"Marco Polo" 1. Nick McCarty "Marco Polo". Poiss, kes rändas keskaja maailmas. Raamat trükiti esimest korda 2006.aastal Washingtonis. Sellel samal aastal tõlgiti see raamat ka eesti keelde. 2. Raamatu tegevused toimuvad Marco Polo elu jooksul. Marco Polo sündis 1254. aastal. Suri 70 aasta vanuselt, 1324. aastal. Sünnikohaks oli Polol Veneetsia 3. M.P. oli 13. sajandil väga kuulus, selle tõttu et eurooplased huvitusid maadest, mis asusid idapool Euroopat. M.P. oli esimene eurooplane kes väga täpselt kirjeldas idasolevat. Ta tegevused toimusid põhiliselt Ida-Hiina (Tsingis-khaani) alal. Pilt 1: Marco Polo tegevused toimusid põhiliselt Tsingis-khaani alal. 4. Põhiliseks eesmärgiks oli kauplemine, aga ka usu ja teadmiste levitamine. Marco sooviks oli saata oma kodumaale uusi teadmisi kaugete maade elu ja elanike kohta. Oluliseks teeks oli Siiditee, mille kaudu läks Polo Euroopas...
14. 16. sajand renessanss Virge Joamets 13. sajand keskaja tipp Kristlik kirik on veel väga ühtne Gootika Rüütlilaulu õitseng NotreDame'i koolkonna organum (Perotinus), uued zanrid kirikumuusikas, eriti motett = kirikumuusika kõige moodsam muusika. Modaalrütmika. Uued, uusajale omased jooned hakkavad Euroopa arenenumate maade elus ja kunstiloomingus tekkima 14. sajandist. Esmalt Itaalias ja Prantsusmaal. 14. 16. sajand renessanss renaissance, rinascita taassünd. Antiiksete väärtuste taassünd. Eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust keskajast vaheajast, mis eraldab antiiki kaasajast. Feodaalkorra ja naturaalmajanduse lagunemine, kapitalistliku korra, tööstuse (manufaktuurid), kaubanduse ja panganduse arenemine. Uued majandusvormid tekkisid linnades, nende kandjateks olid linlased. Itaalias, kus ka keskajal p...
Referaat teemal: Püha Markuse katedraal Koostaja: Kersti Jurtom 2010 Venezia ehk Veneetsia on veepeale ehitatud linn Itaalia põhjaosas. Algselt oli linnas 118 saart nüüd on neist alles jäänud vaid 18. Veneetsia rajati algselt pelgupaigana keset laguune 813. aastal ja siis juba püsiva asukohana. Sealsed ehitised on väga värvilised ja rikkalike dekoratsioonidega. Tänapäeval on see linn paljude kirikute, paleede ja muuseumitega ülemaailmne turismimagnet. Üheks kauneimaks ja populaarseimaks kultuuripärliks nii vaimselt kui ka materjaalselt on Veneetsias Püha Markuse katedraal. Püha Markus ise on Markuse evangeelium autor. Ta hukati 67. aastal Aleksandrias, suri märtrina. Arvatakse, et ta oli Aleksandria kiriku rajaja ja selle esimene piiskop. Tema evangeelium koosneb neljast osast ja ainult 16 peatükist, mis on kirjutatud kreeka keeles. See jutustab Jumala e...
IV ristisõda mis õnnestus, mis ebaõnnestus? Ristisõdade ajaks loetakse ajajärku 1096-1270. Ristisõjad kasvasid välja katoliku kiriku ,,püha sõja" doktriinist ning paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Kindlasti lootis paavst ka katoliku usu mõjuala veelgi laiendada. Põhipõhjus oli ikkagi see, et Püha Maa olid vallutanud türklased. Seni oli see ala olnud araablaste käes, kes ei takistanud kristlaste külaskäike Jeruusalemma. Türklased aga seda ei lubanud ja see ajendaski ristisõdu alustama. Lisaks olid Itaalia rikkad kaubalinnad Veneetsia ja Genova, kelle kolooniad olid piki Väike-Aasia ja Palestiina rannikut, oma valduste pärast tõsiselt mures.( türklaste oht!) Paavst Urbanus II kutsus Euroopa ristisõdadesse, et vabastada Kristuse haud. Esimene ristisõda aastatel 1096-1099 läks õnneks ja ligi sajaks aastaks asutati Jeruusalemma kuningriik. Türklased - seldzukid said hiljem linn...
Tsentraalehitis- ümmarguse, hulknurkse või kreeka risti kujulise põhiplaaniga ehitis, nt: paljud Bütsantsi kirikud Fresko- seinamaaliliik ja -tehnika Tahvelmaal- on teisaldatavale alusele (lõuendile, paberile, puittahvlile) maalitud teos. Stafaaz- Väikselt kujutatud, teisejärgulised inimesed või loomad maastikumaalis. Rustika- jämedalt tahutud kividest laotud müüritis. Renessanss- oli Itaaliast (Firenzest) alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Järgnes keskajale. Tunnused: eneseteadvus, väärtustati kreeka ja rooma kultuuri (kunst, kirjandus, filosoofia). Humanism- on inimese ja inimlikkuse väärtustamine, mis sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas. Oli veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Tähtsad olid isiklikud omadused: tarkus, ilu, julgus. Uusplatoni...
Kokkuvõte Kõrgekontsalise saapa kujuline Itaalia ulatub Lõuna-Euroopas kaugele Vahemerre. Tal on ühine piir Prantsusmaa, Sveitsi, Austria ja Sloveeniaga. Maa ida- ja lääne- ranniku vahel kõrguvad Apenniinid, mis jaotavad Itaalia pikkupidi kaheks. Lumistest Alpidest maa keskosani ulatuv Põhja-Itaalia on haljendav ja viljakas. See hõlmab nii Po jõe laias ja tasases orus paiknevad põllumajandusmaad kui ka suured tööstuslinnad Torino ja Milano. Põhjaosa tehased toodavad autosid, riiet, rõivaid ja elektrikaupa. Need tooted on aidanud Itaalial saada üheks Euroopa jõukamaks riigiks. Lõuna-Itaalia on hoopis testsugune- kuiv ja kaljune. Seal tegeletakse vähem põllumajanduse ja tööstusega ning inimesed on vaesemad. Sitsiila ja Sardiinia, kaks suurimat Vahemere saart, kuuluvad Itaaliale. Pealinn Rooma paikneb riigi keskosas. See on Itaalia demokraatliku valitsuse ja ka katoliku kiriku peakorteri Vatikani asupaik. Itaalia talunikud kasvatavad ...
7. Itaalia skulptuur 15. Sajandil 1. Renessansi skulptuur saab alguse 1401. aastal korraldatud uuelaadsest üritusest võistlusest, mille käigus selgitati välja parim kunstnik, kes valmistaks Firenze toomkiriku ees seisva väikese ristimiskiriku (baptisteeriumi) põhjapoolse pronksukse. Selleks kunstnikuks osutus noor kullassepp LORENZO GHIBERTI (1378-1455). 2. See järgneva paariküme aasta jooksul valmistatud 28 kullatud pronksist reljeefiga Firenze toomkiriku baptisteeriumi põhjapoolne pronksuks ongi üks tema peateoseid. Sellel uksel on kujutatud Vanas Testamendis kirjeldatud sündmusi. 4. Reljeefe ümbritseb gootipärane ehisraam kuid inimesed on kujutatud realistlikumalt kui gootikas. Firenzelased olid sellest nii vaimustatud, et tellisid temalt ka teine kahe poolega uks. 4. See oli 10 suure reljeefiga sama hoone idapoolne kullatud pronksuks (2. Paradiisi värav), reljeefide raamid on nelinurksed ning kasutatud on tsentraalperspektiivi. Re...
Antonio Vivaldi (1678-1741) sünnikoht- Veneetsia. Isa töötab habemeajajana, viiuldajana sai töökoha San Marco kapellis, annab pojale oskuseid edasi, põhjalikumalt õpib poeg maestro Legrenzi käe all. Antonio asub õppima vaimulikku seminari, et siduda tulevik kirikuga- vaimuliku elukutse oli sugulaste arvates austusväärne. Andekas viiuliga, tänu heale mänguoskusele määratakse 1704 tuntud Veneetsia kooli Ospedale della Pieta õpetajaks. Kool oli mõeldud orbudele, kodututele ja vaestele, õpilased olid jagatud oskuste kaupa rühmadesse, Vivaldi sai kõrge muusikalise tasemega õpilased. Õpetaja ametis avaneb ta tegelik talent. Tutvustas ennast ka helilooja ning võimeka ja nõudliku dirigendina. Asutab koolis orkestri, mis saab tuntuks ka välismaal, peagi saab ta muusikalisi tellimusi üle Eur. Põhitöökohaks oli klooster, kus oli abtiks, päeval oli vaimulik, õhtul muusik. Läks tülli kirikuga, sest mungarüü all oli rõõmus inimene. Tüli süveneb. Kuts...
Kevin Kuhi 10.b klass Barokkooper Ooperi idee sündis Firenzes vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. Selles ringis osales ka luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor. Nimetatud haritlaste ringi põhiideeks oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse draama emotsionaalse mõju suurendamiseks. Seega nimetatigi esimesi oopereid muusikaliseks draamaks Esimene ooper "Daphne" etendati 1597.a. Firenzes. 1600.a. kanti Firenzes ette teine ooper "Eurydike". Need olid retsitatiivooperid. Ooperizanri sünd 16/17.sajandi vahetusel mõjutas oluliselt 17. saj. muusikat. Ooper muusikazanrina oli küll täiesti uus, kuid tal on olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid: vanakreeka tragöödia, mill...
William Shakespeare (23. aprill (traditsiooniline kuupev) 1564 3. mai (23. aprill Juliuse kalendri jrgi) 1616) oli inglise luuletaja ja nitekirjanik. Ta on ingliskeelse kirjanduse suurkuju. 18-aastaselt abiellus ta endast umbes seitse aastat vanema Anne Hathawayga. Sndisid ttar Susanna (ristiti 26. mail 1583) ning kaksikud: ttar Judith ja poeg Hamnet (ristiti 2. veebruaril 1585). Hamnet suri varakult, aastal 1596. Vib arvata, et kirjanik ise lootis kuulsaks saada pigem sonettide kaudu. Oma kogumikus avaldas ta 154 sonetti, millest esimesed 126 on phendatud kenale noorele meessoost sbrale ning jrgmised (vlja arvatud kaks kige viimast) naisele, keda ta ise nimetab Dark Ladyks ('Tmmu Daam'). Shakespeare armastab enda tahtest hoolimata just seda naist. Sonettide phiteemaks on arutlemine selle le, kuidas ajaga kik laguneb, kuid ilu on siiski surematu. Shakespeare kirjutas kokku rohkem kui 30 nidendit, mida saab jagada kolme liiki: komdi...
Guillaume de Machaut(1300-1377) ars nova ajastu silmapaistvam helilooja, kirjutas esimese tervikliku missatsükli. Phelippe de Vitry tragdaat ,,Ars nova" aastal 1324 Francesco Landino Trecento suurkuju, pime muusik, pole ühtegi vaimulikku teost(s.h. motetti) kirjutanud. Jacopo da Bologna varase trecento tähtsam helilooja Guillaume Dufay(1400-1474) 1. Madalmaade stiili põlvkond; heakõlalise kompositsiooni peamine rajaja; zanrid: missad, motett, hümnid, laulud, vaimlik/ilmalik muusika Johannes Ockeghem(1410-1497) 2. põlvkond; muusika vabas tehnikas, oli ka laulja ja õpetaja; zanrid: missa, reekviem, motett, ilmalik laul Josquin Desprez(1450-1521) 3. põlvkond; ,,muusikute vürst"; selge vorm, isikupärane, emotsionaalne, tähtis on tekst; zanrid: missa, motett, ilmalik laul, (leina)ood Adrian Willart 4. põlvkond; paneb aluse Veneetsia muusikakoolkonnale, pani aluse mitme kooli tehnikale; muusika maneerlik, peen, keeruline(musi...
CLAUDIO MONTEVERDI 1567-1643 Ta on esimene neist väljapaistvaist muusikuist, kellega on seotud ooperikunsti areng. Tutvunud muusikalise draama esimeste näidetega, oskas Monteverdi hinnata neid suuri võimalusi, mida pakkusid Firenze camerata liikmete katsetused. Nende üritust jätkates astus ta aga kohe paraja sammu kaugemale. Ta alustas Cremonas, kus sai koolituse Madalmaade koolkonna vaimus. Juba 15-aastaselt avaldas ta Veneetsias oma esimese motetikogumiku ning aasta hiljem ilmus temalt kogumik vaimulikke madrigale. 1589.aastal alustas Monteverdi karjääri Mantovas, hertsog Gonzaga õukonnakapellis, mis oli selle aja parimaid. Algul oli ta seal vioolamängija ja laulja, hiljem kapellmeister. 1613.aastal valiti ta Veneetsia Markuse kiriku kapellmeistriks- oma aja ihaldatumasse muusikuametisse, mida ta pidas surmani. 1607.aastal valmis tal 5-vaatuseline ooper "Orpheus". Selle tel...
Jacopo Tintoretto (15181594) Pärisnimega Jacopo Robusti Koostas:Kadi Vildersen Elulugu Itaalia maalikunstnik. Sündis Veneetsias ja oli kõige vanim laps peres. Juba lapsepõlves näitas Jacopo oma andekaid maale,mis inspireerisid isa nii väga,et viis poisi Tiziani juurde õppima. Seal saiJacopo olla vaid kümme päeva, kui Tizian ta koju saatis,põhjuseks oli kadedus. Oli aastaid tavaline õpipoiss. Ta aitas paljusid teisi kunstnike ja sai tänu sellele komisjonitasusid. Tintoretoga oli väga meeldiv koos töötada. Maalis palju seinamaale. Oli arvatavasti üks viimaseid renessanssi ajastu maalikunstnikke. Pärast "Paradiidi" maalimist ta puhkas mitu aastat. 1550.aastal abiellus ta Faustina de Vesrcoviga. Neli sündis viis tütart ja kaks poega. Jacopo lemmikuks kujunes tütar Marietta,kellest ta maalis palju portree pilte. 1592.aastal sai temast Mercanti kooli liige. Kaks nädalat enne surma kannatas ta tugevate p...
OOPER Ooper on muusikaline lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tegevus lauldes. Ooperis kasutatakse lavakujundust ja kostüüme ning teatrivahendeid. Ooperis näideldakse. Laulu saadab instrumentaalmuusika, mille koosseis võib ulatuda sümfooniaorkestrini. Oooperis kasutatakse kaht laulmisviisi: retsitatiivi ja aariaid. Retsitatiivi kasutatakse tavaliselt dialoogides ning süzee arendamisel. Aariate laulmise ajal süzee tavaliselt peatub ning lauljad keskenduvad ühele teemale, laules täie häälega. Lühemaid vahepalasid retsitatiivide vahel või lõpul nimetatakse arioosodeks.Laulul on alati instrumentaalsaade. Ajalugu: Esimeseks ooperiks peetakse Itaalia heliloo Jacobo Peri ja ja libretisti Ottavio Ruccini Daphnet" mille nad kirjutasid aastatel 1594 1597 mis kanti ette 1597 aastal. Esimene säilinud ooper on samade autorite "Eurydike", mis kanti ette 1600. aastal. Ooper sündis muusikalise draamana ...
KUNSTIAJALUGU R O M AAN I S T I I L J A G O O T I K A ROMAANI STIIL 10.-12.saj CULNY KLOOSTER Prantsusmaa 910. aastal Romaani stiil MARIA LAACHI KIRIK Saksamaa Romaani stiil 1093-1156 ehitati (63 aastat) POITIERS´ JUMALAEMA KIRIK Prantsusmaal Romaani stiil 10. sajand avati PISA TOOMKIRIK Itaalia 1063-12.sajand ehitati Romaani stiil PÜHA MARKUSE KATEDRAAL (SAN MARCO) Veneetsia, Itaalia 1063-1092 ehitati Romaani stiil BORGUNDI KIRIK Norra Romaani stiil 12. sajand avati DURHAMI KATEDRAAL Inglismaa Romaani stiil 1018 avati VIIMSE KOHTUPÄEVA RELJEEF Prantsusmaa Romaani stiil GERO RIST Saksamaa 187 cm 965-970.a Puit Rist on originaal, kuid detailid risti taga lisati 1683 Barokki ajal Romaani stiil HILDESHEIMI PRONKSUKSED Saksamaa 1020 Romaani stiil BAJEUX´ VAIP Prantsusmaa 70m Depicts the events leading up to the Norman conquest of England conce...
Barokk kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Muusikat iseloomustavad dünaamilisus, rahutus, liialdused ja teatraalsus. Emotsionaalne mõjutusvahend- ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna. Kontsertstiil - muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. Vastandina renessansiajastu muusikale (kirikumuusika oli jumalateenistuse funktsionaalne osa, seltskonnamuusika mõeldud koos mängimiseks või tantsimiseks) oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks. Instrumentaalmuusika- muusika., mida esitavad muusikainstrumendid. Cremona koolkonna viiulimeistrid- Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari. Barokktrio- viiul, vioola, tsello(basspill). Barokkorkester- kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioolade rühm ja basso continuo, mida mängiti vastavalt vajadusele mitme pilliga, nt. Tsello, kontrabass, fagott jm. Homofoonia- mitmehäälsuse ala...
2. Renessanss (14.-16. Saj) 2.1. Ajastu ja helikeele üldiseloomustus, võrdlus keskaja muus.ga Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muus. hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuus. stiili, vaimulikul muus.l kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuus. vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja-Itaalia) ning humanitslik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline nooditrükitehnika, mille arendas välja Veneetsia trükkal Petrucci 15 ja 16 saj. vahetusel. Kuna muus.line renessanss on seotud peamiselt Mad.maadega, räägitakse sageli ka Mad.maade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. saj s...
Antonio Canova (1. November 1757 13. Oktoober 1822) oli klassitsismiajastu silmapaistvaim skulptor. Varased eluaastad Antonio Canova sündis Veneetsia Vabariigis Possagno külas, Asolo mägede jalamil. 3 aastasena jäi ta ilma oma mõlemast vanemast, tema isa suri ning ema abiellus uue mehega. Kuid seda kaotust kompenseerisid tema isapoolsed vanavanemad, kes kandsid tema eest hoolt. Sellele vastutasuks sai ka vanaema hiljem kogeda oma pojapoja lahkust, kes võttis ta hiljem oma koju elama Roomas. Antonio isa ja vanaisa olid mõlemad kiviraidurid või väiksemad kujurid, räägitakse, et nende perekond oli mitmeid põlvkondi varustanud Possagno kogukonda selle elukutsega inimestega. Niipea kui Canovo käsi suutis pliiatsit hoida, tutvustas vanaisa Pasino talle joonistamise kunsti. Vanaisal oli teadmisi nii joonistamise kui arhitektuuri kohta. Canova varased aastad möödusid õpingute seltsis. Ta ise kaldus skulptuuri kunsti poole ning vanaisa töök...
10. klassi töö baroki kohta- kordamiseks 1. A. Vivaldi elu, looming, tähtsamad teosed. - Oli soolokontserdi peamine kujundaja ja kuulsaim looja. -Veneetslane. Elas 1678-1741. -Veneetsia Markuse kiriku viiuldaja poeg. Isa oli viiuldaja, õpetas noote ja viiulit. -1926 taasavastati Vivaldi teosed. -kirjutanud teoseid ka trompetile, flöödile, mandoliinile. Ooper "Kevad" -Muusiku-, vaimulikuharidus. Vaeslastekodus viiuliõpetaja, orkestrijuht ja muusikadirektor. -Rajas õpilastest kuulsaima orkestri euroopas. - "Aastaajad" 2. J. S, Bach elu, looming, tähtsamad teosed -Elas 1685-1750
ESITLUS - ITAALIA Majandus · Riik ostab elektrit Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Naftat ja gaasi põhiliselt Venemaalt ja LähisIdast · Loodusvarade poolest vaene ning enamus ressursse imporditakse. · SKT arvutuste poolest on Itaalia majanduse poolest suuruselt 7mes maailmas, Euroopas neljas. · Tööstust esineb rohkem põhjaosas, põllumajandust lõunas. · Enamik vajalikust toormaterjalist tööstusharudes on imporditud. · Suureks ekspordiks on mootorsõidukid (Fiat Group, Aprilia, Ducati), keemiatööstus, naftakeemiasaadused, elekter, kodutehnika. · Suurt rolli mängib turism. Üle 43 miljoni inimese aastas, kuulsaim vaatamisväärsus Veneetsia. KAUBANDUS · Peamised kaubanduspartnerid Saksamaa, Prantsusmaa, USA, Suurbritannia, Holland ja Belgia. · Import ületab ekspordi tänu energia ja loodusr...
Miks võib maadeavastusi lugeda keskaja lõpuks? Keskaja lõpul muutus Euroopas üha suuremaks vajadus väärismetallide järele. Esiteks kulutasid Euroopa riigid tohutuid summasid kestvatel sõjapidamistel. Teiseks tarbis ülikkond üha rohkem idamaiseid kaupu, eriti vürtse, siidi ja lõhnaaineid, mille eest tasuti rahaga, sest Euroopa kaupade valjavedu ei suutnud sissevedu tarvilikul maaral katta. Kulla ja hõbedavajaduse rahuldamiseks ei olnud Euroopas tol ajal aga enam võimalusi ning see sundis eriti mereriikide valitsejaid pöörama pilgud Euroopast kaugemale. Olemasolevad vähesed tõesed ja rohked legenditaolised teated India, IndoHiina, Indoneesia, Hiina ja Aafrika rikkuste kohta õhutasid meresõitjaid otsima neisse maadesse "Indiatesse", nagu neid kokku nimetati võimalikult lühemaid ja turvalisemaid mereteid. Siin mängis oma osa Vahemere suurte kaubalinnade Genova ja Veneetsia rivaalitsemine. Eriti pakiliseks muutus ...
Antonio Vivaldi (1678-1741) Antonio Lucio Vivaldi oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. Veneetsia Markuse kiriku viiuldaja pojana sai ta nii muusiku- kui ka vaimulikuhariduse ja juba noorelt ka vaimulikupühitsuse (punakate juuste tõttu oli ta hüüdnimeks il prete rosso punane preester). Tema preestriteenistus algas 1703. aastal Veneetsia vaeslastekodus Ospedale della pietá, ent kroonilise haiguse tõttu vabastati ta missapidamisest ja Vivaldi pühendus muusikale. Ospedale della pietá oli tütarlaste kloosterkool, mis oli rajatud orbude ja väljaspool abielu sündinud laste jaoks. Vivaldi oli seal vaheaegadega kuni elu lõpuni viiuliõpetajaks, orkestrijuhiks ja muusikadirektoriks ning rajas oma õpilastest Euroopa ühe säravaima orkestri. Vivaldi kuulsus ulatus üle Euroopa: kuigi tema reisidest pole palju teada, oli ta seotud paavsti, Pran...
Retsensioon Käisin neljapäeval, 28. oktoobril Viini Kunstiajaloomuuseumis vaatamas Hans von Aacheni maalinäitust. Näitus on avatud alates 19. oktoobrist 2010 kuni 9. jaanuarini 2011. aastal. Ekspositsioonil on esindatud 16 kuulsat autori maali. Antud näitus on esimene, kus keskendutakse vaid Aacheni teostele. Näitus valmis Aacheni, Praha ja Viini kunstimuuuseumite koostööna. Hans von Aachen töötas oma eluajal õukonna kunstnikuna mitmetes erinevates Euroopa kultuurikeskustes nagu Veneetsia, Rooma, Firenze, München, Praha. Tema loomingus peegeldus just nende õukondade aadlike rafineeritud kunstimaitse. Oma töödes on ta ühendanud Hollandi realismi, Veneetsia värviküllasuse, Firenze peenetundelisuse ja Rooma inimeste ülistamise. Esimene maal, mida ma nägin, jättis mulle veidra mulje nimelt seal oli kujutatud maas lamavaid purjakil mehi ning nende kohal taevast all sadavaid monstrume; im...
Ristisõjad Ristisõdade põhjus ja eellugu Väga tähtis: · 1095.a kutsus Clermont´i kirikukogu paavst kokku usuvennad, et muhameedlased Pühalt Maalt välja ajada. · 1095. a asusid kujunes lihtrahva ristiretk Püha Maa poole, peamiselt tuhanded prantsuse ja saksa talupojad liikusid piki Reini ja Doonau konstantinoopoli poole, rüüstades linnu ja tappes juute. · Peamine ristisõja põhjus oli vabastada Jeruusalemmas asuv püha haud ja ühtlasi haarata endale uusi maid ja privileege. Tähtis: · Paavstid lootsid ristisõjaga endale kahekordset kasu teenida ning juhtida kristliku maailma tänu millele hakkasid nad kasutama ristisõja ideed kasutama ka feodaaltsivilisatsiooni siseselt. Oluline: · Itaalia kaubalinnad tahtsid järjest enam kontrollida Vahemere kaubandust. Vähe oluline: · Paavstid kinnitasid ristisõdijatele mitmeid privileege, et nad astuksid Kr...
Ooperi ja balleti sünd ning areng 17. sajandil Triin Kont Ooperi eelkäijad Vanakreeka tragöödia Keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid Renessansiaegsed õukonnaetendused ja madrigalikomöödiad Ooperi sünd Ooperi idee sündis Firenzes 16. saj lõpus. Põhiidee oli kasutada muusikat draamaetenduse mõju suurendamiseks Esimesi oopereid nimetati muusikalisteks draamadeks Tähtsaim pidi olema lugu ja muusika oli vaid üks seda lugu kandvatest kaunitest kunstidest Esimesed ooperid Esimene ooper oli Jacopo Peri "Daphne"(1597), kuid see pole säilinud Säilinud on J. Peri teine ooper "Eurydike"(1600) 1600 aastal etendus esimene ooper ka roomas Oopereid esitati retsiteerides, mida saatis peamiselt paljude harmooniapillidega basso continuo rühm Avamäng lõi meeleolu ja häälestas kuulajaid http://www.youtube.com/watch?v=yxBT1pfVAKQ Claudio Monteverdi (1567-1643) Sündis Ita...
Barokk 1637 Veneetsia, Esimene ooperiteater maailmas Mis on ooper? Lavateos, kus tegevustik antakse edasi lauldes. Sünteeskunst, sest seal esine lavakujundus, butafooria. Igal ooperil (lavateosel) on libretto ja libretist Libretto- kirjanduslik, tekstiline materjal Libretist see, kes kirjutab librettot · Primadonna - naispeategelane · Primo nono meespeategelane Ooperis on samuti duetid, tertsetid, kvintetid ... Vaatuste vahel kasutati intermeediumit (näitlejad) ja internetsot (orkester) Numbriooper koosnes muusikaliselt terviklikest numbritest. Oooperi eelkäijad on kindlasti : antiiktragöödia, liturgiline draama ja müsteerium Napoli koolkond, esindaja Alessandro Scarlatti (1600 1625), jagunes 1. Operia seeria, tõsine 2. Opera buffa, koomiline Opera buffas kasutati bel canto stiili, tõlkes ilus stiil. Esimest korda tulevad ka kastraatlauljad(kõige rikkama...
Linnaühiskond 1. Linnaelu areng a) Linnade tekke ja arengu tähtsus kõrgkeskajal: lõppes naturaalmajanduse arengujärk alguse sai tänaseni kestev kapitalistlik majandusviis muutus ühiskonna üldilme senises agraarses Lääne-Euroopas said linnad käsitöö- ja kaubanduskeskusteks kujunes üleeuroopaline tootmis- ja kaubandusvõrgustik b) Linna asukoha määras soodus kauplemiskoht: jõesuue, sild või sadam kaubateede sõlmpunkt viljakas põllumajanduspiirkond, et talupojad linlasi toidaks c) Kõrgkeskaegse Euroopa suurlinnad: Vahemere-äärsed Rooma ja Marseilles püsisid arvestatavate linnakeskustena juba antiikajast Veneetsia kujunes linnaks varakeskajal Pariis tekkis Seine´i jõe arenenud põllumajanduspiirkonda suuremate linnade elanikkond küündis saja tuhandeni enamuses jäi elanikkond aga alla 1...
Renessansi tekkepõhjused Maadeavastused muutsid maailma inimestele avaramaks ja kummutasid keskaegseid arusaamu. Poliitilised muudatused. Maadeavastused käivitasid koloniseerimise võidujooksu ja sõjad kolooniate pärast. Usutunnistuse muutumine, reformatsioon, vastureformatsioon. Muutused kultuuris, teaduses, kunstis. Trükitehnika avastamine (Johann Gutenberg). Ilmaliku muusika sünd. Levis lugemis- ja kirjaoskus. Ladina keele kõrval tulevad kasutusele paljud teised keeled. Itaalia renessansi keskused, nende tekkepõhjused 15 sajandil puudus ühtne Itaalia riik, territoorium oli jagunenud riigikesteks. Riik oli jagunenud ilmaliku (keisrid) ja kirikliku (paavst) võimu vahel. Põhja-Itaalia rikkaimad linnad olid Veneetsia ja Genova, mis vahendasid Euroopa ja Ida vahelist kaubandust. Kaugkaubandus viis uuelaadse panganduse väljakujunemiseni (Firenze). P-Itaalia rikkamate linnriikide linnakultuur erines ülejäänud Euroopa linnadest. Linnade kuns...
RENESANSS 14.SAJ II POOL - 16.SAJ LÕPP Tekkisid eeldused uue poliitilise, vaimse ja kultuurilise olukorra tekkeks Euroopas (14.saj) Kirikus olid rasked ajad: SUUR SKISMA (1378 - 1417) e suur kirikulõhe (rooma- katoliku kiriku ja kreeka katoliku/õigeusu kiriku lõplik lahknemine) oli toimunud juba keskajal 1054. aastal. - Korraga valitses 2 paavsti: Roomas ja Avignonis Prantsusmaal - Kirik lakkas olemast inimeste maailmapildi kesktelg Poliitilise pildi muutus: - Inglismaa ja Prantsusmaa vaheline SAJA-AASTANE SÕDA - Tegi lõpu rüütlikultuurile - Prantsusmaa lakkas olemast keskne positsioon Euroopas Põhja-Itaaliast kujunes eeskujuks VARAKAPITALISTLIK ÜHISKOND: - Tekkis humanistlik ühiskond e väärtushinnangute andmisel hakati lähtuma inimestest Suur katk 1349 Filosoofia/kirjandus toetusid antiikkultuuri pärandile. Maadeavastuste/teaduste kiire arengu tõttu hakkas muutuma inimese maailmapilt. TRÜKIKUNSTI ...
Renessanss Tizian-maarja taevaminek- inimesed kolmel kihil, keskmisel maarja väikeste lastega, asub pilvedel 1. Tizian-maarja taevaminek- inimesed kolmel kihil, keskmisel maarja väikeste lastega, 2. Verrocchio-taavet- pronkskuju, õbluke ja poisike [pronksi karva läikega] 3. Verrocchio- puto väike ingel 4.Donatello-taavet õbluke poisike, pikkade juustega ja hoiab mõõka (gattamelata ratsa monument 1. Michelangelo taavet- marmorist 2. Michelangelo - pieta grupp, Pieat hoiab süles oma surnud poega 3. Michelangelo - sixtuse kabeli lagi ja idasein freskod piibli teemadel 4. El Greco-krahv orgazi haudapanek- Sünge ja paljude tegelastega, kõige ees 2 kuldses rüüs meest ja surnu 5. El greco - püha martin ja kerjus- Mees, valgel hobusel, veab pool alasti kerjust 6. Leonardo Da Vinci -Püha õhtusöömaaeg 7. L.Da Vinci - Mona Lisa 8. Raffael- Ateena kool- inimesed on trepil, taamal suur aken, millest paistab helesinine ...
RENESSANSS 15.saj Itaaliast said alguse suured muudatused kunstialal. Muudatuste eeldused olid majanduslikku ja ühiskondlikku laadi. Sai alguse usk inimese mõistusesse ja võimetesse , usk jumalasse nõrgenes. Eeskujuks võeti antiikkunst. Antiikkunsti jäljendamise pärast hakati 15.- 16.saj. kunsti nim . renessansiks. Itaalia renessanss Vararenessanss XV saj. : kultuuri kunstielu keskuseks oli Firenze. Kõrgrenessanss 1500-1530 Arhitektuur Muutus hoone ülesehitus ja kaunistus. Ehitati palju ilmalikke hooneid, suuremad saavutused siiski kirikutega. Eeskujuks Rooma ajast säilinud hooned. Taaskasutusel ehitusliku elemendina ümarkaar ja silindernõlv. Arhitektuuris oluline tasakaal horisontaalse ja vertikaalse liigenduse vahel. Vararenessansi rikaste elamuid nim PALAZZODEKS: esimene korrus pidi kandma ülemisi , see oli massilisem ja raskepärasem, kivid suured ja rasked. Järgmised korrused kergema ilmega. FILIPPO BRUNELLESCHI arhitekt ja skulp...
ARUTLE JA ANALÜÜSI lk 197 1. Analüüsige naturaalmajanduse taandumist kõrgkeskajal lähtuvalt järgmistest aspektidest: rahvastiku kasv, põllumajanduse areng, linnaühiskonna ja kaubanduse areng. - rahvastiku kasv rahvas hakkas rändama, mistõttu suhted naaberriikidega paranesid ning tänu elanikkonnale hakkasid ka linnade teke ja areng õitsema (elatustaseme tõus) - põllumajanduse areng saaki müüdi linnades (turuplatsidel), sest linnades polnud nende valmistamiseks oskustöölisi - linnaühiskonna ja kaubanduse areng kaubalis-rahalis suhete areng, linnad käsitöö- ja kaubandusekeskused, moodustades üleeuroopalise tootmis- ja kaubandusvõrgustiku 2. Arutlege teemal ,,Linn feodaalühiskonnas". Milline oli linna positsioon keskaegses seisuslikus ühiskonnakorralduses? Keskaegses seisuslikus ühiskonnakorralduses mängis linn olulist rolli kaubanduses, käsitöös ning mingil määral ka tootmises. Kuna maad, kuhu linnad rajati kuulusid feodaalühi...
RENESSANSS Üldiseloomustus Sõna ,,renessanss" tähendab itaalia keeles ,,taassündi". Renessanss on 15.-16. sajandil enamikus Lääne-Euroopa riikides toimunud vaimne ja kultuuriline murrang. Majanduslik alus sellele oli varakapitalistlike suhete kujunemine linnades. Renessansi ajastule on iseloomulik: · suurem ilmalikkus · humanism maailmavaade, mis peab inimest kõrgeimaks väärtuseks · avastused, leiutised (trükikunst; leiutised merenduses, sõjanduses, metallurgias) · rahvusriikide kujunemine · rahvustunde ärkamine · suured usulised liikumised (reformatsioon, vastureformatsioon) · antiikkultuurist ja kunstist eeskuju võtmine Renessansi ajalised piirid: Itaalias 14.-16. sajand, mujal 15.-16. sajand. Juhtiv maa on Itaalia (seal eristatakse: vararenessanss 14.-15. sajand, kõrgrenessanss 16. sajand) Renessanss-kunsti üldiseloomustus Antiikaja mõjud on kõige tugevamad arhi...
Renessanss: · Manufaktuuride teke, kaubanduse areng. · Hõbe ja kulda kooti kangasse mustriks. · Hakati losse ehitama, Itaalia esimesed palazzod. · Kõik pööratakse antiiki. · Inimese tähtsustamine. · Sünnikoht valdavalt Itaalia. · Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. · Muutus mood, määrati kes võis mida kanda. · Lauakombed. · Arenes loodusteadus, kunst, muusika, kirjandus. · Itaalias valitses Medici perekond. ( kunstitoetajad, õitseaeg) · Mitmekülgsed kunstnikud. · Ideaal on üksikisik, kes teostab ennast edukalt ja iseseisvalt. Vararenessanss: Arhitektuur: · Esimesed uued jooned sakraalarhitektuuris. · Taas hakatakse kasutama konstruktiivse elemendina silindervõlvi ja ümarkaart. · Iseloomustab dekoratiivsete vormide rikkus. · Kasutatakse palju poolsambaid ja pilastreid. · Seinapindu liigendatakse horisontaal...
WILLIAM TURNER 1775-1851 Inglise maalikunstnik ja graafi k Tuntud kui valguse maalija MAALIKUNST Ajalooteemalised fantastilised ja mugandatud maastikumaalid 1819 – valguse maalimine STIIL JA LOOMING Kasutas akvarell ja sügavtehnikat Hiljem õlimaal Mõjutajad: Claude Lorraini, hollandi meremaalid, Veneetsia koolkond Tänapäev impressionistide eelkäija KUULSAIMAD MAALID Võitlev Temeraire 1839 Trafalgari lahing 1808 KUULSAIMAD MAALID Odysseus ja Polyphemos 1829 Lumetorm 1842 KUULSAIMAD MAALID Vihm, aur ja kiirus Päikesetõus merekoletisega 1844 1845 AITÄH KUULAMAST
Miks renessanss hääbub? 1)Lutheri tegevus 2)ususõjad, rahutused 3)inimesed arvavad, et neile on kõik lubatud, see viis moraalikriisini 4)renessanss on ennast ammendanud (seda ütlesid Montaigne ja Erasmus) Millise uued värgid tekivad? Uus mahe stiil(dolce stil nuovo) rõhutas armastuse filosoofilist käsitlust,tekib platoonilise armastuse ideaal.traktaat tertsiin uus stroofivorm,Dante leiutas,skeem: aba bcb cdc ded efe jne.grotesk üleloomulikkuseni küündiv,madaldav liialdus. sonett luulevorm,koosneb 2 nelikvärsist(katräänist) koos 2 värsikolmikuga(tertsetiga), Petrarca tüüpi sonett: abba abba cdc dcd.Shakespeare'i sonett. madrigal lembeteemaline naljatlev lühiluulevorm, tekkis Petrarca-aegses Itaalias. petrarkism Petrarca luulekunsti ja armastusfilosoofia järgimine, platoonilise armastuse idee+melanhoolia,igatsus ja tundelisus. ekloog karjaselaul, mis kirjutatud kahe karjase dialoogina. novell itaalia keeles uudisjutt, päeva uudis. ...
Barokkmuusika Saksamaal Kätlin Rea Kristin Prüüs Kärt Raudsepp Taavi Peters 10 H Ajalooline taust 16.sajandil lahutas Saksamaa end reformatsiooniga katoliiklust Euroopast.Reformatsiooni algataja Marthin Luther. 16.-17. sajandil tihedad sidemed Itaaliaga. Nende sidemete olulisem vahendaja Orlandus Lassus Micheal Preatorius(1571-1621). muusikakogumik ,,Terpsischore'' 3 köiteline raamat ,,Syntagam musicum'' (1619) 9 köiteline laulukogu Ajalooline taust Kolmekümneaastane sõda (1618-1648) laostas Saksamaamuusikaelu hääbumine Pikka aega Saksamaa muusikas konservatiivne stiil, ilmusid hilisrenesanssi stiilijooni. 17.sajandi teisel poolel ilmus teisigi uues stiilis teoseid, mis kasutasid : Soololaulu Generaalbassi (basso continue ) Veneetsia mitmekooritehnikat ...
RENESSANSS EHK ANTIIGI TAASSÜND (14-16saj) Enne renessanssi oli gootika. Ilmingutest saab rääkida juba 12-13saj. Sünnib Itaalias. Tuli valgus, vari, ruumilisus. Proportsioon hakkas tekkima. Ideaal inimene oli kõige tähtsam. Autorlus arenes(inimene tahtis märki maha jätta). Blond naine kõige ilusam. 15, 16 aastase poisi keha kõige ilusam. Homosi respekteeriti. Vara renenssansi kunsti kekus on Firenze, hiljem Rooma. Brunelleschi- arhitekt ja skulptor Firenze toomkiriku kuppel-kirik ise pärineb gooti ajastust (sellest läks lahti renessanssi ajastu) RING oli uus asi. Palazzo Pitti- oli kolmekorruseline, esimene oli kõige jõulisem, mehiselisem. Teine oli juba kergem, kolmas aga kõige naiselikum, õhuliseim, ilusaim. Madal ...
TARTU 2015 Renessanss ajastu ja mööbel Sisukord Sisukord……………………………………………….……………………………………….1 Sissejuhatus……………………………………………….……………………………………2 1. Ajastu iseloom………………………………………….……………………………………3 2. Arhidektuur……………………………………………….…………………………………5 2.1. Vararenessanssi arhitektuur Itaalias……………………………………………….………5 2.2. Kõrgrenessanssi arhitektuur Itaalias……………………………………………….…….19 3. Mööbel ……………………………………………….……………………………………29 3.1. Kirstud……………………………………………….…………………………………..30 3.2. Toolid……………………………………………….……………………………………31 3.3. Lauad……………………………………………….…………………………………….31 3.4. Kapid. ……………………………………………….………………………………..….31 3.5. Voodid. ……………………………………………….…………………………………32 Kasutatud kirjandus……………………………………………….…………………………..33 1 Sissejuhatus. Kirjutan iseseisva töö renessanssi ajast, mis oli inimestel väga suureks muutuse ajaks. Enne seda valitses keskajal peaa...
RISTISÕJAD Võitlus ida- ja läänerahvaste vahel on sama vana kui nende ajalugu. XI ja XII sajandil seisid jälle ida ja lääs vastastikku. Seekord tungis lääs ristiusu lipu all peale idale, kus võimutses islam. Järgnev referaat püüabki vastata eelkõige kahele küsimusele - mis olid ristisõdade põhjused ja kas need saavutati. Samuti vaatleb see kirjutis erinevaid ristisõdu ja toob välja tagajärjed, mis on eelneva küsimuse vastamiseks vajalik. RISTISÕDADE PÕHJUSED Keskaegses Lääne-Euroopas olid rüütlite ja aadlike perekonnad väga suured. (Sagedased olid ju epideemiad, mille tõttu surid paljud) 8-12 poega peres oli täiesti tavapärane nähtus. Kuigi mõned neist läksid kloostritesse jäid kojujäänutele maad väikseks. Seepärast läksid paljud pojad laia maailma õnne otsima(ehk sealt pärit muinasjuttude ainestikki). Ühineti ja nii tekkisid suured salgad, mis soetasid endale maa-alasid kaugemal või pidasid end üleval röövimisega. Usklikud normanni...
Romaaniajastu 24.10.2007 Marmorkirikud: Itaalias võib kohata ka marmorkirikuid. Ehitatud maakividest. Erandiks on Firenzes mõned marmorkirikud. Hispaanias väga kuulus romaaniajastu kirik, aga see on ümber ehitatud barokkstiiliks. Seal sees võib näha romaani stiili sees. SANTIAGO DE COMPOSTELA (Põhja-Hispaanias.) Püha Jaakobus oli 1 Kristuse jüngreid. Ristisõjad algasid tema haua kaitsemisega Hispaanias. Lõppesid katsega vallutada tagasi Jeesuse haud Jerusalemmas 12.-13. Saj Saksamaa: MARIA LAACH - suure nelitistorniga kirik Lääne- Saksamaal Kõrgemate külgtornidega kirik - SPEYER. WORMS'i kirik Saksamaal. Skandinaavia: Skandinaavia ristiusustamine toimus rahumeelselt 11.saj alguseks on kõik maad võtnud vastu ristiusu vabatahtlikult Skandinaavia romaanikirikutest olulisim LUNDi kirik Lõuna-Root...
Euroopa Riigid ja rahvad 17.-18. sajandil Inglismaa - Parlamentaarne monarhia. Rahvad : inglased,sotlased,iirlased, waleslased Prantsusmaa - absolutism. Rahvad :prantslased Hispaania - absolutism. Rahvad : hispaanlased, baskid Portugal absolutism. Rahvad : portugaallased Taani Absolutism.Rahvad:taanlased,norralased Rootsi - absolutism.Rahvad:rootslased,soomlased,eestlased, lätlased. Poola (Rzeczpospolita) seisuslik monarhia. Rahvad : poolakad,leedulased,osa lätlastest,valgevenelased,ukrainlased Austria abolutism. Rahvad : austerlased,tsehhid,slovakid,ungarlased,sloveenid. Sveits vabariik. Rahvad : sveitslased. Madalmaad vabariik. Rahvad : hollandlased,friisid. Veneetsia vabariik. Rahvad : itaallased, osa sloveenidest Kirikuriik absolutism. Rahvad : itaallased. Türgi absolutism. Rahvad : türklased,kreeklased,bulgaarlased,rumeenlased,albaanlased, serblased,horvaadid,osa ungarlastest Venemaa absolutsim. Rahvad: venelas...
Sisukord R E N E S S A N S S Giorgione ...........................................................................lk 3 Tizian .................................................................................lk 7 BAROKK Diego Velazquez ...............................................................lk 10 Rembrandt Harmenszoon van Rijn ...................................lk 13 R E N E S S A N S S Giorgione Giorgione (kodanikunimega Giorgio Barbarelli da Castelfranco; 1477 Castelfranco 1510 Veneetsia) oli itaalia maalikunstnik renessansiajast. Tema nimi tähendab tõlkes 'Suur Jüri'. Giorgione sündis Veneetsia provintsis Treviso provintsis Castelfrancos. Maalikunsti õppis ta Giovanni Bellini juures. Aastail 15081510 maalis Giorgione oma kuulsaima teose "Magav Venus". Tema teiseks kuulsaks teoseks peetakse "Kontsert vabas looduses". Giorgione oli tuntud ka mon...
RENESSANSS kordamine XI klass Vararenessanss Arhitektuur Firenze toomkirik Skulptuur Donatello Maalikunst Fra Angelico Giotto Vararenessanss Arhitektuur Firenze toomkirik Vararenessanss Skulptuur DONATELLO "Taavet" "Gattamelata ratsamonument" Vararenessanss Itaalia, Firenze Maalikunst FRA ANGELICO "Maarja kuulutus" Vararenessanss Maalikunst GIOTTO "Kristuse sünd" Kõrgrenessanss Arhitektuur Peetri kirik Roomas Skulptuur Michelangelo Maalikunst Raffael Leonardo da Vinci Giorgione Kõrgrenessanss Arhitektuur Peetruse katedraal Rooma Kõrgrenessanss Skulptuur MICHELANGELO "Taavet" "Pieta" Kõrgrenessanss Maalikunst RAFFAEL " Sixtuse Madonna" Kõrgrenessanss Itaalia Maalikunst LEONARDO da VINCI "Mona Lisa" "Püha õh...
MTX 315. Varane ooper Eksamiteemad 1. 16. ja 17. sajandi õukonnakultuur. Õukonnaetendused muusikaga 16. sajandi I poolel Itaalias: intermeediumid, pastoraalid. Intermeediumid Bargagli komöödiale La pellegrina 1589. aastal Firenzes Medici pulmapeol. Idee, ülesehitus, muusika (Marenzio, Malvezzi, Caccini, Peri, Cavalieri), lavakujundus. SEICENTO (1600ndad aastad): 2. Ooperi tekkimine 1590-ndatel aastatel. Firenze camerata. Peri "Daphne" (Dafne) 1598. Dramma per musica. Peri "Eurydike" (Euridice), Caccini "Eurydike" (Euridice)1600. 3. Monteverdi "Orpheus" (Orfeo) 1607 ja "Ariadne" (Arianna) 1608 Mantuas. Võrdlus intermeediumiga 4. Ooper Roomas 17. sajandi I poolel. Ooperi ja oratooriumi piiril: Cavalieri "Hinge ja Keha etendus" (Rappresentazione di Anima, et di Corpo) 1600. Rooma koolkond. Landi "Püha Aleksius" (Sant' Alessio) 1631. 5. Esimene avalik ooperiteater Veneetsias 1637. Teatrikorraldus. Veneetsia koolkond. Monteverdi viimane oo...
*Ristosõja põhjused ja eellugu Ristisõjad kasvasid välja, sest paavst tahtis haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Teatud hetkest hakkas paavst kasutama ristisõdu oma usuliste kui poliitiliste vaenlaste vastu. Paavst lootis ristisõdadest kahekordset kasu: *suurendada paavsti autoriteeti *suunata kristlikust maailmast ja kiriku varadest eemale ühiskonna kõige agressiivsema kihi jõupingutused elujärje parandamiseks.Itaalia kaubalinnad nt Pisa,Veneetsia soovisid kontrollida Vahemere kaubandust. Ristisõdades olid läbisegi usuline vaimustus ja võimuiha: taheti vabastada Jeruusalemm, seal oli Püha Haud(oli muhamedlaste käes) ja ühtlasi haarata endale uusi maid ja privileege. 1095. Aasta Clermont'i kirikukogul kutsus paavst kõiki kristlasi üles appi muhamedlasi Pühalt Maalt välja ajama.Üle Euroopa liikusid jutlustajad ja kutsusid Kristuse nimel sõtta.Paavst andis privileege ristisõdijatele kõik patud anti andeks, varandus ja pereko...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium referaat BAROKKMUUSIKA Signe Müürisepp 9kl 2012/2013 SISSEJUHATUS Renessansiga lõppes üks ajastu (keskaeg) ja ennustas järgmise ajastu sündi, mis sai nimetuseks uusaeg. Nii nagu varakristlik muusika juhatas sisse keskaja muusika, nii juhatas uusaaja sisse barokkmuusika. Uusaja muusika oli mitmeti keskaja muusika vastand. Sõna "barocco" on pärit portugali keelest ja tähendab ebakorrapärast lopergust pärli. 18. sajandil sai sõnast "barokk" pilkesõna, mis väljendas mitmeid hinnanguid/omadusi: kummaline, liialdav, ebaloomulik, väärnähtus jms. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Nii jätk...
Itaalia vararenessansi skulptuur · LORENZO GHIBERTI osales VÕISTLUSEL, kus otsiti Firenze toomkiriku ees seisva väikese ristimiskiriku põhjapoolse pronksukse valmistajat. Paarikümne aasta jooksul tegi 28 KULLATUD PRONKSIST RELJEEFI, mis kujutasid Vana Testamendi sündmusi. Valmistas veel idapoolse kahe poolega ukse ning tegi 10 SUUREMAT RELJEEFI, mille raamid on nelinurksed ning on kasutatud tsentraalperspektiivi. Kullatud pronksust nimetatakse PARADIISI VÄRAVAKS. · DONATELLO ühendab antiigi traditsioonid uusaegse realismiga. "PÜHA JÜRI" üle 2 meetri kõrgune, kasutatud kontraposti. "TAAVET" pronksist peaaegu elusuurune alastifiguur. Padovas Veneetsia palgasõdurite pealiku GATTAMELATA RATSAMONUMENT. · ANDREA del VERROCCHIO 15.saj II poole tähtsaim itaalia skulptor. TAAVETI PRONKSKUJU ja kavandas COLLEONI RATSAMONUMENDI. · Levisid ilmalik portreekunst, madonnar...
Kõrgrenessansi arhitektuur. / .Itaalia arhitektuur 16.saj BRAMANTE · Esiteoseks väike kabel (TEMPIETTO) · ROOMA PEETRI KIRIK, mis lammutati ning Bramante plaanis selle ehitada tsentraalehitisena. Selle ehitamine jäi aga tema surma tõttu pooleli. MICHELANGELO · Jätkas Bramante tööd, muutis selle projekti. · Michelangelo kuppel mõjub erinevalt Bramante omast kergemana. See on tänu üle kahe korruse ulatuvate pilastripaaridele. Vertikaalsust rõhutas veelgi tambuuri ümbritsevad paarissambad ning kuplit katvad ribid. Rõhutati ka horisontaalsust: simss teise ja kolmanda korruse akenderea vahel. PALLADIO · Veneetsia kuulsaim meister. · Matkis antiikarhitektuuri: ainult väärikatele eeskujudele toetudes saab luua ilusaid hooneid. · Kavandas SAN GIORGIO kiriku. · Erinevalt Albertist ja Michelangelost kasutas kõrgete pilastrite juures poolsambaid ja sambaid, mis ulatuvad üle mitme korruse kolossaalorder. · Kuulsaim vil...
Abstraktne ekspressionism & Fotorealism { Tallinna Humanitaargümnaasium 12. A Tamm Maria Abstraktne ekspressionism 1950 ndatel aastatel peeti abstraktsionismi ainuvõimalikuks läänemaailma kunstivormiks. Kuigi kasutati erinevaid maalimisstiile, oli olulisel kohal emotsionaalne sisu, enda tunnete ja kogemuste väljendamine. Armastati ka suuri lõuendeid. Põhiliselt jaotatakse abstraktsed ekspressionistid kahte rühma: 1) Tegevusmaal kus kunstnikud kandsid värvi lõuendile hoogsalt. Rohkesti on nendes töödes nâha dramaatilisust ja emotsioone. 2) Värvivälja maalikunst teosed näevad välja "Nr.31" rahulikumad, kuid nendes on kasutatud värvuste Jackson Pollock, 19...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
