Stressi allikad organisatsioonis Töö sisu. Erinevate tööülesannete arv, vabadus otsustada, kuidas olukordi lahendada ülesannete täitmiseks vajaliku suhtlemise aeg, lubatud vabatahtliku suhtlemise aeg, tööks vajalik haridus ja vaimne ettevalmistus, vastutuse määr. Rollikonflikt. Töötaja käitumine oma ametikohal sõltub paljudest faktoritest. Mõningad neist tulenevad töötajast, teised organisatsioonist. Töötaja ootused ja nõudmised tekitavad temas ootused organisatsiooni teiste liikmete osas. Erinevate töötajate erinevad ootused võivad põhjustada rollikonflikti. Näiteks annavad kaks või enam kaastöötajat vastuolulisi tööülesandeid üks inimene palub töötajal teha midagi sellist, mis on keelatud tema ülemuse poolt. Teist tüüpi rollikonflikt võib tekkida olukorras, kus organisatsiooni ametlikud nõuded ja töötaja isiklikud soovid, eesmärgid ja väärtused on vastuolus. Liiga suur töökoormus. Liigne töökoormus võib...
Lastevanemate puhkused, nende võimaldamise kord Lastevanematele on antud suuremad õigused saada põhipuhkust neile sobival ajal. Töötaja soovitud ajal on tööandja kohustatud andma puhkust naisele vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust, mehele vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal, samuti vanemale, kes kasvatab kuni 7-aastast last ja vanemale, kes kasvatab 7-10-aastast last, lapse koolivaheajal. Täiendav soodustus on naistele tagatud ka töösuhte alguses. Sõltumata töötatud ajast, on esimesel tööaastal naisel enne või pärast rasedus- ja sünnituspuhkust õigus saada puhkust täies ulatuses. Vanemapuhkused Lastevanematele on tagatud aeg, mida saab veeta koos lapse ja ülejäänud perega. Alates sünnist vajab laps lähedaste inimeste abi ja toetust. Rahulolu ...
Tööleping (TL) Töövõtuleping (TVL) Töölepingu alusel teeb füüsiline isik Mõiste (töötaja) teisele isikule (tööandja) Üks isik (töövõtja) kohustub valmistama või tööd, alludes tema juhtimisele ja muutma asja või saavutama teenuse kontrollile, tööandja aga maksab osutamisega muu kokkulepitud tulemus (töö), töötajale töö eest tasu. teine isik (tellija) aga maksab selle eest tasu Tööd tehakse alluvussuhtes töötaja Alluvussuhe puudub allub tööd tehes tööandja juhtimisele ja kontrollile (tööandja määrab Kirjeldatakse tehtavat tööd, määratakse töötegemis...
MAJANDUSTEADUSKOND Ärikorralduse instituut Tööõnnetuse Uurimine TMT-3820 Üliõpilane: Oliver Saare (allkiri) Juhendaja: Sigrid Kalle (allkiri) Tallinn, 2014.a. 1. SISUKORD SISUKORD 2 ÕNNETUSJUHTUMI JA SELLELE EELNENUDASJADEOLUDE ÜLDINE KIRJELDUS 3 ÕNNETUSJUHTUMI TOIMUMISE TÕENÄOSUST SUURENDANUD TEGURID 4 ÕNNETUSE VÄLTIMINE 5 VASTUTUS 6 RAPORT 7 LISA KÜSIMUSTE VASTUSED 9 KOKKUVÕTE ...
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA SADAMAMAJANDAMINE JA MERETRANSPORDI JUHTIMINE REFERAAT TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUSETTEVÕTTES ÜLIÕPILANE: DANILA KUZNETSOV JUHENDAJA: AIN RANDI KOOD: 141273VDSR TALLINN 2015 1 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 TÖÖKESKKOND........................................................................................................... 4 TÖÖKESKKONNAVOLINIK............................................................................................. 4 Töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid täitev isik peab olema igas ettevõttes. Töökeskkonnaspetsialist peab tundma töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte ja ettevõtte töötingimusi, neid jälgima ja kontrollima ning võtma tarvitusele abinõud töökeskk...
1.Õiguse mõiste. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. 2. Õigusnormi mõiste. ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. 3. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. ( riigiõigus, haldus-, finants-, kriminaal- ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus ) Eraõigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. ( tsiviilõigus...
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 4: ÕNNETUSJUHTUMI UURIMINE Töö nr: Nimi: Õnnetusjuhtumi uurimine Kuupäev: Kursus: Algne juhend: Pavelson H.“Töökaitse laboratoorsed tööd IV”1992 TTÜ TÖÖ EESMÄRGID 1. Luua analüüsitava õnnetuste näitel ettekujutus õnnetusjuhtumeid põhjustavatest sagedastest valeotsustest ja õnnetusahela ettenägematusest; 2. Tutvuda õnnetusjuhtumite asjaolude juurdlemise menetlusega ja juurdlusmaterjalide vormistamisega; 3. Omandada üldine arusaam tootmisalaste vigade tekkimise analüüsist ja vigade vältimisega seotud probleemidest. 4. Koostada õnnetusjuhtumi uurimist kajastav toimik (mis sisaldaks nii analüüsi kui raportit). TÖÖVAHENDID Õnnet...
- töökohal kasutatavaid ohumärguandeid ning evakuatsioonipääsude ja -teede asukohta. 3)Väljaõpe ohutute töövõtete omandamiseks korraldatakse töötajale pärast esmajuhendamist, vajadusel ka pärast täiendjuhendamist. -Väljaõpe toimub tööajal tööandja poolt määratud spetsialisti või kogenud töötaja juhendamisel. -Väljaõppe kestuse määrab tööandja sõltuvalt ameti- või kutseala spetsiifikast, keerukusest ning töö ohtlikkusest. -Töötaja lubatakse iseseisvale tööle, kui juhendaja on veendunud, et töötaja tunneb töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ja oskab neid praktikas rakendada. - Tööandja võib töötajale väljaõpet mitte korraldada, kui töötaja on töötanud eelnevalt samalaadsel tööl, tunneb ohutuid töövõtteid või kui tema töö laad seda ei nõua. Juhendamise, väljaõppe ja iseseisvale tööle lubamise registreerimine:
Tööleping Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Hetkel kehtiv tunnipalga alammäär on 27 krooni ning kuupalk 4350 krooni. Töölepingu sõlmitakse kirjalikult 2 eksemplaris nii, et üks jääb töötajale ja teine tööandja valdusesse. Vastavalt vajadusele sõlmitakse tööleping kas määratud või määramata ajaks. Määratud ajaks sõlmitakse tööleping näiteks hooajatööde tegemiseks või kellegi asendamiseks. Töölepingus peavad olema järgmised tingimused ja andmed: 1) poolte andmed (nimi, isikukood või registreerimisnumber, elu- või asukoht); 2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg; 3) tähtajalise töölepingu korral töölepingu kestus ja alus; 4) ameti- või kutsenimetus või kv...
Tööleping Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Hetkel kehtiv tunnipalga alammäär on 2,13 eurot ning kuupalga alammäär 355 eurot. Tööleping sõlmitakse kirjalikult 2 eksemplaris nii, et üks jääb töötajale ja teine tööandja valdusesse. Vastavalt vajadusele sõlmitakse tööleping kas määratud või määramata ajaks. Määratud ajaks sõlmitakse tööleping näiteks hooajatööde tegemiseks või kellegi asendamiseks. Andmed töölepingus Töölepingus peavad olema järgmised tingimused ja andmed: tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg tööülesannete kirjeldus ametinimetus, kui sellega ka...
TÖÖLEPINGU SÕLMIMINE I OSA 1.Isikuga sõlmiti töövõtuleping, mille alusel ta kohustus tegema puusepa töid. Talle kehtestati 8-tunnine tööpäev ja ta pidi alluma meistri korraldustel, töötasu maksti talle iga kuu teatud tööoperatsioonide lõppedes. Töötajaga juhtus tööajal õnnetus ja tööandja lõpetas ühepoolselt nüüd lepingu. Töötajale haigusraha keelduti maksmast. Töötaja leidis, et temaga toimiti ebaõigesti. Kuidas vaidlus lahendada. TÖÖLEPINGU LÕPPEMINE ÜLESÜTLEMISEGA Saab toimuda üksnes seaduses toodud alustel. Ülesütlemisavaldus peab olema · kirjalik · isiklikult teatavaks tehtud v saadetud tahteavalduse saaja elu- v asukohta ja saajal peab olema mõistlik võimalus sellega tutvuda (TA peab tõendama, et T on kätte saanud) · põhjendatud (v.a T korraline ülesütlemine). Kui ülesütlemist ei ole põhjendatud, peab rikkunud pool hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. Ülesütlemise avalduse võib T-le ...
Konkurentsi osutamise keelu tähendus ja rakendamise tingimused töösuhedes Konkurentsikeeld kehtib, kui töötaja on saanud eritasu Kui küsija sõlmis töölepingu, milles piiratakse tema võimalust pärast lepingu lõpetamist konkurendi juurde tööle asuda ja tööandja maksis töötamise ajal või ka pärast seda piirangu eest eritasu, siis keeld kehtib, olenemata sellest, kas tegemist oli katseajaga või tööandjapoolsete kohustuste rikkumisega Kui tööandja eritasu ei maksnud ja muud hüvitust kõnealuse piirangu eest ei andnud, ei ole ka konkurentsi osutamise keeld pärast töölepingu lõpetamist kehtiv Enne vaidluse tekkimist oleks arukas oma tööleping hoolikalt läbi lugeda ja kõik ärisaladuse hoidmise ja konkurentsi osutamise keeluga seonduvad punktid selgeks saada Palgaseaduse järgi on palk tasu, mida makstakse töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel Kui küsijal ei ole ...
DS-1-E-P-tal Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Õigusõpetus AKT Tallinn 7.aprill 2011 Ettevõte nimetus: OÜ Aruvutid Adressaat: klienditeenindaja K Klienditeenindaja K teatas,et eelmisel päeva jooksul oli tekkinud kassa puudujääk, milleks on 2000 (kaks tuhat) krooni. Töötaja ei tunnista oma süü. Töötaja K-ga oli sõlmitud kirjalikult Varalise vastutuse leping vastavalt TLS § 75-le, kust lähtub,et töötaja K võtab sõltumata süüst vastutuse temale ülesannete täitmiseks antud vara säilitamise eest. Tulenevalt TLS §75-lt on otsustatud 5 kuu jooksul töötaja K iga kuu 400.00 krooni palgast maha arvestada. Juhataja Töötaja K (allkiri) ...
Riigi tunnused Avalik võim Territoorium Rahvas Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu (Kiris jt. 2012: 10). Riigivõimu tunnused: Ainuõigus kehtestada seadusi Ainuõigus koguda makse Ainuõigus kasutada vägivalda Otsused on kohustuslikud Omab õigust ja kohustust korraldada riigi igapäevaelu ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises Riigivõimul on selge võimuasutuste hierarhia Kodakondsus näitab isiku suhet riigiga. Võimude lahususe printsiip - Vältimaks korruptsiooni. (Seadusandlik, täitevvõim, kohtuvõim) Horisontaalne - Seadusandlik võim - Täidesaatev võim - Kohtuvõim maakohus e haldususkohus, ringkonnakohus, riigikohus (tartu) Märt Rask. Vertikaalne Parlamentaalne võim parlamendi ülemuslikkus, presidendil esindusfunktsioon. Riigikoguvalimised 2011, uu...
Kordamisküsimused arvestustöö sooritamiseks (raamatupidaja) 1. Mis on personaliarvestus? Personaliarvestus on seadusest tulenev arvepidamine ettevõttes töötavate isikute kohta alates töösuhte vormistamisest, töötingimuste muutmisest kuni töösuhte lõpetamiseni. 2. Nimeta seadusega nõutud personalidokumente ja dokumente, mida personalitöös kasutatakse, kuid seadusega ei nõuta (mõlema liigi kohta vähemalt 3 dokumenti). Seadusega nõutavad personalidokumendid: Tööleping, töögraafik, puhkuste ajakava, palgateatis, tööandja kehtestatud töökorralduse reeglid. Seadusega mitte nõutavad personalidokumendid: töölevõtmise juhend, töötasu tabelid, värbamis ja valiku juhend, personalipoliitika, koolitusplaan, töötaja hindamisleht 3. Loetle töökorralduse elemendid. Struktuuriüksus, ametikohad, ülesanded, tegevused, tööoperatsioonid. 4. Kirjelda erinevaid töökorralduse süsteeme. Käsitsitöö à Tööprotsess on tööriistad või – vahendid ja tö...
ETTEVÕTLUSE KT 2 MÕISTED 1. Konkurentsiseaduse otstarve - kaitsta konkurentsi. Näiteks toodete, teenuste ostmisel ja müümisel. 2. Raamatupidamine finantsarvestus, mis hõlmab ettevõtluse kõiki kulusid ja tulusid ning üldiseid kokkuvõtteid. Raamatupidamist võib teostada kassapõhiselt või tekkepõhiselt. 3. Tööleping töötaja ja tööandja omavaheline leping, milles sätestatakse mõlemapoolsed kohustused ja õigused. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. 4. Töötaja töölepingu alusel tööd tegev füüsiline isik. 5. Puhkus aeg, millal ei pea töötaja täitma tööülesandeid. Puhkus tähendab ka töölepingu või teenistussuhte peatumist puhkusseadusega ettenähtud korra ja tingimustel. 6. Puhkaeg Puhkeaeg on aeg, mille kestel töötaja on vaba töökohustuste täitmisest ja võib seda kasutada oma äranägemise järgi. Puhkeaeg on tööpäevasisene, tööpäevadevaheline ja iganädalane. Puhkeaja hulka kuuluvad r...
Õppeaine TLM 320 „Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid“. Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; 3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus; 4. Töötaja kohustused, õigused ja vastutus; 5. Töökeskkonnavolinik: kes ta on, valimise kord. Kohustused ja õigused; 6. Töökeskkonnanõukogu: millal peab ettevõttes olema, tema koosseis ja tegevused; 7. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärgid, millised tööandja tegevused järgnevad peale riskianalüüsi töötajate suhtes; 8. Töötajate tervisekontrolli suunamise alused. Kes teostab tervisekontrolli ja tervisekontrolli teostamise sagedus. 9. Töökeskkonna ohutegurid, peab oskama lahti seletada. 10. Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid (nende kohta, mis toodi loengus ära); 11.Töötajate tööoh...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool XXX XXX TÖÖSTRESS Essee Juhendaja: Heli Freienthal, MBA Mõdriku 2014 Tööstressi käsitletakse pingeseisundina, mis tekib, kui inimene tajub vastuolu töökeskkonna poolt esitatud väljakutsete ja oma toimetulekuvõimaluste vahel. Mõningane tööalane pinge võib olla motiveeriv ja edasiviiv, kuid olukord on tõsine, kui pinge on väga tugev või kestab pikaajaliselt ning toimetulekuressursse on vähe. Uues või pingelises olukorras, samuti suure koormuse korral, vallandub inimese kehas kohanemisreaktsioon, mida nimetatakse ka stressireaktsiooniks. Töökeskkonnas sageli esineva pikaajalise stressi puhul keha väsib ning tekivad vaimsed ja füüsilised tervisehäired. Näiteks seostatakse tööstressiga südame-veresoonkonnahaigusi, ainevahetushäi...
TÖÖTUSKINDLUSTUS Töötuskindlustushüvitise eesmärk on tagada kindlustatule töö kaotamise korral sissetulek, mis võimaldaks tal uue töö otsimise ajal toime tulla. Hüvitise saamiseks on kolm põhitingimust. 1. Töötuna arvele võtmine. Töötuskindlustusthüvitist saavad taodelda ainult need töötud, kes on töötuna arvele võetud tööturu ameti piirkondlikus osakonnas 2. Nõutav töötuskindlustusstaaz. Töötuskindlustushüvitise saamiseks peab isik olema töötanud ja maksnud töötuskindlustusmakset vähemalt 12 kuud töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Üks kuu töötuskindlustusstaazi arvestatakse ia kalendrikuu eest millal isikule makstud tasud on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Kindlustusstaaz loetakse nulliks päevast, mil kindlustatule määratakse töötuskindlustushüvitis. 3. Inimene ei ole viimaselt töö või teenistuskohalt lahkunud: · Enda algatusel v.a juhul kui inimene lahku...
KORDAMISKÜSIMUSED I kontrolltööks 1 Õiguse mõiste. Riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. 2 Õigusnormi mõiste. Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. 3 Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avaliku õiguse puhul on üheks pooleks riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt teostades oma võimu.Avaliku õiguse näited: haldusõigus, kriminaalõigus, rahvusvaheline õigus. Eraõiguses on mõlemaks pooleks üksikisikud. Eraõiguse näited: autoriõigu...
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos riigiga. Riik ja õigus on omavahel lahutamatus seoses, sest riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohutstusliku jõu. Õiguses väljendub riigi tahe. Riigi tahe kujuneb poliitilise süsteemi ehk organisatsiooni kaudu. Demokraatlikus ühiskonnas kuuluvad poliitilisse süsteemi mitmed elanikkinna organisatsioonid, mis tegelevad ühiskonna juhtimisega. (erakonnad, ametiühingud, noorsoo-organisatsioonid, usuühingud) Need org-d vahendavad oma tahet riigi seadusandlikku organisse – parlamenti. Parlemendis summeruvad need tahted riigi tahteks, mis vormistatakse seadusena. Mida demokraatlikum on riik, seda rohkem vastab seaduses sätestatud riigi tahe kogu elanikkonna huve väljendavale üldisele tahtele. Riigi tahe vastab ka enamuse arusaamadele moraalist, vabadusest ja võrdsusest. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingim...
ÕIGUSSUHE Õigussuhted on üks ühiskondlike suhete alaliik. Õigussuhte spetsiifilised tunnused: 1.Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel. See on ka tema peamine spetsiifika. Õigussuhe on õigusnormi realiseerimise üheks vahendiks. 2.Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu (õigused ja kohustused realiseeruvad..... 3.Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mille säilimise tagab riik. 4.Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mis kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu. TSIVIILÕIGUSSUHE üks mahukamaid õiguse harusid. Reg. varalisi suhteid ühiskonnas, sältumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik). Neid varalisi suhteid reg. autonoomse meetodi abil. Seadused, mis kuuluvad tsiviilõiguse harusse: Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadus (20. jun. 1991. a.) TSIVIILÕIGUSSUHTE MÕISE JA OBJEKTID ja SIS...
Konkurentsiseadus Ettevõtja - äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu majandus- või kutsetegevuses osalev isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik. Kaubaturg - hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ja kasutustingimuste ning tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel vahetatavate või asendatavate kaupade käibimise ala, mis hõlmab muu hulgas kogu Eesti territooriumi või selle osa. Vertikaalne - ettevõtjate kokkulepe, nende kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus siis, kui nimetatud ettevõtjad tegutsevad tootmise või turustamise erinevatel tasanditel. Horisontaalne - ettevõtjate kokkulepe, nende kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus siis, kui nimetatud ettevõtjad tegutsevad tootmise või turustamise samal tasandil konkurentidena. Erand on ettevõtja taotlusel Konkurentsiameti peadirektori...
TÖÖÕIGUS. ÜLESANNETE KOGU Ülesanne 201 · Missugust vastutust kannab laohoidja? Vastavalt TLS § 75 lg 2 varalise vastutuse kokkuleppe kehtib üksnes juhul, kui see on sõlmitud kirjalikult. See tähendab seda, et töötaja ja tööandja on sellise kokkuleppe sõlminud eraldiseisva dokumentina ja on sellele omakäeliselt alla kirjutatud. Kuna laohoidjaga ei olnud sõlmitud varalise vastutuse kokkuleppet, siis ei kanda ta vastutust kahju eest. · Kuidas toimub kahju sissenõudmine? Kahju eest vastutab juhataja ainult siis, kui tema töölepingus oli kirjutatud, et ta peab kontrollima eelmise juhataja tööd, kuna vastavalt TLS § 1 lg 1füüsiline isik (töötaja) teeb teisele isikule (tööandja) tööd töölepingu alusel. Juhul, kui juhataja töölepingus selline kirjand puudub, kannab kogu vastutust tööandja, kuna ei kontrollinud eelmise juhataja tööd ennem, kui läks töölt ära. · Kas vastutab ka äriühingu juhataja? Äriühi...
Sisseelamisprogramm ettevõttes kus mina töötan. Esimene päev 8:00-9:00 Kohtumine personalijuhiga, lepingu allkirjastamine. 10:00 – 12:00 Töötaja kes õpetab, räägib tööülesanded ning eesmärgid põhjalikult lahti. Uus töötaja vaatab läbi ametijuhendit, kus on määratud põhifunktsioonid ning vastutus. Uus töötaja näitab kuidas töötada, ja mida on vaja teha, vastab tekinud küsimustele. Selline lähenemisviis annab uue töötajale mõista juhi otsuseid ning tekitab osalustunde. 12:00-13:00 Lõunapaus. 13:00-17:00 Vana töötaja näitab meie «töö kodulehekülg», siin on väga palju vajalikke informatsiooni. (Ettevõttes kus ma töötan, ainult Eestis on rohkem kui 4000 töötajaid). Esimesel nädalal on väga palju teooriat, et minu osakonnast me töötame iga minut SAPidega, ja Exceliga. On vaja väga hästi arusaada mida sa teed SAPis, et üks viga võib maksta palju! Uus töötaja väljendab oma arvamust ametikohast. Teine päev 8:0...
KORDAMISKÜSIMUSED I KONTOLLTÖÖKS 1. Õiguse tekkimine. Riigi mõiste. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Vastus: Õiguse tekkimine - riigi tekkimine tekitas ühiskonnas vajaduse uute juhtimis suheteni, mis vajasid ka uusi norme. Tekkisid kahel viisil:“Riik aksepteeris tavasi,mis talle sobisid ja nõudis nende täitmist, luues nii tavaõiguse“ või riik alustas ise sisuliselt uute normide loomist ja kehtestamist(riigi õiguse loomine). Riigi mõiste - riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu.’avalik võim ’territoorium ’rahvas Õiguse seos riigiga- Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend. Õiguse seos poliitikaga - Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. Õiguse seos majandusega- õigus reguleerib majandust, lähtudes ri...
ÕIGUSÕPETUS - KONSPEKT................................................................................................................ 3 1. Õiguse mõiste ja olemus ........................................................................................................................... 3 2. Õigussüsteem. Millised on suuremad õigussüsteemid maailmas? Millisesse kuulub Eesti? .................... 3 3. Õiguse allikad............................................................................................................................................ 3 4. Õigusnormi mõiste .................................................................................................................................... 3 5. Õigusnormi loogiline struktuur ................................................................................................................. 3 6. Üldakti ja üksikakti erinevus.....................................................
1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; 3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus; 4. Töötaja kohustused, õigused ja vastutus; 5. Töökeskkonnavolinik: kes ta on, valimise kord. Kohustused ja õigused; 6. Töökeskkonnanõukogu: millal peab ettevõttes olema, tema koosseis ja tegevused; 7. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärgid, millised tööandja tegevused järgnevad peale riskianalüüsi töötajate suhtes; 8. Töökeskkonna riskianalüüsi teostav võimalik meeskond, mis rollid võivad igal liikmel olla; 9. Töötajate tervisekontrolli suunamise alused. Kes teostab tervisekontrolli ja tervisekontrolli teostamise sagedus. 10.Töökeskkonna ohutegurid, peab oskama lahti seletada. 11. Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid (nende kohta, mis toodi loengus ära); 12.Töötajate tööohutusalane juhendamine ja väljaõpe. Mis etappides kulgeb, mis on sisu, ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool ,,TÖÖTAJA MOTIVATSIOONI TOETAMINE" Iseseisev töö Õppejõud: M 2017 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................3 2 JUHTUMI ANALÜÜS...............................................................................................4 3 MASLOW JA HERZBERGI TEOORIAD.................................................................7 4 SKINNERI TEOORIA..............................................................................................11 5 V.VROOMI VALENTS.............................................................................................13 6 MCCLELLANDI TEOORIA...............................................................
ERISOODUSTUSED Erisoodustusteks loetakse oma ettevõtte töötajatele ja nendega seotud isikutele tehtud hüvesid.Töötajaga võrdsustatud isikud on abikaasa, elukaaslane (01.01.2011), lapsed, vanemad, õed-vennad. Erisoodustuse summaks loetakse hüve rahaliselt hinnatavat väärtust. Töötajatele tehtud erisoodustusteks loetakse: 1. Ettevõtte omatoodangu või kauba müük alla müügihinna. Töötajatel võimaldatakse osta oma ettevõtte kauplusest või tootmisest odavamalt, süüa ettevõttele kuuluvas sööklas, kohvikus,baaris või restoranis odavamalt mistahes klientidest. Töötajatele korraldatud üritused ja toitlustamine tööandja kulul. Tasuta kohvi joomine büroos. Erakõned ettevõtte telefonilt.jms.Tööriietuse kandmine töövälisel ajal, mitte tagasi võtmine töölt lahkumisel.Reisid, mis ei ole seotud tööülesande täitmisega.jne. 2. Töötaja eluaseme kulude täielik või osaline katmine. Tasutakse töötaja eest tema eluasemekulud. Ameti...
Töötajate tervisekontroll: Töötaja tervisekontroll algab esmase tervisekontrolliga tööle asumise esimese kuu jooksul ning edaspidi töötervishoiuarsti näidatud ajavahemiku järel, kui mitte harvem kui üks kord 3 aasta jooksul Töötaja tervisekontrolli suunamisel võtab tööandja aluseks: - töökeskkonna riskianalüüsi tulemused - andmed töökeskkonna ohutegurite parameetrite väärtuste kohta -töötaja viimase terveisekontrolli otsuse märgitud järgmise tervisekontrolli aja. Tervisekontrolli tegemisel töötervishoiuarst: -hindab töötaja töötervishoiuarst -hindab töökeskknna või töökorralduse sobivust töötajatele -selgitab välja töötaja tööst põhjustatud haigestumise või võimaliku kutsehaigestumise. Riskianalüüsi meetodid: Süsteemne Struktuurne Analüüsiv
Lastevanemate puhkused, nende võimaldamise kord Puhkused (lapsevanematele) Lastevanematele on antud suuremad õigused saada põhipuhkust neile sobival ajal. Töötaja soovitud ajal on tööandja kohustatud andma puhkust naisele vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust, mehele vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal, samuti vanemale, kes kasvatab kuni 7-aastast last ja vanemale, kes kasvatab 7-10- aastast last, lapse koolivaheajal. Vanemapuhkused Lastevanematele on tagatud aeg, mida saab veeta koos lapse ja ülejäänud perega. Alates sünnist vajab laps lähedaste inimeste abi ja toetust. Rahulolu tagamiseks nii kodus kui tööl on vanematele seadusest tulenevalt ette nähtud täiendavad puhkused. Rasedus- ja sünnituspuhkus Naisele on sünnituslehe alusel õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva. Mitmikute sünni või tüsistusega ...
Karjääriplaneerimine (konspekt)Karjääri mõisteInimese tööpositsioonide vahetamine ehk ametikohtade jada, mida inimene läbib tööalases tegevuses on karjäär. Karjääri eesmärk on inimese eluliste ja professionaalsete ning organisatsiooni vajadustest tulenevate eesmärkide täitmine. Karjäär võib olla organisatsioonisisene või organisatsiooniväline. Karjääri käsitlus tänapäeval võtab arvesse nii organisatsiooni kui indiviidi aspekti mõlemad täiendavad teineteist ja neid on vaja ühildada.Karjääri tunnusedKarjäärialane liikumiskiirus kirjeldab ametikohal töötamise aega ja ametikohtade vahetamise sagedust. Sõltub organisatsiooni suurusest, ametikohtade arvust, tegevusvaldkondade vahelisest barjäärist. Karjääri liikumisprofiilid kujunevad välja tüüpiliste ametikohtade järgnevuse tulemusena ja on suhteliselt püsivad (näiteks liikumine sama valdkonna piires). Profiilid erinevad karjääri liikumisteede (ametikoht...
ASJAÕIGUS Esemed 1) Asjad asi on kehaline ese 2) Õigused seaduses näidatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut 3) Muud hüved mis võivad olla õiguse objektiks Asjaõigus tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid nii paigalseisus kui ka nende muutumises. Põhiliseks õigusallikaks, mis reguleerib asjaõigusega seonduvat, on asjaõigusseadus (AÕS), samuti TSÜS, asjaõigusseaduse rakendamise seadus, korteriomandiseadus ja kinnistusraamatuseadus. Asjaõigused on või lõppemine (äramuutva tingimusega tehing) on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused (AÕS §5): Servituudid Reaalkoormatised Hoonestusõigus Ostu eesõigus Pandiõigus Seadusega võib sätestada ka muid asjaõigusi. Asi on kehaline ese (vt TSÜS §49 lg 1). Esemena on seaduses defineeritud asju, õigusi ja muid hüvesid, mis võivad olla õiguse objektiks (vt TSÜS §4...
Võimalikud kontrolltöö küsimused. 1. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, reguleerimisvaldkond-töökeskkond, kelle suhtes rakendub; TTOS sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) -tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, -tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, -töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, -vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Rakendub ka 1) kinnipeetava tööle vanglas vangistusseaduses sätestatud erisustega; 2) õpilase ja üliõpilase tööle õppepraktikal; 3) juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle. 4) füüsilisest isikust ettevõtja tööle käesoleva seaduse § 12 lõigetes 7 ja 8 sätestatud ulatuses; 2. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte...
Tisleri erialatööga kaasnevad ohud ja terviserikked Füüsikalised ohutegurit on müra, vibratsioon, töökoha sisekliima, kiirgused ja valguse puudused. Müra on heli, mis koosneb suurest hulgast erineva kõrgusega ja tugevusega lihtsatest toonidest ning avaldab häirivat või tervistkahjustavat mõju organismile. Müra tugevust mõõdetakse detsibellides. Müra päevase kokkupuutetaseme piirnorm on 85 dB(A), meetmete rakendusväärtus 80 dB(A). Kindlate masinate poolt tekitatava mürataseme saab teada müra mõõtmisel, mille teostamist organiseerib tööandja. Müra otsene toime on kuulmiselundile – müra tagajärjel tekib kuulmislangus. Kuulmine võib hakata alanema mürarikkas töökeskkonnas juba 3...-6 aastase töötamise järel. Esialgu langeb kuulmisteravus aeglaselt ja kõrgemate sageduste osas, mistõttu töötaja esialgu ei märkagi kuulmise halvenemist. Esmased kaebused on kõrvade kohisemine ja vilin kõrvades (tinnitus), ilmneda võiva...
1 variant 1.Tootervishoid: Töötervishoiuna mõistetakse töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist 2.Ohutegurid: Füüsikalised ohutegurid: • müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus ja elektromagnetväli • õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja niiskus, kõrge või madal õhurõhk • Masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid Keemilised ohutegurid: • keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduses määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. • ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist keskkonda või vara • ohtlikud kemikaalid klassifitseeritakse vastavalt ohtlikkuse iseloomule ja käitlemi...
Põhipuhkuse mõiste ja selle võimaldamise kord Puhkuse eesmärk on anda töötajale töövaba aega töövõime taastamiseks ja järgmiseks tööperioodiks valmistumiseks. Puhkuse kasutamisest ei ole õigus keelduda. Töölepinguseadus näeb ette, et põhipuhkust antakse töötatud aja eest. Töötajal on seega õigus väljatöötatud puhkusele. Kokkuleppeliselt või tööandja ühepoolse otsusega võib puhkust anda ka ette. Tööle asumise teisel ja järgnevatel kalendriaastatel on töötajal õigus saada põhipuhkust 28 kalendripäeva. Põhipuhkuse andmise aja hulka arvatakse lisaks töötatud ajale ka ajutise töövõimetuse aeg, puhkuse aeg, aeg, mil töötajate esindaja esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid ning muu aeg, milles pooled on kokku leppinud. Tasustamata puhkuse aeg põhipuhkuse aja hulka ei lähe, st. nimetatud aja eest töötaja põhipuhkust ei teeni. Ülejäänud puhkuste aeg võetakse puhkuse arvestamisel arvesse (nt põhi...
LÜHENDATUD TÖÖPÄEVAD Tööaja lühendamise kohustus tuleneb: Valige üks: a. töölepingu seadusest Õige b. töö- ja puhkeaja seadusest c. pühade ja tähtpäevade seadusest d. kalendaarsest tööajafondist Mitmele pühale eelnevat tööpäeva kohustab seadus lühendama?Valige üks: a. seadus ei kohusta lühendama, vaid ütleb, et võiks lühendada b. ainult uusaastale ja vabariigi aastapäevale ning jaanipäevale eelnevat tööpäeva c. kõigile riigi- ja rahvuspühadele eelnevat tööpäeva d. ainult neljale pühale eelnevat tööpäeva Õige Võidupühale eelnevat tööpäeva lühendatakse: Valige üks: a. ei lühendata kunagi b. ei lühendata, kui on vahetustega töö c. 3 tunni võrra Õige d. 2 tunni võrra Jaanipäevale eelnevat tööpäeva lühendatakse: Valige üks: a. 2 tunni võrra b. ei lühendata kunagi Õige c. ei lühendata, kui on vahetustega töö d. 3 tunni võrra Milline neist pühadest on rahvuspüha, millele eelnevat tööpäeva lühendatakse?Valige üks: a. Iseseisvuspüha Õige b. Taas...
Tööõigus, töölepingu seadus Tööleping on võimalik sõlmida isikuga, kes on vähemalt 7 aastat vana. Vanuses 7-14 noore tööle vormistamisel on vaja vanema või seadusliku hooldaja ja tööinspektori nõusolekut. Alaealise tööle palkamiseks on vajalik lapsevanema nõusolek. Töölepingut võib sõlmida suuliselt, juhul kui töösuhe on lühike(maks 2 nädalat). Lepingus peavad olema osapoolte andmed: töötaja andmetest vajalikud isikuandmed, elukoht, kontaktandmed. Tööandja puhul samuti asukoht ja registrikood. TÖÖLEPING garanteerib töötajale puhkuse, haiguslehed jne. Tööettevõttelepingu või töövõtulepingu puhul on tegemist konkreetse tellimuse täitmisega, need on võlaõiguslepingud. Tööettevõtulepingut iseloomustab see, et töö tehakse ära oma vahenditega. Tasu makstakse siis, kui töö on valmis (töövõtulepingu puhul). Samalaadne töövõtulepinguga on käsundusleping. Töölepingus peab olema ametinimetus, tööülesannete kirjeldus...
KORDAMISKÜSIMUSED Õiguse tekkimine- Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. Oli tekkinud tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kogumis on hakatud nimetama õiguseks. Riigi mõiste- erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. T...
Puhkuse mõiste Puhkus tähendab töölepingu peatumist käesoleva seadusega ettenähtud korras ja tingimustel. Puhkuse liigid Puhkuse liigid on: · põhipuhkus, sealhulgas pikendatud puhkus · lisapuhkus Milline periood on puhkuse andmise aluseks? Põhi- ja lisapuhkust, samuti täiendavat lapsepuhkust antakse tööaasta eest. Tööaasta on aeg, mis algab selle tööandja juures tööle asumise päevast ja kestab järgmise aasta sama päevani. Kui selles ajavahemikus on perioode, mida tööaasta hulka ei arvata, lükkub tööaasta lõpp vastava arvu tööpäevade võrra edasi. Tööaastast lühema aja eest antakse puhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Põhipuhkuse kestuse üldnorm Põhipuhkuse kestus on 28 kalendripäeva Kas töötajal on õigus puhkusest loobuda? Tööandjal ei ole õigust jätta puhkust andmata ja töötajal ei ole õigust puhkusest loobuda. Kas lisapuhkus liidetakse põhipuhkusega või antakse sellest eraldi? Lisapuhkus liidetakse põhipuhkusele ja...
2007 aasta tööõnnetuste statistika Tööinspektsioon registreeris 2007. aastal 3707 tööõnnetust, millest töösurmasid oli 21, raskeid tööõnnetusi 1082 ning kergeid tööõnnetusi 2604. Tööõnnetusi registreeriti rohkem I ja II kv ning vähem III ja IV kvartalis kui 2006. aastal, kuid aasta lõikes tõusis registreeritud tööõnnetuste arv võrreldes 2006. aastaga 1,5% ehk 54 tööõnnetuse võrra. Aasta lõikes toimus enim tööõnnetusi I kvartalis, kõige vähem III kvartalis, mis on seotud üldise puhkusteperioodiga. Tööõnnetuste suhtarv 100 000 töötaja kohta on seotud 15-74.aastaste tööga hõivatute arvuga maakonnas ning tegevusvaldkonnas. Keskmiselt registreeriti 2007. a maakondades 423 kerget ning 159 rasket tööõnnetust 100 000 töötaja kohta. 100 000 töötaja kohta registreeriti tööõnnetusi jätkuvalt enim Lääne-Virumaal, kus absoluutarvudes kasvas ...
ERGONOOMIKA inimese ja süsteemi interaktsiooni seaduspärasuste uurimine eesmärgiga kohandada süsteem inimese järgi tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega LIIGID süsteemiergonoomika hambaravi ergonoomika arvutitöö ergonoomika töökoha ergonoomika tööstus ergonoomika MIKROERGONOOMIA MAKROERGONOOMIA töötaja tööprotsess töökoht tootmisprotsess kaitseriietus ja kaitsevahendi bgd keskkond TÖÖANDJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras tööandja ei tohi lubada tööle asuda töötajal, kellel puuduvad vajalikud erialateadmised j...
Puhkus Põhipuhkus Põhipuhkused: tavaline töötaja 28 kalendripäeva aastas TLS § 55 ; alaealine töötaja 35 kalendripäeva aastas TLS § 56; töövõimetuspensioni või rahvapensioni töövõimetuse alusel saav töötaja 35 kalendripäeva aastas TLS § 57; haridus- ja teadustöötaja kuni 56 kalendripäeva aastas TLS § 58. Põhipuhkus (2) Põhipuhkust antakse töötatud aja eest, mille hulka arvestatakse ka: ajutise töövõimetuse aeg; puhkuse, v.a lapsehoolduspuhkuse ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg; aeg, mil töötajal oli seaduse alusel õigus tööst keelduda TLS § 19 punktis 3 nimetatud juhul (ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid); muu aeg, milles pooled on kokku leppinud. Põhipuhkus (3) Puhkus tuleb ära puhata kalendriaasta jooksul ning põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Põhipuhkuse nõ...
Sissejuhatav töötervishoiu ja tööohutuse juhend Sissejuhatava töötervishoiu ja tööohutuse juhendiga tutvumine tööle/õppima asumisel on kohustuslik kõigile töötajatele/õpilastele sõltumata nende erialast, kvalifikatsioonist ja positsioonist. Sissejuhatava instrueerimise eesmärgiks on anda töötajatele/õpilastele üldteadmisi töötervishoiu ja tööohutuse alase tegevuse korraldamisest koolis. 1. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUS Töötervishoiu ja tööohutuse alane tegevus on reguleeritud Töötervishoiu ja Tööohutuse seadusega. Töö-, töötervishoiu ja tööohutuse alaste õigusaktide järgimise kontroll on Eesti Vabariigi Tööinspektsiooni pädevuses. Töötervishoiu all mõistetakse Töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. Tööohutuse all mõistetakse töökorraldusab...
KORDAMISKÜSIMUSED I kontrolltööks 1 Õiguse mõiste- õigust iseloomustab rida spetsiifilisi tunnuseid- õigus on käitmisreeglite kogum; riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum; õiguses väljendub riigi tahe; see on üldkohustuslike normide kogum; õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga; peab vastama ühiskonna õiglustundele. 2 Õigusnormi mõiste- on inimeste käitumise reegel, suunatud teatud liiku suhete üldisele reglementeerimisele ja sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. 3 Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus- hõlmab õigusharusid, -instituute ja norme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks pooleks on riik. Autoritaarne meetod....
Töötaja NR 1 Ettevõtte palgafond 0.00 € Töötaja nimi Sotsiaalmaks 0.00 € Töötuskindlustusmakse (tööandja 1%) 0.00 € Brutopalk 0.00 € Kogumispensioni makse (II sammas 2%) 0.00 € Töötuskindlustusmakse (töötaja 2%) 0.00 € Tulumaks 0.00 € Kinnipidamised kokku 0.00 € Väljamakstav summa 0.00 € Palgaleht NR 1 ...
RP 14 Praktikum Palun püüdke iga situatsiooni juurde leida viide TLS-ist + selgitus (ei piisa JAH / EI vastustest). 1. Praktikale tuleb sekretär. Kooli, praktikabaasi ja õpilase vahel sõlmitakse kolmepoolne praktikaleping. Kas „firma“ peab praktikandiga ka töölepingu sõlmima + selgitus? Ei, koostatakse praktika leping. Kooli, õpilase või tema seadusliku esindaja ja praktikakoha vahelised suhted praktika korraldamisel reguleeritakse enne praktika algust sõlmitava lepinguga, milles lepitakse kokku praktika toimumise täpsemas korralduses ning praktikalepingu poolte õigustes ja kohustustes. Praktika korraldamise ning läbiviimise tingimused ja kord §2 lg 4 2.Kas 12-aastane nooruk võib vanema nõusolekul teha kergemaid töid (rohimine, kastmine) pere põllumajandusettevõttes? Ei tohi, 12-aastane noorukil on lubatud teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või...
Õendusjuhtimise analüüs Õendusjuhtimine (nursing management) on juhtimine, mis lähtub eesmärgist, mitte ainult reeglitest, süsteemist ja tööülesannetest. See toetub ühistele väärtushinnangutele ning üksmeelele. See stimuleerib initsiatiivi haarama ja suunab tegevusele sisaldades hulgaliselt: iseseisvust, vastutust ja kohusetunnet ühise eesmärgi saavutamisel. Eeltingimuseks on siin kutseoskus ja ühine seisukoht, mis on põhiväärtused, nii õendusabis, kui personali omavahelistes suhetes. Situatsioonist lähtuv juhtimine on õnedusjuhtimise üks aspekt. Ei piisa vaid lühinägelikust tegutsemisest kohe ja praegu. Hetkeolukorda tuleb osata näha kaugemas perspektiivis, et seeläbi kindlustada pidev areng soovitud suunas.Õendusjuhtimine baseerud demokraatlikul juhtimisvormil. (Dencer 1998.) Õenduse tööprotsessi kirjeldatakse nii: Vaata fakte ja tõsiasju Mõtle selle üle, mida sa näed Planeeri määra kindlaks, mida sa tahad teha Teosta...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
