Polaased idatuuled 3. Polaased idatuuled 2. Parasv??tme l??netuuled 1. Passaadid Loodusgeograafia kontrolltöö 1.) Märgi joonisel 1. Passaatide, 2. Parasvöötme läänetuulte ja 3. Polaarsete idatuulte piirkonnad üldises õhuringluses. 2.) Tähista 3 pilvist ja sademeterohket piirkonda. (6p) Õhu liikumine maakeral 2.) Kas joonisel on tsüklon või antitsüklon (kõrgrõhkkond)? Joonisel on tsüklon (5p) Iseloom. suvist ilma Eestis mida mõjutab kõrgrõhkkond. 1.) On palav 2.) Sademeid puuduvad Iseloom. talvist ilma mida mõjutab madalrõhkk...
TÖÖSTUS 1.1. Meie ökosokolaadi valmistatakse Põlvamaal Kõlleste vallas Veski külas. Kure- Vaeste talu õuel on 100-ruutmeetrine karphoone, kus toimub põhiline sokolaadi valmistamine. Vastupidiselt kakaole töödeldakse talunikelt saadud taruvaiku ning õietolmu kohapeal. 1.2. Tähtsaimaks tooraineks on meie firmal loomulikult kaokao. Pealtnäha tundub selle olemasolu loomulik ning lihtne, kuid tegelikult kaasneb sellega palju tööd. Nimelt: Pruunistunud kakaoubade kuivatamisele päikese käes järgneb röstimine, mis lisaks kvaliteedi tõstmisele teeb kakaooad kergemini jahvatatavaks. Tööstuses kakaooad peenestatakse kakaomassiks, millest omakorda pressitakse välja rasv, mille järel saadakse kakaovõi. Pressimist jäätmeis jahvatatakse kakaopulbrit. Aastas kulub umbes 4600 tonni kakaoube, valmistamaks meile kakaopulbrit. 1...
a klass Juhendaja Jõhvi 2009 Sisukord 1.Sissejuhatus.................................................................................................................3 2.Teose ajalooline skeem...............................................................................................3 3.Teose tegelaskond.......................................................................................................3 4.Tegelaskujude analüüs................................................................................................5 1. Tegelase koht üldises tegelastesüsteemis.........................................................5 2. Tegelase iseloomustus......................................................................................5 3. Tegelase kunstiline teostu...
Kui Aavik alustab 1911. a. suvel Kuressaares laiadast keeleuuenduslikku tegevust, tekib tal "idee võtta massiliselt eesti keelesse soome laensõnu. Ta esitab tähestikulises järjestuses 85 sõna, mis võiks soome laenudena eesti keeles kasutusele võtta. Keelemehed J. Jõgever ja J. V. Veski aga ei poolda eesti sõnavara rikastamist soome laenudega sellises ulatuses, nagu seda Aavik ja Ridala tegid. Veski ei pea sobivaks kasutusele võtta selliseid soome leane, nagu hurmama, kiinduma, korvama, moodustama, omama, üllatama, ometi on kõik need sõnad hiljem üldtarvitusele tulnud. Kirjutises "Ilusa keele kõlaline inetus" propageeris Aavik imitmuse...
Kusta läheb keset ööd Maali juurde, et too teda heinte peale kaissu võtaks. Maali aga ei lase poissi uksest sisse, kuna arvab, et Kustas on vaid seksi pärast seal. Vaidlus kestab pikalt, küll ähvardab Maali peremehe kutsuda ja Kusta aga vastu, et läheb hoopis lauda peale Mariga hullama. Hakkaski Kusta lauda poole liikuma ja krõps oli Mari kohe heinte pealt väljas ja kohe pärima, et kas poiss tõesti läheb Mari juurde. Tüdruk pehmus hetkeks, lasi poisi sisse. Kusta aga hakkas kohe himuralt Maali riideid ära kiskuma ja nii panigi tüdruk mööda küla punuma, Kusti muidugi jooksusammul kannul. Jõuti lagunenud veski juurde, kuhu Maali ennast lukustas. Kusti küll üritas ja üritas, aga tüdrukut ta kätte ei saanud. Lõpuks küll Maali pehmus ja tuli veskist välja poisiga rääkima jõe äärde. Öö oli ilus ja kudrutati kaua, hakati vaik...
Summad laekusid alkoholi-ja tubakaaktsiisilt ning lõbustusasutuste maksustamisest. Sissetuleks jagunes kuueks: kirjandus, näite,heli, kujutavad kunstid, ajakirjandus, kehakultuur. Jagati auhindu, A.H.Tammsaare, Mait Metsanurk, Gustav Suits, Oskar Luts, Friedebert Tuglas. 1920 ei kammitsenud riik millegagi loomevabadust, ei kontrollind loovisiksuste tegemisi ega avaldanud survet kultuurile. Kultuurautonoomia: tagati õigus emakeelsele haridusele ning nende koolid võeti riiklikule ülalpidamisele. Valitsus toetas jõudumööda rahvuslike kultuuri-ja haridusseltside ning laulukooride ja näitetruppide tegevust, ka raamatute ja ajakirjandusväljaandeid. Venelastel ja sakslastel oli õigus kasutada emakeelt, seega puudusid vaid autonoomsed institutsiooni rahvusasjade juhtimiseks. Rahvusvähemuste kultuuromavalitsuse seadus võeti Riigikogus 1925a. Seadus tunnistas rahvusvähemusteks k...
k. ater suits), algselt suitsuväljalaskeava, hiljem keskne hoov Kreeka või Rooma elumajas aedicula väike pühamu aditus sissepääs Rooma teatrisse (aditus maximus peasissepääsud kahel pool orkestrat) akvedukt veejuhe mägijõest vm looduslikust veeallikast linnani, ehitatud tellistest või kividest, seest vooderdatud tsemendiseguga, sageli toetatud ühe- või mitmekorruselisele kaaristule (orgusid ületades) alae Etruski templi tagaseina pikendused mõlemale poole külgedele, mille otsast hakkasid tavaliselt kolonnaadid, hiljem ka Rooma elamu külgtiivad (ainsus: ala) amfiteater Rooma teatriehitis, kus astmetena tõusvad istmeread ei asetsenud poolringi- või hobuserauakujuliselt nagu klassikalises antiikteatris, vaid ellipsikujuliselt ümber ovaalse areeni andron - koridor Rooma elamus apodyterium rõivistu antiikaja termides apsiid ehk exedra, poolringikujuline lõpetus basiilikal, väljakul,...
Arheoloogid on ühendanud teatud ühelaadsed muistsed arheoloogilise kultuuri alla, näiteks Kunda kultuuri alla kuuluvad kõik Eesti mesoliitikumi asulad ja ka Pulli. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, kuid Eestis kasutati ka kvartsi. Tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid, millest tehti ka niinimetatud kivikirveid. Kasutati ka luid ja sarvi erinevate tööriistade valmistamiseks, need olid Kunda kultuurile iseloomulikud. Veekogude ääes pakkusid luudest ja sarvedest tehtud tööriistad kalastamise võimalusi. Kuid tähtsal kohal oli ka jaht. Samuti toituti loodusannidest, milleks olid juurikad, marjad ja palju muud. Neoliitikumi ehk noorema kiviaja alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu umbes 5000. aasta paiku eKr. Valmistatud savinõusid, mida oli erinevalt ilu...
Eesti otsib lemmiklaulu on saatesari, kus rahvas valib Eesti läbi aegade kauneima laulu. Populaarsemad laulud valitakse sarja televaatajate pakutud lugude seast ning kõlavad Eesti tipplauljate esituses üheksas säravas telesaates. Saatesarja finaalis valitakse kõigi aegade lemmiklaul telefonihääletusel. Igas saates esitatud lauludest valivad televaatajad telefonihääletuse teel ühe, mis pääseb edasi finaalsaatesse. Lisaks jõuab igast saatest finaali veel üks laul tuntud asjatundjatest koosneva esindusliku akadeemia antud hinnete põhjal. Kaheksa saate jooksul selgub sel viisil kokku kuusteist laulu, mis konkureerivad finaalsaates eestlaste armastatuima laulu tiitlile. Võitjalaulu selgitab finaalis välja televaatajate telefonihääletus. Ühe 8-st koosneva saate salvestusel käisin ka mina ja see toimus Vanemuise kontsertmajas 06.04.2009. Seekordsel salvestusel esitasid erinevad...
Kuressaare Gümnaasium REMBRANDT VAN RIJN Referaat Karin Kilumets 11b Juhendaja: õp. Anne Mets Kuressaare 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma referaadi tegin ühest maailma kuulsaimast kunstnikust Rembrandtist. Kunstniku valimine ei võtnud mul kaua aega. Olin varem Rembrandtistst väga palju kuulnud, kuid eluloolistest faktidest ja loomingust teadsin vähe. See aga huvitas mind väga ning nüüd avaldus mul hea võimalus tema kohta mõndagi teada saada. Arvan, et ka teiste kunstnike elulood on väga huvipakkuvad, kuid kunstimaailmaga seostub mul tugevalt just Rembrandti nimi. Rembrandti olen alati hinnanud kui kunstnikku, kes oma töödega suutis jätta maailmakunsti tugeva jälje. Nüüd tutvusin põhjalikult tema elulooga, mis ei olnud kaugeltki roosiline, nagu võiks arvata. Raskuse...
Omariikluse algusaastail toetati kultuuri arengut vaid riigieelarvest, kuid see sai lõpuks liiga suureks koormuseks. Olukorra lahendamiseks loodi 1925. aastal Eesti Kultuurikapital, mis kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks. Vajalikud summad laekusid alkoholi- ja tubakaaktsiisilt ning kokku jagunes sissetulek kuue sihtgrupi vahel kirjandus, helikunst, näitekunst, kujutatavad kunstid, ajakirjandus ja kehakultuur. Tänu abirahadele said andekamad pühenduda vaid oma alale. Väljapaistvamatele hakati jagama auhindu. 1935. aastal ilmus teadaolevalt esimene eestikeelne trükis. Sel aastal jagati rohkesti mitmesuguseid auhindu: romaanide ja novellide eest pälvis auhinna Anton Hansen Tammsaare ja Mait Metsanurk, luule alal Gustav Suits, näitekirjanduse alal Hugo Raudsepp, noorsookirjand...
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Hotellimajandus HM31 Ave Rhede 3 PÄEVA MENÜÜ KOOSTAMINE Kodutöö menüü planeerimises Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2007 1 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3 1 3 päeva menüü..............................................................................................................................4 1.1 Lühike menüü.........................................................................................................................4 1.2 Pikk...
Leksikoloogia uurimisobjekt ja ülesanded. Leksikoloogia e sõnavaraõpetus on keeleteaduse haru, mis keskendub keele ühe põhikomponendi, leksika e sõnavara uurimisele.Leksikoloogia uurimisobjektiks on erinevad leksikaalsed üksused: leksikaalsed morfeemid, leksikaalsed sõnad, fraseoloogilised üksused. Ennekõike tegeldakse leksikaalsete sõnade e lekseemidega (lekseem = kokkukuuluvate sõnavormide kogum). Nt eesti keele sõnavormid metsa, metsas, metsast, metsani esindavad sama lekseemi. Lekseemideks loetakse ka püsiühendeid (idioomid, fraseologismid). 3. Leksikoloogia naaberdistsipliinid. Leksikograafia tihedalt leksikoloogiaga seotud uurimisvaldkond, mis kasutab leksikoloogia uurimistulemusi ja on arenenud seoses leksikoloogia arenguga. Kitsamas mõttes tähendab see õpetust sõnaraamatute koostamisest ning laiemas mõttes sõnaraamatutöö teooriat ja praktikat. Morfoloogia vormiõpetus, grammatika valdkond, mis uurib grammatilisi vorme; õp...
saj on rüütlipoeesia Euroopas üldiseks nähtuseks 12.sajandiks oli välja kujunenud kõrgetasemeline rüütlilaulukunst.. Rüütlilaulikute seas on isegi kuningaid (Inglise kuningas Richard Lõvisüda 1157-1199) Esimesed rüütlilaulikud - trubaduurid Lõuna-Prantsusmaalt. Trubaduurilaulud tekkisid peale suuri sõdu, rahunemisajal (Püha Saksa Rooma Riigi asutamine 962 Otto II ) Rüütlilaulude seas on tantsulaule, kangelaslaule, kaebelaue, kõige enam armastuslaule (romantilisuse laine läbib Euroopat, naiselik mõtlemine kerkib esile, naised nõuavad oma õigusi tekivad nunnakloostrid) Truväärid on rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaalt (ei erinenud eelmistest oma laulude poolest). Saksamaal tegutsesid rüütlilaulikud - minnesingerid, nende poolt loodut nim. minnesang Rüütlilaulud on säilinud kvadraatkirjas, rütm on küsitav. Rüütliluulet kanti alati ette lauldes - "Värss ilma muusikata on kui veski ilma veeta." Võrreldes rahva...
propageerija täpset ja ühest fikseerimist · Parandas sõnajärge · Koostas palju oskussõnavara · Uute sõnade loomine · Osales kõikidel keelekonverentsidel · Arendas morfoloogiat · Huvi keele arendamise vastu Aavik Veski Näited: võttis kasutusele sark, embama; Näited: oskussõnad: iive, valk, elamus;aitas ,,Tuleviku eesti keel" seal esitas oma koostada üle 30 oskussõnaastiku, seisukohad, ,,Noor-Eesti" liige 19. saj keskel elanud kirjakeele arendaja 20. saj alguse keelekorraldaja ja teadlane · Eesti keele uurija ja arendaja · Eesti kirjakeele arendaja ja uurija · Astmevahelduse looja · Abiks õigekeelsus sõnaraamatu...
SAJANDI ESIMESEL POOLEL 19. sajand on rahvusluse sajand. Venemaa ja rahvuslus 19. sajandi I poolel Venemaa paljurahvuselise impeeriumi valitsemiseks oli vaja uut ideoloogiat, mis vastaks valitsuse ja valitseva rahvuse (venelaste) huvidele. Selleks uueks ideoloogiaks sai rahvuslus. Seda ideoloogiat toetasid teoreetiliselt slavofiilsus ja õigeusk. Rahvuslusega kaasnevad probleemid: venestamine (eelkõige usuline, püüti rahvaid õigeusustada). Vanausulisi kiusati taga. 1840. aastatel läksid eestlased ja lätlased vabatahtlikult õigeusku (Eesti jaoks kasulik). Katoliiklasi kiusati taga. Eesti ja eesti rahvusluse ideed Estofiilid huvitusid põlisrahva kultuurist. Leidsid, et eesti kultuuril on kaks arenguteed: 1) eestlaste assimileerumine sakslaste sekka 2) eesti keele põhjal eesti kultuuri loomine. Eelärkamisaeg väikesearvulises inimeste rühmas huvi eesti keele, kultuuri ja ajaloo vastu. Eelduste loomine ärkamisajaks. 18...
1872. aastal asutati Eesti Kirjameeste Selts (EkmS), mille eesotsas oli Jakob Hurt, kes tegi Helsingi ülikoolis doktoritöö ne-liitelistest nimisõnadest. Eesti Kirjameeste Selts ühendas eesti haritlasi, tema ülesandeks oli eesti keele, rahvaluule ja hariduse arendamine ning ajaloo uurimine (senine peamiselt TÜ õppejõududest koosnev ÕES toimis saksakeelsena). Eesti korralduse poole pealt arendas EkmS eesti kirjakeelt: tekkis ühtne kirjakeel, toimus üleminek uuele kirjaviisile ja töötati välja kirjakeele normid. Tekkis ka mitmeid vaidlusi: näiteks, kas kirjutada ea või ää (pea, hea), -id või ivad (annaksid, lugesid) ja kuidas märkida III väldet (M. Veske: pooole) ning kuidas rikastada sõnavara (murretest, sõnamoodustus: sõnastik, laevastik, alaealine J. Hurt). Aastal 1884 andis Karl August Hermann välja ,,Eesti keele grammatika", mis oli normatiivne. Ta ei soovitanud paralleelvo...
H.Tammsaare A.H. Tammsaare on eesti tähtsaim proosaklassik, romaanizanri novaator ja kriitilis-realistliku romaani meisterlikem viljeleja eesti kirjanduses. Ta alustas loomingulist tegevust, siis kui E.Vilde oli tema võimete tipul. A.H.Tammsaare äratas tähelepanu juba oma esimeste jutustustega, kuid siiski võttis loominguline eneseleidmine ja meisterlikkuseni jõudmin tal paar aastakümmet aega. Loomingu paremikuga kuulub Tammsaare maailmakirjandusse. Tema demokraatlikud ja humanistlikud teosed on pidevalt eesti kultuurielust saanud implusse edasiseks arenduks, eriti palju on aga andnud tema teosed ainet eesti teatrikunstile. Ikka ja jälle leiame me mõnest teatri mängukavast jälle ja jälle lavastatud Tammsaare teoseid.A.H.Tammsaare on eesti armastatuim proosakirjanik. A.H. Tammsaare (kodanikunimega Anton Hansen) sündis 30. jaanuaril 1878. aastal Järavamaal, Albu vallas, üksikul väljamäel Põhja-Tammsaa...
Notsu: "Kujuta ette: mind ei ole, sina istud siin üksinda ja pole kellegagi juttu ajada." Karupoeg: "Aga kus sina siis oled?" Notsu: "Mind ei ole." "Nii ei saa olla," ütles Karupoeg. "Mina arvan ka nii," ütles Notsu, "aga no kujuta ette, mind ei ole. Sina oled üks." "Miks sa mind kiusad?" vihastas Karupoeg, "Kui sind ei ole, ei ole mind ka. Said aru?" Ühel õhtul tulevad karu, rebane ning jänes baarist koju, ise täis kui zilli uksed ja kukuvad kõik ühte auku. Noh kolm päeva juba augus istunud ja kõhud tühjaks läinud. Rebane tõuseb püsti ja ütleb, et nüüd sööme kõige nõrgema ära. Jänes vastu:"Daipohh kui keegi karule liiga teeb!" Ühel õhtul tulevad karu, rebane ning jänes baarist koju, ise täis kui zilli uksed ja kukuvad kõik ühte auku. Noh kolm päeva juba augus istunud ja kõhud tühjaks läinud. Rebane tõuseb püsti ja ütleb, et nüüd sööme kõige nõrgema ära....
Millised varasemad kultuurid on jätnud oma jälje meie kultuuripilti? Läbi aastasadade ja aastatuhandete on Eestist läbi käinud palju rahvuseid, kes käinud kaubanduse eesmärgil, kes peatus pikemalt. Nii ongi Eesti kultuuripilt mõjutatud nii sakslaste, venelaste, poolakate, soomlaste, rootslaste ja muude rahvaste poolt. Kindlasti avaldasid meie kultuurile suuremat mõju need riigid, mis vallutasid Eestimaa enda võimu alla. Millised varasemad kultuurid on jätnud oma jälje meie kultuuripilti? Võib öelda, et Eesti kultuuri on rohkesti mõjutanud Venemaa. Olles Vene tsaarivõimu all, jäi Eesti rahvale külge nii mõndagi. Näiteks on eestlased-vanad taarausulised, kes harjunud piima ja koduõlut jooma-vene asjast kaasa toonud teejoomise kultuuri. Kes siis enne vene aega teetassiga peenutses, kui omal vaadis õlu käis? Eestlased on omaks võtnud ka mõningaid vene keelseid sõnu, mida kasutatakse igapäevaselt. Näiteks sõnad: davai ja bõstro. Venemaal o...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
