MÜNCHENI KONVERENTS (29. sept 1938) Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. Nii lootsid Liitlased ära hoida sõja puhkemise. MOLOTOVI-RIBBENTROPI PAKT (23.aug 1939) oli mittekallaletungileping Saksamaa (Kolmanda Riigi ja NSVL vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop. Enim tähelepanu on pälvinud selle lepingu juurde kuulunud salajased lisaprotokollid. Esimene salaprotokoll allkirjastati lepingu sõlmimise ajal, mis rahvusvahelist õigust eirates jaotas Vahe-Euroopa NSV Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnaks; teise salaprotokolliga muudeti Poola ja Baltikumi esialgset jagamist. Kolmanda salaprotokolliga loobus Saksamaa talle Nõukogude Liidu poolt esialgu antud õigusest osale Leedu territooriumist, mille eest Nõukogude Liit kohustus tasuma. Kahepoolne mit...
Liitlassuhted II maailmasõjas Millised lepingud panid aluse Saksamaa, Itaalia ja Jaapani liitlassuhetele? - Teraspakt Saksamaa ja Itaalia vahel -Kominterni vastane pakt -Kolmikpakt Millised riigid sõdisid koos Saksamaaga idarindel NSV Liidu vastu? Kuidas lõppes sõda nende jaoks? Millal/mil moel nad astusid sõjast välja? -Rumeenia -Soome -Bulgaaria -Slovakkia Milliste riikide/alade vallutamisel tegid koostööd Itaalia ja Saksamaa? Mida nad saavutasid? -Jugoslaavia -Kreeka -Egiptus Millised sõjasündmused panid aluse Suurele kolmikule e Saksamaa-vastasele liidule? Sündmus Milles seisnesid liitlassuhted? Millist abi anti? 1939 Hitler ründas Poolat ,kellel oli sõlmitud leping Inglismaaga 1940 Nõukogude liit ründas Bukoviinat 1941 Saksamaa ründas NSV Liitu, Pearl Harbori ründamine Jaapani poolt. Loodi Atlandi harta, USA-Inglismaa, NSVL abistasid üksteist, USA relvastusega. Nüüd oli põhjus USA-l sõtta astuda...
Miks puhkes külm sõda? Teise maailmasõja lõpus hakkasid USA ja NSV Liidu suhted jahenema ning pärast Saksamaa ja Jaapani purustamist jahenesid suhted niivõrd, et puhkes sõda rohkem kui neljakümneks aastaks. Kuid see sõda polnud traditsiooniline sõda kahe riigi armee vahel, vaid poliitiline, ideoloogiline ning majanduslik sõda Lääne demokraatia ning kommunistliku totalitarismi vahel. See tähendab, et kumbki pool ei olnud teisega otseses sõjategevuses, vaid proovis teist igal alal üle trumbata: relvastuses, majanduses, kultuuris, teaduses jne. Seda vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks. Mitme riigi langemine Nõukogude Liidu mõjusfääri ja kommunismi levik tekitas lääneriikides ärevust ning USA tolleaegne president Harry Truman võttis seisukoha, et USA välispoliitika põhimõte on vabade rahvaste toetamine sise- ja välissurve vastu . Seda seisukohta hakati nimetama Trumani doktriiniks. Samal aastal v...
Iseloomusta NSVL välispoliitikat 1964 1985 · 1964 tuleb võimule Breznev, pärast teda J. Andropov ning sellesse ajavahemikku mahub ka K. Tsernenko · 1970 pingelõdvendus · Breznevi doktriin - tsehhoslovakkia sündmustest 1968 kuni 1989 aastani · Külma sõja jätk · Võidurelvastumine · Ei suhtle lääneriikidega · Sotsialismileeri tugevdamine · Neostalinism (Breznev oli mõõdukas neostalinist) · Stagnatsioon breznevi ajal seisak majanduses - majandus langes, aga sõjatööstus töötas täisduuril priviligeeritud seisundis · Luure propaganda USA vastu · Andropov surub maha Ungari ülestõusu Iseloomusta NSVL sisepoliitikat ja majandust 1985 1991 · Võimul Gorbatsov · PERESTROIKA maj struktuuri lihtsustamine, tootmine olgu mõistlik · Glasnost avalikustamine (majanduselu, poliitika jm), tsensuuri kaotamine · Esimesed demokraatlikud vali...
Kanna kaardile Euroopa riigid, tähista, kommunistlikud riigid, kanna kaardile raudne eesriie. Kommunistlikud riigid: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Raudse eeriide taha jäid: Poola, SaksaDV, Tehhosl, Austria, Ungari, Serbia, Rumeenia, Bulgaaria Külm sõda (1945 1989) Algas 1945 kui USA ning NSVL astusid omavahel vaenujalale. NSVL isoleeris end täielikult muust maailmast. NSVL blokeeris ära kõik maised teed ning lõpuks rajati ka Berliini müür. Raketikriis: kus NSVL jäi vahele stardiplatvormide ehitamisega 1962. Valmistuti Kuuba platvormide lõhkuma mineuks, tuumasõjaks. Siis andis aja NSVL liider tagasikäigu, et lammutab stardiplatvormi ja viib ära raketi. USA ja NSVL vahel paranevad suhted ning 1987 lepitakse, et hävitatakse keskmaa tuumaraketid. 1989 anti Ida-EU kommu. riikidele võimalus valida dem. valitsused ning siis lagunes NSVL 15 vabariigiks, millega lõppes ka külm ...
II Maailmasõda Põhjused: Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. · Sõlmiti MRP. · Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. · Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Tulemused: · Surma sai palju tsiviilelanikke · Hävisid mitmed kultuuriehitised · Inimesed surid nälga · Suur majanduslik ja põllumajanduslik kahju. 1951 kehtestati San Franciscos rahuleping Jaapaniga ja Austria läks NSVL, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa koosseisu. 1955 viidi Austriast okupatsiooniväed välja ja Austriaga sõlmiti rahuleping. Austria sai vabaks. Saksamaalt viidi väed välja alles 1994. aastal, kuna Saksamaalt oli vaja natsionaa...
USA pärast II maailmasõda II maailmasõjale järgnenud aastad President: Harry Truman 1947 võetakse vastu Trumani doktriin Pidurdamiskontseptsioon NSVL ekspansionistlike taotluste tõrjumiseks Marshalli plaan USA ulatuslik abi majandusabi Euroopa riikidele 1948 kongress võtab vastu resolutsiooni, millega loobutakse isolatsionismist 1949 luuakse NATO Makartism (tuleneb nimest McCarthy) kontrollitakse riigiametnike lojaalsust Võidurelvastumine ja tähtede sõda Võidurelvastumise tõttu panustatakse rohkem relvatööstusse Sõjatööstuse osakaalu kasvamine USA võtab kasutusele esimese tuumapommi, NSVL katsetab tuumapommi Tekivad massihävitusrelvad e. ABC-relvad (aatompomm, bioloogiline relv, keemiline relv) 1957 NASA asutamine Suurejoonelised kosmoseprogrammid, NASA-le eraldatakse suuri summasid 1969 esimene inimene Kuul: ameeriklane Neil Armstrong Ü...
,,Miks puhkes külm sõda?" Teine maailmasõda muutis jõudude vahekorda maailmas. Suurriikide seast langesid mõneks ajaks välja sõja kaotanud Saksamaa, Itaalia ja Jaapan.Üliriigiks muutus USA, kes läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette ning asus demokraatlike lääneriikide etteotsa. Teise maailmasõja võitjad olid USA ja NSVL. Teise maailmasõja lõpul alanud USA ja NSV Liidu suhete jahenemine sai pärast Saksamaa ja Jaapani purustamist hoogu juurde. Suhted halvenesid nii palju, et mõne aja pärast puhkes uus ülemaailmne sõda, mis kestis üle neljakümne aasta. See oli kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate, s.o Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel. Võisteldi kolmes valdkonnas: 1) mõlemad pooled üritasid vasta...
USA USA PÄRAST SÕDA • USA OLI SÕJA VÕITJA • TUGEVAIM RIIK (MAJANDUS,POLIITIKA) • VÄLISPOLIITIKA OLI ISOLATSIONISM- LOOBUTUD • (PUTIN MAAILMA MÕJUKAM MEES, VENEMAA TAHAB SAADA USA ASEMELE) • DEMOBILISEERIMINE • REKONVERSIOON-MINNAKSE RAHUAJA TÖÖSTUSELE POLIITIKA • 1945 SURI FDR • 1945-53 TRUMAN • TRUMANI DOKTRIIN • MARSHALLI PLAAN • MAKARTISM-KOMMUNISTIDE JÄLITAMINE • 1949- HRV,NL A-POMM • 1949 NATO • 1953-61 DWIGHT EISENHOWER • 2.MS ÜLEMJUHATAJA • EISENHOWERI DOKTRIIN-KOMMUNISMI TAGASITÕRJUMISE DOKTRIIN-ROLL BACK • EI TUNNUSTANUD IDA-EUROOPA OKUPEERIMIST • SÕJALIS-TÖÖSTUSLIK KOMPLEKS NIXON 1969-1974 VP • NIXONI DOKTRIIN – SUHETE PARANDAMINE NL JA HIINAGA- PINGPONGIPOLIITIKA • VIETNAMISEERIMINE • LÕPETAS VIETNAMI SÕJA • WATERGATE AFÄÄR> AINUKE PRESIDENT, KES ASTUS TAGASI • KOSMOSE VÕIDUJOOKS • 1961-63-JFK • NOORIM PRESIDENT, ILUS, NAISTE LEMMIK • UUS RAJAJOON • TAPETI „SAJANDI MÕRV“ DALLASES 20.11.1963 • WARRENI KOMISJON, LE...
1. Usa 1950-1970 Mustanahaliste olukord Mustasi ja valgeid ei koheldud võrdselt, tihit neid kiusati või diskrimineeriti, mustad ei saanud vahel ka valida. Mustad ei tohtind ka olla samas asutuses valge inimesega või samas bussis. 1960 tuli murrangulisem uuendus ja hakkati neid vähem diskrimineerima. See probleem on siiski mureks siiani. Kommunismi leviku pidurdamine Usa hakkas pidurdama kommunismi levikut andes abi väikestele riikidele kes ei olnud veel kommunismi all, Usa viis neile süüa, andis raha ja andis teada et demokraatiaga jäävad nad vabaks. Hiljem hakkati ka seda enda riigis tegema millega piirati ka demokraatlike kodanike õigusi, see idee aga hüljati. Reaganoomika Tema uus majanduspoliitika andis ettevõtlusele suurema vabaduse, maksud vähenesid ja üldse enamuste piirangute tühistamist. Tema ideoloogias oli ka uuesti nsvl surve alla panna koos kommunismiga. Seda ideoloogiat ja uut reformi kutsuti Reaganoomikaks Pidurduspoliiti...
1. Pärast II MS'i muutusid paljude riikide piirid, mistõttu pidid miljonid inimesed ümber asuma. Samuti muutis II MS jõudude vahekorda maailmas. Üliriigiks muutus USA, teiseks suureks jõuks sai Nõukogude Liit. Juba II MS'i käigus jahenesid NSVL'i ja läänebloki riikide suhted. 1946 a. pidas Stalin kõne, kus rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. Stalini kõne andis märku, et NSVL on valmis konfliktiks Läänega. Kuu aega hiljem pidas kõnne Churchill, kus kutsus liitlasti kommunismile vastu seisma. Läänes Churchilli ei toetatud, ei tahetud konflikti NSVL'iga. Stalin sai sellistest järeleandmistest aina hoogu juurde. Unistades maailmavalitsemisest, tugevdas ta kommunistlikku kihutustööd ning likvideeris viimased demokraatia jäljed Kesk- ja Ida-Euroopas, valmistudes ka intensiivselt sõjaks. Pikkamööda hakkasid lääneriigid neile nähtustele reageerima (Trumani doktriin, Marshalli plaan) 2. Trumani doktriin...
1945 – Harry Truman, võimekas ja kaugelenägev, valiti tagasi '48. Trumani doktriin- seadis USA eesmärgiks vabade rahvaste toetamise 1952 – Dwight D. Eisenhower, Trumani doktriin tema meelest liiga passiivne, lubas ikestatud rahvast vabastamiseks aktiivseid samme (jäi lubaduseks). 56 valiti tagasi, maj mõttes edukas ja populaarne. Eisenhoweri doktriin '57- aasia rahvaste aitamine. Endine NATO vägede ülemjuht 1960 – John F. Kennedy, noor demokraat, leidis, et ameeriklased peavad rajama õiglasema ühiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse. Tapeti 1963 Dallases. 1963 – Lyndon B. Johnson, asepresident, vähem karismaatiline. Eesmärgiks „suur ühiskond“ (kuristike tasandamine eri klasside vahel), valiti tagasi '64 1969 – Richard Nixon, alustas sõja „vietnamiseerimist“ ja rahuläbirääkimisi (Pariisi rahuleping '73), lubas lõpetada lubaduste inflatsiooni. Lahkus peale Watergate skandaali '74. 1974 – Gerald Ford, ilmetu president 1977 – Ji...
Miks puhkes külm sõda? Teine Maailmasõda lõppes 2.sept.1945. Selles sõjas hukkus hulga rohkem inimesi kui I Maailmasõjas, seejuures olid enamik hukkunutest II maailmasõjas tsiviilisikud.Võib väita,et Teine Maailmasõda oli üks jõhkramatest ja verisematest sõdadest mis tol ajal aset leidnud . Teise maailmasõja kaotajad olid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Nende vastasteks aga olid USA, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa, viimased tulid sõjast välja võitjatena. Teise maailmasõja võitjate ühisleer lagunes, kuna endiste liitlaste vahelised vastuolud toodi avalikkuse ette. Külm sõda kestis üle 40 aasta. Külm sõda ei olnud aga sõda, kus armeed oleksid võidelnud. See oli kõikehaarav poliitiline,ideoloogiline ja majanduslik võitlus kahe ideoloogia(kommunismi ja demokraatia) vahel.Võideldi kõikidel elualadel. Näiteks majanduses ja relvade tootmises. 1950-1980 aastatel oli peamine murettekitav küsimus Maailmas võidure...
Miks puhkes külm sõda? Teine maailmasõda lõppes 02.09.1945 aastal Jaapani kapituleerumisega. Võitjariikideks olid USA, Suurbritannia, Venemaa ning Prantsusmaa. Kaotajariikideks aga olid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Teise maailmasõja järgset maailmakorraldust on nimetatud kahepooluseliseks maailmaks, kus vastamisi seisid demokraatlikud lääneriigid eesotsas USA- ga ning komministlike riikide leer, mida juhtis NSV Liit. Teise maailmasõja võitjate leer aga lagunes, sest USA ja NSV Liidu suhete jahenemine sai pärast Saksamaa ja Jaapani purustamist hoogu juurde. Suhted halvenesid niivõrd, et 1949. aastal puhkes külm sõda, mis kestis üle neljakümne aasta. See oli kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate vahel. Üksteist üritati trumbata väga mitmetel elualadel. Juba Teise maailmasõja lõpul oli Saksamaa olukord lootusetu ning 08.05.1945 aastal kirjutasid Saksa ülemjuha...
Üliriigid Külma sõja ajal Külmas sõjas kandis demokraatliku lääne liidrirolli USA ning Lääne-Euroopa riikide roll oli teisejärguline. Lääne-Euroopa riikide kaitse ja julgeoleku tagas eelkõige USA ja oma sõjas purustatud majandusele saadi jalad alla tänu Marshalli plaaniga saadud abile. Teise maailmasõja lõpp tõi USA majanduses ajutiselt kaasa mõningaid probleeme: demobiliseeritud sõdurid suurendasid enda töötute arvu ning mõningaid raskusi tekitas majanduse ümberkorraldamine rahuaja tingimustele vastavaks. Sõjategevus ei puudutanud USA territooriumit ja riigi tööstuspotensiaal jäi alles. Euroopa varustamine soodustas tööstuse arengut, USA sai tagasi sõjaaegseid laenud ning Külma sõja tõttu alanud võidurelvastumine lõi uusi töökohti. USA majanduse arengule aitas kindlasti kõvasti kaasa Marshalli plaaniga antav abi Euroopa riikidele, sest selle raha eest osteti Ameerikast tööstusesemeid ...
Miks puhkes külm sõda? Teine Maailmasõda lõppes 2.sept.1945. Selles sõjas hukkus hulga rohkem inimesi kui I Maailmasõjas, seejuures olid enamik hukkunutest II maailmasõjas tsiviilisikud.Võib väita,et Teine Maailmasõda oli üks jõhkramatest ja verisematest sõdadest mis tol ajal aset leidnud . Teise maailmasõja kaotajad olid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Nende vastasteks aga olid USA, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa, viimased tulid sõjast välja võitjatena. Teise maailmasõja võitjate ühisleer lagunes, kuna endiste liitlaste vahelised vastuolud toodi avalikkuse ette. Külm sõda kestis üle 40 aasta. Külm sõda ei olnud aga sõda, kus armeed oleksid võidelnud. See oli kõikehaarav poliitiline,ideoloogiline ja majanduslik võitlus kahe ideoloogia(kommunismi ja demokraatia) vahel.Võideldi kõikidel elualadel. Näiteks majanduses ja relvade tootmises. 1950-1980 aastatel oli peamine murettekitav...
Indo-Hiina sõda 19.12.1946-01.08.1954 Prantsusmaa kolooniad maailmas Ajalooline taust 1887. a asutati kolme Vietnami regiooni - Tonkini, Annami jaCochinchina ning Kambodza liit 1893. a astus liitu Laos 1940. a septembris vallutab Jaapan Prantsuse Indo- Hiina Oktoober 1940 - mai 1941 Tai-Prantsusmaa sõda 1945. a mais korraldab Jaapan teise Prantsuse Indo- Hiina sõjakäigu 2.09.1945 kuulutatakse välja Vietnami Demokraatlik Vabariik Prantsusmaa Indo-Hiina kolooniad Rahvusvaheline taust Berliini blokaad 1948-1949 Hiina kommunistide ülestõus 1949. aastal Korea sõda 1950-1953. aastal Eeldused ja põhjused Tahetakse saavutata kontrolli Vietnami üle Sõdimine toimus enamasti Põhja-Vietnamis Konflikti kuulusid mitmed sõjalised jõud, kaasates Prantsue Kaud-Ida ekspeditsiooni korpuseid 1947.aastal operatsioon Lea, kus tahetakse hävitada Viet Mi...
KT pt 15-16, 18-20. Kaasa tv ja tunnivihik. KT Rahvusvahelised suhted ja suurriikide areng pärast II maailmasõda (§ 15-16, 18-20) 1. Milles seisneb külm sõda ning kuidas see ilmnes erinevates valdkondades? Mis on NATO ja VLO ja millised riigid sinna kuulusid? Külm sõda kujunes ajavahemikul 1946- 1949 USA ja NSVL-u vahel. Tekkis 2 sõjalist leeri: NATO ja VLO. NATOsse ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni kuulusid USA koos Inglismaa, Norra, Prantsusmaa, Hispaaniaga jt. VLOsse kuulusid Venemaa, koos Poola, Tsehhoslovakkia, Saksa DV, Ungariga jt. Vastasseis kujunes 1) majanduses: vabaturg <-> plaanimajandus 2) kultuuris: mõttevabadus <-> looming piiratud 3) poliitikas: demokraatia <-> kommunism 4) sõjalises valdkonnas: võidurelvastumine -> III maailmasõja oht, tuumasõja oht. 2. Milles seisnes Trumani doktriini ja Marshalli plaani sisu ja millised olid nende rakendamise põhjused? Trumani d...
Sõjajärgne maailm II Maailmasõda muutis jõudude vahekorda maailmas. Etteotsa said USA ja Nõukogude Liit. Trumani doktriin- 1947- Truman kuulutas välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu. (kommunistlike võimuhaaramiskatsete vastu) Harry Truman- USA president, demokraat, võimekas ning kaugelenägev poliitik. George Marshall- USA riigisekretär Marshalli plaan- 1947- ulatuslik abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti parandada Euroopa majanduse olukorda ning nõrgestada kommunistide mõju. Stalin keelas selle Nõukogude mõjusvääris, kuid Jugoslaavia ignoreeris keeldu. Berliini blokaad- 1948- NL lõikas Lääne-Berliini ära välismaailmast. (elektrist, kütusest, toiduainetest), et linna alistuma sundida ning seda endaga liita. USA tagas õhusilla abil Lääne- Berliini varustamise ning NSVL oli sunnitud 324 pä...
Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda Maailma poliitiline kaart. Külm sõda Muutused Euroopa poliitilisel kaardil pärast II ms. Euroopa enne II ms. Euroopa pärast II ms. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil pärast II ms. Pariisi rahukonverents 1946- 1947.a. veebruaris. Kirjutati alla rahulepingud Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaariaga ja Soomega. Pariisi rahulepingud (1947) Soome loovutas NSV Liidule Karjala, Petsamo Itaalia - kolooniad ja Trieste* (ÜRO ülemkomissarile alluv vabaterritoorium. 1954 jagatud Itaalia ja Jugoslaavia vahel). Rumeenia Bessaraabia ja Bukoviina Tsehhoslovakkia Ruteenia Bulgaaria 1941.a. piirid Teise maailmasõja tagajärjel Balti riigid: Eesti, Läti, Leedu läksid taas NSV Liidu koosseisu Saksamaa lõhenes. Saksamaad idaalad okupeeris NSV Liit. NSV Liidu mõjusfääri läksid: Tsehhoslovakkia, Poola, Ungari, Jugoslaavia, Albaania. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide re...
NSVL läksid natuke Soomet(Karjala, Petsemo), Eesti, Läti, Leedu(II ms lakkasid olemast),Ida-Preisimaa, Ida-Poola, Besaraabia. Külm sõda- USA ja NSVL vahel, Lääs ei tahtnud konflikti, oli valmis järeleandmisi tegema NSVL-ile. Stalin sai hoogu juurde. Lääs hakkas mõistma, et vaja teha midagi.Trumani doktriin 1947- USA seisukoht, mis ütles et kui mõnes riigis sisemised või välimised jõud ohustuvad demokraatiat siis USA sekkub ja annab abi.(Henry Truman-esimene kes venelased pikalt saatis. Usa president, neli korda valitud.).Marshalli plaan 1947- abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele, taheti majandust tõsta ja seeläbi kommunismi mõju vähendada.NSVL keelab vastu võtta oma mõju all olevatel riikidel. Jugoslaavia ainuke julge.Berliini blokaad 1948-49- NL lõikab Lääne-Berliini maailmast välja st. elektrist, toidust, kütusest, lootes nii linna endaga liita.NATO 1949- 10 Euroopa riiki koos Kanada ja USA-ga. Asutatud Põhja- Atlan...
Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda Maailma poliitiline kaart. Külm sõda Muutused Euroopa poliitilisel kaardil pärast II ms. Euroopa enne II ms. Euroopa pärast II ms. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil pärast II ms. Pariisi rahukonverents 1946- 1947.a. veebruaris. Kirjutati alla rahulepingud Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaariaga ja Soomega. Pariisi rahulepingud (1947) Soome loovutas NSV Liidule Karjala, Petsamo Itaalia - kolooniad ja Trieste* (ÜRO ülemkomissarile alluv vabaterritoorium. 1954 jagatud Itaalia ja Jugoslaavia vahel). Rumeenia Bessaraabia ja Bukoviina Tsehhoslovakkia Ruteenia Bulgaaria 1941.a. piirid Teise maailmasõja tagajärjel Balti riigid: Eesti, Läti, Leedu läksid taas NSV Liidu koosseisu Saksamaa lõhenes. Saksamaad idaalad okupeeris NSV Liit. NSV Liidu mõjusfääri läksid: Tsehhoslovakkia, Poola, Ungari, Jugoslaavia, Albaania. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide re...
AMEERIKA ÜHENDRIIGID PEALE TEIST MAAILMASÕDA KUNI 1974 Majandus: · II maailmasõja lõpp tõi USA majanduses kaasa mõningaid probleeme: - demobiliseeritud sõdurid suurendasid töötute arvu - mõningaid raskusi tekitas majanduse ümberkorraldamine rahuaja tingimustele vastavaks · USA tähtsus maailmamajanduses sõja järel kasvas: - Sõjategevus ei puudutanud USA territooriumit ja tööstuspotensiaal säilis - Euroopa varustamine soodustas tööstuse arengut - USA sai tagasi sõjaaegseid laene - Külma sõja tõttu alanud võidurelvastumine lõi uusi töökohti jne. · Kuni 1970-ndate aastate alguseni kestis USA-s pidev majanduskasv · Riigis toimus inimeste liikumine lääne- ja edelaosariikidesse ning suurlinnade keskustest äärelinnadesse. · 1970 -ndate aastate algul tabas USA-d majanduskriis, mille põhjused olid: - suured sõjalised kulutused - nafta hinna järsk kasv 1970-ndatel 4x Sisepoliitika: Harry Truman Demokraatli...
Miks puhkes külm sõda? Teises maailmasõjas hukkus palju rohkem inimesi kui Esimeses. Sõja kaotajateks olid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan, võitjateks olid aga Venemaa, USA, Inglismaa ja Prantsusmaa. Võitjate ühisleer lagunes, sest avalikkuse ette toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud. Pärast Teise maailmasõja lõppu sai selgeks, et NSV Liit ei järgi Atlandi harta põhimõtteid ja tahab Ida-Euroopas okupeeritud riigid muuta endast sõltuvateks. Katkesid NSV Liidu ja USA head suhted. USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa võtsid Lääne-Saksamaa 1945. aastal oma kontrolli alla, NSV Liit aga hakkas haldama Ida-Saksamaad. Berliin jagati sammuti tsoonideks. Hiljem sulgesid nõukogulased Lääne-Berliini kõik juurdepääsud, kuid lääneriigid kakkasid kasutama õhusilda kuni blokaad lõpetati. Külm sõda süvenes, kui 1949. aasta mais Saksamaa lõhenes. Lääne-Saksamaast sai Saksamaa Liitvabariik ja Ida-sak...
1.Iseloomusta lühidalt olukorda pärast II MS-i. Miljoneid sakslasi asutati ümber, üliriikideks said USA ja NSV Liit, Lääne- ja Ida-Euroopa vahele tõmmati nn raudne eesriie. 2.Mis tunnistab NSV Liidu valmistumist konfliktiks lääneriikidega? *Kesk- ja Ida-Euroopas upitati võimule kommunistlikud valitsused. *Kehtima jäi sõjaseisukord. *1946.a algul Stalini kõne Moskvas- Konfliktid on paratamatud. 3.Millised olulised sündmused leidsid aset 1947. aastal? *USA president Harry Truman kuulutas välja vabade rahvaste toetamise doktriini. *USA riigi sekretär Georg Marshall kuulutas välja Euroopa riikide majandusliku ülesehituse plaani. 4.Millist sündmust loetakse külma sõja alguseks? 1948-1949 aastal toimunud Berliini blokaadi. 5.Millised nähtused iseloomustasid külma sõda? *Võidurelvastumine. *Ülekaalu taotlemine Euroopas. *Mõju laiendamine Kolmandas Maailmas. 6.Miks saavutasid Hiina kommunistid kodusõjas võidu? *NSV Liidu toetus. *Agraar...
Essee Eesti lavastaja: Eino Baskin Eino Baskin sündis 17.juunil 1929 Tallinnas ja suri 11.märtsil 2015. Ta oli Eesti lavastaja ja näitleja. Baskin oli Eesti Draamateatri näitleja. Ta asutas Vanalinnastuudio, Vana Baskini teatri ning andis välja mitu anekdoodi raamatut. Baskin osales kaua aega raadioprogrammis “Meelelahutaja” tootmises. Eino Baskini vanemateks oli Hirsch Baskin (1900–1978) ja ema Maria Baskin (neiuna Raage) (1905–1984). Baskini ema omas oma juuksuri äri ja isa oli ametilt rätsep. Baskini hariduseks oli Eesti NSV Riikliku Teatriinstituudi mille ta lõpetas 1951. aastal. Kahjuks ei saanud ta diplomit kuna tal puudus keskkooli lõputunnistus. oma kursusega pääses ta ainult tööle Draamatetrisse. Töökäik meelelahutuses oli tal see, et ta töötas 1958–1961 aastatel mitmetes Leningradi komöödiateatrites. Ta oli 1961–1964 aastal Eesti NSV Riikliku Filhar...
Lähisajaloo õpiku kokkuvõte lk 7-30 UUS JÕUDUDE VAHEKORD MAAILMAS teine maailmasõda muutis jõudude vahekorda maailmas, USA läks majandusliku arengu poolt teistest riikidest ette teiseks maailmapoliitikat määravaks jõuks sai Nõukogude Liit (saavutas ülevõimu suures osas Ida-Euroopas ja Aasias) riikides, kuhu teise maailmasõja päevil jõudis punaarmee kehtestati kommunistlik diktatuur stalinliku NSV liidu näol lääne mõju nendes riikides piirati nn raudse eesriidega, st eraldades end muust maailmast KÜLMA SÕJA ALGUS teise maailmasõja lõpus USA ja NSV liidu suhete jahenemine hullem peale Jaapani ja Saksamaa purustamist puhkes uus ülemaailmne sõda, mis kestis üle 40 aasta ei olnud füüsiline sõda, vaid poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel nimetati külmaks sõjaks ei olnud ...
Kordamisküsimused kontrolltööks 9. klassile II maailmasõda 1) II Maailmasõja eeldused ja põhjused Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime, Versaille süsteem oli ebapüsiv ei toiminud, 1930 aastate lõpus olukord halvenes. 2) Selgita mõisted (pikem selgitus): a) Kummaline sõda- Tegevusetu vastasseis inglaste, prantslaste, ja sakslaste vahel. b) Talvesõda- Sõda soome ja NSV vahel c) Anschluss- Saksamaa ühendamine austriaga d) Holokaust- Juutide hävitamine ja genotsiid, e) Atlandi harta- Hitleri vastase koalitsooni kujunemine f) Kolmikpakt- 1936.a.nov Saksamaa Jaapani antikominterni pakt, hiljem ühines Itaalia g) Koonduslaager- Tapeti 11milj inimest, kellest 5-6milj olid juudid h) lend-lease´i leping- USA Varustas FRA, NSV ja GB sõjatehnikaga i) Barbarossa plaan (nord mitte süd)- Hitler tegi välksõja plaan, saksa armee 3 grupp...
USA 20. sajandil 1900-1910 President Theodore Roosevelt (1901-1909) 1902-1908 Reformiliikumine 1908 Ford T 1911-1920 Presidendid: William H. Taft (1909-1913) Woodrow Wilson (1913-1921) 1914 esimene konveier(Henry Fordi tehases) avatakse Panama kanal 1917 6. aprill - USA astus I maailmasõtta 1918 18. jaanuar - ,,Wilsoni 14 punkti" 11. november -Compiegne'i vaherahu, I maailmasõja lõpp võitsid Antandi riigid 1919-1920 Pariisi rahukonverents 1920 keeluseadus(alkoholide valmistamine, müük, sisse- ja väljavedu) 1921-1930 Presidendid: Warren G. Harding (1921-1923) Calvin Coolidge (1923-1929) 1920ndad Maffia(Al Capone) Vabaturg Tummfilmid(Charlie Chaplin) Areng majapidamistarvetes(külmkapp, pesumasin) Vabatants Jazz-muusika 1921 alustati regulaarsete ringh...
Teheran 1943 talvesõja lepingu sõlmimine 1940 müncheni sobing 1938 potsdami konverents 1945 komiterni vastane pakt 1936 el-alameini lahing 1942 molotov-ribbentropp - 1939 pearl harbor 1941 ühepoolne versailles lepingu tühistamine 1935 normandia dessant 1944 atlandi harta 1941 lääneriikide rahustamispoliitika 2 näidet austria arreteerimine e ansluss rahvaküsitlusel austrias olid kõik poolt. saksamaa ja inglismaa vaheline mereväekokkulepe. natsi-saksamaa 4 näidet agressiivse välispoliitika kohta 1936 komiternivastane pakt 1936 hispaania kodusõjas toetas saksamaa francot ni varustuse kui sõduritega 1936 reini demilitariseeritud tsooni hõivamine 1938 austria ansluss 1939 molotov-ribbentropi pakti sõlmimine, et oleks sõja puhul kindel seljatagune milline sõjaline konflikt WWII peaproov?miks? Hispaania kodusõda, sest.... sobivad paarid nõukogude liidu välisminister molotov usa president jalta konverentsil Ro...
2. Nürnbergi kohtuprotsess ning selle olulisus maailma ajaloos. (1945-46) Kohtu all 21 isikut. 12 sai surma, 7 said vanglakaristuse ja 3 kuulutati hulluks. See toimus Natsi-Saksamaa poliitiliste ja sõjaliste juhtide üle. Neid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ja inimsusevastastes kuritegudes. 3. Külma sõja väljendusvormid – oskad nimetada ja kirjeldada. 1. Ideoloogiline sõda seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. 2. Võitlus uute territooriumide ja mõjusfääride pärast – NSVL tahtsi enda mõju all olevaid riike teistest täielikult eraldada. (muust maailmast) 3. Võidurelvastumine (ABC-relvad) – mõlemad pooled üritasid välja töötada uusi ja võimsamaid relvi. Ühendriikidel oli tuumapomm. 4. Nn väikesed sõjad – sekkumine kohalikesse konfliktidesse, kus USA ja NSV Liit ei sõdinud omavahel aga läbi tei...
Ajalugu 2. Kursus 2.VA Külm sõda Ameerika presidendid 19451953 Harry Truman (DP) 19531961 Dwight Eisenhower (VP) 19611963 John F. Kennedy (DP) 19631969 Lyndon Johnson (DP) 19691974 Richard Nixon (VP) 19741977 Gerald Ford (VP) 19771981 Jimmy Carter (DP) 19811989 Ronald Reagan (VP) 19891993 George Bush sen. (VP) 19932001 Bill Clinton (DP) 20012009 George W. Bush jun. (VP) 2009 . .... Barack Obama NSVL juhid 19221953 Jossif Stalin 19531964 Nikita Hrustsov 19641982 Leonid Breznev 19821984 Juri Andropov 19841985 Konstantin Tserenko 19851991 Mihhail Gorbatsov Mõisted: × Külm sõda Ideoloogiline, poliitiline, sõjaline vastasseis USA ja NL (üliriikide) vahel, kes omasid liitlasi. × Võidurelvastumine NL ja ...
KÜLM SÕDA VASTANDLIKE LEERIDE KUJUNEMINE Lääneriigid (SB, Pr, USA) – eesmärgiks demokraatia taastamine. NSVL – eesmärgiks sotsialistliku maailmavaate levitamine Ida-Euroopas. Vastuolude olemasolu deklareeriti 1946. aastal: J. Stalin – veebruaris W.Churchil – Fultoni kõnes märtsis Esimene samm NSVL poolt – Moskva-meelsete nukuvalitsuste moodustamine Ida-Euroopa riikides (repressioonid, võltsimised, demokraatia likvideerimine). KÜLMA SÕJA MÕISTE Termin võeti kasutusele 1947.a. NSVL ja idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega (otsese sõjategevuse puudumine). Avaldusvormid: - vastastikune propaganda, - vastastikune ideoloogia, - vastastikune luure, - vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), - võidurelvastumine. Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) BIPOLAARNE MAAILM - IDABLOKK NSVL ...
Miks puhkes külm sõda? Teine maailmasõda lõppes Jaapani kapituleerumisega 2. septembril 1945. Teise maailmasõja võitjariigid olid NSV Liit, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa ning kaotajariigid olid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Võitjate ühisleer lagunes, sest neil olid erinevad vaated. Prantsusmaa ja Inglismaa osatähtsus vähenes. Seevastu muutus üliriigiks USA, kes läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette ning asus demokraatlike lääneriikide etteotsa. Teiseks maailmapoliitikat määravaks jõuks sai Nõukogude Liit, kes saavutas ülemvõimu Ida-Euroopas ning suures osas Aasias. Juba Teise maailmasõja lõpus alanud USA ja NSV Liidu suhete jahenemine sai pärast Saksamaa ja Jaapani purustamist hoogu juurde. Suhted halvenesid niivõrd, et mõne aja pärast puhkes uus ülemaailmne sõda, mis kestis üle neljakümne aasta. Tegemist ei olnud siiski sõjaga, kus kaks armeed võitlevad rindel. See...
KORDAMINE AJALOO KONTROLLTÖÖKS MRP-mittekallaletungi leping NSV Liidu ja Saksamaa vahel 23.augustil 1939. Lepinguga jaotati Vahe-Eurooma NSV Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnaks. Mille alusel pidi NSV mõjusääri jääma Eesti, Läti, Leedu ja Ida-Soome. Baaside leping- 28.september 1939,NSV Liit ja Eesti sõlmisid lepingu, mille kohaset rajatakse Eestisse NSVL sõjaväebaasid, algas baaside ajastu 1939 sügis-1940 kevad. Sellea kaasnes 1939 baltsakslaste lahkumine. Okupatsioon Eestis-17.juuni 1940 okupeeriti Eesti. Juulipööre-sündmusi juhendas Andrei Zdanov, moodustati uus valitsus,peaministriks sai Johannes Vares-Barbrus. 14.-15.juuli uued valimised, uus võim:Eesti Töötva Rahva Liit (ETRL),Eesti Vb nimeti ümber Eesti Nõukoude Sotsilistlikuks Vabariigiks (ENSV). 6.august Eesti NSVL koosseisu, valitsuse nimeks sa Rahvakomisaaride Nõukogu, juhtis Lauristin. Korraldati ümber majandus (riigistati tööstused, trantsport, poed jne, tehti ettevalmistusi ...
1. Külma sõja kujunemine Külmaks sõjaks nimetatakse pärast II maailmasõda väljakujunenud USA ja NSV Liidu vastasseisu, mis väljendus vastastikuses ideoloogilises, kultuurilises, majanduslikus, sõjalises, propaganda- ja prestiizhivõitluses. Võitluse eesmärgiks enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. Ajastu relvaks tõusis tuumarelv, mis ühest küljest pidi vastaseid hirmutama, kuid teisest küljest takistas külmal sõjal kuumaks muutuda, sest sellises sõjas poleks ellu jäänud ei võitjaid ei kaotajaid. Külma sõja kujunemine algas sisuliselt kohe pärast II maailmasõja lõppu, mil sai selgeks, et NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta Ida-Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. ajavahemikus märts 1945-veebruar 1948 kukutati kõigis Nõukogude okupatsiooni riikides demokraatlikud valitsused ning asendati need kommunistlike diktatuurivalitsustega, millise...
Mõisted Kominterni-vastane pakt, - Saksamaa ja jaapani pakt NSVL vastu. ansluss, - Austria liitmine saksamaaga Müncheni sobing, - Sudeedimaa, MRP, Maginot' liin, Siegfriedi liin, Blitzkrieg, Luftwaffe, RAF, Dunkerque evakuatsioon, Orzeli intsident, Mannerheimi liin, Talvesõda, Narva diktaat, Barbarossa plaan, - Hitleri sõjaplaan NSVL vastu Leningradi blokaad, - Saksa väed piirasid Leningradi. Suri nälga üle 640000 inimese. Kuramaa kott, - Saksa väed taandusid Balti riikidest kaitsele nn. Kuramaa kotti. kollaborant, - võõra võimuga koostööd tegevad inimesed. Wannsee konverents, - 21.jaanuaril 1942 otsustati saata kõik euroopa juudid itta surmalaagritesse. Auschwitz, Kõige tuntum juutide hävitamise laager. holokaust, - Juuride hävitamispoliitika Katõni massimõrv NSVL väed lasid Katõni metsas maha üle 20000 Poola sõduri ja ohvitseri. Atlandi harta, - 1941 Roosevelt ja Churchill kirjutasid alla lepingule vabastada kõik okupeeritud riigid....
Kas külma sõja ajal toimus võitlus ülemvõimu pärast? Pärast II maailmasõda algas pingeline rahuperiood, mida kutsutakse külmaks sõjaks. Mis oli USA ja demokraatlike jõudude ning NSV Liidu ja satelliitriikide vaheline võitlust. Vastasseis toimus nii sõjaliselt, majanduslikult kui ka ideoloogiliselt. Missugune oli külma sõja aegne võitlus täpsemalt ning kas selle põhjuseks oli soov saavutada ülemvõim? Ülemvõim võib olla saavutatud nii vaimselt kui ka füüsiliselt. NSVL soovis külma sõja alguses saavutada võimu füüsiliselt. 1946. aastal pidas J. Stalin ambitsioonika kõne, kus rääkis sõdade paratamatusest, seda kõnet peetakse külma sõja alguseks. Nõukogude Liit osales otseselt sõjategevuses Korea (1950-1953) ja Vietnami sõjas (1964-1973). Edukalt suruti jõuga maha Ungari ülestõus (1956). Kommunistidele meelt mööda lahenes ka Suessi kriis (1956) ja Praha kevad (1968). Seega domineeris füüsiliselt alguses NSVL. USA ja demo...
AJALOO KONTROLLTÖÖ 1. Millal toimusid järgmised sündmused? Selgita. Saksamaa lõhenemine - 1949. aasta mais. Saksamaa jagunes: Lääne-Saksa ala ehk Saksamaa Liitvabariik ja Ida-Saksa ala ehk Saksa Demokraatlik Vabariik. ÜRO loomine - 1945. See oli Ühinenud rahvaste Organisatsioon, mille eesmärgiks oli luua rahumeelne ja õiglane maailmakorraldus, julgeolek ning samuti taheti arendada rahvusvahelist koostööd erinevatel elualadel. NATO loomine - 1949. See oli lääneriikide üks tähtsamaid poliitilisi ja sõjalisi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioone, mis loodi selleks, et omavahel liidus olnud riigid toetaks üksteist ega ründaks omaenda liitlasi. Berliini blokaad - 1961. See oli Lääne-Berliini ja Ida-Berliini lahutav müür, mis ehitati, et takistada idapoolseid inimesi lääne poolele põgenemast. Nürnbergi protsess - 19451949. See oli kohtuprotsess, kus mõisteti süüd sõjasüüdlaste üle. Euroopa Söe-jaTeraseühendus - 1951. See oli riikidevaheli...
Rasvlahustuvad vitamiinid Georg Truman 9B Vitamiinide avastuslugu algab aastal 1906, kui näidati, et peale valkude, rasvade ja süsivesikute vajavad kariloomad tervena püsimiseks veel mingeid aineid. 1917. aastal avastasid A-vitamiini sõltumatult Elmer McCollum Wisconsin-Madisoni ülikoolist ning Lafayette Mendel ja Thomas Burre Osborne Yale'i ülikoolist. Rasvlahustuvad vitamiinid vajavad omastumiseks toidurasvu. Liialt rasvavaene toit võib viia rasvlahustuvate vitamiinide defitsiidini organismis. Rasvlahustuvad vitamiinid: · A vitamiin ehk retinoidid, · Dvitamiin ehk kaltsiferoolid, · Evitamiin ehk tokoferoolid, · K vitamiin ehk naftokinoonid, · Q vitamiin ehk ubikinoonid A-vitamiin (retinoidid, antikseroftalmiline vitamiin) Vajab seedekulglas imendumiseks nii rasvu, kui mineraalaineid. Esineb kahel kujul: vitamiin A retinool (ainult loomses toidus) ja karotenoididest ...
1. Mis põhjustas Külma sõja puhkemise? 1) Stalin soovis kommunismi levitada, teiselt poolt üritasid lääneriigid (eelkõige USA) seda peatada. 2) Kahe vastandliku leeri kujunemine pärast IIMS: USA ja lääneriigid - NSVL ja kommunistlikud riigid Külmasõja avaldumisvormid, näidetega 1) võidurelvastumine nt USA termotuumapomm, sõja ajal täiustati kõiki massihävitusrelvade liike 2) vastandlike sõjaliste blokkide moodustamine nt NATO ja VLO 3) propaganda ja luure nt USA luuras kuubal. NL propaganda, et Stalin on parim 4) poliitiline vastasseis Euroopas nt USA ja NSV soovisid saavutada jagatud Euroopas poliitilist ülekaalu. 3. Milline oli külma sõja aegse Trumani doktriini sisu? Mis põhjustas selle tekke? Põhjus: Nõukogude liit ähvardas Kreekat ja Türgit ja alustas nõukogustamist Sisu: Kuna USA nägi selles Teise maailmasõja lõpul kujunenud sõjalise ja poliitilise tasakaalu rikkumist, siis lubas president Harry Truman (1945-1953) anda majandusl...
Kahepooluselise maailma kujunemine, külma sõja osapooled ning selle avaldumisvormid.- Külma sõja käigus kujunes välja bipolaarne maailm. OSAPOOLED- NSV Liit ja talle alluvad marjonettriigid Ida-Euroopas (Poola, Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania), Aasias (Mongoolia, Põhja-Korea, Hiina RV, Põhja- Vietnam), Ameerikas (Kuuba) ja Aafrikas. Teisel pool oli- USA ja teised turumajanduslikud riigid (nt Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa LV jne). Idabloki poole oli kommunistlik diktatuur. (võim ühe partei käes) ja Lääne pool valitses üldjuhul demokraatia. Berliini blokaad (24. juuni 1948 –12. mai 1949) ja Saksamaa lõhenemine- Berliini blokaadi eelduseks olid Potsdami konverentsi otsused, millega Saksamaa ja selle pealinn Berliin jagati nelja riigi (NSVL, USA, Prantsusmaa, Inglismaa) vahel okupatsioonitsoonideks Ajendiks oli rahareformi läbiviim...
1. Mis oli külm sõda ja millal see toimus? Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi USA ja Nõukogude Liidu vahelist vastaseisu pärast II maailmasõda. ~1945(6) 2. Paiguta tabalisse õigetesse lahtritesse: NSVL, USA, Ida-Saksamaa, Lääne- Saksamaa, Hiina, Inglismaa, India, Prantsusmaa, Poola, VLO, NATO Kommunistlik Demokraatlik „Kolmas“ Maailm NSVL, VLO USA, NATO India Ida-Saksamaa Lääne-Saksamaa Hiina, Poola Inglismaa, Prantsusmaa 3. Miks ei saanud Suurbritanniast pärast II Maailmasõda demokraatlikku juhtivat riiki? Kuuludes kõll võitjate hulka, minetas Suurbritannia maailma juhtiva riigi positsiooni maailmas. Võlakoorem – 14 mld USD 4. Kes oli Harry Truman ning mis oli tema „Trumani doktriin“? Ühendriikide president oli. Trumani doktriin seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade r...
Ajaloo kontrolltöö materjal 1. Saksamaa laienemine enne 01.09.1939 Hitler tuli 1933 võimule. 1935 – Saksamaa ühepoolne Versailles’ rahulepingu tühistamine (üldine sõjaväekohustus) Saksamaa – Inglismaa mereväekokkulepe 1936 – Komiterni-vastane pakt (Saksamaa – Jaapan) - teljeriigid (Saksamaa – Itaalia – Jaapan) 1936 – Hitler viis oma väed demilitariseeritud Reini tsooni 1938 – Austria anšluss (Austria liitumine Saksamaaga) 1938 – Müncheni kokkulepe (Sudeedimaa) 1939 – Hitler viis oma väed Klaipedasse (Memel), Slovakkia Hitleri õhutusel kuulutas end iseseisvaks 1939 – Molotovi – Ribbentropi pakt 2. MRP ja NSV Liidu kujunemine Molotovi-Ribbentropi pakt – Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping, lubati 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poole vaenulikus sõjalises liidus. See sõlmiti 23.08.1939. Sellel oli ka salajane lisaprotokoll, Ida-Euroopa jagati ära mõjusfäärideks Saksamaa ja NSVL vahel. NSVL-...
Urmas Lennuk Koostas: Karoliina Tennosaar Ülenurme Gümnaasium 11b.klass Elust ja amet Sündinud 16. oktoobril 1971. On eesti näitekirjanik ja dramaturg. Õpingud 1990. aastal lõpetas ta Tamsalu keskkooli. Seejärel õppis ta 19921993 Tallinna Pedagoogilises Instituudis eesti keelt ja kirjandust ning 19962000 EMA Kõrgemas Lavakunstikoolis lavastaja erialal. Töö Lennuk on töötanud Tamsalu Kultuurimaja kunstilise juhina ja Saue Keskkoolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana (19941995) ning haljastusfirma Lennuk ja KO haljastustöölise ja töökorraldajana. Aastast 2001 on ta töötanud Rakvere teatris kirjandusala juhataja, dramaturgi ja lavastajana. 1. augustil 2011 asus Urmas Lennuk Vanemuise teatri draamajuhi kohale. Edestades konkursil Rein Pakki ja senist draamajuhti Sven Karjat, tegi ta neile ettepaneku asuda tööle ...
Ajaloo Kontrolltöö küsimused ja vastused. Külm Sõda 14-02-2013 1)Defineeri mõiste `'Külm Sõda'' -lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi 2)Millal algas ja millal lõppes Külm sõda? - 1946 kuni 1991 3)Milline sündmus on Külma sõja alguseks ja lõpuks? -Algas USA ja NSV Liidu suhete jahenemisega ning lõppes Berliini müüri langemise ja Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega. 4) Iseloomusta Trumani doktriini (aeg, sisu, eesmärk) - 1974, USA president Truman lubas majanduslikku toetust nendele riikidele, kes ei liitu kommunistliku ideoloogiaga. 5) Iseloomusta Marshalli plaani (aeg, sisu, eesmärk) - 1948-1952, Marshalli plaan oli osa Trumani doktriinist. Selle alusel jagati Euroopa riikidele majanduslikku abi (16 riigile 13 miljardit). Plaani eesmärgiks oli Euroopa majanduse kiirem taastamine, kuna kehvad majandusolud oleksid võinud olla heaks pinnaseks kommunistlike ideede levikule. 6) Mil...
Lähte Ühisgümnaasium Hiroshima pommitamine 6. august 1945 Ilmuvad massihävitusrelvad Referaat Koostaja: Tauri Turk Lähte 2008 Sisukord Pommi transport..........................................................................................................................3 Mida aatompomm suudab?.........................................................................................................3 Aatompommi katsetamine..........................................................................................................3 Rahumeelne rahu.........................................................................................................................4 Rahumeelse rahu lahendamine.........................................................................................4 Jaapanlaste vastupanu....
KÜLM SÕDA (1945-1991) Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri – demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nendevaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. Olemus – külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel, termin võeti kasutusele 1947. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid ...
USA PÄRAST II MAAILMASÕDA Harry S. Truman 1945-53 Manhattani projekt (1942-46) Juhendas J.Robert Oppeheimer. Teise maailmasõja aegne Ameerika Ühendriikide valitsuse projekt eesmärgiga luua esimene Ühendriikide aatomipomm. Tuumaplahvatused Hiroshimas ja Nagasakis. Trumani doktriin e pidurdamisdoktriin (1947) Seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu; selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid. Samal aastal kuulutas USA riigisekretär George Marshall välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele, aidates kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestades kommunistliku kihutustöö mõju (Marshalli plaan). NATO asutamine (1949) 10 Euroopa riiki + Kanada + USA. Põhimõte: kui ühte osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja. Euroopa riigid arendasid ka majanduslik...
2. ms tagajärjed : 1) Suur hukkunute arv. Ca. 50 miljonit. Ohvritest u pooled tsiviilisikud. Surma põhjused olid nälg, pommirünnakud ja plaanipärane hävitamine. 2) Inimesed olid sunnitud jätma oma kodud maha. Uus inimeste ümberpaigutamine. Sakslased tõid okupeeritud maadest inimesi saksamaale orjatööle. Ja NL küüditas terveid rahvaid süüdistades neid koostöös vaenlasega. 3) Majanduslik kahju. Külad, alevikud hävitatud. Põllumajanduses hävisid põllumaad ja vähenes kariloomade arv. Miljonid inimesed jäid peavarju ja elatusvahenditeta. Üheks maailmapoliitikat määravaks jõuks sai USA ja teiseks NL. Nii mitmeski riigis, kuhu Teise ms päevil jõudis Punaarmee, kehtestati nn rahvademokraatia. Lääne mõju üritati nendes maades piirata nn raudse eesriidega, st eraldades end muust maailmast. Külm sõda Lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Vastast üritati üle t...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
