Memo Kellele: Kellelt: Kuupäev: Teema: ,,Peresaade" Traditsioon oli vanal ajal väga tähtsal kohal ja inimesed tegelesid sellega igapäevaselt. Igas peres olid omad traditsioonid ja oli ka selliseid, mis on tänapäevalgi ja mida peetakse koos suurema rahvaga. Pere traditsioon on väga tähtis just sellepärast, et säilitada kombeid ja uskumusi, mis olid vanasti ja mis peaks olema ka tänapäeval. Väga suur osa pere traditsioonis oli lastel, kuna lapsed olid tihti need kes andsid seda kõige paremini ja elavamalt edasi. Suuremad traditsioonid, mida vanasti peeti, olid: sünnipäevad, jaanipäevad, jõulud ja aastavahetus. Muidugi oli veel palju peresid, kes armastas iga õhtu või siis kord nädalas koos laua taga süüa ja juua. Traditsiooni pidi säilitama, kuna see hoidis peret koos ja suurendas võimalust perega rohkem ühendusi luua. Tänapäeval ei ole enam paljusid traditsioone, mis olid mitmeid või sadu aastaid tagasi. Näiteks käidi kunagi surnua...
Minu elu mõte Iga inimene on erinev ja seega lahknevad ka nende arvamused elu mõttest. Usutakse, et kõik me oleme sündinud mingisuguse kindla põhjusega, igaüks meist peab midagi head korda saatma. Praegu me kõik veel seda ei tea, kuid kui elu ülesmäge hakkab minema, siis on inimene järelikult õigel teel. Kui tänaval küsida inimeste käest, et mis on nende elu mõte, siis tavaliselt esimesena kehitavad nad õlgu. See küsimus on sügavalt mõtlema panev. Nii nagu sidrunit pigistades saab limonaadi, siis tuleb ka inimestele natuke aega anda ajurakkude pingutamiseks. Küll siis ka korralikud vastused välja vupsavad. Minul sellega probleemi pole, ma suudan ka väga lihtsalt öelda, mis elu mõte on. Sellegi poolest ma seda ei tee, sest nagu öeldakse, et enne mõlte, siis ütle või üheksa korda mõõda ning üks kord lõika. Need vanasõnad peavad alati paika. Kui küsida minult, mis on minu elu mõte, siis esimesena l...
Kontserdiarvustus operetist „Silva“ 2. oktoobril käisin ma Rahvusooper Estonias vaatamas Mart Sanderi lavastatud Imre Kálmáni operetti „Silva“. Silva räägib varieteetähe Silva elust ja sellest, kuidas inimesed üritavad vaatamata sotsiaalsele klassile ikka oma armastatuga koos olla. Etenduses mängisid peaosi Janne Ševtšenko (Silva Varescu), Tõnu Kilgas (Vürst), Pirjo Levandi (Anhilte), Rene Soom (Edwin Ronald), Maris Liloson (Stasi), Urmas Põldma (Boni) ja Jassi Zahharov (Feri). Lisaks lõid etenduses kaasa Rahvusooper Estonia koor, orkester ja Eesti Rahvusballett. Etenduse Dirigent oli Jüri Alperten. Operetis „Silva“ esitati Imre Kálmáni teoseid, mille hulgas olid näiteks sellised meloodiad nagu „Teeme pesa endale“ ja „Jah, ilma naisteta on kurb maailm“. Etenduse üldmeeleolu oli väga suursugune ja kaunis. Kogu õlesehitus sobis suurepäraselt ja oli väga professionaalne. Esimeses vaatuses toimus tegevus varietees Orpheum. Orpheum oli su...
kes on edukas inimene? Nii palju kui on maailmas inimesi, leidub ka erinevaid arvamusi edukusest. Iga inimene väärtustab oma elumõtteid omamoodi ning nende põhjal paneb ta ka paika oma prioriteedid. Nagu ütleb tuntud Eesti vanasõna: puhas süda on rohkem kui kott kulda, ent paljud sellega ka nõustuvad? On inimesi keda pimestab vaid läikiv kuld ja varandus, neil ei jätku tundeid ja aega perekonna ning armastuse jaoks. Hoolimata sellest peavad nad ennast edukaks, sest neil on rahaliselt kindel seljatagune, ent mida tunnevad nad tegelikult oma südames. Meediagi kajastab varakaid persoone, kui õnnelike ja stressivabu inimesi, kuid paljud nendest ka päriselt sellist elu elavad? On see kõik siis tõesti nii lilleline? Eesti rikkaimate edetabeli tippus särab kõigutamatult Armin Karu. Temastki voolitakse meedia kaudu õnnelik inimene, kuid mida me õigupoolest teame tema edust. Ehk tema ei vajagi rahuloluks vaid raha,...
Tallinna Ülikool Ühiskonnateaduste Instituut Laura-Roberta Ründva Alice'i juhtum Juhtumisnalüüs Tallinn 2016 Sisukord Juhtum, millele on tehtud sekkumisplaan...................................................................................3 Laura-Roberta Ründva Alice'i probleemide hindamine ja analüüs..................................................................................4 Keskkonnakaart...........................................................................................................................6 Sekkumise eesmärgid....
Juhtimise alused (5.09-17.10) Seminar: 10.10 Arvestus: 17.10 Iseseisev töö on essee/analüüs/arutelu Iseseisva töö kirjaliku esitamise TA: 3.10 [email protected] Hinne: Arvestus= max 70p Iseseisev töö: max 30p Kodutöö ettekandmine= 10 boonuspunkti Kodutööde ettekandmisel ehk seminaril osalemine= 5 boonuspunkti Kodutöö ülesehitus Font 10p, ca 2lk Pealkiri, nimi Juhtimisalane arutelu/analüüs/essee Tuleks rakendada koolis õpitut, lisada näiteid meid ümbritsevast elust, lugeda valitud teemal lisamaterjale jne. PRAKTILINE TÖÖ Tähtaeg: 03.10.2014 Teemad: Karismaatiline juht Erineva kultuuriga ettevõtted Rahvusvaheline juhtimine- miks teatud riigis mingid mudelid toimivad, mujal mitte, millised on kultuurilised/rahvusvahelised/usulised erinevused Motivatsioonisüsteemid organisatsioonides- Mida peale palga veel inimes...
Tartu Kõrgem Kunstikool Alvar Aalto side Eestiga Kolm projekti referaat Tartu 2009 Sisukord Alvar Aalto 3 Elu ja looming 4 Hooneid 5 Kolm projekti 7 Pärnu mudaravila 7 Tammekannu villa Tartus 8 Tallinna Kunstimuuseum 9 Tähtsus Eestile 10 Kasutatud kirjandus 12 2 Alvar Aalto Hugo Alvar Henrik Aalto (3. veebruar 1898 Soome, Kuortane 11. mai 1976 Helsingi) oli soome arhitekt ning mööbli- ja klaasnõude disainer. Teda peetakse üheks väljapaistvamaks arhitektiks arhitektuuri ajaloos. Aalto oli üks Skandinaavia moodsa arhitektuuri mõjukamaid esindajaid ja organisatsiooni Congrès Internationaux d'Architecture Moderne (CIAM) liige. Tema tuntumad hooned on Villa Mairea, Finlandia-talo Helsingis ja Helsingi Tehnikaüli...
Kuressaare Ametikool Toitlustuse õppesuund KP2-11 RonJürgen Kuld/Kevin Roost Aastavahetusepidu Rühmatöö Õpetaja nimi: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2012 Sissejuhatus Teema: Aastavahetusepidu Me valimise selle teema, kuna meie aastavahetustel on toimunud alati suur pidu. Roni aastavahetus möödus Pärnu maakonnas, kus oli väga palju inimesi ja väga lahe seltskond. Pidu kestis hommikuni kella 7- meni. Selliseid pidusi tahaks rohkem kogeda või korraldada. Kevini aastavahetus möödus saaremaal sõpradega koos. Pidu oli väga raju, kestis hommikuni välja ja läks veel järgmine päev edasi. Pidu tahame korraldada Mändjala puhkemajas. Plaanis on kutsuda umbes viiskümmend inimest. Peo algusaeg on kell kaheksa öhtul. Peo lõppaeg oleks hommikul kell kümme. Külalisi on kutsutud kokku viiskümmend. Me oleme ka sellega arvestanud, et keegi ei saa tulla, näiteks mingi haiguse tõttu või ke...
Referaat G.Verdi kui vabadusvõitleja ja lüürik Katrin Zaitseva 11.A klass Tallinna Laagna gümnaasium Tallinn 2013 1.Sissejuhatus Giuseppe Fortunino Francesco Verdi oli üks Itaalia kuulsamaid heliloojaid, kellele kuulub ka juhtiv koht kogu maailma ooperiteatrites. Kokku jõudis Verdi kirjutada 26 ooperit, millest enamik on jäänud ooperiteatrite lemmikrepertuaari. Tema roll Itaalia muusikas oli väga tähtis kuna tema muusika olio seotud vabadusvõitlusega ning Itaalia ühendamisega.Verdit on nimetatud ka revolutsiooni maestroks, sest tema ooperitega, mille temaatikaks oli just vabadusvõitlused, käisid kaasas suured poliitilised meeleavaldused Austria ülemvõimu vastu 1...
Esmaabi Stiv Narusing Juhendaja: Inga Brin Märts 2014 On inimesi, kes oskavad ja lähevad alati appi, teised aga ei tahagi abi anda. Samas mõned küll tahaks, aga ei oska -- seepärast ei ole kunagi liiast tähtsamaid esmaabivõtteid taas meelde tuletada. Miks on vaja osata anda esmaabi? Alati ei pruugi kiirabi õigeks ajaks jõuda. Lihtsate meetoditega võib päästa inimese elu. Esmaabiga tutvunud isik saab leevendada kannatanu valu. On olemas kohti kuhu kiirabi ei pääse ligi. Õnnetuse korras esmaabiandja põhimõted 1. Ära oota teiste tegevust, tegutse ise! 2. Kutsu kiirabi! 3. Jälgi ümbritsevat olukorda, et enda elu oleks ohust väljas. 4. Esmaabi andmine on iga inimese kohustus! 5. Keskendu 510 sek 6. Paanika vältimine Kuidas hinnata kannatanu olukorda? Kõige tähtsam on vaja välja uurida kas kannatanu vajab elustamist. Kuulata kas inimene hingab ( jälgi rindkere liikuvust). Mõõda pulssi. Proovi...
"Valimise valu" Jaan Lahe Jaan Lahe, religiooniloolane 31.05.1971 Haridustee: 2004 - ... Tartu Ülikooli usuteaduskonna doktorant 2001 - 2004 Tartu Ülikooli usuteaduskonna magistrant 1999 - 2000 Tartu Ülikooli usuteaduskond 1991 - 1999 Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduse Instituut Teadusorganisatsiooniline ja -administratiivne tegevus: 2006 - ... Eesti Akadeemilise Teoloogia Seltsi liige 2006 - ... Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi liige 2005 - 2006 võrdleva usundiloo õppetooli juhataja kohusetäitja EELK Usuteaduse Instituudis Teaduskraadi info: Jaan Lahe, magistrikraad (teaduskraad), 2004, (juh) Peeter Roosimaa, Randar Tasmuth, Gnoosise ja juutluse kokkupuutepunktid ja nende kajastamine autentsetes Pauluse kirjades, Tartu Ülikool Teaduspreemiad ja -tunnustused 0, Jaan Lahe; 2001 Eesti Vabariigi Haridusministeeriumi preemia teadustöö "Gnoos...
Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne iseseisvuspäeva kontsertaktusel Estonias. Head sõbrad, hea Eesti rahvas kõikjal maailmas, oma kodudes ja siin saalis. Mõte Eesti iseseisvusest on täna, Eesti Vabariigi 95. Aastapäeval, taas enesestmõistetav. See ei vaja ei selgitust ega tõlgendust, sest see on alustõde. Nii nagu vabadus pole enam pürgimus, ei ole sellele ka enam meie, Eesti jaoks alternatiivi. Eesti mõtteline iseseisvus on põlistunud. Ja nii see peabki olema. Sellelt aluselt, ise seda sageli teadvustamata, vaatame täna tulevikku. Just sellel seistes muretseme oma rahva elujärje ja elujõu pärast.Sellel alusel seistes võrdleme ennast teistega, aga enam mitte endiste saatusekaaslastega vaid nendega, kelle vahepealne ajalugu, vahepealsed võimalused on olnud hoopis teistsugused kui meil. Ja just nii see peabki olema. Sest kaua me ikka otsime oma probleemide põhjust minevikust nagu mõni endine koloonia, kes jätkuvalt p...
LÄÄNERINDEL MUUTUSETA Romaan "Läänerindel muutuseta" ilmus 31. jaanuaril 1929. aastal raamatuna. Esimesel aastal müüdi 925 000 eksemplari, mõnel päeval 20 000 tükki, 1931. aasta alguseks oli tiraaz kasvanud 3,5 miljonini. Kunagi varem ei ole ühelgi raamatul nii lühikese aja jooksul olnud nii suurt menu. Tänaseks on "Läänerindel muutuseta" umbes 30 miljoni eksemplariga kogu maailmas enim müüdud Saksa romaan. Romaanis jutustatakse 19-aastase sõduri Paul Bäumeri lugu, kes peab Esimeses maailmasõjas võitlema Prantsusmaal läänerindel. Seitse kamraadi on koolivennad, kogu klass registreeris end patriootilise õpetaja õhutusel vabatahtlikult sõjaväkke. Kui jutustus algab, on endiste gümnasistide igasugune entusiasm haihtunud. Keegi ei mõtle enam kuulsusest ja aust. Nad istuvad kaevikus, pesemata ja täisid täis, öösel ja päeval kõlab suurtükimürin. Mõttetutes rünnakutes ja vasturünnakutes, mis ei vii kumbagi poolt võidule lähemale, võitluses m...
Kus on sinu meelest parem elada-linnas või maal? Linnas ja maal elamine on kaks väga erinevat elulaadi või elustiili. Mõlemal neis on omad plussid ja miinused. Maal ehk siis linnast väljas, kuskil rahulikus kohas elades on kindlasti õhk puhtam ja palju rahulikum. Tihtipeale on ka maal raske toime tulla, kuna võib puududa vesi või elekter, rääkimata telefonist või Internetist. Seal on paar külapoodi, ilus loodus ja tavaliselt kõik teavad üksteist, sellega kaasneb aga külajuttude levik, kuna inimesed on üldjuhul väga kadedad üksteise peale. Vähe näeb tänapäeval sellist asja, kus mõnes väikeses kohas saavad kõik naabrid üks-teisega hästi läbi. Tavaliselt maakohtades elab palju vanemaid inimesi, sellest tulenebki see torisemine ja muud tülid. Samas noorem rahvas sellistes kohtad ei salli uustulnukaid enda kodukoha ümbruses ja võivad jällegi tekkida tülid ja lahkhelid. Mina arvan, et inimesed, kes armastavad rahu ja vaikust ning saav...
Ei midagi uut siin päikese all Elame 21. sajandil, tehnika ajastul. Tehnika arenguga on kaasnenud tänapäeva inimeste elutempo tohutu kiirenemine, mis on viinud inimkonna nii kaugele, et oleme unustanud, kes me täpselt oleme, kes on need toredad inimesed, kes meie kõrval elavad ja millises suurepärases maailmas tegelikult elame. Kipume unustama põhiväärtusi ja minu arvates on see üks kahetsusväärsetest põhjustest, miks meie inimkond liigub oma huku suunas. Samas julgen väita, et on ka palju neid õnnelike inimesi, kes selles maailmas, kus enamikele loeb ainult materiaalne vara ja kindlustatus, suudavad elada ilma hunniku raha ja kibestumiseta. Raha ja rikastumine on läbi aegade olnud paljudele eestlastele väga oluline. Oleme alati olnud kütkestatud kiirest rikastumisest. Praegusaegsed inimesed ei erine minu arvates eriti Andrus Kiviräha romaani ,,Rehepapi" tegelastest Imbi ja Ärni, kellede ja...
Raiskamine võtab tulevikult võimalused Inimesi teadvustatakse pidevalt globaalprobleemidest ning neid innustatakse säästlikult elama, aga ületarbimine jätkub samal jõul. Vähesed mõistavad, et sellega kaasnevad probleemid ka planeedi tervise seisukohalt. Inimeste laiskus muuta vanu harjumusi võib mõne aja pärast kõigile kätte maksta. Veelgi enam, kas liigne tarbimine ja raiskamine hävitavad meie tuleviku? Üks suurim raiskamine on inimeste lollus tarbida taastumatuid loodusvarasid. Kõige tõsisem mure on praegusel ajal meie jaoks nafta. Autod on üks suurepärasemaid leiutisi, mis eales loodud, kuid mida me teeme siis, kui nafta otsa lõppeb ja meil enam bensiini ei ole? Me raiskame seda naeruväärsetes kogustes, ise samal ajal planeeti reostades. Selle probleemi lahendamiseks loodi hiljuti Kalifornias uus elektrijõul töötav auto Honda Clarity. Selle auto kütuseks on puhas vesinik element, mida leidub maa...
Tänapäeva väikesed inimesed Maailmas on väga palju erinevaid inimesi ja tinglikult on igaühel meist ühiskonnas oma positsioon. Ühtedest kujunevad arvamusliidrid ja teised arvavad end ise seda olevat, ent kõige rohkem on siiski nii öelda tavalisi inimesi, väikekodanlastest elanikke, kes tõenäoliselt laiemale üldsusele tuttavad ei ole. Hoolimata sellest oleks väär öelda, et seesugused inimesed on vähem olulised või halvemad kui teised meie hulgast. Kes on väikesed inimesed? Lapsed on välimuselt nagu täiskasvanud, aga väiksemate mõõtmetega. Väikesed inimesed seevastu näevad välja täpselt nagu ülejäänud rahvas, kuid nende erinevus avarama maailmavaatega inimestest tekib vaimsel tasandil. Minu arvates võib väikesteks inimesteks kutsuda seda osa inimkonnast, kes kritiseerib kõike oma ümber, elab ainult raha nimel, võistleb kõiges oma naabriga, kardab mõtlemist või ei oska teisi inimesi hinnata. Tõe...
KOLMANDA SEKTORI MÕJU RIIGILE JA ÜHISKONNALE Kolmas sektor tugineb kodanikualgatustele. Selle eesmärgiks ei ole võimu teostamine ega tulu teenimine, vaid kodanike heaolu parandamine kodanike endi algatatud initsiatiivil. Kodanikühiskond mõjutab oma tegevusega nii riiki kui ka ühiskonda. Kodanikuühiskond aitab kaasa ühiskonna sotsiaalsete ning majanduslike probleemide lahendamisele. Kolmandasse sektorisse kuuluvad mitmed mittetulundusühingud, sihtasutused ja seltsid. Need on moodustatud kodanike enda tahtel ja pealehakkamisel. Keegi ei ole sundinud kodanikke ühte või teist seltsi looma ja see tähendab, et nende tegevus on vabatahtlik. Kodanikuorganisatsioonide eesmärgiks on parandada elu-olu enda ümber. Näiteks võin tuua Tapal tegutseva mittetulundusühingu Noortekeskuse. Seal on lastel võimalik mängida, joonistada, meisterdada ja lihtsalt sõpradega koos aega veeta. Noortekeskuse tegevus on täiesti vabatahtlik ja mingit tulu ...
Kas tõde on olemas? Tõe definitsiooni kohaselt peab teadmine olema tõene. Väär saab olla uskumus, kuid mitte teadmine. Aga mis on tõde? Igapäevaselt kuuleme enda ümber erinevaid jutte ja infot. Kuid kas need on tõesed seda, ei oska keegi öelda. Läbi aegade on välja kujunenud kolm traditsioonilist tõeteooriat. Esiteks korrespondentsiteooria järgi on tõesed väited need, mis on kooskõlas tegelikkusega. Kõnekeeles väljendudes: tõtt räägib see, kes räägib, nagu asjad tegelikult on. Korrespondentsiteooria viga on see, et seda on raske defineerida, mis on tegelikkus. Pragmatismiteooria järgi on tõesed need uskumused, mis "töötavad", millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda, mis ennast õigustavad. Tõesed on need protsessid, mis reaalselt aset leiavad, isegi kui pole üldtunnustatud väidetega kooskõlas. Pragmatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks ei tarvitse aga olla ming...
Ühe eluaegse kinnipeetava armastuslugu Kadriliis Rääsk Käesolev jutt on anonüümne, kuid põhineb reaalselt sündinud faktidel. Õnnestus teha intervjuu eluaegse kinnipeetavaga perekonnasotsioloogia õppeaine raames. Intervjuu toimus kokkusaamisruumis. Ühe küsimusena sai temalt küsitud, mida ta muudaks kõigepealt vanglasüsteemis. Vastuseks oli, et ta võtaks selliseid inimesed tööle, kes tahaksid seda tööd teha, et oleks eelnev kogemus, sest tööd ei saa teha alati ainult raha pärast. Kinnipeetavad tajuvad ära need inimesed, kes tulevad vanglasse ennast välja elama, oma võimu näitama. Ka selles süsteemis hinnatakse ausust, inimlikkust. Osata teha julgeid otsuseid ja nende eest vastutada. Tänapäeva vangla ei ole pelgalt karistusasutus, vaid koht, kus kinnipeetav peaks arusaama, mida ta on valesti teinud, et mitte korrata tehtut, kuna olnut enam olematuks ei tee. Ta on hetkeseisuga istunud 10 aastat vangis. K...
HANS & GRETE (Hans ja Grete kuulavad nurga tagant, mureliku näoga, kuidas isa enesega vestleb) HEA VANEM: mis meist küll saab, meil ei jätku enam lastele toitu ja endalgi on kitsas käes. Naine soovitas lapsed metsa viia ja nad sinna jätta. Ta arvab, et kui lastest lahti ei saa, siis sureme me kõik siin veel nälga. HANS: Ära nuta Grete! Küll ma mingit nõu leian. (Hans hiilib majast välja kive korjama) HANS (Gretele, tagasi tulles): Jää nüüd uuesti magama, mul on lahendus! ~*~ (Järgmisel päeval) HEA VANEM: Asume nüüd metsa poole teele, meil vaja puid tegema minna. (Perekond asub teele. Teel olles vaatab Hans koguaeg taha ning viskab eelmisel päeval korjatud kive enda järgi maha) HEA VANEM: Me lähme nüüd metsa puid raiuma. Te oodake lõkke ääres. Me tuleme teile ise järele. (Mõne aja möödudes) GRETE (nuttes): Isa ja ema ei tulegi ju tagasi. Kuidas me küll metsast koju saame? HANS: Oota, kuni kuu hakkab...
Meil on alati küllalt aega, kui me seda otstarbekalt kasutame. /J. W. Goethe/ Aeg on tänapäeva elu üks olulisemaid aspekte ja temast oleneb palju kui ei oleks aega, ei oleks täisväärtuslikku elu. Sellest olenemata, paljud inimesed ei oska aega väärtustada ja kahjustavad sellega ka kogu ühiskonda. Kuidas kasutada aega õigesti ja millised oleksid alternatiivsed võimalused õppimaks aega kasutama? Goethe kirjutas kunagi: ,,Meil on alati küllalt aega, kui me seda otstarbekalt kasutame". Aeg üks väärtuslikumaid privileege, on üks valesti kasutatavaid nähtusi. Maha magatud võimalused, aega kulutatakse tegevuseta olles, hilinemine kohtumisele on täiuslik näide valest ümber käimisest ajaga. Heraclitus ütles kord, et me ei saa ületada üht ja sama jõge kaks korda. Sama kehtib aja kohta, sest aeg liigub lakkamatult edasi, olenemata, mis me sellega teeme või peale hakkame. Siiski, kui oleme kaotanud selle, ei saa seda kunagi tagasi. Aeg tund...
Kui palju maksab kunst? Enne Kunstiväärtuse arutamist tuleks määratleda kunsti ennast. Mis on kunst? Tänapäeval on kunst laiema tähendusega, kui see varem oli. Kunst on üldisemas tähenduses meisterlik oskus mistahes loomingulisel tegevusalal. Kitsamas tähenduses mõistetakse kunsti all kujutavat kunsti või visuaalseid kunste. Kunsti ehk kaunite kunstide all mõistetakse esteetikas muuhulgas kujutavat ja tarbekunsti, arhitektuuri, muusikat, ilukirjandust, tantsukunsti, näitekunsti ning filmikunsti. Kunst on midagi sellist, mida inimene on teinud vaatamiseks, kuulamiseks, jälgimiseks. Kui palju maksab kunst? Kunsti väärtus sõltub paljudest teguritest. Tähtis on kunsti puhul vanus, sihtgrupp, materjal ja palju muud. Näitekunst: tants, draama, muusika ja muud meelelahutused, mis on tavaliselt publiku tarbeks etendatud, vajavad kapitali, et oma kunsti inimestele visualiseerida ning seetõttu on ka taolise kunstilig...
Tuumaenergeetika plussid ja miinused Energeetika Eestis baseerub põlevkivi soojuselektrijaamadel ja sisseveetaval gaasil ning vedelküttel. Sel viisil elektri tootmine on keskkonnale suhteliselt halb. Kuigi Eesti toodab peaaegu kogu vajatava elektri ise, on tulevik tume, sest põlevkivi varud hakkavad tasapisi ammenduma. Seega tuleks kaaluda teisi võimalusi elektri tootmiseks. Ühtteist on ka juba välja pakutud, kuid otsusele ei ole veel jõutud. Üheks sellise energialiigiks on tuumaenergeetika. Kaalume tuumaenergia plusse ning miinuseid, teeme tutvust tuumaelektri-jaamadega ning arutame, kas selline energiatootmisviis sobiks Eestisse. Tuumaenergia ajalugu on võrdlemisi lühike. Alguse sai see sellest, kui 1789. aastal avastas Martin Heinrich Klaproth aine, mille ta nimetas uraaniks. Tegelikult oli saadud aine uraanioksiid. Klaproth suri enne, kui saadi eksitusest teada. Uraanituumast energia sa...
Kodanikualgatuste populaarsus ja selle positiivne mõju Eesti ühiskonnale Viimaste aastatega on Eestis märkimisväärselt laienenud erinevad kodanikualgatused. Need on enamasti spontaanselt tekkinud liikumised, mis väljendavad ja teenivad inimeste vajadusi. Kodanikualgatus viitab tihti sellele, et inimesed on mõne eluvaldkonna edendamiseks asunud tööle vabatahtlikult. Erinevad elanikkonna poolsed algatused avaldavad ühiskonnale silmnähtavalt positiivset mõju ning on mitmeid põhjuseid, miks need on viimaste aastatega laienenud. Esiteks, inimkonna teadlikkus sellest, et maakera on hääbumas on kasvanud. Maailmas elab üle 7 miljardi inimese ning igaüks meist toodab rohkemal või vähemal määral prügi. Suur hulk prahist jõuab tänavatele, veekogudesse ja metsade alla, mi...
Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Ma arvan, et e-õpikud on tulevikus kindlasti olemas. Tehnoloogia areneb ja inimesed eelistavad aina rohkem elektroonilisi vahendeid paberkandjatele. Eelkõige aitab sellele kaasa tehnika ja e-õpikute kättesaadavus. Inimesed on muutunud mugavamaks ja laisemaks. Seega eelistatakse pigem kanda ühte tehnikaseadet, kui mitut raamatut/vihikut. Ka loodusvaradele mõjub positiivselt vihikute asendamine e- õpikuga. Enamik õppematerjale võiks olla e-õpikute näol. See säästaks palju paberit ehk siis ka puid. Aina enam võetakse puid maha, et saada rohkem paberit, millele siis midagi trükkida. Kui vaadata õpilaste arvu maailmas, siis võib õpikute tootmiseks ikka päris kõvasti metsa kuluda. Puude mahavõtmine omakorda kaotab meie imeilusat ümbritsevat loodust ja sellega teeme endale ise ühe suure karuteene. E-õpik kergendab ka kindlasti koolikotti, lihtsam on kanda ühte rüperaali või ...
Descartes: ,,Arutlus meetodist" 1) Kaine inimaru on võime eristada tõde valest ning vastu võtta meie jaoks häid otsuseid. Meie arvamuse erinevus tuleb aga sellest, kuidas me oma mõistust rakendama, milliseid valikuid teeme ja kuidas oma mõtteid juhime, kas produktiivselt või destruktiivselt. Taoline seisukoht on ratsionalistlik kuna eeldab, et inimene eristab õiget ja valet tuginedes enda mõistusele ehk arule mitte aga kogemustele, niisiis teadmised tulenevad meist endist. 2) Descartes teab, et ta on olemas kuna ta on võimeline mõtlema ning keegi ei saa vastupidist väita kuni ta mõtlemast ei lakka. Niikaua kuni inimene on oma mõtete autor on ta keegi, teisisõnu: olematu asi ei saa mõelda. Teiseks väidab Descartes, et kuna inimene kahtleb oma olemuses, siis järelikult kahtlemine teeb temast ebatäiusliku olendi, kelle loomus pärineb mõnest täiuslikust olendist. Argumentide erinevus seisn...
Valguse kiirgumine ja neeldumine 31.03.2009 Martin Terras 9A Valgus kiirgub ja neeldub aatomis. Valguslaine muutuv elektriväli sunnib aatomis olevat elektroni võnkuma, suurendades nii selle energiat. See tähendab, et valgus neeldus aatomis: valguslaine energia muutus elektroni ja tuuma vastastikmõju energiaks . Kui elektroni energia suureneb, siis elektron läheb tuumast kaugemale. Seda protsessi nimetatakse ergastamiseks. Siin on analoogia mehaanilise potentsiaalse energiaga: mida suurem on keha potentsiaalne energia, seda kõrgemal Maa kohal keha asub. Selleks, et keha tõsta mingile kõrgusele, peavad välisjõud tööd tegema. Aatomis olevat elektroni võib võrr...
Ülesanne 4 Firmal on 3 tehast X, Y ja Z, mis varustavad hulgifirmasid A, B, C, D ja E. Tehaste kuuvõimsused on vastavalt 80, 50 ja 90 ühikut. Hulgifirmad vajavad kaupa järgmiselt ühes kuus järgmiselt: 40, 40, 50, 40 ja 80 ühikut. Leida selline veoplaan, et kulutused kujuneksid minimaalseks. 1 ühiku toodangu transpordikulud on toodud tabelis: A B C D E ai X 5 8 6 6 3 80 Y 4 7 7 6 6 50 Z 8 4 6 6 3 90 250 bj 40 40 50 40 80 220 1....
Kas ja kuidas on inimeste elu mõjutanud teadmiste suurenemine Maast? Laura Hirvoja Kuigi inimestele on teadmised väga tähtsad ja me õpime maailma kohta aina rohkem ja rohkem, siis ometi kui mõtlema hakata, ei ole teadmiste suurenemine Maast meie igapäevaelu muutnud. Me ei ole loodusega enam nii seotud ja võib ka öelda, et oleme ka Maast eraldunud, kuna meid eraldab asfalt ning betoonmaja seinad ja vundament. Merest oleme kaugele südalinna kolinud ja meie värskest õhust on siin linnas saanud paks sudu. Inimesed teavad selliseid asju nagu näiteks, et Maal on magevett kõigest 3% ja sellest hoolimata raiskavad nad seda ja isegi reostavad. Hommikul, kui hambaid pestakse, lastakse veel joosta selle asemel, et kraan kinni keerata kuniks vett ei kasutata. Muidugi leidub inimesi, kes oskavad vett mõistlikult kasutada ja seda säästa ja mina üritan...
TÖÖLEHT ALKOHOL Vastuste leidmiseks uuri alkoinfo.ee lehekülge! 1. Mis on alkoholiühik? ...Üks alkoholiühik on 10 g puhast alkoholi.................... Mitu alkoholiühikut sisaldab näiteks: 200 ml (keskmine klaas) 12% punast veini = peaaegu 2............. alkoholiühikut 500 ml 5,2% õlut = ...peaaegu 2................. alkoholiühikut 750 ml (üks pudel) 11% vahuveini = ......6,5............... alkoholiühikut 40 ml (üks pits) 40% viina = .........1,2.................... alkoholiühikut 2. Millised on alkoholi tarvitamise madala riski piirid naistele: Päevas .........kuni 2....................... alkoholiühikut Mitu alkoholivaba päeva peab nädalas olema? ......vähemalt kolm...................... Kas alkoholi nädalakoguseid võib koguda ja ära juua korraga? ...Ei................... Millised on alkoholi tarvitamise madala riski piirid meestele: Päevas ......kuni 4...............................
Tallinna Tehnikaülikool ÄRIMUDEL aines „Ettevõtluse alused“ Teemal URBAN SMARTLOCK Üliõpilased: Õppejõud: Martin Toding Tallinn 2017 SISUKORD 1.Customer Segments................................................................................................................. 2 2.Value Proposition...................................................................................................................... 3 3.Channels................................................................................................................................... 5 4.Customer Relationships............................................................................................................6 5.Revenue Streams.........................................................................................................
Villu Parvet: müüdid meeste kohta On mitmeid müüte, mida naised justkui tahaksid uskuda, kuid mis tunduvad meestele vahel väga naljakad. Igal juhul on neid asju kasulik teada, sest küllap oled ise taoliste asjadega kokku puutunud. Mehed on kohati palju lihtsamad. Ometi ei tasu unustada Oscar Wilde'i mõtet ,,Naiste intuitsioon on imeline. Nad tajuvad ja märkavad kõike, peale selle, mis on ilmselge". Meestele meeldivad targad naised. Ei meeldi, pigem võõrastame neid. Tarkus ning eriti selle väljanäitamine meile on ohtlik. On korduvalt tõestatud, et naiste kõrgem IQ tase vähendab tõenäosust püsisuhte partneri leidmisel. Samas meile meeldib, kui naine teab teatud asju meist paremini ning on mõningad valdkonnad, kus saame talt midagi õppida. Mehed ei muutu. Mehed muutuvad, kuid mitte selle pärast, et sina suudaksid meid muutuma panna. Muutume iseenda põhjustel ja siis, kui tunneme, et selleks on õige aeg. Sõltuvalt mehe tüübist võiv...
Kodukirjand Kõik pole kuld, mis hiilgab On hämmastav, kui palju erinevaid vaatenurki ja tähendusi võib leida ühele viiesõnalisele rahvaütlusele. Eks see olegi üks põlvest põlve rahvasuus levitatavate vanasõnade väikene ime. Nende kaudu antakse edasi tarkust, mida pole õpitud raamatutest ega võõrastel maadel reisides vaid mida on siinsamas oma igapäevast tööd tehes nähtud, oma igapäevast elu elades kogetud ja oma lähedastelt kuuldud. Igakord kui me teeme oma elus vea, hoiame me oma lapsi seda viga kordamast ning nemad omakorda enda lapsi. Nii käivad meiega kaasa põlvest põlve ka endas hoiatusi ja õpetusi peitvad vanasõnad. Milliseid õpetusi siis kätkeb endas see rahvatarkus. Kõigepealt hoiatab vanasõna petliku välimise poole eest. Enamikul juhtudel on just inimese nägemismeel, see mis ümbritsevaid asju esimesena tajub. Teist inimest hindame me ikka esmalt t...
,,Haldjatants" Katrin Reimus See teos räägib ühest teismelisest eesti tüdrukust Kristiinast, kelle elu hakkab vähehaaval käest minema. Kõik saab alguse sellest, kui ta isa leiab uue naise ning Kristiina jääb koos oma ema ja väikese õega. Ema hakkab aga tihti joomas käima ning ei hoolitse enam koduste asjade eest. Kristiina peab hoolitsema õe eest, ostma kõrvale pandud rahade eest toitu ning saama samas ka oma asjadega hakkama. Talle on toeks tema sõbranna Triin, kellele ta aga ei taha oma muredest rääkida, sest Triinu elu on liiga täiuslik, et teda mõista, ning sõber Argo, keda ta ei taha oma probleemidega koormata, sest tol on neid endalgi palju. Tal on ka poisssõber Sven, kes talle väga meeldib, aga kellest ta hoiab eemale pärast seda, kui too on näinud tema ema purjus peaga, sest ta arvab, et Sven ei taha olla koos joodiku lapsega. Nõnda hakkavad kuhjuma kõik mured, kuni Kristiina ema satub haiglasse, raha on otsas ja Kr...
Rahvuslik ärkamisaeg Eliise Kass, 10.A Eesti on olnud seotud väga palju erinevaid sündmuseid ning perioode, mis meie maa ja rahva ajalugu on kujundanud. Minu arvates on olnud väga tähtis just see ajalooline periood- rahvuslik ärkamisaeg. Leian, et just see on jätnud meie riigile ning rahvale kõige suurema jälje. Eestlased on minu arvates alati olnud üsna kannatlikud ja leppinud olukorraga kergesti. Ärkamisajal minu arvamus muutus. Just siis hakkas meie rahvas näitama välja enda õiget palet, võitlema enda eest ning ja samas hakati jagama ka enda tõekspidamisi ning väljavaateid maailmaoludest. Tõusis esile palju praegusel ajal nimekaid inimesi, kes kõigele sõna sekka ütlesid. Ehk võiksingi öelda, et just selle tõttu oleme meie, eestlased, niisugusteks muutunud nagu me seda praegu oleme. Usun, et just ajalugu kujundas meie iseloomuomadused. Võiks ju arvata, et iga inimene kujundab endale iseloomulikud jooned ise, aga mina ...
Milleks meile aktiivne kodanik? Kodanikkond on riigi üheks peamiseks tunnuseks. Põhiseadusega on aga määratud kodanike kohustused, õigused ja vabadused. Seega on kodanikel kohustused oma riigi ees, mida tuleb täita. Tähtis on, et kodanikud tunnetaksid seda, et igaühest sõltub meie igapäeva elu, et igal häälel on tegelikult vastukaja. Kui inimene seda mõistaks, siis julgetaks olla ka aktiivsed ühiskonnaliikmed. Milleks muidu on meil selline ilus ütlus ,,kus viga näed laita, seal tule ja aita", see kehtib küll vaieldamatult igal tasandil. Kodanik peaks enam pühenduma ühiskonna arengu üle muretsemisele. Ometi on ainsaks aktiivsuse märgiks meie kodanikel: pass taskus. Enamik meie riigi kaasvõitlejatest on passiivseks muutunud: ei käida enam valimistel, ega üldse ei huvituta riigi toimimisest. Tuues paralleele Eesti ärkamisajaga - kas ekisteeriks praegusel kujul üldse meie riiki, kui ei oleks tollal olnud nii aktiivseid kodanikke nagu Hurt...
Naeratusest 1. Austatud õpetaja ja klassikaaslased. Täna ma räägin Teile naeratusest. Mulle juba aastaid on hingelähedane naeratamine. Ma arvan, et kuskil 26 aastat kindlasti teadlikult ma naeratan. Naeratusega võidab palju ja kaotab vähe. Naeratusega võib muuta kellegi päeva paremaks. Sellega leiab endale palju sõpru . 2. Juba väiksed beebid naeratavad läbi une, tegelikult on see lihaste tahtmatu tõmblus aga rahvasuu ütleb,et näe inglid kõditavad. Selline ütlemine on minu jaoks hästi armas. Pole midagi lihtsamat, kui naeratada tänaval vastutulijale, naeratada üksteisele liftis, naeratada koos bussi või trammi oodates. Naeratuse kaudu muudame meid elukeskkonna ilusmaks ning positiivsemaks. 3. Naeratus annab tervist, tõstab tuju ning peletab stressi. Isegi vahel kui kurb tuju on otsin siis just mille üle naerda, kindlasti aitab naeratuse nä...
4. Kes meil käivad? Oma igapäevases elus puutume kokku paljude erinevate elukutsetega inimestega. Nimeta elukutseid/töötajaid, kellega on/võib olla seotud elu kodus ja koolis. kodus- santehnik, korstnapühkija,…………………………………… …………………………………………………………………………. …………………………………………………………………………. koolis- õpetaja, kokk,………………………………………………. ………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………… 5. Mõtle, mitme elukutse esindajaga on seotud leib Sinu laual! Nummerda luuletuses salmid. Loe pala! Koosta sündmuste põhjal skeem! Keda kiita leiva eest? M. Kesamaa Rõõmustab see kõiki meid, Ükski laps ei lähe segi: Pagar töötab,tainast mätsib, kui on laual värske leib. "Pagar!Pagar leiva tegi! tõukab ahju leivapätsid. Koolist tulles hea on isu, Ta on vaevanägija, Kuklasse siis tõukab mütsi. kuis ...
Maailm on valla minna või mitte? Maailm annab meile nii palju valikuvõimalusi, kes olla, mida tunda, kuidas elada. Meie oleme loojad oma elus ja teeme valikuid, kas liikuda edasi või jääda sinna, kus oleme olnud. Ka millestki või kellestki saab olla vaba, aga meil on sageli hirm või teadmatus selle ees, mis võib juhtuda. Maailm on valla minna või mitte? Paljud inimesed ei tea, mis tunne on olla vaba. Minu jaoks tähendab see vabas looduses elamist, kus ei pea alluma seadustele ega nimetama maismaad riigiks. Väga vähestel on julgust pakkida kohvrid ja lihtsalt kaduda kuskile kaugele, et olla kellestki või millestki sõltumatu. Inimene on ju tegelikult loodud elama üksi, keset loodust ja võitlema selle eest, et nälg ei näpistaks ning hundid teda nahka ei pistaks. Praegu võitleme selle eest, et saada koolis häid hindeid ja tööl läh...
Palun autogrammi! Hommik! Kell on 10.00 ja lõpuks ometi on suvevaheag. Ma pean ärkama, kuid ei suuda. Mõtlen endamisi, et mis ma täna tegema pean ja mida teha tahan? Kõige pealt peaks pesemas käima, sööma ja riidsesse panama. Köögis kohtan ema ja ütlen talle ,, tere hommikust''. Ta küsib minult kas ma mäletan, et täna sõidame me Tallinnasse. Küsisin mis me seal teeme? Tuli välja, et ma sõidame onu sünnipäeavale, sünnipäeav on küll veidi Tallinnast väljas kuid me pidime minema veel ka paariks päevaks linna. Alustasime väljasõiu, ilm oli küll veidi vihmane kuid autosiduks kõlbas. Tegime veel vahepeatuse Tartus, et peale võtta õde ja osta midagi söögi ja joogi poolist. Tartus kulus meil aega umbes 45minutit, kuid pole hullu meil pole kusagile kiiret. Võtsin ühe viineri piruka, paki mahla, ning avasin arvuti, et sõit kiiremini mööduks. Kuid peale 10minutit netis surfamist avastasin, et arvuti aku on tühi ,,no to...
1. Kuidas mõjutavad omandatud ja omistatud tunnused inimese positsiooni ühiskonnas? Too näiteid juurde Mõned ühiskondlikud positsioonid rajanevad karakteristikutel, mis on suhteliselt muutumatud või mille üle inimesel puudub kontroll. Omandatud staatus – vaba valiku, pingutuste või õnne läbi omandatud staatus.(4) Omistatud staatus – põhineb tunnustel, mille üle inimesel kontroll puudub või on seda vähesel määral, sellisteks tunnusteks on nt. sugu, rahvus ja vanus.(4) NÄITED: Omandatud staatuse/tunnuse puhul nt. abikaasaks olemine on isikliku valiku tulemusena ühiskonnas saavutatud staatus. Ka lapsevanemaks olemine on valiku küsimus. Omistatud staatuse/tunnuse puhul nt. olla sündinud kuningatütrena tähendab olla printsess. 2. Kuidas ja millest uurivad sotsiaalset elu dramaturgilise lähenemise pooldajad? Dramaturgiline käsitlus – vaatleb sotsiaalset vastastikust mõju kui rida lühikesi teatrietendusi ...
HEGEL Kes mõtleb abstraktselt? 1807 Hegel analüüsib oma artiklis abstraktse mõtlemise olemust ning eri inimeste suhtumist sellise mõtlemisviisi kasutamisse. Kogu teemakäsitluse jooksul rõhutab ta, et abstraktsus kuulub paratamatult inimolemuse juurde, ent sageli üritame seda eitada ning ületähtsustada konkreetse mõtlemise vajadust. 1) Abstraktne mõtlemine väljendub artiklis kahel eri viisil. On toodud näide mõrtsukast, keda paljud daamid (või siis lihtsalt mõtlejad) leiavad olevat ilusa või huvitava, kuna neil on võime eristada üksikuid detaile ning näha inimese helgemat poolt tema vigu mitte arvestades. Teine ilmekas näide on ostja ja turueide vaheline sõnelus. Ostja väidab midagi konkreetset (munad on mädad), ent turueit, kes ei ole suu peale kukkunud, võtab seda kui isiklikku kriitikat ja leiab teises hulgaliselt pahupooli, ühendades kõik oma teadmised ning maalides ostjast häbiväärse pildi. 2) Esimene neist on mingi tervikliku näht...
13.09.10223 (2010) Leib on toidu ema Liisa Kaasik Praegu võime pea igast kodu- toidu- ja naisteajakirjast lugeda näpunäiteid ja soovitusi, kuidas kodus leiba kypsetada. Kuigi poelettidel mitmekesistub leivavalik aiva enam, ei ole neist kodukypsetatud leivale võistlejat. Kyllap on leivakypsetamises midagi igiomast meie rahvale, mistõttu nii paljud perenaised koju leivapoju hangivad. Ahjusooja leiva lõhn kodus, selle maitse suus, äratab ellu mälestused meie esiaegadest, mil leib see kõikse peamine toit ja eluallikas oli, kirjutas Maakodus Liisa Kaasik. Leivategu on tänase kiire elu juures ehk liigagi aeganõudev ettevõtmine alates leivajuuretise ehk kohetuse käimapanekust leibade kypsemiseni. Kogu selle pika tegevuse vältel on perenaine mõtetes valmivate leibadega. Kui hakkasin ise juuretisest leiba kypsetama, tajusin leivateo erilist vaimsust....
"Mina olin siin" Esimene arest Sass Henno 2005.a 12.b Sass Henno Sass Henno sündis 13. septembril 1982 Tartus. Ta õppis 19892001 Tartu Miina Härma Gümnaasiumis, 20012003 Tartu Kõrgemas Kunstikoolis arvutigraafikat ja reklaami ning 2003 2005 praeguses Tallinna Ülikoolis filmi-, video- ja meediareziid. Henno võitis 2005. aastal märtsis lõppenud romaanivõistluse teosega "Mina olin siin". Henno on töötanud Eesti Televisioonis assistendi ja rezissöörina. Tal on humanitaarteaduste bakalaureuse kraad filmi- ja videorezissööri erialal, 2007. aastal alustas ta magistriõpinguid stsenaristikas Balti Filmi- ja Meediakoolis. Ta on alates 14. septembrist 2005 Eesti Kirjanike Liidu liige. Lühikokkuvõte Teos "Mina olin siin" rääkis 17. aastasest poisist nimega Rass ja tema poolvennast Mõttusest. Ühel päeval, kui mõlemal noormehel olid näpud põhjas ja jamad kaelas, tuli Rassile meelde, et tal oli suur kogus metamfet...
LIIGESEHAIGUSED Tänapäeval tuntakse umbes 120 liigeste, liigeselähedaste kudede, luude ja sidekoe haigust, mida uurib reumatoloogia. Neid haigusi ühendab muutliku iseloomuga valu liigestes ja luudes. Iga viies inimene maailmas põeb mingit liigeshaigust. Liigesepõletikele on iseloomulik, et liigesed on just varahommikul paistes, valusad, ei liigu hästi, sest öösel kogunes neisse põletikuline tursevedelik. Liigesvalu võib esineda näiteks tavalise viirushaiguse,gripi korral, samas aga võib olla tegemist tõsise pidevalt süveneva, liigeseid muundava, lõpuks invaliidistava liigeshaigusega. Liigesvalu võivad põhjustada ka ülekoormusest või traumadest tekivad ajutised liigesekesta, kõõluste, lihaste paiksed põletikud, kusjuures liiges ise ei pruugigi olla haige. Kõige levinum iseenesest tekkiv, täpselt teadmata põhjusega hulgiliigesepõletik on reumatoidartriit. Reumatoidartriidi täpne tekkepõhjus ei ole tänas...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestus ja maksunduse osakond Liise Lindmäe VABADUSE PROBLEEMID FILOSOOFIAS Referaat Juhendaja: Ahto Mülla Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Filosoofia sai laguse Vanas Kreekas VI sajandil e.m.a ning on selle enam kui kahe ja poole tuhande aasta jooksul palju muutnud. Probleemid, mida filosoofid on püstitanud ja püüdnud lahendada, ei ole samuti muutumatuks jäänud. Filosoofiliste probleemide ühiseks jooneks on siiski läbi ajaloo olnud see, et alati on välja pakutud erinevaid lahendusi ning sellist arvamuste mitmekesisust peetakse täiesti normaalseks. Filosoofilistel probleemidel ei olegi ainuõigeid lahendusi. Vabadus kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine. Mina käsitlen oma referaadis kolme teemat: keha ja vaimu probleem, tahtevabaduse probleem ning sotsiaal...
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kaia-Liisa Peek EESTI LEIVATÖÖSTUS Õppekäigu aruanne Juhendaja Lilija Suburg Tartu 2014 Sisukord 1. Ettevõtte nimetus 2. Ettevõtte tegevusvaldkond 3. Ettevõtte kliendirühmad 4. Ettevõtte suurus,ruumide paigutus ja kirjeldus 5. Toodangu sortiment,kogused 6. Nimeta võimalikud töökohad ettevõttes 7. Tehnilise varustatuse iseloomustus 8. Millised on ettevõttes töö tingimused 9. Too välja kondiitritöö positiivsed ja negatiivsed küljed 10. Ettepanekud ja arvamused õppekäigu kohta 11. Kas sa tahaksid olla sellise ettevõtte praktikant või töötaja? 2 Sissejuhatus Eesti Leivatööstus on traditsiooniliste leiva ja pagaritoodete valmistaja.See au varustada oma riiki vajaliku lauakattega on tänu meie töötajate oskustele ja teadmistele.Eesti leivatööstuse m...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahanduse- ja majandusteooria instituut Rahanduse ja panganduse õppetool ALTERNATIIVRAHA SÜSTEEMID EESTIS: AJALUGU JA TULEVIK Referaat õppeines raha ja pangandus Tallinn 2015 SISUKOR sissejuhatus......................................................................................................................4 1Alternatiivraha...............................................................................................................5 1.1Mis on alternatiivraha?...........................................................................................5 1.2Alternatiivraha tekkimise põhjused ja pidama jäämine.........................................6 2alternatiivraha eestis......................................................................................................7 2.1Ajalugu................
Enesehinnang tähendab seda, kui kõrgelt inimene hindab oma väärtust ja tähtsust. Teismeline, kellel on terve enesehinnag, tunnustab oma iseloomu ja omadusi ning on uhke oma võimete, oskuste ja saavutuste üle. Võrreldes seda, milline me tahaksime olla ja mida tahaksime saavutada, sellega, millisena me end tegelikult näeme, saamegi enesehinnangu. Igaühel tuleb elus ette probleeme enesehinnanguga eriti teismelistel, kes pole veel selgeks saanud, kes nad õieti on ja kus on nende koht maailmas. Suhtumine endasse on seotud mitmete teguritega, nagu keskkond, väljanägemine, ootused ja kogemused. Näiteks pereprobleemid, keerulised suhted või liiga kõrged eesmärgid võivad viia madala enesehinnanguni. Mõistmine, et enesehinnagut saab tõsta, on juba suur samm edasi. Tähtis on ka teada, mis enesehinnagut alla viib ja mis seda tõstab. Pidev kriitika võib enesehinnangule halvasti mõjuda ja alati ei tule see sugugi teistelt! Mõnel teisme...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
