Paula Johanna Rõuk Antropoloogide uurimismeetodid Antropoloogia on teadus, mille uurimismeetod, välitöö erineb suuresti loodusteaduste uurimismeetoditest. Uuringud laborites teostatakse kindlate reeglite järgi. Välitöö reeglid on siiski üsna subjektiivsed. Need lähtuvad erinevast olukorrast, ajast, inimestest ja veel paljudest pisiasjadest. Välitöö suurimaks erinevuseks laboriuuringutest ongi sõltuvus antropoloogi isiklikest väärtustest. Ühiskonnas, kus antropoloog viibib, peab ta endale rolli valima. See roll peab toetama uurimuse teostumist, uuritavate inimeste poolehoidu ja head läbisaamist ja samas kinnipidamist oma põhilistest väärtustest. Kindlasti peab mõnes olukorras ka sellest loetelust mõne punkti hülgama. Laborikatsetes ei ole moraalsetel hinnangutel suurt rolli. Järeldus katsest või uurimusest on selgem...
Guiana delfiin Lõuna-Ameerika vetes elavad Guiana delfiinid on tõenäoliselt teada olevatest kõrgematest imetajatest esimesed, kelle 'kuues meel' võimaldab tunnetada elektrivälju, mis aitab neil sogases vees saaki jahtida, mängides pea sama tähtsat rolli kui kajalokatsioon. Elektroretseptsioon ehk võime tajuda elektrivälju on kalade hulgas suhteliselt laialt levinud. Mõned kalad rakendavad seda orienteerumiseks, mil teised kasutavad elektrielundeid otseses mõttes saagi uimastamiseks. Imetajate hulgas on elektroretseptsioon äärmiselt haruldane. Wolfe Hanke juhitud bioloogide töörühm hakkas esmakordselt kahtlustama, et ka Guiana delfiinidel võivad elektroretseptoritega varustatud olla 11 aastat tagasi. Toona otsustas käesoleva uurimuse esimene autor Nicole Czech-Damal uurida neid infrapunakaamera all. Vaatlused näitasid, et nende ninadel leidub rida punkte, mis eritavad keskmisest tunduv...
Depressioon on tervisele sama ohtlik kui suitsetamine ! Depressioonis olemine suurendas inimeste suremise tõenäosust sama palju kui tunduvalt tõsisemaks riskifaktoriks peetav suitsetamine, kirjutas Physorg. Uurimuse üks autoritest Robert Stewart selgitas: ,,Erinevalt suitsetamisest ei tea me täpselt, kuidas depressioon surma põhjustab, kuid see ei tähenda, et avastatud seost võiks eirata. Seos jäi alles ka pärast paljude teiste faktorite arvesse võtmist." Uurimuses näidati ka, et kuigi depressioon suurendab suremise tõenäosust, siis depressiooni ja ärevushäire kombinatsiooni põdevatel patsientidel on vaid depressiooni all kannatajatest väiksem tõenäosus surra. Stewarti seletuse kohaselt võib ärevus mingil tasemel inimesele isegi kasulik olla. ,,Tundub, et siinkohal on tegemist kahe riskigrupiga," ütles ta. ,,Väga kõrge ärevustasemega inimesed võivad olla haavatavamad stressi tõttu, näiteks kahjustab st...
Rõuge Põhikool Midagi huvitavat astronoomia vallast enne 2000. aastat Referaat Kätlin Aia 9.klass Rõuge 2011 SISSEJUHATUS Mina kirjutan sellest,mis on astronoomia ja mida huvitavat on astronoomiaga tegelevad teadlased ehk astronoomid teada saanud enne 2000. aastat. 2 ASTRONOOMIA Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.Astronoomid on tähti uurivad teadlased. Paljud astronoomid analüüsivad andmeid,mis tulevad satelliitidelt ja maapealsetest teleskoopidest ning teevad selle põhja järeldusi. Veel hiljuti olid astronoomide töövahendeiks oma silm ja lihtne teleskoop. Juba ammustel aegadel omandasid inimesed esimesi astronoomilisi teadmisi ja õppisid neid kasutama igapäevaste ülesannete lahendamisel. ...
Motivatsioonikiri Soovin kandideerida SEB Heategevusfondi stipendiumile. Informatsiooni stipendiumi kohta sain oma usalduskasvatajalt asenduskodus, kelle arvates olen sobilik kandidaat nimetatud stipendiumile. Olen alates 10. eluaastast elanud Saturni asenduskodus ning põhikooli lõpetamise järel asusin õppima Tähe kooli, et omandada raamatupidaja eriala. Mulle on alati matemaatika meeldinud ja arvude ülekandmine meie igapäevaellu ei valmista mulle mingit raskust. Taotlen SEB Heategevusfondi stipendiumi õppevahendi ostuks, et soetada endale sülearvuti ja mõned raamatupidamisega seotud programmid. Arvutit vajan eeloleval viimasel õppesemestril eelkõige lõputöö kirjutamise jaoks. Siiamaani olen hakkama saanud kooli arvutitega, kuid lõputöö nõuab oluliselt suuremat keskendumist, kui võimaldab kooli arvutiklass. Seoses lõputööga on paaril korral kuus tarvis sõita maakonnakeskusesse kohtuma erinevate e...
Eesti keel Noorte telefonikasutus Koostanud: Juhendaja: Tartu 2009 Sisukord 1 Sisukord...............................................................................................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................................................................................3 1. Telefonide peale raisatav raha...............................................................................................................................................4 1.1.1 Keskmine kuu arve ...........................................................................................................................................
Mis on kunst institustionaalse esteetika kimbatus Margit Sutrop Akadeemia; 8 1998 http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:101637 - Millistest alaosadest (peatükkidest) artikkel koosneb? Kuidas on artikkel üles ehitatud? Artikkel koosneb sissejuhatavast tekstist, erinevaid materjale ja meetodeid tuvustavast osast, uurimustööde tulemustest ja arutelust, mis annab sisulise vastuse artikli sissejuhatuse lõpus esitatud küsimustele. Artikli lõpetab lühike kokkuvõte, mis võtab kokku kõik artikli osad. Teadusartikli lõpus on välja toodud kasutatud kirjandus. Artikkel on ülesehitatud viiele osale. Sissejuhatavas tekstis on esitatud artikli taust ja teema tähtsus. Sissejuhatuses on küsimused, millele püüavad vastata järgnevad lõigud. Järgnevad lõigud tutvustavad erinevaid tehtud uurimusi ja metoodikaid, mis...
3. TÖÖ VORMISTAMINE 3.1. Vormistamise üldnõuded Kõik kirjalikud tööd vormistatakse arvutiga valge lehe ühele küljele (v.a tiitelleht). Lehekülje vormistamisel on järgmised nõuded: Iga töö põhiosa lehekülje (v.a tiitelleht) ja lisade päisesse (Header) lisatakse paremjoondatult töö pealkiri (pikki pealkirju võib ka lühendada) kirjakuju TimesNew Roman ja tähesuurusega 10 punkti; Lehekülje number kirjakujuga Times New Roman ja kirjasuurusega 12 punkti lisatakse lehekülje jalusesse (Footer) paremjoondatult alates teisest leheküljest; Lehe vabad servad üleval ja all peavad olema 2,5 cm, vasakul 3 cm ning paremal 2,5 cm; Töö osi (uus peatükk või muu iseseisev osa – sisukord, sissejuhatus jm) alustatakse uuelt leheküljelt. Alapeatükke alustatakse jooksvalt leheküljelt, jälgides, et lisaks pealkirjale mahuks leheküljele ka järgnevat teksti. Teksti vormistamisel kasutatakse ...
Fossiilide leidmine Fossiilid on haruldased ja raskesti leitavad. Teadlased otsivad fossiilide leiukohti läbi uurimuste/vaatluste. Uurijad uurivad maastikke, et leida vihjeid kus võib leiduda fossiile. Kui nad on kindlaks teinud fossiilide tõenäolise asukoha, hakkavad nad välja kaevama, üritades säilitada võimalikult paju informatsiooni. Fossiilid, surnud jäänuste jäljendid, on ainukesed tõendid füüsilisest elust antiiksetel aegadel mis on meie kätes. Mõtle, et fossiil on kui skulptuur või külmutatud kujutis, mis on tehtud mineraalidest mitte orgaanilisest koest. Kivistumine on suhteliselt haruldane keemiline protsess mille käigus mineraalid asendavad elusorganismi originaalsed rakud ja see saab juhtuda ainult teatud tingimustel. Matmine- settetega, mudaga, tõrvaga, tuhaga või veeall- on kõige tavalisem. Vahest eralduvad hambad või kondid ülejäänud kehast tänu raipesööjatele või vee liikumisele. Õppeainet, mille käigus saadakse ...
Statistiline uurimus Küsimus: Mitu tassi (üks tass umbes 250 ml) kohvi sa nädala jooksul ära jood? Küsitlesin sadat (50 poissi ja 50 tüdrukut) oma tutvusringkonda kuuluvat noort inimest (vanusevahemikus 16-20). Uurimuse viisin läbi paberilehel oleva küsitluse ja internetiküsitluse abil. 1.Statistiline rida: Tüdrukud: 3,7,4,0,1,16,5,9,7,7,4,6,8,1,0,12,10,14,5,13,4,2,14,3,5,7,6,14,7,2,5,14,1,5,0,8,15, 11,0,7, 0,2,1,7,8,12,5,8,7,0 Poisid: 0,5,7,2,10,0,1,8,14,7,5,0,0,5,6,5,8,14,7,9,11,7,7,5,2,8,3,10,4,2,7,0,5,8,2,12,7,5,0,13,7, 14,0,5,2,10,7,5,4,1 2.Variatsioonrida: Tüdrukud: 0,0,0,0,0,0,1,1,1,1,2,2,2,3,3,4,4,4,4,5,5,5,5,5,6,6,7,7,7,7,7,7,7,7,8,8,8,8,9,10, 11,12,12,13,14,14,14,14,15,16 / kogumimaht n=50 Poisid: 0,0,0,0,0,0,0,1,1,2,2,2,2,2,3,4,4,5,5,5,5,5,5,5,5,5,6,7,7,7,7,7,7,7,7,7,8,8,8,8,9,10,10, 10,11,12,13,14,14,14 / kogumimaht n=50 Variatsiooni ulatus: Tüdrukutel: 16-0=16 Poistel: 14...
Alkohol ja rasedus Alkohol ja naised Miks naistele mõjub alkohol hävitavamalt? • Naised on harilikult väiksemad kui mehed • Naistel on maks väiksem ja toodab vähem alkoholi lõhustavat ensüümi kui meestel • Naise kehas on vähem vett ja rohkem rasva Alkohol ja naised Mis on ohud? • Alkohol suurendab rinnavähi riski • Naistel esineb alkoholiprobleemidest tulenevaid psüühikahäireid sagedamini kui meestel • Alkohol suurendab riski nakatuda suguhaigustesse • Naistel, kes joovad rohkem kui klaasi veini päevas on palju väiksemad võimalused rasestuda Alkohol ja rasedus • Tugevas joobes sigitatud munarakk võib anda eluaegse tagajärje • Platsenta laseb alkoholi läbi, alkohol pääseb takistuseta ema verest loote verre • Loode lõhustab alkoholi väga aeglaselt ja on kaua selle mõju all • Alkohol kahjusteb eelkõige loote ajurakke ja kesknärvisüsteemi Alkohol ja rasedus • Väga...
1. Antibiootikumid avastas 1881. aastal Šotimaal sündinud inglise arst Alexander Fleming, kes oli juba mitu aastat otsinud bakterite elu takistavaid aineid. 1929. aastal haiglalaboris katseid tehes märkas ta, et stafülokokisöötmele oli kinnitunud hallitus. Seda lähemalt uurides nägi Fleming, et hallituse läheduses ei suutnud bakterid kasvada ja järeldas sellest, et hallitusseened valmistavad sellist ainet, mis takistab bakterite elutegevust. Kuna selle hallitusseene nimi oli penicillium (pintselhallik) nimetas ta aine penitsilliiniks. Esialgu üritas ta penitsiiliumiga ravida hiirt ja oma kolleegi silma, kuid ravimiks edasi arendada ta seda ei julgenud. Kümme aastat ei huvitanud Flemingi avastus eriti kedagi. Kuni 1939. aastal Oxfordi teadlased Ernst Chain, Howard Florey ja Edward Penley Abraham selle uurimuse taasavastasid ning hakkasid sellega rohkem tegelema. USAs tehtud katsed tehti peamiselt turult ostetud melonilt eraldatud ha...
Intelligence and psychopathy: a correlational study on insane female offenders. C. SPIRONELLI, C. SEGRÈ, L, STEGAGNO ja L. ANGRILLI Spironelli, C., Segré, D., Stegagno, L., Angrilli, A. (2014). Intelligence and psychopathy: a correlational study on insane female offenders. Psychological Medicine, 44 (01), 111-116. Antud uurimuse eesmärgiks oli uurida kriminaalse taustaga naiste intelligentsuse ning psühhiaatriliste käitumismustrite vahelist seost. Taustinfona oli nii palju teada, et siiani ei ole ühtset arusaama IQ ja psühhiaatriliste käitumismustrite olulise seose suhtes ning peamiselt on seda uuritud meessoost kurjategijate hulgas (ning uuringutes käsitletakse enamasti crystallized IQ tulemusi). Uurijad püstitasid hüpoteesi, et esineb negatiivne korrelatsioon psühhiaatriliste käitumismustrite ning fluid IQ vahel ja testisid oma hüpoteesi kinnipeetud naiskurjategijate peal. Uurijad viisid läbi seosteuuringu nin...
Kahe teadusartikli annoteeritud bibliograafiad Revaa, E., Karm, M., Lepp, L., Remmik, M. (2014). Praktikute-õppejõudude õpetamisarusaamad rakenduskõrgkoolis. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, nr 2(2), 2014, 116–147. Artikli eesmärgiks on uurida praktikute õpetamispraktikat, mis võimaldab mõista praktikute- õppejõudude õpetamisaspekte ja parandada läbi õppejõudude koolitusprogrammide kavandamise ja arendamise rakenduskõrgkoolide õppekvaliteeti. Uuringu aluseks on kaks küsimust: millist tähendust omistavad praktikud-õppejõud õpetamisele ning millised on praktikute-õppejõudude õpetamisarusaamad? Uurimus põhineb intervjuudel 15 sotsiaal- ja tehnikavaldkonna praktiku- õppejõuga kahest Eesti rakenduskõrgkoolist, mille analüüsimiseks kasutati kvalitatiivset induktiivset sisuanalüüsi. Uurimus näitab erinevaid õpetamisarusaamu: õppijakeskne ja õppejõukeskne. Uurimus toob esile, mis mõjutab õppejõudude õpetamispraktikat j...
Uurimistööde kaitsmise kord Tallinna Tehnikagümnaasiumis Uurimistööde kaitsmise kord Tallinna Tehnikagümnaasiumis 1. Uurimistööd kaitstakse vastava ainesektsiooni poolt määratud komisjoni ees. 2. Õpilane avab oma kaitsekõnes töö sisu, milles on toodud: 2.1. Teema valiku põhjendus. 2.2. Hüpotees, töö eesmärk ja ülesanded. 2.3. Kasutatud allikmaterjalid. 2.4. Töö struktuur, järeldused ja ettepanekud. Uurimistööde kaitsmise kord Tallinna Tehnikagümnaasiumis 3. Soovitav on töö sisu paremaks lahtimõtestamiseks ja näitlikustamiseks kasutada illustreerivaid vahendeid (diagrammid, skeemid jm) kaasaegsel esitlustehnikal. 4. Uurimistöö kaitsmisel kehtivad teatud protseduurireeglid. 4.1. Kaitsekõne alustamine. (Töö esitlemine algab esitleja pöördumisega komisjoni ja kuulajate poole.) 4.1.1. Austatud uurimistööde kaitsmise komisj...
GMO Koostas Kätlin Lääne Sisukord 3. Mis on GMO? 4. Milleks? 5. Aga tegelikult? 6. Levinuimad GM kultuurid. 7. Kus kasvatatakse GMtaimi? 8. GMtooted 9. Pilt 10. Kasutatud kirjandus 3 Mis on GMO? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNAd) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Geneetilise muundamisega on võimalik kombineerida väga kaugete liikide geene (nt siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene. 4 Milleks? Biotehnoloogia firmad lubavad, et GMkultuuride abil vähendatakse põllumajanduses kasutatavate mürkide kogust, aidatakse põllumeestel kergema vaevaga saada rohkem saaki, leevendatakse vaestes riikides näljahäda ja vitamiinivaegust. 5 Aga tegelikult? Praktikas ei ole kumbki esimesest kahes...
TARTU ÜLIKOOL Kehakultuuri osakond Kergejõustiku eriala Minu nimi College-students-social-networking-experiences-on- Facebook_2009_Journal-of-Applied-Developmental- Psychology ehk Kuidas tudengid kasutavad Facebooki? Mida seal tehakse, kui palju aega selleks kulub? Referaat Juhendaja: Jorgen Matsi Tartu 2009 Miljonid tänapäeva noored täiskasvanud kasutavad suhtlusvõrke. Vähe on teada, miks ja kui palju ja kuidas kasuatatakse suhtlusportaale. Georgetowni Ülikool USA on teinud uuringu, mida kajastas artiklis ,,College-students- social-networking-experiences-on-Facebook_2009_Journal-of-Applied-Developmental- Psychology". Uuringu eesmärgiks oli anda informatsiooni suhtlusvõrkude kasutamisest tudengite seas. Miks...
Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduse instituut Keskkonnakorraldus ja planeerimine Grupitöö aines Inimgeograafia uurimismeetodid Haridus, kui meie argielu mõjutaja Linda Luig, Kati Zoobel, Raul Saidla, Liisu Aulik Juhendajad: PhD Kadri Leetmaa PhD Siiri Silm Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 1 Materjal ja metoodika .......................................................................................................... 5 2 Uurimuse tulemused............................................................................................................ 5 2.1 Milline seos on haridusel laste arvu ja töökohaga ?............................
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond MA10 STATISTILINE UURING Õppeaines: Statistika Juhendaja: Silvi Malv Tallinn 2012 1. Sissejuhatus Töötan Raekoja platsis asuvas restoranis Liisu juures ning otsustasin oma statistilise uurimuse teha oma töö põhjal. Nimelt uurisin lähemalt 36 laua arveid. Eraldi tõin välja kulu söögile ja joogile. Oma uurimustöö eesmärgiks seadsin välja selgitada meie klientide keskmised kulu- tused ( laua põhiselt ). Kuna paljud kliendid tellivad toite mitme peale ei saanud ma täpselt välja tuua kulutusi ühe kliendi kohta. Tänu sellele oleks restoranil soovi korral võimalik oma hindu võrrelda teiste sarnaste ettevõtjatega ning vajadusel hindu tõsta või langetada. 2. Andmed Andmete kogumiseks vormistasin paberile tabeli, mida täitsin iga kord kui mõni laud oma arve ära maksis. T...
MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia Instituut Personalijuhtimise eriala PS-2-E-P-par MILLISED ON INIMESTE SPORTIMISE EELISTUSED JAANSONI TERVISERAJAL Vaatluspraktika Juhendaja: Jüri Uljas Pärnu 2009 SISUKORD Millised on inimeste sportimise eelistused Jaansoni terviserajal SISSEJUHATUS Vaatluse eesmärgiks on uurida , millised on inimeste sportimise eelistused Jaansoni terviserajal Pärnus.Uurimus viidi läbi selletõttu,et näha ,mis sorti füüsilist tegevust inimesed eelistavad vabal ajal harrastada.Varasemalt pole sellist vaatlust läbi viidud. Vaatlus näitas ,et üha rohkem inimesi peab oma tervist oluliseks ning käib peale tööd õhtul terviserajal oma füüsilist vormi paran...
Sisukord 1.FERDINAND JOHANN WIEDEMANNI ELU.....................................................................................1 2.FERDINAND JOHANN WIEDEMANNI TEGEVUS..........................................................................3 KOKKUVÕTE.............................................................................................................................................5 KIRJANDUS................................................................................................................................................5 SISSEJUHATUS Antud referaadis kirjeldan Paul Ariste Ferdinand Johann Wiedemannist kirjutatud raamatu põhjal Wiedemanni elu ja tema keeleteaduslikku loomingut. 82 eluaasta jooksul jõudis ta elada Haapsalus, Tallinnas ning Peterburis, saavutades hinnatud akadeemiku staatuse. 82 eluaasta jooksul jõudis ta uurida keelesüsteemi üld...
TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUMI LÕPUTÖÖDE KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1. LÕPUTÖÖ KOOSTAMISE JA ESITAMISE KORD ........................................................... 3 1.1. Uurimistöö ....................................................................................................................... 3 1.2. Praktiline töö ................................................................................................................... 4 1.2.1. Tööpraktikale esitatavad lisanõuded ........................................................................ 5 1.3. Lõputööle esitatavad eetilised nõuded ............................................................................. 5 1.4. Kooli kehtestatud lisareeglid .....................................................
Tarkvarapiraatlus Referaat Sissejuhatus Tänapäeva maailmas on juba üsnagi võimatu hakkama saada kaasaegse tehnoloogiata. Üks enam vajaminevatest abivahenditest on arvuti. See on leidnud tee pea igasse kodusse, firmasse, kooli ja mujalegi. Arvuti aitab ära teha palju tööd aidates kokku hoida väga palju väärtuslikku aega. Kuid ka kõige hea kõrval leidub ka negatiivseid külgi. Üks suurimaid probleeme arvutitööstuses on tarkvarapiraatlus. Tarkvarapiraatlus on vargus. Kahjuks küll kõik inimesed ei seosta seda otseselt vargusega ja siiski tegutsevad julgelt seadusega vastuolus olles. Küllaltki vähesed inimesed saavad või on saanud karistada tarkvarapiraatluse eest. See võib olla ka põhjus, miks on see nii laialt levinud. Inimesi tuleks rohkem taolise asjaga kurssi viia, et tõsta nende teadlikkust ka karistuse suhtes. Kes meist poleks internetist muusikat alla laadinud või siis ükskõik millist muud tarkvara ja maksnud selle eest mitte ü...
Rõuge Põhikool Noorte väärtushinnangud Uurimistöö Siret Viks VIII kl Rõuge 2010 SISSEJUHATUS Tsiteerides professor Lembit Õunapuu sõnu. Väärtuste kujunemine ja kujundamine, väärtuste muutumisproblemaatika on kahtlemata igihaljas valdkond, mille käsitlused elavad omas ajas, peegeldades selle mõtte ja meetodite küündivust, võimalusi ja võimatusi. Praeguses sotsiaalses situatsioonis on esile tõusnud vajadus võimalikult adekvaatselt prognoosida tänase tegevuse tagajärgi tulevikus. Abstraktsete ja täitumatute ideaalidega opereerimine kasvatusprotsessis toob kaasa laste pettumise reaalses elus. Kasvatusprotsessis osalejad peavad tundma tänapäeva noore väärtushinnanguid ja ideaale. Ideaalina mõistame teatava isiku poolt soovitud väärtust, mille poole püüdlemine tingib nähtus. Nii isiklikud kui ka keskkonna objektid omandavad väärtuse staatuse isiksusesises...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool füsioteraapia õppekava Triin Teder Maia-Liisa Voolaid Mari-Liis Luukas Töömälu Referaat Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus 1. TÖÖMÄLU MÕISTE 2. UURIMUSED 2. 1. "The cognitive and behavioral characteristics of children with low working memory" 2. 1. 1. Eesmärgid 2. 1. 2. Meetodid 2. 1. 3. Tulemused 2. 1. 4. Uurimuse kokkuvõte 2. 2. "Executive function in children with high and low attentional skills: Correspondences between behavioural and cognitive profiles" 2. 2. 1. Eesmärgid 2. 2. 2. Meetodid 2. 2. 3. Tulemused 2. 3. "Developing reading comprehension: combining visual and verbal cognitive processes" 2. 3. 1. Mentaalne mudel 2. 3. 2. Strateegiad Lõppsõna Kasutatud materjalid 2 Sissejuhatus Valisime referaadi teemaks töömälu, mida käsitleme kolme artikli põhjal. Esimene artikkel on v...
Südame töö Koostajad: Kerttu Olesk Maris Valge Merily Kermik Kätriin Tamm 10c Kuressaare Gümnaasium Probleem Miks suureneb südametegevus peale aktiivset kehalist liikumist? Hüpotees Tegevuse kiirendamine muudab südame rütmi. Teooria Süda on lihaseline elund, mille ülesandeks on pumbata organismi verd. Vere abil omastab organism hapnikku ja eluks vajalikke toitaineid. Mida aktiivsemalt inimene liigutab, seda rohkem vajab inimese organism hapnikku ja toitaineid. Seetõttu lööb ka süda aktiivse tegevuse käigus ja peale aktiivset tegevust, tihedamini, et organism kõik vajalikud ained omastaks. Inimese pulssi mõõdetakse inimese randmelt või kaelalt tuiksoonelt. Seadus Tegevuse kiirendamine muudab südametegevuse rütmi, sest aktiivsemal liigutamisel vajab organism rohkem hapnikku ja toitaineid, mistõttu süda kiiremini töötama ...
Pärnu Koidula Gümnaasium Uurimustöö Õigekirjaeksimusi avalikus kasutuses Marin Vomm 11R Juhendaja: Ebe Saarna Pärnu 2008 Sisukord Sisukord....................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................ 3 Eksimuste tabel........................................................................................... 4 Kokkuvõte..................................................................................................5 2 Sissejuhatus Praegusel ajal, kus põhiharidus on kohustuslik ning keskharidus kergesti kättesaadav, võiksime arvata, et korrektne e...
Aleksandr Borodin 1833-1887 Elulugu Tema sai tuntuks keemikuna ja heliloojana. Ta oli pärit Peterburist. Tal oli lapsepõlvest mitmeid andeid: joonistamine, võõrkeeled, loodus, muusika, Ta õppis mängima klaverit, flööti ja tsellot. Osales mitmetel kodustel musitseerimistel. Kuid elukutseks valis ta keemia. 1865 lõpetas Peterburi kirurgilise meditsiinilise akadeemia. 29.a sai ta keemia professoriks ja rahvusvaheliselt tuntuks. Tal oli keemias üle 40 uurimuse. 1862.a. sai ta tuttavaks Balakieridega ja ta hakkas külastama nende kodusid ja muusikaõhtuid. Oma teoseid kirjutas ta pühapäeviti. Ta on arendanud Vene ooperit. Suri Peterburis 1887 südame haigusesse. Looming Looming oli väike, kuid tuntud. Lemmikteemad olid vägilased ja rahvuskangelased. Muusika oli lai ja voolav, hästi rahvalaulu lähedane. Eeskujuks oli Glenka muusika. Tähtsamad teosed: ooper,,Vürst Igor`` 1870.a. Vägilasesümfoonia 1876.a. Sümfooniline pilt Kesk-Aasias 1880. 18 rom...
Galileo Galilei Galileo Galilei sundis15. veebruar 1564 Pisas suri8. jaanuar 1642 Arcetris oli itaalia astronoom, filosoof ja füüsik. Galilei pani aluse teaduslikule eksperimenteerimisele ja katsetulemuste matemaatilise tõlgendamisele, mis omakorda lõid alused seletatavatele loodusteadustele. Ta tegeles ka temperatuuri mõõtmistega ja täiustas termoskoopi. Esmase hariduse andis Galileole isa ise, kasutades aeg- ajalt koduõpetajaid. Kuigi isa ei hinnanud religiooni järgimist kõrgelt, pani ta noore Galilei parema hariduse huvides 1575 Vallombrosa kloostri kooli. Aastal 1581 asus seitsmeteistaastane Galilei Pisa Ülikoolis meditsiini õppima. Noort üliõpilast aga huvitas rohkem Aristotelese ideede üle vaidlemine kui arstiteadus. Sel ajal tuli Galilei mõttele, kuidas kummutada Aristotelese väide,et raskemad kehad kukuvad Maa pinnale kiiremini kui kergemad: raskemad ja kergemad raheterad langevad maha üheaegselt. Kui Aristo...
Lugejauurimus Uurimuse eesmärgiks oli küsitleda kolme eri põlvkonda kuuluvat inimest ning saada teada nende lugemiseelistuste kohta ning neid omavahel võrrelda. Mina küsitlesin enda nooremat õde, isa ja vanaema. Esmalt küsitlesin oma õde : (nimi), 8.a. Tema tõi oluliste tunnustena välja, et hea raamat peab olema õhuke, vähese teksti ja paljude piltidega mis vastavad jutule. Ta ütles, et raamatu teeb põnevaks see kui peategelane on samaealine lugejaga. Heleri arvates on kõige tähtsam, et raamat oleks õhuke, sest siis saab selle kiiremini loetud. Tema lemmik raamat on, mitte küll eriti õhuke, A. Lindgreni " Pipi Pikksukk ". Teisena küsitlesin isa : (nimi), 41.a. Esimeseks oluliseks tunnuseks on raamatu põnev ja kaasakiskuv algus, mis ergutaks raamatu lugemise jätkamist. Raamatus oleva ümbruse ning tegelaste kirjeldus peab olema nii hea, et seda lugedes tekiks silme ette kujutluspilt. Hea raa...
BIOLOOGIA UURIB ELU KT VASTUSED 1.1 Reastage mõisted loogilisse järjekorda, alustades rakuga. Rakk-kude-elund-isend-populatsioon-kooslus-biosfäär 1.2 Valige järgnevast loetelust tabelis nimetatud elu organiseerituse tasemete kohta seda kirjeldav näide. Märkige tabelisse näite ees olev number. Näiteid on liiaga. 1-ahven, 2-ribosoon, 3-südamelihasrakk, 4-arter, 5-RNA, 6-veri, 7-Võrtsjärve ahvenad, 8-veresooned ja süda, 9-Võrtsjärv Molekul 5 Kude 6 Organsüsteem 8 Organism 1 Populatsioon 7 Ökosüsteem 9 1.3 Bioloogia uurib loodust erinevate tasanditel: A-molekulaarsel tasandil B-raku tasandil C-liigi tasandil D- ökosüsteemi tasandil Märkige järgmiste näidete juurde, millise eluslooduse tasandiga on tegemist. Kirjutage punktiirile sobiv täht. …...
VÄRVIPIMEDUS VÄRVIPIMEDUS Värvipimedus ehk daltonism on osaline või täielik võimetus eristada värvuseid. Värvipimedus on seotud kolvikeste (valgustundlikud rakud, mis on seotud värvuste nägemise ja ruumilise lahutusvõimega) häirega tajuda erinevate lainepikkustega valgust. AJALUGU Esimesena kirjeldas värvipimedust John Dalton, kelle nimest pärineb ka sõna daltonism. 1794. aastal avaldas ta uurimuse pealkirjaga "Erakordsed faktid värvide nägemise kohta." Temal endal oli deuteranoopia (rohelise värvi tajumise võimetus), mille ta avastas puu otsast õunu korjates. VÄRVIPIMEDUSE TÜÜBID VÄRVIPIMEDUSE TÜÜBID Protanoopia (protanomaalia) Võimetus tajuda punast, oranzi ja kollast. VÄRVIPIMEDUSE TÜÜBID Deuteranoopia (deuteranomaalia) Võimetus eristada punast ja rohelist. VÄRVIPIMEDUSE TÜÜBID Tritanoopia (tritanomaalia) Võimetus tajuda sinist ja kollast (esineb harva). VÄRVIPIMEDUSE TÜÜBID...
MADELEINE LEININGER 1925-2012 Marina Krupina Irina Solodova Ilja Pronin Polina Jakovleva Õ16 • Sündis 13.juulil 1925 aastal • Õendusabi teoreerik, professor ja arendaja mõiste kultuuridevahelises õenduses • Sünnikoht oli Suttonis, Nebraska osariigis • Esimene ülikoolitasemel täeinduskoolituse saanud õde, kellel on doktorikraad (PhD) kultuuri- ja sotsiaalantropoloogias • Pani aluse transkultuurilise õendustööle • Üks transkultuurilise õendustöö ja inimliku hoolitsuse teooria juhtfiguuridest KARJÄÄR • Bakalureusekraad 1950 – peaaineks bioloogia ja kõrvalineteks filosoofia ja inimeseteadused • Töötas õpetajana, õena ja osakonna vanema õena sisehaiguste ja kirurgiliste haiguste osakonnas • Avas uue psühhiaatriosakonna, olles ise osakonna juhataja • Õppis samaaegselt süvendatult – õendsut, üenduse õpetamist ja õppeprotsessi hindamist...
Läätsed Lääts on läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. Läätsi liigitatakse kumer- ja nõgusläätseks. Kumerlääts on keskelt paksem, nõguslääts on aga keskelt õhem kui servast. Kumerlääts koondab valgust, nõguslääts hajutab valgust. Läätse iseloomustavad suurused on fookuskaugus ja optiline tugevus. Läätsesid kasutatakse nägemishäirete korrektsiooniks, näiteks lühinägelikkuse, kaugelenägelikkuse, presbüoopia (vananemisest tingitud nägemise langus) ja astigmatismi korrektsiooniks. Enamik läätsedest on rangelt telgsümmeetrilised, prillide läätsed on ainult ligikaudselt sümmeetrilised. Nad on vormitud, et mahtuda umbes ovaalsesse, mitte ringikujulisse raami; optilised tsentrid asuvad silmamunade kohal; nende kumerus ei pruugi olla telgsümmeetriline, et korrigeerida astigmatismi. Päikeseprillid on valmistatud selleks, et nõrgendada valgust ilma seda murdmata. Selliseid läätsesid,...
Kokkuvõtlik töö Gröönimaa kohta 8.kl Juhendaja: Gröönimaa Pindala: 2 166 089 km² Elanikke: 56 462 Pealinn: Nuuk Gröönimaa on Taani riigi koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala. Gröönimaa on saar, mis asub Põhja-Ameerika mandrist kirdes, Põhja-Jäämere ja Atlandi ookeani vahel. Gröönimaa on maailma suurim saar, pindalalt on ta ligikaudu viiskümmend korda suurem kui Eesti. 88% Gröönimaa elanikest on gröönlased, 12% välismaalased, peamiselt taanlased. Gröönimaa omakeelne nimi Kalaallit Nunaat tähendab grööni keeles "inimeste maad". Taanikeelne Grønland tähendab "rohelist maad", selle nime andsid maale sinna 10. sajandil elama asunud islandlased (vanaislandi Grænland). Loodus Looduse poolest sarnaneb Gröönimaa rohkem Põhja-Ameerika kui Euroopaga. Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit. Jäävaba ala on 410 449 km2. Saare lõunaosas kasvab madalaid p...
Teadustöö [VII] Uurimistöö eetika Eetilised normid teaduses Kõik algab siiski eetilistest üldnormidest (ära valeta, ära varasta, ..., jne.) Objektiivse tõe taotlemise vajadus, hoolimata isiklikest suhtumistest Aristoteles: "Platon on küll mu sõber, kuid tõde on kallim" Üldnõuded uurimistööle (1) Plagiaat (teiste autorite andmete, tekstide ja tsitaatide kasutamine algallikale viitamata) on lubamatu! Tsiteeritakse vajalikus mahus, mitte seda ületades Teistes uuringutes saadud andmete kasutamiseks või analüüsiks peab olema vastava uuringu autorite nõusolek Uuringus osalemise tingimused peavad olema uuritavaile teada Üldnõuded uurimistööle (2) Uuringus osalemine peab olema rangelt vabatahtlik. Uuritaval peab alati olema õigus loobuda osalemisest Uuritavate isikuandmete anonüümsuse tingimusi tuleb kindlalt järgida Uuritavatelt saadavate andmete ja materjalide kasutamise...
Fenomenograafia Kristiina Kangro AP II Mis on fenomenograafia ? Fenomenograafia on kui uurimissuund, mille eesmärgiks on inimeste kogemuste kirjeldamine, analüüsimine ja mõistmine. F. Marton (1981: 180) Fenomenograafia kui kvalitatiivsete uuringute strateegia sai alguse 1970a. Ference Martoni poolt Göteborg´i ülikoolis tehtud uuringutest. Fenomenograafia püüab leida ja süstematiseerida mõtlemisviise, mille abil inimesed reaalsuse erinevaid aspekte tõlgendavad. Fenomenograafikas lähtutakse ideest, et reaalsus eksisteerib sellisena, nagu inimene teda tajub ja mõistab. Fenomenograafia on algusest peale tundnud elavat huvi õppimise vastu ning õppimist vaadeldakse aga alati selles kontekstis, mida õpitakse. Õppimist ja õpetamist võib vaadata kui katset inimeste arusaamu teatud suunas muuta (Laherand 2008: 146). Fenomenograafia ja fenomenoloogia Huusko ja Paloniemi poolt vahendatuna on ühisjoonteks mittedualistlik suhe inimese ja maai...
1. Andmed Nimi Matrikkel email 2. Pealkiri Helireostuse mõju linnupopulatsioonide pesitsusele 3. Sissejuhatus Helireostus ehk mürareostus on inimtegevusest põhjustatud kahjulik heli. Peamisteks saasteallikateks on ehitustööd ning transpordisüsteem, sealhulgas mootorsõidukid, lennukid, rongid. On teada, et mürareostus häirib loomade elutegevust. Näiteks linnade läheduses elavad punarinnad (Erithacus rubecula) eelistavad laulda öösiti, kuna siis on vaiksem. Veel on täheldatud, et müra muudab loomadevahelise kommunikatsiooni valjemaks, seda nähtust nimetatakse Lombard-i effektiks. Kuid kuidas täpsemalt muudavad linnud oma käitumist, kui pesitsusalad on müraga reostatud ning kas on märgata ka lindude pesitsusalade taandumist üha valjeneva helireostuse ees? Negatiivse mõju tuvastamise korral tuleks tulevikus jälgida, et olulised lindude pesitsusalad ei kannataks mürareostuse all. 4. Eesmärk Töö ees...
Väätsa Põhikool Referaat Friedrich 2 Margus Lille 8. Klass Friedrich II XII sajandi lõpul õnnestus tulevasel Püha Rooma keisril Heinrich VT-1 sõlmida abielu Sitsiilia printsessiga. Nende poeg ja järgmine keiser Friedrich II päris oma vanematelt seetõttu suurema riigi, kui oli ta eelkäijatel. Tema valdused ulatusid Saksamaalt kuni Itaalia lõunatipuni ja Sitsiiliani. Paavstiriik Itaalia keskosas oli nüüd igast küljest piiratud keisri valdustega. Kuna Friedrich II oli üles kasvanud Sitsiilias, siis Saksamaa asjad teda ei huvitanud. Keisri peamiseks sihiks sai kogu Itaalia, sealhulgas paavstiriigi alistamine oma kindlale võimule. Tulemuseks olid lakkamatud sõjad keisri ja paavstide vahel. Mõlemad pooled kuulutasid teineteist korduvalt troonilt tagandatuks. Paavst nimetas Friedrichit isegi antikristuseks ja mürki pritsivaks skorpioniks. Otsu...
Harilik kärnkonn Ladinakeelne sõna bufo tähendab kärnkonna. Harilikku kärnkonna leidub enamasti kogu Euroopas. Erandiks on siinkohal Iirimaa, Island ja mõned Vahemere saared. KEHAEHITUS, VÄLIMUS Täiskasvanud kärnkonnad võivad kasvada kuni 18 cm pikkuseks ning nende värvus võib olla roheline ja tumepruun. Kärnkonnad on nime saanud omapärase kärna meenutava naha järgi. Emased on tavaliselt isastest tüsedamad. Nende pea on lai, neil on kaks ninasõõret nagu inimestel ja neil pole hambaid. Kärnkonna pea läheb kereks üle ilma nähtava kaelata. Kärnkonnadel puudub saba ning nahk on neil kuiv ja kaetud väikeste tüükalaadsete muhkudega. Kõhualune on neil konnadel halli-mustatäpiline määrdunud valget tooni. Looduses peetakse hariliku kärnkonna tavaliseks elueaks 10 kuni 12 aastat. ELUVIIS Harilik kärnkonn elab tavapäraselt maismaal, siirdudes vette vaid lühikeseks, 68 päeva kestvaks kudemisperioodiks. Talve veedavad kärnk...
Legeerivate elementide mõju terase omadustele Legeeritud terasteks nimetatakse niisuguseid teraseid, milledesse on lisatud legeerivaid elemente ( kroomi, niklit, koobaltit, volframi, vanaadiumi, molübdeeni, räni, mangaani, titaani, alumiiniumit). Eristatakse madalalt legeeritud (lisandeid kuni 3%) , keskmiselt legeeritud (lisandeid 3…5%) ja kõrgelt legeeritud (lisandeid üle 5,5%) teraseid. Oma kodutöös pööran suuremat tähelepanu just kroomile (korrosioonikindlus), volframile ja koobaltile. Tähtsaimaks legeerivaks elemendiks võib pidada just kroomi, see tõstab terase kulumiskindlust ja kõvadust. Suurenevad ka terase läbikarastatavus ja korrosioonikindlus. See, et teras oleks roostevaba, peaks ta sisaldama vähemalt 12 % kroomi. See võimaldab terase pinnale moodustada inimsilmale nähtamatu kroomoksiidi kihi, mis kaitseb korrosiooni eest. Ühe oksiidikihi hävinedes moodustub tänu õhus sisalduvale hapnikule otsekohe uus kaitsek...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut Aleks Joa HAAB11 Haldusreformi võimalikud mõjud kodanike elukeskkonnale Poliitikaanalüüs Õppeaine: Teaduspõhine analüüs Õppejõud: Veiko Lember, Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Haldusreformi taust.................................................................................................................4 1.1 Haldusreformi eesmärgid......................................................................................................5 1.2 Haldusreformi plaani olemus..............
KEILA KOOL REAALSUUND Loodusharu INTERNETI KASUTAMINE KEILA KOOLI 5ndate KLASSIDE HULGAS Autor: Tanel- Mairo Sildnik Juhendaja: Anneli Vallaste Keila 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval on internet võtnud üle erinevad rollid, nagu trükimeedia, post, telefon, televisioon, muusika jne. Tänu interneti laiadele kasutusvõimalustele kasutab tänapäeval pea iga inimene internetti. Enamasti juba alates 7ndast eluaastast on lapsed tuttavad internetiga, aga kõige populaarsem on interneti kasutamine 10-50 aastaste elanike seas. Kuna eriti oluline on interneti kasutaja harjumuste väljakujunemine, mis toimub juba varases teismeeas, siis olen oma uurit...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtlusosakond Kristo Tõnissoo AÜEP 2 TURUNDUSSTRATEEGIA KUJUNDAMINE Referaat Juhendaja: Lektor Heldur Heinsoo Pärnu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi teemaks valisin turundusstrateegia kujundamine kuna äri- ja turundusplaane vajavad nii alustavad kui tegutsevad ettevõtted. Edukas organisatsioon peab tundma oma sise- ja väliskeskkonda, turunduse planeerimine hõlmab endas teabe kogumist ja analüüsimist nii turul toimuva kui ka organisatsiooni enda kohta. Turg koosneb suurest hulgast tarbijatest ja igal on neist erinevad nõudmised nii tootetele kui teenustele Tootjatel on võimatu kohanduda iga tarbija personaalsetele vajadustele, sestap tuleb analüüsida, kas pakutava toote/teenuse turg on hetero- või homogeene ning kui spetsiifiliseks saab pakkuja ostjate suhtes minna. Turundus...
Kes mõtleb abstraktselt ? Hegel Abstraktse mõtlemise mõiste on kui metafüüsika oma, ,,kõik" teavad, mis see tähendab, aga samas ei taha keegi sellega tegemist teha. Ometi enamik harimatuid inimesi kasutab seda lihtsat, labast ja pinnapealset, kuid kohati suursugust ning ülbet mõtlemist. · Autor püüab leida viisi, kuidas abstraktne mõtlemine valutult seltskonda sisse tuua, et see eriti märkimisväärne ei oleks. · Kui on midagi paremat, mis sinul oleks võimalik kätte saada ja sa sellest mööda vaatad, ei ole tegu mitte labase vaid suursuguse abstraktse mõtlemisega. · Harimatu mõtleb abstraktselt, sest haritud inimeste jaoks on see liiga labane ja lihtne. · Mõrtsukat näevad abstraktselt mõtlejad vaid mõrtsukana, kuid inimesetundja leiab, miks on mõrtsukast vastav inimene saanud. Jällegi leiavad abstra...
KOKKUVÕTE AJALOOALLIKATEST Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu, aletes inimese kujunemisest miljonite aastate eest ja lõpetades kõige äsjasemate sündmustega. Ajalooteaduse harud: * Arheoloogia (uurimustöö toimub väljakaevamiste näol. mustsed kalmed, asulapaigad, ehitised ja esemed jms.) * Etnoloogia (uurib tänapäeva rahvaste tõekspidamisi, tavasid ja materiaalset kultuuri. rõivaid, elamuid, esemeid jms.) Ajalooallikad ja nende liigid: Ajalooallikateks võib lugeda minevikus loodud tarberiistu, rõivaid, ehitisi, kunsti - ja kirjandusteoseid jms., mis on tänaseni säilinud. Allikad jagatakse üldjoontes kaheks: * materiaalseteks ehk esemelisteks * kirjalikeks * (suulisteks) Kirjalikud allikad: dokumendid, kroonikute kirjutised sündmustest, riikide ja valitsejate ametlikud teadaanded, seadused ja inimestevahelised lepingud, sünde ja surmasid registreerivad kirikuraamatud ja palju muud. Allikate tõlgendamine. Objektiivsus ja sub...
Tõnu Oja Tõnu Oja on mulle tuntud kui näitlejana Eesti teatrilavadel ja Tallinna Reaalkooli vilistlasena. Laiemale avalikkusele on tema aga tuntud kui kuulsa Eesti näitlejana. Uurimuse käigus üritan välja selgitada mis mees ta koolis oli, teatris ja reaalelus on. Tõnu Oja sündis 4. juuli 1958. aastal Tallinnas. Esimesed 8 aastat veetis Tõnu tänapäevases Tallinna Inglise Kolledzis. Keskhariduse omandas Oja Tallinna Reaalkoolis. Reaalkoolis käis ta spordiklassis. Keskkooli ajal ta enda väitel ei õppinud üldse, kuna tal oli kindel siht ees saada näitlejaks. Tõnu oli klassis alati inimene, kes tahtis tähelepanu keskpunktis olla. Sellega kaasnesid muidugi ka naljakaid juhtumeid. Üks päev ei meeldinud Tõnu vene keele õpetajale ta portfell. Tõnu otsustas, siis järgmine päev tulla kooli metallämbriga. Oja oli pidev hilineja. Ühel päeval sidus ta oma jala sidemesse ning võttis kepi kaasa. Õpetajatele ütle...
Värvipimedus ehk daltonism Kaisa ÕDE II 5. rühm Mis on värvipimedus? Värvipimeduseks nimetatakse haigust, mille korral ei suuda inimene eristada teatud värve. Värvipimedus võib olla kaasasündinud, ent see võib tekkida ka silma, närvi või ajukahjustuse tõttu, samuti ka kokkupuutel kemikaalidega. Kõige sagedamini esineb punarohelist värvipimedust, mis tähendab, et inimesel on raskusi punaste ning roheliste toonide eristamisega ehk tal on liiga vähe vastavaid kolvikesi (rakud, mis on tundlikud värvide suhtes) või on nede töövõime langenud. Värvipimedus on väga sage Eurooplaste seas, seda põeb nimelt 8% meestest. Pilt sellest, kui erinevalt värvipimedad tavapäraseid toone näha võivad Click to edit Master text styles Second level Third level ...
Globaalprobleemid Happevihmad Üldiselt Happesademed ehk happevihmad on mistahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Happevihm ei esine vaid vedelal kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. Kuivad happesademed moodustavad umbes 30 protsenti happesademete koguhulgast. Happevihmad on kahjulikud Happevihmad on suureks mureks mida toob endaga kaasa fossiilkütuste ...
Statistilne uurimus Mitu korda päevas sa keskmiselt läbi hoone ukseava käid? Lisa vastavalt kas M/N. (Uurimuse viisin läbi paberilehel oleva küsitluse ja internetiküsitluse abil). Statistilised read: M: 50, 45, 100, 70, 65, 60, 80, 75, 40, 90, 100, 100, 30, 55, 60, 70, 80, 80, 95, 40, 50, 60, 66, 55, 76, 100, 78, 80, 60, 85, 55, 58, 69, 50. N: 100, 80, 85, 85, 85, 70, 80, 55, 50, 70, 60, 65, 75, 80, 90, 90, 110, 100, 100, 60, 70, 75, 85, 90, 75, 55, 70, 80, 55, 80, 60, 75, 100, 70, 65, 75, 75, 80, 90, 70, 60, 55, 70, 80, 90, 100, 55, 60, 40, 60, 45, 80, 68, 80. Variatsiooniread: M: 30, 40, 40, 45, 50, 50, 50, 55, 55, 55, 58, 60, 60, 60, 60, 65, 66, 69, 70, 70, 75, 76, 78, 80, 80, 80, 80, 85, 90, 95, 100, 100, 100, 100. N: 40, 45, 50, 55, 55, 55, 55, 55, 60, 60, 60, 60, 60, 60, 65, 65, 68, 70, 70, 70, 70, 70, 70, 70, 75, 75, 75, 75, 75, 75, 80, 80, 80, 80, 80, 80, 80, 80, 80, 85, 85, 85, 85, 90, 9...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
