Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

" taimestik" - 501 õppematerjali

taimestik – Väga hõre, viljuvad ja õitsevad kiiresti, juurestik sügaval, lehed pisikesed (nt: saksauul, paju, aaloe, piimalilled) 6. Loomastik – Taluvad hästi kuumust, soomuseline kehakate, öine eluviis, mürgised (nt: kaamel, ämblikud, skorpionid, kobra, šaakal, gasell) 7. Inimtegevus – Hõre asustus, elatakse oaasides ja jõgede orgudes, rändkarja kasvatus, oaasipõllundus (nisu, oder), Nafta ja maagaasi kaevandamine.

Õppeained

Taimestik -
thumbnail
1
doc

Eesti maastikud: Lääne-Eesti saarestik

EESTI MAASTIKUD: LÄÄNE - EESTI SAARESTIK ÜLEVAADE Lääne-Eesti saartel on Eesti kõige merelisem kliima, mida iseloomustavad pikk soe sügis, pehme talv, hiline ja jahe kevad, tugevad tuuled, suur päikesepaiste kestus ning väike sademetehulk. Eriti kuiv on kevadsuvel. Kaua jäävabana püsiva mere tõttu on veebruari keskmine õhutemperatuur Saaremaa ja Hiiumaa läänerannikul 3­4°C võrra kõrgem kui Ida- Eestis. Püsiv lumikate tekib alles jaanuari algul ja kestab märtsi teise pooleni. Haruldased pole ka talved, mil püsivat lumikatet ei kujunegi. Öökülmadeta periood on saartel kuni kaks kuud pikem kui Kesk-Eestis. PINNAMOOD Lääne-Eesti saared on, võrreldes Mandri-Eestiga, merest suhteliselt hiljuti kerkinud. Neil domineerivad paetasandikud ja merelise tekkega pinnavorme. Levinud on ka merelahed, mis maa tõusu tõttu on oma sideme merega kaotanud, neid nimetatakse ranna- või riimveelisteks järvedeks (näiteks Mull...

Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Loodusvööndid spikker - murenemine, tundra, mandrijää, taimkate jne

Taimkate on taimekoosluste kogus (mets, niit). Põhikliimavöötmetes on aasta läbi üks õhumass (polaarne e. arktiline, parasvööde, troopiline, ekvatoriaalne). Vahekliimavöötmetes on pool aastat üks, pool aastat teine õhumass (lähispolaarne, lähistroopiline, lähisekvatoriaalne. Poolustelt ekvaatorini tekivad erinevad taimkattetüübid, sest taimed on kahastunud erinevate ilmastikutingimustega. Loodusvööndis levib vastavalt kliimale, mullale, pinna ehitusele ja veestikule iseloomulik taimkattetüüp. Muld on maakoore pindmine kobe kiht. Mullatekke tegurid on kivimite murenemine, taimed ja mikroorganismid. Jäävöönd: Gröönimaa, Antarktis, Arktika O. saared; polaarne kliimavööde, külm, kuiv, alla 0º, kõrgrõhkkonnad, polaaröö ja ­päev; muld laiguti ja väga õhuke; samblad, samblikud; plankton, vaalad, hülged, morsad, albatrossid, PP jääkaru, LP pingviin; Inimesi ple. Mandrijää on väheliikuv jääkate. Mandriliustik on...

Geograafia
281 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Gröönimaa

Gröönimaa 1) Paiknemine · Arktiline ja lähisarktiline kliimavööde · Jää- ja külmakõrbete ning tundrate loodusvöönd · Põhja-Ameerika ja Euroopa vahel · Põhja-Jäämeri ja Atlandi ookean 2) Pinnamood · Gröönimaa pindala on 2 166 086 km². Sellest vaid 400 000 km² on jäävaba, ülejäänud 1 800 000 on kaetud mandrijääga, mille suurim paksus ulatub 3500 meetrini. See on umbes 85% kogu saarest. Põhjast lõunasse on Gröönimaa 1600 miili (2670 km) pikk ja 750 miili (1200km) lai. Tema rannik on ääristatud fjordidega, mis on 25 000 miili pikk ­ peaaegu võrdne Maa ekvaatori ümbermõõduga. Gröönimaaa mandrijää on teine kõige suurem mandijää kogu maailmas, teda edastab ainult suur Antarktika manner. · Suurim tipp on Mount Gunnbjorn (3693m), mis asub Gröönimaa Ida rannikul. Teine kõrge tipp on Mont Forel (3360 m). · Gröönimaal on arvestuslikult 2 700 000 km³ jääd ja see moodustab 9 % kogu maakera magevee varudest. J...

Geograafia
26 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Eesti väikejärved

1975. aastal 1119 järve- 964 looduslikku ja 155 tehisjärve (I. Kase andmeil). Hilisemate täpsustuste kohaselt on looduslike järvede arv peaaegu tuhat, tehisjärvi umbes kakssada. Lisaks on Eestis veel ligikaudu 20 000 rabalaugast. Kuna järved on aja jooksul kadunud nii maaparanduse, kinnikasvamise kui ka tammide purunemise tõttu, siis nende arv pole püsiv. Uued järved saavad tekkida mere taandumisel, liiva-, savi-, pae-, turba- ja põlevkivikarjääride, samuti veehoidlate rajamisel. Järved on enamasti mandrijäätekkelised, nende hulka kuuluvad künkliku moreentasandiku liigestunud kaldjoontega saarterohked järved, piklikud voorejärved, vallseljakute ja otsamoreenidega glastiokarstilised järved ning paljud orujärved. Jäänuk- ehk reliktjärved on kloriididerikka veega, mida leidub samuti...

Keskkond
66 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tundra

See loodusvöönd esineb vaid põhjapoolkeral, kuna lõunapoolkera vastavail laiustel (65-75°) on meri ja Antarktise mandri jääkõrbed. Talvel puhuvad tuuled valdavalt pooluse suunast, tuues kaasa eriti külma ja kuiva õhku. Temperatuur püsib -15 kuni -20 °C piires, kuid on paiguti väga erinev. Põhja-Atlandi hoovus soojendab õhku tundra Euroopa- osas, Põhja-Aasiasse hoovuste mõju ei ulatu ning Põhja-Ameerika kirde-osa hoopis jahutab külm Labradori hoovus. Nii ulatub tundra Barentsi mere rannikul Euroopas 70° põhjalaiuseni, Kesk-Siberis 60°-ni, Kanadas, Hudsoni lahe rannikul aga isegi 54° põhjalaiuseni. Nagu külmakõrbes, nii ka tundras esineb tugev kivimite murenemine tem- peratuuri suure aastase amplituudi ja kivimipragudes jäätuva vee tõttu. Madala temperatuuri mõjul külmub maa talvel süga...

Geograafia
68 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Haanja kõrgustik

1 Asend.......................................................................................................................................... 2 Pinnamood.................................................................................................................................. 2 Siseveed...................................................................................................................................... 3 Mullastik..................................................................................................................................... 5 Taimestik.....................................................................................................................................6 Looduskaitse...

Geograafia
65 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Karula kõrgustik

Kõrgustikule on omapärane liigestatud reljeef ning pinnakatte vaheldusrikkus. Karula kõrgustik jääb Lõuna-Eesti teistest kõrgustikest Otepääst ja Haanjast maha küll kõrguselt (137 m) ja pindalalt, mitte aga pinnavormide mitmekesisuselt. Järskudel nõlvadel ja kõrgemate kuplite lagedel kasvavad kase- ja männisalud tõstavad esile mitmeid Karulale iseloomulikke pinnavorme. 1979.a. asutati Karula Rahvuspark, mis hõlmab kolmandiku kõrgustikust. Ajalugu 12 000 aastat tagasi hakkas Eesti ala katnud umbes 15 km paksune jääkilp sulama ning jää taandus põhja suunas. Kolm jääkeelt, mis liikusid Võrtsjärve, Peipsi ja Hargla orundeid pidi, said praeguse Karula kohal kokku ning jää jäi sinna kauemaks pidama. Kuplid ja oosmõhnastikud, tekkisid jääkilpi sulanud järvede kohale. Jäässe tekkinud augud ja lõ...

Eesti loodusgeograafia
59 allalaadimist
thumbnail
7
doc

"Mali" Referaat

Riigi kirjeldus, üldandmed 2.Kliima, jõed, taimestik , loomastik 3.Rahvastik 4.Mali lipp Kasutatud allikad: 1.http://et.wikipedia.org/wiki/Mali 2.AXIS Geograafia entsüklopeedia 3.http://et.wikipedia.org/wiki/Mali 4.http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Flag_of_Mali.svg 5.Maailma atlas 2003 eesti entsüklopeediakirjastus Mali Mali on riik Lääne-Aafrikas. Riigi põhjaosa hõlmab Sahara kõrb. Asustus on koondunud riigi lõunaossa, Nigeri ja Senegali jõe lähedusse.Mali on suuruselt maailmas 24-ndal kohal peale Angolat. Riigi suurus on võrreldav USA osariigi Texase suurusega. Halduslikult jaguneb riik 8 piirkonnaks ja 1 ringkonnaks: 1.Gao piirkond 2.Kayes piirkond 3.Kidali piirkond 4.Koulikoro piirkond 5.Mopti piirkond 6.Segou piirkond 7.Sikasso piirkond 8.Tombouctou (Timbuktu) piirkond 9.Bamako ringkond Mali riigi- ja rahv...

Geograafia
22 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Pedosfäär

Pedosfääri mullad jagunevad: eluta osa (vedel 25%, gaasiline 25%, orgaaniline 5% ja mineraalne 45%) ja elus osa (mikroorganismid ja suuremad loomad). Mullatekke tegurid Lähtekivim: Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happelisus, viljakus jne). Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga tasasel alal võib aga muld olla liigniiske. Mägisel alal kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti ja krobeliseks ning seal ei kasva eriti midagi. Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. Veereziim: Määrab ära mis suunas liigub vesi mullas ja seega määrab ta ka ära, mis suunas liiguvad osakesed mullas. Kliima: Sellest sõltub murenemise kiirus, mulla viljakus ehk millised taimed seal kasvavad, mulla niiskus...

Geograafia
100 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Saksamaa

Pärast teist maailmasõda jagati Saksamaa kaheks osaks: Lääne-Saksamaaks (kus valitses lääneriikidele omane demokraatia) ja kommunistlikuks Ida-Saksamaaks. 1990. aastal ühinesid kaks Saksa riiki ühtseks Saksamaaks. Maa idaosa püüab käesoleval ajal oma kommunistliku mineviku pärandist ja looduse saastusest jagu saada. Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõunaosas Alpid. Saksamaa pealinn on Berliin pindala: 356910 km2 rahvaarv: 80 300 000 Riigikeel: Saksa Peamised usundid: kristlus 82%, muud 18 % Riigikord: mitmeparteiline demokraatia Geograafiline asukoht Saksamaa Liitvabariik on riik Kesk-Euroopas, mis piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas piirneb Saksamaa Põhjamerega ja Läänemerega. Tema asend on väga hea, sest Lääneme...

Geograafia
64 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Liibüa kõrb

See kõrb on osa Sahara kõrbest. Liibüa kõrbele tuleb ida poolt vastu Niiluse org. Lõunast ja läänest tuleb vastu Sahara kõrb. Põhjast tuleb vastu Vahemeri. Liibüa kõrb on umbes 2 miljonit km2. Liibüa kõrb: Kliima: Liibüa kõrbes on üldiselt aasta läbi soe ja suvel eriti palav. Päeval on temperatuurid vähese õhuniiskuse tõttu äärmiselt kõrged. Seal on mõõdetud kõrgeim õhutemperatuur varjus 58°C, liiv kuumeneb isegi 90 kraadini. Liibüa kõrbes sajab vähe vihma, arvatavasti vähem, kui üheski teises kõrbes. Erandiks on Vahemere rannik, kui see muidugi Liibüa kõrbe osa üldse on: seal sajab 100...180 mm aastas talviste vihmadena. Talviseid vihmu esineb ka rannikust kaugemal, kuid harva. Ka esineb Liibüa kõrbes mõnikord suvel mussoonvihmu. Aga oaasides ja Niiluse orus, kus sademeid mõõdetakse, on keskmine sademete hulk reeglina 1 kuni 10 mm aastas....

Geograafia
30 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Malta

MALTA Malta: Malta on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mis koosneb seitsmest saarest - Malta saarest, Gawdex (Gozo) saarest ja Kemmuna (Comino) saarest ning neljast asustamata saartest. Ta asub Sitsiiliast lõunas ja Tuneesiast idas keset Vahemerd. Pindala 316 km².Rahvaarv on 0,4 miljonit.Malta pealinn on Valletta.Malta strateegiliselt soodsa asukoha tõttu on sealt ajaloo vältel läbi käinud mitmed erinevad võimud.Hetkel on Malta Euroopa Liidu kõige väiksem riik - nii pindalalt kui rahvaarvult. Malta on euroopalikult puhas ja aafrikalikult kuum. Malta on ajalooliselt ja kultuuriliselt väga huvitav riik. Paljud vaatamisväärsused on veel säilinud, mis lisab saarele vaid unikaalsust.Hetkel on Malta Euroopa Liidu kõige väiksem riik - nii pindalalt kui rahvaarvult. Malta riigikeel:Riigikeel on malta keel, mis kuulub näiteks koos araabia keelega semiidi keelte perekonda.Malta keel on üks Malta ametik...

Geograafia
28 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Kreeka asukoht ja ülevaade

a klass Juhendaja: Mare Tina Rõngu 2009 Sisukord · Asukoht ja ülevaade · Taimed · Loomad · Vahemereline kliima · Saidid Asukoht ja ülevaade Kreeka pinnamood on kohati väga erinev. Näiteks tasandikud, kivised kõrgendikud ja mägised kallakud. Temperatuuri poolest on talv väga leebe ja tavaliselt umbes 10 kraadi. Ning siis on suvi. Suvi Kreekas on väga kuum ja kuiv, umbes 40 kraadi. Õnneks on taimed ja loomad kohastunud selliste tingimustega. Enamusel taimedel on väikesed, rasked lehed, mis hoiavad niiskust. Loomad on põhiliselt rohumaa ja kõrbe tüüpi, kohastunud kuumale ja väga kuivale kliimale. Mõned näited: koiotid, muulad, hirved, alligaatorid, sisalikud, sarviline konn, mesilased ja lepatriinud. Kreeka moodustub kahest osast: Vahemerelisest ja heitlehelisest metsast ja kliimas...

Geograafia
54 allalaadimist
thumbnail
9
rtf

Savann

1. ASEND JA KLIIMA......................................................................................... 2. MULLASTIK & TAIMESTIK ......................................................................... 2.1 MULLASTIK................................................................................................................................. 2.2 TAIMESTIK...................................................................................................................... 2.2.1 AKAATSIA................................................................................................................. 2.2.2 BAOBAB...

Geograafia
67 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Hiiumaa

Tallinna Ühisgümnaasium Hiiumaa Referaat Anny Uusküla 9a klass Õpetaja: Merike Tuisk 2009 Hiiumaa on Eestis suuruselt teine saar, mis asub Lääne-Eestis. Hiiu saar on rombja kujuga, mis näeb välja nagu nelja poolsaare ühendus. Põhja osas laiub Tahkuna poolsaar, lõunas Emmaste, idas Sarve poolsaar ja läänes asetseb Kõpu poolsaar. Hiiumaa pindala on 989 km ² . Rannajoon on 310 km pikk. Saare pealinn on Kärdla. Pinnamood ja geoloogiline areng: Hiiu saar on endise merepõhja kõrgem ala, mis on Lääne-Eesti üldise maakore kerkimise tulemusena tõusnud üle merepinna. Suurem osa maastikurajoonist on kuhjevormiga. Maapind kõrgeneb rannikult sisemaa poole. Pinnakatte sügava osa moodustavad moreenid, mis on jäänud enam ulatuses liivade alla. Need moreenid on pärit nii jääjõgede deltast kui ka jääjärvedest. Tänu tu...

Geograafia
17 allalaadimist
thumbnail
22
ppt

Vihmametsad

klass Vihmamets Vihmamets ehk hülea on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud: kõrge produktiivsus kiire aineringe igihaljaste taimede rohkus kõrged puud liaanide ja epifüütide rohkus hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus. Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks, kuivõrd neis paikneb suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustades veeringet. Vihmametsade levik Ekvatoriaalsed vihmametsad on levinud ekvatoriaalse ja niiske troopilise kliimavöötme piirkondades. Lõuna-Ameerika põhjaosa (Amasoonias neid nimetatakse ka selvadeks, Aafrika keskosas (Kongo nõos), Kesk-Ameerikas (Nicaraguas ja Yucatáni poolsaare lõunaosas) ja Malai saarestikus. Subtroopilisi ja parasvöötme vihmametsi leidub sademeterikkais piirkondades (nt Lõuna-Austraalias, Tansaani...

Geograafia
85 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Sonora kõrb

Kuivad madalad nõod ­ soolakud ­ märgivad kõrbes neid kohti, kus põhjavee tase on kõrgem, auramine suurem ja vees sisaldunud soolad jäävad pinnasesse. Auramisel kasvab soolade sisaldus pinnases sarnaselt auramisega maailmamerest. Mullastik Kõrbe mullad ei ole eriti viljakad. Mullad on liivarikkad ja veevaesed. Taimestik Peaaegu kõikides, väljaarvatud kõige kuivemates, kõrbepiirkondades kasvavad taimed ja elavad loomad, kes on eluks kuivas ja kuumas kliimas hästi kohastunud. Taimed kasutavad erinevaid viise vee kogumiseks ja efektiivseks kasutamiseks. Mõned kõrbete õistaimed elavad ainult paar päeva, kuid nende seemned võivad olla mullas aastate jooksul, kuni üks tugev vihmahoog laseb neil kiiresti suurteks taimedeks kasvada ja õitseda. Enamusel kõrbetaimedel on kas pikad...

Geograafia
23 allalaadimist
thumbnail
7
ppt

Haanja looduspark

Haanja Looduspark Koostas:Eva 2007 Asukoht · Kaitseala pindala on 16 903 ha. · Looduspargi põhiosa moodustab kõrgemale kui 250 m üle merepinna jääv ligikaudu 15 km² suurune ala. · Haanja looduspark kuulub üleeuroopalisse Natura alade võrgustikku. · 1979.aastal loodi maastikukaitseala, 1991.aastal moodustati looduspark. Üldiseloomustus · Haanja looduspark on loodud Haanjamaa maastiku, looduse ning pärandkultuuri säilimiseks. · Looduspark sündis kunagiste väiksemate üksikalade (SuureMunamäe ja Vällamäe, Rõuge ürgoru ja Kütioru) liitmisel üheks suuremaks, siinseid loodusja kultuuriväärtusi tervikuna hõlmavaks kaitsealaks...

Geograafia
42 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Namibi kõrb

Asend 1.1 (9.) 1.2 Namibi kõrb asub Aafrikas, Namiibia ja natukene ka Angola lääne osas. Namibi kõrbest lääne poole jääb Atlandi ookean ja ida poole Kalahari kõrb. Kohati on seal ka mägesid.(5.) 1.3 18-26 ll ja 13-16 ip. (5.) 1.4 Umbes 9160,57 km. (8) 2. Pinnamood 2.1 Namibi kõrbes põhjaosas on liiva-, lõunaosas kaljukõrb. Mõned liivaluited ulatuvad 244 meetri kõrgusele.Põhjaosas lähevad aga liivaluited üle kruusaks. Seal asuvad ka mõned üksidkud mäed. Pinnamood on muutuv, sest liivaluited kujunevad mingi ajajooksul ümber. (4,6.) 2.2 Maavärinaid ja vulkaanipurskeid ei esine. (5.) 3.Kliima 3.1 Kui liivaluited tuulte mõjul muutuvad kas siis kõrgemaks või just madalamaks, siis see mõjutab päikese valguse paistmist min...

Geograafia
16 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Venemaa

TALLINNA TEENINDUSKOOL Regina Klotskova 011PK Venemaa Referaat Juhendaja: Ülle Toots Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................3 VENEMAA ÜLDISELOOMUSTUS....................4 VENEMAAL HALDUSJAOTUS........................5 VENEMAA RAHVASTIK................................6 VENEMAA RAHVAD....................................7 VENEMAA RELIGIOON.................................7 VENEMAA KLIIMA.......................................7 VENEMAA MAJANDUS..................................8 VENEMAA LOODUS JA LOODUSVARAD...........8 VENEMAA MAASTIKU PILDID........................9 VENEMAA MÄED........................................10 VENEMAA JÕED JA JÄRVED.........................10 VENEMAA SAARED.....................................11 VENEMAA TAIMESTIK .................................11 VENEMAA LOOMAD...

Geograafia
126 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun