Õigusõpetus XI Töötaja on usalduse kaotanud. Siin peab silmas pidama, et kõik rikkumised, mis võivad põhjustatda töötaja usalduse kaotamise tööandja suhtes, peava dolema seotud tööandjale varalise kahju tekitamisega või tema vara ohtu seadmisega. Seda isegi siis, kui on ategemist tarbijate, äripartnerite, krlientide usaldamatuse tekitamisega ülsteisevastu. Usaldamas halvad ärisuhteid ja see avaldab paratamatut mõju tööandja majanduslikule seisukorrale. Ülejäägi kohta vt TLS §104. (Vääritu teo puhul vallandamine - Eelmises konspektis on sellest juttu (pedagoogid, noortetöötajad jne TLS§105, lõige1.) Vääritu tegu – tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskerditeerib töötajat või tööandjat. Tuleb ka arvestada TLS §105, lõige 2. Korruptiivne tegu - §86, punkt 12. Korrumptiivne tegu – vastavalt korruptsiooni vastase seaduse §5, lõige 1, on korruptiivne tegu ametiisiku poolt ame...
17.03.2011 Uued mõisted HEA USU PÕHIMÕTE TÖÖLEPINGU SEADUS TsÜS §138 õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Õiguste teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. · Vastu võetud 17.12.2008 RT I 2009, 5, 35 VÕS §6 võl...
Juriidilise isiku organid. Nende pädevus ja vastutus Juriidilise isiku seaduslik esindaja on juhatus või seda asendav organ (või nende liige). Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan on juhatus. Kui seaduses on sätestatud nõukogu olemasolu, on juhtorganiks ka nõukogu. Eraõigusliku juriidilise isiku organi pädevust nähakse ette seaduse ja põhikirja või ühingulepinguga. Juriidilise isiku organi pädevust ei või üle anda muule organile või isikule. Avalik-õigusliku juriidilise isiku organid ja nende pädevus nähakse ette seadusega või põhikirjaga, kui see on ettenähtud juriidilise isiku kohta käiva seadusega. Juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Juriidilise isiku pankrot Pankrot on kohtumääruse...
Kontrollküsimusi tööõiguses 1. Töölepingu mõiste. Teada täpselt Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. 2. Töölepingu pooled TÖÖTAJA (füüsiline isik)-TÖÖANDJA...
Koondamise erisused ATS ja TLS alusel Teele Kruzman VE I 5.november Majanduslangus on kestnud juba tükk aega ,ning peatselt ennustatakse majanduse tõusu. Keskmiselt peetakse majanduse languse ajaks 11 kuud. Kui esimesed 3 kuni 6 kuud kulub ettevõttel selleks, et tajuda majanduslanguse mõju; siis veel 3 kuni 6 kuud, et koondamised läbi viia. Seega võib firma leida end tegevusi kokku tõmbamas olukorras, kus peaks hakkama hoopis kasvama. Arvatakse küll, et praegune majanduslangus on sügavam ja pikem kui eelmised ning seega ei pruugi majanduslanguse pikkus 11 kuud praegusel juhul kehtida. Hoolimata sellest peab arvestama, et lisaks koondamise otsestele kuludele kaasnevad koondamisega kaudsed kulud, millele ei mõelda. Mis on koondamine? Koondamisel lõpetatakse töötaja tööleping kuna tööandjal pole kasulik hoida nii palju töötajaid. Enamasti on see tingitud majanduslikest põhjustest. Koondamise protsess on seadustes üsna täpselt reguleerit...
1. Töölepingu mõiste e tunnused * Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. * Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. * Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. * Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. * Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. 2. Töölepingu sõlmimine !!! * Töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise koht...
Tööõigus kodune töö VÕS võlaõigusseadus TLS töölepingu seadus TLSE töölepingu seaduse seletuskiri 299 TsÜS Tsiviilseadustiku üldosa seadus 1. Isikuga sõlmiti töövõtuleping, mille alusel ta kohustus tegema puusepa töid. Talle kehtestati 8-tunnine tööpäev ja ta pidi alluma meistri korraldustel, töötasu maksti talle igakuuliselt teatud tööoperatsioonide lõppedes. Töötajaga juhtus tööajal õnnetus ja tööandja lõpetas ühepoolselt nüüd lepingu. Töötajale haigusraha keelduti maksmast. Töötaja leidis, et temaga toimiti ebaõigesti. Kuidas vaidlus lahendada? Kaasuse alusel sõlmiti isikuga töövõtuleping, kuid töö tunnused ja tingimused vastavad töölepingu omadele. Väited, miks on tegemist töölepinguga: 1.Kohustus tegema puusepa töid- tegemist järjepideva protsessiga, kus lõpptulemus ei ole lepinguga kindlaks määratud (näiteks maja valmis ehitamine). Seega on tegemist töölepinguga, kuna töövõtulepin...
Tööõiguse kordamisküsimused abiks TLS Liis Märtens LH-18 1) Sõltumata töölepingu kestvusest võib tööleping olla ka suuline. Väide on tõene või väär? Põhjenda. Osaliselt Väär. Tööleping sõlmitakse kirjalikult kahes eksemblaris. Millest üks jääb tööandjale ja teine töötajale. Tööandja on kohustatud säilitama lepingut terve töösuhte aja ja peale lepingu lõppemist 10 aastat. Kui töötaja asub tööle, mille kestus ei ületa kahte nädalat, ei ole töölepingu sõlmimine kirjalikult kohustuslik. Siiski on kokkulepete selguse huvides ja vaidluste vältimiseks soovitatav teha kirjalik leping ka lühiajalise töösuhte korral. 2) Enamasti sõlmitakse tööleping tähtajatult. Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni 5 aastaks. 3) Kui tööandja saab teada, et töötaja on esitanud enda kohta tööle kandideerimise protsessis olulisi valeandmeid oma oskuste ja hariduse kohta, võib tööandja töölepingu tühistada. Väide ...
Tööleping Number: 789 Kuupäev:8.12.2014 LEPINGU POOLED Juhataja Maiu-Liis Mänd, edaspidi TÖÖANDJA, ja Hindrik Kemps, edaspidi TÖÖTAJA, sõlmisid käesoleva töölepingu järgmistel tingimustel: TÖÖLEPINGU TÄHTAEG JA TINGIMUSED TÖÖTAJA asub tööle 22.12.2014 TÖÖTAJA asub tööle katseajaga 7 kuud. Tööleping on sõlmitud tähtajatult. TÖÖTAJA töökoht asub Rakveres. TÖÖ SISU TÖÖTAJA asub tööle klenditeenindajana. TÖÖTAJA töökohustused on kindlaks määratud ametikirjeldusega (lepingu lisa 1). TÖÖAEG TÖÖTAJA asub tööle täistööajaga, arvestuslikult 8 tundi päevas, 40 tundi nädalas, puhkepäevad on laupäev ja pühapäev. Tööaja algus, lõpp ning lõunaaeg on määratud töösisekorrareeglitega. TÖÖTAJA põhipuhkuse kestus on 28 kalendripäeva. Täiendavat lapsepuhkustei antakse TLS § 63 alusel. TÖÖT...
Kaasused tööõiguse kohta nr 1. 1. Töötaja soovib edaspidi töötada osalise tööajaga. Kas see on võimalik? 2. Töötaja oli tööle võetud kolmeks nädalaks. Lõpparve saamisel nõudis ta ka hüvitist kasutamata puhkuse eest. Kas töötajal on õigust saada puhkusehüvitist? 3. Ats asub tööle koristajana suveks 2 kuuks teise koristaja asemel, kes puhkusele läheb. Tööandja ütleb Atsile, et tulenevalt töölepingu seadusest ei pea asendamise ajaks asendajaga töölepingut sõlmima. Ats nõuab, et temaga sõlmitaks tööleping, sest töölepingu seadus näeb nii ette. Kummal on õigus? 4. Äriühing sõlmis Ilme V-ga lepingu, mille kohaselt Ilme V. pidi koristama tööruumid ja võtma vastu tellimusi. Neid ülesandeid pidi ta täitma kindlatel tööpäevadel. Selle töö eest maksti talle iga kuu 450 eurot. Pärast 6-kuulist töötamist taotles Ilme V. puhkust. Omanik keeldus puhkuse andmisest, väites, et I...
TL LÕPETAMINE Töökohustuste rikkumisega on tegemist siis, kui töötaja ei täida talle pandud kohustusi või täidab neid mittekohaselt. Töötaja kohustused võivad tuleneda nii tööõigusaktidest, kollektiivlepingust, töölepingust, ametijuhendist, tööandja ühepoolsetest otsustest jne. Oluline on, et tööandja saab töötajalt nõuda üksnes seaduslike kohustuste täitmist.Kui võrreldes õigusaktides kehtestatuga, on nt töölepingus ette nähtud töötaja olukorda halvendavaid kohustusi, siis selliste kohustuste mittetäitmise korral on töötaja töölepingu lõpetamine ebaseaduslik. TLS § 103 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu lõpetada, kui töötaja käitumine häiris tööd ja töötajal on distsiplinnarkaristus, mis ei ole kustunud. Distsiplinaarkaristus kustub ühe aasta möödumisel, arvates karistuse määramise päevast, kui töötajale ei ole määratud uut distsiplinaarkaristust. Seega üldjuhul on nõutav, et töötajat oleks enne töölepingu lõpetamist distsiplinaar...
TÖÖLEPINGU LÕPPEMINE Töölepingu lõpetamine kokkuleppel Pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. Töölepingu lõppemine tähtaja möödumisel 1)Tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja möödumisel. 2) Kui tähtajalise töölepingu sõlmimine oli vastuolus seadusega või kollektiivlepinguga, loetakse leping algusest peale sõlmituks tähtajatult. 3) Kui töötaja jätkab töö tegemist pärast lepingu tähtaja möödumist, loetakse leping tähtajatuks. Välja arvatud, kui tööandja avaldas teistsugust tahet viie tööpäeva jooksul arvates ajast, millal ta sai teada,et töötaja jätkab töölepingu täitmist. Töölepingu lõppemine töötaja surmaga Tööleping lõpeb töötaja surmaga. Töölepingust taganemise keeld Töölepingust taganemine on keelatud. Töölepingu lõppemine ülesütlemisega Tööandjal ja töötajal on õigus tööleping üles öelda üksnes käesolevas seaduses sätestatud alustel. Nõuete sissenõutavus töölepingu l...
TL lõppemine 1. Kas tähtajalist töölepingut saavad pooled lõpetada enne tähtaja saabumist? Põhjenda! TLS-i § 80 ütleb, et tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja möödumisel. TLS-i § 79 ütleb aga, et osapooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. 2. Kas puhkuse ajal võib töötajale saata ülesütlemisavalduse töölepingu lõpetamise kohta? Selgitus Erinevalt varem kehtinud regulatsioonist ei ole töölepingu ülesütlemine piiratud tulenevalt sellest, kas töötaja on parasjagu puhkusel, ajutiselt töövõimetu, osaleb seaduslikus streigis või muul vana töölepingu seaduse § 91 nimetatud ajal. Vastuse leidsin Tööinspektsiooni lehelt: http://www.ti.ee/index.php?page=1140 *Kas koondamisavalduse võib tööandja saata töötajale koju ka lapsehoolduspuhkuse ajal? TLS-i § 93 lõige 1 ütleb, et tööandja ei või töölepingut rasedaga või naisega, ke...
VARALISE VASTUTUSE LEPING Käesoleva varalise vastutuse lepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud ___[ kuupäev ] __, __[ asukoht ]__ (1) ___[ Tööandja nimi ]_ _, registrikoodiga ___[ registrikood ] __/isikukoodiga ___[ isikukood ] ___, aadressiga __[ aadress ]__...
Konkurentsiseaduse otstarve: Käesoleva seaduse otstarve on vaba ettevõtluse huvidest lähtuv konkurentsivabaduse kaitsmine loodusvarade ammutamisel, toodete valmistamisel ja teenuste osutamisel ning toodete ja teenuste (edaspidi kaubad) ostmisel ja müümisel ning muus majandustegevuses konkurentsivabaduse kahjustamise ärahoidmine ja kõrvaldamine. Raamatupidamine: äriühingus varalise ja finantsilise aruannete ülevaataja Tööleping: Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Töölepingu sõlmitakse kirjalikult 2 eksemplaris nii, et üks jääb töötajale ja teine tööandja valdusesse. Töötaja: on füüsilisest isikust inimene, kes täidab tööülesandeid mis on tööandja poolt määratud Puhkus: ...
KORDAMISKÜSIMUSED vaheeksamiks 1. Õiguse mõiste, mille poolest erineb õigus tavast. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. 2. Õigusnormi mõiste. Selgita õigusnormi olemust kui sotsiaalset normi. Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Sotsiaalsed normid on ajalooliselt kujunenud, kokkuleppeliselt või sunniga kehtestatud nõuded, mis allutavad inimeste toimimise (tegevuse, käitumise) ühiskonna (grupi) kui terviku huvidele ja mille järgimine on sellesse kooslusse kuulumise vältimatu tingimus. 3. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõ...
Ettevõtlus, 2 kontrolltöö, 2011 Konkurentsiseaduse otstarve: Konkurentsiseaduse seaduse otstarve on vaba ettevõtluse huvidest lähtuv konkurentsivabaduse kaitsmine loodusvarade ammutamisel, toodete valmistamisel ja teenuste osutamisel ning toodete ja teenuste ostmisel ja müümisel ning muus majandustegevuses konkurentsivabaduse kahjustamise ärahoidmine ja kõrvaldamine. Raamatupidamine: on rahaliste ja rahaliselt hinnatud tegevuste (majandustehingud) ülesmärkimine mingil kindlal viisil. Tööleping: on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Töötaja: isik, kes kohustub vastavalt lepingule (tööleping) tegema tööandjale tööd ning alluma tema juhtimisele ja kontrollile kusjuures töö...
TÖÖLEPINGUSEADUS Õiguse alused 26.10.2010 Töötaja vastutuse piirangud: · Kohustuste rikkumine on võlasuhtest tulenevalt kohustuste mittetäitmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine · Õiguskaitsevahendite kohaldamine VÕS §101 lg 1 alusel MIDA SAAB NÕUDA? · Kohustuste täitmise nõudmine · Õigus kohustuste täitmisest keelduda · Kahju hüvitamine nii varalise kui mittevaralise kahju korral · Varalise vastutuse kokkulepe (alati kirjalikus vormis) NB! Isik vastutav süüst olenemata! o Ruumiliselt, ajaliselt, esemeliselt, mõistlikult ja töötajale ära tuntavalt piiritletud o Ligipääs vaid kindlatel isikutel o Kokkulepitud rahalise vastutuse ülempiir Töölepingu lõppemine: · Töösuhte lõpetamisel kokkuleppega · Tähtaja möödumisel · Töötaja surmaga · Fü...
TÖÖLEPING Käesoleva töölepingu (edaspidi: Tööleping) on sõlminud kuupäev, asukoht (Tööandja nimi), registrikoodiga (reg nr ....................), aadressiga ............................... (edaspidi: Tööandja), keda esindab söökla juhataja ....................... ja (Töötaja nimi), isikukoodiga(...................), elukohaga ................... (edaspidi: Töötaja) sõlmisid käesoleva töölepingu (edaspidi: Leping) alljärgnevatel tingimustel: 1.Lepingu sisu 1.1 Töötaja on vastavalt käesolevale lepingule kohustatud 1.jaanuar kuni 31.detsembrini 8 tundi päevas abistama kooli sööklas. 1.2 Käesoleva lepingu punktis 1.1 mainitud teenuse osutamisel on Töötaja kohustatud järgima kooli söökla poolt kehtestatud ametijuhendis, mis on käesoleva lepingu lahutamatuks osaks. 1.3 Töötaja kohustub käesoleva lepingu punktis 1.1 mainitud teenuse osutamisega seotud informatsiooni mitte andma isikutele, kes ei ole...
Tööõigus Prof. Merle Erikson I Tööõiguse olemus ja rakendusala Tööõiguse olemus Töötamine töölepingu alusel Töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid Töölepingu alusel: teeb fuusiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1) Tööõigusega ei ole seotud ametnikud, vaid nende suhtes kehtib ATS (avaliku teenistuse seadus). Töövõtt ja käsundusleping ei ole tööõigus. Tööõiguse spetsiifika alluvussuhe. Pooled ei ole võrdsed, töötaja on nõrgem pool. Kaitsenormid on antud töötajale. Töölepingu tunnused: tööd tehakse alluvussuhtes töötegija sõltub tööd andvast isikust tööd tehakse isiklikult oluline on tööprotsess tööd tehakse tasu eest Töölepingu tunnused sõltuvad majanduslikult tööandjast. Seadus ann...
Töölepingu tingimused:Töölepingu tingimused jagatakse kohustuslikeks ja täiendavateks (kohustulikeks ja valikuvabadeks).Töölepingu kohustulikud tingimused :1.)Tehtav töö. 2.)Töö aeg. 3.)Töötasu.4.)Töötegemise asukoht.5.)Töölepingu kehtivus aeg, kui sõlmitakse leping määratud ajaks.6.)Tööle asumise aeg.7.)Puhkuse kestvus.8.)Töölepingu lõpetamise etteteatamise alus. 9.)Kollektiiv lepingu tingimused. Tehtav töö:Pooled peavad kokku leppima tehtava töö, selle keerukus astme, ameti või kutse nimetuse ja kvalifikatsiooni nõuete suhtes. Keerukuse suhtes lepitakse kokku siis, kui tööandja on tehtavat tööd vastavalt liigitanud. Tuleb kindlaks määrata missugust kvalifikatsiooni tehtav töö nõuab, sellel ameti kohal, millel tööle soovija tööle hakkab. Seda kokkuleppet nimetatakse tööõigusteaduses tööfunktsiooni kindlaks määramiseks. Kokku võidakse leppida ka nii, et töötaja täidab mitme kutseala või ametikoha ülesandeid. Üksikasjalikum tööülesannete...
TÖÖÕIGUS Kaitstud paindlikkus Eesmärk üheaegselt suurendada tööturu ja töösuhete paindlikkust sissetulekute- ja tööhõiveturvalisusega, eriti madalama konkurentsivõimega isiku jaoks. Klassikaliselt koosmõjus: paindlik tööõigus, kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid, aktiivsed tööturumeetmed. Seda toetavad elukestev õpe ja sotsiaaldialoog. Tööõiguse koht õigussüsteemis Avalik õigus vs eraõigus, suurem osakaal töötaja ja tööandja vahelistel kokkulepetel, TsÜS, VÕS. Töölepingu seaduse normid on erinormid. Üldnormi rakendatakse siis, kui puudub vastav erinorm või kui seadus näeb ette valikuvabaduse eri- ja üldnormi vahel. Tööleping (TLS §1): füüsiline isik (töötaja) teeb teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu kohta sätestatu...
KORDAMISKÜSIMUSED I kontrolltööks 1 Õiguse mõiste- õigust iseloomustab rida spetsiifilisi tunnuseid- õigus on käitmisreeglite kogum; riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum; õiguses väljendub riigi tahe; see on üldkohustuslike normide kogum; õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga; peab vastama ühiskonna õiglustundele. 2 Õigusnormi mõiste- on inimeste käitumise reegel, suunatud teatud liiku suhete üldisele reglementeerimisele ja sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. 3 Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus- hõlmab õigusharusid, -instituute ja norme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks pooleks on riik. Autoritaarne meetod....
Mart on 15-aastane müüja kohalikus poes, külas on elanike vähe, tööjõud on piiritletud, seega peab Mart töötama graafiku alusel, kuid päevad on pikad ning teha tuleb ka lisatunde, Mardil on fikseeritud kuupalk ning tal on kaheksa klassi haridus ja rohkem kooli minna ta ei plaani, sest tööd on palju ning palk (543 EURi bruto) on piisav sissetulek, et maapiirkonnas hästi elada! Ületundide eest Mardile ei maksta, kuigi tööd tuleb teha vahest ka 14 tundi päevas, kuna pood on ka küla keskus ja seal eriti kellaaegadest kinni ei peeta. Poes on müügil kõik, mis maal vaja- alustades saiast-leivast ja lõpetades viinaga. Mis on tehtud õigesti ja mis valesti? TLS § 7 lg 1 - tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alla 15-aastase või koolikohustusliku alaealisega ega teda tööle lubada, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel. Lõige 4 sätestab, et tööandja võib 13–14-aastase alaealisega või 15–16-aastase koo...
1. Teema - Sissejuh. Ainesse Tööõiguse funktsioon ühiskonnas, tööõiguse allikad. Õigus vabalt valida tegevusala, elukutset, töökohta. Töötingimused on riigi kaitse all- eelkõige kaitstakse töötajat tööinspektsiooni poolt. Riik reguleerib töösuhteid niivõrd, kui see on vajalik töösuhte subjektide koostöö tagamiseks. Töötajate ja tööandjate organiseerimisvabadus tuleneb põhiseadusest, on õigus moodustada erinevaid ühinguid, organisatsioone. Töösuhte stabiilsus üldiselt sõlmitakse määramata ajaks TL. Tööst mittetulenevate seadusvastaste eeliste ja piirangute kehtestamise lubamatus usulistel põhjustel ega ka erakondliku kuuluvuse järgi ei saa kedagi vallandada, eelised on väikeste lastega emad, rasedad. Õigus töötasule, puhkusele. Töötaja suhtes soodsama sätte kohaldamine tuleneb rahvusvahelistest lepingutest. Õigusallikad: Põhiseadus, ILO, Seadused, Ministri määrused, Valitsuse määrused, Riigikohtu lahendid, Tööinspektsiooni kodul...
1. õiguse mõiste Õigus on riigi poolt kehtestatud normide süsteem meie käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. Õiguse allikaks on õigust seadvad faktid ja õigusnormid. 2. õigussüsteem Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Tavakäsitluses mõistetakse õigussüsteemi all sageli teataval viisili ülesehitatud õigusnormide kogumit ja õigusasutuste süsteemi. 3. õiguse allikad Õigusvorm (e. õigusallikas) on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud v tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguse ajalooloise arengu protsessis on õigusvõrmidena olnud kasutusel õiguslik tava, juristide arvamus, kohtu- ja halduspretsedent, leping ja normatiivne akt. 4. õigusakt Õigusakt on juriidiline dokument, millel ...
ÜLESANNE. Kirjelda erisusi erinevate töö tegemise lepingute vahel TÖÖLEPING TÖÖVÕTULEPING KÄSUNDUSLEPING 1. Seadus, millel leping põhineb Töölepinguseadus Võlaõigusseadus Võlaõigusseadus 2. Lepingupooled Töötaja ja Tööandja Töövõtja ja Tellija Käsundisaaja ja Käsundiandja 3. Alluvussuhe (kas on) Töötaja allub tööd tehes Alluvussuhe puudub, TVL Alluvussuhe puudub, KL tööandja juhtimisele ja kontrollile, kirjeldatakse tehtav töö, kirjeldatakse osutatav teenus st tööandja määrab töö tegemise koha, määratakse tasu ja töö tähtaeg. ja lepitakse kokku tasus. ...
Õigus alused Äriühing on äritegevuse eesmärgil loodud eraõiguslik juriidiline isik . Täisühing Usaldusühing Osaühing Loodud äriseadustiku alusel ja Tulundusühistu alusel(on loodud Aktsiaselts tulundusühistu seaduse järgi). Sihtasutus on reguleeritav sihtasutuse seadustikuga. Mittetulunds ühing on reguleeritav mittetulundus ühingte seadustikuga. Juriidilise isiku õigusvõime See on võime omada tsiviilõigusi ja omada tsiviilkohustusi. See võime tekib registrisse kandmisega ja lõpeb ära äritegevuse kustutamisega registrist. Juriidilise isiku põhikiri Põhikirjas on kirjas ettevõtte kohta käiv regulatsioon. St seda, mida omanikud omavahel kokku lepivad (esindusõiguslikud esindajad). Äriühingu asutamine Notarjaalne menetlus Kriminaalmenetlus ...
TÖÖÕIGUS Iseseisev töö: 2)21november- riigikohtulahendite analüüs grupi poolt vabalt valitud teemal-max 5õpilast. Kas puudutab töölepingu sõlmimist, töölepingu lõpetamine koondamise tõttu, töötaja töökohustuste rikkuminse tõttu. Tõõlepingu lõpetamise alused VAATAME! Oma seisukohad. EKSAM: 5küsimust.3üldisemat ja 2 konkreetset. LOENG 1 Eesti Vabariigi Töölepinguseadus jõustus 1. juuni 1992. aasta. Oluline muudatus, mida tuleb silmas pidada: Euroopa tööõiguse mõju. Tööõiguse valdkonnas on hästi palju direktiive. Töövaidlusi lahendatakse laias laastus neljas etapis:Töövaidluskomisjon-maakohus-ringkonnakohus-riigikohus. Töövaidlsukomisjonidel on oluline osa, sest nad võtavad kohtute töö mahust palju enda kanda. Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. Iseloomulik oli, et TLS-s puudus ...
Töölepingu seadus Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkulepe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused . Seega töölepingu iseloomulikes tunnusteks on : · see on kahepoolne kokkulepe, milles poolte õigused ja kohustused on vastastikused; · töölepingu objektiks on tööprotsess, mitte töötulemuse reguleerimine; · töötaja on alluvussuhetes tööandjaga; · tööleping on tasuline .s .o. tööandja on kohustatud maksma töö eest tasu; · töötingimused määratakse kindlaks poolte kokkuleppega, kuid nad ei tohi olla halvemad kui see on seaduses, haldusaktis või kollektiivlepingus kindlaks määratud. Töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel; · tööleping vormistatakse lihtkirjalikus vormis ja sellele ...
ARVESTUSLIK TÖÖ 1. Paberitootmisefirma soovis seoses tööde mahu ajutise suurenemisega tööle võtta kõrgekvalifikatsiooniga töötaja. Töö selles firmas toimus 3-s vahetuses (ka öösel) ja firmal oli 2 struktuuriüksust (üks Kehras, teine Tallinnas). Milline tööleping tuleks teha. Mida tuleb kokku leppida tööaja osas (summeeritud tööaeg) Kuidas kompenseeritakse öises vahetuses töötamine. Kuidas tuleks antud juhul kokku leppida töölepingu tingimus - töötegemise asukoht. Sinu vastus: Kuna tegemist on ajutise tööde mahu suurenemisega, tuleks teha tähtajaline tööleping, kuni saavutatakse teatud soovitud tulemus. Töötajaga tuleb kokku leppida töötegemise ajas. Oluline on et arvestusperioodilõpuks ei ületaks kokkulepitud tööaega. Öötöö konfisent on 1,25 Töötegemise koht tuleb kokkuleppida tööandjaga, kuna see võib kaasa tuua täiendavaid kulusid nii rahas kui ajas. Reeglina lepitakse kokku koht kohaliku omavalit...
Tööõigus ja ohutus. Tööõigus: Olemus: Tööõiguse esemeks kõige laiemas tähenduses on inimtöö kasutamisel tekkivad vahekorrad. Töö tegemine on vajalik elatus vahendite hankimiseks endale ja oma perekonnale. Töö tegemine on sihipärane tegevus eelnevalt püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Tulu võib saada iseseisvalt töötades, teistest sõltumatult. Selline töötegemine ei vaja õigusliku reguleerimist (FIE). Valdavas enamikus on tööd tegev isik seotud teise poolega kellele tehakse tööd. Tööga seonduvad poolte vahelised suhted vajavad korrastamist, poolte õiguste ja kohustuste kindlaks määramist. Tööõiguse esemeks on töötaja ja tööandja vahelised vahekorrad, mis tekkivad töölepingu tulemusel. Töölepingu kohaselt kohustub töötaja tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga maksma töötajale tööeest tasu, ning peab kindlustama talle ettenähtud töö tingimused. Tööõiguse kujunemine: ...
ÜLESANDED TÄHTAEG 13. nädal Ülesanded: 8, 11, 12, 13, 44, 46, 115, 119, 120, 122, 123 https://www.riigiteataja.ee/akt/13198023 - uus TLS Ülesanne 8 13-aastane noormees soovis asuda äriühingusse tööle, et teenida raha jalgratta ostmiseks. Äriühingul oligi suveks vaja jäätisemüüjaid. · Millistel tingimustel on võimalik temaga tööleping sõlmida? 13-14-aastase alaealisega võib sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (kerge töö) (TLS §7 lg4). Töölepingu sõlmimiseks on vajalik alaealise tahteavaldus, mis on tehtud seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. Esindaja nõusolekuta sõlmitud leping on tühine, v.a. juhul, kui seaduslik esindaja selle hiljem heaks kiidab(TLS §8 lg1). Töölepingu sõlmimiseks alaealisega peab tööandja taotlema tegevuskohajärgselt inspektorilt nõusoleku (T...
09.09.2020 TÖÖÕIGUSE EKSAMI TEEMAD KOOS ÕPPEMATERJALIDEGA LÜHENDID AÜS - ametiühingute seadus KLS - kollektiivlepingu seadus KTTLS - kollektiivse töötüli lahendamise seadus PankrS - pankrotiseadus RKTK - riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend TKindlS - töötuskindlustuse seadus TLS - töölepingu seadus TLS selgitused - Töölepingu seadus. Selgitused töölepingu seaduse juurde. Koost. E. Käärats, jt. Sotsiaalministeerium. Juura, 2013. - https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Too/ Toolepingu_seadus/selgitused_toolepingu_seaduse_juurde.pdf TLSE seletuskiri - seletuskiri töölepingu seaduse eelnõu juurde. 18.06.2008. - https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/92c984a5-95ab-8584-38cd- 05fc754e99c4/T%C3%B6%C3%B6lepingu%20seadus TMS - täitemen...
1. Töösuhet iseloomustavad tunnused Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. 2. Tööettevõtulepingu erisused 3. Töölepingu kohustuslikud tingimused ja töölepingu sõlmimine Töölepingu kohtustulikud tingimused (1) Töölepingu kohustuslikeks tingimusteks on järgnevad kokkulepped: 1) tehtava töö, selle keerukusastme, ameti- või kutsenimetuse ja kvalifikatsiooninõuete kohta; [14.06.2000] 2) tööaja kohta; 3) töötasu kohta; 4) töö tegemise asukoha kohta; 5) määratud ajaks sõlmitud töölepingu kehtivusaja kohta; 6) tööle asumise aja kohta. (2) Töölepingu tingimusteks võivad olla k...
Töötajal on kohustus teha tööandjale tööd ning tööandjal õigus selle töö tegemist nõuda. Samaaegselt tekib ka vastassuunaline kohustus tööandjal tekib kohustus töö eest töötajale tasu maksta ning töötajal tekib selle tasu nõudmise õigus. Töölepingu alusel teeb töötaja tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning saades see töö eest tasu. Töölepingule laienevad hea usu ja mõistlikkuse põhimõte. Hea usu põhimõtte kohaselt ei tohi pooled oma õiguseid teostada seadusevastasel viisil ega tekitada oma õiguste teostamisel kahju teistele isikutele. Mõistlikkuse põhimõtte kohaselt loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse tehingu eesmärki, vastava tegevus või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Lepingute sõlmimisele eelnevad reeglin...
Vabaaine majandusõpetuses 4. tund Tööturg Kogu rahvastik jagatakse tinglikult 3 gruppi: Tööeast nooremad Tööealised Tööeast vanemad EL loetakse tööealiseks alates 16. eluaastast ja pensioniiga algab enamikus EL riikides 65.eluaastast. Seega tööealised inimesed on 16-64.aasta vanused inimesed. Nende hulgas on ka juba pensionäre, sest on ameteid, kus minnakse pensionile enne ametlikku pensioniiga. Eesti statistika käsitleb ka tööealiste vanusevahemikuna 15-75.aastaseid inimesi, sest sellise valimi kohta on tehtud uuring. Tööturg Tööealine elanikkond jagatakse kaheks: Aktiivne rahvastik ehk tööjõud Mitteaktiivne rahvastik ehk väljaspool tööjõudu olevad inimesed Tööhõivemäär näitab hõivatute osa protsentuaalselt kogu tööealisest rahvastikust. Töötuse määr näitab protsentuaalselt töötute osakaalu aktiivsest tööjõust. Tööturg • Töötaja on isi...
eRaamatupidaja.ee [Asutuse nimetus, juhatajale/direktorile] [KUUPÄEV] AVALDUS Palun lõpetada minu [nimi] tööleping [asutuse nimetus] [kuupäev]. [Kuupäev] lugeda viimaseks tööpäevaks. Ees- ja perekonnanimi amet kontaktandmed allkiri
OÜ Tarkon direktor hr Tõnis Kase`le Alvar Pulm juhiabi AVALDUS Palun lõpetada minuga sõlmitud tööleping 14.juuni 2014.a omal soovil. Alvar Pulm Juhiabi (kuupäev)
OÜ Puujuur direktor hr Kalev Vase`le Tuuli Jõgar juhiabi AVALDUS Palun lõpetada minuga sõlmitud tööleping 29.juunil 2006.a omal soovil. Tuuli Jõgar Juhiabi (kuupäev)
OÜ Puujuur direktor hr Kalev Vase`le Tuuli Jõgar juhiabi AVALDUS Palun lõpetada minuga sõlmitud tööleping 29.juunil 2006.a omal soovil. Tuuli Jõgar Juhiabi (kuupäev)
17.09.2020 TÖÖÕIGUS Seminari kava Tööõiguse olemus ja rakendusala. Küsimused, kaasused, ülesanded I teema. Töölepingu eristamine muudest teenuste osutamise lepingutest (2 tundi) Tööõiguse olemus 1. Milline on töölepingu kõige olulisem tunnus ja miks? Miks kaitseb tööõigus eelkõige töötajat ja mida see tähendab? ❏ Töölepingu olulisemaks tunnuseks on see, et tööd tehakse alluvussuhtes, mille olemus seisneb ühelt poolt juhtimises ning kontrollimises ja teiselt poolt juhtimisele alluvuses ning kohustusi/ülesandeid/juhiseid täitmises. ❏ Tööõigus kaitseb eelkõige töötajat, sest ta on nõrgemaks pooleks töösuhetes võrreldes tööandjaga,...
Tallinna Transpordikool NIMI RÜHM Tööseadusandluse alused Referaat Juhendaja: NIMI 2013 1. SISSEJUHATUS Eestis on käesoleval ajal jõus mitmed seaduseid ja lepinguid. Üheks neist on töölepingu seadus, mis seab tööandjale ja töövõtjale erinevaid kohustusi, mida mõlemad osapooles peavad jälgima. Antud lepinguid ja seaduseid mõjutavad erinevad seaduse paragraafid, mis muutuvad pidevalt vastavalt riigi vajadustele. Üheks tähtsaimaks lepinguks peatakse töölepingut, mis seadistab kogu riigi töötamise põhimõtted, alates tööle minekust, palgast ja tähtaegadest, kuni töölt lahkumiseni või töölepingu tühistamiseni. Sellegipoolest eelmainitud seadus annab samuti ka märku riigi probleemidest ning millised võivad olla selliste probleemide tekitamise tagajärjed. Kuigi Eesti riigis käib suur osa inimestest tööl, ei tea paljud lepingutest ja seaduste...
Tööseadusandluse praktiline rakendamine Töölepingu ja töövõtulepingu erisused (A) TLS § 1 sätestab töölepingu mõiste, mille kohaselt töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 1 sätestab töölepingu mõiste, mille alusel muutub võimalikuks töölepingu eristamine teistest võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) 8. osas nimetatud teenuse osutamise lepingutest, ning määrab töölepingu asukoha kehtivas õiguses. Töölepingu eristamine muudest VÕS-s nimetatud teenuse osutamise lepingutest (eelkõige § 619 käsundusleping, § 635 töövõtuleping, § 658 maaklerileping, § 670 agendileping ja § 692 komisjonileping) on vajalik töölepingu alusel tekkiva tugeva sõltuvussuhte tõttu, mille alusel vajavad pooled, eelkõige töötaja, erilist kaitset ja konkreetset õigussuhtesisest regulatsiooni. Sõltuvussuhet võib isel...
TÖÖÕIGUS Usaldusisik - tööandja töötaja, kelle on valinud tööandja töötajate üldkoosolek oma esindajaks seadusest tulenevate ülesannete täitmisel suhetes tööandjaga. Usaldusisiku õigused: · teda ei tohi koondada, vallandada, diskrimineerida, · tutvuda takistamatult töötingimuste, sealhulgas töökorraldusega; · saada tööandjalt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ning konsulteerida selle teabe alusel tööandjaga; · peatada töölepingu kollektiivne lõpetamine Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 893 lõikes 6 toodud tingimustel; · pidada tööandjaga läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimiseks kollektiivlepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras, kui tööandja juures ei ole ametiühingut või ei tööta ametiühingusse kuuluvaid töötajaid; · esindada töötajaid kollektiivse töötüli lahendamisel kollektiivse töötüli lahendamise seaduses sätestatud tingimustel ja k...
TÖÖLEPING nr. 1243 Käesolev Lepingu on sõlminud 02. mai 2006 a. Viljandis. AS Kunstikoda registrikoodiga 10674253, aadressiga Pikk tn 4, Viljandi mk, 71003 (edaspidi: Tööandja) keda esindab juhatuse liikmena ................. ja Anett Sõlg, isikukoodiga 47806256014, elukohaga Kauge tn 36-57, Viljandi mk, 71002 (edaspidi: Töötaja) sõlmisid käesoleva töölepingu, (edaspidi nimetatud LEPING) alljärgnevatel tingimustel: 1. Tööle asumise aeg, töölepingu tähtaeg 1.1. Töötaja asub tööle 02. mai 2006. a. Tööleping sõlmitakse määramata ajaks. 1.2.Töötaja võetakse tööle katseajaga 4 kuud. Katseaja viimane kuupäev on 02.09.2006a. 1.3. Pidevat tööstaazhi Tööandja juures arvutatakse alates 02. mai 2006. a. 2. Töö sisu 2.1. Töötaja asub tööle kunstniku ametikohale. 2.2. Töötaja töö sisu on kirjeldatud ametijuhendis, mis töölepingu lisa nr. 1. 2.3. Tööülesandeid annab ja nende täitmist kontrollib vahetult peakunstnik. 2.4. Käesoleva Lepingu allakirj...
ISIKU_OSKUS OSKUS ANKEET ERD KONTAKT_LIIK KONTAKT ISIKU_ARHIIV TASE OSKUSE_GR HARIDUS_LIIK HARIDUS ISIK TÖÖVTUS TÖÖV_LIIK ERIALA EELM_TÖÖK PUHKUS PUHK_LIIK TEADUSKND PUBL KODAKOND TÖÖLEPING LEP_LIIK ASUTUS PUBL_LIIK RIIK TÖÖL_LIIK ASUT_TEG_VALD KOOLITUS LÄH_GRUPP TL_VERS KURSUS LÄH_LIIK LÄHETUS KOOSSEIS LÄH_KULU KURS_LIIK YKSUS TEG_VALD KULU_LIIK LÄH_RIIKI AMET_NIMI ...
TÖÖÕIGUSE SEMINARID 12.09.2017 19.09.2017 Seminari kava I teema. Tööõiguse olemus. Töölepingu eristamine muudest teenuste osutamise lepingutest (4 tundi) Küsimused, kaasused, ülesanded 1. Tööõiguse olemus 1. Mida peetakse silmas tüüpilise töösuhte all? Millised on nn. ebatüüpilised töösuhted ning mis on viinud nende tekkimiseni? Mis ja kuidas mõjutab töö sisu ja selle tegemise korralduse muutumist praegusel ajal? Mis on tulevikutöö? - Tüüpiline töösuhe on töösuhe, kus töötaja töötab kindlas kohas ja kindlal ajal tähtajatu töölepingu alusel ning allub tööandja kontrollile. Ebatüüpilised töösuhted on rendi-töösuhe, kaugtöö, osalise tööajaga töö. Töö sisu muutub globaliseerumise, tehnoloogia arengu jms tõttu, tekivad tulevik...
PRAKTIKAS ESINEVATE TÖÖÕIGUSLIKE PROBLEEMIDE ANALÜÜS TÖÖLEPINGU SEADUSE RAKENDAMISEL Esimesed tööõiguse alased probleemid saavad alguse töölepingust. Tööleping tuleb sõlmida kirjalikult, kuid öeldakse, et leping on sõlmitud ka siis, kui töötaja on nõus tegema tööd tasu eest (Hanson, 2011: 1). Seetõttu on mõned tööandjad saanud aru, et seaduse järgi ei ole vaja töölepingut kirjalikult sõlmida. Kirjalik leping on oluline ka üksnes seetõttu, et fikseerida poolte kokkulepped, näiteks millised on töötaja tööülesanded, millist töötasu ta saama hakkab, mis aegadel ja kus ta peab töötama. (Hanson, 2011: 1) Kui tööleping on kirjalikult vormistatud, on mõlemal poolel teada nende õigused ja kohustused. Samuti võivad probleemid tekkida töölepingut koostades. Töölepingud koostatakse üldjuhul Töölepinguseaduses esitatud miinimumtingimustel. Need punktid kaitsevad rohkem töötajat kui tööandjat. (Seinberg, 2014) Seaduses käsitletakse töötaja...
ÕIGUSSUHE Õigussuhted on üks ühiskondlike suhete alaliik. Õigussuhte spetsiifilised tunnused: 1.Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel. See on ka tema peamine spetsiifika. Õigussuhe on õigusnormi realiseerimise üheks vahendiks. 2.Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu (õigused ja kohustused realiseeruvad..... 3.Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mille säilimise tagab riik. 4.Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mis kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu. TSIVIILÕIGUSSUHE üks mahukamaid õiguse harusid. Reg. varalisi suhteid ühiskonnas, sältumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik). Neid varalisi suhteid reg. autonoomse meetodi abil. Seadused, mis kuuluvad tsiviilõiguse harusse: Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadus (20. jun. 1991. a.) TSIVIILÕIGUSSUHTE MÕISE JA OBJEKTID ja SIS...