##DEMOKRAATIA## Rahvavim, snavabadus, vrdlus, referendum, vimude lahusus . Demokraatia on valitsemie vorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, teiseks on vimude lahusus(vimud peaksid olema tasakaalus) ja kolmandaks on seaduse limuslikus ja lpuks kodanikuiguste austamine.(Demos ja kratos V.Kreeka). Referendum on rahvahletus. Demokraatia tekkis 18. saj. 3 vimu: kohtuvim, tidesaatja, seadusandlik. Demokraatia vormid tnapeval on: 1)Esindusdemokraatia - rohkem levinud vorm tnapeval. Valitakse esindajad, kes esindavad rahva huve.(Niteks parlamenti, kohalikesse omavaltsustesse, europarlamendi liikmed) 2)Osalusdemokraatia ehk otsenedemokraatia - valijaskond otsustab kollektiivselt hiskonnaelu thtsate ksimuste le. 3)Elitaardemokraatia - demokaraatia, mille puhul rahva aktiivne osalus poliitika son tagasihoidlik phitegijateks ja otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud. ##VABAD VALIMISED## Valimiste funktsioonid (ehk lesand...
Maakonna valitsus ei ole rahva poolt valitav institutsioon. See koosneb oma-ala spetsialistidest. Maavanema kinnitab ametisse valitsus 5 aastaks. Seda kandidaati peab toetama kohalike oma-valitsuste koosolek. Maavalitsus on täidesaatev organisatsioon Valitsuse käepikendus kohapeal. Valitsus- Kõrgem täidesaatev võim, 4 aastat. Valitsus võib olla enamus Valitsus või vähemus valitsus, see oleneb toetajatest Riigikogu. Valitsus koosneb ministritest ja valitsust juhib peaminister (Andrus Ansip). Haridusminister (Tõnis Lukas). Igale ministrile allub ministeerium. Minister on poliitiline vastutaja. Ministeeriumi igapäevast tegevust juhib kantsler. Valitsuse igapäeva tööd korraldatakse kantseleis mida juhib riigisekretär. Valitsuse ülesanne -õigus alase tegevuse valdkond : esitada parlamendile seadus eelnõusi ja seaduse muutmis ettepanekuid, sätestada määrustega ja korraldustega meetmed, mis tagavad seaduse elluviimise, tagada kodanike ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusearvestuse õppetool Ä16KÕ2 TP ETTEVÕTLUSKESKKONNA TEGURITE VÕRDLUS EESTI JA SAKSAMAA Analüüs Õppejõud: Manivald Sternhof Mõdriku 2016 SISUKORD 1POLIITILINE KESKKOND........................................................................................5 1.1Maksuseadused......................................................................................................5 1.1.1Käibemaks.......................................................................................................5 1.1.2Tööjõuga seotud maksud, tulumaks ja sotsiaalmaks......................................6 1.2Poliitiline stabiilsus..............................................................................
Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib ...
VALIMISED *valmiste peamine funktsioon- tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vaheldumine + võimulolijad saaksid tagasisidet + usalduseindikaator + hariv funktsioon *vabade valimiste põhimõtted(5)- ühele kohale mitu kandidaati + kõigil võrdne võimalus oma vaateid levitada + valijal õigus iseseisvaks ja salajaseks valikuks + aus häälte lugemine ja tulemuste täielik avalikustamine + valmiste regulaarsus *VALIMISED ON ÜLDISED, ÜHETAOLISED, SALAJASED *majoritaarne valimissüsteem- enamusvalmised; valitakse enim oma valimisringkonnas hääli saanud kandidaat (nt UK); head küljed: selgus, lihtsus halvad küljed: annab eelised suurparteidele, kaotsiläinud hääled *proportsionaalne valimissüsteem- iga partei saab parlamendis kohti vastavalt kogu riigis kogutud häälte arvule (nt EST); head küljed: hääled ei lähe kaduma, sest neid saab üle kanda halvad küljed: keerukus, erakondade suur mõju; iseärasused: hääletatakse ühe in poolt mingist parteis...
Riik, selle tekkimine: · 1. Suurema pindalaga riik Egiptus 3000 Ekr · 1.vabariik u 500 a tagasi Kreeka · 18-19 saj kaasaegne arusaam vabariigist · Tööjaotusest sai alguse linn ja siis riik. · Riik on organiseeritud inimeste kogu. · Riigi tunnused: o Territoorium e maa-ala- allub kindlalt riigivõimule; maapõu, veealad, õhuruum o Rahvas; Eesti kodakonsus on Eesti kodaniku ja Eesti riigi vaheline õiguslik side, mis toob mõlemale poolele kaasa nii õigusi kui kohustusi. Sünniga omandatud kodakondsust ei tohi kelleltki võtta. o Iseseisev avalik võim riigi asustustest moodustatud süsteem, mis on suuteline oma territooriumil võimiu teostama. · Vabariiklik ühikonnakorraldus tähendab, et riiki juhib rahva poolt valitud juht/juhid. · Seadusandlik-parlament, riigikogu; täidesaatev-vabariigi valitsus; kohtuvõim- kohus. Demokraat...
RIIGIKOGU ÜLESANDED: Seaduste ja otsuste vastu võtmine. Valib presidendi. Korraldab rahvahääletusi. Võtab vastu riigieelarve. Nimetab ametisse Riigikogu esimehe, Eesti Panga nõukogu jne. VALITSUSE ÜLESANDED: Koostab riigieelarve. Kuulutab välja erakorralise elukorra. Korraldab suhtlemist välisriikidega. Viib ellu riigi sise-ja välispoliitikat. Esitab Riigikogule seaduseelnõusid. PRESIDENDI ÜLESANDED: Esindab EV-i. Kuulutab välja seadused. Juhib riigikaitset. Määrab peaministri kandidaadi. Kuulutab välja valimised. VALIMISED: Referendum ehk rahvahääletus- inimesed otsustavad ise. Valimised- valitakse see, kes inimeste eest otsustab. Eestis on kasutusel proportsionaalne valimissüsteem, st. kohti saadakse vastavalt valimistulemustele. Majortaarne valimissüsteem, st. kes võidab saab kõik kohad. EESTI VALIMISED: R...
Demokraatia Rahvavõim Otsene demokraatia- demokraatiavorm, kus hääleõiguslikud inimesed osalevad vahetult riigivalitsemiseprotsessis Otsest demokraatiat kasutati Ateena linnriigis 5. Saj e. kr Tänapäeval on otsese demokraatia vormiks referendum, ehk rahvahääletus Esindusdemokraatia- demokraatiavorm, kus hääleõigluslikud inimesed valivad endale esindajad esinduskogusse (nt. volikogusse v riigikogusse) Osalusdemokraatia- demokraatiavorm, kus riigielanikkond osaleb aktiivselt riigivalitsemise protsessis Tugev osalusdemokraatia eeldab tugevat kodanikuühiskonda Elitaardemokraatia- esindusdemokraatia suund, püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast kui üleüldisest õnnest ja harmooniast Rahvademokraatia- nimetust kasutati kommunistlikes maades (mõeldi selle alltöölisrahvavõimu) ...
1. Kirjutage punktiirile millist demokraatia vormi on iseloomustatud? (5 punkti) a) Esindusdemokraatia vorm, mis ei viita rahva huvide eiramisele, vaid pigem püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast - elitaardemokraatia b) kodanike pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Lihtsamalt mõistetakse selle all rahva kohtumisi valitud inimestega (parlamendi või volikogu saadikuga) -elitaardemokraatis c) Hääleõiguslikud kodanikud valivad enda huvide eest ,,seisma" saadikud - osalusdemokraatia d) Otsese demokraatia vorm tänapäeval -osalusdemokraatia e) Kogu hääleõiguslik kodanikkond on kaasatud otsuste tegemisse, nimetatakse ka klassikaliseks demokraatiaks-osalusdemokraatia 2. Selgita valmiste kolme funktsiooni. (3 punkti) 1) tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine e. korralised valimised ( parlament iga 4 ja president 4-6 ) 2)Kodanike nõudmiste vahendamine võimudele ( seaduste muutmine ja uute seaduste vastuvõt...
Mask h????-m???? Kirjutada VBA-funktsioon, mis leiab, kas tekst vastab ettea Maskis on küsimärk (?) sümboliks, mis asendab ühte suva Vastused Näiteks: Kärla ja Käina vastavad maskile Kä??a, aga Kärd Tekstid Vastused oma funktsioonigaTekstide pikkus peab olema ühesugune. hanna-liis VÄÄR #NAME?ABI: VBA-lause Exit Function lõpetab funktsiooni töö. hanna-liisa VÄÄR #NAME? hanna-maria TÕENE #NAME?Funktsiooni päis võiks olla selline: hanna-stina VÄÄR #NAME?Function võrdlus(sõna, mask) As Boolean hannaliisa VÄÄR #NAME? helga-marie TÕENE #NAME?Sisestage valem töölehele, kopeerige ja vaadake, kas sait vastused. helgi-...
Demokraatia ja Eesti valitsemiskord Demokraatia: Otsene demokraatia – demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogu kaudu. Osalusdemokraatia – demokraatia vorm, mille puhul rahvas kaasatakse otsustusprotsessi. Osalusdemokraatia võimalused: ⁃ osalemine kohaliku omavalitsuse valimistel ⁃ osalemine Riigikogu valimistel ⁃ erakonna liikmeks astumine ⁃ ajalehes arvamuse avaldamine Referendum ehk rahvahääletus Siirdeühiskond – ühiskonna arenguetapp, mille käigus mittedemokraatlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatiaga, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. (saab alguse demokraatliku põhiseaduse alusel toimunud esimeste vabade valimistega ja lõpeb siis, kui demokraatia on juurdunud kõigis eluvaldkondades) Monarhia:(riigi- ja va...
E-valimiste positiivsed omadused E - hääletust kasutati Eestis esimest korda 2005. aastal kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, kus üle 9 tuhande valija (s.o 1,9% hääletamisest osavõtnutest) andis oma hääle Interneti teel. Sellest ajast alates on siduva tulemusega elektroonilist hääletamist läbi viidud juba seitsmel korral (vabariigi valimiskomisjon (VVK), 2014). Elektroonilistest valimistest võtab osa järjest rohkem inimesi ning selle populaarsus aina kasvab. 2014. a Euroopa Parlamendi valimistel kasutas e-hääletamise võimalust 103 151 valijat. Antud valijaskond moodustas juba 11,4% kõigist valimisõigustega inimestest ning lausa 31,3% kõigist Euroopa Parlamendi valimistest osa võtnud valijatest (VVK, 2014). Usun, et tegemist on kasvava trendiga, sest e-valimised on eelkõige mugav lahendus kodanikukohustuste täitmiseks. E – valimised on vajalikud just selleks, et jõuda ka nendeni, kes ühel või teisel põhjusel valimisjaoskonda tul...
Võimude lahususe idee – selle kohaselt peavad kolm klassikalist riigivõimu kategooriat – seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim – olema üksteisest eraldatud. - 250 aasta vanune idee - Formuleeris prantsuse õigusteadlane ja poliitik Charles-Louis de Montesquieu oma teoses „Seaduste vaimust“ (1748) Riigikogu ehk seadusandliku võimu peamised ülesanded: 1) seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine. 2) kodanikkonna huvide esindamine. Täidesaatva võimu peamised ülesanded: 1) seaduste elluviimine. 2) riigi igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, välis- ja majanduspoliitika elluviimine. Õigusriik – seaduste ülimuslikkusel põhinev võimukorraldus ehk inimene ei valitse teiste üle, vaid valitseb seaduste autoriteet. Põhiseadus ehk õigusriigi alusdokument – on riigi kõrgeim seadus ja kehtiv ühtviisi kõigi kodanike suhtes. - PS määratleb riigivõimu ja üksikisiku suhted, õigusloome põhialused jne. Kõik õigusaktid ...
Ühiskonna valitsemine (riigi kui terviku juhtimine) Haldamine administreerimine (parlamendi ja valitsuse otsuste elluviimine) Demokraatlik valitsemiskord: 1) tuginemine põhiseadusele 2) võimude lahusus 3) kodanikuvabaduste ja -õiguste tagamine, kõigi võrdsus seaduste ees 4) regulaarne vabade valimiste korraldamine Põhiseaduslik valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse, seadusega määraud viisil. Piirangud: a) sisulised ja b) protseduurilised Demokraatlik valitsemine: a) võim ei ole koondunud ühe isiku kätte b) võim on avalik ja kontrollitav c) võim seisab rahvale võimalikult lähedal Presidentalism riigipea ehk president täidab ka peaministri ülesandeid, st on administatsiooni (valitsuse) eesotsas. Uus administratsioon kinnitatakse pärast presidendi-, mitte kongressivalimisi; presidendil on õigus ministrid valida Kongressiga konsulteerimata ja selle koosseisu mittearvestades. USA näitel on seadusliku...
Põhiseaduse printsiibid Eesti riikluse aluspõhimõtted ja PS printsiibid on peamiselt fikseeritud PS preambulas ja I peatükis pealkirjaga „Üldsätted“ • Tinglikult saab eristada : • riikluse aluspõhimõtteid • põhiseaduse printsiipe Eesti riiklus rajaneb: - riigivõimu tulenemine rahvast; - riigi rajamine vabadusel, õiglusel ja õigusel; - Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus Riigivõimu tulenemine rahvast • Kõrgeima võimu kandja on rahvas ( PS § 1 lg 1) • Rahvas teostab riigivõimu kahel peamisel viisil: - vahetu demokraatiana - vahendatud demokraatiana. • Vahetu demokraatia puhul teostab rahvas oma võimu ise ja otse – referendum, valimistel hääletades. • Vahendatud demokraatia puhul delegeerib rahvas oma võimu valimiste teel valitud esindajatele, kellest moodustub esinduskogu, mis teostab võimu rahva nimel ja huvides. Valimised • Parlamentaarse korra lahutamatuks osaks on perioodiliselt toimuvad esindusorganite valimised. Vaid ...
Ühiskonna valitsemine ja haldamine Ühiskonna valitsemine on riigi kui terviku juhtimine. Ühiskonna haldamine on administreerimine (parlamendi ja valitsuse otsuste ellu viimine). Demokraatia laiemalt tähendab elustiili, kindlaid väärtusi ja suhtlemispõhimõtteid. Otsene demokraatia - klassis hääletame ja vähemus peab alluma enamusele. Esindusdemokraatia - Eestis valitseb esindusdemokraatia, valitakse esindajad Demokraatia nurgakivid: 1) tuginemine põhiseadusele 2) võimude lahusus 3) kodanikuvabaduste ja -õiguste tagamine, kõigi võrdsus seaduste ees 4) regulaarne vabade valimiste korraldamine Põhiseaduslik valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse, seadusega määratud viisil. Piirangud: a) sisulised ja b) protseduurilised Riike (umbes 200) Erinevad võimu korralduselt: 1) monarhiad a) piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia (Suurbritannia) b) absoluutne monarhia (Brunei, Saudi Araabia) 2) diktatuurid (piirama...
VALIMISSÜSTEEMID: VALIMISÕIGUSTE PIIRANGUD: * proportsionaalsed valimised * valija peab olema Eesti Vabariigi kodanik (kui tegemist on võrdsed. Kodanike või parteide vahel. parlamendi valimistega) omavalitsuste valimistel peab omama HÄÄLETAMISE VÕIMALUSED: * majoritaarsed valimised sissekirjutust sellesse valda, kus valib või kandideerib * eelhääletamine hääletada saab enamusvalimised, valituks osutub * valija peab olema vähemalt 18 aastane ning ka omavalitsusse umbes nädal ennem vaid üks. kandideerija peab olema vähemalt 18. * põhihääletus õige valimispäev aastane. * e-hääetus hääletamine internetis * segavalimised saab valitud see, * riigikokku kandideer...
Eesti e-riigi tugevus ja nõrkus Eesti on e-riik. E-riigiks nimetatakse valitsemis-ja infosüsteemi internetis, kust inimesed saavad informatsiooni ning samuti saavad ka poliitikud edastada teavet omavahel ning ka valijatel läbi interneti keskkonna. E-riigil on aga omad tugevused ja nõrkused. E-riigi üheks suurimaks tugevuseks võib pidada selle kättesaadavust. Internet on tänapäeval kodudes igapäeva lahutamatu osa. Täna leidub Eestis ilmselt väga vähe kodusid, kus puuduvad internet ja arvuti. Inimesed on koondanud peaaegu kogu oma elu virtuaal keskkonda ning ajavad oma asjatoimetusi seal. See on muutnud kogu elu inimeste jaoks lihtsamaks ning mugavamaks. Eriti maal elavate inimeste jaoks. Näiteks võib tuua arvete tasumised ning netipangad. Ülekandeid ning arveid tasuda saab väga lihtsasti internetis. E- riigi olemasolu on meie kõigi jaoks tähtis ning selle kättesaadavus meie riigis on kõigi jaoks väga hea. Minu ...
Heaoluriik - Sotsiaalriik, mis garanteerib kodanikele nii poliitilised kui sotsiaalsed õigused. Eesmärk pakkuda ühishüvesid. Peamised tunnused: 1) Ressursside ülekandmine ühest valdkonnast teise ja ka rikkamatelt ühiskonna liikmetelt vaesematele. 2) Pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajaduseks. Teisi tunnuseid: Vaesuse leevendamine Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine Aktiivne kodanikuühiskond Igale indiviidile tasuta hariduse tagamine ........................................................................................................................................................... ............. Heaolureziimid: Sotsiaaldemokraatlik mudel: 1) Sotsiaalhüvitiste jagamine kõigile, olenemata sissetulekust ja sotsiaalsest staatusest 2) Keskne heaolu eest vastutaja on RIIK 3) Õigus saada sotsiaaltoetusi, tasuta haridust ja arstiabi. 4) Kõrged maksud!! 5) Näidisriigid: Rootsi, Taani, Soome Konservatiivne heaolumudel: 1) Orienteeru...
Tänapäeva demokraatia tunnusjooned Demokraatia on riigivorm kus igal kodanikul on võrdne õigus osaleda riigi juhtimises kas otseselt või läbi valitud esindajate. Demokraatia tunnusteks on: eraelu vabadus, avalik võim, võim pole ühe isiku käes. Demokraatia vormis on näiteks vabariik ja konstitutsiooniline monarhia. Kõigis demokraatilikes riikides: on kõik inimesed seaduse ees võrdsed, järgitakse inimõiguseid ja põhiseaduses on kirjas valitsuse korraldus .Demokraatia jaguneb kaheks. Otsene ja kaudne demokraatia. Otseses demokraatias otsustab rahvas ise poliitiliste otsuste üle käbi rahvahääletuste, kaudses demokraatias valib rahvas endale esindajad parlamenti. Demokraatlikes riikides on valimised kas majoritaarsed valimised või porportsionaalsed valimised. Majoritaarsetes valimistes võidab see otsus millel on kõige rohkem hääli. Porpotsionaalsetes valimistes jagatakse mandaadid valimistel kandideerinud nimekirjade või k...
Eesti valitsemine. Uue valitsuse moodustamise protsess 2014. Eesti valimissüsteem- proportsionaalne Kohalikud ja Riigikogu valimised- iga nelja aasta järel. Järgmised Riigikogu valimised 2015, järgmised kohalikud valimised 2017. Euroopa Parlamendi valimised iga viie aasta järel. Toimuvad 2014 mais. Presidendi valimised iga viie aasta järel. Toimuvad 2016. Eesti Vabariigi presidendid: Konstantin Päts 1938-1940 Lennart Meri 1992-2001 Arnold Rüütel 2001-2006 Toomas Hendrik Ilves 2006- 2016 Presidendi valib Riigikogu või valimiskogu Eesti Vabariigi peaministrid al.1990 Edgar Savisaar 1990-1992 Tiit Vähi 1992 Mart Laar 1992-1994 Andres Tarand 1994-1995 Tiit Vähi 1995-1997 Mart Siimann 1997-1999 Mart Laar 1999-2002 Siim Kallas 2002-2003 Juhan Parts 2003-2005 Andrus Ansip 2005- 2014 Kuidas toimub uue valitsuse moodustamine? Eesti Vabariigi põhiseadus § 89 Vabariig...
Valimised: põhimõtted ja korraldus ning erinevad valimissüsteemid Kuna demokraatia tähendab rahvavõimu, siis tema üheks oluliseks tunnuseks on valimised, kus rahvas saab väljendada oma poliitilist tahet. Esindusdemokraatias täidavad valimised viite ülesannet: 1) nad määravad kindlaks need parteid ja isikud, keda valijad soovivad võimul näha; 2) valimiste kaudu saavad inimesed avaldada võimudele oma nõudmisi; 3) valimised muudava valitseva võimu seadusandlikuks ja näitavad tema toetuspinna suurust; 4) valimised sunnivad võimul olevaid parteisid ja isikuid arvestama rahva soovidega, sest vastasel korral neid järgmine kord ei valita; 5) valimised harivad osalejaid poliitiliselt (kodanikud ei vali järgmine kord inimesi, kes on nende usaldust kuritarvitanud, inimesed ei lähe tulevikus valimisreklaamide õnge jne.) Paraku ei saa kõiki valimisi nimetada demokraatlikeks. Totalitaarsetes riikides, kus võim oli(on) koondunud ainuparte...
Riigikogu 28. november 1917 tunnistas end Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev) kõrgemaks võimuks Eestis. 24. veebruar 1918 kuulutas Maapäeva Vanematekogu välja iseseisva Eesti Vabariigi ja moodustas esimese Ajutise Valitsuse. Saksa okupatsiooni tõttu Eestis sai hakata riiki üles ehitama alles novembris 1918 ning seda tegi Asutav Kogu. Asutava Kogu valimised toimusid 5.7. aprillil 1919 ning valimistel osales kümme parteid või rühma. Peakonkurentideks olid Konstantin Pätsi juhitud Maaliit, Jaan Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond ning Eesti Tööerakond ja sotsiaaldemokraadid. Valimisaktiivsus oli kõrge, osales 80% valimisõiguslikest kodanikest. Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka võidu, teiseks jäi Eesti Tööerakond. Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine. Asutavas Kogus oli 25 juristi, 11 ajakirjanikku, 7 agronoomi, 6 põllumeest, 3 õpetajat, 2 kirjanikku, 2 üliõpilas...
IRL Isamaa ja Respublica Liit Ajalugu IRLi sümboolika visuaalse identiteedi kõige olulisem komponent on kaheksakand - päikesemärgi tähenduses Tõlgendatakse nelja ilmakaare ja viljakuse sümbolina Ideoloogia Isamaa ja Res Publica Liit on konservatiivne erakond - poliitmaastikul on konservatiivid inimesed, kelle jaoks vabadus on tähtsaim väärtus, ent usutakse, et vabadus tähendab enamat kui vabadust raha teenida. peetakse tähtsaks ühiskonna sidusust, kultuuri, traditsioone IRL kuulub Euroopa Rahvaparteisse (European People's Party, EPP) katusorganisatsiooniks on Rahvusvaheline Demokraatide Liit (International Democrat Union, IDU) Euroopa Parlamendis esindab IRLi Tunne Kelam, kes kuulub parlamendi suurimasse, 277 liikmega Euroopa Rahvapartei ning Euroopa Demokraatide fraktsiooni (The Group of the European Peoples Party and European Democrats, EPP-ED)...
EESTI ELU AASTAL 2011 Aasta 2011 on olnud Eestile suurte muutuste aasta. Eesti on omaks võtnud Euroopa ühisvaluuta euro. Hakkas kehtima uus liiklusseadus, mis tõi kaasa mõned muudatused. Toimus riigikogu ja presidendi valimised. Aasta suurimaks tragöödiaks võib pidada pantvangidraamat Liibanonis ja väiksemaks tulistamist kaitseministeeriumus. Ka meie kodulinnas Sauel toimus nii mõndagi - Saue Gümnaasium 25. Juubel ning avati noortekeskus. Suurim muutus paljude eestlaste jaoks on kindlasti euro kasutuseletulek. Paljud eestlased olid sellele vastu ja tahtsid, et eesti kroon jääks alles. Siiski jäi euro peale ja Eesti on nüüdseks eurotsooni osa. Paljud arvavad, et euro tõstis hindu kolossaalselt. Meedias lubati aga kindlalt, et euro hindu mitte mingil juhul ei tõsta. Selline asi tekitas jällegi rahvas palju pahameelt. Rahvas tunneb, et neil on nahk üle kõrvade tõmmatud. Mina isiklult arvan, et euro o...
Eesti kahe maailmasõja vahel SISEPOLIITIKA - 1920-1934, 1934-1940 - 10.10.1919 maaseadus - mõisamaade riigistamine - asundustalud (maad said vabadussõja veteranid, nende hukkunute pered, saunikud) - 15.06.1920 põhiseadus 1920 1992 Üldine erinevus 20. aastane hääleõiguslik 18. aastane hääleõiguslik Rahvavõim Rahvahääletamine, Rahvahääletamine, riigikogu valimine, riigikogu valimine rahvaalgatamine Riigikogu 100 liiget 101 liiget Riigipea Riigivanem President - Parteide rohkus – koalitsioonivalitsused - Valitsuskriisid (valimiskümnis puudus) - 1921-1931 11 valitsust - Eesti sisepoliitilised vastased - vene emigrandid, kommunistid, baltisakslased, EKP - 01.12.1924 ...
ÜHISKONNA ÕPETUS Nüüdis ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Et üldiselt hõlmab ühiskonna mõiste inimrühmi kellel on ühesugused arusaamad ja kes teevad koostööd.Oma põhiolemuselt on inimene sotsiaalne olend, seega ka vältimatult mõne inimgrupi liige. Õpetuseühiskonnast lõi Karl Marx ja Friedrich Engels(kapital). Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse inimesesuhted tootmises. Tootmissuhete viis sõltub tööjõu tasemest ,mis määrab oluliselt millised on perekonna suhted üldine eetika kirjandus , kunst jne. Tänapäeval on kahtetüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskond. Avatud ühiskonnas moodustab riik ühe ühikondliku sektori. Liberaalne ühiskond jaguneb: 1. Avaliksektor: riiklik sektor,tagab rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu. 2. Erasektor: kuuluvad ettevõtted, toota kasumit...
ÜHISKOND 1.MIDA TÄHENDAB, ET VALIJAT JA VALITUT SEOB MANDAAT? * Volitus esindada ja kaitsta valija huve * Õigus tegutseda ja oma erakonna programme ellu viia. 2.MIKS KORRALDATAKSE VALIMISI? 3.MILLISED PÕHIREEGLID KEHTIVAD VABADE VALIMISTE PUHUL? *Valimised on üldised aga kehtivad piirangud(kodakondsus-, tervise- ja vanusepiirang) *Valimised on vabad- kandidaate võib üles seada iga kodanik või partei/Hääletajat ei tohi mõjutada. *Valimised on ühetaolised ehk võrdsed- reguleeritakse valimispropagandat meedias ja valimiskampaania finantseerimist. 4.MIS ISELOOMUSTAB MAJORITAARSET VÕI PROPORTSIONAALSET VALIMISSÜSTEEMI? *Majortiaarsed iseloomulikud on ühemandaadilised ringkonnad Võimalused on: *Lihthäälte enamusega *Absoluutse häälteenamusega Proportsionaalset mul pole ! 5.KUIDAS SELGITATAKSE VÄLJA KOHTAD RIIGIKOGUS?(kolm vooru, kaks valemit) 6.MIS MÕJUTAB VALIJATE KÄITUMIST? *Klassikuuluvus *Seotus põllumajanduse või kirikuga *Massimeed...
Asutav Kogu - 90 I maailmasõja käik ja 1917. aasta revolutsioonilised sündmused Venemaal lõid Eestis võimaluse iseseisva riigi väljakuulutamiseks. 24. veebruaril 1918 loodi Eesti Vabariik. Järgnenud Saksa okupatsiooni tõttu sai riigi ülesehitamisele asuda alles novembris 1918. Lõpliku otsuse Eesti poliitilise kuuluvuse ja riikliku ülesehituse kohta pidi tegema Asutav Kogu. Asutava Kogu valimised toimusid 5. - 7.aprillini 1919. Valimistel osales kümme parteid või rühma. Peakonkurentideks olid *Maaliit ;*Eesti Rahvaerakond,*Eesti Tööerakond ja *sotsiaaldemokraadid. Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka võidu, teiseks jäi Eesti Tööerakond. Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine. Valimised näitasid, et rahvas hääletas iseseisva demokraatliku Eesti Vabariigi poolt. 23. aprillil 1919 kogunes 120-liikmeline Asutav Kogu avakoosolekule Tallinnas Estonia kontserdisaalis ja valis oma esimeheks sot...
Kordamine ühiskonnaõpetuse eksamiks Nüüdisühiskond Ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Heaoluriik Esping-Andersen: riigi kohustus tagada baasiline heaolu tase oma kodanikele Encyclopdia Britannica: valitsemise viis milles riik mängib otsustavat rolli oma kodanike sotsiaalse ja majandusliku heaolu kaitsmisel ja edendamisel. Heaoluriik on sotsiaalriik, mis garanteerib kodanikele nii poliitilised kui sotsiaalsed õigused. Eesmärk pakkuda ühishüvesid Heaoluriigi kaks põhilist tunnust Ressursside ülekandmine ühest valdkonnast teise ja ka rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele. Pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Peamised heaolureziimid Sotsiaaldemokraatlik mudel: Sotsiaalhüviste jagamine kõigile, olenemata sissetu...
Riigikogu PS IV peatükk • Eesti on vastavalt 1992. aastast kehtivale põhiseadusele demokraatlik vabariik, kus kõrgeima võimu kandja on rahvas • PS § 56 „kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimisega“ Riigikogu valimised • Riigikogu 101 liiget valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed ning toimuvad iga neljanda aasta märtsikuu esimesel pühapäeval • Sõltuvalt saadud häälte arvust võib Riigikogu liikmeks saada isiku-, ringkonna- või kompensatsioonimandaadiga Valimise põhimõtted • Lähtuvalt põhiseaduse §-st 60 on Riigikogu valimised: • Vabad valimised ehk valijal on õigus hääletada ilma surveta, oma tahte kohaselt. Valimistel on õigus osaleda kõigil hääleõiguslikel kodanikel. Õigus valimistel kandideerida on kõigil kandideerimisõiguslikel inimestel. • Üldised valimised ehk oodatud on kõigi täisealiste teovõimeliste...
Eesti omaliikluse saavutamine 1917 KUUD MUU MAAILM EESTI veebruar revolutsiooni puhkemine Venemaal ja Tallinnas üldstreik ja vangide mujal vabastamine märts 3. märts Nikolai loobub troonist ja annab 6. märts Vene ajutise valitsuse võimu üle ajutisele valitsusele, esindajana asub Tallinnas valitsusse kubermangu komissar Jaan Poska, autonoomia nõude jõuline esile kerkimine: autonoomia eelnõu esitamine ajutisele valitsusele, demonstratsioon Petrogradis 26. märts, ...
1. Võimude lahusus seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim on üksteisest lahutatud. Võimutäiuse koondumine ühe isiku või institutsiooni kätte looks eeldused võimu kuritarvitamisele. Võimude horisontaalse lahususe all mõistetakse tavapärast seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusust. Organisatsiooniliselt kuulub seadusandlik võim parlamendile, täidesaatev valitsusele, kohtuvõim teostavad kohtunikud. Võimude vertikaalne lahusus tähendab, et üksteisest on pmt lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste teostatavad valimisülesanded. Võimude personaalse lahususe järgi ei või üks isik olla samal ajal mitme võimuharu teenistuses.(joonis) 2. Õigusriik ja põhiseaduslik valitsemine: Õigusriik seaduste ülimuslikkusel põhinev valitsemine. Tunnused: riigivõimu piirab põhiseadus; kohtumõistmine seadusest lähtudes; kõigi võrdsus seaduste eest; võimude lahusus; arvamuste vaba levitamine; kodanikuõigus...
EESTI ISESEISVUMINE Iseseisvumise eeldused Eesti iseseisvumine on otseselt seotud I maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroopa impeeriumid Venemaa ja Austria-Ungari. Maailmasõja järel tekkisid Euroopa kaardile sellised uued riigid nagu Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia. Mõlemale, juba enne maailmasõda nõrgenenud, riigile sai maailmasõda saatuslikuks. Venemaa ebaõnn sõjas tõi kaasa protestiliikumise kasvu, mille kulminatsiooniks oli tsaarivõimu kukutamine 1917.a. veebruarirevolutsiooniga. Sellele järgnes segadus, enamlaste võimuhaaramine ja kodusõda lõid soodsa pinnase Eesti eraldumiseks Vene riigist. Eesti iseseisvumise eeldused kujunesid tegelikult välja juba varem. Loetleda võiks rahvusliku haritlaskonna teket, eestlaste majandusliku jõukuse kasvu, rahvuslike liidrite(K.Päts, J.Tõnisson) esiletõusu ning ka osalemist omavalitsuste juhtimises. 1917.a. Eestis Veebruarisündmuste keskpunktiks oli Tallinn, kus aktiivsus...
Venemaa 1917 Venemaal kriis , millle põhjustasid rahustused sõjaväes (vilets varustus ja suured kaotused) Tekkis majanduslik kaos (tooraine ja tööjõu puudus, trantspordi ja küttekulutuste kriis) Keisri autoriteet langes, rahusolematus kasvas. 23.02 tänavatele tulid naised protestima, kes soovisid et sõda lõppeks ja leiba. -> Nikolai II käskis rahutused jõuga maha suruda, kuid sõdurid läksid järk järgult vastaste poole peale üle. Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu Ajutine valitsus eesotsas vürst Lvoviga. 3.03 Nikolai II loobus troonist ja võim läks ajutisele valitsusele. Kaksikvõim : Ajutine Valitsus vs. Nõukogu Parteid (50tk) katetid kodanike partei, pooldasid demokraatliku vene vabariiki Essurid suurmõju talurahva hulgas, pooldasid sotsialismi VSDTP . linnatööliste ja haritlaste hulgas kogusudi populaarsust (vähemlased/melsevid) VSTP eesmärk saavutada vägivaldsel teel uus valitsus ...
Vasakpoolsed ideoloogiad Sotsiaaldemokraatia (Skandinaaviamaad. Sotsiaaldemokraadid) - võrdsus - segamajandus, valitsus reguleerib - suurem tulu = suuremad maksud - turu konkurentsi mõju pehmendamine (kommunism tulu võrdne jaotamine) Parempoolsed ideoloogiad Liberalism (Reformierakond) - indiviidi vabadus - vaba turumajandus, konkurents, avatud turud, minim riigi sekkumine - väiksed maksud, toetused (upu või õpi ujuma) Konservatism - traditsioonid, rahvus, kristluse moraal - stabiilsus, kollektiiv üksikisikust tähtsam - vähene sekkumine majandusse - mõõdukad maksud, kaitsevad rahvusliku kapitali - töökad elavad ära, toetatakse üksikisikuid Sotsiaaldemokraadid (vasak), Rohelised (ei ole selget suunda), IRL (parem) Rahvaliit (tsentrism ja põllumajandus), Kesk e. (tsentrism), Reform (parem) Heaolumudelid Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel - püüd kõigile anda toetusi riigilt - valitseja eesmärk toetada kõiki, kõigi heaolu Skandinaaviamaad...
Eesti taasiaeseisvumine 1985- 1991 1. Uus ärkamisaeg 1917-1991 NSVL 1979 NSVL täiesti alla käinud > tungib Afganistani > neelab palju raha > vihastab lääneriike > lääneriikide sanktsioonid NSVL vastu 1985 tuleb võimule M. Gorbatšov ja algab perestroika(majandusreform) ja glasnost (avalikustamine) 1986 avalikustas Moskva kava Eestisse fosforiidikaevanduste rajamiseks 2. 1987 kevad fosforiidikampaania august MRP-AEG (Molotovi-Ribbentriopi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp) eesmärgiks avalikustada 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja tagajärjed Balitmaadele 23. august Hirvepargi poliitiline meeleavaldus kõneleti avalikult MRP sobingust esimene režiimivastane massimeeleavaldus järgnes propaganda osalejate mustamiseks aasta lõpp loodi EMS (Eesti Muinsuskaitse Selts) esimene demokraatlik üle-eestiline massiorgani...
,,Eesti Vabariigi Riigikogu 90" Esimesed üldvalimised Eesti Vabariigis toimusid 1919. aasta aprillis, kui rahvas valis Asutava Kogu oma seadusandlikuks koguks.Valimistel osales kümme parteid või rühma. Peakonkurentideks olid Konstantin Pätsi juhitud Maaliit (K. Päts oli Ajutise Valitsuse pea- ja sõjaminister), Jaan Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond, Eesti Tööerakond ja sotsiaaldemokraadid. Valimisaktiivsus oli kõrge, osales 80% valimisõiguslikest kodanikest. Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka võidu, teiseks jäi Eesti Tööerakond. Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine (4. koht valimistel ja vaid 8 saadikukohta.) Valimised näitasid, et rahvas hääletas iseseisva demokraatliku Eesti Vabariigi poolt. 90 aastat tagasi, 1919. aasta 23. aprilli keskpäeval alustas oma tööd Eesti Vabariigi Riigikogu eelkäija Asutav Kogu. 19. mail 1919. aastal võttis Asutav Kogu vastu deklaratsiooni Eesti iseseisv...
Kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatia kui rahva võim Demokraatia rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides. Rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikasse võimu teostamine rahva poolt rõhutab avalikkuse kaasatust otsustamisse valitsemine rahva huvides tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest huvidest Otsene ehk esindusdemokraatia, samuti ka klassikaline demokraatia.Tänapäeval leidab seda kohalikes omavalitsustes, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. Nüüdisdemokraatia peamine vorm on siiski esindus- ehk vahendatud demokraatia, ehk siis liberaalne demokraatia. Selle tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Mandaat saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Mandaat reguleerib valitute ja valijate vahelisi suhteid ning piirab v...
KORDAMINE ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUSEKS ÜHISKOND suurte inimhulkade kooselu - ühiskondlik e sotsiaalne - mitteühiskondlik e asotsiaalne ÜHISKOND JA SELLE ARENG SOTSIAALSED SUHTED JA INSTITUTSIOONID Rahvastik Bioloogilised erinevused: sugu, vanus, rass, võimed, seksuaalne orientatsioon, rahvus Sotsiaalsed erinevused: haridus, jõukus, maailmavaade, väärtushinnangud, perekondlik staatus Elatusallikad: palk, toetused, pension, aktsiad, pärandus, laen SOTSIAALNE KIHISTUMINE E STRATIFIKATSIOON inimeste jagamine rühmadesse. HARIDUS SOTSIAAL-MAJANDUSLIKU STAATUSE TEGURINA 2006. aasta ametlike uuringute alusel on kõrgharidusega inimestel keskmine sissetulek leibkonnaliikme kohta kõige kõrgem. Eestis on kohustuslik omandada põhiharidus. Hariduse määratlemiseks on kolm astet: alg-/põhiharidus, keskharidus ja kõrgharidus. SOTSIAALNE MOBIILSUS inimeste või inimrühmade li...
Demokraatia koolis Definitsioon ütleb, et demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Kui aga rääkida teemal demokraatia koolis, siis paneb see mõtlema, et kas selline asi ka üldse eksisteerib? Kas koolielu on demokraatlik? Esimeseks tunnuseks võib nimetada valimist. Koolis valitakse iga aastaselt klassi klassivanem ning kooli kooli president. Klassivanema valimised toimuvad klassisiseselt ning kõik klassikaaslased saavad võrdselt ühe hääle. Enim hääli saanud kandidaat võidab valimised ning saab klassivanemaks. See hääletamine on demokraatia üks põhinõudeid, sest igas demokraatlikus riigis toimuvad sellised valimised. Koolis on lisaks paljudele demokraatliku riigi tunnustele veel kodanikuvabadused, vaba ajakirjandus, arvestatakse vähemusega ning õpilastel on lubatu...
Eesti valimissüsteem Riigikogu on Eesti riigi ühekojaline parlament, mille põhiülesanne on normiloova funktsiooni täitmine. Teine tähtis Riigikogu ülesanne on iga-aastase riigieelarve vastuvõtmine. Riigikogul on 101 liiget. Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel. Hääletamine on salajane. Riigikogu valimised toimuvad iga nelja aasta tagant märtsikuu esimesel pühapäeval. Riigikogu valimise korra sätestab Riigikogu valimise seadus. Riigikogu valimistel on hääletamisõigus Eesti kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks. Hääleõiguslik ei ole isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud. Hääletamisest ei võta osa isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised. Volikogu valitakse neljaks aastaks. Volikogu valimispäev on valimisaasta oktoobrikuu kolmas pühapäev. Hääletamisõigus on Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu...
EV perioodist Eesti okupeerimiseni 1. Vaikiv ajastu (ptk.16) 1) Sõjaväeline riigipööre Päts ja Laidoner teostasid selle 12.03.1934.a. Võtsid oma kontrolli alla Tallinna kesklinna ja Toompea. Vahistati vapse kogu maal (u. 400). Õhtul kehtestas valitsus Pätsi nõudel 6 kuuks üleriigilise kaitseseisukorra ning määras kindral Laidoneri sõjaväe ülemjuhatajaks. Suleti vapside organisatsioon, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Lükati valimised edasi kaitseseisukorra lõpuni ning tühistati vapside saadikumandaadid kohalikes omavalitsustes. Algas puhastustöö riigiaparaadis. 2) Pätsi ja Laidoneri võimu kindlust. Määrasid peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Einbundi. Septembris pikendati kaitseseisukorda 1.a. võrra (liikusid automaatselt edasi ka riigivanema ja parlamendi valimised). Parlament ,,vaikivasse olekusse" (Riigikogu söendas valitsuse samme arvustada, aeti rahvasaadikud...
Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine Lk. 96-100 Demokraatia kui piiratud valitsemine · Konstitutsionalism. USA · Piirangud. Sisulised protseduurilised · Võimude lahusus. Presidentalism · Lõuna-Ameerika, Põhja-Aafrika, Kaukaasia, Kesk-Aasia. · President nii riigipea kui valitsusjuht. · Rahvas valib nii parlamendi kui ka presidendi. · Valitsuse pikk eluiga. · Vastastikune tegevuse pärssimine. Poolpresidentalism · Prantsusmaa, Venemaa, Leedu. Prantsusmaa · Valitsusjuhi ülesandeid täidab nii riigipea kui peaminister. · Peab rohkem arvestama parlamendi tahtega. Parlamentarism · Eesti, Saksamaa, Suurbritannia. · Parlamendi ülimuslikkus. · Riigipea tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid. · Valitsus moodustud valimistulemuste põhjal. · Tihe seos seadusandliku ja täidesaatva võimu vahel. Eesti Seadusandliku võimu ülesehitus ...
Miks majanduskriisi tulemusena osades riikides kehtestati diktatuur, osades riikides aga õnnestus säilitada demokraatia? Kuldsete kahekümnendate üleüldine sotsiaalne optimism asendus massilise pessimismiga. Usaldus valitsuse, ühiskonna valitsevate kihtide ning ka majanduslikule ja poliitilisele liberalismile rajatud ühiskonnasüsteemi vastu langes järsult. Kõikides maades suurenes nende inimeste arv, kes hakkasid pooldama poliitilisi erakondija ideoloogiaid, mis eitasid kodanliku liberalismi ja demokraatiat. Ülemaailmse majanduskriisi ,,süüdlaseks" oli USA. USA-s oli palju vabariiklasi, demokraatia ning turumajanduse pooldajaid, nende seas ka presidendid Calvin Coolidge, Herbert Hoovert. Kuigi kommunistide ja natsionaalsotsialistide toetus kasvas ka USA-s, ei olnud nende mõju nii suur kui ,,sünnimaal" Euroopas. Inglismaa oli juba pika ajalooga parlamentaarne monarhia ning samuti toetas turumajandust. Nagu ka Prantsusmaal, Belgias, Holla...
Päike Üldandmed Kaugus Maast: 150 milj. km. Läbimõõt: 1,4 milj. km. Mass: 1,99* 10 30 kg. Keskmine tihedus 1409 kg/ m³. Temperatuur: 5800 K. Kiirgusvõimsus: 3,9* 1026 W. Päikese näiv tähesuurus on 26,74 ja absoluutne tähesuurus 4,85. Ta asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi järgi) ja heeliumist (24,85% massi järgi), kõiki ülejäänud elementide panus on 1,67% massi järgi. Mis on granulatsioon? Kui vaadelda Päikese tumedamaid piirkondi (päikeseplekid või -laigud), võib tugeval suurendamisel näha ühtlast teralist mustrit, mida nimetatakse granulatsiooniks. Granulatsioon on konvektiivsele liikumisele iseloomulike pööriste ilminguks: graanuli heledas keskosas tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Pööriste- graan...
Eesti Vabariik 1920-1939 1. Eesti majanduslik arengut 1919 1940. a) maareform (millal, sisu, hinnang)- 1919, suurmaaomanduste riigistamine, riigi tagavaramaa loomine ja uute talukohtade loomine (asundustalud), tekkis ulatuslik väikeomanike kiht, palgatööliste osakaal vähenes oluliselt, mõisnikelt võõrandati loomad ja põllumajanduslik inventar, kerkisid uued majad, laudad, kõrvalhooned ja külad. Reform oli edukas b) rahareformid 1)1919- eesti mark (vastu võttis Ajutine Valitsus) 2) 1928- eesti kroon (rahandusminister Leo Sepa eestvedamisel) 3) 1933- krooni devalveerimine (väärtuse vähendamine) (Tõnisson) c) pangad ja olukord panganduses anti välja laene liiga kergekäeliselt, laene tagasi enamasti ei saadud, oldi sunnitud raha juurde trükkima, marga kurss hakkas langema. Eesti Pank alustas kullat...
JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS LAOHOIDJA LH 2 MIRJAM TAMMERIK VALIMISTE FUNKTSIOON, VALIMISSÜSTEEMID Referaat Juhendaja: Margit Veskimäe, ühiskonnaõpetuse õpetaja Paide 2010 SISUKORD Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Majoritaarne valimissüsteem (ka enamusvalimised) ...........................................................................4 Proportsionaalne valimissüsteem (ka võrdelised valimised)................................................................6 Eesti Vabariigi Riigikogu valimised.....................................................................................................7 Valimiste funktsioonid...............................
Sammud Eesti iseseisvuse taastamise suunas SISSEJUHATUS: *eesti vabariigi tekkimine + taust *iseseisvuse kaotus, MRP, II MS, okupatsioon + taust *lühidalt nõukogude võimust *Gorbatsov Detailsemalt alates Eesti 1987: *sammud, mida tehti ja miks oluline *fosforiit iseseisvuse väljakuulutamine + areng iseseisva riigina. ISIKUD Eesti sai esimest korda iseseisvaks I maailmasõja lõppedes. ,,Manifest kõigile Eesimaa rahvastele" ja Eesti Demokraatlik Vabariik kuulutati välja 24. Veebruaril Tallinnas. Moodustati Eesti ajutine valitus, peaministriks sai K. Päts. Pärast Tartu rahulepingu allakirjutamist 2. Veebruaril 1920 tunnustas Venemaa esimesena de jure Eesti Vabariiki. Eesti iseseisvus jäi aga lühikeseks. 1930ndate aastate lõpus valmistusid suurriigid uueks maailmasõjaks. 23. augustil 1939 sõlmisid Saksa välisminister J. von Ribbentrop ja NSV Liidu välisasjade rahvakomissari V. Molotoviga alla mittekallaletungipaktile ja selle salajasele lisa...
Iseseisvumise eeldused ◦ olukord maailmas ◦ olukord Venemaal ◦ olukord Eestis 1915 rinne Riia all ◦ allveelaevad Eesti vetes 1917 sept Riia sakslastele 29. sept Saksa dessant Saaremaale 23. veebr 1917 – rahutused Petrogradis 3. märts – võim Ajutisele Valitsusele ◦ kaksikvõim 2. märts – rahutused Tallinnas 26. märts – eestlaste meeleavaldus Petrogradis 30. märts – määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta ◦ Eestimaa kubermang, komissar J. Poska 23. mai – Ajutise Maanõukogu (Maapäeva) valimised 1. juuli – Maapäev tuli kokku ◦ Maavalitsus, J. Raamot, K. Päts Reformid ◦ rahvusväeosad, J. Laidoner ◦ eesti keel asjaajamiskeeleks 8. okt – Lääne-Eesti saared sakslaste käes 26. okt – Petrogradis võim VSDT(b)P kätte, Lenin 27. okt – võimu Eesti...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
