Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"-valemite" - 568 õppematerjali

thumbnail
2
docx

TTÜ majandusteaduskonna 2014 bakalaureuse lõpukõne

Lugupeetud õppejõud, ülikooli esindajad ja külalised. Kallid kaastudengid. Meil on nüüd diplom käes. Kes oli siin vaid diplomi pärast võib endale nüüd öelda tehtud ja elama hakata. Bakalaureus ei ole akadeemilises mõttes küll päris tipp, kuid küllaltki oluline teekond on nüüdseks läbitud. Eks igaüks teab ise kui keeruline siia aulasse jõudmine tema jaoks oli, kuid täna siin istudes võime julgelt öelda, et oleme tublid olnud. 15 ja paljudel ka enam aastat haridusteed on edukalt selja taha jäänud. Viimane osa teekonnast viis meid kokku ilmselgelt liiga väheste pistikutega õpperuumides, tapvate filosoofia kodutöödega, tahvlitäie statistika valemite ja sadade lehekülgede õppematerjalidega, mis tuli läbi võtta tihti järgmisel päeval toimuvaks eksamiks. Nüüd on see siis möödas. Päris hea tunne on. Suur tänu õppejõududele, kes on suutnud suuri, saja ja kohati enama tudengiga loenguid vedada ja meie lõputuid kirjalikke töid parandada. Hetkel si...

Majandus → Majandus
90 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Majandusõpiku 1.peatüki kokkuvõte

1.PEATÜKK Mis on majandusteadus? Majandusteadus on õpetus piiratud ressursside võimalikult efektiivsest kasutamisest inimeste kasvavate vajaduste rahuldamiseks. Majandusteaduse saab uurimisobjektide alusel jagada laias laastus kaheks: majandusteooriaks (economics) ärijuhtimiseks (business administration) Majandusteooria (ka rahvamajandus) tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduspärasuste tundmaõppimisega. Majandusteooria jaguneb omakorda kaheks: Mikroökonoomika uurib majapidamiste ja ettevõtete valikuid oma heaolu maksimeerimisel. Makroökonoomika tegeleb majanduse kui terviku probleemidega ja koondnäitajate analüüsiga, luues ühtlasi aluse majanduspoliitiliste otsuste tegemiseks. Ärijuhtimine ehk rakenduslik majandusteadus (ka ettevõttemajandus) kasutab majandusteooria poolt välja selgitatud seaduspärasid ük...

Majandus → Majandus
9 allalaadimist
thumbnail
92
docx

Diskreetse matemaatika elemendid

Diskreetse matemaatika elemendid 2013/2014 LAUSEARVUTUS. TÕESTUSED. 1. Lausearvutuse lausetele esitatavad tingimused. [1] o Välistatud kolmanda seadus. Iga lause on kas tõene või väär. o Mittevasturääkivuse seadus. Ükski lause ei saa olla nii tõene kui ka väär. o Nende nõuete põhjal kuuluvad vaadeldavate hulka ainult nii sugused laused, mis midagi väidavad, kusjuures sellel väitel on olemas ühene tõeväärtus. o . Välistatud kolmanda seaduse nõudel jäävad kõrvale kõik küsilaused ja paljud hüüdlaused, samuti kõik käsud ning mõttetud sõnaühendid. Mitte-vasturääkivuse seadus välistab mitmesugused paradoksid, näiteks „See lause siin on väär“, ja muud taolised väited, mille tõeväärtust pole võimalik üheselt määrata. o Tehte tulemuseks saadud lause tõeväärtus sõltub ainult komponentlausete tõeväärtustest. 2. Lausearvutuse tehted. Tehete järjekord. Lausearvutuse valem. [1] Tehted o Eitus (märk ¬). Igapäevake...

Matemaatika → Diskreetne matemaatika
48 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Füüsika küsimused ja vastused kordamiseks

TEST Loeng 1 - Naturaalarv ­ loendamiseks ja järjestamiseks kasutatavad arvud (0), 1, 2, 3, .... Mõnikord jäetakse 0 naturaalarvude hulgast välja. - Täisarv ­ kõik naturaalarvud ja nende negatiivsed vastandarvud. - Ratsionaalarv ­ reaalarvud, mida saab kasutada kahe täisarvu m ja n jagatisena m/n. Igal ratsionaalarvul on ka lõpmatu kümnendarendus ja see on alati perioodiline. - Reaalarv ­ kõik ratsionaal- ja irratsionaalarvud (mitteperioodilised lõppmatud kümnendmurrud) kokku. Täidavad lünkadeta kogu arvsirge. - Kompleksarv ­ arv kujul a + ib, kus a ja b on reaalarvud ning i imaginaarühik. Reaalarvu a nimetatakse kompleksarvu a + ib reaalosaks ja reaalarvu b selle kompleksarvu imaginaarosaks. Iga kompleksarv z = a + ib on määratud oma reaal- ja imaginaarosaga, st. reaalarvude järjestatud paariga (a;b). Sellise paariga on määratud ka tasandi punkt. Seega on vastavus tasandi punktide...

Füüsika → Alalisvool
69 allalaadimist
thumbnail
64
xlsx

Andmetöötlus kodutöö 2

3 6 3 8 1 1 0 3 3 1 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 1 2 3 4 0 1 2 3 4 5 6 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 1 2 3 4 5 6 7 8 0 1 2 0 1 0 1 2 3 0 1 2 3 0 1 2 3 0 1 2 3 4 2. Kodutöö Lahendada ülesanded, kasutades Exceli töövahendeid ja valemeid. Hulga andmete lihtsalt kopeerimine ühest kohast teise (näiteks ühelt töölehelt teisele) ei ole sobiv Valemites kasutada andmetele viitamiseks lahtritele/lahtrivahemikele ise määratud nimesid, kui se Valemid tabelites peavad olema kopeeritavad. Vormindage väärtused ja tabelid otstarbekalt. Ülesande variantide saamiseks sisestage oma õpingukoodi number lahtrisse, mille nimi Lahendada tuleb ainult enda variandi ülesanded, teiste variantide lahendusi ei tohi esitatavas failis Lahendustega fail laadige üles Moodle kursusel. Töö esitamise tähtaeg on 25. oktoober. Töölehel SKP on andmed Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) kohta ajavahemikus 2012 – 201 majandussektori...

Majandus → Ärilogistika
32 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Jõudude liigid

Jõudude liigid 4.1 Gravitatsioonijõud Ülemaailmne gravitatsiooniseadus. Kõik kehad mõjutavad teineteist tõmbejõududega, mis on võrdelised nende kehade massidega ja pöördvõrdelised kehade vahekauguste ruutudega. Kahe punktmassi vahel mõjuva gravitatsioonijõu moodul avaldub valemist Gm1 m2 Fg = . (4.1) r2 Siin m1 ja m 2 on vaadeldavate punktmasside massid, r nendevaheline kaugus ja G gravitatsioonikonstant, mille arvuline väärtus on N m2 m3 G = 6,69 10 -11 = 6,69 10 -11 . kg 2 kg s 2 Gravitatsioonikonstant võrdub arvuliselt jõuga, millega tõmbuvad teineteise poole kaks teineteisest ühe meetri kaugusel paiknevat ühekilogrammilist punktmassi. Märkus. Kui kehad ei ole punktmassid, siis valemit (4.1) võib nende suhte...

Füüsika → Füüsika
171 allalaadimist
thumbnail
29
xlsx

Informaatika Valemid

Ülesanne. Andmed ja valemid Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Andmed ja valemid Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud Õpperühm a valemid ülikool ituut EALB12 Sisestage paremal olevatesse lahtritesse oma matrikli viimane (a) ja eelviimane (b) number. Nende kaudu arvutub automaatselt y nr ja z nr. Nende viimane nr eelviimane numbrite järgi võtad allolevatest valemitest kaks varianti. Ülejäänud kustuta ära. a b c y nr z nr 9 8 7 2 3 Funktsioonide väärtused Variandid ...

Informaatika → Informaatika
35 allalaadimist
thumbnail
3
doc

MS Exceli tabelitöötluse lühikonspekt

MS Exceli tabelitöötluse lühikonspekt Lahtri vorming Lahtri vormingu muutmiseks tuleb avada menüü Vorming (Format) Lahtrid (Cells). Klõpsates valikule Lahtrid, avaneb lahtrite vormindamise aken. Lahtri vormindamise aknas, lehel Arv, Kategooria all, on näha, mis vorming lahtris on. Kategooriast valida vajalik vorming ja siis klõpsata valikut OK. Samast aknast saab muuta ka tabeli lahtrite joondust (valida lahtri sisu joondusviisi, muuta teksti suunda ja murda ridu), kirjastiili (muuta fonti ja selle omadusi, tekitada astendajaid ja indekseid), tabeli ääriseid (saab muuta lahtri äärise stiili), moodustada tabeli lahtritele taustamustreid ja kaitse alt saab lahtreid lukustada või maha võtta ning valemeid peita või mitte. Veergude ja ridade lisamine, kustutamine ja peitmine Veeru lisamiseks märgista see veerg (klõpsuga veerupäisel), mille ette soovid veergu lisada ja vali Lisa Veerud...

Informaatika → Arvutiõpetus
79 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Vooluallika kasutegur

Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 9 OT allkiri: VOOLUALLIKA KASUTEGUR Töö eesmärk: Töövahendid: Vooluallika kasuliku võimsuse ja Stend voltmeetri, ampermeetri, kahe kasuteguri määramine sõltuvalt elemendi, kolme reostaadi ja lülitiga. voolutugevusest ning välis- ja sisetakistuse suhtest. Skeem Töö teoreetilised alused. Igat vooluringi võib vaadata koosnevana kolmest osast: vooluallikast, ühendusjuhtmetest ja tarbiast (koormusest). Voolu tugevus on vastavalt Ohmi seadusele määratud elektromotoorjõu (emj.) ja vooluringi kogutakistusega. Kuna ühendusjuhtmed valitakse tavaliselt nii, et nende takistus on tühiselt väike, võrreldes tei...

Füüsika → Füüsika ii
116 allalaadimist
thumbnail
12
odp

Galileo Galilei

Kajamaa Kool GALILEO GALILEI Autor: 8. Klass Kajamaa 2015 Sisukord SISSEJUHATUS 1. SUURTEADLANE GALILEO GALILEI 2. ELULUGU 2.1. Sünd ja perekond 2.2. Haridustee 2.3. Iseseisva elu algus 3. KOMEEDIUURINGUD 4. GALILEI VANGISTUS JA SURM 5. TUNTUMAD SAAVUTUSED KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS Sissejuhatus Ma teen slaidesitluse Galileo Galilei kohta. Ma valisin Galileo Galilei, sest tema avastas, et füüsilise maailma seaduspärasusi on võimalik väljendada matemaatiliste valemite kujul. Ta kirjutas, et ,,loodus on nagu raamat, mis on kirja pandud matemaatika keeles". https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/c/cc/Galileo.arp.300pix.jpg Suurteadlane Galileo Galilei Galileo Galilei oli itaalia astronoom, filosoof ja füüsik. Ta elas 78- aastasek...

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Ehitusmaterjalid TEHISKIVI

TEHISKIVI KATSETAMINE 1. Töö eesmärk Antud töö eesmärgiks on määrata silikaatkivi tihedus ja veeimavus ning määrata surve- ja paindetugevus. 2. Katsetatud materjal Silikaattellis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel. Järgnevalt kuumutatakse autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. [1] 3. Katsetatud vahendid Töökäigus kasutavateks vahenditeks oli nihik, hüdrauliline press ja kaal (täpsusega 2g). 4. Töö käik 4.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 3 proovikeha. Määratakse proovikehade mass ja mõõtmed. Iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest. Tihedus[kg/m3] arvutatakse valemi 1 järgi. m P 0 = 1000 V (Valem 1) Kus, m- kuivatatud proovikeha mass [g] V- proovikeha ruumala [cm3] 4.2 Veeimavuse määramin...

Ehitus → Ehitusmaterjalid
46 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

füüsika praktikum 3

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 3 TO: Töö eesmärk: Vooluallika kasuliku Töövahendid: Stend voltmeetri, võimsuse ja kasuteguri määramine ampermeetri, kahe kuivelemendi, kahe sõltuvalt voolutugevusest ning sise- ja (või kolme) reostaadi ja lülitiga. välistakistuse suhtes. Skeem 1. Teoreetilised alused Mistahes vooluringi võib vaadelda koosnevana sise- ja välisosast: siseosa koosneb vooluallikast ja tema takistusest, välisosa ühendusjuhtmetest ja tarbijast (koormustakistusest). Voolutugevus on vastavalt Ohmi seadusele määratud vooluallika elektromotoorjõu (emj, ε ) ja vooluringi kogutakistusega. Kuna ühendusjuhtmed valitakse tavaliselt nii, et nende takistus on t...

Füüsika → Füüsika
9 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Tabelitöötlusprogramm Calc

Tabeli töötlusprogramm. *Tabeli töötlus arvutis Väga populaarsed on sihukesed programmid nagu tabeli töötlusprogrammid. Et tabelisse kirjutatud andmete ja valemite järgi arvutatakse automaalselt tabeli ülejäänud väärtused. Algandmete muutmisel muutuvad automaalselt ka neid andmeid kasutavate arvutuste tulemused. Tabelis olevaid andmeid saab järjestada ehk sorteerida. Tabeleid on mugav vormistada ja esitleda, andmete põhjal saab koostada ka ülevaatlikke diagramme. Üks levinumaid tabelitöötlusprogramme on Microsoft Excel ja Openoffice. *Üldpõhimõtted Program mi käivitamine Microsoft Excel saab käivitada programmikooni abil, mis asub Windows'i Start-menüüs või (kui on) töölaual. Excel'i dokumentidel on nimelaiendiks.xls Excel'i tabelites säilitatakse kogu infot lahtrites ehk pesades. Lahtriks (cell) nimetatakse rea (row) ja veeru (column) ristumiskohas asuvat andmevälja. Tabeli ridu tähistatakse numbritega 1, 2, 3 jne, veerge aga tähtede...

Informaatika → Arvuti õpetus
28 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Matemaatilised valemid ja joonistus - MS Word 2003

Matemaatilised valemid ja joonistus – MS Word 2003 Jüri Kormik Matemaatilised valemid ja joonistus Valemite sisestamiseks tuleb tekstikursor viia kohta, kuhu soovid valem tekstis paigutada, seejärel tuleb menüükäsuga Lisa > Objekt… (ingl. Insert > Object…) avanevas dialoogi- aknas vahelehel Loo uus (ingl. Create New) olevast loendist valida Microsoft Equation 3.0 ja klõpsata nupul OK. Word’i menüüriba asendub võrrandiredaktori menüüribaga ning kuva- takse valemikast ja võrrandiredaktori nupuriba (dialoogikastis; teised Word’i tööriistaread peidetakse), mille ülemises reas on sümbolite ja alumises reas mallide nupud: Seosed Lisandid Nooled Hulga- Kreeka tähed teooria väikesed suured Tühikud ja Tehte- mõttepunktid märgi...

Informaatika → Tekstitöötlus
4 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Põhikooli keemia lõpueksamiks

Table of Contents Table of Contents........................................................................................................................1 I MÕISTED................................................................................................................................2 II TÄHTSAD AINED................................................................................................................2 METALLID................................................................................................................................ 5 SULAMID.................................................................................................................................. 6 8. klassi KEEMIA EKSAMI TEEMAD....................................................................................6 Ülesandeid harjutamiseks............................................................................................................

Keemia → Keemia
118 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Matemaailine analüüs I kollokvium III spikker

1). (Algfunktsiooni definitsioon. Määramata integraali definitsioon. Määramata 7).(Lihtsamate osamurdude integreerimine. Valemite tuletamine). 12. (Näidata, et kui funktsioonid f (x) = g(x) välja arvatud lõplikus arvus punktides, siis integraal kui tuletise ja diferentsiaali pöördoperaator). Tõestame selle järelduse juhul, kui g(x) f(x) vaid punktis x=c [, ]. () Funktsiooni f algfunktsiooniks nimetatakse funktsiooni F, mis rahuldab tingimust [, ] selle lõigu tükeldus, kusjuures [-1 , ]. Kuna g(x) = O(1) (x[a,b]) F'(x) = (x)= f(x). Definitsioon (määramata integraal) Avaldist kujul F(x) + C; kus ...

Matemaatika → Matemaatika analüüs i
139 allalaadimist
thumbnail
13
pdf

Sisekliima

EESTI PÕLLUMAJANDUSÜLIKOOL PÕLLUMAJANDUSENERGEETIKA INSTITUUT Matti Liiske SISEKLIIMA Tartu 2002 Liiske, M. Sisekliima. ­ Trt.: EPMÜ, 2002. ­ 188 lk. Käesolevas väljaandes käsitletakse elamute, äriruumide ja loomapidamishoonete sisekliima küsimusi. On antud ülevaade sisekliimanäitajatest ja sellega seotud hubasusest. Esitatakse operatiivtemperatuuri toime inimesele ja loomale. On toodud Rahvusvahelise Põllumajandusinseneride Komisjoni (CIGR) poolt soovitatud koduloomade ja -lindude soojus-, niiskus- ning gaasieritusnormid valemite kujul. Käsitletakse hoonete piirete soojuskadu ja soojuslevi piiretes. Tutvustatakse looma- pidamishoone kütte, õhuvahetuse ning soojus- ja niiskusolukorra analüüsi arvutiprogrammi. Vaadeldakse loomapidamishoonete staatilist ja dünaamilist soojus- ning niiskusbilanssi. On toodud õhustustorustike arvutus. Antakse ülevaade kütte- ja õhuvahetusseadmetest, soojussõlm...

Põllumajandus → Sisekliima
25 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Teooria

Teooria Mõõtmisvigade teooria alused, arvutusmeetodid ja arvutusabivahendid. Geodeetiliste mõõtmistulemuste matemaatiline töötlemine, kõige tõenäolisema väärtuse leidmine võrdtäpsete ja isetäpsete mõõtmiste puhul. Geodeetiliste mõõtmistulemuste täpsuse hindamine. Geodeetiliste võrkude lihtsustatud tasandamise viisid, geodeetiliste punktide koordinaatide ja kõrguste arvutamine. Suuruse mõõtmine ­ suuruse võrdlemine vastavat liiki mõõtühikuga. Mõõtmise tulemusena saadakse arv, mis näitab mõõdetud suuruse suhet mõõtühikusse. Mõõtmise tingimused ­ mõõdetav objekt, mõõtja, mõõtmisvahend, mõõtmise metoodika ja keskkond. Mõõtmistingimused pole alati stabiilsed, sellepärast ei saa alati sama tulemust. Mõõtmistulemused on sellepärast mõõdetava suuruse ligikaudsed väärtused. Paremates mõõtmistingimustes saadud tulemused on täpsemad. Liiga väikese täpsusega saadud mõõtmistulemused võivad põhjustada edaspidistes töödes praaki. Ülearune täpsus ...

Metroloogia → Mõõtmistulemuste...
58 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Ballett Phaidra analüüs

Sissejuhatus Käisin 15. märts Rahvusooper Estonia balletti Phaidra vaatamas KUMU auditooriumis. See on Mai Murdmaa, Kaie Kõrbi ja Rahvusooper Estonia ühistöö. "Phaidra" põhineb antiikmütoloogial ­ Euripidese "Hippolytusel". Etenduses on kasutatud Benjamin Britteni vokaaltsüklit "Phaidra laulud" ja kaasaegse kreeka helilooja Iennas Xsenakise löökpillimuusikat. Löökpillimuusika oli küll varem salvestatud rahvusooperi orkestri poolt (dirigent Mihhail Gerts), kuid vokaaltsüklit laulab Juuli Lill. Etenduses tantsivad lisaks Kaie Kõrbile Estonia solistid Aleksandr Prigorovski ja Anatoli Arhangelski. Phaidra on kaasaegne ballett, mida ma nägin esimest korda. See oli teistsugune ja üllatav. Samuti oli huvitav näha Kaie Kõrbi tantsimas. Phaidra Ballett põhineb Kreeka müüdil. Tantsuetenduse peategelane Phaidra on armunud oma mehe poega, kes tema tunnetele e...

Muusika → Muusika
12 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Difraktsioonivõre

Tallinna Tervishoiukõrgkool Optomeetria õppetool Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: TO Töö nr: 11 DIFRAKTSIOONIVÕRE Töö eesmärk: Valguse lainepikkuse ja Töövahendid: Goniomeeter, difratsioonivõre, difraktsioonivõre nurkdispersiooni spektraallamp. määramine. Skeem TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Tutvuge goniomeetri töö põhimõtetega ja ehitusega. Valguslainete levimist (paindumist) tõkke taha, nn geomeetrilisi varju priikonda, nimetatakse valguse difraktsiooniks. Difragreerunud valguse edasisel levimisel täheldatakse interferentsi, mille tulemusena valguse intensiivsus on erinevates ruumipunktide...

Füüsika → Optika
426 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Ehitusmaterjalid praktikum nr 1 - Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine

Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine 1. Töö eesmärk Korrapäraste ja ebakorrapäraste materjalide tiheduse ja poorsuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid 2.1 Töö esimeses pooles olid kasutusel korrapärased kehad 2.2 Töö teises pooles olid kasutusel ebakorrapärase kujuga kehad (graniit, silikaattellis, savitellis). Neile lisandus veel parafiin. 3. Töökäik 3.1 Korrapärase kujuga materjalide tiheduse määramine Katse tegime kahe erineva raskusega kehaga, raske ja kergmaterjaliga. Kuna kehad olid korrapärased, siis mõõdeti joonlaua ja nihikuga nende pikkused (a), laiused (b) ja kõrgused (h). Saadud mõõtmistulemused pandi raskema materjali puhul tabelisse 4.1 ja kergmaterjali omad kirjutasime tabelisse 4.2. Proovikeha maht arvutati välja valemiga (1). Mass vaadati kaalu pealt ja tihedus arvutati valemiga (2). Tabelisse 5.1 on koondatud kõik meie alarühmas saadud katsetulem...

Ehitus → Ehitusmaterjalid
318 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kordamisküsimused keemia 10.klass

Kordamisküsimused kontrolltööks nr.2. Teema: Aineklassid 1. Mis on oksiidid, hüdroksiidid (alused), happed, soolad? Oksiidid-ained,mis koosnevad kahest elemendist,millest üks on hapnik.Oksiide liigitatakse keemiliste omaduste põhjal( aluselised,happelised,amfoteersed,neutraalsed) Hüdroksiidid(alused)-on ained,mis annavad lahusesse hüdroksiidioone.Tüüpilised alused on hüdroksiidid. Happed-on ained,mis annavad lahusesse vesinikioone.Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Soolad-on kristalsed ained,mis koosnevad katioonidest ja anioonidest. 2. Kuidas liigitatakse oksiide: a)koostise järgi (metalli- ja mittemetallioksiidid) b) keemilise käitumise järgi (happelised, aluselised, amfoteersed ja neutraalsed)? b)aluselised oksiidid on oksiidid,mis reageerivat hapetega nt: Cr(OH)2,Fe(OH)2,Ni(OH)2.Happelised oksiidid on oksiidid mis reageerivad alustega nt:CrO3,SiO2.Amfoteersed oksiidid on sellised oksiidid,millel võivad avalduda n...

Keemia → Keemia
16 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Praktikumi aruanne: Kütuse põlemise arvutus

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Inseneripedagoogika keskus Mart Hovi Praktikumi aruanne: Kütuse põlemise arvutus Juhendas: Rein Paluoja Tallinn 2012 Arvutus lähtub etteantud kütuse liigist ja selle koostisest. Näide on tehtud tüüpilise halupuidu (kask, lepp, haab) põletamise kohta ahjus suhteliselt kõrge liigõhuteguriga. Suitsugaasi väljumis- temperatuur korstnasse on valitud piisavalt pika lõõriga ahjule vastav. Lühikese lõõriga ahjust võivad tulla märgatavalt kõrgema temperatuuriga gaasid. Tööle on lisatud ka tüüpiline labortöö juhend. Üliõpilased on eelnevalt kuulanud loengu puidust kui kütusest ja läbinud praktilise harjutuse kütuse omaduste ja koguse määramise kohta. 1. Määratakse kütuse tarbimisaine koostise. Lähteandmetena kasutatakse mõõdetud lehtpuu puidu keskmist niiskust Wt=20 % kogumassi suhtes. Kuivaine tuhasi...

Energeetika → Kütuse ja põlemisteooria
57 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Füüsika I praktikum nr28: PINDPINEVUS

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB11 Kaitstud: Töö nr: 28 TO: PINDPINEVUS Töö eesmärk: Töövahendid: Vee pindpinevusteguri määramine tilga Katseseade, vesi, mõõteskaala, tehnilised kaalud. meetodil. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Pindpinevus avaldub vedeliku pinna omadusest tõmbuda kokku. Seda põhjustavad molekulaarjõud. Kui vedeliku sees olevale molekulile on teda ümbritsevate molekulide poolt mõjuv keskmine jõud võrdeline nulliga, siis pinnakihi molekulile mõjuv summaarne jõud on nullist erinev. Pinnast ühele ja teisele poole jäävate keskkondade erinevusest tingitud jõud tõmbavad pinnamolekule vedeliku sisse. Seetõttu on uute mo...

Füüsika → Füüsika
162 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

17.SAJAND TEADUSREVOLUTSIOON

17.SAJAND TEADUSREVOLUTSIOON. MIS ON TEADUSREVOLUTSIOON JA MILLEST SEE ALGUSE SAI Teadusrevolutsiooni ajastuks on nimetatud 17.sajandit. Sel ajastul toimusid suured muutused inimeste arusaamas maailma ning sellega seostuvate teadmiste kogumise viisidesse. Teadusrevolutsiooni aluseks oli murrang teaduse meetodites e. selles, mis toimimisviisidel, püstitatud eesmärke saavutati. KESKAEGNE ARUSAAM Keskajal arvati, tõese teadmiseni jõuab kõige paremini loogika ja filosoofiliste arutluste kaudu, sest inimese meeleorganid tajuvad vaid maailma ähmast pealispind, mitte selle tõelist olemust. Sellist lähenemist nimetatakse skolastikaks e. koolifilosoofiaks, sest niisugust lähenemist õpetati eeskätt ülikoolides. Skolastilise lähenemise suurim autoriteet oli vanakreeka filosoof Aristoteles. VARAUUSAEG Varauusajal hakati suuremat huvi tundma looduse vastu. Suurt rõhku pandi hoolikatele vaatlustele ja teaduslikele katsetele (eksperimendite...

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
5
docx

17. sajandi teadusrevolutsioon

17.SAJAND TEADUSREVOLUTSIOON. MIS ON TEADUSREVOLUTSIOON JA MILLEST SEE ALGUSE SAI Teadusrevolutsiooni ajastuks on nimetatud 17.sajandit. Sel ajastul toimusid suured muutused inimeste arusaamas maailma ning sellega seostuvate teadmiste kogumise viisidesse. Teadusrevolutsiooni aluseks oli murrang teaduse meetodites e. selles, mis toimimisviisidel, püstitatud eesmärke saavutati. KESKAEGNE ARUSAAM Keskajal arvati, tõese teadmiseni jõuab kõige paremini loogika ja filosoofiliste arutluste kaudu, sest inimese meeleorganid tajuvad vaid maailma ähmast pealispind, mitte selle tõelist olemust. Sellist lähenemist nimetatakse skolastikaks e. koolifilosoofiaks, sest niisugust lähenemist õpetati eeskätt ülikoolides. Skolastilise lähenemise suurim autoriteet oli vanakreeka filosoof Aristoteles. VARAUUSAEG Varauusajal hakati suuremat huvi tundma looduse vastu. Suurt rõhku pandi hoolikatele vaatlustele ja teaduslikele katsetele (eksperimendite...

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Vooluallika kasutegur laboratoorne töö

Vooluallika kasutegur 1. Töö eesmärk. Vooluallika kasuliku vimsuse ja kasuteguri määramine sltuvalt voolutugevusest ning välis- ja sisetakistuse suhtest. 2. Töövahendid. Vooluallikas, voltmeeter, ampermeeter ja reostaat. 3. Töö teoreetilised alused. Mistahes vooluringi võib vaadelda koosnevana sise- ja välisosast: siseosa koosneb vooluallikast ja tema takistusest, välisosa ühendusjuhtmetest ja tarbijast (koormustakistusest). Voolutugevus on vastavalt Ohmi seadusele määratud vooluallika elektromotoorjõu (emj - ) ja vooluringi kogutakistusega. Kuna ühendusjuhtmed valitakse tavaliselt nii, et nende takistus on tühiselt väike võrreldes teiste vooluringi elementide takistusega, siis võib edaspidistes arvutustes nende takistust mitte arvestada. Seega on voolutugevus vooluringis leitav valemist: I= ...

Füüsika → Füüsika
82 allalaadimist
thumbnail
40
pdf

ÕPILASTE KIRJALIKE TÖÖDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KIRJALIKE TÖÖDE KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Pärnu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................3 1 KIRJALIKE TÖÖDE LIIGID ...........................................................................................................4 2 KIRJALIKE TÖÖDE VORMISTAMINE ..........................................................................................6 2.1 Töö struktuur ....................................................................................................................6 2.1.1 Tiitelleht ..................................................................................................................... 6 2.1.2 Sisukord ...........................................................................................

Sport → Sport
11 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Lained,võnkumised,faas

Vibratsioon on väikese amplituudiga mehaaniline võnkumine. · Vibratsioon - tahke keha mehaaniline võnkumine · Üldvibratsioon ­ mehaaniline võnkumine, mis kandub seisvale, istuvale või lamavale inimesele üle toetuspindade kaudu · Püsiv vibratsioon ­ vibratsioon, mille kontrollitava parameetri väärtus mõõtmise perioodi vältel ei muutu enam kui 2 korda ehk 6 dB · Muutuv vibratsioon ­ vibratsioon, mille kontrollitava parameetri väärtus vaadeldavas ajavahemikus muutub enam kui 2 korda ehk 6 dB Võnkumiseks laias mõttes nimetatakse mis tahes protsessi, mis on iseloomustatav mingi parameetri või suuruse täpselt või siis rohkem või vähem ligikaudselt perioodiliselt korduva muutumisega. Füüsikas tuuakse võnkumise olulise tunnusena sageli esile võnkuva suuruse muutumine ümber tasakaaluoleku. Võnkumiste näited Erinevad võnkumised on iseloomustatavad erinevate võnkuvate suuruste kaudu. Mehaanilise võnku...

Füüsika → Füüsika
82 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Informaatika kontrollitöö: küsimused ja vastused

Kas saab teha ühe sisendiga skeemi, milles on kasutusel nii AND kui ka OR gate? Jah Kas on võimalik luua AND ja OR gate´i kasutades komponente, mis suvalise sisendi peale ei väljastaks signaali? JAH Millistel muutuja väärtustel on lause (Av(B&A))v(-A&(Cv(B&-C))) väär? A=0, B=0 ja C=0 Mitu baiti on klassikalise Turingi masina mälu? 0 Mis sümbol on kirjutatud Turingi masina lindile kui realiseeritakse käsk (B,0,1,L,A)? Mitu käsku minimaalselt on Turingi masinas, mis vastab (B,0,1,L,A) nõuetele? 1, 4 Kui mitut eri sümbolit lubab Ecki poolt loodud Turingi masin lindile kirjutada? 6 Milline järgnevates kümnendarvudest annab Ecki appletis juuresoleva graafilise kujutise? 405021720 Kui palju mälu on Ecki xComputer´l? 2Kb Kui joonistada 0 taseme lumehelves Ecki laboris, siis mis kujund see on? Kolmnurk Milline järgnevatest käskudest peatab Ecki xComputer´i? 1023 , 11264? Mitu muudatust HTML failis tuleb teha selleks, et Tanel Tammeti ...

Informaatika → Sissejuhatus informaatikasse
229 allalaadimist
thumbnail
26
xlsm

Informaatika I

Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Andmed ja valemid Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud Ahti Lohk Õpperühm ol t alemid Ülesanded Arvavaldised Ruutvõrrandi lahendamine Rakendus "Detail" Detaili kujud Materjalid Värvid Ideaalne inimene Ajavalemid Viktoriin Funktsioonide väärtused viimane nr a 9 a b x y z 3 3,75 -1 1,153305424 1,93690596 Excel VBA = > #NAME? #NAME? y 1 1 2 2 3 3 4 4 5 5 eelviimane b c y nr z nr 5 4 1 4 Variandid ...

Informaatika → Informaatika
88 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Kemosorptsioon

Tallinna Tehnikaülikool Keemiatehnika Instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika KEMOSORPTSIOON Üliõpilased: Õppejõud: Tallinn 2014 Töö ülesanne Töö eesmärk on absorptsiooni kiirenemise teguri määramine hapniku absorptsioonil õhust naatriumsulfiti lahusesse katalüsaatori juuresolekul (kemosorptsioon). Pärast kogu sulfiti reageerimist lahustunud hapnikuga järgneb tekkinud naatriumsulfaadi lahuse edasine küllastumine hapnikuga (füüsikaline absorptsioon). Katseseadme skeem 5 6 w MODE ~230 V 10 50 2000 ...

Keemia → Keemiatehnika
27 allalaadimist
thumbnail
12
docx

REDOKSREAKTSIOONID

REDOKSREAKTSIOONID redoksreaktsioon – reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek, muutuvad elementide oksüdatsiooniastmed oksüdatsiooniaste – elemendi aatomi tinglik laeng ühendis eeldades ioonilist sidet kõigi aatomite vahel (mitu elektroni aatom saab loovutada või juurde võtta) oksüdeerumine – elektronide loovutamine, redutseerija oksüdatsiooniastme kasv sagedased redutseerijad: H2S, FeSO4, Zn, KI, Na, H2SO3 redustseerumine – elektronide liitmine, oksüdeerija oksüdatsiooniastme kahanemine sagedased oksüdeerijad: O2, KMnO4, Cl2, H2O2, konts. H2SO4 keemiline element saab käituda ainult oksüdeerijana, kui ta on oma kõrgeimas oksüdatsiooniastmes (st see saab ainult kahaneda). nt: F2, O3 keemiline element saab käituda ainult redutseerijana, kui ta on oma madalaimas oksüdatsiooniastmes (st see saab ainult kasvada). nt...

Füüsika → Füüsika
33 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Tallinna Polütehnikumi I kursuse 2009. aasta eksami küsimused ning vastused.

KEEMIA EKSAMI KÜSIMUSED JA VASTUSED 1.Keemiliste elementide perioodilisus seadus, perioodilisus tabel ja selle rakendus keemiliste elementide iseloomustamisel. Keemiliste elementide, ning neist moodustunud liht- ja liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses aatommassist. Perioodilises süsteemi ahela koostas Mendelev, kus igale elemendile on oma lahter, koos aatomi numbriga, selle aatommassiga, nimega ja sümboliga. Iseloomustamisel saab tabeli perioodi numbrist teada aatoni elektronkihi arvu, aatomi number on prootonite ja neutronite koguarv, gruppist tuleb viimase kihi elektronide arv. 2.Metallide asukoht keemiliste elementide perioodilisus tabelis Elementide metalliliste omaduste muutus perioodis (III perioodi näitel). Kõik perioodid algavad aktiivsete metallidega. Liikudes vasakult paremale nõrgenevad metallilised omadused nagu välises elektronkihis suureneb elektronite arv (väheneb arv elektro...

Keemia → rekursiooni- ja...
344 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Põhimõisted rakendusstatistika eksamiks

Statistika üldiseks eesmärgiks on: asjakohastest eeldustest lähtudes leida vaadeldava stohhastilise objekti kohta mingi tõenäosuslik mudel, sh hinnates mudeli arvparameetreid ja kontrollides erinevaid hüpoteese objekti mudeli kohta. Mediaani hinnang: - kasvavalt järjestatud valimi keskelement (kui valimi maht on paaritu arv) - kasvavalt järjestatud valimi keskelementide poolsumma (kui valimi maht on paarisarv) Haare: valimi suurima ja vähima elemendi vahe Statistika põhiteoreem: Empiiriline jaotusfunktsioon FN(x) on teoreetilise (üldkogumi) jaotusfunktsiooni F(x) nihutamata ja mõjus hinnang. Histogramm: Histogramm on enimkasutatav (üldkogumi) jaotustiheduse hinnang. Histogrammi kasutatakse ettekujutuse saamiseks üldkogumi jaotusseadusest ning ta kujutab endast tulpdiagrammi, mille tulpade kõrgused näitavad vastavasse vahemikku sattumise sagedust. 2-jaotus on kasutusel normaaljaotusega juhusliku suuruse dispersiooni hinnangu jaoks usaldu...

Matemaatika → Rakendusstatistika
539 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Kordamisküsimused aines digitaalne fotogramm-meetria 2016

Kordamisküsimused aines digitaalne fotogramm-meetria 2016 1.Fotogramm-meetria etapid, kui ajalooline nähtus  I etapp optiline-mehhaaniline meetod Selle tarvis olid suured, keerulised ja kallid instrumendid, mida oli võimalik käsitseda ainult suurte kogemustega, mille tulemuseks oli fotogramm-meetria operaatori ameti loomine. Mitte ainult orienteerimise töö vaid ka igasugune järgnevatest töödest näiteks mõõtmine, kaardistamine ja nii edasi tehti kõik mehhaaniliselt. Hiljem hakati seda etappi nimetama analoog fotogramm-meetriaks.  II etapp Analüütiline meetod Koos arvutite kavandamisega tekkis idee kavandada ümber orienteerimine analoogilt algoritmiliseks, läbi valemite koos parameetritega arvutis arvutatud ja salvestatud. Varustus muutus märgatavalt väiksemaks, odavamaks ja lihtsamini käsitsetavaks ning oli varustatud lineaar ja pöörde impulsside lugejatega, et regis...

Füüsika → Füüsika
11 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Molekulaarmassi arvutusülesanded

134 1 18. Arvutusülesanded Aine hulk väljendab osakeste arvu. Aine hulga ühik on mool. Üks mool = 6,02 • 1023 osakest. molaar- n— osakeste mass mass ruumala molaarruumala ainehulk tihedus arv 3 g/mol dm = I dm3/mol mol g/cm g kg kg/kmol m3/kmol kmol kg/m IV n Molaarmass on ühe mooli aine mass. Molaarmassi arvutamiseks tuleb liita kokku aatommassid, arvestades indekseid. Näide = 24 • 3 + 31 • 2 + 16 • 8 = 262 g/mol Gaaside molaarruumala (ühe mooli mis tahes gaasi ruumala normaaltingimustel) 22,4 dm3/mol Normaaltingimused (nt.) on t = O oc ja p = I a...

Keemia → Keemia
72 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Soojuskiirgus

T1 > T2 > T3 Soojuskiirgus Kõik kehad, mille temperatuur on üle 0C K, R kiirgavad soojus kiirgust kõikidel lainepikkustel. Mida suurem on keha temp, seda suurem on kiirguse võimsus. Kiiratava energia jaotus sõltub temperatuurist. Mida kõrgem on temperatuur seda lühematele Lainepikkus lainepikkustele nihkub el.mag. laine kiirguse jaotuse maksimum Iseloomustavad suurused: 1). Energeetiline valgsus, e integraalne kiirgusvõime Keha pinnaphikult ajaühiku jooksul kiiratud energia. Keha pinnaühikult kiiratud võimsus. E P R= = E ­ Kiiratud energia; t ­ ajaühik; S ­ pindalaühik; P - võimsus t ×S S J W [ R] = 1 2 =1 2 sm m 2). Diferentsiaalne kiirgusvõime r= R [ r ] = W3 m 3). Neeldumisvõime (iga keha mis...

Füüsika → Füüsika
159 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Füüsika praktikumi töö nr 5 protokoll

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperuhm: Kaitstud: Töö nr: 5 OT allkiri Kulgliikumine Töö eesmark: Ühtlaselt kiireneva Töövahendid: Atwoodi masin, sirgliikumise teepikkuse ja kiiruse lisakoormised valemi ning Newtoni teise seaduse kontrollimine Skeem Töö teoreetilised alused Atwoodi masinaga saab kontrollida ühtlaselt kiireneva sirgliikumise valemeid ja Newtoni teist seadust. Seejuures on kontroll ligikaudne, sest esineb hõõrdumine. Newtoni teise seaduse põhjal saab tuletada valemi: m1 a= g 2m + m1 Selleks, et valem arvestaks ka ploki inertsimomendist tingitud niidi pinge erinevust kummalg...

Füüsika → Füüsika
764 allalaadimist
thumbnail
7
doc

KEMOSORPTSIOON

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika Instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika KEMOSORPTSIOON Rühm: Üliõpilased: Õppejõud: Natalja Savest Enn Tali Tallinn 2010 Töö ülesanne Töö eesmärk on absorptsiooni kiirenemise teguri määramine hapniku absorptsioonil õhust naatriumsulfiti lahusesse katalüsaatori juuresolekul (kemosorptsioon). Pärast kogu sulfiti reageerimist lahustunud hapnikuga järgneb tekkinud naatriumsulfaadi lahuse edasine küllastumine hapnikuga (füüsikaline absorptsioon). Katseseadme skeem 5 6 w M...

Keemia → Keemiatehnika
63 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Kulgliikumine

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Martti Toim Teostatud: Õpperuhm: AAAB11 Kaitstud: Töö nr: 5 OT allkiri Kulgliikumine Töö eesmark: Ühtlaselt kiireneva Töövahendid: Atwoodi masin, sirgliikumise teepikkuse ja kiiruse lisakoormised valemi ning Newtoni teise seaduse kontrollimine Skeem Töö teoreetilised alused Atwoodi masinaga saab kontrollida ühtlaselt kiireneva sirgliikumise valemeid ja Newtoni teist seadust. Seejuures on kontroll ligikaudne, sest esineb hõõrdumine. Newtoni teise seaduse põhjal saab tuletada valemi: m1 a= g 2m  m1 Selleks, et valem arvestaks ka ploki inertsimomendist tingitud niidi pinge erinevust kummal...

Füüsika → Füüsika
108 allalaadimist
thumbnail
3
odt

MITTEMETALLID

Kõigi elementide kohta üldiselt. 1. Ainete keemilised omadused (reaktsioonivõrrandid). Raskemad ja uuemad reaktsioonivõrrandid: ammooniumsool+leelis, ammooniumsoola lagunemine ja saamine, nitraadi lagunemine, ammoniaak+hapnik, metall + lämmastikhape, alus + hape = vesiniksool + vesi, ränidioksiid + leelis, silikaat + hape, silikaat+sool. 2. Ainete nimetamine, valemite kirjutamine, aineklassi määramine (sh ammooniumsoolad, silikaadid ja vesiniksoolad). 3. Elementide o-a (min, max) ja redoksomadused. Näide: Määra elemendi o-a ühendis. Kas selle aine koostises käitub element a)oksüdeerijana, b)redutseerijana, c)nii oksüdeerija kui ka redutseerijana? mittemetallidel Min o-a ­ rühma nr ­ 8 (alati negatiivne arv) REDUTSEERIJA Max o-a ­ rühma nr OKSÜDEERIJA Kui on vahepealne o-a, siison nii oksüdeerija kui ka redutseerija. 4. Aine lahustumine vees, vesilahuse pH, kasutamine väetisena. Väetisena kasutatakse ain...

Keemia → Üldine keemia
7 allalaadimist
thumbnail
7
docx

FÜÜSIKA KONSPEKT 11. KLASS

Termodünaamika I printsiip: süsteemi üleminekul ∆U = Q – A ühest olekust teise võrdub siseenergia muut üleantud ∆U-siseenergia muut, Q-soojushulk soojushulga ja tehtud töö vahega. (J), A-töö Termodünaamika II printsiip: soojust ei saa üle kanda külmemalt kehalt soojemale eilma, et sellega kaasneks teisi muutusi nendes kehades või neid ümbritsevates kehades. Coulombi seadus ehk eletrostaatika põhiseadus: q ¿q kaks laengut mõjutavad teineteist jõududega, mis on F=k 1 2 2 F-laengutevaheline r võrdeline laengute absoluutväärtuste korrutisega ja jõud (N) pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. q1 ja q2-laengute abs.väärtused (C), r-kaugus(m), k-võrdetegur ...

Füüsika → Füüsika
19 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

Protokol 4 - keedusoola protsendilisuse määramine liiva–soola segus

Sissejuhatus Tahkete ainete segude analüüsil on sageli sobivaks meetodiks vedelikes lahustuva(te) komponentide väljalahustamine. Seejuures määratakse kas komponentide sisaldus vedelas lahuses või määratakse vedelikes lahustumatute ainete kogus. Nii näiteks määratakse toiduainetes jt. materjalides rasvu viimaste väljalahustamises (ekstraheerimises) vastavate lahustitega (dietüüleeter, bensiin jne). Asfaltbetoonis (must teekate) ning paljudes katusekatte materjalides määratakse bituumeni sisaldus viimase väljalahustumisega bensiinis. Analoogselt käesoleva tööga saab määrata soola sisaldust tänavate ja teede “soolatamise” segudes lume- ja jäätõrjeks. Erinevus on ainult selles, et käesolevas töös määratakse NaCl sisaldus moodustunud vesilahuses, soolatamissegudes tuleb aga määrata vees lahustumatu osa kogus. Põhjuseks on see, et NaCl sisaldus määratakse moodustunud lahuse tiheduse järgi, mida ei saa aga kasutada soolatamissegude korral (kva...

Keemia → Biokeemia
10 allalaadimist
thumbnail
150
xlsm

Informaatika I tunnitöö "Valemid"

Andmed ja valemid Excel'is id Excel'is Andmete tüübid Excelis Valemid ja avaldised Funktsioonid Arvandmed, -avaldised ja -funktsioonid Aadressite ja nimede kasutamine valemites. Harjutus "Kolmnurk" Harjutus "Täisnurkne kolmnurk " Arvavaldised - tehete prioriteedid, funktsioonid Loogikaandmed, -avaldised ja funktsioonid Võrdlused ja loogikatehted Võrdlused ja loogikatehted. Harjutused IF-funktsioon Palk & Kauba hind Funktsioonide tabel Minirakendus "Detail" - ülesande püstitus "Detail" - kasutajaliides "Detail" - materjalid "Detail" - värvid Ajaandmed, -avaldised ja -funktsioonid Tekstandmed, -avaldised ja funktsioonid Lisad Nimede määramine ja kasutamine Valideerimine Matemaatikafunktsioonid Tekstifunktsioonid Loogikafunktsioonid Ajafunktsioonid Otsimine. Funktsioon VLOOKUP Valemiredaktor MS Equation 3.0 ...

Informaatika → Informaatika I (tehnika)
6 allalaadimist
thumbnail
21
pdf

Teadustöö vormistamise juhend

KEILA KOOL Teadustöö vormistamise juhend Keila Koolis Koostaja: Ahti Noor Keila 2010 SISUKORD 1. UURIMISTÖÖ OLEMUS ..................................................................................................... 3 2. ÕPPEOTSTARBELISED TÖÖD .......................................................................................... 4 2.1 Referaat ............................................................................................................................ 4 2.2 Essee ................................................................................................................................. 5 3. VORMISTAMISNÕUDED ................................................................................................... 6 3.1 Vormistatud töö koostisosad ............................................................................................ 6 3...

Informaatika → Informaatika
37 allalaadimist
thumbnail
16
doc

REFERAADI KOOSTAMISE JUHEND

TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond REFERAADI KOOSTAMISE JUHEND Koostaja: Lehte Tuuling Õpetajakoolituse osakonna juhataja Rakvere 2010 MIS ON REFERAAT? Referaat on: kellegi teise seisukohtade esitamine, sisukokkuvõtte või ülevaade mingist tööst (töödest); kirjalike materjalide läbitöötamise tulemusena koostatud kirjalik kokkuvõte, mis väljendab teiste mõtteid. Referaadis on oluline info kogumine, selle üldistamine, ka korrektne kirjalik väljendusoskus ja õige vormistamine. Kui referaat eelneb teatud probleemi süvakäsitlusele, on soovitav esitada järeldused ning omapoolne arvamus. Ülevaatereferaadis ei pruugi kirjutaja oma arvamusi ega seisukohti esitada. Referaadi maht ulatub 10 - 15 leheküljeni, kui ei ole õppejõuga mingit muud kokkulepet lehekülgede arvu suhtes. Referaat on kokkuvõte ming...

Kirjandus → Kirjandus
16 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Keemia riigieksami põhimõisted

PÕHIMÕISTED AATOM - aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest; molekuli koostisosa. TUUMALAENG ­ võrdub arvuliselt elemendi järjenumbriga perioodilisussüsteemis. ELEKTRONKATE ­ tuuma ümbritsevad elektronid. ELEKTRONIDE VÄLISKIHT ­ elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. KEEMILINE ELEMENT ­ kindla ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik. IOON ­ laenguga aatom või aatomite rühmitus. KATIOON ­ positiivse laenguga ioon. ANIOON ­ negatiivse laenguga ioon. MOLEKUL ­ liht- või liitaine väikseim osake, millel on kõik selle aine põhilised keemilised omadused, koosneb aatomitest. AATOMMASS ­ aatommassiühikutes väljendatud aatomi suhteline mass. MOOL ­ aine hulk, mis sisaldab 6*1023 aineosakest. MOLAARMASS ­ aine ühe mooli mass grammides. AVOGADRO ARV ­ osakeste arv ühes moolis aines; NA=6,02*1023 dm3/mol. GAASI MOLAARRUUMALA ­ kõikid...

Keemia → Keemia
311 allalaadimist
thumbnail
15
xls

Exel

Ülesanne 1 1, Paranda sisestamise vead, Kasuta tööriista "Otsi ja Asenda" 2, Anna veerule "Arv 4" rahavorrming "Euro", 3, Tee arvutused, Kasuta lahtrite aadresse ja valemite kopeerimist, 4, Kopeeri veerg "Arv 1" 25, reale, Kirjuta veeru nimeks "Kahekordne " ja muuda teksti suunda 5, Korruta veerus "Kahekordne " olevad arvud 2-ga Arv 1 Arv 2 Arv 3 Arv 4 =Arv1+Arv2 =Arv4-Arv2 =Arv1*Arv2 =Arv3/Arv2 1 33 6478 0,23 34 -32,77 33 196,30303 2 34 7839 0,34 36 -33,66 68 230,558824 3 567 346 0,35 570 -566,66 1701 0,61022928 4 1 765 3 567,01 5 3 566,01 4 765 16,56 2 891 435,67 18,558 433,67 33,116 445,5 6 3 ...

Informaatika → Arvutilingvistika
15 allalaadimist
thumbnail
20
docx

KÜLGLIIKUMINE

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Kai Salm Teostatud: Õpperühm: YAMB11 Kaitstud: Töö nr: 5 TO: KULGLIIKUMINE Töö eesmärk: Töövahendid: Ühtlaselt kiireneva sirgliikumise Atwoodi masin, lisakoormised. teepikkuse ja kiiruse valemi ning Newtoni teise seaduse kontrollimine. Skeem 1. Töö teoreetilised alused: Atwoodi masinaga saab kontrollida ühtlaselt kiireneva sirgliikumise valemeid ja Newtoni teist seadust. Seejuures on kontroll ligikaudne, sest esineb hõõrdumine. m1 g 2m  m1 Newtoni teise seaduse põhjal saab tuletada valemi: a= Se...

Füüsika → Füüsika
14 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun