MÕISTED Demograafiline plahvatus rahvastikuplahvatus, rahvaarvu eksponentsiaalne kasv mingis piirkonnas või kogu maalimas. On arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid. Urbanisatsioon linnade pidurdamatu kasv ja inimeste koondumine linnadesse. Tööstusrevolutsioon Manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Mõjutas inimeste arvu hüppelist suurenemist 19.sajandil. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arengule. Algas 1760-1780.a Inglismaal ja alguses tekstiilitööstuses. Leiutati kudumismasin ja aurumasin, kuid need leiutised olid üksikud ning tehnika areng ei olnud seotud teadusega. Teadus-tehniline revolutsioon algas 20. saj. keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii tööstruktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Sündis suurimate teaduslike...
Abiootilised faktorid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast (eluta loodusest). Tähtsamad abiootilised tegurid on valgus, temperatuur, niiskus, tuul, pH, raskmetalliühendid, radioaktiivne kiirgus jt. 2. Adaptatsioon – organismide kohandumine elukeskkonnaga elusas looduses 3. Aeroobne hingamine – hingamine keskkonnas, kus on hapnikku 4. Akuutne toksilisus – äge mürgistus, kus tegu suurte doosidega, põhjustavad lühikese aja jooksul tagajärgi (muutusi või surma) 5. Autotroofne organism - sünteesib ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest, nt rohelised taimed 6. Biogeotsönoos –looduslik kompleks, millesse kuuluvad biotsönoos ja eluta keskkond selle elupaigas. (Biotsönoos e elukeskkond) 7. Biootiline kooslus – organismidest ja nende suhteist koosnev kooslus 8. Bioloogiline liik - moodustavad need, mille isendid on potentsiaalse...
1 Ajalugu Mis on ökoloogia? Kas ta on üks mõtlemisviisidest? Kas ökoloogial on oma uurimisobjekt nagu on see olemas keemial, kus see on väga täpselt määratletud? (Keemia uurib aineid ja nendega toimuvaid muutusi). Millal tekkis ökoloogia? Nii võiks küsimusi jätkata. Termini ökoloogia võttis kasutusele Saksa teadlane Ernst Haeckel (1834 1919) 1869 aastal. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest, sõnadest "oikos", mis tähendab maja või majapidamist ja "logos", mis tähendab õpetust. Õpetus looduse majapidamisest. See on kena interpretatsioon. Ökoloogia on teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. 19.saj. lõpul ja 20.saj. algul arenes ökoloogia suhteliselt aeglaselt. Ökoloogia tähtsustamine ning tema uurimismeetodite ja teooria täiustamine algas hoogsalt pärast teist maailmasõda. See oli tingitud inimmõju järsust kasvust kogu loodusele, suurte muutuste ilmnemisega elu...
Põhimõisted: Demograafiline plahvatus- rahvaarvu kiire plahvatuslik kasv lühikese aja jooksul Urbanisatsioon- linnastumine, linnade pidurdamatu kasv. Tööstusrevolutsioon- manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arengule. Teaduslik-tehniline revolutsioon- algas 20.sajandi keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja ttöösuse arengule. Selle käigus muutus nii töö struktuur, tehnika, kultuur kui ka olme. Sündis suuremate teaduslike ja tehniliste saavutuste mõjul- töö kompleksne automatiseerimine uute energialiikide avastamine ja kasutamine jne; radio, televiisor, arvutid, laser jne. Kõik need avastused tehti 20 sajandi algul, hiljem on neid vaid täiustatud. Tehnokraatia- tehnika ning tehnikateadlaste võim. Tehnokratlik s...
niiskus). Abiootilised tegurid – eluta looduse tegurid, st keskkond. Biootilised tegurid – eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted. Adaptatsioon ehk kohanemine – pöörduv, ontogeneetiline. Adaptatsioon ehk kohastumine – pöördumatu, evolutsiooniline . Aeroobne keskkond – on elukeskkond, kus leidub kas gaasilist (nt õhus) või lahustunud (nt vees) hapnikku. Aineringe – on ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal (atmo-, hüdro-, lito-ja biosfääris) või ühest Maa sfäärist teise. Anaeroobne keskkond – on keskkond, kus puudub nii vaba hapnik kui ka keemilisse ühendeisse seotud hapnik. Antropogeensed tegurid – inimtegevusest tulenevad tegurid, st inimmõju. Autotroofid – organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise. Biomass – pinnaühikul (või m...
piisavalt vajalikke toitaineid. Inimene peab selle eest hoolt kandma, et see ala üle käte ei kasvaks. Niidul tuleb säilitada liikide mitmekesisus. Koosluse probleemid Kui iga aastane niitmine ja rohu kokku korjamine lõpeb, siis langeb ka liigikus, sest muld muutub toitainerikkamaks. Kui ei niideta või karjatata regulaarselt, siis võib puisniit metsastuda. Looduskaitseala Asukoht kaardil Toiduahel Arukask; Harilik Harilik Vaher;Naat kiirgtigu;Täpptigu;Lehetäi Metsvint; Sookurg; Hunt; Metssiga; Ilves Metskits Aitäh kuulamast!...
Abiootiline keskkond ehk ökotoop on kõige eluta looduse komplekt (abiootiline oleluskeskond: õhk, muld, vesi + kliimakomponendid: valgus, temp, niiskus) ehk substraat + parameetrid. Eluta osa ehk ökotroop = elukeskkond + seal esinevad abiootilised tegurid (see on kliimakomponendid: valgus, temperatuur, niiskus.) 2. Abiootilised tegurid on organisme mõjutavad eluta keskkonna tegurid (keskkond) nagu näiteks valgus, temperatuur, sademed, tuul, ph, toitainete sisaldus, veereziim, rõhk, tuli. 1. Veekeskkond + 1. valgus 2. Õhkkeskkond 2. temperatuur 3. Muldkeskond 3. niiskus 4. toitained 5. mõne vajaliku gaasi sisaldus 3. Adaptatsioon ehk kohanemine on pöörduv, ontogeeniline protsess. Isendi fenotüübi otstarbekas...
ÖKOLOOGILINE PÜRAMIID KOMMENSALISM HETEROTROOF Levila, kus Erinevate liikide Surnud orgaanilise aine Toitumisseoste alusel populatsiooni isendid vastastikku kasulik lagundajad. reastatud organismid. elavad kooselu. DESTRUENDID TOIDUAHEL AREAAL SÜMBIOOS Orgaanilise aine Taimtoiduline loom. Organismide kogumass. Segatoiduline loom. tarbijad. KONSUMENDID HERBIVOOR BIOMASS OMNIVOOR Ökosüsteemi eluta osa. Orgaanilise aine tootjad. Ökosüsteemi elusosa. ÖKOTOOP BINGO PRODUTSENDID ELUKOOSLUS...
Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on...
Materjalid : Pildimaterjal + tekst ja internet + võrdluseks õpik lk. 68-71. Organiseerige rühma peale tööd, jagage rühma peale , kes otsib pilti, kes mis küsimusele vastust. Ainult nii jõuate ühe variandi valmis. ( Sinivaal, koaala, nokkloom, sipelgasiil, kukkurkurat, suur- sipelgaõgija) 1. Kes see loom on? See on teie rühma ja ka töö pealkiri. 2.Kopeerige antud leht arvutisse. Leia 4 põhjendust, miks ta kuulub imetajate hulka. Ja samas leia põhjendusi kuid miks ta siiski erineb sest On imetaja sest…. Erineb pärisimetajatest nt. Eesti tavalistest imetajatest ( Vali ise kellega võrdled)! nt. metsseast, koprast) kuna … 1. Ta on püsisoojane 1.Tema nahka katavad soomused(m...
klassile, 2. osa Klass: 8. klass Elektroonne materjal: lk 1-43 Kohandatud reljeefsete joonislehtede komplekt: 1 köide Tekstitoimetaja: Elge Leiten Kohandatud materjali väljaandev asutus ja aasta: Tartu Emajõe Kool 2013 --- 2 Originaalteose koondinfo Väljaandja kinnitab: töövihik vastab kehtivale põhikooli riiklikule õppekavale ja haridus- ja teadusministri poolt õppekirjandusele kehtestatud nõuetele. Bioloogia töövihik 8. klassile 2. osa Autorid: Külli Relve Pt 25 ül 2, pt 26, 28, 29-30, pt 34 ül 6, pt 36, 37, 38-39; Helle Järvalt Pt 31, 32-33. Aiki Jõgeva Pt 21 ül 2-5, pt 23 ül 2-4, pt 35 ül 1, 4; Merike Kilk Pt 24, 27. Edith Maasik Pt 20, 22. Evi Piirsalu Pt 25 ül 1, 3-6, pt 34 ül 1-3, 5, 7; Anu Parts Pt 22 ül 4, pt 21 ül 1, pt 23 ül 1, 3; Anne Kivinukk P...
Suuremad kalapüüdjad riigid maailmas. *vee saastumine; kliima; toiduvarud; vaenlased; inimese püügikohad *parasvöötme rannikupiirkonnad, külmade ja soojade hoovuste kokkupuute alad *Hiina, Island; Norra; Peruu; Jaapan; India 7. Kalavarude vähenemise põhjused. Kalandusega seotud keskkonnaprobleemid. *suur inimarv, püütakse suuri koguseid, reostus *ökosüsteem võib saada kahjustatud, sest mõni liik sureb välja ja toiduahel muutub 8. Metsandus. Metsa(puidu-)varude hindamine (pindala, metsasus, puiduvaru, arvestuslank, liigiline koosseis). Metsarikkamad riigid maailmas. *suurust iseloomustatakse metsamaa pindalaga või metsasusega *parema ülevaate metsavarude suurusest annab puiduvaru *oluline on ka teada liigilist koosseisu, kõige hinnatumad on ilusa ja vastupidava puidu väärispuud (nt. sandlipuu ja eebenipuu) *Vanamaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina, Rootsi, Soome *lk 102 9...
loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...
Kitiin(vähid, putukad), räni(tigu, koda) või lubiainest(karbid) 2. Lihastikust ja epiteelist moodustunud nahklihasmõik Kiireline sümmeetria- sümmeetria telg mitmest suunast läbi keskpunkti Kahekülgne sümmeetria- üks sümmeetriatelg okasnahksetel on plaadikesed Enamikel moodustavad koed elundeid ja elundkondi(va ainuõõssed ja käsnad): Närvisüsteem: kogub keskkonnast infot ja juhib looma elutegevust, lihtsaim närvisüsteem ainuõõssetel(närvivõrgustik). Arengu käigus keerukam, aju, mis juhib ns. Ussidel, mõned nrkogumikud algeline aju, putukatel suurem nr kogumik. Mida keerukam ns, seda arenenumad meeleelundid, putukatel silmad, ussiel silmatäpid jne. Vereringe: varustab kõiki rakke toitainete ja hapnikuga, vabastab rakud jääkainetest. Väiksematel, õhematel loomadel, ained rakust rakku(d...
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja su...
EMAJÕE- SUURSOO Karin ja Anne-Mari Emajõe-Suursoo maastikukaitseala on Eesti suurim deltasoostik (Pindalaga umbes 200 km²) Asub Tartu maakonnas, Luunja, Meeksi, Mäksa, Vara ja Võnnu valla aladel Kaitseala moodustati 1981. aastal. Liikidekoosseis Piirkonnas kokku 206 linnuliiki, neist 156 pesitsemas Väga esinduslik on kotkapopulatsioon - merikotkad, kalakotkad, kaljukotkad. Ka tähtis elupaik suurkoovitajatele ja tetredele. Järvedel ja jõgedel peatuvad ning pesitsevad mitmesugused veelinnud Kahepaikseid on Emajõe Suursoos teada kaheksa liiki. Roomajaid leidub soostikus kolme liiki. Imetajaid elab kaitsealal 43 liiki Suurimetajatest võib siin kohata nii karu, hunti, ilvest, metskitse, metssiga kui põtra. Veekogude ääres tegutsevad mink, kobras, saarmas ja mügri. Soostiku veekogudes elab umbes 35 kalaliiki Haruldased kalad, keda püüda ei tohi, on säga ja tõugjas. Tähelepanu vajavad...
Tootjad Lagundajad Fotosünteesivad Enamasti seened ja taimed. Toodavad bakterid. orgaanilisi Lagundavad surnud ühendeid organisme → toitained fotosünteesi tootjatele. käigus. Oluline lüli Toiduahelate Toiduahel Organismide järjestus toitumissuhete alusel. Energia ja ained liiguvad ökosüsteemis toiduahela kaudu. Toiduvõrk Ökosüsteemis omavahel põimuvad toiduahelad. Ökosüsteemi tasakaal • Ökosüsteem on isereguleeruv. • Ökosüsteemi tasakaalu võivad häirida haigused, looduskatastroofid, keskkonnatingimuste muutused ja inimmõju. Populatsioonilained Ökosüsteemi tasakaal • Mida suurem on ökosüsteem, seda raskem on tasakaalu rikkuda....
Eestis on puisniidud rohkem levinud Lääne-Eestis ja saartel. Inimesed kasutavad peamiselt heina tegemiseks ja loomade karjatamiseks. Tuntumad niidud on Laelatu puisniit, Nedrema puisniit, Tagamõisa puisniit. Puisniidu oluliseks omaduseks on suur liigirikkus. Puisniidu kooslused Taimed- valge tolmpea , kaunis kuldking , erinevad sõrmkäpaliigid , laialehine neiuvaip , harilik käoraamat , tõmmu käpp, mets-õunapuu , tedremaran, kortsleht, keskmine värihein, käbihein, värvmaran, hirsstarn, punane aruhein, angerpist, härghein Loomad- kasetriibik, leethiir, juttselg hiir, kärp, nirk, metskits, kährik, halljänes, rebane, põder, arusisalik, rästik, nastik, vaskuss, kärnkonn Putukad- mosaiikliblikas, sõõrsilmik, vareskaera-aasasilmik, eremiitpõrnikas Limused- vasakkeermene pisitigu, luha pisitigu Linnustik...
Prokarüoodid ja eukarüoodid (kuidas vahet teha, osata tuua näiteid) • Eeltuumsed ehk prokarüoodid – puudub tuum, pärilikkusaine asub tsütoplasmas, vähem rakuorganelle – bakterid • Päristuumsed ehk eukarüoodid – on rakutuum, rohkem rakuorganelle – taimed, loomad, protistid 2. Ainete transport rakus a) Ainete passiivne ja aktiivne transport rakus • Passiivne – ei vaja täiendavat energiat • Aktiivne – vajab lisaenergiat b) Osmoos ja difusioon. Nende tähtsus organismis (passiivne transport) • Osmoos – vedelikud läbivad rakumembraani osmoosi teel – madalama kontsentratsiooniga lahusest kõrgema kontsentratsiooniga lahusesse. • Difusioon – gaasid läbivad rakumembraani difusiooni teel – kõrgema kontsentratsiooniga keskkonnast madalama kontsentratsiooniga keskkonda c) Fagotsütoos, pinotsütoos (aktiivne transport)...
teoreetilise bioloogia kevadkooli ettekannete kokkuvõtted] toimetajad A. Vanatoa ja I. Puura Tartu : Eesti Looduseuurijate Selts, 2008 107 lk. ELU SEADUSED Elu olemus BIOLOOGIA on elu teadus. Oma metodoloogiliselt olemuselt füüsika-keemia ja sotsiaalteaduste vahel. Elu on kompleksne ja organiseeritud. Elule on omane kodeeritud teabe kasutamine (ßà elutud kristallid "kasutavad" kasvamiseks vahetut füüsilakistes struktuurides peituvat teavet). Erinevate ühikute koostoimes silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised, mis hävitaksid üksikud seostumata elemendid (DNA-valgud; aktiivsed-passiivsed geenid). Elu teave on kodeeritud molekulidest moodustatud struktuuridesse geenidesse. Geenid on elu mälu. Geenide teabe kujunemine on väga ajamahukas protsess, seetõttu on muutunud välisele reageerimine vaid geenimuutustega väga vaevaline. Seetõttu on geenipõhisele alusele kujunenud kiiremini reageeri...