Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Kaisa Kamenik Toitumishäired Referaat aines VL.0336 Inimese toitumisõpetus Juhendaja: Piret Raudsepp Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Anoreksia (anorexia nervosa).............................................................................. 4 1.1Olemus........................................................................................................... 4 1.2Haigustunnused............................................................................................. 4 1.3Tagajärjed....................................................................................................... 5 1.4Ravi......................................................
TERVISEEDENDAMISE VÕIMALUSED Tervis inimese füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund Tervise edendamine inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine, tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine Bangkoki harta 11. augustil 2005 võttis Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) oma 6. globaalsel konverentsil vastu uue terviseedenduse harta Bangkoki harta. Terviseedendus keskne valdkond Kinnitatud terviseedendus on keskne valdkond inimarengus ja ühiskondade arengus see on kõigi valitsuste peamine vastutusvaldkond ning hea korporatiivse praktika loomulik osa. Rõhutatud poliitikute ja teiste otsustetegijate olulisust investeeringute tegemisel tervisesse partnerlust terviseedenduses erinevate valitsuste ja organisatsioonide vahel, tsiviilühiskonna ja erasektori vahel Koostöö j...
Kuidas aitab bioloogia õppimine mul saada paremaks sportlaseks Bioloogia ei tegele vaid looduse ja loomadega, vaid tegeleb ka muude organismidega kaasa arvatud inimestega. See uurib organismide talitust, kasvu, päritolu ja ka paljunemist ning ka levikut.Lisaks sellele uurib ka organismi orgaanilist koostist ja üldse organisme kui tervikuid. Tänapäeval on bioloogial ja spordil väga palju ühist võib lausa öelda et ilma bioloogiata ei saaks olla maailmas tipp sporti. Kuna sportlased ei tea alati ise mida nende kehal just parasjagu vaja on. Selleks et sportlane oma instrumenti ehk keha suudaks tervena ja vigastuste vabana hoida peab ta hoolega jälgima, et keha saaks õigetes kogustes vitamiine ja muid aineid, et lihased jõuaksid taastuda rasketest trennidest.Kui isegi peaks sportlasel juhtuma midagi tema instrumendiga siis mõnikord ei pruugi ta ise arugi saada, ning tekiksid eluaegsed tühistused kui samamoo...
Palun lugege labi pdf-fail (OIS-is) ,,Judaism ja oendus" ja pdf-failist ,,Kristlus" viimane peatukk ,,Kristlus ja oendus". a) kui, siis mis Teid ullatas? Judaism ja õendus: poisslaste ümberlõikamine tähistab judaismis Jumalaga lepingusse astumist, mille käigus antakse lapsele ka nimi; meditsiiniliste protseduuride tegemist tuleks vältida hingamispäeval (sabat, ei tohi tööd teha); võivad soovida kosser-toitu (mõned toidud, nagu krevett, angerjas ja piimatoodete tarbimine koos veiselihaga, on keelatud); verd sisaldavad toidud on täiesti keelatud; mehed ei puuduta naist, kui tal on menstruatsioon ega teisi naisi, kes pole tema lähedased; keelatud on katsuda surnut 8-30 minutit peale surma ja ta tuleks matta võimalikult kiiresti koos kõikide kehaosadega. Kristlus ja õendus: Soovitakse enne suremist või operatsiooni, et preester patsienti salviks (võidmine); ristimine...
Sissejuhatus Kui analüüsida toidu kui igapäevase kütuse tähtsust mitte ainult enda elushoidmise, vaid ka kehalise aktiivsuse tarbeks , peab silmas pidama tarbitava toidu koostist , kogust, vedela ja tahke toidu suhet ning kindlasti toitumise regulaarsust. Tavalise päevakava järgi on toitumise regulaarsust lihtsam paika panna. Aktiivse kehalise koormusega inimene peab aga arvestama ka treeningute ajaga ja treeninguga seonduvate mõningaste toidutarbimise piirangutega. Igapäevase treeningukoormusega harjunud inimesed tajuvad hästi toidu tarbimise kõiki nüansse, mis mängivad suurt rolli nii sporditulemuse saavutamisel, kui ka taastumisel pärast treeningut või võistlust , kaalu hoidmisel ning üldise tervisliku seisundi parandamisel. Kui aktiivne kehaline koormus ületab kas või ühe tunni päeva kohta, on toidust saadava energia ja tarbitava toidu olemus väga tähtis (Rein Jalak, Peeter Lusmägi 2010: 149). Toit peab kindlasti olema mitmekesine j...
Püünsi kool MINU TOIT Referaat Koostas: Andre Aleksander Tunger Klass: 5. klass Juhendaja: Hele Pomerants 2 Püünsi 2013 3 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Minu lõunasöögi vitamiinide ja mineraalide sisaldus................................................................5 Kokkuvõte...................................................................................................................................8 4 Sissejuhatus Vitamiine ja mineraale omastab inimese organism peamisel...
Osalemine maratonil 2013 aastal Ajakasutuse juhtimine Koostaja: .... Õpperühm: .... Juhendaja: .... Olen väikesest saadik palju spordiga tegelenud. Leidmaks endale sobivat spordiala milles ennast kindlalt ja hästi tunnen, olen proovinud paljusid alasid. Paar aastat tagasi hakkasin intensiivsemalt tegelema spordiga, eelkõige võhmatrenniga. Kuna nii öelda trenniharjumus oli veel olemas, ei olnud mulle peale paari aastast pausi uuesti trenniga tegelema hakkamine raske, vaid vastupidi saavutasin paari kuuga hea füüsilise vormi. Esimene suurem katsumus oli joosta tervisejooksu sarjas töökaaslastega. Sarjas oli 22 etappi ning töökaasla...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava Lizett Käst TERVISLIKE ELUVIISIDE KUJUNDAMINE LASTELAULUDE KAUDU tervisemapp Juhendaja: Vilja Vendelin-Reigo Tartu 2013 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 NÄDALAPLAAN JA PÄEVAPLAANID ................................................................................ 5 NÄDALAPLAAN ................................
Taimetoitlus | Reelika Raudsepp Taimetoitluse positiivsed jooned Taimetoitlus on ühe rohkem populaarsust koguv trend, kuid enne sellega alustamist tuleks end kurssi viia kõigega, mis sellega kaasneda võib. Inimesed alustavad taimetoitlusega erinevatel põhjustel ning otsustavad seda eluviisi jälgida erinevatel tasanditel. Marta Oja on öelnud: „Taimetoitlus on see, mis saavutab meie planeedil tasakaalu. Aidates loomi, tekib ka inimese sees sisemine rahu ning uhkus selle üle, et ta on millegi heaga hakkama saanud.“ (Oja, 2015) Taimetoitlus on toitumisharjumus, kus mingitel põhjustel ei sööda teatud toiduaineid. Vegan on inimene, kes ei tarbi liha-, piima- ja munatooteid. Lisaks väldivad veganid ka tooteid, mis sisaldavad loomseid komponente või on loomset päritolu, näiteks vill, siid ja karusnahad. „Meile on algusest peale sisendatud, e...
Tartu Ülikool TREENING JA TOITUMINE Tartu 2011 SISUKORD Sissejuhatus Tippsportlased ja toitumisprobleemid.......................................3 Tervisesportlased ja toitumisprobleemid...................................5 Valed arusaamad õigest toitumisest...........................................5 Kasulikud toidud........................................................................6 Kokkuvõte..................................................................................7 Kasutatud kirjandus....................................................................8 SISSEJUHATUS Tänapäevases ühiskonnas on tervislik elulaad ja liikumine üha haruldasemaks muutuv nähtus. Inimesed kalduvad enam istuvamale eluviisile. Kui tehaksegi sporti, siis enamjaolt unustatakse, et kunagi ei piisa ainult liikumisest selleks, et treening oleks tervisele positiivse mõjuga. Selleks, et kehalise aktiivsusega kaasneks positiivne...
Toitumine · Süsivesikud peavad andma 55-65 % vajalikust energiast. Leiduvad teraviljatoodetes, kartulis, köögiviljas, puuviljas. · Rasvad peavad andma alla 30 % vajalikust energiast. · Valkude osakaal peab olema 10-15 %. Taimsed valgud leiduvad teraviljas, kartulis, kaunviljades. Loomsed valgud leiduvad piimas, lihas, kalas, munades. · Vähem rasvast liha ja rohkem kartulit ja leiba. · Vähemkasulikud toiduained. 1. Suhkrud -- sokolaad, marmelaad, tort, sokolaadikompvekid jne. 2. Jahutooted--valge sai, saiakesed, koogid, keeks. 3. Rasvad -- pannkoogid, vorst, rasvane sink, munakollane. 4. Alkohol. · Süsivesikud Minimaalne päevane süsivesikute vajadus on 100 grammi 1 gramm süsivesikuid annab 4 kalorit energiat. Toidu süsivesikud moodustavad polüsahhariidid. Polüsahhariid taimses toidus on tärklis ja loomses toidus glükogeen. Enne koormust 30-60 minutit tohi kasutada kergesti imenduvaid...
Tallinna Ülikool Matemaatika- Loodusteaduste Instituut Referaat Põhjavee olemus, seire ja probleemid Eestis Monitooringu alused Tallinn 2008 Põhjavesi on tähtsaim joogiveeallikas. Maapõuest allikatena väljavoolav põhjavesi toidab kuivaperioodidel jõgesid ja aitab säilitada väärtuslikke veeelupaiku. Puhas põhjavesi on sama oluline loodusvara nagu nafta või kivisüsi. Eestis on suured puhta põhjavee varud. Märkamatu rikkusena meenub põhjavesi sageli alles siis, kui kaev on kuivanud, vesi haiseb või igakuine veearve suureneb. Reostatud põhjavesi meenutab pikka aega meie varasemat hoolimatust. Põhjavee säästlik kasutamine nõuab pidevat hoolt. Tänaseks on tööstuspiirkondades ja asustatud aladel reostunud suur osa maapinnalähedastest põhjaveekihtidest. Nende asemel kasutatakse sügavaid põhjaveekihte. Sügavate veekihtide iidne vesi pole aga alati tervislik. Seetõttu peame mõnedes linna...
C. R. Jakobsoni nimeline Gümnaasium Siret Käo 11c klass Ebatervisliku toitumise põhjused ja tagajärjed Referaat Juhendaja õpetaja Erika Rummel Viljandi 2008 Sisukord SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 1. TOITUMISEST ÜLDISELT........................................................................................4 2. EBATERVISLIK TOITUMINE................................................................................... 6 2.1 Põhjused.........................................................................................................
1.Tervise definitsioon ja tervise olulisemad tegurid. *Tervis on inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, tulla samas toime ka keskkonnaga ja seda vajaduse korral muuta *Tervis on füüsiline, pshüühiline ja sotsiaalne heaolu. *Tervis on seotud aja, asukoha ja vanusega. *Tervis on haiguse puudumine. MÕJURID · ELUSTIIL, KESKKOND, PÄRILIKKUS, TERVISHOID, HARIDUS, SOTSIAALNE TURVALISUS, PEAVARI, STABIILNE ÖKOSÜSTEEM 2.Tervisedenduse eesmärgid. * Protsessi eesmärk on suurendada inimeste oskusi ja võimet tegutseda, samuti võimestada gruppe ja paikkondi kollektiivseks tegutsemiseks suurendamaks kontrolli tervisemõjurite üle. *Tervisedendusliku tegevuse eesmärk on väärtustada ja tugevdada tervist. 3. Tervisekasvatuse sisu lasteaias. *on sihiteadlik tegevus terviseteabe levitamisel, et kujundada ja soodustada käitumismuutusi vastavalt seatud eesmärkidele. *ülitähtis on füüsiline, vaimne ja sotsiaaln...
Arvutisõltuvus Eesmärk Antud referaadi eesmärgiks on selgitada mis on arvutisõltuvus, kuidas see tekib ja avaldub. Referaadi lugeja saab loodetavasti selle võrra targemaks ja oskab tähele panna kui ise, või teised arvuti kasutamisega liiale lähevad. Arvutisõltuvus ja selle nähud Arvutisõltuvus on sarnane kõigi teiste sõltuvustega (narkootikumid, hasartmängud, alkoholism jne). Seda kinnitavad ka järgmised punktid: · Arvutisõltuvus avaldub siis kui inimesel on reaalses elus probleeme. · Sõltuvuse tekkeks on vajalik eelsoodumus (isikuomadustest tulenevad, näiteks vähene stressitaluvus või igasugused psühhosotsiaalsed probleemid madal enesehinnang, süütunne, ärevus, depressioon, üksindus, lahkhelid abielus, tööprobleemid, rahalised raskused, vähesed sotsiaalsed kontaktid vms). · Avaldub kergemini neil, kellel on eelnevalt juba olnud probleeme mõne muu sõ...
Taimetoitlus Taimetoitlus on.. ..toitumisharjumus, mis · eetilistel, · moraalsetel, · religioossetel, · kultuursetel, · esteetilistel, · keskkondlikel, · sotsiaalsetel, · majanduslikel, · poliitilistel, · maitselistel või · tervislikel põhjustel välistab kõikide või mõnede loomsete toiduainete tarbimise. Taimetoitluse.. · ..põhjendusena on esitatud · On väidetud, et taimetoitlus vastuseisu loomade rahuldab keha ainevajadusi, tapmisele ja selleks tõstab eluiga, parandab tervist tööstuslikes tingimustes ning vähendab vähi- ja teiste pidamisele, samuti surmavate haiguste riske. seisukohta, et inimene on looduslikult taimetoiduline, mitte lihatoiduline. Taimetoitluse liigid Taimetoitluses eksisteerivad mitmed erinevad tavad. Nendest enim levinud on: · Lakto-ovovegetariaanlased · Laktovegetariaanlased · Ovovegetariaanlased · Veganid Teised taimetoitlusega ...
Toitumishäired Elge Spelman Kadi Hinrikus Mis see on? • Toitumishäirete keskmes on kehakaalu ja -kuju ülemäärane tähtsustamine, millega seoses püütakse äärmuslike meetoditega vältida kehakaalu tõusu. • Toitumishäire on tõsine haigus, mis võib lõppeda isegi surmaga ning tavaliselt on selle haiguse ravimine raske ja aeganõudev ning haigusest tulenevad kahjustused võivad olla eluaegsed. Kuidas haigestutakse? • Harilikult algab kõik dieedipidamisest. On mure ja näib, et kergem on sellega toime tulla olles veidi saledam. Mõnda aega vähem süüa tundub olevat lihtne ja tavaliselt nii see ongi. Kuid vahel juhtub, et see mis algul oli vaid tee probleemi lahendamiseks, muutub palju suuremate probleemide allikaks. Toitumishäirete põhjused • Tahan meeldida ja selleks pean olema ilus, aga tänapäeval on ilus see, kes on kõhn • Tahan olla arvestatav, seega pean suutma ennast kontrollida ja...
KÕIK psühholoogilised/psühhiaatrilised probleemid ning väga tõsiste tagajärgedega. psüühikahäired, mis on tingitud liialdatud murest figuuri ja kehakaalu pärast. http://peaasi.ee/soomishaired/ 7% Naistest on söömishäire 50% Naistest kasutab ebatervislikke kaalualandamise meetodeid. Iga kümnes anoreksiat põdev inimene on mees. 25% Sageli dieeti pidavatest inimestest lõpetavad söömishäirega Söömishäired on viimastel aastakümnetel muutunud enim levinud noorte naiste vaimse tervise häireteks. Meestel on need häired haruldased. Häire algab tavaliselt nooruses, kõige sagedamini 1418aastaselt. Tavalisim on anoreksia avaldumine nendel, kelle elukutse või harrastus nõuab kõhnust, nagu modellid, baleriinid, iluuisutajad ja võimlejad. Umbes 50% dil anorektikutest esineb ülesöömisperioode, mis on iseloomulikud buliimikutele. Need kaks diagnoosi ei välista teineteist, buliimiat diagnoositakse sageli neil, kelle kehakaal on normis või üle se...
EAKATE TRAUMAD, OSTEOPOROOS, REIELUUKAELA MURD Vananemine on protsess, mis ei sõltu inimese tahtest. Me võime küll tahta, et kõik inimesed vananevad rõõmsalt, kuid ometi sagenevad vanusega ka haigused ja toimetulekuraskused. Inimene, tehes valikuid mängib ise otsustavat rolli oma organismi kulumise osas. Tema kehaline aktiivsus, suhtumine ning eluviis määravad õnneliku vananemise protsessi. Kunst elu pikendada seisneb oskuses seda m...
Söömishäired DANIEL, HANS Söömishäired Psüühikahäired, mis on tingitud liialdatud murest figuuri ja kehakaalu pärast. 7% naistest on söömishäire 50% naistest kasutab ebatervislikke kaalualandamise meetodeid. Iga kümnes anoreksiat põdev inimene on mees. Söömishäirete põhjused üHISKONNA MÕJU PSÜHHOLOOGILISED FAKTORID GENEETILISED FAKTORID STRESS, PROBLEEMID SUHETES BIOLOOGILISED TEGURID ELUMUUTUSED ANOREKSIA (anorexia nervosa) Anoreksia on söömishäire, mille puhul inimene kaotab kaalu rohkem, kui on tervislik, esineb tugev hirm kehakaalu tõusu ees ning oma keha nähakse moonutatud pildina. Haigusest tingituna süüakse madala kaloraaziga toitu ja jälgitakse pidevalt oma välimust, kuni see muutub elus peamiseks tegevuseks. Selle tõttu eemaldutakse õppimisest, tööst, suhetest. Patsiendid, olles ise alakaalus, tunnevad end paksuna. Enesehinnang on haiguslikult seotud ainult kehakaalu ja välimusega. Anoreksia sümptomid...
Referaat Tervislik toitumine Päevast päeva ilmub uut infot toiduainete tervistavate omaduste või nende kahjulikkuse kohta. Homme võib juhtuda, et lükatakse see info ümber. Tootjad pakuvad üha uusi tooteid, mis väidetavalt on meile kasulikud. Samuti mõeldakse pidevalt välja uusi dieete. Tervisliku toitumise info tundub muutuvat väga kiiresti ja raske on selles orienteeruda. Trendidesse ja sensatsioonilistesse uudistesse toitumisest tasub suhtuda eluterve kahtlusega. Ei ole olemas imetoiduaineid ega imedieete, kõige tähtsamad tervisliku toitumise põhimõtted ei ole tegelikkuses kuigi palju muutunud juba aastakümneid. Tervisliku toitumise aluseks on neli põhimõtet. · Söö vastavalt vajadusele Organism peab toidust saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui kõik vajalikud toitained. Energiat kasutame eelkõige põhiainevahetuse käigushoidmiseks ja füüsiliseks t...
Aine „Terviseõpetus” arvestustöö (avatud ülikool) Koostas: Liivi Hiienurm, TH3 1. Toitumine Õige toitumine tugevdab meie tervist, jõudu, vastupidavust ja vaimset seisundit. Isegi kui inimene sööb normaalses koguses toitu, ei pruugi ta saada kätte piisavalt vajalikke aineid ja see võib viia erinevate terviseriketeni. Tihti süüakse liiga palju just sellepärast, et toit on täis „tühje kaloreid”. Tühje kaloreid annavad näiteks suhkur, maiustused, jahutooted, rasv, Coca Cola, limonaadid ja alkohol. Liiga vähe saadakse toidust kiudaineid, vitamiine ja mineraale. Tervisliku toitumise 7 põhireeglit: 1. Toit peab olema mitmekülgne 2. Toit ei tohi tekitada ülekaalu 3. Vältida liigset rasva ja kolesteriini 4. Toidus enam kiudaineid 5. Vähendada suhkru kogust toidus 6. Tarbida vähem keedusoola (sööme päevas 12 - 25g, vaja oleks vaid 6 g) 7. Tarbida vähem alkoholi Toitumine oleneb kulutatud kaloritest. Õige toitumine tagab kõrge sportliku töö...
Sotsiaalne õiglus, ebaõiglus ja ebavõrdsus tervises Anu Kasmel Sissejuhatus Viimasel aastakümnel on ilmnenud, et enamikes ühiskondades, ka nn. heaoluühiskondades suurenevad erinevused tervisenäitajates erinevate sotsiaalsete gruppide vahel. Enamikes Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika riikides on keskmine eeldatav eluiga XX sajandi teisest poolest alates pidevalt tõusnud. Kui aga jälgida keskmist eeldatavat eluiga erinevates sotsiaalsetes gruppides, siis ilmneb, et mõnedes gruppides esineb püsiv langustendents (Marmot and McDowall, 1986; Borrell et al., 1997). Uuringu "Sotsiaalne ebavõrdsus tervises" (Kunst et al., 2002) andmetel on kõrgharidusega meeste keskmine eeldatav eluiga 13,5 aastat pikem kui põhiharidusega meestel, naistel on vastav näitaja 8,6 aastat. Eksisteerib seaduspärasus, et tervisenäitajatele on iseloomulik sotsiaalne astmelisus kõrgeima sissetulekuga inimeste te...
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Tatjana Zarov VEENILAIENDID Referaat Õppegrupp 51 õe Juhendaja Sirje Tammeoks Tallinn 2014 1 SISSEJUHATUS. Veenilaiendid on haigus, mis esineb 10-20% maailma rahvastikus ja käib inmkonnaga kaasas alates inimese tekkimisest. Rahvasuus kutsutakse veenilaiendeid ka veenikombudeks, krampsoonteks või vaariksiteks. Enamusjaolt kimbutab see haigus vanemas eas naisterahvaid, aga võib tekkida ka noorukieas ja meesterahvastel. Veenilaiendid ei ole ainult kosmeetiline ebameeldiv viga, vaid ka tõsine tüsistus, mis võib lõppeda surmaga. Selles referaadis uurime, mis on veenilaiendid, mis on veenilaiendite tekkimisel soodustavad faktorid, kus ja millest nad võivad tekkida, kuidas saab seda haigust ennetada ja leevendada juba tekkinud probleemi, samas ka millised on ravivõima...
LIIKUMINE JA TERVIS Janika Post M-07 2007a SISUKORD: · Sissejuhatus .....................................................................lk 3 · Liikumine ja tervis............................................................lk 4 · Liikumise kasu tervisele...................................................lk 7 · Praktilised soovitused tasakaalustatud toitumiseks..........lk 9 · Kokkuvõtlikud soovitused liikumiseks............................lk 10 · Kasutatud kirjandus..........................................................lk 11 · SISSEJUHATUS: On selge, et inimese keha on loodud liikumiseks ja see vajab õigeks funktsioneerimiseks kehalisi harjutusi. See on üks olulisemaid tegevusi, mis on võimalik teha, et lisada aastaid elule ja elu aastatele. Mida tähendab olla vormis? Kõige lihtsam on vastata niimoodi: me suudame käia treppidest hingeldamata, me mahume vabalt oma eelmise aasta suverii...
SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................... 1. MIS ON DIABEET?....................................................................................................... 2. DIABEEDI TÜÜBID........................................................................................................ 2.1. I tüüp ehk insuliinisõltuv diabeet.............................................................................. 5 2.2. II tüüp ehk insuliinisõltumatu diabeet........................................................................ 2.3. Ravi eesmärk ja põhiprintsiibid .............................................................7 3. TOITUMINE................................................................................................................. 8 4. FÜÜSILINE KOORMUS........................................................
Eesti Maaülikool Referaat Karpkala ( Cyprinus carpio) Vahur Kappak Kalakasvatus I kursus Tartu, 2010 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................ .................................3 Bioloogia .......................................................................................................................... ..3 Süstemaatiline ...
Tallina Tervishoiu Kõrgkool õenduse õpetool KARDIOLOOGIA JA ÕENDUSABI JUHTUMIUURING Iseseisev töö õppeaines Sisehaige õendus Tallinn 2018 SISUKORD KARDIOLOOGILISE HAIGE JUHTUM.............................................................................3 AKADEEMILINE ÕENDUSPLAAN...................................................................................6 PATSIENTI ÕPETAMINE NOKTUURIAGA TOIMETULEKUL....................................10 KARDIOVASKULAARSE RISKI VÄHENDAMINE.......................................................11 PATSIENDI KEHAMASSIINDEKSI (KMI) MÄÄRAMINE............................................12 RAVIMITE MANUSTAMISE TEHNIKAD.......................................................................14 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................15 ...
Kirjand "MOODNE EESTLANE" Läbi aegade on olnud isikuid, kes on teistest silmapaistvamad ja kaasaegsemad ehk teisitiöeldes- moodsad inimesed. Neil on omased teatud kindlad jooned, mis teevad neist ajaga kaasakäijad. Erinevatel ajajärkudel on need iseloomulikud jooned erinevad, samuti on need erinevad erinevatel rahvastel. Millised on aga need jooned, mis teevad tänapäeva Eesti elanikust moodsa eestlase? Üheks kõige tähtsamaks tunnuseks on kõrge positsioon nii ühiskondlikus elus kui ka karjääriredelil. Viimase eelduseks on haridus, haritus, edukus ja ettevõtlikkus. Moodne eestlane on kindlasti vähemalt ühe kõrgharidusega, omandamas teist või läbinud erinevaid kursusi. Lisaks haridusele on tal ka lai silmaring ja ta on kursis maailmas toimuvaga. Tal on laiad tööalased kogemused, mistõttu ta on jõudnud lihttöölise staatusest kõrgemale. Kaasaegne eestlane on kindlasti ka sihikindel, aktiivne, iseseisev ja enesekindel. Sellest tu...
MAIS Kuna mais ei ole Eestis kuigi haruldane, siis võib oletada, et maisi on näinud peaaegu iga inimene. Kuigi ta kasvab väga kiiresti ja Eestis tema kasvukiirusele võrdset taime ei leidu, ei ole ta just kõige sobivam taim meie kliimasse, sest ta armastab meie suvest soojemat aastaaega ja väiksemgi öökülm võib talle liiga teha. Oma algkasvukohas võib see taim kasvada isegi kuni 6 meetri kõrguseks ja annab väga palju terasid. Kuigi maisi vars on tugeva kepi jämedune, kuulub ta siiski kõrreliste hulka. Maisi eristab meie teistest teraviljadest see, et tema viljapea ei kasva harjumuspärases kohas kõrre otsas, vaid hoopis lehekaenlas. Neid on sellel taimel isegi mitu. Maisi viljapeasid kutsutakse tõlvikuteks. Umbes 45 cm pikkuses tõlvikus võib olla kuni tuhat tera. Maisil on emas- ja isasõisikud samal taimel. Emasõisikutest moodustuvad tõlvikud. Sarnaselt teisele Eestis kasvav...
Räpina Aianduskool aianduse eriala Harilik köömen referaat Koostas: 2008 Sisukord Sissejuhatus......................................................................3 Botaaniline ja bioloogiline iseloomustus....................................4 Keemiline koostis ning kasutamine..........................................4 Kasvatamine ning paljundamine.............................................4 Saagi koristamine............................................................... 5 Realiseerimine...................................................................5 Säilitamine........................................................................5 Kokkuvõte........................................................................5 Kasutatud kirjandus..............................................................6 ...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõppe õppekava (lühendatud õppeajaga) Maris Turunen KODUNE TÖÖ NAKKUSHAIGUSED GRIPP Juhendaja: Ljudmila Linnik Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2016 Kodune töö Iseseisev töö I osa Tekitaja lühiiseloomustus Mis on gripiviirused? Gripiviirused klassifitseeritakse ortomüksoviiruste perekonda. Gripiviirusi on A-, B- ja Ctüüpi. Pandeemilise potentsiaaliga on eeskätt A- ja B-gripi viirused, C-gripi viirus põhjustab sporaadilisi kergemakujulisi haigusjuhtumeid. Patogenees (miks ja kuidas) Grippi haigestumise esimestele päevadele on omane viiruste ja nende antigeenide rohke eritumine ninaneelu limaga ning viirusantigeeni on võimalik määrata immunoloogiliste meetoditega. Laste puhul on viirusantigeeni määramise diagnostiline tundlikku...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava 2.kursus VÖÖTOHATIS Iseseisev töö Tartu 2014 HERPES ZOSTER EHK VÖÖTOHATIS Haigustekitajaks on Varicella Zoster e. tuulerõuge viirus. Esineb peamiselt vanemaealistel, lapsena tuulerõugeid põdenud inimestel, äärmiselt harva lastel. Haigestumise põhjuseks on peamiselt nõrgenenud organism, külmetamine või nakatumine (Suri 2010). Vöötohatise levik Vöötoahtis paikneb harilikult rindkerel, aga ka peapiirkonnas (silma-, ala-, või ülalõuanärvi piirkond, kõrva ümbruses), kaelal või puusadel (Õe Käsiraamat 2001). Vöötohatise viirus levib haige vöötohatise villikestest või haavanditest kokkupuutel terve inimesega. Lähikontaktsed inimesed nakatuvad 20% sagedusega (Vaktsin...
Tallinna Mustamäe Gümnaasium TOITUMINE NOORSPORTLASE ELUS uurimistöö Koostaja: Marcus Methusalem Juhendaja: Anne Tomingas Tallinn 2014 Resümee Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi G2KRL õpilase Marcus Methusalemma uurimistöö teema on „Toitumine noorsportlase elus“. Käesolevas uurimistöö eesmärk on otsida vastuseid küsimustele, mis käsitlevad noorsportlaste toitumusharjumusi. Uuritakse, kas spordiharrastaja on teadlik oma päevasest energiavajadusest ja kas noorsportlane toitub piisavalt, et oma energiavajaduse normi rahuldada. Hüpoteesid on, et noorsportlane ei ole teadlik oma organismi energiavahetusest ega toitu piisavalt, et seda rahuldada. Uurimistöö koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Teoreetiline osa koosneb seitsmest peatükist ja neljateistkümnest alapeatükist. Peatükkides käsitletakse toitumise põhialuseid, makrotoitaineid, milleks on süsivesik...
Tervise psühholoogia 2014-08 Terrvise mõiste Tervis- (health, well- being) Tervis etähendus ning olemus. Kuidas mõõta tervist ? Tähtis on kuidas, millal ja kuidas mõõdame. Objektilised standardid: Subjektiivne- kuidas inimene ise hindab oma tervist. Psühholoogiline (vaimne) Tervis Füüsiline tervis Sotsiaalne tervis Haiguse (disease, ilness) tähendus. Tervis- erinevate komponentide kooskõla. Vanast Kreekast: Inimene peab mõtisklema, kirjutama ja kehalist liikumist harrastama. Mida ei saa üksteisest lahutada. Haigus on vastatandatud tervisega. Tervis kui täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ja mitte pelgalt haiguse või puude puudumine. (WHO, 1946). Toodi sisse, et haigust ei saa vastandada tervisega. Tervis kui universaalne väärtus ja inimese põhiõigus (WHO 1999). Tervis kui Personaalne väärtus - Kui palju panustad oma tervisesse - Miks on vaja tervisesse panust...
TARTU ÜLIKOOL Spordipedagoogika ja treeningõpetuse instituut Martin Mölder JALGPALLURITE TOITUMINE Referaat Kehalise kasvatuse ja spordi alal Juhendaja: Janar Sagim, MSc Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................... ........................................3 1. PEAMISED TOITAINED JALGPALLURI TOIDULAUAL...............................................4 1.1SÜSIVESIKUD.................................................................................................. 4 1.2VALGUD.......................................................................................................... 5 1.3LIPIIDID (RASVAD)........................................................................................... 6 2MINERAALAINED JA...
Kordamine Sissejuhatus. Biokeemia. I Bioloogia on elu uuriv teadus (lk 8-23) 1. Mõisted: autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest Heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest Molekul- aine väikseim osake, millel on kõik selle aine osakesed Organell- raku osa, millel on kindel ehitus ja ülesanne Organism- elusolend, kellel on terviklik keha, sigimisvõime, kasv, aren ja ainevahetus Populatsioon- sama liiki isendid, kes elavad samal ajal samas elupaigas Kooslus- kõik elusolendid, kes elavad samal ajal samas elupaigas Ökosüsteem- samas elupaigas elavad ja omavahel toitumissuhetes olevad elusolendid koos ümbritseva eluta keskkonnaga Biosfäär- kogu maakera elukeskkond Histoloogia- koeõpetus Anatoomia- organismi ehitus...
OSTEOPOROOS Osteoporoos on haigus, mille puhul luu muutub järk-järgult hõredamaks ja rabedamaks. Normaalne ja osteoporootiline luu erinevad ehituselt suuresti. Luukude uueneb pidevalt. See pidev uuenemine on vajalik nii luude kasvuks kui selleks, et parandada väikesi koormuspragusid luudes. Kasvueas toimub luu ülesehitamine kiiremini kui resorptsioon, varasemas täiskasvanueas on mõlemad protsessid tasakaalus. Vanemas eas on resorptsioon kiirem kui uue koe ehitus, mistõttu luu muutub järk-järgult kergemaks, rabedamaks ja hapramaks. Mingil määral hõreneb luu vanusega seoses kõigil, seepärast hoitakse vanemaealisi suurte raskuste tõstmise ja kehaliste pingutuste eest. Need põhjustavad luu mikromurde, mis noores eas normaalse luu taastamise puhul paranevad kiiresti, vanemas eas ja osteoporootilise luu puhul aga mitte. Reieluu on vanemas eas üks osteporoosist kõige enam ohustatud luid. Menopausis naistel ja...
PROBLEEMID JA HOOLDUSTEGEVUSED NEFROLOOGILISTE NING UROLOOGILISTE HAIGUSTE KORRAL 1. Valu tingitud neerukoe põletikulisest · Jälgi ravimite toimet ja kõrvaltoimeid protsessist · jälgi muutusi seoses valuga · kata patsient soojalt · kasuta valu vähendavaid asendeid 2. Urineerimise häired tingitud vedeliku · Jälgi diureetikumide toimet ja kõrvaltoimeid peetusest organismis · jälgi diureesi, taga hügieen · jälgi patsiendi joodud vedeliku hulka, vajadusel piira. Juua võib teed, mahla, vett. EI KOHVILE JA KIHISEVATELE JOOKIDELE 3. Halb isu tingitud iiveldusest või · Paku meeldivaid toite oksendamisest. ...
Kool TOITUMINE Õpilane: Õpetaja: Aasta, linn SISUKORD Sisukord...................................................................................................... ..........................................-2- Sissejuhatus......................... ................................................................................................................- ...
Tervisliku eluviisiga alustamine Maailmas elab sadu tuhaneid, isegi miljoneid inimesi, kelle elustiil ei ole väga mitmekülge. Erinevad kultuuride erinevused ja kasvatustehnikad on inimese elustiili kujunemise juures äärmiselt olulise tähtsusega. Liikumise vajadus ja mõjud on individuaalsed. Lapseeas ja noorena vajame liikumist lihaste, luude ja liikumisoskuste arendamiseks ja säilitamiseks Vanemas eas oleme aga õnnelikud, et otsustasime olla terved ja et liigume endiselt kui noored. On aga inimesi, kelle jaoks ei ole tervislik eluviis uus nähtus, nad tegelevad spordiga teadlikult iga päev ning tunnevad sellest rõõmu, sest selline eluviis on nende jaoks loomulik samamoodi, nagu seda on ka hingamine ja söömine, joomine. Kuid on ka grupp inimesi, kelle jaoks on spordiga alustamine või tegelemine väga võõras, suisa tundmatu, siis sellisel juhul pigem loobutakse. On tõestatud, et füüsiliselt passiivsete ...
Füüsiline tegevus Liikumine on olnud inimese arengu üks põhitegevusi aegade algusest saadik küttides mammuteid, harides põldu, käies maha pikki teid külast linna jne. Inimese keha on kujunenud nii, et talle on omane liikumine. Loodusega üksolemine kestis kauem ja inimene sai koos sellega ka vabaneda tekkivatest kehasisestest pingetest. Kõige suurem suremuse protsent Eestis on just südameveresoonkonna haigustesse, mille üheks põhjuseks on kindlasti vähene kehaline aktiivsus. Rääkides aga noortest, tõdeme , kuidas koolides suureneb ülekaaluliste või labiilse närvikavaga laste arv.Tänapäeva elu oma hea autovarustusega, rikkaliku bussija rongiliiklusega, suurte hüpermarketitega soodustab mugavust, kusjuures teiselt poolt tõuseb infotulva ja kiirustamisega, närvilisus. Kui inimene endale ei teadvusta regulaarse liikumise vajalikkust, annab see tõuke liikumisvaeguse, suurema närvilisuse ja erinevate stresside kuhjumisele. Liikumine...
PÄRILIKKUS 1. Mõisted Geen – pärilikkuse algüksus; teatud DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises DNA – rakkudes sisalduv pärilikkusaine, mis säilitab ja edastab pärilikku informatsiooni; kromosoomi koostisosa Kromosoom – rakus paiknev DNA ja valkude kompleks, päriliku info kandja Kromosoomistik – kromosoomide kogum keha-/sugurakus; Inimese kromosoomistik sisaldab 46 kromosoomi: naistel 44+XX ja meestel 44+XY Dominantne alleel – geeni esinemisvorm, mille poolt määratud tunnus avaldub Retsessiivne alleel – geeni esinemisvorm, mille poolt määratud tunnus avaldub organismis juhul, kui vastav dominantne alleel puudub 2. Inimesel keharakus 46 kromosoomi, sugurakus 23 kromosoomi. 3. Kromosoomide arv säilib, kui jagunevad keharakud. Kro...
Tasakaalustatud HOIA TERVIST toitumine Toitumissoovitused ülekaalu, kõrge vererõhu ja vere suure kolesteroolisisalduse korral Koostas Evelyn Aaviksoo Koostamise aluseks oli Eesti toitumis- ja toidusoovitused; koostajad Sirje Vaask, Tiiu Liebert, Mai Maser, Kaie Pappel, Tagli Pitsi, Merileid Saava, Eve Sooba, Tiiu Vihalemm, Inga Villa; Tervise Arengu Instituut ja Eesti Toitumis- teaduste Selts; 2006. Koostamist nõustasid Anu Hedman, Eve Sooba, Tiia Ainla, Katrin Martin- son, Ruth Kalda ja Pille Ööpik Kujundus ja küljendus: Egle Raadik Fotod: Dreamstime Trükk: OÜ Print Best Väljaandmist on finantseerinud Eesti Haigekassa. Tasuta jagamiseks. ISBN 978-9985-9855-7-1 © OÜ Lege Artis 2008 Vajadusel saate lisainfot ja nõu oma perearstilt ja pereõelt või helistades perearsti nõuandetelefonile 1220. tervisLiKud toitumisharJumused Tasakaalustatud toitumise...
Tervislik toitumine http://toitumine.ee/ Tervislik toitumine tähendab lihtsustatult, et sa ei söö rohkem ega vähem, kui su organism vajab ning sa sööd tasakaalustatult – organism saab toidust vajalikud valgud, süsivesikud, rasvad, kiudained, vitamiinid, fütotoitained jne. Ükski toit ei ole tervislik või ebatervislik, kasulik või kahjulik, vaid kõik sõltub söödavatest kogustest ja söömise sagedusest. Soovitused Ole aktiivne – liigu rohkem, istu vähem Eelista lihale kala Päeva alusta hommikusöögiga Ära liialda alkoholiga Söö regulaarselt Väärtusta toitu Viljad Üks portsjon on umbes peotäis ehk 100 g värskeid või kuumtöödeldud puu- ja köögivilju ning marju. Sellise koguse erinevate viljade söömisel on tõenäoline, et organism saab kätte vajaliku koguse paljudest vitamiinidest ja mineraalainetest, samuti vajalikke fütotoitaineid, vett ja kiudaineid. Mida erinevamad ja värvilisemad on puu- ja köögiviljad, seda parem. Vesi Enamik meie rakkud...
TAPA GÜMNAASIUM Keili Viks 9.c klass Tänapäeva noorte toitumisharjumused Uurimistöö Juhendaja: Aivi Leimann TAPA 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1.Noorte toitumine koolis.................................................................................................... 4 2.Noorte toitumisharjumused välismaal.............................................................................. 5 3.Dieet..................................................................................................................................6 4.Noorte suvised toitumisharjumised...................................................................................8 Kokkuvõte..........................................................................................
KOKANDUSE TÖÖ . Mariliis Toome Rocca al Mare kool 6b klass Juhendaja : Kaie Mei Tallinn 02.04.2009 Sisukord . lehekülg Milline ma olen ? 1 Mis on tervislik toitumine ? 2 Mida soovitavad süüa toiduteadlased , kuidas ja kui palju ? 2 10 käsku söömiseks 2 Toidupüramiid ...
Pilet 1 1) Füüsiline tervis on seotud inimese kehaliste näitajatega nagu näiteks kuidas ja kui hästi meie organism toimib; kas valutab kuskilt; kaua seedib toit seedesüsteemis; millised reaktsioonid tekivad erinevatele toitainetele; kuidas ainevahetusjäägid eemalduvad jne. Või näiteks tugi-liikumiselundkonna arendamisel tõuseb lihaste jõud, nende hapnikutarbivus ja sellega kiireneb ka inimese ainevahetus. Füüsilist tervist saab tugevdada tervisliku eluviisiga : 1. kehalise liikumisega, 2. tasakaalustatud toitumisega, 3. õige töö ja puhkerežiimiga, 4. positiivse eluhoiaku ja mõtlemisega, 5. alkoholi, nikotiini jm. narkootiliste ainete vältimisega, 6. kord nädalas saunas käimisega Vaimne tervis on seotud inimese närvisüsteemi ja psüühikaga. See on võime : 1. tajuda ja mõista reaalsust, 2. õppida juurde uusi asju, 3. teadvustada iseennast, 4. hakkama saada pi...
1. rühmateatevõistlus- vabalt valitud teema, millega lõimida Vahendid: ELEVANT Teema: keel ja kõne 2 rühma, terve rühm tegutseb ühise eesmärgi nimel. Te olete juba õppinud tähti ja kirjutamist ning lugemist. Täna aga proovime kas te oskate koos kirjutada ja samal ajal joosta .Tuletame meelde, millest sõna koosneb? Tähtedest. Tähed ringis igaüks toob ühe tähe ning vaatate mis sõna te saate moodustada? 2. joonejooks e. Klassikaline teatevõistlus- vabalt valitud teema Teema: Keel ja kõne Mängu käik: Lapsed moodustavad grupid. Igale grupile antakse üks sõna. Tähed on kõik koos teises saali otsas ning igast grupist käib üks laps korraga ja võtab ühe tähe, mida tema grupi sõna moodustamiseks vaja on. See võistkond, kes enne sõna kokku saab, see on võitja. 3. Pendelteatevõistluse tüüpi teatejooks- Teema: Mina ja keskkond (tervislik toitumine) Mängu käik: Lapsed jagatakse kahte võistkonda. Võistkonnad jaotatakse veel pooleks ning...
Gripp Influenza (lad.k) Ülevaade: Eristatakse A-, B- ja C-gripi viirust. Haiguspuhanguid tekitab põhiliselt A-gripi viirus. Gripi haigestutakse tavaliselt novembrist veebruarini, mõnikord ka kevadel. Kõige sagedamini haigestuvad grippi lapsed ning kõige raskemalt võib haigus kulgeda vanuritel ja raskete haiguste tõttu nõrgestatud organismiga inimestel. Gripp on gripiviiruse poolt põhjustatud, sageli suuremaid haiguspuhanguid põhjustav hingamisteede viiruslik nakkus. Levik: Gripihaige eritab viirust köhides, aevastades või siis sülepiiskadega saastunud esemete kaudu. Viirus nakatab ülemiste hingamisteede - nina ja neelu - limaskesta rakud, paljuneb seal ja kandub allapoole. Gripiviirus võib põhjustada ka kopsupõletikku. Haiguse peiteaeg (ehk aeg, mil haigustekitaja on juba organismis, kuid haigusnähte veel ei põhjusta) on 1 - 4 päeva, nakatunud inimene eritab viirust 1 päeva enne kuni 2 päeva peale sümptomite ilmnemist. Sümptomid: G...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
