Religioon, kirik, haridus Riin Kilvet, Kaisa Hänni, Meelika Toom, Alice Zyryanova, Ekke Hollak, Richard Heering. Gustav Adolf II ja Rootsi kuningriik 17. sajandil Religiooni ja kiriku tähtsus Rootsi Kuningriik 17. sajandil, kuningas ja usk Pastorid ja nende ülesanded Pastori elu Talupoeg ja Jumal Kirikuelu korraldamine Eestis Kehv Liivimaa 1686 Kirikuraamatud Vennastekogudused 1730 Hernhuutlased 1743 Saaremaa Miks hernhuutlus oli hea? Rahvaharidus Ei osatud lugeda ja kirjutada 17. sajandi teine pool - 1684 Forselius Põhjasõda 550 talurahvakooli Lugemine Ülikooliharidus Liivimaal puudus keskajal ülikool. Tartus katolik gümnaasium, tegevus lõppes. Riik vajas riigiametnikke, pastoreid, juriste ja arste. Ülikooli asukohaks sai Tartu. soomlased, rootslased ja baltisakslased Tallinna akadeemiline gümnaasium. Ülikool neli teaduskonda, lad...
Religioon, kirik, haridus Riin Kilvet, Kaisa Hänni, Meelika Toom, Alice Zyryanova, Ekke Hollak, Richard Heering. Gustav Adolf II ja Rootsi kuningriik 17. sajandil Religiooni ja kiriku tähtsus Rootsi Kuningriik 17. sajandil, kuningas ja usk Pastorid ja nende ülesanded Pastori elu Talupoeg ja Jumal Kirikuelu korraldamine Eestis Kehv Liivimaa 1686 Kirikuraamatud Vennastekogudused 1730 Hernhuutlased 1743 Saaremaa Miks hernhuutlus oli hea? Rahvaharidus Ei osatud lugeda ja kirjutada 17. sajandi teine pool - 1684 Forselius Põhjasõda 550 talurahvakooli Lugemine Ülikooliharidus Liivimaal puudus keskajal ülikool. Tartus katolik gümnaasium, tegevus lõppes. Riik vajas riigiametnikke, pastoreid, juriste ja arste. Ülikooli asukohaks sai Tartu. soomlased, rootslased ja baltisakslased Tallinna akadeemiline gümnaasium. Ülikool neli teaduskonda, lad...
Valgustussajand 18.saj 1.Küsimus. a) Joomist, talupoeg ei suutnud haigusi ravida, talupojad ei võtnud vastu uuendusi (harimatud) b) Üritasid neid tervise koha pealt aidata, maad õpetasid paremini kasutama ja harima (saaks rohkem ja mitmekesisemat saaki), rääkisid rehielamute kahjulikkusest mitte väga edukas 2. Koduõpe, traditsiooniks välja kujunenud 3. Kultuurisündmus/-tegelane Tähtsuse põhjendus Piibli I tiraaz eestikeelse trükiga /A.T Mõjutas eestikeelse kirjakeele arengut Helle 1739 G.Eisenv. Sewarzenberg Õhutas talupoegi võtma kasutusele uuendusi Propageeris koolide asutamist ja levitas tervishoiu- ja Kirj. Baltikumi kohta ülevaateid ajaloost ja geograafiast põllumajandusalaseid teadmisi eesti ...
Sissejuhatavalt Keskaja maailmas näitas viljakas maa jumala õnnistust, sp hinnati võõraste maade maa viljakust ja sp on need maa-alad kristlastele olulised ja sobivad. Etnotsentrism- otsuste allikaks on oma rahva maailmapilt. Antropogeograafilisus ühel või teisel maal elava iseloom sõltub pinnasest ja geograafiast. Vastand metsik (naeruvääristatakse) tsiviliseeritud (idealiseeritakse) Mida aeg edasi seda enam muutub võõras ja arusaamatu poliitiliseks sõnumiks/tähenduseks (eesmärk näidata, et üks rahvas on nõrk, vaene, madal) need rahvad vajavad abi ja järele aitamist eelduste loomine kolonialiseerimiseks ja vallutamiseks, selle õigustamine. Võrdlus õilsate ja kaduvate indiaanihõimudega (pärit 19. Saj). Borealism Põhjamaade eksotiseerimine (liigne idealiseeritus, mis teeb ebausutavaks). Eesti: algab kirikukirjandusest (pastorite praktilises töös kasut tekstid). Wanradt Koelli katekismus 1535, Piibel 1739. -Eesti kirjakeel ja k...
1140.Taanlased ja saksid ristisõjad Berthold alusts 1198 Liivlaste vastu, sest: 1)Hamburgi-Bremeni peapiiskop nõudis 2)Kaupmehed pooldasid seda 3)Kiirendas ristiusustamist Albert uus piiskop. Tegi eliitväeosa- Mõõgavendade ordu 1208.Ristisõdijad Eestis 1210.Ümera lahing(võit) 1212.vaherahu 1217.Madisepäevalahing(kaotus) 1219.Taani(VoldemarII)Eestis 1220.Rootsi eesti vastu 1227.langes Saaremaa viimasena Kaotus sest: 1)ülekaal vastastel(relvad,in,väljaõpe) 2)eestlased ei olnud valmis plaanipära Steks rünnakuteks,vaid üksik rünnakuks 3)vaenlased ei pidanud kinni lepetest 4)liitlasi polnud Taanile-Harjumaa,Tallinn,Rävala Riia-Läänemaa,Saksa-Kesk-Eesti Vakusepidu-vasall kohtub oma talupoeg Himus-kindla suurusega andam Danzingi kongress-moodustati 1397,peale Tartu vallutamist Saksa-Ordu tahtis sõltumatut võimu Maapäev-Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamine (majandus,poliitika,tülide lahendus) 1478.a.venelased Novgorodi vallutasid Linnl...
Pärisorjuse kaotamine Eestis. Esimesed kriisinähud mõisamajanduses: · Balti mõisnikud ei olnud huvitatud majandusuuendustest. · Kriis sundis neid jälgima Saksamaa elustandardit · Kõik maksis palju ja palju võeti võlgu. Reformide taotlused: · Talurahva olematud õigused seadsid Vene riigi halba valgusesse. · Petri ,,Eestimaa ja eestlased" kritiseeris pärisorjust Eestimaal. · 1801. võimule Aleksander I 1802. ja 1804. aasta talurahvaseadused: · ,,Iggaüks..." eesti keelse teksti algussõna. · Talupojad said õiguse talusid edasi pärandada. · Teokoormiste normeerimine (1804). · Vallakohtutes kohtumeesteks talupojad ise. Rahutused Põhja-Eestis: · 1804. aasta seadused ei rahuldanud kumbagi poolt. Mõisnikud arvasid, et seadused seovad neid talupoegadega ja talupojad tahtsid veel rohkematki. · 1805. jõudsid rahutused Eestimaale. Napoleoni sõjad ja Eesti: · Nelson- tungis 1801.aastal eskaadriga Talli...
KOMMUNISTLIK VENEMAA 1.Veebruarirevulatsioon 1917 -Vim lheb ajutise valitsuse ktte(Nrk intikatsioon) 2.Okt. revulatsioon 1917 -Kasutades ra ajutise valitsuse juetust haarasid enamlased oktoobris vimu enda ktte -1918 suveks oli enamlaste poolt kehtestatud Venemaal he parteissteem 3.Kodusda 1918-1920/1922 -Enamlaste vimuga ei olnud rahul teised poliitilsed jud -Punased,valged -valged Inglismaa,Prantsusmaa,Saksamaa -hukkus 13milj. inimest 4.NSVL moodustamine -1922 aastal moodustati nukogude sotsialistlik vabariiklik liit 5.Maailma revulatsiooni hutamine -Kommunistlik Internatsionaal e.Komintern see organisatsioon pdis kommunistliku revulatsiooni hutada ka teistes riikides (Eesti,Saksamaa,Bulgaaria.Poola) -Ebannestus 1920-tel aastatel 6.Majandus 1)Sjakomunism(kodusja ajal) -kehtestati t kohustus -ettevted riigistati -toiduaineid ja tstuskaupu jagati normi jrgi -t eest maksti altuuras 2)NEP(al 1921) -kaotati toiduaine andmine riigile -talupo...
1.Rahvusliku ärkamisaja eeldused? Kaotati teoorjus, hakati välja andma esimest ajalehte 2.1894.a ,,Uus talurahva seadus"-sisu? Sisaldas talupoegade õigusi 3.Mis muutus Aleksander 2.valitsemisajal? Tsensuur muutus vabamaks,võis välja anda eestikeelseid ajalehti, kaotati lõplikult teoorjus,suurenes liikumisvabadus 4.Ärkamisaja ettevõtmised? Likvideeriti mõisakohtud, kasvas rahvakoolide arv, 1.üldlaulupidu 5.Millal?Kus?Kelle eestvedamisel? 1.üldlaulupidu 1869.a, Tartus, Jannseni vedamisel 6.Nimeta ärkamisaja aegseid kunstnikke? Faehlmann,Kreutzwald, Veske,Kuhlbars,Reinvalds,Pärn 7.Iseloomusta romantismi? Esteetiliste kategooriate ja zanride segunemine 8.F.R.Faehlmann(kes oli? mis tegi?) Üks esimesi eestlasi,kes Tartu Ülikooli arstiteaduskonna lõpetas.Osav ravitseja. Oli teose ,,Kalevipoeg" lugude koguja. 9.F.R.Kreutzwald (kes oli? Mis tegi? Arsti elukutsega,saavutas rahvusvahelise tunnustuse kirjanikuna. Kirjanduses oli teravmeelne, äge. 1...
Oskar Kallis (1892-1917) O.Kallis sündis 11.11. 1892.a. Tallinnas pere esiklapsena. Kui Oskar oli 5 aastane, siis suri isa ja ema jäi 4 lapsega üksi. Ema töötas õmblejana. Kunstiande sai Oskar isalt, kes oli harrastanud klaasimaali. Ka pere teised lapsed tegelesid joonistamisega. 1907.a. õppis Oskar I semestri A.Laikmaa ateljeekoolis. A.Laikmaa õpetas noorukit tasuta ja jäi Kallisele suureks eeskujuks kogu tema lühikeseks eluks.1910.a. lõpetas Kallis Tallinna Linnakooli ja asus tööle joonestajana ühes arhitektuuribüroos. Kallis õppis Eesti Kunstiseltsi Joonistuskursustel ja hiljem veel paar semestrit Laikmaa juures. O.Kallise maalide-joonistuste silmapaistvam osa jaotub kahte teemade ringi- ,,Kalevipoeg" ja muinasajastu ning eksistensiaalsed mõtisklused armastusest ja surmast. Oskar Kallise Kalevipoeg on jõuline, tugev ja teotahteline eesti talupoeg, mitte müstiline hiid. Kunstniku lemmikvärvideks tunduvad olevat tumesinine ja päikesek...
MAASOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 1. Sotsioloogi aine. Maasotsioloogia eripära. Põhilised uurimismeetodid ja sissejuhatus mõõtmisteooriasse. Sotsioloogia – uurib inimese käitumist grupis, erinevate probleemide lahendamist. Sotsioloogia huvitub keskkonnast mis mõjutab inimest. Uurimismeetodid: a) Vaatlus – vaatleja läheb kogukonda ning vaatleb, uurib ja kirjeldab seda. b) Ankeet – sel puhul on saadav info rohkem ankeedi koostaja kohta, millised on tema küsimused ja vastusevariandid. c) Intervjuu – sel puhul saab rohkem infot intervjueeritava kohta tema vastustest, sest talle pole valikuvariante ette antud. Mõõtmisteooria – sotsioloogia tegevuseks on mõõtmine 1) 0 hüpoteesiga ehk lõputu uurimus 2) mõõtmine toimub teooria raames, mis koosneb teoreetilistest küsimustest. Need pole mõõdetavad, kuid samas saab muuta indikaatorite abil mõõdetavateks. 2. Loodusläheduse olulisemad indikaatortunnused Indikaatoreid on 3...
Retsensioon M. Lauri raamatule Eesti ala valitsemine 18. sajandil Raamat ,,Eesti ala valitsemine 18. sajandil" annab laialdase ülevaate Eesti ala valitsemisest läbi 18. sajandi. Raamatu sissejuhatus toob esile 18. sajandil mujal Euroopas levinud ideed ja meelestatuse, mis on taustinformatsiooniks mõistmaks Vene valitsejate riigijuhtimise viise ja selle muutumist 18. sajandi jooksul. 18. sajandil domineeris absolutistlik valitsemisvorm. Levisid ideed valgustatud monarhist. Preisi kuningas Friedrich II Suure (1740-1786) öeldu ,,Valitseja on riigi esimene teener" sai valgustatud absolutismi tunnuslauseks (Laur, M 2000, lk 11). Venemaale ja Baltikumi jõudsid valgustusideed hiljem, Katariina II Suure valitsemisajal (1762-1796). Raamatu esimene osa tutvustab Eesti ala valitsemisstruktuuri. Vaatluse all on siinne halduskorraldus, ametnike hierarhia, erinevate struktuuriüksuste omavahelised suhted, sõjaväekorraldus, kohtusüsteem nin...
Keskaegsed elamumajad olid erinevad, olenevalt sellest, kas oli tegemist talupoja, feodaali või linnakodaniku eluasemega ning kas elamu paiknes karmi ilmastikuga põhjapoolsetel aladel või mahedakliimalistes Vahemeremaades. Tasandikul või mägedes. Kuna feodaali linnusest ja selle sisustusest oli juba juttu, siis vaadelgem keskaegse talupoja ja linlase elamut. Metsarikastel aladel ehitas talupoeg elamu palkidest. See oli ilma korstnata suitsutare, mida kattis õlgedest või roost katus. Tare keskel asus kolle, jõukamatel talupoegadel ka ahi, mille ees ja sees sai valmistada toitu. Kütmise ajal täitis tare tihe suiots, mistõttu inimesed liikusid poolkummargil, suitsupilvest madalamal. Suitsu lasti välja madala ukse kaudu. Umbes meetri kõrguselt olid seinad lausa pigitatud ning lõhnasid nii talvel kui suvel tugevalt suitsu järele. Suitsu juhtimiseks ülespoole hakati tegema läbi katuse ulatuvaid laudadest püstaklõõre. Need ol...
Kas Rootsi ajast võib rääkida kui ,,vanast heast Rootsi ajast"? Rootsi aeg algas Põhja-Eestis 1561. aastal, mil Tallinnat koos Põhja-Eesti aladega Rootsi koosseisu lugema hakati. Viimaseks jäi Ruhnu, mis alles alates 1660. aastast Rootsi võimule kuulus. Sealt alates oli Eestis ka mõneks ajaks rahuaeg, mis lõppes Rootsi aja lõppemist tähistava Põhjasõja lõpuga aastal 1721. Rootis aeg, mis algas Eestimaa eripaikades erinevatel aegadel, on kindlasti parem aeg, võrreldes eelneva Saksa ja järgneva Vene ajaga, kuid kas ka nii hea, et võib rääkida vanast heast Rootsi ajast? Rootsi aeg algas ja lõppes me aladel suurte ja laastavate sõdadega ning kahe sõja vahele jäi veel ka suur nälja aeg, kui inimesed olid nõus sööma ükskõik mida või keda isegi oma liigikaaslast. Selle olukorra tekitas siinne parasvöötmeline kliima, mille tõttu olid suved korduvalt külmad ja vihmased ning aiasaadused ei kasvanud korralikult. Näljast t...
Kontrolltöö keskaeg nr 1 Küsimused : Keskaja mõiste ja talupoegade liigitus. Frangi riigi kujunemine.Karl Martelli sõjaväereform. Karl Suure keisririik. Feodaalkorra mõiste ja tunnused.Seisuslik kord. Pärisorjus. Katoliku kirik ja vaimuelu. Vastused: 1.Talupoegade liigitus: Mõiste Seletus Vabatalupoeg Talupoeg, kes maksis rahamaksu ning ta majanduslik seisund võis varieeruda olenevalt sellest, kui paljudest kohustustest ta end rahaga vabaks oli ostnud. Tavaliselt ei olnud ta isiklikult vaba, kuid oli vaba teotööst. Adratalupoeg Talupoeg, kelle talu suurust arvestati adramaades. Ei olnud isiklikult vaba ning pidi tegema teotööd. Sulane; teenija Sulane on talutööline, kes palgati üldjuhul üheks aastaks, elas kool taluperega sulasemajas ja võis kasutada väikest maalappi. Vallaline sulane elas taluperes, ...
Kordamisküsimused 11. Klassile Keskaeg 1. Millised feodaalriigid tekkisid Vana-Liivimaa aladele peale muistse vabadusvõitluse lõppu? – Ordualad, Taani alad( Põhja-Eesti ehk Eestimaa hertsogkond), Tartu piiskopkond, Saare – Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond, Riia peapiiskopkond. Taani müüs oma alad ordule. 2. Kuidas muutusid piirid peale Jüriöö ülestõusu? (vt kaardid õpikust lk. 54 ja lk.72) – 1343 - 1345. Kehtima jäid muinaseesti tavaõigus ja kombed. Kes ristiusu vastu võisid jäid isiklikult vabaks. Eesti talupojad ei tohtinud väljaspool eestit kaubelda. 3. Kuidas muutus eestlaste õiguslik olukord vallutuste järel? (Õ.lk.55-56) – pinged ordu ja Riia peapiiskopi vahel. Vana-Liivimaa oli killustunud (mitu erinevat väikest riiki) Ei tahtnud omavahel koostööd teha. Talupojal tekkisid uued kohustused: kümnis, hinnus (kindla suurusega maks), andam (mitte-rahaline), ki...
VANA HEA ROOTSI AEG Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mis kestis aastatel 1561-1710, kuigi selle algus ja lõpp on vaieldav. Selle aja vältel kuulus suur osa Eesti territooriumist Rootsile. Rootsi aja alguseks loetakse Liivi sõda, mille tulemusel jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Lisaks Rootsi, Vene ja Poola võimudele leidus siin ka Taani ja Saksa esindajad. Käesolevas arutluses on küsitluse all, kas vanarahva ütluse kohaselt oli see aeg „Vana hea Rootsi aeg“ või hoopis vastupidi. Kui võrrelda Rootsi aega Saksa või Vene ajaga, siis enamasti meenutatakse Rootsi aega pigem hea ajana, kuigi see periood algas ja lõppes sõdadega, milles kannatasid eelkõige eestlased. Rootsi aja keskpaigal suurenes rahvaarv märgatavalt. Näiteks toimus sisseränne Poolast, Rootsist, Venemaalt ja Soomest ning pikk rahuaeg soodustas sündimust. Siiski sõdade, näljahäda ja katku tõttu oli eestlaste suremus üpriski ...
TSEHHOV PROOSA I PERIOOD Tsehhovi aastatel 1880-1888 kirjutatud humoristlikud novellid pole mitte üksnes lõbusad ja hiilgavalt teravmeelsed, vaid juba varakult üsna tõsimeelsed ja uuenduslikud. Ta oli esimesi vene kirjanikke, kess mõistis, et ka ,,väike inimene" pole üksnes ,,elu peremeeste" (mõisnikud, bürokraadid, kapitalistid jne.) ohver, vaid temagi kannab vastutust ebanormaalse elu eest. Nagu kõik teisedki inimesed, kannab ,,väike inimene" samuti oma hinges maailma kurjust. Väikekodanlane võib olla niihästi talupoeg, mõisnik kui kaupmees. Väikekodanlane on lihtsalt egoist, ahta eluvaatega, piiratud silmaringiga koguja, mats ja argpüks üheskoos. Novelli NT: ,,Ametniku surm", ,,Paks ja peenike". Teisi novelle: ,,Vanka", ,,Kurbus", ,,Vaenlased", ,,Rõõm", ,,Naela otsas" II PERIOOD Tsehhovi 1890. A. loomingus on märgatav kaks suundumust. Ühelt poolt püüdis ta kujutada tegelikkust kogu selle tõep...
*Taani hindamisraamat- pärineb 13. sajandist (1241 a.) raamatu järgi oli 3 mõisa, 15 vasalli (10 % eestlased) *9 linna- Tallinn, Tartu, Rakvere, Narva, Viljandi, Paide, Haapsalu, uus-Pärnu, vana-Pärnu *Talupojad- adratalupojad (harisid adramaad (1 adramaa 8-12 ha) 3-5 meest, 2-3 hobust, 1 talu, härjad, 1-2 lehma), üksjalad (adratalupoegade nooremad pojad, ei pärinud talu), vabatalupojad (maksid kohustuste eest raha), maavabad (isiklikult vabad) Kohustused: kirikule- 1/10 saagist (kümnis) 1/10 kümnisest (kirikumaks) mõisale- mõisategu (a. Rakmetegu- tööle hobusega, toit mõlemale, b. Jala tööle, toit endale) loonusrent- talupoeg andis mõisnikule kõigest, mis talu tootis, abitegu- vabast ajast mindi mõisa appi tööle, mõisavoor- veeti viina (~400 km) *Linnaõigused ( õigused, mis kehtisid linnas) Lüübeki õigus- Taani aladel Riia õigus- ordu aladel Piiskopi õigus- vana-Pärnu, Haapsalu raad- asus raekojas ...
Ado Reinvald Ado Reinvald oli 19. sajandi lõpu rahvalik luuletaja, jutu- ning näitekirjanik, talupoeg- boheem, sündis 21.novembril 1847. aastal Viljandimaal talurentniku pojana. Tema hariduskäik oli lühike. Reinvaldi koolitee kestis vaid ühe aasta. 14-aastaselt õppis ta ühe talve Soone külakoolis. Edaspidi täiendas ta end iseõppimise teel. Alates 1867. aastast oli Reinvald Ilissa talu peremees ja ta tegi suuri plaane, et luua oma talust kohaliku kultuurielu keskus. Kuid 1894. aastal läks talu pankrotti ja see müüdi oksjonil, Reinvald rändas ringi, kuni ostis maja Elvas, Kulbilohu külas, kus tegeles peamiselt kalendrite koostamisega. Elu lõpuaastail jäi ta sellest ilma, elatus läbi häda kirjatööst. Reinvaldi luuleloomingu kandvaks hoovuseks on patriotism, paljud ta luuletustest on pühendatud ärkamisaja tegelastele. Kirgliku kirikuvastasena ülistas ta mõistust ja mõtiskles moraali üle. Reinvaldi värsilo...
KIRJANDUSE KT KONSPEKT 1. Rahvusliku ärkamise eeldused(õp.lk 5-6) 1)Pärisorjuse kaotamine-Talurahvas sai isikliku vabaduse,kuid mõisnike maaomand säilis. 2)Kehtestati uus kooliseadus 3)Eestlased said endile perekonnanimed 4)Anti välja uus talurahvaseadus-Talupoegadele jagati maad,talude päriseksostmine 5)Talupoeg muutus juriidiliselt vabaks 2. Rahvusliku ärkamise mõiste: Rahvuslik ärkamine tähendab eestlaste eneseteadvuse tõusu, mis andis tõuke edasi tegutsemiseks. 3. Rahvusliku liikumise 2 suunda(õp.lk 13) Jannseni suund- Balti-Saksa suund Jakobsoni suund-Vene demokraatlike reformide pooldaja 4. Suurüritused 1)Postimees-1857,1853-Jannsen kutsus eestlasi I korda eesti rahvaks 2)Laulu-ja mänguseltsid-Vanemuine ja Estonia 1865 3)Eesti I üldlaulupidu-1869.Koidula ja Jannseni eestvedamisel 4)Teater-1870.Koidula ´´Saarema onupoeg´´ 5. Teadlased ja kunst 1)E.Ahrens-Oli keeleteadlan...
Euroopa teatrikultuur Antiikteater: Tekkis 5. saj. eKr Deus ex machina- jumalik sekkumine Skeene- stseen Orkestra- ringi kujuline suur ala Altar- asus orkestra keskel, kus ohverdati loomi ja lauldi laule Dionysose auks Dionysos- veini ja viljakusejumal Koturn- kõrge tallaga puukingad 17 000 külastajat mahtus teatrisse Kui polnud raha, et ise piletit osta siis maksti pilet riigi poolt Pidulik riietus- kitoon (põlvini ulatuv ja vööga kinni tõmmatud riie) ja tuunika Maskid- maskide vahetamisega said samad näitlejad esitada mitut erinevat rolli Commedia dell’ arte: Seal näitlesid professionaalsed ja elukutselised näitlejad Suurimad naerutajad olid teenrid ehk džannid Peamised tegelaskujud olid: Pantalone- vana hirmur, sarvekandja Dottore- tarbetult askeldav õpilane Capitano- seiklev sõjamees Arlecchino- veiderdav juhmar...
Ajalugu §20-25 1. ,,vana hea Rootsi aeg" ,, vana hea Rootsi aeg" (17.saj) sellega pole niivõrd mõeldud Rootsi aega ennast kuivõrd seda, mis tuli pärast. Tegelikult ei möödunud Rootsi aeg eestlastele sugugi roosiliselt. Suurt majanduslikku ja õiguslikku edu saavutasid pigem mõisnikud. 2. valitsemine Rootsi aja kõige tunnuslikumaks jooneks olid keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu. (keskvõim polnud harjunud nii suurte õigustega aadlimeestega ja aadlimehed polnud harjunud kõrgema võimu sekkumisega oma õigustesse maa ja talupoegade suhtes).Rootsis olid talupojad vabad, kuid eesti talupojad olid pärisorjad ja see ei meeldinud juba Karl XI-le. 1611.a asus troonile Gustav II Adolf. Ta võidud lahingutandril võimaldasid tal Balti parunitega suhelda natuke karmimal toonil. Pärast tema surma asus troonile tema 6-aastane tütar Kristiina. Niikaua kui ta täisealiseks sai valitses...
Talurahva vabastamise seadused (1802 – 1804 a. talurahva seisukohast) Nende seadustega kuulutati talupojad isiklikult vabadeks, talurahvaseisusse kuuluvateks isikuteks, kelle suhted mõisnikega pidid rajanema pooltevahelisel kokkuleppel. Maad talupoegadele kaasa ei antud, maa jäi mõisniku omaks ja talupojad selle rentijaiks. Kuna vastsetel rentnikel eriti muuga maksta ei olnud kui oma tööga, siis tähendas see, et teoorjus säilis või isegi raskenes, sest 1804.a seadustega koormistele pandud piirid kadusid. Ilma maata priikslaskmise teine loogiline tagajärg oli, et kadus talupoegade õigus oma talu pärandada. Seetõttu tekitas vabastamine vastakaid tundeid ja paljud leidsid põhjust pärisorjust hea sõnaga meenutada. Ka polnud vabadus täielik. Näiteks võisid talupojad küll teise mõisa kolida, kuid esialgu mitte linna või mõnda teise kubermangu. Kummatigi ei olnud "prii" inimese staatus siiski paljas sõnakõlks, isegi kui priius otsekohe rikkali...
Keskaegne linn Keskaegsete linnade tekkimine Kui barbarid Rooma riigi hävitasid, kadusid ka vanaaja linnad. Osa neist purustati võitluse käigus, osa hääbus ise. IX sajandil hakkas Euroopa tasahilju muutuma. Kasvas rahvaarv, täiustusid põlluharimisviisid ja tööriistad. Uuendused soodustasid käsitöö eraldumist põllumajandusest. Kui varem valmistas talupoeg kõik eluks vajaliku ise, siis nüüd tekkis kiht inimesi, kes pühendusid vaid kindla käsitöötoote tegemisele. Käsitööliste valmistatud esemed olid vastupidavamad ja ilusamad kui lihtsa talupoja tehtud. Kaubavahetuse elavnedes kujunes veel teinegi kiht inimesi kaupmehed, kelle elatusalaks sai kaupade vahendamine. Käsitöölistel ja kaupmeestel jäi feodaali võimu all elamine kitsaks. Palju tulusam elupaik oli liiklusteede sõlmpunktides, kus oma kaupa sai kergemini turustada või hõlpsamalt toorainet hankida. Nii kaupmehed kui ka käsitöölised hakkasid oma elu...
Nõukogude Venemaa/NSV Liit I osa (Fjodorov, I osa lk 41-48, 67-72, 110-112, 137-140, 146-149; Adamson lk 18-20; 38-45;76-89;) 1. Venemaa 20. sajandi alguses: poliitiline ja majanduslik olukord · Absoluutne monarhia. Maakondades ja kubermangudes olid valitavad omavalitsused (semstvod), kuid kõrgeim võim kuulus Nikolai II, kelle tiitel oli Venemaa keiser ja isevalitseja, Poola kuningas, Soome suurvürst jne · Välispoliitiliselt oli Vene keisririigil sajandi alguses teravaid vastuolusid mitme Euroopa suurriigiga (Inglismaa, Saksamaa, Austria-Ungari). Kaug-Idas ohustas Venemaa positsioone Jaapan · Suur välispoliitiline lüüasaamine kaotus Vene-Jaapani sõjas 1904-1905 (Venemaa osales aktiivselt maailma ümberjagamises. 1900 saadeti Vene väed Hiinasse bokserite ülestõusu maha suruma. Selle tulemusena muutus Hiina kirdeosa ehk Mandzuuria Venemaa mõjusfääriks) · Võimas s...
PÕHJA SÕDA 17001721 17. sajand oli Rootsi oma võimsuse tipul, mis häiris nii Poolat, Taanit kui ka Venemaad. Nende riikide omavahelised suhted paranesid ja 1699 sõlmisid August II tugev, Reener I ja Frederick IV liidu Rootsi vastu. Samal ajal halvenes Rootsi olukord, olid väga rasked näljahädad. Troonile sai Karl XII. Rootsi sõjaline võimsus säilis tänu suurele vabade talupoegade hulgale. Sõda algas 12 veebruaril 1700 August II rünnakuga Riia linnale. Pikaajaline edutu piiramine. Samal ajal ründasid taanlased Rootsi valdusi PõhjaSaksamaal. Augustis 1700 sundisid Rootslased Taani sõjast välja astuma. Suvel 1700 kuulutas Rootsile sõja ka venemaa ja septembris jõudsid esimesed väeosad Narva alla. Narva piiraminekujunes venelastele raskeks. (halvad teeolud ei võimaldanud vägesid varustada, laskemoon lopes, Peeter I lahkus). Karl XII tegutses oskuslikult ja asus Rootsi vägedega Pärnust teele, et Narva vabastada. 19. no...
Eesti 19.sajandil 1. 1804. aasta talurahvaseadused. Vene keskvõim otsustas 19.sajandi algul baltimaade talurahva olukorda muuta, sest: 1. Majanduslik põhjus – 18.sajandi lõpus jõudis mõisamajandus kriisi, sest mõisnike tarbimise tase hakkas ületama mõisate majanduslikku kandevõimet. Paljud mõisnikud võtsid võlgu ning tagasi maksmiseks tõsteti talupoegade koormisi, mis jõudsid tasemeni, mil koormisi tõsta ei olnud võimalik. Kriisist välja jõudmiseks oli vaja asuda põllumajandust reformima. 2. Ideoloogiline põhjus – Euroopas levisid valgustusideed ning hakati rääkima inimõigustest. 3. Välispoliitiline põhjus – Venemaad vaadati kui metsalist, talupoegade olukord oli Venemaa prestiižile kahjulik. Liivimaa talurahvaseadus Eestimaa talurahvaseadus Toimus maade ...
Keskaja inimene- tema igapäevaelu Keskaeg jagunes kolmeks, vara-, kõrg- ja hiliskeskajaks. Enamasti võetakse keskaja alguseks Lääne-Rooma riigi langemise daatumit, aastat 476 . Varakeskaeg oli vahemikus 5.-10. sajand, kõrgkeskaeg vahemikus 11.-14. sajand ja hiliskeskaeg vahemikus 15.-16. sajand. Keskaega sümboliseerib katoliiklus ning feodaalühiskond Feodaalühiskond kujunes välja kahe inimese vasalliteetsidemetel. Vasalliteet oli vasallide ehk läänimeeste omavaheliste sõltuvussuhete süsteem keskajal, mille aluseks oli feodaalne hierarhia: kuningalt vasallile, kes omakorda jagasid neile läänistatud maad väikefeodaalidele olles neile kui vasallidele omakorda senjöörideks. Vasallisuhete tekkimise aluseks suur- ja väikefeodaali vahel oli lään ehk feood mis tavaliselt koosnes maavaldustest ning seal olevatest talupoegadest või muust varast (kindlus, linn).Läänisuhted vormistati vasalli ja senjööri kokkuleppega ...
Grigori Jefimovits Rasputin Rasputini täpset sünniaega polnud kaua aega täpselt teada, kuna ta isegi esitas oma vanuse kohta vastukäivaid andmeid. Selleks pakuti erinevaid kuupäevi ja aastaid vahemikus 18641872, kuid Edvard Radzinski leidis teate rahvaloendusest, millest ilmneb, et talupoeg Grigori Jefimovits Rasputin sündis 10. jaanuaril 1869. Selle aasta kirikumeetrikat säilinud pole, kuid see on siiski kõige tõenäolisem Rasputini sünniaeg. Rasputini isa oli Jefim Jakovlevits Rasputin (18421916), ema aga Anna Vassiljevna. Mõlemad pärinesid tavalistest taluperedest. Ka Rasputin oli oma elu seimesed 25 aastat tavaline talupoeg, ehkki paistis silma joomise ja vargustega. Kuid ühel korral, kui ta varguste eest läbi peksti, toimus tas hingeline muutus ja ta muutus sügavalt usklikuks. Ta hakkas mööda Venemaa pühapaiku ringi rändama ning palvetas mitu korda päevas. Peagi omandas ta oma kodukohas selgeltnägij...
Prillupi traagika põhjusi Maailmas on palju väärtusi, kuid tihtilugu peetakse suurimaks väärtuseks raha. Selle nimel loobutakse isegi eneseväärikusest ja austusest kaasinimimeste vastu. Eduard Vilde teoses "Mäeküla piimamees" on peategelaseks Tõnu Prillup, vaene talupoeg, kes pole maha matnud võimalust kunagi rikkaks saada. See on tema elu suurimaks unistuseks ja kui tal avaneb võimalus unistus täide viia, siis ei kohku ta tagasi millegi ees. Ulrich von Kremer, kes on mõisnik, teeb Tõnule ettepaneku saada jõukale järjele piimamehe ametiga. Vastutasuks peab Prillup hakkama jagama oma naist Kremeriga. Tõnu suurim soov on täitumas ja naiivselt ning tagajärgedele mitte mõeldes on ta kohe nõus. Siit saab aga Tõnule eneselegi ootamatult alguse saatuslik allakäik, mille lõpetab traagiline surm. Prillupi traagika sai alguse liigsest rahaahnusest, naiivsusest ning soovist saada ühiskonna jõukasse kihti. Ta arvas, et...
Daatumid · 1582 Liivi sõja lõpp , Jam Zapolski vaherahu. ( Poola ja Venemaa) · 1583 sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu, mis andis rootslastele Lääne ja PõhjaEesti · 1629 Altmargi vaherahu, Poola loovutab LõunaEesti Rootsile · 1632 Avatakse Tartu Ülikool · 1641 pärinevad esimesed kindlad teated esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta. · 1645 Brömsebro rahuga sai Rootsi Taani kuningriigilt Saaremaa ja Muhu saare. · 1660 aastal Oliwa rahuga omandas Rootsi Rzeczpospolitalt Ruhnu saare. · 1681 Riigimõisate talupojade pärisorjuse kaotamine Rootsi riigi poolt · 1684 Forsseluis hakkas väljakoolitama koolmeistreid ja köstreid · 1686 Koolihariduse rajamine lihtrahva jaoks · 1688 Forsselius sai nõusoleku rajada koole sinna, kus tarvis · 1700 Põhja sõja algus · 1708 Tartu piiramine · 1710 Põhjasõja lõpp Eesti ja Liivimaa aladel · 1721 Põhjasõja lõp...
Balti erikord iseloomustab 200 järgnevat aastat riik riigis kuigi tegemist Eesti- ja liivimaaga vene riigi koosseisus, siis oli tegemist riigiga riigis kohalike aadlike privileegid olid nii tugevalt kaitstud, et vene riik ei saa eriti sekkuda nende tegemistesse Aleksander III ei huvitu nendest privileegidest aluseks 1710 aasta kapitulatsiooniaktid väejuht ütleb, et venemaa tuleb appi lõpetama rootsi türanniat ja tahab laiendada aadlike õigusi vene võim tunnistab aadlike õigusi venemaa lubab aadlike privileegid taastada põhimõtted fikseeritud 1721 uusikaupunki rahuga lepinguga rootsi tunnustab, et mingid alad lähevad vene koosseisu suure eristaatuse allikaks need alad rootsi ja venemaa vastastikune ülepakkumine ulrika eleanora armukiri rootsi kuningavõim oli nõus aadlikele kehtestatud piirangud tühistama ulrika oli nõus tühistama ja loodeti eesti ja lii...
pildirüüste-400-500 liikmeline sakslaste rahvahulk tungis eesti kirikutesse ja hävitasid pühapilte ja -kujusid reformatsioon--usupuhastus missa-pidulik jumalateenistus toomkapiitel-kõrgem vaimulike kolleegium, 12 toomhärrat e kanoonikud skraa-rae poolt kinnitatud põhikiri mis kujundas tsunfti siseelu tsunft-käsitööliste ühing gild- kaupmeeste ühing linnafoogt- maaisanda bürgermeister-oli linna nõukogu juhatus toomkirik- piiskoppkonna peakirik raad- linna võimuorgan trääl-olid orjad, võisid muutuda sõjavangid võlgnikud ja karistusest lahti ostetud surmamõistetud vabadik-maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elav talupoeg kolmeväljasüsteem- 1/3 vilja 1/3 kesa 1/3 köögivilja maavaba-neid oli vähe, ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel ega ei kandnud talupoja koormisid vabatalupoeg- oli see kes maksis oma koormisi rahas ja olid seetõttu teetööst vabad üksjalg-oli see noorem adratalupoeg, kes isakoju ei mahtunud ning t...
Feodaalne Lääne-Euroopa. Feodaalkord. Feodaalne killustatus. Lääniks e. feoodiks nimetatakse maavaldust, mille feodaal sai kasutuseks oma isandalt e. senjöörilt, andes talle truudusvande ja kohustudes oma isanda kutsel ilmuma sõja väeteenistusse. Feodaal (läänimees, vasall) - feoodi e. lääni saaja, kes andis selle eest isandale truudusvande ja kohustus isanda kutsel väesalga eesotsas sõjaväeteenistusse ilmuma. Kõik feodaalid olid elukutselised sõjamehed. 843.a. sõlmiti Verduni leping, millega Frangi riik jagati 3-ks: 1) Ida-Frangi; 2) Lääne- Frangi ja 3) Lõuna-Frangi riik. Aja jooksul kujunes Ida-Frangi riigist Saksa ja Lääne-Frangi riigist Prantsuse kuningriik. Frangi riigi lagunemisega kaasnes feodaalkorra kujunemine. Sellist ühiskonnakorraldust, kus maa on läänistatud feodaalidele ja seda harivad feodaalidest sõltuvad talupojad nimetatakse läänikorralduseks e. feodalismiks. Feodaal omas maavaldust ning kohtuvõimu sõl...
KREEKA ÜHISKOND Kreeka linnriik nimega Polis koosnes magulast ja teda ümbritsevast alast.Linna juhtisid kodanikud,kodaniku hulka ei kuulnud naised ja orjad. Kodaniku tunnus on see,et kodanik saab valida. Kodaniku peamine ülesanne oli riiki kaitsta oma enda muretsetud sõjavarustusega. Kodanikud osalesid rahvakoosolekul,kus valiti tähtsad ametimehed. Aristokraatlikus linnriigis kiitis rahvakoosolek,vaid nõukogu otsuseid heaks. Demokraatlikus linnriigis oli võim reaalselt rahvakoosoleku käes. Aristokraadid tihti peale võistlesid mõju võimu pärast ja mõnikord haaras keegi võimu oma kätte ja otsustas üksi,seda nimetatakse Türannia. Türann ei pruukinud olla paha ja võis teha polisele kasulikke otsuseid. Enamik linnriigi kodanikke olid talupojad. Oli ka vaeseid talupoegi, kes tihti peale muutusid maaomanikest rentlikeks,võtsid võlgu. See nõrgestas riigi kaitse võimet,sest vaene talupoeg ei suutnud sõjaväe kohustust täita....
Antiikkultuur Loeng kahe õpikuga: Lauri Leesi "Usundilugu" lk 9-11 Anne Nahkur "Antiigist renessansini" lk 9-11 Koostas: Ingrid Pukk Antiikkultuuriks nimetatakse... ... vanakreeka ja vanarooma kultuuri. Sõna antiik võeti kasutusele 18. sajandil prantslaste poolt. (Umbes samal ajal arenes Egiptuse kultuur) Heal lapsel mitu nime · Kuidas antiikkultuuri veel teiste sõnadega kutsutakse? Mida erinevatel aegadel antiikkultuurist tähtsustatud on? · Renessanss · Klassitsism · Suur Prantsuse revolutsioon Antiikkirjandus jaguneb: Vanakreeka kirjandus: · Arhailine ajajärk · Atika ehk klassikaline periood · Hellenism · Rooma aeg (Lisa ise daatumid) Kreeka münt Müntide käibelevõtt suurendas märkimisväärselt antiikmaailma kaubavahetust. Euroopa esimese kuldmündi olevat valmistanud tohutu rikas Lüüdia kuningas Kroisos 560.a eKr. Tänapäeval nimetatakse väga rikast ...
Ärkamisaeg Muusikal on kõigi rahvaste kultuuris ja ajaloos tähtis roll.Loodeti,et lauldes esitatud palveid võtavad jumalad meelsamini vastu.Usuti et igal põllul,taimel , loomal v veekogul on hing, mis laulu kuuldes aitab töödel ja elujärje parandamisel kaasa.Tänu lauludele on säilinud teadmised meie esivanematest.Eestirahvausundis muusikajumalat ei tuntud kuid Eepose kalevipoeg tegelane on muusikajumal Vanemuine.19.saj kujunes paljude euroopa väikerahvaste jaoks rahvusliku eneseteadvuse kujunemise ajaks. 15.saj oli Eestis välja kujunenud pärisorjus.Maaomanikud võisid talupoegi osta, müüa kui ka kinkida. Ilma loata ei tohtinud talupoeg mõisniku valdustest lahkuda.19 saj anti korraldus pärisorjs ametlikuks kaotamiseks ent rahva rõhumine jätkus. pool saj peale seda hakkas eestlaste hulgas levima rahvuslik liikumine, mis taotles rõhumisest vabanemist.Nad hakkasid tundma huvi maa rahvuse,keele ja mineviku...
Arutlus Kas linnaõhk teeb vabaks? Linnades olid asjad suhteliselt hästi korraldatud. Oli paigas transport, hooned ja ka haigete eest hoolitseti. Eestlastel oli linnades ülekaal, kuigi neid nimetati mittesakslasteks. Katk hävitas enamik linna inimesi, aga selle korvasid mõisnike juurest ära põgenenud talupojad. Raad kaitses vastavalt linnaõigusele igat linna elanikku, kui inimene oli linnas viibinud ühe aasta ja ühe päeva. Kui talupoeg oli sellega hakkama saanud, oli ta linnakodanik. Linnakodanikuks võis olla iga vaba inimene, kes täitis linna poolt esitatud nõudmisi ja maksis linnale makse. Linnadel oli vaja tööjõudu ja uusi elanikke. Talupojad kippusid linna parema elujärje peale, vähe on neid kes tahavad elada teiste alluses ja nende seisund maal hakkas raskenema ning lähenema pärisorjusele. Usun, et enamik talupoegi tahtsid olla vabad mehed, aga sel...
DON GIOVANNI Wofgang Amadeus Mozar Aeg ja kestus: Esietendus toimus 29.oktoobril 1787.aastal Prahas. Ooperi kestus on ligikaudu 3 tundi. Tegevuskoht: Hispaania, 17. Sajandi algus. Tegelased: · Don Giovanni, noor kergemeelne aadlimees bariton · Komtuur bass · Donna Anna, tema tütar sopran · Don Ottavio, donna Anna kihlatu tenor · Donna Elvira, don Giovanni endine armastus sopran · Leporello, don Giovanni teener bass · Masetto, talupoeg bass · Zerlina, tema pruut sopran · Talupojad, teenrid, vaimude hääled koor,ballet · Muusikud don Giovanni lossis orkestri liikmed Sündmustik: · Don Gio...
NSVL (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit) NSV Liidu lipp Vapp Territoorium ja koosseis NSVL oli aastatel 1922-1991. NSVL oli moodustanud 1922 aastal. Sinna kuulusid: • Venemaa • Ukraina • Valgevenemaa • Taga-Kaukaasia Kodusõda Kodusõda oli 1918 -1922 aastatel. Selle sõja kaotused ulatusid 13 miljoni inimeseni. Väga palju inimest sõja aastatel sõidsid ära läände. Kodusõja võit süvendas enamlaste veendumust, et on võimalik kogu maailma kommunistlikuks muuta. 1919 aastal loodi Kommunistliku Internatsionaali (Kominterni). 1920. Aastate algul taheti korraldada revolutsiooni Poolas, Bulgaarias, Saksamaal, Eestis ja veel teistes riikides. Kui see ei tulnud välja, siis hakkati rääkima sotsialismi ehitamisest Venemaal. Uus majanduspoliitika Kodusõja aastatel kõik talupojad pidid riigile andma vilja ülejäägid. Selleks loodi toitlusarmee. Sealt saadeti maapiirkondadesse relvastatu...
1905. AASTA REVOLUTSIOON VENEMAAL Revolutsiooni põhjused Soov laiendada kodanikuvabadusi. Soov reformida senist aegunud riigikorraldust. Viletsad majanduslikud olud; talurahva vastuolud mõisnikega. Väljaastumised äärealadel olid seotud ka venestamispoliitikaga. Vasakpoolsete illegaalsete parteide (sotsialistid- revolutsionäärid / esseerid ja Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei / VSDTP) kihutustöö jne. Revolutsiooni ajend Verine pühapäev Peterburis (9. jaanuar 1905. a) Revolutsiooni käik Revolutsioon oli stiihiline, ilma kindla juhtimise ja koordineerimiseta. Erinevates kohtades ja erinevatel aegadel puhkesid streigid / üldstreigid; mässud vasakpoolse meelsusega sõjaväeosades (näiteks soomuslaeval Potjomkin); talurahvamässud ja mõisate põletamised (eriti Lätis); ülestõusud linnades (näiteks Moskvas). Mõisate põ...
,,Läänerindel muutuseta", Erich Maria Remarque, romaan Tegelaste kujutamine. Peamiselt on mina-jutustajaks peategelane Paul, kelle silmade läbi tegevust kirjeldatakse, seega on raske kellegi kohta täpselt midagi öelda. Küll tuleb teose käigus välja, et Tjaden vihkas Himmelstoi ja et ta oli voodimärgaja. Tööd neil polnud, kuna olid kooliõpilased. Sotsiaalse päritolu kohta pole ka palju öeldud, ametitest mainitud vaid seda, et Tjaden oli lukksepp, Westhaus oli turbalõikaja, Detering oli talupoeg ja Leer huvitus tüdrukutest ning Müller oli õpihimuline. Miljöö. Miljöö on realistlik, sest kirjeldatakse näiteks kaasvõitlejate surmagi põhjalikult. Samas kirjeldatakse ka sõjasündmusi realistlikult. Ümbrus mõjutab tegelasi väga suurel määral. Ümbruse tõttu hakkavad noored mõtisklema elu üle ja see muudab oluliselt nende ellusuhtumist. Aeg. Teose sündmustiku ajaks on I maailmasõda. Psühholoogiline aeg tuleb ilmsiks selle läbi, ...
Keskaegne linn ja elu Katre Ulp 10.b klass Linnade tekke Soodne asukoht linnade tekkimiseks- liiklusteede sõlmpunktide juurde Uuendused käsitöös- käsitöö eraldus põllumajandusest Linnaõigus Seadustik, mille Linnaõiguse andmise allusel korraldati elu ürik (1291. a) linnas Linnaõiguse kinnitas senjöör Linnakodanikel oli isiklik vabadus, eraomand ja pärimisõiguse kaitse Linnade ja maaisandate suhted Väike linnad jäid senjöör võimu ja kaitse alla Suurlinnad- senjööriks kuningas, et vabanede kohalike feodaalide ülemvõimu alt Lombardia ja Toscana püüdsid vabaneda Püha Rooma võimu alt- moodustati liitusid enda kaitseks Saksa kaubalinn saavutas küllalt suure sõltumatuse senjööridest Linnade juhtimine Linna juhtis raad, mille liikmete arv sõltus linna suurusest Raad ise en...
Linnade õiguslik korraldus:Tallinnas, Narvas ja Rakveres Lüübeki linnaõigus, Tartu, Viljandi, Paide ja Uus-Pärnu said Riia linnaõiguse, Vana-Pärnus ja Haapsalus kehtis piiskopiõigus|Linna võimuorganiks oli raad, mille liikmete arv oli linnati erinev, lisaks kuulusid sinna ka bürgermeistrid(Tallinnas 4)| sündik (tundis hästi seadusi). Rae liikme seisus oli eluaegne|Rae ülesanded: *sissetulekute, *heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine, *kaubanduse ja käsitöö soodustamine, *linna huvide kaitsmine, kirikute ja koolide eest hoolitsemine jne. *Raad pidas ka kohut|Kaubandus: Suurgild jõukamate kaupmeeste ühendus|Mustpeade vennaskond vallaliste kaupmeeste organisatsioon|Hansa Liitu ( Põhja- ja Läänemere äärsete kaubalinnade liit) kuulusid Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu|Läbi Eesti viidi Venemaale soola, kalevit, lõuendit, heeringaid, veine, õlut, vürtse, metallitooteid, luksusesemeid|Tartut, Viljandit ja mõlemat Pärnut ühendas j...
BALTI ERIKORD JA KESKVALITSUS Balti erikorra püsimine: · Uuesti alustasid tegevust asehalduskorra eelsed kohtu- ja omavalitsusorganid: taastati aadlimatriklid, maanõunike kolleegiumid, silla- ja adrakohtud. · Koostati ka Balti provintsiaalseadustik aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu, mis kinnistas veelgi Balti erikorda. · Esialgu keskvalitsus midagi otsustavat Balti erikorra lammutamiseks ette ei võtnud, vaid aitas baltisakslaste vastu suunatud rünnakuid vaigistada. · Kuni Aleksander II valitsemisaja lõpuni ( 1881) jäi Balti erikord oma põhiosas püsima. Kindralkuberneri institutsioon: · Balti kubermangud olid alates 1801.a liidetud üheks kindralkubermanguks, kus kõrgemat võimu valitsuse nimel esindas kindralkuberner. · 1808-1819 oli Eestimaa kubermang eraldi kindralkubermangu staatuses. · Kindralkuberner oli kubermangude administratiivaparaad...
MUINASAEG Õp. lk 43 1. Arutlege, millised olid eestlaste peamised tegevusalad muinasaja eri perioodidel ja kuidas need muutusid. Mil moel muutus asustus muinasajal. Periood Oskused Peamised tegevusalad Asustus Kiviaeg Valmistati luudest, Kalastamine, jaht, Kiviajal toimus üks suur kividest ja sarvedest keraamika valmistamine, rahvastikuränne. Kunda esemeid. Hakati tööriistade valmistamine. kultuuri asukad olid meisterdama keraamikat. Savinõude valmistamine. mongoliidse päritoluga. Õpiti inimesi matma. Nisu ja kaera kasvatamine. Kunda kultuuri asukad Savinõude kaunistamine. Loomakasvatus. olid tõenäoliselt meie Vene kirves. esivanemad. ...
Keskaeg Selle sõna võtsid kasutusele 15. sajandil Itaalia humanistid, mis pidi tähistama perioodi antiikaja lõpust renessanssi alguseni. Nende arvates oli see selline aeg, kus midagi ei arenenud. Tänapäeval on see ajavahemik antiik- ja uusaja vahel. Üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile. Klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikele kultuuridele. Keskajal tõusid esile uued rahvad, germaanlased ja slaavlased. Geograafiliselt põhirõhk Prantsusmaal. Paganlik kultuur asendub kristliku kultuuriga. Iseloomulik feodalism (ühiskonnakorraldus, kus maa oli läänistatud ning seda harisid sõltuvad talupojad). Aastal 476 lõpetas Lääne-Rooma riik eksisteermise ning seda aega loetakse kokkuleppeliselt keskaja alguseks. 1453. aastal Ida-Rooma riigi (Bütsants) pealinn Konstantinoopol alistati, 1492. aastal avastati Ameerika, 1517. aastal viidi läbi usureform. Neid loetakse erinevatel juhtudel keskaja lõpuks. Geograafiliselt ...
VENE AEG (1721-24.02.1918) I BALTI ERIKORD · Restitutsioon riigistatud mõisade tagasiandmine · Kehtisid senised seadused ja maksukorraldus · Saksakeelne asjaajamine, luteri usk, tollipiir · Vene keskvõimu esindajad kindralkubernerid (Vene armees välismaalased karjäär, kubermangus asuvate sõjaväeosade ülalpidamine ning riigitulude laekumise jälgimine) · Eestis aadlite hulgast valitud valitsunõunik · Aadlimatriklid (mõis enne Põhjasõda, pärusaadlid) rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad, 1730-40-ndatel poliitiliste ja majanduslike eesõiguste kaitsmine · Linnade omavalitsus säilis · Säilisid rüütelkonnad · Talupoegade pärisorjastamine 1739 Negatiivne: Roseni deklaratsioon (mölder Jaan kaebas keisrinnale liiga suurte maksude pärast, Elizaveta II järelpärimine) talupoeg on pärisori, mõisnik võis teda pärandada, vahetada, müüa nagu muud mõisa vara. 1739 Positiivne: A.Thor Helle tõ...
Dialoog autos. Lühike sisu: Andrese uus tuttav Kristjan õpib MGU-s (ilmselt on mõeldud Moskva riiklikku ülikooli) ja omab eesti juuri. Ta pakub oma abi sugulaste ja varanduse otsingul. Tegelased: Andres ja tema uus tuttav Kristjan Tegevuskoht: auto, mis kiiresti sõidab vaksalist ,,Marinoi rostsi" rajooni. - Me, muide, ei ole veel tuttvad. Mind kutsutakse Kristjaniks, aga teid? küsis noor inimene. - Mind Andres. Teil on Essti nimi. - Jah, mu juured on eestis. - Tõsi? Räägime siis eesti keeles. - Kahjks ma ei räägi eesti keelt. Aga ma tahan õppida eesti keelt. - Kas te ammu sõitsite eestist ära? - Väga ammu. Mu vanaisa elas venemaal. - Säh sulle, milline kokkusattumus! Aga mina just tulin siia otsima eestlasi, kes elavad venemaal. Mu vana- vanaisa kunagi ammu ka elas siin ja jättis mulle...Andres peatus. Ta sai aru, et ütles liiga palju. - Jättis mida? huvitus Kristjan. - Jättis... Ühe asja. - Aga...
VENE AEG XIX sajand Haldusjaotus Jätkus vene aeg ja haldusjaotus jäi samaks. Aleksander I (valitses 1801- 1825) tunnistas Balti provintside eriseisundit Aleksander III (valitses 1881- 1894) jättis baltisaksa aadli eesõigused kinnitamata Talurahvareformid Suurete muutuste ajajärk, põhjused: kap. suhete kiirem areng põllumajanduses pärisorjusliku korra kriitika (Merkel, Petri) pärisorjuse kaotamise seadused rahvuslik liikumine, talurahva omavalitsuse kujunemine Reformid: 1802 Eestimaa talurahvaregulatiiv ,,Iggaüks, kes ..." 1804 Liivimaa talurahvaseadus Põhimõtteliselt sarnased seadused: talude pärandatav kasutamisõigus vaba omandiõigus nii vallas- kui kinnisvarale teokoormiste normeerimine piirati mõisniku õigust talupoja isiku suhtes (keelati nende müümine ja võõrandamine) taluperemehed vabastati kodukarist, teistele ülempiir 15 hoopi loodi vallakohtud, mis olid mõisniku kontrolli al...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
