BAROKK Mõiste "barokk" tähistab kunsti ja muusikastiili 16. sajandi lõpust 18. sajandi keskpaigani. Sõna ise on pärit portugali keelest, kus barroco tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. 18. sajandi keskel sai see sõna hääbuva kunstistiili pilkenimeks, millega seostusid halvustavad hinnangud: ebaloomulik, kummaline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena, milles pole enam hinnangut, on ta kasutusele võetud 19. saj. lõpul, 20. saj. algusel. Ajaliselt võib muusikalist barokki piiritleda aastatega 1600-1750. Stiilimurrang 1600. aasta paiku oli võrdlemisi järsk, lühikese perioodi jooksul valmisid uuele ajastule aluse pannud teosed: 1597-1600 loodi esimesed ooperid, 1600 esimene oratoorium. Barokiajastu lõppu on muusikaloos hoopis raskem määratleda. Ajastu kaks viimast suurmeistrit-J.S.Bach ja G.F.Händel lõpetasid oma tegevuse 1750 aasta paiku. Nende stiil polnud tollele ajale aga enam sugugi...
Muusika teke Kaasajal on muusika tekke kohta püstitatud mitmeid erinevaid hüpoteese, kus võetakse aluseks andmed erinevate rahvaste rahvaloomingust ja muistenditest. Darwin oletas, et kõige aluseks olid ürginimeste tugevaimad emotsioonid, nende hulgas armastus loomulik sugutung, meeldida tahtmine. Darwini arvates eksisteeris nn. eelmuusika juba enne kõne arengut. Stumpfi ja Bücheri arvates tekkis muusika tööprotsessis. Tööprotsessis tekkis rütm, millega kaasnev emotsionaalne pinge otsis väljendust rütmilistes hüüatustes. On ju vanades rahvalauludes aukohal just töölaulud. Spenceri arvates pärineb muusika kõnest. Üks muusika tekkeviise võis olla erutatud emotsionaalne kõne, kus pinge kasvades jäid sõnad vähe- või mitte kõike ütlevaks ning vaimustunud inimene läks üle primitiivsele retsitatiivile (kõnelaulule). Kõik need oletused on arvestatavad. Igal juhul omistati muusikale imepärast jõudu ja muusika oli tihedalt seotud igapäevae...
OOPERI TEKE. Inimesed, kes panid aluse ooperikunstile- juhtus see 16.-17. saj. vahetusel-, ei seadnud endale ülesandeks midagi uut või enneolematut luua. Vastupidi, nad püüdsid ta aselustada juba olnut, nimelt antiiktragöödiat. Tänu renessansile sündis ka ooper. Toimus see Itaalias- maal, kus renessanss algas kõige varem ning õilmitses kõige eredamalt. Võitlus ühiskonna arengut takistava tardunud kirikuideoloogia võimutsemise vastu algas ennekõike linnade, kaubanduse ja käsitöö arengu mõjul. Küllalt tähtsat osa mängisid selles arengukäigus ka suured maadeavastused, mis tõestasid, et kõrgetasemeline kultuur eksisteerib ka väljaspool "kristlikku maailma" piire. Kunst, mis ülistas inimkeha ilu, jõudu ja täiuslikkust, kummutas paremini kui mistahes sõnaline jutt kiriku valelikud ja väljamõeldud väited inimese tühisusest. See kunst oli võimeline näitama inimest võrdsena jumalaga nin...
BAROKK Mõiste "barokk" tähistab kunsti ja muusikastiili 16. sajandi lõpust 18. sajandi keskpaigani. Sõna ise on pärit portugali keelest, kus barroco tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. 18. sajandi keskel sai see sõna hääbuva kunstistiili pilkenimeks, millega seostusid halvustavad hinnangud: ebaloomulik, kummaline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena, milles pole enam hinnangut, on ta kasutusele võetud 19. saj. lõpul, 20. saj. algusel. Ajaliselt võib muusikalist barokki piiritleda aastatega 1600-1750. Stiilimurrang 1600. aasta paiku oli võrdlemisi järsk, lühikese perioodi jooksul valmisid uuele ajastule aluse pannud teosed: 1597-1600 loodi esimesed ooperid, 1600 esimene oratoorium. Barokiajastu lõppu on muusikaloos hoopis raskem määratleda. Ajastu kaks viimast suurmeistrit-J.S.Bach ja G.F.Händel lõpetasid oma tegevuse 1750 aasta paiku. Nende stiil polnud tollele ajale aga enam sugugi...
Antonio Vivaldi (1678-1741) Veneetsia Markuse kiriku viiuldaja poeg Antonio Vivaldi sai nii muusikalise kui ka vaimuliku hariduse. 25-aastaselt pühitseti ta vaimulikuks ning oma punaste juuste tõttu sai ta endale hüüdnime ,,punane preester". Samal ajal alustas ta tööd vaeslastekodus Ospedale della Pieta, kus ta esialgu pidas preestri ametit, hiljem lisandusid ka viiuliõpetaja, orkestrijuhi ja muusikadirektori kohustused. Siin pani Vivaldi kokku tütarlastekoori, mille ta kasvatas Euroopa üheks säravaimaks kollektiiviks. Arvatakse, et ta suri 63. aastasena bronhiaalastmasse. Peaaegu 200 aastat oli Vivaldi nimi ja looming tundmatu. Alles 20. sajandil hakati tema mahukat loomingupagasit taasavastama. Vivaldi loomingu tuumiku moodustavad soolokontserdid, neist pooled viiulile, lisaks teistele keelpillidele ja puhkpillidele. Ligi sada kontserti on säilinud 24 solistile orkestriga. Kokku kirjutas...
RENESSANSS Renessansskunsti areng Itaalias jagatakse kolme perioodi: 1) Vararenessanss - XV sajand 2) Kõrgrenessanss - XVI sajandi esimene pool (1500 - 1530) 3) Hilisrenessanss, mida vaadeldakse iseseisva vooluna. Avaldus eeskätt aastatel 1520 - 1600. Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Vararenessansi ajal oli kultuuri- ja kunstielu keskuseks Firenze (tänu kultuurihuvilisele Medicite suguvõsale), 16. sajandiks kandus keskus aga paavstide asupaika Rooma; suurt osa mängis siis ka Veneetsia. Renessansiajastul tekkis murrang usklike inimeste teadvuses. Seni jagamatult valitsenud katoliku kirik jäi oma kivinenud tõekspidamistega, dogmadega jalgu uutele tuultele. Mitmel pool Euroopa...
Kohv Koostaja: Kerten Palumets 10c klass Sissejuhatus Tänapäeval tarbitakse maailmas tohutul hulgal kohvi. Kohvi tarbimine maailmas kasvab iga päevaga. Peaaegu iga inimene alustab oma päeva tassi kohviga, see annab meile erksuse, mida hommikul on hädasti tarvis. Käibe poolest jääb kohvi alla ainult naftatööstusele. Kohvi ajalugu Esmakordselt avastati kohvi Ida-Aafrikas piirkonnas, mida me tänapäeval tunneme Etioopiana. Kindlalt hakati kohvi kultiveerima Jeemenis 15. sajandil, võibolla veelgi varem. Esimene vihje kohvi joomise kohta Ameerikas pärineb 1668. aastast. Veneetsia kaupmehed tõid kohvi Euroopasse 1615. Tähtsamaid aastaid kohvi ajaloost Aasta 1000: Araabia kaupmehed toovad kohvi oma kodumaale ja kasvatavad taime esimest korda istandustes. 1453: Kohvi esitlevad Konstantinoopolis Otomani türklased. Maailma esimene kohvipood Kiva Han avatakse seal 1475. 1607: Kapten John ...
William Shakespeare (1564-1616) Sündis kesk Inglismaal, Stratfordi linnakeses, Avoni jõe ääres. Hariduse sai kohalikus grammatikakoolis (õppis seal 3 aastat). On teada, et 1587 siirdus ta Londonisse ja ühines James Burbage trupiga, algul ilmselt suflööri ja lavastaja abina, hiljem dramaturgi ja näitlejana. 1599 liitus ka tema gloobuse teatriga, oli ka teatri aktsionäriks. 1612 lahkus ta Londonist tagasi Stratfordi , elas tagasitõmbunult ja pärimuse järgi suri oma sünnipäeval 23. Aprillil. Looming Luule. Säilinud on 157 sonetti. Enamik sonette on pühendatud kellelegi tumedajuukselisele iludusele, julmale südametemurdjale, kellesse oli armunud ka Shakespeare sõber. Ilmselt loobus Shakespeare teadlikult madonna kultusest. Ta ei varja oma armastatu väliseid ega moraalseid puudusi ent ometi ei suuda temast loobuda. Paljud sonetid on filosoofilised. Tihti ülistab ta sõpru ja üllameelsust. Sonettides leidub laus...
Rokokoo Tekkis Prantsusmaa õukonnas 18. Saj 20-ndatel aastatel ja kestis 50 aastat ning levis mõningal määral ka teistesse riikidesse. Oli eelkõige sisearhitektuuris, kus loobuti välisarhitektuuri elementide (sambad) kasutamisest kuna need tundusid raskepärased.Seinad kaeti peeglite ja pannoodega, mida ümbritsesid taimemotiividest raamid ja tihti olid need värvitud kuldseks. Kasutusele tulid orvand- sopilise kujuga keskus, mida ümbritsevad nikerdatud kaunistused. SKULPTUUR Skulptuurid on pehmed ümara vormiga ja mõõtutelt väikesed. Valmistamiseks kasutati portselani. Kujud olid värvilised. Kujutati skulptuuris putosi (paljas paks poiss) ja amoreti (tiibadega puto). Kujutati ka lambureid (lamburiteks rõivastatud aadlikud) MAALIKUNST Armastati heledaid pastellseid toone. Maalidel kujutati lembestseene, taustaks maaliti loodust koos võbeleva valgusega. ANTOINE WATTEAU (1684-1721) rahvuselt oli flaam,...
Christian Doppler Matti Aivar Lind Andre Viljamaa 10H Tallinna Lilleküla Gümnaasium VARAJANE ELU ·Austria, Salzburg (1803 a.) ·Viini Polütehniline ·Kiviraidurist isa Instituut (1822 1825 a.) ·Doppleril kehv tervis - isa ·Filosoofia, psühholoogia, alternatiiv - raamatupidaja matemaatika NOORUS ·Õpetamine (matem. ja füüs.) ·Professor Burg (4a.) ·Mehaanika, astronoomia ja ·Paralleelide teooria kõrgem matemaatika (1825-29) ·Ebaõnn tööle saamisega ·K. matemaatika abi-õppejõud ·Praha Tehnikum (1835) (V.Ü) KARJÄÄR ÕPPEJÕUNA ·Ebaõnnestunud kandideerimine Viini ja Praha Polütehnikumi (1936 1838 :: 2a - 4h nädalas) ·Geomeetria ja matemaatika asendusõppejõud (1838-41) ·Praha Polütehnikumi matemaatika õppejõud (al. 1841) SAAVUTUSED ·1842 a. avaldas karjääri tähtsaima töö ·Tänapäeval tuntud kui Doppleri efekt...
FUTURISM Mariliis ja Karoliina ÜLDISELT 1909. aastal Itaalias tekkinud kunsti ja kirjandusvool; Futurum tulevik; vanade kultuuritraditsioonide hülgamine; ülistatakse sõda, tehnikat ja dünaamikat; Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. FUTURISM KUJUTAVAS KUNSTIS Liikumisillusioon; lammutati nähtav maailm kubistide eeskujul geomeetrilisteks kildudeks; loodi lõikuvate pindade ja joontega dünaamiline kompositsioon; kujutati ühel pildil oleva sama objekti mitut järgnevat asendit; Lenduri vaatepunkt; Eredad värvid. KUNSTNIKUD Giacomo Balla; Umberto Boccioni; Carlo Carrà; Primo Conti; Luigi Russolo; Antonio Sant'Elia; Gino Severini; Ljubov Popova. UMBERTO BOCCIONI 19. oktoober 1882 – 17. august 1916; Itaalia maalikunstnik ja skulptor; Suri noorelt; liikumist (dünaamikat), kiirust ja tehnoloogiat; õppis Roomas koolis Scuola Libera del Nudo; ...
Concerto grosso Marianne Lainemäe Kairit Siilak Kohtla-Järve 2014 Tähendus Concerto grosso (itaalia keeles „suur kontsert“) on esimene orkestrižanr. Concertino- väiksem pillide grupp Ripieno- suurem koosseis See koosneb kolmest osast: kiire, aeglane ja kiire Barokkorkester Barokkorkester kasvas välja barokktriost Oli tänapäevasest sümfooniaorkestrist oluliselt väiksem Tavaliselt neljahäälne (kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioolade rühm ja basso continuo, mida mängiti vastavalt vajadusele mitme pilliga, nt. tšello, kontrabass, fagott) Põhirühma moodustas keelpillide perekond: viiulid, vioolad, tšellod, kontrabassid. Sageli kuulusid orkestrisse viola d’amore ja viola da gamba. Puupuhkpillidest eelistati flööte, oboesid ja fagotte. Vaskpuhkpillidest mängis trompet harilikult koos timpanitega. ...
ROMAANI ARHITEKTUUR TAUST: 9. Saj lõpul laguneb Frangi riik. Kujunevad uued riigid: Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia Võimuvõitlus paavstide ja keisrite vahel Paavst toetas Itaalias linnade sõltumatuse püüdeid (veneetsia, genova, pisa) 10-12 saj kahe jõu tasakaal (keisrid, paavstid). Periood rikastas kultuuri, kirik ühendas rahvaid. ARHITEKTUUR: 10-12 saj arhitektuuris palju ühiseid jooni. Kujuneb stiilinimetus- romaanistiil Sakraalarhitektuur: (kirikud, kloostrid) 11 saj suureneb järsult kiviehitiste püstitamine. Seotud rännakutega pühadesse paikadesse (Peetruse haud Roomas, Santiago de Compostella Hispaanias) Rännakute tee äärtele ehitati kirikuid ja kloostreid 2 saj jooksul ehitati Euroopas üle 100 kiriku 1. Peamine kirikutüüp basiilika- eeskujuks karolingide aja basiilika, mõjutused Rooma, Bütsantsi ja Islami arhitektuurist ...
Milline roll oli linnal kõrgkeskajal. Kõrgkeskajal(11.saj-14.saj lõpp) suurenesid juba olemasolevad linnad ja tekkis uusi. Linna asukoha valikut tingisid varasemad asulad ja linnad, sadamapaigad,põllumajanduslikud piirkonnad, mis rahvast toitsid, kaubateede sõlmpunktid, jõgedesuudmed, jõgede sillad ja koolmekohad.Linnade areng tegi lõpu naturaalmajandusele ja majandus muutus kapitalistlikumaks. Kõrgkeskajal arenes kaubandus, mille tõttu kasvas elankkond eelkõige linnas. Suurimad linnad tekkisid tähtsate kaubateede sõlmpunktidesse. Tähtsad kaubalinnad olid Veneetsia ja Genua. Linnastatuimad piirkonnad olid Põhja-Itaalia(Lombardia ja Toscana maakond) ja Madalmaad(Holland ja Belgia). Kaubandus nõudis metallraha kasutamist ning oli vaja inimesi kes teevad vahet müntidel ja nende väärtustel. Samuti oli vaja laevu varustada, kuid üks kaupmees ei suutnud suurt laeva varustada, siis tehti kaubaretki koos. Hiljem spe...
Liis Kingisepp Renessanssi tunnused Renessanss (Prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17.sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansikultuuril on üks kindel tunnus - eneseteadvus. Renessansiajal levis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja täiesti erineväsjamöödunust. Kiriklik õpetus taevase elu õndsusest kaotab oma aktuaalsuse ja inimene õpib ise oma elu kindlustama. Suure õhinaga õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. Samas aga ei tahetud antiikaega korrata, vaid luua midagi veelgi paremat. Vararenessanssi maalikunst 15. sajandil jätkus freskomaali õitseng. Masaccio (1410-1428) püüdis maalida elavaid inimesi. Ta kujutab Aadamat ja Eevat erinevatel tasapindadel, mis tekitab ruumilisuse tunde. Maa...
...........Ühisgümnaasium Referaat Barokk muusika Koostas: ............. Õpetaja:............... 2011 Sisukord Sissejuhatus barokkmuusikasse Renessansiga lõppes üks ajastu (keskaeg) ja ennustas järgmise ajastu sündi, mis sai nimetuseks uusaeg. Nii nagu varakristlik muusika juhatas sisse keskaja muusika, nii juhatas uusaja sisse barokkmuusika. Uusaja muusika oli mitmeti keskaja muusika vastand. Sõna "barocco" on pärit portugali keelest ja tähendab ebakorrapärast lopergust pärli. 18. sajandil sai sõnast "barokk" pilkesõna, mis väljendas mitmeid hinnanguid/omadusi: kummaline, liialdav, ebaloomulik, väärnähtus jms. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana, nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Jätkus vaimuliku koorimuus...
OOPERI KUJUNEMINE 17. SAJANDI ITAALIAS SISUKORD Ooper (itaalia sõnast opera 'teos') on muusikaline lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes. Mõnikord nimetatakse ooperiks ka ooperiteatrit ehk ooperimaja. Ooperi esitamisel kasutatakse teatri vahendeid, sealhulgas lavakujundust, kostüüme ja näitlemist. Laulu saadab instrumentaalmuusika, mille koosseis ulatub kammeransamblist sümfoonia- orkestrini. Traditsioonilises ooperis kasutatakse kaht laulmisviisi: retsitatiivi ja aariaid. retsitatiivi kasutatakse tavaliselt dialoogides ja süzee arendamisel. Aariate laulmise ajal süzee sageli peatub ning lauljad keskenduvad ühele teemale, laules täie häälega. Lühemaid vahepalasid retsitatiivide vahel või lõpul nimetatakse arioosodeks. Laulul on alati instrumentaalsaade (2). 1. OOPERI KUJUNEMINE Ooper hakkas kujunema 17. Sajandi Itaalias. Uutest zanridest, mis on seotud 1600. aasta paiku sündinud soololaulu stiiliga, on ooper kõige ...
Keskaja Kaubandus Linnade kujunedes Euroopas naturaalmajandus taandus ning üha enam hakkas edenema kaubandus. Käsitöölised müüsid linnades oma tooteid. Ümbruskonna talupojad tulid aga linna turule, et müüa põllumajandussaadusi ja osta vajalikke tarbeesemeid. Kaubandussidemed tekkisid ka kaugemate piirkondadega. Kaubitsemine andis suurt tulu ja nii võis kiiresti rikastuda, kuid samal ajal oli see tegevus ka ohtlik - teedel varistsesid röövlid, merel ähvardasid kaubalaevu piraadid ja tormid. Seega võisid paljud kaupmehed jääda ilma nii varandusest kui ka elust. Kaupmees pidi olema julge ja ettevõtlik. Kaubandus Vahemerel Lääne-Euroopale oli kõige tähtsamaks kauplemine Idamaadega. Kaubatee sinna kulges mööda Vahemerd. Araabiamaadest tulid täislastis laevad Itaaliasse, sealt edasi viidi kaup mööda maismaad üöe Alpide Lääne- Euroopasse. Erilise õitsengu saavutasid tänu Vahemerel peetavale kaubavahendusele...
Karavell-keskajal ookeani sõiduks sobiv laevatüüp. Orjakaubandus-neegerorjade müümine Ameerikale. Koloonia-väljaspool emamaad paiknev asundus. Konkistadoor-Hispaania ja Portugali seiklejad ja rikkuste otsijad. Uus maailm-Ameerika esialgne nimetus. Eldoraado-kullamaa. Asteegid-Kesk-Ameerika põliselanikud. Indiaanlane-Ameerika põliselanik. Orjakaubanduse kolmnurk-Ameerikas,Aafrikas ja Euroopas inimeste ja kaupade vedu. Piprakott-rikkad inimesed kes ostis kokku palju vürtse. Henrique Meresõitja-portugali prints kes rahastas mereretki mööda Aafrika ida rannikut. Cristoph Columbus-1492 sügisel jõudis ta Ameerikasse, aga ise arvas et Indiasse. Vasco da Gama-avastas meretee Indiasse ümber Hea lootuse neeme kaudu aastal 1498. Hervan Cortes-Hispaania aadlik vallutas asteekide riigi 1519 ja avastas Kesk-Ameerika. Francisco Pizarro-konkistadoor 1532 vallutas inkade riigi. Amerigo Vepucci-sai aru et tegu on uue maailmajao ja mandriga ja pani sellel...
Konrad Wilhelm Mägi 1.november 1878 15. august 1925 Lapsepõlv Sündis Tartumaal, Hellenurma mõisa abivalitseja perekonnas viienda lapsena Harrastas innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala Õppekäik 18881889 Uderna ministeeriumikool 1890 Tartu Pelbergi algkool 1891 Tartu linnakool 18991902 Tartu Saksa Käsitööliste Selts, joonistuskursused; keskendus Amandus Adamsoni õpilasena puunikerdusele ja modelleerimisele 19031905 Peterburi parun A. Stieglitzi kunsttööstuskool, vabakuulaja 19051906 Jakob Goldblatti ateljee 1906 Helsingi, Soome Kunstiühingu kool 1907 Pariis, Filippo Colarossi vabaakadeemia ja Académie de la Grande Chaumière'i, joonistamine Pärast õpinguid 19081910 Norras. Esimene personaalnäitus ...
Keskaja linn Linnade tekke eelduseks oli käsitööliste kihi teke, mis elavdas kaubandust. Linna keskpunktis olid turuplats, kirik ja raekoda. 13. saj oli suurimaks linnaks Pariis umbes 100 000 elanikuga. (Tallinn 6000 ja Tartu 4500) Kõige rohkem olid linnad siiski alla 1000 elanikuga. Keskaegne linn koosnes kitsaste tänavate, läbikäikude ja siseõuede võrgustikust, mis võis tunduda labürindina. Majade uhkemad pooled olid tänava poole. Armastati eredaid värve, eriti punast ja kuldset. Enamasti oli keskaegsel linnal kaks olulist tunnust-linnamüür ja linnaõigus, mis pidid tagama linna püsimise ja võime määrata ise oma käekäiku. Eeslinnad jäid ajajooksul müürist väljapoole. Osa linnasid allusid senjöörile, kelle maal nad asusid. Tekkisid iseseisvusvõitlused, mille käigus senjööri võimu alt vabaneti. Veneetsia, Genova, Firenze ja Bologna liitsid ümberkaudsed maa-alad oma valdustega ja muutusid linnvabariikideks, mida juhtisid valitavad nõukogu...
Ristisõjad · Paavstivõimu tõusuga kasvas usuline vaimustus Ajend: · Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile tulla appi moslemite vastu võitlema Põhjendused: · tekkis soov vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas moslemite käest · taheti allutada idakirik, kuna paavstil polnud seal võimu I ristisõda (1096- 1099) · kuulutas välja paavst Urbanus II · osalesid prantsuse ja saksa talupojad, feodaalid, moslemid ning seldzukid · Jeruusalemma vallutati ning tapeti tuhandeid inimesi · rajati Jeruusalemma kuningriik ning ka teisi ristisõdijate riike II ristisõda (1147- 1149) · kuulutas välja paavst Eugenius III, juhtisid ka Pr. kuningas Lous VII ja Saksa kuningaas Conrad III · osalesid seldzukid, prantsuse ja saksa väed · ristisõdijate läbikukkumine ja suur võit moslemite jaoks · 1187.a vallutab Egiptuse valitseja Saladin Jeruusalemma tagasi, mis põhjustab I...
Meister oli erialalt ajaloolane, ta töötas muuseumis, kuid pärast loteriivõitu pühendus täielikult oma kutsumusele loomingule. Eesmärgiks oli Pontius Pilatusest romaani kirjutamine. Heas lootuses andis ta endast parima, et saavutada midagi suurt ja määravat. Jesua ettekuulutuses, et kunagi saabub aeg, mil pole enam võimu ning valitsevad tõde ja õiglus, olid tegelikult peidus Meistri lootused, et ka tema kodumaal toimuvad muutused, mille tulemuseks oleks inimväärne elu. Kui Jesua soovis rääkida ainult tõtt ja ainult tõtt, kuid selle eest tuli tal maksta eluga, siis Meister sooritas loomingulise kangelasteo: kirjutas romaani Pontius Pilatusest. Ent tema jõud ning sisemine kindlus murti ja ta ei suutnud seista kunstitõe eest. Ta murdus, kui tema romaani maha tehti, ning sattus hullumajja. Sisemise kindluse saab ta tagasi, ning suudab oma raamatu lõpetada alles Wolandi pakutud viimses rahupaigas. Tsitaat: "Kuula hääletust," ütles Margarit...
Suured maadeavastused Kuni keskaja lõpuni oli Eurooplaste ettekujutus maailmast üpris piiratud. Lisaks Euroopale teati põhja-Aafrika rannikut ja Lähis-Ida rannikut. Venemaast olid üpris hägused ettekujutused. 13. Sajandil oli Veneetsia kaupmees Marco Polo käinud Hiinas. Sellest kirjutati isegi raamat, aga see oli üpris fantaasiarikas. Maadeavastuste põhjuseid oli mitu: 1) Lähis-Idast tulid kõige kallimad kaubad. 2) Kaugelt tulnud kaubad olid väga kallid, sest vahendajaid oli palju. 3) Hakkasid levima jutud, et kusagil kaugel on suured rikkused. Retked tegid võimalikuks järgmised asjaolud: 1) Võeti kasutusele paremad laevad. 2) Hakati kasutama ka kompassi. 3) Tekkisid esimesed algelised maakaardid. Esimestena alustasid retkedega 15. Sajandil portugallased. Nad sõitsid piki Aafrika rannikut lootes, et see ei ulatuks kaugele ning siis nad tahtsis sõita ida suunas. Aafrika oli suur j...
Kultuur kahe maailmasõja vahelisel perioodil. (19181940) 9. Klass Kultuuri rahastati riigieelarvest ja Kultuurkapitali vahendusel Talurahvakultuurist kasvas moodne euroopalik kõrgkultuur 1925. aastast hakkas kehtima vähemusrahvuste kultuurautonoomia Haridus · 6-klassiline koolikohustus · Tugev alus kutseharidusele · Uued eestikeelsed õpikud · Suur tähelepanu eestikeelsel kõrgharidusel · Koolid: Kõrgem Kunstikool Pallas, Eesti Vabariigi Tartu Ülikool · Kõrgem Kunstikool Pallas Teadus Tartu Ülikool (rajati 1632. a) Tallina Tehnika Ülikool Eesti Teaduste Akadeemia(asutati 1938.a) Tuntud inimesed: Ernst Öpik(astronoom), Ludvig Puusepp(neurokirurg) Muusika Koorilaulud, kammermuusika, soololaulud. Evald Aav "Vikerlased". Artur Kapp "Hiiob", "Metsateel". Cyrillus Kreek "Reekviem", "Meil aiaäärne tänavas" Kirjasõna 1923- Ajakiri "Looming". 1937-Eesti esimene entsüklopeedia. Anton Han...
Asend • Itaalia on saapakujuline riik Lõuna- Euroopas • Ta asub Apenniini poolsaarel • Itaalia asub Vahemere ääres, rannajoone pikkus on 7600 km • Naaberriigid on Prantsusmaa, Šveits, Austria, Sloveenia • Itaalia territooriumil asuvad iseseisvad riigid San Marino ja Vatikan Pinnamood • Valdav osa Itaaliast on mägine (Alpid, Dolomiidid, Apenniinid) • Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond (tuntud vulkaanid Etna ja Vesuuv) • Sageli toimuvad maavärinad • Lõunas on sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved- Garda, Como ja Lago Maggiore järved Kliima • Kliimat iseloomustavad külmad Alpi talved ja vihmased suved • Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 ja 19 kraadi (C) vahel • Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus • Vahemereline kliima • Põhja pool on mägine ja külm, lõuna pool kivine, kuum ja kuiv • Sademeid keskmiselt 500-1000 mm aastas ...
KOHVIPUU Kohvi päritolu ● Kohv on pärit piirkonnast, kus asub Etioopia. Selle järelduseni jõuti arheoloogiliste väljakaevamiste põhjal, mis tõestavad, et kohvitaim on selles piirkonnas kasvanud sama kaua kui seal on olnud inimasustus. ● Jutud kohvi kohta jõudsid Euroopasse 17. sajandil. Esimesena hakkasid kohviga kauplema Veneetsia kaupmehed. Nad hakkasid laevadega toorkohvi Mocha sadamast Euroopasse toimetama. Itaaliast levis kohv mujale Euroopasse: kõigepealt Marseilles’isse, Amsterdami ja Londonisse. Araabia kohvipuu ● Coffea arabica on kõige laiemalt kultiveeritav liik ● Kasvab Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Ida- Aafrikas ja kõige rohkem Indias, kus toodetakse 75% kogu maailma kohvist ● Kasvab 6-10 meetri kõrguse põõsakujulise puuna ● lehed on igihaljad, lainelised, 8-20 cm pikad ja 3-7 cm laiad. Ühes õiekimbus on 4-18 valget jasm...
2. Sept. Alates 15. Sajandist toimusid Euroopas ja Itaalias suured muutused kaubanduse arengus. Majanduslik edu ja iseseisvus. Veneetsia vahenduskaubandus läänest itta ja idast läände. Linnakodanluse eneseteadvus tõuseb. Firenzes pandi alus pangandusele. Itaalias iseseisvusid linnad linnriigid. Linnadel oli oma sõjavägi. Vastandati ennast antiikajale. Renessanss saab oma nime-tähendab itaalia keeles taassündi. 15. saj hakati Euroopas huvi tundma kunsti vastu. Bütsantsist põgenenud haritlased tõid endaga kaasa antiikkunsti. Humanism uus maailmavaade, uus ellusuhtumine, suurim väärtus inimese juures on isiksuse vaba areng. Tähtis ei ole päritolu vaid isiksuse omadused tarkus, julgus, ilu. Ideaaliks ei olnud enam munk jne. vaid inimene. Üksikisik ühiskonnaliige, aga saab iseseisvalt areneda. Inimest hakati hindama selle järgi, et ta saavutab edu vahendeid valimata. Ideaaliks tõusis Taavet, sest ta võitis Koljatit. Teda kujuta...
Itaalia Asukoht: (Anna-Margarita Nukk) Itaalia on vabariik, mille pindala on 301 245 km2. Riigi rahvaarv seisuga 2008 aastal on 59,8 miljonit inimest. Itaalia pealinn on Rooma (rahvaarv 3,8 miljonit). Teised suuremad linnad on Milano, Napoli, Torino, Genova, Palermo, Firenze ning Veneetsia. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina (riik või selle osa, mida ümbritseb täielikult teise riigi territoorium) asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Loodus: (Anna-Margarita Nukk) Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus ...
BAROKIAJASTU MUUSIKA Sel perioodil oli Euroopa poliitiline elu rahutu. Kirikusfääris toimusid ususõjad katoliiklaste ja protestantide vahel (pärast Lutheri kirikureformi). Loodi Jesuiitide ordu, mis tegutses vastureformatsiooni ja inkvisitsiooni huvides. Prantsusmaal valitses äärmuseni priiskav absoluutne monarhia(Louis XIV 1661 1715), õukonna elulaad nõudis palju raha. Kolooniatest saadav rikkus voolas Euroopasse, et rahuldada kõrgklassi üha aplamaks muutuvaid ambitsioone. Toimusid monarhiavastased kodanlikud revolutsioonid Inglismaal ja Madalmaades. Ühiskond kääris. Barokk-kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Portugalikeelne sõna barocco tähendab lopergust pärlit (midagi kummalist, tavatut). Vastandina renessansi harmoonialisusele iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt ku...
Diego Velazquez 1599-1660 Merilin Must 11c Täisnimega Diego Rodrique de Silva y Velazquez Hispaania kuulsaim kunstnik, kes viljeles peamiselt realismi Sündis 6. juunil 1599 Sevillas, mis oli tolle aja tähtsaim kunstikeskus Hispaanias Kunstnik suri 6.august 1660 Madriidis Elulugu Sündis perre esimese lapsena Vanemad õpetasid teda kartma Jumalat .Lisaks õpetasid ka filosoofiat ja keeli Juba varajases nooruses lõid välja tema kunstianded ja viidi esimese õpetaja, Francisco de Herra käe alla. Abiellus 1618. aastal oma õpetaja tütre Juana Pachecoga. Aastal 1623 asub Velazquez Madriidi, kus võidab peaministri Olivarese ja kuningas Felipe poolehoiu. Elulugu Järgmistel aastatel maalib kuninga ja ta lähedaste portreesid Otsustava tähtsusega tema kunstiarengule on tutvumine Veneetsia maalikunstiga, eriti Tintoretto loominguga Aastatel 1649-51 sooritab ta re...
Gildid ja vennaskonnad Gildid Kaitsesid oma liikmete huve Korraldasid nende seltsielu Pakkusid häda korral abi ja toetust Hoolitsesid leskede ja orbude eest Aitasid kaasa matuste korraldamisel Gildide tähtsus Gildide hulgast tähtsaim oli SUURGILD Selle gildi liikmete seast valiti raehärrasid Teiseks oli MUSTPEADE VENNASKOND Kui mustpea abiellus sai temast Suurgildi liige Käsitööliste gildi nimetatati VÄIKEGILDIKS Tallinnas Püha Kanuti Gild ja Püha Olavi Gild Teised väiksemad gildid heategevuseks Gildide traditsioonid Kaks nädalat kestvad jõulujoodud Sama ulatuslikud vastlajoodud Papagoilaskmine Maikrahvipidu Käsitöö Liivimaa linnade elusoon oli transiitkaubandus Siia jõudis palju kvaliteetseid importkaupu Transpordiga seotud erialade rohkus suuremates linnades Käsitööharusi...
1. Renessanss 14. - 15. saj. väldanud periood Euroopa kultuuriloos (vaimne ja kultuuriline murrang Lääne-Euroopas 14. 15. saj.) 2. Humanism Inimese ja inimlikkuse vaartustamine, mis sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas. 3. Renessanssi keskused a. Itaalia Firenze, 16. saj. Rooma ja suurt osa mängis ka Veneetsia. 4. Renessanss võttis eeskuju antiigist. 5. Mille poole püüdlesid renessanssi aja maalikunstnikud? a. Kunstist sai arulemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. 6. Mida ja kuidas nad püüdsid edasi anda? Itaalia kõrgrenessanss? a. Püütakse edasi anda õhkava luule(poeesia) tunnetust. 7. Mida võtsid antiikajast üle skulptorid? a. Kujud anti edasi tõetruult, hakati jälle kujutama rõivastamata keha. 8. Mis on palatso? Kirjelda seda. a. Paleed, kolmekordsed, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse sise...
Barokiajastu Heliloojad Rebekka Vainov 10b Claudio Monteverdi 15. mai 1567 Cremona - 29. november 1643 Venezia Ta oli Itaalia helilooja, laulja ja gambamängija. 1582. aastal avaldas ta oma esimesed muusikateosed, milleks olid mõned vaimulikud motetid ja madrigalid. Oma eluajal oli ta õukonnas laulja, viiuldaja – Pärast seda kirikus dirigent ja preester Ta maeti Frari kirikusse. Antonio Vivaldi 4. märts 1678 Veneetsia – 28. juuli 1741 Viin. Ta oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. Tema kuulsaim teos kannab koondnime: “ Neli aastaaega” -"Le quattro stagioni“. Tema helikeel oli isikupärane. Tema muusikale on omased sünkopeeritud rütmid, sekventsid, kordusnoodid pärast oktavihüppeid. Vivaldi muusika on energiline ja rõõmus, aeglastes osades laulva meloodiaga. Suur osa tema loomi...
Barokk Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris aastatel 1600-1750. See termin tähendab itaalia keeles rõõmsat tähendust. Barokk ongi pärit Itaaliast. Sellel ajastul valitses Prantsusmaal äärmiseni priiskav absoluutne monarhia, õukonna elulaad nõudis palju raha. Toimusid monarhiavastased kodanlikud revolutsioonid, ühiskond kääris. Barokk:kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Selle aja muusikat ja kunsti iseloomustabki dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. Muusika oli õukonnakesksem, tekkis kontsertstiil. Vastupidiselt renessansiajastu muusikale oli see mõeldud pingsaks kuulamiseks. Tekkis professionaalsete muusikute klass. Tekkis instrumentaalmuusika. Pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid 2 meloodiapilli ning basso continuo, mis kujutas endasid katkematut bassihäält. Viiul muutus tähtsaks ansambli-ja soolopilliks. Veel võeti kasutusele ha...
1. Nimeta mälestiste liigid. Mälestiste liigid on arheoloogiamälestis, arhitektuurimälestis, kunstimälestis, tehnikamälestis, ajaloomälestis. 2. Mis on konserveerimine, restaureerimine, renoveerimine ja rekonstrueerimine? Konserveerimine vananemise peatamine või aeglustamine. Pinda ega vormi ei muudeta, kui see ei ole vajalik säilitamise eesmärgil. Restaureerimine taastatakse algne välimus. Renoveerimine kohandamine tänapäeva vajadustest lähtuvalt. Rekonstrueerimine ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. 3. Millised eelnevalt loetletud tegevused ei ole sobilikud mälestiste juures? Renoveerimine ja rekonstrueerimine 4. Nimeta Vitruviuse kolm arhitektuuri tugisammast. Firmitas ehk tugevus Utilitas ehk funktsionaalsus Venustas ehk ilu 5. Keda peetakse ...
Keiser Hadrianuse ajal ehitati Paneton- kõigi jumalate tempel, tänapäeva ainuke antiikaja terviklikult säilinud tempel, ümmargune, pole aknaid, suur kuppel, selle tipus on 9 m ava, seinad 6 m paksud, 609 muudeti kristlikuks kirikuks, tänapäev maetakse itaalia suurmehi. Colosseum- 80pKr, amfiteater, 4 korrust, ovaalne, katust ei olnud, keskel areen, kus võitlesid gladiaatorid, areen kaetud Liivaga, ja sai muuta basseiniks, 80 sissepääsu, 50 000 pealtvaatajat Väejuhtide auk püstitati võidu e triumfikaari (Constantinuse triumfikaar) ja sambaid keiser Traianuse sammas selle ümber keerdub reljeefne riba keisri võitude kujutistega, 200 m pikk, 23 keerdu, sammas 39 m Caracalla termid- kõige uhkemad termid ehk saunad, 3. Saj Katakomb- rooma linna alune labürint, siit on pärit varakristlik kunst, 300 a jooksul maeti sinna laipu Basiilika- esimene kirik, kus kristlased käisid, koosnes löövidest(3-5), pikad koridorid, lame lagi, sisenetakse lään...
Antonio Vivaldi 1678-1741 Vivaldi on itaalia helilooja, kes arendas välja soolokontserdi ning rajas programmilise (helimaalingulise) orkestrimuusika. Ta oli omapärane isiksus, kelle eluloost pole eriti palju teada. Vivaldi muusika suur austaja ja uurija oli J. S. Bach. Lapsepõlv Vivaldi sündis 4. märtsil Veneetsias Püha Markuse kiriku viiuldaja peres. Poiss oli sündides haiglane ning vanemad kartsid, et ta ei jää ellu. Samal päeval olevat olnud Veneetsias maavärin, mis kõiki kohutas. Hirmunud ema tõotas, et kui kõik hästi lõpeb, peab tema pojast preester saama. Nii pandigi 15-aastane Antonio kirikukooli. Viiulimängu õppimine oma isa juhendamisel oli nii edukas, et noormees võis üsna pea asendada isa kirikuorkestris. Tööaastad Vivaldile ei meeldinud preestriamet - see ei sobinud kokku tema rahutu loomuse ja muusikaharrastustega. Sagedased hingamisteede haig...
TÖÖLEHT NIMI Maarja Kumm KLASS Kümnes klass GOOTI KUNST 1. Kus kohas sündis gooti kunst? Prantsusmaal. 2. Millal ja kuidas sai gooti kunst endale nime? Renessanssiajastul.Germaanlaste hõimu gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi pistmist ei olnud. 3. Mida tähendab sõna gooti kunst? Esialgu pidi tähendama barbaarset ja metskut aga meie ajal peetakse seda milleksi kauniks ja imetlusväärseks. 4. Mis mõjutas gooti kunsti? Uued linnad ja inimeste liikuvam eluviis. 5. Kuidas jaguneb ajaliselt gooti kunst? Jgatakse tavaliselt kolme perioodi : Varagootika 12.sajandi teine pool,kõrggootika 13. ja 14 sajand, hilisgootika 15.sajand ja 16.sajand. 6. Mis on gooti kunsti kiriku tunnused? Kirkud ei ole ...
Viini kongress I Euroopa ümberkorraldamise põhimõtted TV 83. Miks oli vaja kokku kutsuda Viini kongress? · Määrata kindlaks sõdade järgsed riikide piirid · Tasandada Euroopa riikide vahelisi vastuolusid, et vältida tulevikus sõdu. · Taastada Prantsuse revolutsiooni eelne kord, nii Prantsusmaal kui ka mujal Euroopas restauratsioon Millistest põhimõtetest lähtuti Viini kongressil Euroopa nö. korrastamisel? Selgita. 1) restauratsiooni põhimõttest vana korra taastamine 2) legitiimsuse e. seaduslikkuse põhimõttest peeti seaduslikuks dünastiate pretensioone 3) solidaarsuse põhimõttest kohustuti kooskõlastatult tegutsema igasuguse revolutsioonilise ja liberaalse liikumise vastu. 4) tasakaalu põhimõttest seati sihiks tagada suurriikidevaheline tasakaal II Tasakaalu põhimõtte ellurakendamine Viini kongressil jagati ümber mitmeid valdusi. Näiteks: 1) Venemaa sai suurema osa Poolast, Soome ...
Barokkajastu-17saj-18.saj esimene pool. Sel perioodil oli euroopas poliitiline elu rahutu. Prantsusmaal valitses äärmuseni priiskav absoluutne monarhia(louis XIV-1661-1715) õukonna elu nõudsi palju raha.Toimusid monarhiavastased kodanlikud revolutsioonid Inglismaal ja Madalmaades.barocco tähendab kummalist,tavatut. Barokiajastut iseloom. Dynaamilisus,rahutus, liialdused. Selle musast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend.Puudus sisemine areng.Kodumaaks oli itaalia.Barokiajastu musa oli senisest õukonnakesksem.Tekkis kontsertstiil.kujunes välja proffesionaalsete muusikute klass.esile kerkis instrumentaalmusa.viiulist sai ansambli ja soolopill. Viiulimeistrid:amatid,antonio stradivari.võeti kasutusele haamerklaver. Pilliansambliks sai barokktrio.basso continuo-katkematu bassihääl.tähtsaad meloodiapillid olid viiul,oboe ja plokkflööt.Vokaalmusas kasvas teksti osatähtsus.musa mutus rõhutatult helistikukeskseks(tonaalseks). OOPER-eelkäijad...
Küsimused (Barokk) 1. Seleta mõistet ,,Renessanss" Tähistatakse kultuuriloos antiikkultuuri ideaalide taassündi ning seda mõistet hakati esmalt kasutama seoses Itaalia 14.-16. saj. kultuuriga. 2. Mida tähendab ars nova? - Muusikastiil Prantsusmaal 1320-1380. (oli töös 1. Real) 3. Kirjelda ars nova koolkonda, nimeta silmapaistvaim helilooja. 3- ja 4-häälsed motetid, need mitme ühel ajal kõlava tekstiga teosed esindasid oma aja kõige keerukamat kompositsioonitehnikat, mida iseloomustab matemaatiliselt korrastatud rütm. Guillaume de Machaut (1300-1377). ( oli töös 1. Real) 4. Kirjelda Madalmaade koolkonda Häälte sarnasus ja pehme kooskõla, ühised meloodiakujundid. (oli töös 2. Real) 5. Nimeta 15.-16. Sajandi olulisemad muusikazanrid ja iseloomusta neid lühidalt. Sansoon-pr keelne ilmalik polüfooniline laul, Frottola-lihtsas vormis salmilaul, millel on tihti ka refrään, Villanella-laul, mis m...
ITAALIA Merilin Talimaa Aravete Keskkool 10.klass Rahvuslik liikumine 1820. aastate revolutsioonide mahasurumise järel pääses Itaalias võimule poliitiline reaktsioon Itaallaste suureks probleemiks oli riiklik killustatus ja võõrvõim Enamik Itaalia väikeriike oli Austria võimu all Iseseisev oli Piemonte ehk Sardiinia kuningriik 22-miljonilisest elanikkonnast elas umbes 80% maal Talupojad olid vabad, kuid ilma maata Esimesena asutati puuvillavabrikud 1848. aasta revolutsioon 12. jaanuaril 1848. aastal algas rahva ülestõus Sitsiilia pealinnas Palermos Moodustati ajutine valitsus ja võeti vastu konstitutsioon Kõikides riikides kehtestati konstitutsioonid Otsustati vabaneda Napoli kuninga võimu alt Kuningas Ferdinand II saatis ülestõusu mahasurumiseks Palermo vastu 5000-mehelise armee Revolutsioon puhkes Napolis ja mitmes väikeriigis...
Teemade kategooria: inimene · Universumis on üks punkt, mille parandamise vajaduses võid kindel olla -- sina ise. ("Aforismide raudvara", 2007) · Väheste võimetega inimeste juures on tagasihoidlikkus ausus, andekate juures aga silmakirjalikkus. · Meis endis peituv õnne põhjus on suurem olukordadest johtuvast. · Kui me poleks endast nõnda meeletult huvitatud, oleks elu nii ebahuvitav, et keegi ei suudaks seda taluda. · Kuigi ümbrus on sama, elab igaüks meist erinevas maailmas. · Haigus on looduse ravivahend, mis tuleb appi organismi häirete korral. · Tavalised inimesed on huvitatud ainult ajaviitmisest, need aga, kel on mingil määral annet, on huvitatud aja kasutamisest. · Iga haritud inimene võib vähemalt ühe romaani kirjutada -- romaani iseenesest. ("Ma armastasin saks...
Elulugu William Turner sündis 23. juunil 1775. aastal Londonis ning suri Chelseas 19. detsember 1851 W. Turneri teoseid võs näha alates 1796. aasatast 1804. aastal avas Turner galerii oma maalide eksponeerimiseks 27- aastaselt oli ta Kunstiakadeemia akadeemik ja paar aastat hiljem, 1808. aastal valiti Turner sealseks professoriks 1848. aastal kolis Turner valenime all Chelseasse ja veetis seal oma viimased kolm eluaastat Maalikunst Põhiliselt ajalooteemalised fantastilised ja mugandatud maastikumaalid 1819. aasta osutus pöördeliseks kunstniku loomingus: üha rohkem mängis ta valguse kujutamisega ja heledate toonide, eelkõige kollase, kasutamisega, ka ehitiste piirjooned muutusid märgatavalt hajusamaks Üha vähem huvitus ta esemete detailsest ja realistlikust kujutamisest, vaid keskendus valgusele ja värvidele ...
Barokk: (1600-1750) KLASSITSISM: (1750-1800) Üldiseloomustus: Barokkstiil on pärit Üldiseloomustus: Oli kunstisuund, mis poliitiliselt killustatud Ülem-Itaaliast, võttis eeskuju antiikkultuurist, otsides valitsevaks said duur- ja moll-helilaad, väljenduses ja vormis lihtsust, tuli juurde veel monoodia. Muusika tasakaalukust ja harmoonilisust. sidumine tekstiga oluline. Barokki nim. 1720-1760 võib pidada üleminekuajaks, Veel generaalbassi ajastuks. Veel isel. tekkisid uued muusikavormid ja zanrid. Seda ajastust kotsert ja kontserdistiil. Domineerib homofoobiline faktuur ja polüfoonia säilitas oma koha. Muusikaelus toimusid põhjalikud muutused. Muusikazanrid: Barokkmuusika oli rikas Muusikazanrid: Klassitsimi ajal muusikazanride poolest. ...
Suured maadeavastused ja nende tagajärjed Ave Altvälja 10 e klass Suured maadeavastused tõid suurt kasu eelkõige eurooplastele, kelle maailmapilt avardus ja kes said endale juurde uued kaubanduskeskused (Lissabon, Amsterdam). Levisid uued põllukultuurid nagu kartul, tomat, mais, kakao jm. Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele, mis omakorda tõi kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu. Suurte maadeavastuste põhjused : · Idakaubanduse kriis: 15. saj. jooksul kadusid traditsioonilised kaubateed · Euroopa kaubandusbilanss Idamaadega oli negatiivne · Üksluine toit tingis vajaduse vürtside järele Keskaja lõpul hakati Euroopas tundma üha enam vajadust väärismetallide järele, aga kuna kulla ja hõbedavajaduste rahuldamiseks ei olnud Euroopas enam võimalusi, tuli hakata seda ot...
1 KESKAEGSED LINNAD · Linnade tekkimine: NB! Lääne-Rooma riigi langus viis vanaaja linnade kadumisele Lääne- Euroopas: linnade pidev rüüstamine suure rahvasterände käigus käsitöö ja kaubanduse allakäik (samas oli see linnade peamine sissetulekuallikas) naturaalmajandus ei soodustanud linnade teket · Eeldused linnade taastekkeks kujunesid 11.sajandist seoses põllumajanduse arenguga, mis soodustas käsitöö eraldumist põlluharimisest. · Varased linnad olid käsitööliste asulad, seepärast tekkisid need kohtadesse, kus oli võimalik oma toodangut edukamalt turustada või pakkusid suuremat turvalisust: kaubateede ristumiskohtadesse traditsiooniliste laadaplatside juurde kirikuelu keskustesse (N: kloostrite juurde) linnuste lähedusse · Kuni 11.saj. tekkisid linnad Itaalias ja Prantsusmaal enamasti Rooma aegsetele linnaasemetele. · Alates 13.saj. rajasid uusi linnu ka maaisandad (feodaalid) ...
Neljas ristisõda Pärast Kolmanda ristisõja läbikukkumist huvi uue moslemitevastase ristisõja vastu vaibus. Neljas ristisõda oli viimane suur ristisõda, mida otseselt juhtis paavst. Hiljem pidid paavstid loovutama suure osa võimust SaksaRooma riigi keisrile ja teistele ilmalikele valitsejatele. Hilisemaid ristisõdasid juhtisid konkreetsed monarhid. Juba Neljaski ristisõda libises kiiresti paavsti kontrolli alt välja. Neljas ristisõda oli viimane suur ristisõda, mida otseselt juhtis paavst. Hiljem pidid paavstid loovutama suure osa võimust SaksaRooma riigi keisrile ja teistele ilmalikele valitsejatele. Hilisemaid ristisõdasid juhtisid konkreetsed monarhid. Juba Neljaski ristisõda libises kiiresti paavsti kontrolli alt välja. 1201 aastaks oli ristisõdijate vägi Veneetsiasse kogunenud, kuigi vägesid oli palju vähem kui eeldatud (10 000). Veneetslased, kelle juht oli eakas ja võibolla pime doodz Enrico...
Ühiskonna mõtestamine KONSERVATISM Joseph de Maistre: · Konservatismi eestkõneleja · Väitis, et üksikisiku mõistus on mäss ühiskonna mõistuse vastu, viies inimese revolutsiooni teele · Oli veendunud, et inimesi aitab õigel teel hoida usk, mis ongi konservatiivse maailmavaate üheks nurgakiviks Edmund Bruke: · Inglise-iiri filosoof · Andis konservatismi ideede süsteemse esituse · ,,Vastukajad Prantsuse revolutsioonile" (1790) · Bruke'i jaoks oli ühiskond tervik, mis on kujunenud inimpõlvedepikkuse arengu jooksul Konservatiivse maailma põhitõed · Oli mõeldamatu saavutada ümberkorralduste püsivust üksikute väljapaistvate ühiskonnaliikmete jõulise tegevusega · Ühiskonna poliitiline ja majanduslik ülesehitus kujuneb ja areneb aegamööda ja seda tulemuslikumalt, mida vähem on revolutsioonilisi vapustusi · Konservatism ei poolda naistele...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
