Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

" vabadusvõitlus" - 501 õppematerjali

vabadusvõitlus on üks järk sellest , kui ristisõdijad tahtsid jõu ja mõõgaga Liivimaal ja Eestimaal peale suruda ristiusku.
thumbnail
2
doc

,,Muinasaeg ja muistne vabadusvõitlus Eesti alal”

1 ,,Muinasaeg ja muistne vabadusvõitlus Eesti alal" Kordamisküsimused 1. Nimetage muinasaja perioodid Eesti alal! (3p.) Kiviaeg, Pronksiaeg, Rauaaeg 2. Mesoliitikum Eesti alal. Vanim asulapaik. Tegevusalad. Tööriistad.(4p.) Pulli asula ja Kunda Lammasmägi. Tegevusalad: Korilus, kalastamine, küttimine. Tööriistad valmistasid luust, puust, kivist. 3. Kirjelda neoliitikumi Eesti alal! (6p.) Elasid rohkem sisemaale, suuremad kogukonnad jaguneisd üksikperedeks, tööriistad arenenumad. tegeleti küttimise, kalastamise ning korilusega. Nöörkeraamika ajal tegeleti loomakasvatusega ja viljakasvatusega. Ehitati nelinurksed majas viilkatusega. Kunda kultuur->kammkeraamika kultuur->nöörkeraamikakultuur. 4. Milliseid muutusi tõi inimese elus kaasa metalliaja algus?(2p.) Tekkisid uued põllusüsteemid, kalmetüübid (tarandkalmed) ja ajutised...

Eesti ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Ristisõda Läänemere kaldal - muistne vabadusvõitlus

saj), Eestis 13.saj  Keskajal Euroopas: o Katoliku kiriku roll o Paavstide ja Saksa-Rooma keisri võimuvõitlus o 1096 I ristisõja algus Pühal Maal o 1204 4. ristisõja algus (kokku 8, esimene edukas) o 12.saj lõpust kaoliku kiriku tõsisem surve läänemere idakalda kristianiseerimiseks  Piiskopid, ristiusu levitajad: Meinhard ja Theodrich, Albert, Berthold  1201 rajati Riia linn o Tugipunkt, võimukeskus  1202 Mõõgavendade ordu loomine Läänemere idakalda kristianiseerimise huvid: o Katolik kirik – võimu laiendamine, õigeusu leviku piiramine o Euroopa kaupmehed – kaubandussuhete laiendamine, kauplemine slaavlastega o Taani kuningas – võim...

Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
15
ppt

EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS

a rajati Lübeck Katoliku kirik 1186.a sai I Liivimaa piiskopiks Meinhard Meinhardi surma järel sai II piiskopiks Berthold Bertholdi surma järel sai III piiskopiks Albert Feodaalid 1201.a rajati Riia linn 1202.a asutati Mõõgavendade ordu Mõõgavendade ordu ­ Mõõgavendade ordu vapp ja ordumeistri pitsat Mõõgavendade ordu rüütelvennad kunstniku silme...

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Liivimaa ristisõja algus ja eestlaste muistne vabadusvõitlus

Liivimaa ristisõja algus ja eestlaste muistne vabadusvõitlus : § 10 lk 52, 54-55, § 11 lk 56-57 + konspekt sh paljundus Liivimaa ristisõja algjärk 1198-1208: - liivlaste ja latgalite ristimine- koos kaupmeestega hakkasid Läänemere idakaldale jõudma esimesed ristiusu misjonärid. Meinhardile tehti ülesandeks Liivimaa ristiusku toomine. Berthold korraldas ristisõja, et liivlased jõuga alistuma sundida. Pärast mitmeid sõjalisi operatsioone pöördus osa liivlasi vabatahtlikult ristiusku. Ülejäänud liivlased 13. saj. Toimus ulatuslik ristimine ja ehitati kirikuid. Samal ajal võtsid ristimise vastu ka latgalid. - Liivimaa piiskopid, osata iseloomustada ja hinnata piiskoppide tegevust. Meinhard- alustas misjonit Ükskülas, kuhu rajati kirik. Rahumeelne ristimine. Katolik usk levib liivlaste seas. Berthold- siseneb sõjaväega Liivimaale Holmi linnust vallutama. Lahingu võidavad sakslased. Albert- saabus koos ristisõdijate väega Liivimaale, asutas...

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Muistne vabadusvõitlus - pöördepunkt Eesti ajaloos?

Põhjuseid oli mitmeid, toon välja mõned: ristiusu levitamine, paganluse väljajuurimine, taheti tungida Venemaale, maade vallutamine, sest rüütlitel oli Lääne-Euroopa maapuudus. Meie aladel toimus üks esimesi ristisõdasi. Kui palju mõjutas muistne vabadusvõitlus eestlasi? Muinasaja lõpus oli 45 kihelkonda, 8 suurmaakonda. Suurmaakonnad olid: Viru; Järva; Harju; Lääne; Saaremaa; Rävala; Ugandi ja Sakala. 4 väikemaakonda: Alempois, Nurmekund, Mõhu ja Vaiga. Muutusid mitmed kombed, levis üha enam laibamatmise komme. Eestlaste peamiseks tegevusalaks oli maaharimine. Põlluharimises kasutati peamiselt kaheväljasüsteemi, taliruki kasvatamisega hakkas levima kolmeväljasüsteem. Tegeldi ka loomapidamise, küttimise ja kalapüügiga. Levis ka vahetuskaubandus, kus sisse veeti: hõbedat, pron...

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
1
doc

„Muistse vabadusvõitluse positiivsed ja negatiivsed tagajärjed“

-1227. aastani. Sel ajal toimusid suured ristisõjad peaaegu kõikjal Euroopas ning lõpuks tabasid need ka Eestit. Vabadusvõitlusesse sekkusid nii mitmedki rahvad, kes olid sõdinud eestlastega ka varesematel aegadel. Samas mõned neist, kes varem olid olnud vaenlased, ühinesid nüüd Eestiga. Algas sihipärane sõjategevus eestlaste vastu. Eestlaste vastupanu vallutajatele vältas terve inimpõlve. Paarikümne aasta jooksul tuli üle elada vähemalt poolsada rüüsteretke ning neile vastata. Kindlaid liitlasi polnud, vastasleeri kuulusid eri ajal aga nii sakslased, taanlased, venelased, rootslased, latgalid, leedulased kui liivlased. Maa kurnati välja ja erinevad vastased hõivasid selle osade kaupa. Eestlaste kaotuse põhjused olid: · eestlastel puudusid kindlad liitlased, liit venelastega polnud järjepidev. · vaenlasel...

Ajalugu
83 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Muistses vabadusvõitluses

Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli 1180. ­ 1290. aastatel toimunud Läänemere ristisõdade osa, mis toimus Eestimaa territooriumil ja mida dateeritakse tavaliselt aastatega 1208­1227. Huvi Liivimaa ja Eesti vallutamise vastu seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste tegevuse aktiviseerumisega Läänemerel alates 12. sajandi keskpaigast. 1159. aastal taasrajati Lübecki linn, millest sai saksa kaupmeeste peamine tugipunkt reisidel Läänemere idakaldale. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Lisaks saksa kaupmeestele tundsid Baltimaade vastu huvi ka Taani kaupmehed ja kirikutegelased. Skandinaavia riikide huvi oli seotud idapoolsete paganarahvaste allutamisega ka seetõttu, et nood korraldasid tihti rüüsteretki nende aladele. 12. sajandi lõpuks olid Soome ja Baltikumi rahvad...

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Muistse vabadusvõitluse alternatiivid

Muistse vabadusvõitluse alternatiivid Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli 1180. ­ 1290. aastatel toimunud Läänemere ristisõdade osa, mis toimus Eestimaa territooriumil ja mida dateeritakse tavaliselt aastatega 1208­1227. Kuna puudus ühtne riik, siis üheks põhjuseks, miks vabadust seekord ei saavutatud, oli see, et eraldi...

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Miks said eestlased muistse vabadusvõitluses lüüa?

aastal, kuisakslased koos abivägedega tungisid Ugandisse. Samal ajal toimus Euroopas ristiusustamine ning see toodi ettekäändeks Eestisse tungimiseks. Eestlastemotiveeritus pidi olema väga hea võitlemiseks, sest võideldi ju oma kodumaa ning vabaduse eest, kuida siiski jäeti alla saksa vägedele, aga miks küll? Eestlaste kahjuks rääkis kindlasti nende üpriski halvad suhted naabritega, seega suurt abi oodata ei olnud ja nii ka juhtus. Lõunanaabrid -- liivlased ja latgalid- läksid appi hoopis ordurüütlitele ningvõitlesid eestlaste vastu. Veel peaks teada, et vallutajateks ei olnud ainult sakslased. Eesti oli sattunud venelaste, taanlaste kui ka rootslaste huviorbiidiks. Pidev võitlus erinevate vallutajatega mõjus eestlastele laastavalt. Üks suurim ja otsustavaks saanud põhjus oli kindlasti sõjalise taseme erinevus eestlaste ja va...

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Jüriöö ülestõus küsimused vastused

)Taani kuningriik- Sai endale Harju-Viru= Eestimaa 2)Ordu- Sai endale ülejäänud Eesti ja Põhja-Läti alad / / / Riia Piiskopkond Tartu Piiskopkond Saare-Lääne Piiskopkond 2)Põlisrahva koormised 1)Kümnis- 1/10 kogu sissetulekust 2)Hinnus- Kindlaks määratud naturaalmaks ja seda maksti kümnise asemel 3)1/10 kümist- Kohaliku preestri ülalpidamiseks 4)Teaotöö- Tõõtamine mõisa põllul 5)Trahvid 6)Kingitused 7)Linnuste, kirikute, teede ja sildade editamine 3)Jüriöö ülestõusu põhjused Taani kuningriik ei suuda ohjeldada isepäiseid vasalle P.-Eestis. Taanid kuningas otustas oma maad P-Eestis maha müüa. Müügist oleks ta saanud raha ja elada muretut elu. 4)Jüriöö ülestõusu eellugu: huvitatud pooled(kellel millised huvid olid) Algas 23.apr. 1343a. Hästi valitud algus ja põhjal...

Ajalugu
288 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kokkuvõte Ilmar Talve raamatu kohustusliku osa kokkuvõttetest

Läänemeresoome hõimudel aasta 1000 paiku omavahelised tihedad kontaktid ­ seda näitavad ühised slaavi laensõnad. Selleks ajaks ka eestlaste asula piirid üsna selgelt välja kujunenud: Narva jõgi, Peipsi ja Pihkva järved, lõunas piirneti latgalite ja liivlastega; läänes ja põhjas meri. Aestii ­ läänemere idaranniku rahvaste üldnimetus. Eesti ala rahvastik jagunes hõimualadeks Põhja-, Lõuna- ja Lääne-Eestis, koosnedes 12. saj lõpuks 12. maakonnast. Muinas-Eesti ühiskonnas valitses iseseisvate ja vabade taluperemeeste ülekaaluka osa tõttu suhteline võrdsus. Iga inimese asendi ja võimalused määras eeskätt tema sugukondlik ja hõimkondlik kuuluvus, sellest sõltuv majanduslik jõukus ja võim. Seega võrdsusel oli hoopis teine tähendus kui nüüdses ühiskonnas ­ tähtis seos ristiusu levitamisega, mis rõhutas iga inimese väärtust ja võrdsust teistega. Enne 13. saj alguse vabad...

Kultuurilood
132 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Ajaloo konspekt

sajandi lõpul. Muinasaeg jaguneb järgmiselt: 1. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000 a. e. Kr. ) Esimesed asupaigad Eestis: Pulli asula (pärineb 9000 a. algusest e. Kr. ) Pärnu jõe ääres Sindi lähedal (1967) Kunda Lammasmägi (7000 keskpaigast e. Kr. ), kuna Kunda asupaik asutati enne Pulli asupaiga leidmist, kuuluvad kõik Eesti asulapaigad Kunda kultuuri. See kultuur hõlmas kõiki Läänemere idaranniku maid Lõuna-Soomest kuni Visla mere suudmeni. Keskmisel kiviajal tegelesid inimesed küttimise, kalastamise ja korilusega. Asulad paiknesid veekogude ääres. Tööriistad olid luust ja kivist. 2. Neoliitileum e. noorem kiviaeg (5000-1800 aastat e. Kr. ) Noorema kiviaja alguses võeti kasutusele keraamika. Eesti vanimad savinõud võeti kasutusele u. 5000 aasta paiku e. Kr. Ne...

10.klassi ajalugu
414 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses

Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses kui pöördepunkt eestlaste ajaloos Eestlased on läbi ajaloo pidanud üle elama mitmeid raskeid perioode. Üheks neist võib kindlalt lugeda Balti ristisõdade ühte osa, muistset vabadusvõitlust, mis leidis aset 1208-1227. aastatel. Selle käigus alistati eestlased jõuga ning sunniti vastu võtma ristiusku. Vabadusvõitluses lüüasaamine on aga eestlaste ajaloos saanud suureks pöördepunktiks. Sõja lõpuperioodil kaotasid eestlased enda viimase allesjäänud maalapi- Saaremaa. Sellega oli eesti iseseisvus hävitatud ning rahvas jäi sajanditeks võõra võimu alla. Edasi ootas endiseid iseseisva riigi omanikke ränk ja keeruline orjusperiood. Eestlasi hakati pidama alamklassiks, kelle majanduslikke, poliitilisi ja kultuurilisi võimalusi kitsendati märgatavalt. Seisuslikke ja rahvuslikke piire hakati selgelt välja tooma. Iseseisva riigita jäänud kodanikud pidid s...

Ajalugu
149 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Arutlus-Miks eestlased muistses vabadusvõitluses alla jäid?

aastast 1227. aastani kui langes Valjale maalinn. Tagajärjed oli üpriski mõrud. Sõda tõi rohkelt kannatusi nii lahingus langejate kui ka rüüsteretkede näol. Eestimaa ristiusustati ja jagati mitme valitseja vahel. Samas tuli Eestisse inimesi kes tutvustasid kohalikele Lääne- Euroopa väärtushinnanguid, traditsioone ja norme. Järgnevalt toon välja tähtsamad põhjused ning tagajärjed. Kindlasti sai määravaks sõjalise taseme erinevus. Vabadusvõitluse käigus oskused ja relvastus täiustus, mida oli näha madisepäeva lahingus, kuid sellest ei piisanud vaenlase hävitamiseks. Võrreldes ordu-rüütlitega ei olnud eestlastel väljaõpet ning nad ei pidanud kinni lahingukorrast. Ordurüütlid elasid koos ja seega oli neil ühiseid kogemusi ja nad võisid nimetada üksteist vendadeks, samas eestlased tulid kokku vaid juhul kui oli vaja...

Ajalugu
71 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Miks said eestlased muistses vabadusvõitluses lüüa?

aastal. Vabadusvõitlus lõppes eestlaste jaoks kaotusega. Miks said eestlased muistses Vabadusvõitluses lüüa? Üks peamisi põhjusi oli kindlasti eestlaste vähemus. Eestlasi oli võrreldes ristisõdijatega tunduvalt vähem. Nii ristisõdijad, taanlased, kui ka rootslased said alati sõdijaid juurde tuua, kuna nende rahvaarv oli tunduvalt suurem, eestlaseid oli, aga väga vähe ning nad ei saanud teistelt riikidelt endale sõjaväge juurde tuua. Ordurüütlite vallutussõda toetas Lääne- Euroopa tähtsaim ja mõjukam jõud- Rooma katoliku kiri. Ristisõdijaid tuli iga aastaga juurde, kuna kirik lubas kõigile ristirüütlitele patukustutust. Vallutajad olid head diplomaadid, neil õnnestus alistada liivlaseid, latgaleid ning eestlasi, kasutades ära nende omavahelisi vastuolusid. Kindlasti sai eestlastele muistses vabadusv...

Ajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Eesti keskaeg

saj alguses:missioon v agressioon? 1: 32-44, 363-370, 376-387 (Bartlett ,,Eu sünd'' Tln 2001 26: 23-46, 172-173 (S. Vahtre ,,Muinasaja loojang Eestis'' Tln 1990 31: 42: Ristiusu esialgne imbumine Baltimaadesse toimus misjonitegevuse vormis. Sks kaupmeeste kiiluvees saabus Liivimaale augustiinlasest kanoonik Meinhardja rajas misjonikiriku. 1186 pühitseti ta piiskopiks.Preisimaal olid teerajajaks tsistertslased ja 1215 pühitseti seal p-ks üks Poola misjonäridest. Kummaski piirkonnas ei osutunud võimalikuks rajada efektiivset misjonipiiskopkonda ilma vägivallata ning vägivald tähendas ristisõda. Ent Preisim ja Liivim peeti seda ebaotstarbekaks ja asendati sõj ordude asutamisega, vastavalt Mõõgavendade oru ja Dobrini rüütliordu. Mõlemal juhul võttis Sks ordu need üle ja 1240ks oli nii Liivim kui Preisimaa ristiretkede juhtimine kindlalt Saksa ordu kätes. 1251 sai misjonär Meinhardi piikopkond, mille k...

Ajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Muistse vabadusvõitluse lõppjärk

a. üritasid saarlased koos rävalaste, harjulaste ja virulastega vallutada Tallinnat, mis ebaõnnestus. 1222.a. maabus Taani vägi eesotsas Valdemar II-ga Saaremaal, kus hakati rajama kivilinnust. Linnuse valmides lahkus kuningas jättes sinna kaitsemeeskonna. Saarlased otsustasid seda ära kasutada ja asuti organiseerima vastulööki. Õpiti ehitama ka kiviheitemasinaid. Linnus piirati sisse ja vallutati. Sõnum saavutatud edust saadeti kõikjale üle Eesti. Vabastati Varbola linnus. 1223.a. jaanuaris tungisid eestlased Viljandi linnuses kallale sakslastele. Tapeti orduvendi, sulaseid, kaupmehi ja isegi foogt. Läti Hendriku sõnul kiskusid eestlased Järva foogtil Hebbel südame välja. Vastuhaku käigus vabastati ka Otepää ja Tartu. Kiire ja otsustava tegutsemise käigus õnnestus tagasi oma valdusesse saada kogu maa v.a. Tallinn. Peagi alustasid vaenuväed uuesti retki Lõuna-Eestisse, millele eestlased...

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kontrolltöö küsimused ja vastused (7 klass)

Kontrolltöö §4954 KORDAMISKÜSIMUSED: 1) KES OLID JA MIDA TEGID? Meinhard, Berthold, Albert, Theoderich, Kaupo, Ymant, Lembitu, Läti Henrik, Valdemar II, Tabelinus, Vesse 2)SELETA MÕISTED:kihelkond, maakond, vanem arbuja, Mõõgavendade ordu, linnus, malev, Vana Liivimaa, ordumeister, kapiitel, Taani hindamise raamat, Liivi ordu, Stensby leping, linnadepäev, maapäev, hansalinn, raad 3) MIS TOIMUS NENDEL AASTATEL? 1186, 1196, 1198, 1200, 1201, 1202, 12061207, 1208, 1210, 1211, 12121215, 21.09.1217, 1219, 1220, 1222, 1223.1224, 1227, 1242, 1236, 1241, 13431345, 1346 4)Vali loetelust 2 teemat ja arutle nende üle. Oluline on tunda fakte: a)eestlaste elukorraldus muinasajal, b)Kolme piiskopi tegevus ida baltikumi paganate ristimiseks, c) eestlaste võitlused 1208 1215, d)muistse vabadusvõitluse lõpp 12151227),e)Vana Liivimaa riiklik korraldus ja maahärrade vahelised võitlused, f)Jüriöö ülestõus mandril ja saaremaal, g)Linnaelu ja li...

Ajalugu
67 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Eesti muinasajal

MÕISTED: jääaeg ­ 120 000 aastat tagasi alanud kliima külmenemine, mis viis 100 000 aastat kestvale jääajale (hõlmas kogu Kesk- ja Põhja-Euroopa) Balti jääpaisjärv ­ mageveeline järv, mis moodustus Läänemere nõos peale mandrijää sulamist Billingeni katastroof ­ Balti jääpaisjärve veed ulatusid Billingeni mägedest põhja poole ning tema veed voolasid osalselt Põhjamerre, mis suurendas Eesti pindala muinasaeg ­ ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses pKr nim esiajaks ehk muinasajaks. Eestis 9000 eKr kuni 1227 pKr muistis ­ ehk muinasjäänused, (muinasajal) inimeste poolt rajatud või maha jäetud ehitised, põllud, asjad kinnismuistis ­ muistis, näiteks asulakohad, linnused, kalmistud, põllud irdmuistis ­ muistis, üksikesemed, näiteks töö- ja tarberiistad, relvad, ehted paleoliitikum ­ ehk vanem kiviaeg, algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopa jääaja lõpuga (Eestis puudus...

Ajalugu
70 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse?

aastast 1227.aastani. Tagajärjed polnud eestlaste jaoks head, kuna eestlased kaotasid Muistse vabadusvõitluse. Arutluses räägin täpsemalt põhjustest, miks eestlased kaotasid Muistse vabadusvõitluse. Ordurüütlitel oli parem relvastus ja sõjatehnika. Arenenud varustusega oli lihtne võidelda mitte nii hea varustusega eestlaste vastu. Lihtne näide on amb, millega oli võimalik eestlaste linnuseid kaugelt nooltega pommitada. See oli suur eelis ordurüütlitel eestlaste vastu, kellel olid kõige tavalisemad vibud, millega polnud võimalik pooltki nii kaugele lasta. Peale ambude kastutati ka katapulte, et purustada linnuse müüre ja müüride vahel asuvaid ehitisi. Seega olid ordurüütlid võimelised linnuseid hävitama lausa ilma sinna sisenemata. Eestlaste relvastus ja sõjaväe korraldus oli kohandatud üksikute sõjakäikude ja...

Ajalugu
16 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun