Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

" taimkate" - 501 õppematerjali

taimkate – ORGAANILISE KÕDUAINE HULK, AINERINGE KIIRUS  TAIMKATE KAITSEB MULDA EROSIOONI EEST, KINNISTAB PINNAST  ELUSTIK - LAGUNDAJAD, KÕDUNDAJAD, KOBESTAJAD VIHMAMETSADE KÕRBE PUNAMULD HALLMULD LEHTMETSA OKASMETSA ROHTLA PRUUNMULD LEETMULD MUSTMULD INIMTEGEVUS MULDADE HÄVIMINE  VEE-EROSIOON – 56%
thumbnail
24
pdf

Kliima

A Kliima uurimisega tegeleb klimatoloogia. T Kliimaklassifikatsioonide alused: E ·Temperatuuri, sademetereziimi ja taimkatte A järgi (nt. Köppen) D ·Õhumasside alusel (nt. Strahler) U ·Mullavee bilansi alusel (nt. Thornthwaite) S Maakera piirkondade jaotumine soojusreziimi järgi M troopiline parasniiske, W-rannik ekvatoriaalne mereline A A T E troopiline paras kontinentaalne kontinentaalne lähisarktika arktika jääkate A D...

Maateadus
65 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Hiiumaa - referaat

Tallinna Ühisgümnaasium Manfred Mletsin Hiiumaa Referaat Juhendaja : Merike Tuisk Tallinn 2009 1 Hiiumaa Hiiumaa on pindalat (1122 km2) teine saar Eestis. Tema osalus on 2,5%. Kõrgeim koht on Tornimägi Kõpu ps (68 m). Soostumus on 9,6%. Hiiumaa asukoht Eesti suhtes ja Hiiumaa maakonnad Maastiku eripära Hiiu saar on rombja kujuga, jättes mulje, nagu oleks tegemist nelja poolsaare ühenudsega. Põhjaosa moodustab Tahkuna poolsaar (u 42 km2). Läänes eendub merre 21 km pikkune Kõpu poolsaar (u 98 km2). Saare lõunaosa võib nimetada Emmaste poolsaareks (u 190 km2). Ümber 310 km pikkuse rannajoone Hiiu saare asub ligi 230 väikest ja madalat saart. Hiiumaa kõrval asub Kassari saar. Hiiu ja Kassari saare vahele jääb vaevalt ühe meetri sügavune, laguuniks muutunud veekogu. Hari kurgus e väinas (10-13 km ) asuvaates sa...

Geograafia
59 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kõrbestumine

Toimub muldade hävinemine. Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademete hulga. Teadlased on vaielnud kõrbestumise põhjuste üle, peale kliimategurite ollakse ühel meelel selles, et umbes kuuendik maailma kõrbetest on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Kõige valulikum on probleem nendes kohtades, kus maa majandamisviis ületab selle bioloogilise kandevõime. Inimene aitab kõrbestumisele tõhusalt kaasa. Kahjuliku inimtegevuse näidetena võib välja tuua ehitustegevus ja veokite kasutamise, mis hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt. Süsihappegaasi pidev kasvamine toob endaga kaasa kasvuhoone gaasid, mis hakka...

Bioloogia
32 allalaadimist
thumbnail
7
doc

"Mali" Referaat

Riigi kirjeldus, üldandmed 2.Kliima, jõed, taimestik, loomastik 3.Rahvastik 4.Mali lipp Kasutatud allikad: 1.http://et.wikipedia.org/wiki/Mali 2.AXIS Geograafia entsüklopeedia 3.http://et.wikipedia.org/wiki/Mali 4.http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Flag_of_Mali.svg 5.Maailma atlas 2003 eesti entsüklopeediakirjastus Mali Mali on riik Lääne-Aafrikas. Riigi põhjaosa hõlmab Sahara kõrb. Asustus on koondunud riigi lõunaossa, Nigeri ja Senegali jõe lähedusse.Mali on suuruselt maailmas 24-ndal kohal peale Angolat. Riigi suurus on võrreldav USA osariigi Texase suurusega. Halduslikult jaguneb riik 8 piirkonnaks ja 1 ringkonnaks: 1.Gao piirkond 2.Kayes piirkond 3.Kidali piirkond 4.Koulikoro piirkond 5.Mopti piirkond 6.Segou piirkond 7.Sikasso piirkond 8.Tombouctou (Timbuktu) piirkond 9.Bamako ringkond Mali riigi- ja rahv...

Geograafia
22 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Kuuba

klass KUUBA Referaat Tartu 2008 Sisukord 1.Sissejuhatus.................................................................................................................3 2.Tähtsamad faktid.........................................................................................................4 2 Sissejuhatus Teen selle referaadi Kuubast, sest mulle meeldib see riik ja see on minus tekitanud sügavat huvi. Tahtsin Kuuba kohta rohkem teada, kui ma enne teadsin ja ka see oli üks põhjustest miks valisin just selle riigi. Kuubat kutsutakse Kariibi saarte pärliks, sest seal on olemas kõik ­ huvitav ajalugu ja tänapäev, kaunis loodus ning nostalgiahõnguline olustik. Kuuba on suurim saar Kariibimeres. Kuubal on tõeliseid paradiisirandu,...

Geograafia
62 allalaadimist
thumbnail
14
rtf

Võrtsjärv

.....2 Eesti pinnamood.........................................................................................................................2 Võrtsjärve madalik...................................................................................................................2 Kokkuvõte looduskeskkonnast Võrtsjärve ümber.................................................................8 Võrtsjärve probleem...............................................................................................................10 Taust Probleemi kirjeldus Kasutatud kirjandus...............................................................................................................13 2 SISSEJUHATUS Eesti pinnamood Eesti väiksemõõtkavalisel reljeefikaardil...

Geograafia
47 allalaadimist
thumbnail
10
doc

SOOTEADUS

SOOTEADUS 1)SOO JA TURBA MÕISTE, SOODE TEKET MÕJUTAVAD TEGURID soo on selline osa maastikust,kus alalise veerohkuse ja hapnikuvaeguse tõttu mullas jääb osa orgaanilist ainet lagunemata ning ladestub turbana. Vastavat arengusuunda maastikus nim soostumiseks, vastavat mullatekkesuunda turvastumiseks. Soostumine võib olla edasiarenev e progresseeruv, taandarenev e regresseeruv või uuesti areenema hakkav. Soostunud maa ja soo tinglikuks piiriks võetakse 30-cm turbakiht(kuivendamata olekus), selle piiri ületamisel saavad soostunud muldadest soomullad,soostunud maadest sood. Niisugust turbakihi paksust põhjendatakse sellega, et nim. Piiri ületamisel kasvab enamik taimejuuri turbas ega ulatu mineraalsete kihtideni. Liigniiskuse all mõeldakse ülemäärast veesisaldust mesofüütide,eriti kultuurtaimede ja metsapuude seisukohast;sootaimede jaoks on sama niiskusaste täiesti paras. Turvas on soodes tekkiv ja maapinnale lad...

Mullateadus
149 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Mis on muld, selle tähtsus, mulla tekke tegurid

Muld, mis on ülevalt poolt avatud sademetele ja õhule ja altpoolt kivimitele, on avatud süsteem. Ökosüsteemis talitleb muld filtrina, mis seob ja puhastab õhust saabuvat tolmu ja sademeid. 1994 ÜRO Rio de Janeiros, kõrbestumistõrje konventsioon, mille eesmärk on kaitsta mulda ja vett kogu maailmas. Mulla tähtsus: Taimede kasvukeskkond- vähendab CO2 hulka õhus, põllumajanduslik, loomadele elupaigaks, varjupaigaks, põhjavee filter, loodusvarad, arheoloogiline Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri , vee, õhu ja elusorganismide toimel. 1. Füüsikaline murenemine ­ ehk rabenemine toimub kivimiosakeste ­ mineraalide ­ temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Füüsikalise murenemise käigus peenestub kivim, kuid mineraloogiline ja ke...

Geograafia
174 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Mõistete seletav sõnastik (pikk)

Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid ­ organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine ­ organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust ­ kohastumust. Aerotank ­ aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegev...

Bioloogia
95 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Pedosfäär

Pedosfäär ­ muld Mõisted: Muld ­ maakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud elusa ja elutalooduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Huumus ­ maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus ­ maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni kuni musta värvusega amorfne aine. Murenemine ­ kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri kõikumise mõjul ning õhu, vee ja organismide mehaanilisel (rabenemine) ja keemilisel (porsumine) toimel. Porsumine ­ kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega. Rabenemine ­ kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilisemineraloogilise koostise muutumiseta; seda põhjustavad temperatuuri tugevad ja sagedased kõikumised ning kivimipragudes oleva vee jäätumine. Murenemiskoorik ­ maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine ja selle tagajärjel maakoore ülaosa...

Geograafia
146 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Metsandus ja kalandus

Pinnakihid on kalarikkamad külmade hoovuste piirkonnas, kus on hapnikurikas vesi ning suurte jõgede suudmetes. Suurimad kalapüügiriigid : Hiina, Peruu, Jaapan, India, USA, Indoneesia, Tiili, Venemaa, Tai, Norra. Kalavarusi kaitstakse sest 70% kalaliikidest kannatavad ülepüügi all. Ülepüügi kõrval vähendab kalavarusid ka maailmamere reostumine. Keskonna probleemid : Saastusi põhjustab maavarade kaevandamine ookeanipõhjast, meretrantsport ja inimtegevus maismaal. Ülepüügist ja maailmamere reostusest tingitud kalavarude vähenemisel on ulatuslik müju kogu ökösüsteemile. Kannatavad ka kaladest toituvad linnud ja loomad. Seega on kalavarude olukord üks olulisi mõõdupuid maailmamere olukorra hindamisel. Piirangud on pandud kalavarude säästmiseks, on kehtestatud kvoodid - lubatava väljapüügi kogu...

Geograafia
130 allalaadimist
thumbnail
67
doc

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus Metsakasvatus ­ esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasole...

Eesti metsad
186 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Globaalprobleemid ja Eesti

Tänapäeva kiiresti arenevas maailmas toimub ka pidev negatiivne areng. Probleeme on mitmeid erinevaid ning paljudega neist ei osatagi midagi peale hakata. Lisaks majanduskriisile on maailmal ka palju tähtsamaid probleeme. Maailma mastaabis on üheks suurimaks probleemiks inimeste arvu kiire kasv maailmas. Viimase sajandiga on rahvastik kasvanud ligi 3 korda, 2 miljardilt 6 miljardini. Kõik see tähendab, et tarbitakse rohkem nii vett ja toitu kui ka energiat. Eestis on küll viimase kümnendiga rahvaarv vähenenud, ent see ei aita kaasa maailma rahvaarvu stabiliseerumisele, sest põhi elanikkond elab Aasias- miljardilise elanikkonnaga Indias, Hiinas ning üle 120 miljonilise elanikkonnaga Jaapanis, 140 miljonilises Venemaal. Suure elanikkonnaga riigid vajavad ka palju toitu ja vett, ent täna rahvaarvu kiirele kasvule on paljudes riikides suurenenud toidupuudus ja veepuudus. Teiseks suurimaks probleemiks on ku...

Bioloogia
104 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Sahara kõrb

1.Asend mandril, maailmajaos, riigis, kaart. Sahara asub Aafrika mandril täpsemalt öeldes Aafrika mandri põhajaosas. Kaart:Sahara kõrb on ümbritsetud punase joonega. 2. Kõrbe suurus, ulatus Sahara on maailma suurim kõrb üle 9 miljoni km² viljatut kivist ja liivast pinnast. Sahara kõrb laiub Aafrika mandri põhjaosas, ulatudes Egiptusest ja Sudaanist 5150 km pikkuselt Mauretaania ja Lääne Sahara läänerannikuni. Ta katab 9269600 km². 3. Kliimatingimused Tekkepõhjused (kujunemise seaduspära) Sahara on kuiv, kohati sajab vihma üksnes 25 cm aastas. Suurem osa kõrbest asub sisemaal. Seal valitsevad tuuled kuivatavad iga niiskusepiisa enne, kui see sisemaale jõuab. Ka mäeahelike tõttu kõrbe ja mere vahel sajab vihm maha enne sisemaale jõudmist.Päevad on Saharas väga kuumad. Pilvitu taeva tõttu haihtub kuumus pärast päikese loojumist kiiresti taevasse ning öösiti võib temperatuur...

Geograafia
27 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Mullatekketegurid

VEE-EROSIOONI ESINEMINE VESI KANNAB TOITAINED NÕLVALT JALAMI SUUNAS II. AKTIIVSED MÕJU KIIRE JA MULLA OMADUSTELE MÄRGATAV A. KLIIMA MÄÄRAB MURENEMISE LIIGI, TAIMKATTE TÜÜBI, ELUSTIKU, MULLAPROT- SESSID 1. SOOJUS SOOJUSE JA SADEMETE VAHEKORD MÄÄRAB MULLAPROTSESSIDE KUJUNEMISE a. MURENEMINE TAIMKATE ELUSTIK AINERINGE SOOJAS NIISKES KLIIMAS ON ÜLEKAALUS KEEMILINE MURENEMINE, LOPSAKAS TAIMESTIK, RIKAS MULLAELUSTIK, KIIRE AINERINGE 2. SADEMED TUGEVAD SADEMED PÕHJUSTAVAD EROSIOONI, LIIGNIISKUST B. BIOSFÄÄR 1. TAIMESTIK TAIMKATTE TÜÜP SÕLTUB KLIIMAST, SADEMETE JA SOOJUSE VAHEKORRAST a. AINERINGE...

Geograafia
71 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Loodusvööndid

Loodusvöönd Levik Kliima Mullad Taimkate 1. Ekvaatorilähedastel M ( sajab palju, Ferraliit mullad, Liigirikkaim. Ekvatoriaalne aladel. T kõigub vähe. ) toita. vaesed. Pool maailmast vihmamets Keemiline mur. elab Punane värvus. seal.Rinnded* 2. 10. ja 20. Aasta jaguneb 2: Ferraliitmullad, Kõrrelised....

Geograafia
42 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Vihmametsad

Vihmametsad Ekvatoriaalsed vihmametsad laiuvad ekvaatorilähedastel aladel Aafrika keskosas, Lõuna- Ameerikas ja Kagu-Aasias. Vööndis valitsevad parimad kasvutingimused: piisavalt sademeid ja aastaringselt soojust. Taimestik on lopsakas ja loomariik väga kirju. Pooled Maal elavatest looma- ja taimeliikidest arvatakse elavat just vihmametsades. Palju liike on veel määramata, seda just väiksemate loomade (eriti putukate) seas. Sellise rikkaliku elu nägemine viib mõtted viljakale mullale, kuid mullad on seal vaesed j...

Geograafia
40 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Tundrad

Tundra esineb kõikjal Põhja-Jäämere rannikul. Tundrat võib jagada kaheks: 1. arktiline ­ põhjapooluse lähedal 2. mägitundra e. alpiinne ­ kõrgel mägedes (sõltub laiuskraadist, vt. täpsemalt kõrgusvööndilisuse alt) Aasia ja Põhja-Ameerika tundrad on väga sarnased. Neist erineb Euroopa tundra, mis jääb Atlandi ookeani ja sooja Põhja-Atlandi hoovuse mõjupiirkonda. Kliima on seal merelisem, talv märksa pehmem ja lumerohkem. Sellepärast esineb Euroopa tundras igikeltsa vaid laiguti ning taimestik on rikkalikum. Lõunas läheb tundra pikkamisi üle metsatundraks. See on kitsas üleminekuala tundra ja...

Geograafia
62 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Tšehhi

Teda piiravad läänest Saksamaa, lõunas Austria, idas Slovakkia ja kirdes Poola. Riik tekkis 1992 aastal, mil endine Tsehhoslovakkia lagunes kaheks uueks riigiks: Tsehhi ja Slovaki vabariigiks. Tsehhimaa hõlmab läänes endise Böömimaa, idas Moraavia ja osalt ka Sileesia maakonna. LOODUS Tsehhi territoorium on madalmägine, riigi keskosas paikneb 300- 600 m kõrgune lainjas- künkliku pealispinnaga Böömi ehk Tsehhi massiiv, mis koosneb peamiselt gneisist ja graniidist, mida paiguti katavad ka vulkaanilised settekivimid. Idaosas muutub see Tsehhi- Moraavia kõrgustikuks, mis koosneb peamiselt lubjakivist ja sisaldab hulgaliselt karstinõgusid- ja koopaid. Euroopa suurim kanjonorg asub Decini linna ja Saksamaa piiri vahel ning on kuni 300 meetri sügavuselt ja 1 km laiuselt lõikunud liivakivisse. Böömi massiivi ääristavad mitmed mäestikud: edelas Sumava ja...

Geograafia
49 allalaadimist
thumbnail
27
odt

Kreeka Majandus geograafia

4 President............................................................................................................................................. 4 Parlament............................................................................................................................................ 5 Poliitilised parteid............................................................................................................................... 6 Valitsus............................................................................................................................................... 6 Kreeka suhted Eestiga........................................................................................................................ 6 Kahepoolsed suhted...

Geograafia
104 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun