estonian Business School Juhtimise õppetool Getri Järvsoo KOOLITUSPÕHIMÕTETE VÄLJATÖÖTAMINE JA ARENDAMINE FORTUM TERMEST AS-s Bakalaureusetöö Juhendaja Maris Zernand, MBA Tallinn 2005 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 JOONISTE LOETELU..................................................................................................4 SISSEJUHATUS...........................................................................................................5 1. KIRJANDUSE ÜLEVAADE.....................................................................................7 1.1. Koolituse ja arengu põhimõisted..............................
MAINORI KÕRGKOOL Õpilase nimi JUHI KÄITUMISE MÕJU ALLUVATE KÄITUMISELE Referaat Õppekeskus 2009 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. JUHT ON................................................................................................................................ 4 2. JUHILT OODATAKSE..........................................................................................................5 3. NEGATIIVNE JUHT............................................................................................................. 6 3.1 Halb juht hävitab asutuse ..................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
