TALUPOJA PORTREE Ajaloo referaat TALLINN 2009 Sissejuhatud Inimene oli keskaja kristlikus antopoloogias Jumala loodud olend. Maailma loomise kuuendal päeval lõi Jumal inimese, kellele ta andis võimu kogu looduse üle: sest taimed ja loomad pidid olema tema toiduseks. Seega oli inimene kutsutud olema looduse, maa ja loomade peremees. Juba keskajal jagunes ühiskond kolmeks peamiseks seisuseks: vaimulikud, feodaalid ja talupojad. Püüamegi lähemalt süübida talupoja eluolusse keskajal. Talupoeg Talupojad pidid oma tööga feodaale ja vaimulike ülal pidama. Talupojad pidid kandma koormisi ehk täitma kindlaks määratud kohustusi oma isanda heaks. Feodaalid hakkasid rajama mõisaid ja suuremate feodaalide maadel oli mõisaid palju. Põllumaa jagunes mõisapõldudeks ja talupoegadele jagatud maaks. Talupoegadel tuli teha mõisategu (harida mõisa põlde, mille saak kuulus feodaalile). Lisaks sellele pidid nad töötama ka oma põllul, et ta...
Talupoeg uusajal Naised pidid hoolitsema toidu, laste, kodu ja loomade eest. Lisaks sellele pidid nad mehi aitama, ketrama, kuduma, õmbelema jne. Mehed tegid puutööd, käisid metsas ja mõisavooris (mõisniku vilja ja viina vedamine linna müümiseks). Naised kandsid valget linast särki, seelikut, villast kampsuni või vest. Abielunaised kandsid põlle, peas oli neil tanu või rätt. Neiud kandsid paela, pärga või olid mitte midagi. Mehed kandsid pikki pükse, kuubesid, palituid ja pastlaid/saapaid. Peamiseks toiduks oli: leib, naeris, kapsas, kaalikas, kört ja soolasilk. Joodi kalja, mõdu, piima, kevadel kasemahla ning pühade ajal sai juua ka õlut. Tarbiti ka mett. Toidunõud olid puust. Peremees istus alati laua otsas ja jagas kõigile leiba. Tähtsamateks pühadeks olid pulmad, mida peeti talve alguses, jaanipäev ja jõulud. Õpiti mägima ka erinevaid pille,...
Talupoeg Kui tahaksime talupoega kujutada inimesena, kes harib endale kuuluvat maad, siis leiaksime paljudel antiikaja, keskaja ning uusaja perioodidel vaid väheseid talupoegi. Lisaks vabadele talupoegadele, kes harisid omaenda maad, leidus palju inimrühmi, kes töötasid teistele kuuluvatel maadel. Tavaliselt kasutati talupoegade kohta sõna rusticus , mis tulenes sõnast rus, ehk maa. Kuid rusticus ei tähistanud üksnes talupoega, vaid ka inimest, keda peeti lihtsameelseks, ja tagasihoidlikuks või halvustavalt matslikuks, harimatuks või mittelinlikuks. Tavaliselt elasid talupojad naturaalmajanduse suletud maailmas ning jäid kaubanduse ääremaile, piirdudes oma talu toodangu müümisega kohalikele kaupmeestele ja arvukatele Kesk-Itaalia linnadele. Nad ei piirdunud üksnes põllulapikeste harimisega, vaid suurendasid oma sissetulekuid, osaledes palgatöölistena suurtel hooajatöödel. Üldtuntuks said talupoegade vaesus ja nende primitiivne eluvii...
Kuidas elas Eesti talupoeg keskajal? Keskajal jagunes ühiskond kolmeks seisuseks: vaimulikud, feodaalid ja talupojad. Suurem osa talupoegadest olid adratalupojad, kes alates 15. sajandist hakkasid järk-järgult muutuma sunnismaiseteks ning üha enam mõisnikest sõltuvamaks. Küllaltki suur osa talupoegadest olid sel ajal aga ka veel isiklikult vabad, nimelt vabatalupojad ja maavabad talupojad. Talupojad pidid oma tööga feodaale ja vaimulike ülal pidama ning kandma koormisi ehk täitma kindlaks määratud kohustusi oma isanda heaks. Talupoegadel tuli teha mõisategu ehk harida mõisa põlde, mille saak kuulus feodaalile. Lisaks sellele pidid nad töötama ka oma põllul, et tasuda loonusrenti. Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad. Neid ei võinud müüa ega osta maast eraldi ja neil võis olla oma majapidamine ja oma pere. Talupoeg oli väga tihedalt seotud oma perekonnaga, mis oli tema jaoks esmane ning loomulik ühiskon...
MIDA KARTIS KESKAJA TALUPOEG Talupoeg keskajal oli mitte keegi. Ta maksis loonusrendi, teotöö, hiliskeskajal ka raharendiga oma maalapikese eest ja sõltus kahest: senjööri suvast ja ilmastiku armulikkusest. Kuid mida kartis keskaja talupoeg? Jacques Le Goff ütleb: ,,Keskaja Euroopa on esmajoones nälja maailm" (Le Goff, 1894). Keskaja talupoja üheks suureks hirmuks oli nälg, sest viljaikaldus võis korduda iga kolme kuni viie aasta tagant. See korduva kippuma ikalduse mõju ei ole nii dramaatiline, kui seda oli 1032- 1034 aasta nälja ajal, kui Cluny munk Raoul Glaber kirjutas, et sellise näljahäda ajal võis karta lausa inimsoo hukkumist. Lokaalne ikaldus ei viinud kohe suure näljasurmade laineni, kuid ebakvaliteetse toidu tarbimine tõi endaga kaasa surmavad haigused ja ka alatoitumise, mille tõttu oldi vastuvõtlikumad erinevate kurnavate tõbede suhtes. Nälja osas võis rolli mängida ka senjööri valduste...
Skandinaavia Bondid taluperemehed Varjaagid viikingite nimetus Ida-Euroopas Tingid kohalikud koosolekud Ragnarök hea ja kurja viimne võitlus Alltingid maakondlikud Ruunikiri vanagermaani raidkiri ühiskoosolekud Ruunikivi haua-ja mälestuskivid, kuhu kirjutati Konungid kogukondade pealikud surnud tähtsamad teod jne. Normannid viikingite nimetus (põhja Saaga vanagermaani kangelaslaul; muinasislandi mehed)Lääne-euroopas jutustus Träälid orjad Elatusalad : põlluharimine,karjapidamine, küttimine ja kalapüük. I aastatuhande II poolel suurenes meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus. Kauplemise kõrvalt kasutati juhust ja rünnati võõraid laevu ja rüüstati naaberpiirkondi. Gokstadi laev suurim viikingite laev, mis pärineb aastast 900. Suuremad linnad : Birka ja Sigtuna. Viikingite salgad : Elanikkonna k...
Arutlus Eesti talupoeg: pärisorjast peremeheks Pärisorjus kehtestati Eestis orduajal. Eestisse tulid võõrvalitsejad, kes panid talupoegadele peale suured koormised. Koormised võisid isegi nii suured olla, et talupoja enda peret tabas näljahäda. Näljas pidi talupoeg aadlikult toitu laenama. Laenu tõttu pandi talupojale peale sunnismaisus, mis tähendas, et ta ei tohtinud ilma aadliku loata elukohta vahetada. Kui talupoeg ei olnud võimeline võlga tagasi maksma, siis muutus ta pärisorjaks. Mõisnik võis pärisorju osta, müüa, peksta jne. Talupoegadel oli palju kohustusi mõisa ees, nagu rakmetegu, mõisavoris käimine ja talvel pidi mõisale puid lõhkuma ja viima. Vene ajal tulid juurde veel pearahamaks, mida pidid maksma meessoost hinged ja nekrutis võtmine. 1784. aastal puhkesid pearaharahutused, talupojad arvasid, et kui riigile juba maksid, et siis mõisnikule ena...
Keskaja talupoeg ja tema igapäevaelu Keskaja inimese elu erineb palju tänapäeva inimese elust ja igapäeva toimetustest. Keskajal jagunes ühiskond kolmeks suureks grupiks need olid talupojad, feodaalid ja vaimulikud. Antud arutluses käsitlemegi eelkõige talupoegade seisust ning nende igapäevaseid tegemisi keskajal 11.- 16 sajandini. Üldiselt talupoegadest Varasel keskajal valitses naturaalmajandus ja inimesed ei käinud oma kodudest eriti kaugemal. Elati muutumatult pikka aega. 11. sajandil aga hakkas taas arenema kaubandus ja tekkisid linnad. Keskaja inimene sõltus väga palju kirikust. Inimese poolt korda saadetud teod jaotati kahte gruppi: teod mis olid jumalale meelepärased ehk teisisõnu teod, mis oli kirik heaks kiitnud või paganlikud ehk kiriku vastased teod. Ketserlikkust ei sallitud ning need kes sellesse uskusid põletati tuleriidal. Seega järeldub, et Keskaja inimene oli kirikule aupaklik ning ...
Eesti talupoeg Vene võimu ajal Sellel ajal kinnitati just pärisorjus,mis kuulus Roseni deklaratsiooni.Pärisorjus tähendas seda ,et talupoega võis pärandada,kinkida,müüa,vahetada.Talupoeg ise ,tema maa ja vara kuulusid mõisnikule,talupojale määrati ka koormised ja sunnismaisus.Mõisnik võis veel talupoega ilma kohtuta karistada.Aastal 1765 toimusid kergendused Liivimaal.Talupoeg sai õiguse vallasvarale,ta hakkas viljaülejääki endale saama ja mõisakoormisi piirati,niiet elu muutus natukenegi kergemaks.Peksa hakati ka vähem saama ,kuna peksunorm piirati 30hoobi peale.Talupoeg võis nüüd ka ise mõisniku kohtusse kaevata,kuid seda tehti väga harva ,kuna kardeti peksa saada. 18.sajandi lõpul ja 19.sajandi algul hakati mõningates ringkondades taotlema talupoegade olukorra parandamist; sellele aitas kaasa: - üksikute mõisnike soov läbi uuenduste parandada oma majanduslikku olukorda. - valgustusideoloogia levik ...
Talupoja elu keskajal Tere! Olen 31-aastane talupoeg ja käin igal nädalal turul porgandeid müümas. Mu nimi on Peeter. Tavaliselt viin laupäeviti oma saagi turule. Nii ka täna. Minu talust on linnani väga pikk maa. Pean alustama oma teekonda väga vara hommikul, sest turg algab kell 10. Linna lähen hobusega. Kõigepealt jõuan eeslinna ning seejärel all-linna. Linna südamesse ehk turuplatsile viivad kõik peatänavad. Kuna solk ja prügi visatakse elumajade akendest otse välja, on linnatänavad sageli mustad ja räpased. Tänavatel jalutavad tihti inimeste koduloomad. Tihtipeale on tänavad nii kitsad, et neis ei mahu hobusega sõitma. Tänavanimed on sageli seal töötavate ja elavate ametimeeste järgi. Mina ratsutan alati läbi Kinga tänava, kus töötab palju kingseppi. Seal on alati palju rahvast, sest inimesed soovivad oma jalanõusid parandada. Kõik ametimehed töötavad ja elavad ühes majas. ...
Mina talupojana Olen pärisorjast talupoeg ja minu nimi on Karl. Mul on naine, kelle nimi on Carolyna ja kaks last, kelle nimed on Cikuta ja Cedrikuta. Ning ma jutustan teile oma päevast talupojana keskajal. Päiksetõusu peale ärgates, läksin hommikusööki sööma. Söögiks oli leib ja puder, ning joogiks oli kali. Pärast seda läksin puid raiuma. Oli vaja veel palju puid raiuda. Kui puud said lõunaks raiutud, siis panime raiutud metsa põlema, et saaks pärast vilja sinna külvata. Poole põllumaast saime endale ja teine pool oli mõeldud mõisale. Põllu omamiseks peame täitma kohustusi feodaali heaks. Feodaal saab kogu mõisapõllu saagi ja me peame loonusrenti maksma ehk poole oma põllu saagist feodaalile andma. Sageli me anname vähem kui pool oma saagist, sest meil on vähe süüa. Meie peres on levinud kolmeviljasüsteem. Kõigepealt jagame põllu kolmeks osaks, siis ühele osale paneme suvivilja, teisele talivilja ja...
Talupoegade elu keskajal Koostajad: Kristofer Rennel, Kristo Ilmjärv, Mikk Johannes Linnasmägi, Ralf Uustalu, Karl Must(Schwarz), Carl-Patrick Kirsipuu Üldinfo Keskaja ühiskond jagunes kolmeks peamiseks seisuseks: vaimulikud, feodaalid ja talupojad Talupojad pidid oma tööga feodaale ja vaimulike ülal pidama Pärast 13431345 Jüriöö ülestõusu hakati talupoegi orjastama Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad.Neid ei võinud müüa ega osta maast eraldi Schwarz 2 Elamud Elati lihtsa ehitusega rehielamus. Ruumid olid üpris suured, köeti ainult ühte ruumi PõhjaEuroopa talupoegade majad olid tehtud palkidest ja katus õlgedest või roost Lõuna pool olid aga kivist või savist elamud, mille katused olid laotud katusekividest ...
Eesti talupoja seisund varauusajal - vaba või pärisori. Varauusaeg algas 16. sajandi esimesel veerndil ja lõppes 18. sajandi neljandal veerandil. Eesti oli sellel ajal paljude erinevate võõrvõimude käes Rootsi, Taani, Poola ja Venemaa. Talupoegade seisund eri võimude ajal oli väga erinev. Sellel ajal toimus Eestis suuri territorjaalseid muutusi. Rootsi aeg Eestis oli 1629 kuni 1699, kuigi selle alguse ja lõpu üle on palju vaieldud. Paljudes mõisates võeti kasutusele vakuraamat, mis pani paika talupoegade koormised. Talupoja kohustused mõisa ees olid suured. Enda maad sai talupoeg hooldada ales siis, kui enda maa oli korras. See tähendab, et enda maaharimiseks ei jäänud piisavalt aega. Talupojad kuulutati pärisorjaks 1. veebruaril aastal 1632. See oli ainuke aeg, kus talupoeg oli seaduslikult pärisori. Poola aeg oli 1561 1625. Sellel ajal kuulus poolale Lõuna-Eesti, kus elas vähe rahvast. Mõisnikud andsid talupoja...
Arutlus teemal: Liivimaa ristisõja mõjukus. Liivimaa ristisõda oli Euroopast lähtuv sõda, Baltimaade rahvaste ristiusustamiseks. See sõda toimus 13.saj. alguses. Kas ristisõda oli pöördepunktiks Eesti ajaloos ? Majanduses jäi muinasajaga võrreldes samaks see, et põhitegevuseks oli põllumajandus. Põllumajanduses kehtis ikka 3 välja süsteem, tol ajal enam kasvatatud viljad olid oder, kaer ja rukkis. Tegeleti endiselt edasi metsandusega, kalandusega ja oli naturaalmajandus. Lisaks sai Eesti mees vahendada mett, puitu jne. Muutusteks oli see, et maa kuulus maaisandale aga talupoegadel oli võimalus maad rentida ja selle tagajärjel kandis talupoeg koormisi, milleks olid maksud ja andamid. Eestile kõige enam tulutoov kaubanuds ehk soola kaubandus läks sakslaste kätte. Soolaga kauplemine tõi lausa nii suurt tulu, et selle tuluga ehitati üles meie pealinn Tallinn, sellepärast kasutatakse ka tänapäeval väljendit, et Tal...
Vana hea Rootsi aeg Niinimetatud Rootsi aeg Eestis leidis aset 16.-17. sajandil. See algas aastal 1523 ning lõppes aastal 1721 Põhjasõja lõpuga. Loomulikult kaasnesid Rootsi ajaga ka mitmed muutused elukorralduses, olid need siis head või halvad. Tähtsamad muutused ilmnesid talupoegade elus ning hariduse ja usu valdkondades. Võõra võimu all elada pole kerge. Sellest võime eeldada, et Rootsi aeg tõi endaga kaasa kõik muud kui head, kuid võib olla andsid rootslased meile midagi, tänu millele oleme praegu, tänapäeval, väga edukad. Just sellepärast keskendungi selles arutluses Rootsi aja plusspooltele. Rootsi ajal toimus reduktsioon, mis leidis aset Rootsi kuninga Karl XI ajal, kui 1680. aastal võttis Rootsi riigipäev vastu otsuse mõisate riigi omandusse tagasivõtmiseks. Lühidalt tähendas reduktsioon mõisate tagasivõtmist riigi poolt. Tänu sellele pääsesid paljud talupojad pärisorjusest. Tõsi, reduktsio...
Vana „hea“ Rootsi aeg? Eesti ajaoos räägitakse nii öelda „heast Rootsi ajast“. See aeg oli nii mõnestki küljest vaadatuna parem talle eelnenud Saksa ajast kui ka järgnenud Vene ajast, kuid kas see aeg on väärt kohe tiitlit vana hea Rootsi aeg. See on aeg, mil toimusid Eestis suured muudatused alates riigivõimu kohandamisega lõpetades hariduse ning vaimueluga. Kuid kas Rootsi aeg oli kõigile hea? Rootsi aega nimetatakse samuti ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. See periood nii algas kui ka lõppes veriste sõdadega, milles ennekõike kannatada said just eestlased. Kui Eestimaa oli täielikult saanud Rootsi kuninga valduseks, üks tähtsamaid reforme, mida läbi viidi, seisnes selles, et pärisorjus kehtestati nüüd juriidiliselt. See tähendas seda, et talupoeg, samamoodi nagu tema lapsedki, oli nüüd mõisniku omand. Kuigi võeti kasutusele nn. vakuraamatud, kus olid kirjas kõik talupoja kohustused mõi...
Kas halb või hea rootsi aeg? Rootsi aeg kestis oma 100 aastat, mis tõi minu arvates eestlastele kaasa palju muudatusi. Tähtsaim neist oli kohtusüsteemi ümberkorraldamine ja uue haldusjaotuse väljakujunemine. ,,Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega. Minu arvates olid need Rootsi aja halvad pooled: talupojad olid seotud endist viisi oma maa külge kui nad põgenesid võisid mõisnikud neid tagasi nõuda. Kindlaks määratud maksud olid kõrged ja teopäevade arv küllaltki suur. Nad pidid andma veel ka mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. Halb oli ka see, et suure osa viljast pidid talupojad andma Rootsi riigile ja mõisnikele, isegi ikalduse aastal. Kõigepealt maksud ja kui alles jäi seemet natuke omatarbeks oli hästi. Suurema saagi korral leiti kindalasti mõni seadus, et talupojalt rohkem saaki saada. Takistati talupoegade edasi õppimist ülikoolis, sest talupoeg ei tohtinud ...
Arutlus Talupoegade olukord Rootsi ja Vene ajal Pärast Põhjasõda, mis toimus aastast 1700 kuni aastani 1721, läksid Eesti valdused, mis varem olid kuulunud Rootsile, Venemaa impeeriumi koosseisu. Seoses sellega toimusid mitmed muutused talurahva olukorras. Kõigepelat toimusid muudatused talurahva õiguslikus seisundis. Rootsi ajal oli talurahvas küll ametlikult pärisori, kuid redutseeritud ehk riigistatud mõisates oli ta juba vaba, ning talupoja olukord seega parem. Vene ajal toimus mõisate restitutsioon, ehk need tagastati endisele omanikele. Seega oli see umbes nagu pärisorjuse taaskehtestamine. Talupoeg oli jälle mõisniku omavoli alluvuses. Kui alluvad enam aadli suuri nõudmisi ei kannatanud oli neil alati võimalus oma härra peale kaevata. Seda nii Rootsi kui ka Vene ajal, kuigi mida aeg edasi, seda väiksem võimalus oli neil sellega midagi head saavutada. Nii ju...
Vene aeg :Eesti pärast Põhjasõda Põhjasõda laastas Eestimaad rohkem kui mistahes teine sõda meie ajaloos. Venemaa poolt „akna raiumine Euroopasse“ maksti kinni enam kui poolte eestlaste elu hinnaga. Põhjasõja aegsest hävingust taastus maa siiski üllatavalt kiiresti. Kui peale Põhjasõda oli eestlasi umbes 120- 140 000, siis XVIII saj lõpuks oli Eesti elanike arv u 500 000 inimest. Sellise rahvaarvu taastumisele andis hoogu sõjale järgnenud pikem rahuaeg.Kuna võit Rootsi üle ei olnud väga suur ja alati oli oht vallutatud alasid taas kaotada, oli venelastele väga tähtis kohaliku aadli toetus. Balti aadli poolehoiu võitmist alustati restitutsiooniga- Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Mõisatega koos sai aadel tagasi ka endised õigused talupoegade üle. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus, luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Kõrgeimaks keskvõimu esindajateks said ...
Kas keskajal oli parem elada maal või linnas? Mina arvan, et keskajal pakkus linnas elamine rohkem vabadust ja võimalusi, kuna maksud ja kohustused olid väiksemad ja oli parem juurdepääs haridusele. Keskaeg algas Romulus Augustuse kukutamisega, aastal 476 ja lõppes aastal 1492, mil Columbus avastas Ameerika ja algas Uus Maailm. Keskaeg jaguneb kolmeks perioodiks — varakeskajaks, kõrgkeskajaks ja hiliskeskajaks. Linna kõige suuremaks plussiks võib pidada asjaolu, et inimesed olid vabad, nad ei kuulunud kellelegi. Linnakodanikuks sai inimene peale seda, kui oli tasunud kodanikumaksu ja elanud teatud aja linnas. Linnakodanikul oli oma maja või toake. Tavaliselt oli linnaelaniku kodu käsitöölisele ühtlasi töökojaks, kaupmehele laoruumiks ning kontoriks. Maal kuulus nii talu, kus talupoeg elas kui ka talupoeg ise maahärrale, kelle heaks talupoeg pidi tööd tegema ning kes võis tema üle kohut mõista nagu heaks arvas. ...
Talupojad keskajal Seisvused kujunesid välja feodaalkorra ajal: vaimulikud olid kõige peamised, teisena tulid feoodid ning kolmandad olid talupojad. Talupojad pidid toitma nii feodaale kui ka vaimulikke. Talupojad elasid mõisade kõrval koos oma peredega väikestes hurtsikutes. Mõis koosnes peamajast, feodaalide põldudest, talupoegade hurtsikutest ning nende põllumaast. Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad. Neid ei võinud müüa ega osta maast eraldi ja neil võis olla oma majapidamine ja oma pere.Keskajal kasutati kaheväljasüsteemi ehk põld oli jaotatud kaheks osaks. Ühel osal kasvatati vilja, teine osa oli puutumatu. Järgmisel aastal oli esimene osa puutumatu ja hariti teist osa. Kasutamata osale tehti samal ajal alet e. põletati puid ning järgmisel aastal pandi mulla sisse uus vili. Talupoja koormiseks oli teha mõisas tööd ning anda osa oma saagist feodaalile. Põhja-Euroopa talupoegade maja...
VANA HEA ROOTSI AEG Rootsi aja algusaastaid oli kolm tükki. Esimene aastaaeg oli 1583, peale Liivi sõda, kui sõlmiti vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel(Pljussa vaherahu), kus Rootsi sai endale Põhja- Eesti. Teiseks algusaastaks võib lugeda aastat 1629, kui sõlmiti vaherahu Rootsi ja Poola- Leedu vahel(Altmargi vaherahu), Rootsi sai endale Lõuna-Eesti. Kolmandaks algusaastaks oli 1645 sõlmitud vaherahu Taani ja Rootsi vahel(Brömsebro rahu), kus Rootsi saab endale Saaremaa. Peale seda sündmust on Eesti täielikult Rootsi võimu all. ,,Vana head Rootsi aega" võib vaadata erinevatest vaatepunktidest, sest ega Rootsi aeg ainult lust ja lillepidu polnud, sel ajal oli ka oma pahesid, mida ei tasuks mainimata jätta. Eestlased on rootsi aega tagasi igatsenud. Tegelikkuses ei möödunud rootsi aeg eestlastele sugugi mitte roosiliselt, suurt majanduslikku edu saavutasid mõisnikud. Kui tuli Rootsi aeg, siis tuli läbi viia muutusi. Ü...
Kordamisküsimused §18-27 1. Muutused Euroopas kõrgkeskajal: põllumajanduse areng ja linnade taasteke, tsentraliseeritud riikide kujunemine (Prantsusmaa, Inglismaa). Põllumajanduse areng-Kasutusele võeti raske ratsaader, millega kündides saadi paks ja viljakas mullakiht. Leiutati rangid, mis lubas rakendada adra ette härja asemel ka hobuse, kes oli härjast nõrgem aga see-eest kiirem.Mindi üle kahevälja süsteemilt kolmeväljasüsteemile (suvivili, talivili, kesa). Kasutati vesiveskeid ja ehitati tuulikuid. Linnade taasteke-Tänu rahvastiku kasvule hakkasid linnad kiirelt arenema ja tekkima.Euroopa kõige linnastunumateks piirkondadeks kujunesid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. Sealne linnaelanikkond moodustas umbes kolmandiku elanike koguarvust. Linnade teke kiirendas elurütmi ja mõjutas tugevalt riigivalitsemist ja majanduselu. Majanduslikult tegi linnade areng lõpunaturaalmaj...
Talurahvas Vene ajal Raido Selge Talurahvas Vene ajal Pärast Põhjasõda tagastas Vene võim aadlikele Rootsi ajal redutseeritud mõisad, mistõttu endised kroonutalupojad sattusid jälle suuremasse sõltuvusse mõisnikest. 18.sajandil laiendati tublisti mõisapõlde, sest rukkimüügi kõrval Lääne-Euroopa turule kasvas järsult Vene turu osatähtsus. Väga tähtsaks sai viinapõletamine. Kuna mõisad tegelesid nüüd ka loomakasvatusega, paranes ka mõisapõldude väetamine.Et kõiki põlde jõuaks ära harida, suurendati veelgi talurahva teotöökohustusi:nüüd pidi üks keskmine talu välja panema juba kaks inimest kuuel päeval nädalas terve aasta jooksul. Talupojad Vene ajal Maaelu põhines endiselt põllumajandusel. Põhjasõja-eelne külvide-saakide tase saavutati 18. sajandi keskel. Sajandi lõpuks oli Põhja-Eestis teraviljatoodang võrreldes sajandi algusega kahekordistunud, Lõuna-Eestis oli areng veelgi suurem. Laienesid nii talupõllud (eriti Lõuna-Eesti...
Eesti talurahva õiguslik seisund Rootsi ajal 17. sajandi alguses elas suur osa rahvastikust maal, kellest suurima osa moodustasid talupojad. Rahvaarv kõikus sellel perioodil kõvasti, langedes sõdade ja näljahädade pärast ning tõustes tänu loomulikule iibele ja sisserändajatele, kes Eestist paremat elu otsisid. Eestisse elama meelitas vabade talude rohkus, head loodusolud ja sisserändajatele lubatud kolm maksuvaba aastat. Kuid elu Eestis ei olnud meelakkumine. Rootsi aja alguseks oli Eestis kinnistunud talupoegade pärisorjus. Talupoeg oli mõisniku omand ning tal ei olnud õigust lahkuda mõisniku maalt ilma tolle loata. Nad olid sunnitud mõisniku määratud koormistega leppima. Talupoegadel polnud oma maad ega eluaset ning nad pidid rentima mõisnikult talu ja põllumaad, olles kohustatud rendina ära andma osa talu toodangust. Raskeim tegevus oli teokohustus, mis ulatus kuni kuue päevani nädalas. Sellegipoolest oli mõisniku...
Talurahva õigusliku olukorra muutumine 19. sajandi talurahvaseaduste toimel 19. sajand tõi talurahva ellu nii mitmeid muutusi, seda talurahvaseaduste näol. Muutused puudutasid nii talurahva õiguslikku kui ka majanduslikku (samuti kultuuri ja üldise arengu) olukorda. Seaduseid kehtestati aastate 1816 1868 vahel. Kui rääkida talurahva elust, siis sajandi algupoolel võeti vastu seadused, millega Eesti talurahvas vabastati pärisorjusest. Pärisorjus oli tsaari otsusega küll kaotatud, aga sellele järgnes teoorjus, mis polnud eelnenust parem, paljude silmis isegi hullem. Talupoeg polnud uute seaduste silmis enam mõisniku pärisomand (nagu kinnisvara või kariloomad), aga maad tal ka ei olnud. Muude eriõiguste kõrval oli mõisnikul õigus talupoega peksta ilma kohtuotsuseta ja see leidis aset enamasti mõisa tallis. Sõna teoorjus pärineb sellest, et talupoeg pidi tema enda majandada jäetud pisikese maalapi eest "teoga" renti maksma, s...
Keskaja inimese igapäevaelu Keskaja inimese elu erineb tänapäeva inimesest päris palju. Muidugi on olemas sarnasusi, näiteks ka prageusel ajal koosneb ühiskond erineva elustiili ja võimalustega inimestest. Nii ka vanasti, kuid siis oli kontrast palju suurem. Selleks, et anda ülevaadet keskaja inimeste igapäevaelus, räägin lahti olukorrad talupoegade, feodaalide, vaimulike ja linnakodanike pilgu läbi. Talupojad elasid väkestes külades, kus majad asetsesid lähestikku. Majad ehitati savst, kivist ja puidust ning katus valmistati õlgedest. Majas oli sees vaid üks suur muldpõrandaga ruum, mille keskel oli ahi. Mööblit oli tol ajal vähe. Toit oli väga kesine ja lihtne. Tähtisaimaks toiduaineks oli rukkileib. Kasvatati ka mõningaid köögivilju, nagu näiteks herneid, ubasid ja naereid. Kartulit veel ei kasvatatud. Joodi kalja ja õlut. Talupoegade riietus oli samuti väga lihtne. See koo...
Talurahva omavalitsus pt. 21 Helis, Getlyn, Kätlin, Aleksander 1.Miks ning kelle või mille eeskujul kerkis 19. sajandi alguses päevakorda talurahva olukorra parandamise küsimus Aleksander I eeskujul, ta koostas talurahva regulatiivi, mis tunnistas talupoegade õigust vallasvarale, keelustas koormiste tõstmise ning sätestas, et korralikult talu majandanud talupojalt ei tohi seda ära võtta ning ta võib selle oma lastele pärandada. Mõnevõrra piirati ka talupoegade müüki. 2. Milline tähtsus oli talupoegade jaoks... Talude pärandataval kasutamisõigusel? Talupojad olid küll pärisorjad, kuid nende müük, kinkimine ja pantimine keelati. Neil oli kindel maaala, kus olla. Teokoormiste normeerimisel? Koormised tuli viia vastavusse maa suuruse ja väärtusega. Maad mõõdeti, hinnati ja kaardistati. Talupojad pidid vastavalt maalapile tööd suutma teha. 2. Milline t...
Millised tegurid aitasid kaasa talude pärisostmisele? Paljude talumeeste unelmaks oli kindlasti omada oma talu ja oma põllumaad. Talupoegadel tuli palju võidelda oma eesmärkide eest ning 1850. aastal algaski talude päriseksmüümine. Millised olid need tegurid, mis aitasid kaasa talude pärisostmisele? Talude pärisostmisele aitas kindlasti kaasa pärisorjuse kaotamine 1816. aastal. Pärisorjuse kaotamise järel hakkas järjest rohkem mõisnikke aru saama, et senine teoorjuslik majandamine ei ole konkurentsivõimeline ning vana süsteemi püsimine võib kaasa tuua täieliku laostumise. Sellepärast nõustusid mõisnikud talupoegadele suuremaid vabadusi andma. Talupoegadel olid veidi suuremad õigused ja see arvatavasti andis neile vapruse midagi öelda ja ette võtta. Nad ei tahtnud olla kellegi sõltuvuses, vaid elada omaette ja luua perekond oma talus. Päris vabadust pärisorjuse kaotamine muidugi ei andnud. See andis pigem tõuke talu...
Kas Rootis aega võib nimetada "Vanaks heaks Rootsi ajaks?" Rootsi aeg sai alguse peale Liivi sõda kui Liivimaa oli Rootsi võimu all. 1561. aastal alistusid Rootsile Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinn. 1581. aastal, pärast Paide vallutamist, kogu Põhja-Eesti, peale Põhjasõda Hiiumaa. 1629. aasta Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile. Brömsebro rahuga (1645) sai Rootsi ka Saaremaa. Viimase alana sai Rootsi 1660. aastal Oliva rahuga Ruhnu saare. TALUPOEGADE OLUKORD + Reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Koormised olid määratud vakuraamatuga. - Reduktsioon ei toimunud igal pool. Säilis talupoegade sunnismaisus, 1645. aastal fikseeriti pärisorjus Põhja-Eestis. Oli mõisnikke, kellelt mõisaid ei võetud - polnud piiranguid, mida ja kui palju võib talupoegadelt nõuda. Ei peetud kinni vakuraamatusse kirjutatud kohustustest, neid tõlgendati...
Keskaeg 1.Millistesse seisustesse olid jagunenud keskaja ühiskond? Mis olid nende ülesanded ja koht ühiskonnas? Vaimulikud, kelle ülesandeks oli palvetada ja kõigi inimeste hingeõnnistuse eest hoolt kanda; Feodaalid, kelle ülesandeks oli kõigi ühiskonnaliikmete kaitsmine; Talupojad, kelle ülesandeks oli vaimulikke ja feodaale oma tööga üleval pidada ning toita; Linnakodanikud, kes varustasid kõiki käsitöösaadustega ja ülemerekaupadega. 2.Miks nimetatakse keskaja ühiskonda tardunud ühiskonnaks? Ühiskond, kus usuti, et jumal on pannud inimese tema kohale ja määranud kindlaks tema eluülesande. Talupoeg ei saa rüütliks ja rüütel talupojaks. 3.Selgita lause ,,Minu vasalli vasall pole minu vasall" senjööridel puudus õigus käsutada oma vasalli vasalle 4.Millised olid keskaja talupoja õigused ja kohustused? Õigused: isiklik vabadus...
Maaelu 18. sajandil Aadli jõukuse, poliitilise ja sotsiaalse positsiooni aluseks oli maaomand ehk mõisad. Aadlimatriklitesse kantud aadliperekonnad pidasid mõisate valdamist oma ainuõiguseks. Aadlimatriklid ei välistanud siiski uute liikmete, iseäranis Vene kõrgaadli esindajate vastuvõtmist. Lisaks poliitilisele tähendusele aitas see vältida kohaliku mõisnikkonna isolatsiooni ja sotsiaalset sumbumist. Mõisamajanduse tõus ja langus Mõisamajanduse täielik taastumine Põhjasõja tagajärgedest võttis aega 18. sajandi keskpaigani. Kahanenud rahvaarv hoidis põllumajandussaaduste hinnad ja mõisate tulud madalad. Alles 18. sajandi teisel poolel hakkasid viljahinnad tõusma ja peaaegu kahekordistusid sajandi lõpuks. Mõisate peamiseks sihtturuks kujunes Venemaa uus pealinn Peterburi. Põllumajandussaaduste hindade kasv kergitas omakorda tuntavalt maa hinda. Mõisad muutusid taas atraktiivseks varaks, kuhu oli kasulik investeerida. Samuti kasvas surv...
I Eduard Vilde. “Mäeküla piimamees” 1. Kirjuta sidus 7-lauseline üldistus teose põhisündmustest ja olemusest. Üksik mõisahärra von Kremer kohtub ühel päeval Mariga, kes on talupoeg Tõnu naine. Mari ei ole otseslt just Tõnu naine, kuna Mari õde, kes paar aastat tagasi suri, oli Tõnuga abielus ning nüüd aitab Mari Tõnul lapsi kasvatada. See tõttu teeb von Kremer Tõnule ahvatleva pakkumise. Ta lubab anda Tõnule oma piimaäri kui Tõnu annab vastu oma naise. Tõnu, kes on vaene talupoeg jääb kohe selle ideega nõusse, kuid probleemiks osutub Mari nõusse rääkimine. Mari on tükk aega vasttu sellele ideele, kuid lõpuks jääb nõusse. Hiljem kui tehing tehutd, siis Tõnu ikkagi kahetseb, et andis Mari piimaäri vastu. 2. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani a) põhiprobleem Kas Mari vahetamine piimaäri vastu oli õige tegu? b) 2-3 kõrvalprobleemi. Peale tehi...
Olen rentnik ja ostan oma talu mõisnikult välja Olen 18. sajandist pärit talupoeg, kelle unistuseks on kunagi omada enda isiklikku elamut, koos maaga. Igapäevaselt harin põldu, kasvatan loomi, lina, teen heina. Ühesõnaga hoolitsen kogu majapidamise eest. Armudes ning leides endale sobiva elukaaslase, soovin ma muidugi, et meie ühine kodu oleks päriselt minu oma. Laste sündides saaksid nemad tunda, et see on nende sünnikodu, mis on nende ema ja isa oma. Hiljuti võeti õnneks vastu esimene talurahva seadus, mille kohaselt manitsetakse talupoegi kokkuhoidlikule majapidamisele ning meil lubatakse omada vallasvara. Kõik talupojad, kaasarvatud siis mina, said talukoha põlise kasutamisõiguse. Tingimusel, et kõik meie koormised ja maksud oleks mõisa heaks täidetud. Samuti vabastati meid ehk talupoegi ka orjusest. Nüüd ei ole me enam mõisnike omad, vaid moodustame nüüdseks juba isiklikult vaba talurahvaseisuse. Ainus kurb asi on see, et meie vaba...
* Eestimaa jagunemine: -) Keskaegne haldusjaotus pärast muistset vabadusvõitlust Vana-Liivimaal ehk 6 väikeriiki: 1) Liivi Orduriik juhtis ordumeister ja keskus asus algselt Riias, siis Cesises. 2) Eestimaa Hertsogkond Taani kuninga valdused, mille ta müüs 1346, pärast Jüriöö Ülestõusu Ordule. 3) Riia peapiiskopkond juhiks oli Riia peapiiskop ja keskuseks Riia. 4) Tartu piiskopkond juhiks oli Tartu piiskop ja keskuseks Tartu. 5) Saare-Lääne piiskopkond juhiks piiskop ja keskus liikus Lihula Vana-Pärnu Haapsalu Kuressaare. 6) Kuramaa piiskopkond juhiks Kuramaa piiskop ja keskuseks Piltene, Läti. *) Kolm suurimat linna olid Tallinn, Tartu, Riia. -) Keskaja alguses tekkisid Eestisse linnad: Reval Tallinn; Narwa Narva; Hapsal Haapsalu; Dorpat Tartu; Wesenberg Rakvere; Alt Pernau Vana Pärnu; Fellin Viljandi; Weissenstein Paide; Neu Pernau Uus Pärnu. *) Neli kuulus Hansaliit...
„Vana hea Rootsi aeg“ Kui räägitakse Eesti ajaloost, siis tihtipeale mainitakse „vana head Rootsi aega“. See väljend on kahe otsaga, ühelt poolt olukord paranes nii mõnestki küljest vaadatuna talle eelnenud Saksa ajast. Kuid Rootsi ajal oli ka väga palju negatiivseid külgi. Mille poolest oli Rootsi aeg eestlastele halb ning mille poolest hea? Minu arvates oli Rootsi ajas eestlastele palju halba, nagu näiteks see, et Rootsi aja alguses ning lõpus toimusid hirmsad ja verised sõjad, seda ei tohiks unustada ükski eestlane rääkides Rootsi ajast. Tänu Rootsi aja alguses toimunud sõdadele langes Eestis rahvaarv 300000 inimeselt 100000 inimeseni ning Eesti rahvaarv seisis välja suremise äärel. Enamik talusid olid tühjad, põllud nende ümber võssa kasvanud ning linnad ja alevid hävinud või alla käinud. 17. sajandi lõpuks tänu erinevate rahvaste sisserändele kasvas rahvaarv ligi 400000 ini...
Priikslaskmine ja ärkamisaeg 1819- 1885 a. Laura Peets Priikslaskmine Riigivõimu mõjutusel võttis Eestimaa rüütelkond 1816 a. ja Liivimaa rüütelkond 1918a. vastu pärisorjust kaotavad talurahvaseadused, millega talupoeg sai isikliku vabaduse, kuigi järk-järgult, 14 aasta jooksul ja koos liikumisvabaduse piiranguteta Talupojad said kohustuslikus korras perekonna nimed (Liivimaal 1826. ja Eestimaal 1836. aastaks) Mõisnikud säilitasid kodukariõiguse ning kontrolli talurahva omavalitsuse ja kohtu üle. Talumaal moodustati mõisade kaupa seisuslike omavalitusüksustena vallad Kogu maa kuulutati mõisniku piiramatuks eraomandiks Talupoja senine maakasutusõigus ja koormisenormid kadusid Talupoeg oli sunnitud vaba lepingu põhimõtete kehtimisest hoolimata tegelikkuses rentima mõisnikult lühiajaliseks kasutamiseks maad, tasudes teotööga Taluperemehed kasutasid mõisateoks maata talupoeg Vilja- ja viinahindade langus tõi mõisamaja...
vara. Talupoja maa ja vara kuulusid mõisnikule. Maa kasutamiseks pidi talupoeg tegema mõisakoormisi, mille suurus polnud fikseeritud. · Positiivsed seadused- need kinnitas 1765. aastal Browne. -Talurahval õigus vallasvarale; -mõisakohustused täitnud talupoeg võis enda ülejäänud vilja müüa jne; -mõisnik ei võinud enam oma suva järgi koormisi määrata ega tõsta; -karistamise ülempiir 30 vitsa- või kepihoopi; -talupoeg võis mõisniku kohtusse kaevata, kui viimane seadusi ei täitnud. · ,,Iggaüks..." -1802. aastal vastu võetud talurahvaregulatiiv, mis kehtestas talude pärandatava kasutamisõiguse, see tähendab, et kui talupoeg oli oma koormised mõisnikule täitnud, ei tohtinud teda isatalust välja tõsta ning pärast peremehe surma jäi talu tema poegadele. Piirati koormisi. · Pärisorjuse kaotamine- 23.05.1816 vabastati Eestimaa talupojad pärisorjusest.
Vana hea Rootsi aeg Aga miks oli ta hea? Iga õpilane, eestlane ja inimene küsib. Miks ainult Rootsi aja peetakse heaks, kuid Eesti ajaloos oli veel palju valitsemisriiki? Ma olen kindel, et Rootsi ajal toimus midagi, mille eest eestlased on tänulikud ikkagi tänapäeval. Rootsi aja alguseks peetakse 1629.aastat, kui Rootsi sõlmis Poolaga Altmargi lepingut, ja Lõuna- Eesti koos Lätiga läksid Rootsi võimu all. Kestis Rootsi aeg kuni 1700.aastani, kui algas Põhjasõda, millal võitis Venemaa ja Rootsi kaotas Eestit. Rootsi ajal Eestis oli tehtud palju häid muutusi. Esmakordselt kogu Eesti territoorium ühendas ühes riigis, sõjalik olukord lõpetas ja talupojad olid kindlad, et homne päev tuleb sõdistamataks ja saaksid nad rahulikult elada. Sõjad ja näljahädad olid laastanud kogu maa. Esimesel ajal talupoegade olukord ei muutunud heaks, vaid halvemaks, sest kuningas kartis, et saksa aadlikutele ei meeldinu...
Vana-Liivimaa valitsemine Poliitiline ülesehitus 1346. Aastal 5 väikeriiki Saksa Ordu Liivimma haru tugevaim ja suurim, mida valitses Liivimaa meister Riia peapiiskopkond Tartu piiskopkond Saare-Lääne piiskopkond Kuramaa piiskopkond Maaisand ja läänimehed Kogu maa jagunes maaisanda domeenideks harisid talupojad tuludest kattis maaisand riigivalitsemise kulud ja isiklikud väljaminemised Läänivaldused jagatud vasallidele sõjateenistuste ees Sisepooliitika Võimuvõitlus piiskopkondade ja ordu vahel Intriigid Kodusõjad Seisused 14.saj hakkasid maaisandate kõrval suurt rolli mängima Läänimehed ja linnad Rüütelkonnad vasallide ühinemine territoriaalselt Linnadepäevad Maapäevad Küsimused 1. Kes oli Liivimaa tugevaim relvastatud jõud? Liivi ordu 2. Kes oli Liivimaal kõrgeim vaimulik? Liivi ordu meister, Riia peapiiskop 3. Selgita, milles seisnes rõivastustüli. ...
Kuivõrd oli 19.saj pöördepunkt talupoegade elus 1) Kaotati pärisorjus Talupoegadest sai vaba talupojaseisus. Talupoegade ost ja müük keelustati lõplikult Talupojad võisid sõömida lepinguid, omada vallas- ja kinnisvara, kuid nad ei tohtind elukutset vahetada. Kuigi talupoeg oli vaba, oli se vabadus ilma maata. Maad tuli edaspidi rentida mõisnikult turuhinnaga. 2) Talumaa piirid fikeeriti 3) Raharent Koormis, mis ruli tasuda rahas. Andis talupoegadele võimaluse endale talu osta 4) Talurahva omavalitsuse kujunemine Talurahva keskuseks oli mõis, hakkas kujunema talurahvaomavolitsus vallakogukond. Kogukonna keskseks institutsiooniks saVallakohus, kus oli 3 liiget 1 mõisnik, 1 talumees ja 1 sulaste valitud Lahendati tülisid, tegeleti mõisakoormistega, karistati eksinuid, valvasid korda, haldasid vallalaekaid, magasiaitu. 5) Talurahva koormised * 1 teorent * 2. Riiklikud koormised ...
Mõisted: Diplomaatia-riigi välispoliitiline tegevus oma huvide kaitsel Tsartism-Liikumine, kus erinevaid tööliste ühinguid pöördusid parlamendi poole oma nõudmistega. Venestamine-venepäraseks tegema;tsaarivalitsuse poliitika riigi äärealade poliitilise autonoomia ja rahvuslike eripärade kaotamiseks eesmärgiga muuta kogu impeerium ühetaoliseks Klassitsism-antiikaja eeskujudele toetuv stiil kunstis,kirjanduses ja muusikas;rõhutab selgust,lihtsust ja reeglipärasust Romantism-kunstisuund,mida iseloomustab vaba ja julge tunnete väljendamine,loobumine klassitsismile omastest vormipiirangutest ning ainese valimine ajaloost,legendidest,saagadest ja kirjandusteostest Historitsism-peamiselt ehituskunsti suund,mis matkib ajaloolisi stiile,tekkis varauusaegsel Prantsusmaal Dekabristid-Venemaa aadlikud,kes tegid 1825.a. detsembris riigipöördekatse. Monroe doktriin-põhimõte,et Euroopa riigid ei tohi sekkuda USA siseasjadesse Missouri kompromiss-üheko...
Ajalugu - Liivi sõda Muutused Rootsi ajal.. .. linnades linnaõirguse kaotasid Rakvere, Paide, Haapsalu uued linnad: Kuressaare ja Valga kaubandusliku tähtuse kaotasid Tartu, Narva(17.saj lõpp tähtsuse tõus), Pärnu 17. saj keskel Eesti- ja Liivimaa linnade kindlustamine Tallinnas ja Narvas bastionid .. kaubanduses vähenes idakaubanduse tähtsus arenes sisekaubandus e talurahvakaubandus manufaktuuride loomine (klaas, tekstiil, paber) Tartus, Viljandis, Pärnus .. käsitöös säilis tsunftikord takistati eestlaste käsitöö-alast tegevust kaotati Oleviste gild .. talurahva eluolus 1645 pärisorjuse kehtestamisega suurenesid talupoegade koormised, teotöö kuni 6 päeva, kadus rahaline rent reduktsiooniga paranes talurahva olukord riigimõisades talupoeg ei kuulunud enam mõisnikule ...
Vana hea Rootsi aeg- kas müüt või tegelikkus? Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Rootsi aeg sai alguse peale Liivi sõda 1629. aastal kui Liivimaa oli Rootsi võimu all. Rootsi aja lõppu ei teata kindlalt, kuid arvatakse, et see sai läbi umbes 18. sajandi algul. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla. Teise järgi 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki lepingut loetakse Põhjasõja lõpuks. Vene aeg kestis kuni 19. sajandi alguseni. Enne Liivi sõda elas Eestis 250 000 – 300 000 inimest, pärast sõja lõppu taastus Eesti rahvaarv üllatavalt kiiresti, jõudes 1695. aastaks 350 000 – 400 000 inimeseni. Kui vaenutegevus lõppes, hakkas talurahva arv jõudsalt kasvama. Sellele mõjusid soodsalt mitmed tegurid, ennekõike pikk rahuaeg, mis soodustas sündimust, samuti Eesti-sisene ümberasumi...
Kordamisküsimused 1) Iseloomustage rahvusvahelisi suhteid Põhja-Euroopas 17. sajandi lõpul. 16. sajandi lõpu ja 17. sajandi vallutuste tõttu oli Rootsi muutunud tõeliseks suurriigiks, kes oli vallutanud Karjala ja Ingeri, Eestimaa, Liivimaa ning Kolmekümneaastases sõjas muuhulgas Lääne-Pommeri, Wismari, Bremeni hertsogiriigi ja Verdeni. Samuti oli Rootsi vallutanud Taani ja Norra maakondi. See põhjustas Rootsi naaberriikides suurt rahulolematust, mis avaldus juba mõnes varasemas väiksemas sõjas. Pärast Ingeri ja Karjala loovutamist Rootsile 1617. aasta Stolbovo rahuga jäi Venemaa ilma otsesest väljapääsust Läänemerele. 17. sajandil ei olnud Venemaal kodusõja tõttu võimalik püüda Rootsile kaotatud alasid tagasi võita. Vene tsaar Peeter I oli 1696. aastal vallutanud Azovi kindluse Musta mere ääres. Karlowitzi rahuga tagas ta rahu oma riigi lõunaosas. Nüüd püüdis ta Läänemere äärde välja jõuda. Taani tahtis Rootsilt tagasi saada Skånet...
Eesti majandus ja linnad 19. sajandil 1. Teoorjusest talude iseseisvumiseni a) Uuenduste vajadus põllumajanduses: · Säilis kõrge teokoormiste tase ega olnud tagatud majanduslik tõus : - teoorjuslik mõisamajandus ei suutnud Euroopa turul - konkureerida. Viljahindade langusega vähenesid mõisniku sissetulekud. - Tulude suurendamiseks laiendati põlde ja tõsteti renti. · Talurahva olukord oli ebakindel ning talumajandus välja kurnatud ja areng pärsitud b) Uuenduste sisu talurahvaseadused 1849 ja 1856: · maa jaotati mõisamaaks ja talumaaks, kuigi maaomanik oli mõisnik : - mõisamaa oli mõisniku enese pidada, müüa või rentida - talumaa jäi talupoegade kasutusse, mida võis elujõuliste taludena raha eest rendile anda või müüa - mõisnik ei tohtinud talusid mõisastada · üleminek teorendilt raharendile c) Tulemused: · soodsad tingimused talude päriseksostmiseks (suurim hooaeg 1860-70.a.). Raha selleks peamiselt linakasvatusest tänu kõrg...
Eesti talurahva vabastamine 1. Talurahvareformid a) Uuenduste vajalikkus: pärisorjuslik mõisamajandus ei suutnud mõisnike vajadusi rahuldada, kelle majanduslik olukord halvenes talupoegi tulemuslikumalt tööle panna on võimalik üksnes nende olukorda parandades Aleksander I mõistis pärisorjuse negatiivset mõju ühiskonnale ja pooldas selle kaotamist vähemalt Balti kubermangudes b) Talurahvaseadused: Aasta Olulisemad sätted 1802 Lubatakse omada vallasvara Talu põline kasutamisõigus, kui mõisakoormised on täidetud 1804 Määrati kindlaks talupoja koormised Piirati kodukariõigust – mõisniku õigust anda talupojale ihunuhtlust 1816 PÄRISORJUSE KAOTAMINE: 1817 Isiklik vabadus – talupoeg ei kuulu enam mõisnikule 1819 Maa jäi mõisnikule, mida tuli teotöö eest rentida ...
Eesti Rootsi ajal 1. Rootsi võimu järk-järguline kehtestamine. Liivi sõja järel kuulus Eesti kolmele kuningale: a) Põhja-Eesti Rootsile b) Lõuna-Eesti Poolale c) Saaremaa Taanile 17.sajandil algas kolme kuninga vahel sõjategevus, et saada Eesti- ja Liivimaa endale. Aasta Vaherahu/rahu Peamised Sisu osapooled 1582 Rahu Jam Poola ja Kümneaastane vaherahu. Venemaa kaotas Zapolski Venemaa Liivimaal Liivi sõja käigus vallutatud alad. 1583 Pljussa vaherahu Rootsi ja Rootsi kätte jäid vallutatud Eestimaa ja Venemaa Ingerimaa. 1629 Altmargi Rootsi ja Poola Rootsi alad laienesid lõunas Väina jõeni, vaherahu...
1. Miks kujunes Liivimaa-Venemaa sõjalisest konfliktist alanud Liivi sõjast suur rahvusvaheline heitlus? · Ilma välise abita polnud 1561. aastaks Liivimaal lootust venelastele vastu seista · Ordu ja peapiiskop kapituleerusid Poolale · Tallinn koos lähema ümbrusega alistus Rootsile · Saare-Lääne piiskopkond müüdi Taanile 2. Millal ja milliste tulemustega lõppes Liivi sõda? · Poola-Vene Jam Zapolski vaherahu 1582; Rootsi-Vene Pljussa vaherahu 1583 Liivi sõja lõpp · Läti ja Lõuna-Eesti läks Poolale · Põhja-Eesti läks Rootsi valdusse · Saaremaa jäi Taani valduseks 3. Võrrelge Liivi sõja ja Põhjasõja põhjusi ning osapooli. Milliseid sarnasusi ja milliseid erinevusi leiate? · Põhjasõja põhjuseks Rootsi ülevõimu vastane liit Saksimaa ja Poola, Taani ning Venemaa · Liivi sõja põhjustas Vana-Liivimaa nõrkus ja killustatus tugevate naabrite keskel · Põhjasõja osapooled Venemaa, Rootsi, Taani ja...
Kuidas muutus Eesti talupoegade elu vene ajal 1710. aastal vallutati kogu Eesti ala Venemaa poolt. Aastal 1721 sõlmiti Uusikaupunki rahu, sellega vormistati lõplikult Eesti ala kuulumine Venemaale. Sellega algas ka vene aeg. Vene aeg tõi muutusi nii halduskorralduses, kubermangudes kui ka talupoegade elus. Enne Vene aega kehtinud Rootsi aeg oli talupoegade jaoks kergem ja seepärast hakati seda kutsuma ,,vanaks heaks Rootsi ajaks". Talupojad korraldasid oma õiguste kaitseks ka vastuhakke ja ülestõuse, kuid Vene sõjavägi surus need maha. Tsaar Peeter I tühistas kõik talupoegade kaitseseadused ja kinnitas mõisnike eesõigused. Mõisnikel oli õigus talupoegi müüa, kinkida, neid karistada ja nende vara ära võtta. Ainuke piirand oli see, et tappa tohtis talupoega ainult vastava kohtuotsusega. Talupojad pidid ka osa oma põllusaagist ja loomadest mõisale andma. 1802. aastal kehtestati Eestimaa kubermangus re...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
