VÕLAÕIGUS. Võlasuhe ja leping. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (võlgnik) kohustus teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. Täielik kohustus on kohustus, mille täitmist võlausaldaja võib võlgnikult nõuda, tuginedes õigusele. Mittetäielik kohustus aga on selline kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda (näiteks hasartmängu võlg, välja arvatud loa alusel korraldatav loterii või kihlvedu; kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale). Võlaõiguslikud suhted rajanevad hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetele. Leping – on ...
Võlaõigus Võlasuhe-õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohtustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õgius nõuda võlgnikult kohstuse täitmist Võlasuhte tekkmine:lepingust,kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest,käsundita asjaajamisest, avalikust lubamisest, mõnest muust seadusest tulenevast alusest Täielik kohustus-kohustus,mille täitmist võib võlausaldaja võlgnikult nõuda, tuginedes õigusele Mittetäielik kohustus-kohustus,mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda(hasartmängust, kõlbeline kohustus, mittetäieliku kohustuse täitmise tagamiseks võetud kohustus, kohustus, mille mittetäielikkus on seaduses ette nähtud Leping-kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool(ed) kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma, osapooltele täitmiseks kohustuslik Leping-suuline,kirjalik või mõni muu vorm Otsene tahteavaldus-sõnaselgelt avaldub tahe tuua ...
51. Tsiviilõigussuhte mõiste ja suhtest osavõtjad (isikud) Tsiviilõigussuhe – õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist Tsiviilõigussuhte subjektideks on isikud. Isik on füüsiline isik või juriidiline isik. Füüsiline isik on inimene. Teda iseloomustavad tema õigusvõime ja teovõime. Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja -kohustusi. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimesel sünniga ja lõppeb surmaga. Tsiviilõiguslik teovõime (võime teha iseseisvalt kehtivaid tehingud) tekib inimesel 18-aastaseks saamisel. Piiratud teovõime on alla 18- aastastel ja inimestel, kellel on vaimuhaigus, nõrgamõistuslikkus või muu psüühikahäire. Igal füüsilisel isikul peab olema elukoht. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt ja ta võib tekkida kahel viisil: 1. teatud liiki juriidilise isiku kohta...
Õiguse süsteem - õiguskord Õiguse põhivaldkonnad: • Avalik õigus (karistusõigus) ainult see mis on seaduses keelatud • Eraõigus Teooria, kuidas vahet teha- subjekti teooria ja huvi teooria. Avaliku õiguses kehtib algusvahekord. Avaliku õiguse suundumus on üldisele huvile suunatud. Avalik õigus: • rahvusvaheline õigus • riigiõigus -> kuidas riigiinstitutsioonid toimivad • haldusõigus e. konkretiseeritud riigiõigus (hakatakse käsitlema vägaa spetsiifiliselt) Üldosa->haldusmenetlus Eriosa->liiklus,maksuõigus • korrakaitseõigus (jõustus sel aastal 01.07.2014) • kohtumenetlusõigus Eraõigus: • tsiviilseaduse üldosa • võlaõigusseadus (jaguneb üldosaks ja eriosaks) • äriseadustik (kuidas äriühinguid mooduistatakse) • asjaõigusseadus (hüpoteek,kinnisasi,vallasasi,hoonstusõigus,omand,valdis,kasutuskäsutus). • Perekonnaseadus (reguleerib abiellumisega seotud kü...
KORDAMISKÜSIMUSED I kontrolltööks 1 Õiguse mõiste- õigust iseloomustab rida spetsiifilisi tunnuseid- õigus on käitmisreeglite kogum; riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum; õiguses väljendub riigi tahe; see on üldkohustuslike normide kogum; õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga; peab vastama ühiskonna õiglustundele. 2 Õigusnormi mõiste- on inimeste käitumise reegel, suunatud teatud liiku suhete üldisele reglementeerimisele ja sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. 3 Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus- hõlmab õigusharusid, -instituute ja norme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks pooleks on riik. Autoritaarne meetod....
ÕIGUSÕPETUS Sissejuhatus õigusesse ÕIGUSE EELASTMED: Normatiivse reguleerimise alustalad on tavad, moraal, religioon, korporatiiv, õigus. Moraal ja tava on enne õigust · Tava kõige vanem käitumise korrastaja, mis on kujunenud pika ajaperioodi jooksul läbi paljukordsete inimkäitumiste aktide ja on saanud harjumuseks. Tavad kujundasid väga kindla kvaliteediga korra inimeste käitumises. Praegugi kujundavad tavad mõnel alal kindlama korra kui õigus. · Moraal - tekib juurde korrareegleid. Tavale järgnev korrareeglistik on moraalinormid. Moraali põhjal hinnatakse mõned korrareeglid ümber ja käitutakse vastavalt moraalile. Tekib erinevaid võimalusi käitumiseks igas inimühiskonnas on mitu moraali käitumissituatsioone hinnatakse erinevalt juba oi-oi kui kaua. · Religioon väga vana teatud korrareeglite kogum. On ka institutsioonid (kirik, usuühingud ...
ÕIGUSE ALUSED Õigust on vaja selleks, et luua korda ja stabiilsust. Mitte ükski õigus ei ole piiramatu. Õigus võib välja kasvada tavast, normaalist vms. Õiguse mõistmine on erinev kui õigus pole kirja pandud. Õiguspärane on normaane käitumine. ÕIGUS on inimeste poolt ja inimeste jaoks loodud süsteem, selleks, et luua turvaline ja stabiilne elukeskkond inimestele. ,,Õigus on headuse ja õigluse kunst" (Celsius). Õiguse mittetundmine ei vabasta vastutusest. Õiguse idee koosneb kolmest elemendist: 1.) Õiglus 2.) Õiguskindlus 3.) Õiguslik garanteeritus Õiglus võib olla jaotav ja võrdsustav. (nt;rohkem tööd, rohkem palka). Igaüks peab saama selle, millele tal on õigus. Õiguskindlus on ühetähenduslik, tagatud riigi poolt. - Objektiivne õigus (positiivne, sisemine õigustunne) - Subjektiivne õigus(ülipositiivne indiviid) - Normatiivne informatsiooni ja kommunikatsioonisüsteem (Riigi Teataja) ...
M ja F abiellusid abieluvaralepingut sõlmimata. Laulatuse järel üleantud kingituste hulgas oli ka F-i ema kaasa toodud televiisor. Paar kuud pärast abiellumist, kui M viibis komandeeringus, kurtis F naaber E-le, et M-le tundub televiisor olevat olulisem perekonnast. E soovitas M-i äraolekut kasutades televiisor talle müüa, mida F ka tegi. Komandeeringust tagasi jõudnud M nõudis E-lt televiisori väljaandmist. Kas nõue on õigustatud? 1. Lähteküsimus Kas M võib nõuda E-lt televiisori väljaandmist? 2. Nõudealuste leidmine Leida tuleb nõudealused, mille alusel võiks hageja kostjalt nõuda asja üleandmist. M-i ja E vahel ei ole lepingulisi suhteid, seega langevad ära võimalikud lepingust tulenevad nõuded. Alusetu rikastumise nõuetest võimaldab nõuda asja üleandmist VÕS § 1028, kuid see eeldab, et hageja ja kostaja vahel oleks asi üleantud kohustuse täitmiseks – sellist üleandmist M-i ja E vahel ei ole toimunud. Asja üleandmist võib n...
Asjaõigus 8.1 Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt? Asjaõigusseadus ja TsiviilseaduseÜldosaseadus? 8.2 Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus on asjade liigitusel? Asi on kehaline ese, kui see on meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletud ja reaalselt valitsetav. 8.3 Mis on valdus ja kuidas see tekib? Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on, kusjuures ta ei pea olema omanik. S.t asja võib vallata kas rendi, üüri, pandi või muu suhte alusel. Valdus võib olla kas seaduslik või ebaseaduslik ja sõltuvalt sellest, kas tal on õigusik alus või mitte. Valdus on seaduslik kui pole tõendatud vastupidist. Valdus võib olla veel heauskne või pahauskne. Valdus on heauskne juhul, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Pahauskne valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus v...
SISUKORD 1. Valdus...............................................................................................................................................3 1.1. Valduse ja valdaja mõiste......................................................................................................3 1.2. Valduse omandamine ja lõppemine........................................................................................3 1.3. Omavoli ja omavoliline valdus.................................................................................................3 1.4. Otsimisõigus, nõuded ja õigused..............................................................................................4 2. Kinnistusraamatu ülesanded.............................................................................................................5 2.1. Õigusajalooline areng...............................................................................
ÕIGUSÕPETUS. Tsiviilseadustik 1. Füüsilise isiku õigussuhtes osalemise eelduseks on teovõime ja õigusvõime. Õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kohustusi, mis tekivad sünniga ja lõppeb surmaga. Seda ei ole võimalik piirata ega ära võtta. Selles ei saa isik ka vabatahtlikult loobuda. 1. Teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime tekib 18 a saamisega. Alaealisel on piiratud teovõime. 2. Füüsiline isik tunnistatakse surnuks, kui 5 aasta jooksul ei ole isiku kohta andmeid, et ta on elus. Surnuks tunnistab kohus. Kui isik jäi teadmata kadunuks katastroofi või õnnetuse tagajärjel, tunnistatakse ta surnuks 6 kuu möödumisel teadmata kadunuks jäämisest. Seoses sõjategevuse või loodusõnnetusega võib kohus teadmata kadunud isiku surnuks tunnistada , kui tema elusolemise kohta...
ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA 1. Mida tähendab õigus objektiivses ja subjektiivses mõttes - Objektiivses tähenduses on õigus õigusnormide kogu; kõik õigusnormid kokku. - Subjektiivses tähenduses on õigus konkreetsele indiviidile kuuluv käitumisvõimalus, mis tuleneb õigusnormidest (seadustest). 2. Nimeta õiguse idee kolm elementi Õigus koosneb: õiglusest - on inimeste koosluse põhiväärtus, mis esitab õigusele nõude ,,igauhele oma", filosoofiline termin tegelikult, võrdsed võimalused õiguslikust garanteeritusest - (õiguskindlus) peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu läbi kindlustatuse riigi autoriteediga ja vastava riiklikku iseloomu omava õigustrakendava tegevusega. eesmärgipärasusest - iseloomustab suunatus korra ja julgeoleku loomisele teatud inimkäitumises. Seadusloome peaks lähtuma uhiskondlikust vajadusest, ei saa võtta Belgia seaduseid ja tuua nad otse Eesti uhiskonda. 3. Nimeta õiguse a...
Juhtimine ja õigus III. osa Äritehingute õiguslik korraldus Urmas Arumäe Äriõiguse loengukonspekt Juhtimine ja õigus III. osa Äritehingute õiguslik korraldus Loengukonspekt Toimetaja Urmas Arumäe Autor Urmas Arumäe © Urmas Arumäe, 2012 ISBN 978-9949-30-613-8 (III. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatuse asemel Käesoleva loengumaterjali eesmärk on olla tudengitele abiks loengute jälgimisel. Aine omandamiseks tuleb täiendavalt lugeda vastavat kirjandust, artikleid ja õigusakte, mida õppejõud täpsustab loengu käigus. Loengumaterjal on koostatud autori kirjutatava äriõiguse õpiku alusel, mis ilmub esimesel etapil samuti viies osas ja seejärel koguteosena. Seetõttu puuduvad loengumaterjalis ...
Abielu ja abiellumine 1. Kuidas eristuvad mõisted abielu ja kooselu, lähtudes seadustest. Abiks võtke perekonnaseadus ja kooseluseadus. Abielu Ühised jooned Kooselu 1. Abielu sõlmitakse mehe ja 1. Nii abielluda kui ka 1. Kooselulepingu võivad naise vahel. kooselulepingu võivad sõlmida kaks füüsilist isikut, sõlmida täisealised isikud. kellest vähemalt ühe elukoht 2. Abielu ei või sõlmida isikute on vahel, kellest vähemalt üks on 2. Omavahel ei või abielluda Eestis. juba abielus. ega sõlmida kooselulepingut otsejoones üleneja ja alaneja 2. Kooselulepingut ei või 3. Abielu sõlmitakse sugulane. Samuti õde-vend, sõlmida isikute vahel, kellest perekonnaseisuametniku ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ Majandusarvestus Johanna-Anette Grünberg LEPINGUTE LIIGID Referaat Õppejõud: dots Uno Feldschmidt, Ph.D Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD.....................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................4 2.1. Võõrandamislepingud...........................................................................................................7 2.1.1. Müügileping...................................................................................................................7 2.1.2. Vahetusleping.................................................................................................................8 ...
ÜLESANDED TÄHTAEG 13. nädal Ülesanded: 8, 11, 12, 13, 44, 46, 115, 119, 120, 122, 123 https://www.riigiteataja.ee/akt/13198023 - uus TLS Ülesanne 8 13-aastane noormees soovis asuda äriühingusse tööle, et teenida raha jalgratta ostmiseks. Äriühingul oligi suveks vaja jäätisemüüjaid. · Millistel tingimustel on võimalik temaga tööleping sõlmida? 13-14-aastase alaealisega võib sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (kerge töö) (TLS §7 lg4). Töölepingu sõlmimiseks on vajalik alaealise tahteavaldus, mis on tehtud seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. Esindaja nõusolekuta sõlmitud leping on tühine, v.a. juhul, kui seaduslik esindaja selle hiljem heaks kiidab(TLS §8 lg1). Töölepingu sõlmimiseks alaealisega peab tööandja taotlema tegevuskohajärgselt inspektorilt nõusoleku (T...
TÖÖÕIGUS Mall Gramberg Kutsekoolide õpetajate koolitus Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus 21.02.2008 Tööõiguse olemus Töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides. Tööõigus õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Kollektiivne ja individuaalne tööõigus. Ajalooliselt on kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Mall Gramberg Töösuhteid reguleerivad õigusaktid Tsiviilseadustiku üldosa seadus 2002 Võlaõigusseadus 2001 Töölepingu seadus 1992 Palgaseadus 1994 Töö ja puhkeaja seadus 2001 Puhkuseseadus 2001 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus 1999 Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus 1993 Kollektiivlepingu seadus 1993 Usaldusisiku seadus 2007 Kollektiivse töötüli lahendamise seadus 1993 Individuaalse töövaidluse lahendamise...
56. Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Eraõigusliku juriidilise isiku (loodud erahuvides) õigusvõime tekib seaduses ettenähtud registrisse kandmisest. Avalik-õigusliku juriidilise isiku (loodud avaliku huvides) õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Avalik- õiguslik juriidiline isik võib omada ainult selliseid tsiviilõiguslikke õigusi ja kohustusi, mis ei ole vastuolus tema eesmärgiga. 57. Juriidilise isiku organid. Nende pädevus ja vastutus. Juriidilise isiku seaduslik esindaja on juhatus või seda asendav organ, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus. Avalik- õigusliku juriidilise isiku organid sätestatakse seadusega. Juriidiline isik vastutab oma kohustuste eest oma varaga ja seaduses sätestatud juhtudel vastutavad ka liikmed oma varaga. Juriidilise isiku organid vastutavad juriidilisele isikule...
Esindusõigus Juriidilist isikut esindab seadusjärgne esindaja või volitatud isik. Volitatud isikule juriidilise isiku esindamiseks välja antud volikiri (mille on allkirjastanud seadusjärgne esindaja) võib olla nii kirjalikus- kui notariaalses vormis. ja seda on võimalik esitada nii EMT ja Elioni esindustes, anda üle kliendihaldurile või saata digiallkirjastatult e-posti teel. Lisaks on võimalik volitus mugavalt ja kiiresti vormistada Iseteeninduses, valides volituse andmisel, mis liiki toiminguteks esindajale õigus antakse. Kui on soov anda volitus juriidilise isiku esindamiseks ja tehingute tegemiseks ka EMT teenuste osas, palume pöörduda oma kliendihalduri poole. Eraklient Klient võib teha tehinguid esindaja kaudu. Eloni iseteeninduses või lähimas EMT ja Elioni esinduses on võimalik anda esindajale üldvolitus vastavalt Eloni poolt koostatud standardsele formaadile. Üldvolituse kehtivust saab Klient ise mää...
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Õigusteaduse suund Haldusmenetluse põhimõtted ja nende rakendamine Riigikohtu lahendites Referaat Õppeaine: AKJ6007.YK Haldusõigus ja -menetlus; Õppejõud: Kalle Liiv Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Haldusõiguse mõiste................................................................................................................4 2.Haldusmenetluse mõiste..........................................................................................................5 2.1Menetluse algus.................................................................................
Õigus: riigi tahteavaldus, üldkohustuslik, tagatakse riigi sunnijõuga. Iseloomulik: õiglus, suhtelisus, pole universaalne ,ei saa kunagi valmis inimsuhetel on ebameeldivad tagajärjed. Tähtsaimad käitumisreeglid kehtestab riik oma seadustega, Õiguse teke on seotud inimese evolutsiooniga.. Babüloonia kuningas Hammurapi (18.saj.ema) ja moosese seadused (13.saj.ema). Õiigussüsteemid: Mandri Euroopa- * Romaani ( Itaalia ) * Germaani ( Norra) ,Anglo- Ameerika ( Inglismaa ), Islam ( Afganistan ), Hiina õigusharud: *Eraõigus reguleerib 2 võrdõigusliku poole suhteid. (N: ostja-müüja, majaomank-üürnik, tööandja- töötaja). Tsiviilõigus- eraisikute vahelised pahandused. Tsiviilõiguslikke norme on palju, ei mahu ühte kogumikku / koodeksisse. (Abielu-perekonnaõigus, pärimispärandamisõigus, asjaõigus, lepingu-, võlaõigus) Tööõigus- tööandja-töötaja vahelised suhted. ( Pooled ei ole võrdsed ) (üleviimine teisele tööle, ületunnitöö, vallandamine) K...
Tehing on füüsilise või juriidilise isiku teod, mis on suunatud tsiviilõiguste ja kohustuste tekkimisele, muutmisele ja lõpetamisele. Tehingud rajanevad lepinguvabaduse (privaatautonoomia) põhimõttele. Tähtsaim tehingu vorm- leping. Iga tehingu tegemisel vajalik osa tahteavaldus ehk isiku tahteväljendus õigusliku tagajärje saavutamiseks. Tehing on õigustoiming. Tehingu 2 tunnust: 1. Tehing on õiguspärane tegu. 2. Tehing on tahteline tegu. Tehingust saab eristada tehinguga sarnaseid tegusid. Ntks avaldused, teadaanded või üleskutsed jne. (nendega seostuvad teatud õiguslikud tagajärjed). Tehingute LIIGITUS: A) 1. Ühepoolsed tahteavaldused- tehingu tegemiseks piisab ühe isiku tahteavaldusest 2. Mitmepoolsed tahteavaldused- vajalik vähemalt kahe isiku tahet, mis on vastassuunalised aga suunatud ühe eesmärgi saavutamisele. B) 1. Konsensuaalne tehing- loetakse sõlmituks kokkuleppe saavutamisest. 2. Reaalne tehing- loetakse sõlmituks täitmise...
1.Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Õiguses väljendub riigi tahe. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend. Riik on poliitilise võimu organisatsioon. 2. Õiguse mõiste. Õigussüsteem. Õiguse allikad. Tava erinevus õigusnormist. Õ on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. ÕS ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Õ allikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. • Õiguslik tava • ...
KODUTÖÖ 1.Justiitsministeerium korraldab Gruusia abiprojekti raames koolituse Gruusia vanglaametnikele. Selleks koostatud 100-leheküljeline konspekt tuleb tõlkida vene keelde, mis on projekti töökeeleks. Justiitsministeerium sõlmis 10. oktoobril Maire Kuusikuga lepingu koolituse konspekti tõlkimiseks eesti keelest vene keelde, tähtajaga 12. november. Ettemaksuna tasuti tõlgile 1000 eurot ning töö üleandmisel peab ministeerium tasuma veel 3000 eurot. 26. oktoobril helistas Maire Kuusik Justiitsministeeriumi vanglate osakonda. Tõlk palus end vabandada ja ütles, et kuna läks just mehest lahku, siis on tal praegu väga raske periood ning ta pole suuteline midagi tõlkima. Andke ministeeriumi esindajale nõu ja põhjendage oma seisukohti. Mida saab Justiitsministeerium Maire Kuusikult nüüd (26. oktoobril) nõuda? Vastamist põhjenda õigusnormiga? 1.Kas Justiitsministeerium saab nõuda Mai...
Tallinna Majanduskool RP089 Eksami küsimused: 1. Kas tänasel päeval on võimalik osta asja ilma lepingut sõlmimata? Palun põhjendage oma seisukohta! Vastus: - Tänapäeval ei saa osta asja ilma lepingut sõlmimata (leping ei pea kindlasti kirjalik olema see võib olla ka suuline). Tihti sõlmivad isikud omavahelisest suhetes müügilepinguid selle peale mõtlemata ja endale aru andmata, et nad sõlmisid mingi lepingu ja et lepingu sõlmimisega kaasnevad erinevad juriidilised õigused ja kohustused) (N: autole kütust ostes). Võlaõigusseadus: Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma (§ 8. Lepingu mõiste). Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samut...
1. Tutvusta lühidalt kolme põhilist lähenemisviisi õigusele. Õigus tegevusalana Olulisemad õiguse valdkonna toimijad Eestis, nagu üldse Lääne Demokraatiates, on: -riigivõim kui õiguse kehtestaja -kohtud kui põhiline õigusemõistmise keskkond -õiguse tagamise ja elluviimise organid. Nende ül. On hoida inimesi tagasi õiguskorra vastaselt käitumiselt, vajadusel rikkujaid karistades. -juristid kui eelmainitud institutsioonide ja nende normide süsteemis hästi orienteeruvad isikud, kelle teadmised põhinevad haridusele või osalt kogemusele. Õigus sotsiaalse reaalsuse osana Õigus on üks osa, mille inimesed on loonud, et saada hakkama ohuga, mida kujutavad endast teised inimesed kes võivad meid tappa või orjastada. Õigus kohustuslike normide süsteemina Õigus on riigi tahteaktina kehtestatav üldkohustuslik käitumisnormidstik, mida loovad kindlal viisil pädevad institutsioonid ning mis mittejärmise korral tagatakse riigi sunniga. On kriteerium...
Ühinguõigus seminarid 26.02.2018 seminar I Otsust ei tohi kunagi tervikuna tühiseks kuulutada, vaid peab asjaolusid eraldi analüüsima! Äriregister, äriühingute asutamine 1 kaasus Osalejad: OÜ, A, B (III isik) Ajatelg: 01.04 otsus A valimiseks, 10.04 ÄR kanne, 20.04 otsus A tagasikutsumiseks, 21.04. lepingu sõlmimine, 22.04 otsusest teatamine, 24.04 ÄR kanne kustutati. TsÜS § 34 lg 1: kui A juhatuse liikmena midagi teeb, siis see on juhatuse otsus. Esindatav (OÜ) esindaja (A) (sisesuhe) III isik (B) (välissuhe) Tuleb analüüsida sise- ja välissuhte kehtivust, et lahendada probleeme. Sisesuhte analüüs: ametisuhe on lepingulaadne suhe, mis tähendab, et suhte tekkimine ja lõppemine on sarnane lepingu sõlmimisele ja lõppemisele. Valimiseks on vajalik mõlemapoolne tahteavaldus (TsÜS § 67 lg 2). 01.04 valimisotsus on OÜ tahteavaldus. A peab andma nõusoleku. Antud juhul ei nähtu kaasusest nõ...
Õiguse mõiste ja õiguse idee Õigus riigi kehtestatud kohustuslikud käitumisreeglid, mida vajadusel tagatakse sunniviisiliselt (õigus koosneb kohustuslikest reegleist e. õigusnormidest) Objektiivne Õigus kirjapandud käitumisreeglite kogum Subjektiivne õigus Subjektiivne õigus tekkib siis, kui kehtivas õiguses on olemas norm, mis lubab isikul mingil viisil käituda. ( nt : võlausaldaja ei pea enda võlga sisse nõudma, see on tema subjektiivne õigus) Õigusidee : õiglus-> 1)võrdsustatud õiglus 2) õiguslik (=garanteeritus see, kes seaduse välja annab, peab jälgima ka seadusest kinnipidamist. 3) õiguse eesmärgi pärasus (eesmärk seaduse max. täitmine) Õiguse erinevad liigid Avalik õigus vähemalt 1 subjektidest on riik. Subordinatsioonisuhe. Ühiste asjade korraldamiseks avalikes huvides. Ei saa kokkuleppima( riigi, rahvusvaheline, haldus, finants, karistus, protsessõigus). Era...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond ABIELU SÕLMIMISE KORRALDUS EESTI VABARIIGIS Referaat Tsiviilõigus MS.0107 Juhendaja: Lektor Reet Nurmla Tartu 2013 Sissejuhatus Juba aegade algusest peale on loommariigis välja kujunenud vastastikune suhe, kus isane ja emane isend elutsevad koos. Ühelt on see ju iseenesestki mõistetav, sest järglaste saamiseks on vaja nii isas- kui ka emaslooma, juhul kui muidugi ei ole tegemist liitsuguliste loomadega, teiselt aga tagavad erinevad sugupooled vastastikuste puuduste ja vajaduste kompenseerimise ning vajaliku toe turvaliseks eluks. Loomadelt võib peaaegu üks-ühele üle tulla inimkeskkonda ja inimsuhetele. Inimesed vajavad samuti üksteise tuge, lähedust ja hoolitsust. Küll aga ei piisa inimestele sellest, et elatakse koos ja tehakse ühiseid tegemisi. Inim...
A. Kõige suurem rikkumine on juba see ,et alaealine Mart töötab poes, kus on müügil alkohol. Kuna Mart on poes müüja, siis ta müüb ka poe sortimendis olevat alkoholi. Alkoholiseadus § 47 lg 5 ütleb, et alaealist ei tohi rakendada töödel, mis on seotud alkoholi käitlemisega. Jääb selgusetuks, kas Mardil kehtiv tööleping on või mitte, kuid eeldatavasti on see olemas. Veel ei ole teada, kas Mardil on olemas ka TL sõlmimiseks vajalik alaealise tahteavaldus ja kas tal on töötamiseks olemas seadusliku esindaja nõusolek või heakskiit. TL seaduse § 8 lg 2 ütleb, et alaealise seaduslik esindaja ei tohi anda nõusolekut koolikohustusliku alaealise töötamiseks koolivaheajal rohkem kui pooleks iga koolivaheaja kestusest. Mart aga on tööl isegi kuni 14 tundi päevas, mis on täiesti lubamatu. Jättes kõrvale tõsiasja, et Mart töötab kaupluses, kus on müügil alkohol ja eeldades, et tal on kehtiv tööleping, on ikkagi käitutud seadusevastaselt, sest TL s...
Õiguse alused I vaheeksam. 1. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. V: Õigus ja riik on omavahel lahutamatus seoses, sest ilma riigi vahenduseta ei saa rahva tahe muutuda õiguseks. Õiguses väljendub riiklik tahe. Riik ei saa läbi ilma õiguseta. Õigus on riigivõimu teostamise otseseks vahendiks. Õigus tekkis koos riigiga. Õigus ja poliitika on omavahel tihedalt seotud riigi ja õiguse lahutamatuse tõttu, riik on poliitilise võimu organisatsioon. 2. Õiguse mõiste. Õigussüsteem. Õiguse allikad. Tava erinevus õigusnormist. V: Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestatud riigi poolt. V: Õigussüsteem on mingis riigis kehtiv õigus-normide süsteem. Ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja institutsioonide kaupa. V: Õiguse allikad on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnusta...
Kinnisvaraõigus I Anton Makarjev, GE-3 Evelin Jürgenson Küsimused TSÜS ja AÕS seminariks 1. Mis juhtub maatükile jäänud ehitisega asjaõiguse lõppemisel? Asjaõiguse lõppemisel maatükile jäänud ehitis muutub maatüki oluliseks osaks. §54.(3) TSÜS 2. Kuidas on isikud TSÜS'is jagatud? Juriidilised ja füüsilised isikud 2. Osa TSÜS 3. Mis on pettus? Pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. §94.(1) TSÜS 4. Kuidas on defineeritud elukoha mõiste? Isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. §14.(1) TSÜS 5. Mis on tehing? tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus) suunatud õiguslike tagajärgede tekkimis...
Abielu sõlmimisega kaasnevad mitmed varalised õigused ja kohustused, nagu perekonna ülalpidamise kohustus, kohustus mõlemal abikaasal vastutada ühise majapidamise korraldamise või laste huvides võetud kohustuste eest jms. Abikaasadel endil tuleb otsustada nendevahelistele varalistele suhetele kohalduva varasuhte üle. Abikaasade varasuhteid on kolme liiki: • varaühisus – abielu jooksul soetatud/omandatud vara on ühine (ühisvara), tehinguteks on vaja mõlema abikaasa nõusolek; • varalahusus - iga abikaasa on oma vara ainuomanik ning ei vaja tehinguteks teise abikaasa nõusolekut; • vara juurdekasvu tasaarvestus – iga abikaasa on abielu kestel omandatava vara ainuomanik, kuid abielu lõppemisel tasaarvestatakse abikaasade vahel kummagi abikaasa varale varasuhte kestel lisandunud osa. Abikaasade varasuhte saab valida abiellumisavaldusega või abieluvaralepinguga. Abieluvaralepinguga võib seaduses sätestatud ulatuses teha varasuhtes muudatusi/tä...
50. Tsiviilõiguse mõiste ja allikad.. Tsiviilõigus on õigusharu, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas. Tsiviilõiguses domineerivad dispositiivsed normid, st normid, mis annavad suhte pooltele endile võimaluse kokku leppida vastastikuses käitumises, ka sellises, mis on erinev seaduse sätestatust, kui see ei ole vastuolus avaliku korra või heade kommetega või ei riku isiku põhiõigusi. Imperatiivseid norme, s.o norme, mis rangelt määravad ära poolte vastastikuse käitumise, kasutatakse tsiviilõiguslikus regulatsioonimehhanismis märksa harvemini Tsiviilõigus täidab eraõiguse üldosa funktsioone. Eraõigus aga on õigussüsteemi osa, mis reguleerib isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse alusel. Eraõiguse eriosa moodustavad sellised õigusvaldkonnad nagu äriõigus, intellektuaalse omandi õigus, rahvusvaheline eraõigus jt. Tsiviilõigus on niisiis eraõiguse haru, see on õigusnormide kogum, mis üldisemalt käsitled...
5.05.2016 Tarkvara õiguskaitse Urmas Kukk Iseseisev töö Kuidas on tagatud autoriõiguste kaitse? Facebook MySpace Orkut Одноклассники Google+ Dropbox Instagram Rate.ee tumblr LinkedIn myHistro 5 liikmelised grupid, töö esitada 08.06., esitlus ja arvestus 10.06. Uurimistöö kirjutamine 1 5.05.2016 Tüüpiline lugeja ... - tahab teha otsust - on hõivatud - on skeptiline ja otsib vigu - ei taha näha ebaprofessionaalsust - on grammatika, keelekasutuse jms suhtes konservatiivne Tekst Omadused sõltuvad: - kus on kasutusel - kes kasutab - milleks kasutatakse Tekst Kirjutatud tekst on tervik, mille vormi ja sisu kujundavad sõnad, laused ja fraasid...
A aegumine истечение срока давности alaealine несовершеннолетний ametiühing профсоюз ametiühingute seadus Закон о профсоюзах ametnik чиновник asjaolud обстоятельства avaliku teenistuse seadus Закон о публичной службе B bioloogilised ohutegurid биологические факторы опасности D direktiiv директива dokumentaalsed tõendid документалъные доказательства E edasi kaebama обжаловать Eestisse lähetatud Закон об условиях труда töötajate töötingimuste работников, командированных в seadus Эстонию ennetusmeetmed превентивные меры ennetustegevus превентивная деятельность eriosa особая часть esindaja, seadusjärgne представитель, представительство esindus по закону esmaabivahendid средства первой ...
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Õiguse tekkimine õiguse tekkimine on seotud riigi tekkimisega. Nimelt riigi tekkimisega muutusid ühiskondlikud käitumisreeglid ja juhtimissuhted ning nende reguleerimiseks ei piisanud enam ainult tavadest. Uued normid kujunesid kahtviisi: 1. Võeti üle sobivad tavad (tavaõigus) 2. Riik hakkas ise uute normide loomist (riigi õigusloome) Mõlemal viisil kujunenud õigusvormide täitmist hakati sunnivahenditega nõudma ja tekkinud uut sotsiaalsete normide liiki nimetataksegi õiguseks. Riigi mõiste Riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riik koosneb kolmest komponendist: avalik võim, territoorium ja rahvas. Õiguse seos riigiga Riik ja õigus on lahutamatus seoses, sest riik annab temale vajalikele ...
Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Urmas Arumäe Äriõiguse loengukonspekt Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Loengukonspekt Toimetaja Urmas Arumäe Autor Urmas Arumäe © Urmas Arumäe, 2012 ISBN 978-9949-30-611-4 (I. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatus Omades märkimisväärset ettevõtja ja ärijuhi kogemust ning olles juba aastaid tegelenud peamiselt ettevõtluse ja juhtimise eriala üliõpilastele õigusainete õpetamisega ning pea sama kaua ka vandeadvokaadina äriklientide nõustamisega, on autoril olnud piisavalt aega kogeda Eesti ettevõtluskeskkonda ja saada aimu probleemidest organisatsioonide valitsemisel ja juhtimisel. Teisiti öeldes on autori praktiline tegevus ning...
1. NORMATIIV- ja MITTE-NORMATIIV AKTI ERINEVUSED Normatiivakt: · Suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele · Sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme Mittenormatiivne õigusakt: · Annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või määratletud subjektide ringile · Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid( N: kohtuotsus, ametisse nimetamine, autasustamine jne.) 2. EV NORMATIIVAKTIDE SÜSTEEM Normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõrgeimaks aktiks on seadus. Seadus on normatiivakt, mis on vastuvõetud riigivõimu kõrgeima parlamendi poolt või rahvahääletusel.Kõik muud õigusaktid peavad olema seadusega kooskõlas. Seadused liigitatakse oma juriidilise jõu järgi: a) Põhiseadus riigi tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. Sellepärast on põhiseaduse muutmine tehtud väga keeruliseks. ...
JURIIDILISED FAKTID JA NENDE LIIGITUS ÕIGUSRIIK JA SELLE TUNNUSED Juriidilisteks faktideks nimetatakse selliseid tegelikkuses Õigusriik on õigusvõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab toimuvaid muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise. indiviidi võrdõiguslikkuse. Sõltuvalt juriidilise fakti seosest subjektide tahtega liigitatakse Õigusriigi tunnused: juriidilisi fakte: ...
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused ESIMENE KONTROLLTÖÖ 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Riik tekkis vajadusest ühel territooriumil asuvaid elanikke juhtida. Tekkis ühiskonnast kõrgem kiht avalik võim. Õigusemõistmine käis rahva üle, mitte sugukondade üle. Riigi tekkega tõusis ka käitumisnormide kehtestamise vajadus. Riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid ja hakkas looma uusi õigusi. 2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon suhteliselt lihtne ühiskond suutis end ise juhtida. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud isikliku autoriteedi ja austuse tõttu (kogemused, teadmised, oskused jm). Pealikul puudus eriaparaat võimu teostamiseks, sugukond toetus pealikule. Sugukonnal polnud väljaspoolt pealesurutud käitumisreegleid. Käitumist juhtisid sugukonna tavad, mis olid kujunenud põlvkondade kogemuste põhjal. 3. Avalik v...
1. Riigi tunnused (Õigusõpetus, lk. 11-14) 1. Avalik võim a. Seadusandlik b. Täidesaatev c. Kohtuvõim 2. Territoorium a. Riigipiiriga piiratud maismaa b. Territoriaal- ja siseveed c. Õhuruum nende kohal d. Maapõu nende all e. Atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaadid f. Kauba- ja reisilaevad avamerel riigi lipu all g. Sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes 3. Rahvas a. Kodanikud b. Kodakondsuseta isikud Avaliku võimu all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati, mis hõlmab riigivõimu- ja valitsemisasutuste kõrval ka selle aparaadi relvastatud struktuuriüksusi, nagu armee, politsei, luure, vastuluure, aga ka samuti sunniasutusi (nt vanglaid), mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks. Ülesehitus, kasutamise eesmärgid ja teostamisel kasutatavad meetodid võivad erineda (sõlt...
Haldusprotsess Avalik haldus · Haldus kõige laiemas tähenduses on iga korraldav, eesmärgipärane tegevus. Halduse mõistet saab vaadelda erinevatest aspektidest. · Haldus esineb ka eraõiguses, nt majandusõiguses ja ühinguõiguses. Halduse kandjaks võib olla inimene, äriühing, mittetulundusühing. Sellest tulenevalt võime rääkida tööstus- jm ettevõtete haldamisest, ühingu asjade haldamisest. · Halduse kandjaks võib olla ka riik ja tegemist on riigihaldusega laiemas tähenduses ning seda sisustab avalik haldus, mis moodustab haldusõiguse sisu. Avaliku halduse tüüpilised tunnused Tüüpilised tunnused ja kui kõik tunnused ei esine alati, kuid ikkagi esinevad reeglipäraselt ja on olemuslikud avalikule haldusele. 1. Haldus on sotsiaalselt kujundav tegevus. 2. Haldus on suunatud avalikele huvidele. 3. Haldus on suunatud tulevikku. 4. Halduse sisuks on konkreetsete abinõude rakendamine üksi...
2. ÕIGUSNORMID JA ÕIGUSSÜSTEEM Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine. Sotsiaalsete normide süsteem. 1. Individuaalne ehk kasuaalne reguleerimine. Inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Iga konkreetse isiku küsimus lahendatakse just selle juhu kohta antud ettekirjutuse järgi. Võimaldab lahendada probleemi, arvestades situatsiooni ja isiku eripära, suhte ja subjektide spetsiifikat. 2. Normatiivne reguleerimine. Inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, etalon, mida kasutatakse kõikide vastavat liiki käitumisaktike või subjektide suhtes. Seda üldist käitumismudelit peavad järgima kõik indiviidi, kes kuuluvad reegliga hõlmatud subjektide liiki, sõltumata nende konkreetsetest individuaalsetest eristustest (nt töötaja peab täitma töölepinguga kindlaks määratud töökohu...
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA Lepinguliste suhete üldiseloomustus Iga õiguskorda iseloomustab normatiivsus, mis tähendab teatud käitumisreeglite kehtestamist, millega määratakse inimkäitumise kohustuslikkus. Õiguslik regulatsioon peab tuginema põhiseadusele. Eesti õiguskord on kirjutatud õigusele tuginev õiguskord. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-le 2 on tsiviilõiguse allikad seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Eraõiguse üheks olulisemaks valdkonnaks on võlaõigus, mis hõlmab omakorda kahte suuremat õigussuhete gruppi - lepinguid ja lepinguväliseid võlasuhteid. Nii lepingulisi kui ka lepinguväliseid suhteid reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), mis jõustus 1. juulil 2002.a. Samas reguleeritakse lepingulisi suhteid ka muude seadustega nagu näiteks töölepingu seadus või äriseadustik. Mis on ...
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA Lepinguliste suhete üldiseloomustus Iga õiguskorda iseloomustab normatiivsus, mis tähendab teatud käitumisreeglite kehtestamist, millega määratakse inimkäitumise kohustuslikkus. Õiguslik regulatsioon peab tuginema põhiseadusele. Eesti õiguskord on kirjutatud õigusele tuginev õiguskord. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-le 2 on tsiviilõiguse allikad seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Eraõiguse üheks olulisemaks valdkonnaks on võlaõigus, mis hõlmab omakorda kahte suuremat õigussuhete gruppi - lepinguid ja lepinguväliseid võlasuhteid. Nii lepingulisi kui ka lepinguväliseid suhteid reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), mis jõustus 1. juulil 2002.a. Samas reguleeritakse lepingulisi suhteid ka muude seadustega nagu näiteks töölepingu seadus või äriseadustik. Mis on ...
1. Õiguse tekkimine- Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ka ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele alustele, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahte moodi: 1) Riik aksepteeris tavasid , mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist, luues nii tavaõiguse 2) Riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist ( riigi õigusloome) Õigusnormide täitmist asus riik tagama tema käsutuses oleva sunnijõuga. Oli tekkinud uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kogumis on hakkatud nimetama õiguseks. Riigi mõiste- Riigi tekkimist iseloomustab1)ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostav avalik võim. 2) selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mit...
Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Käsk, keeld, luba midagi teha. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitumist motiveeriv toime käitumiseeskiri, mis mõjutab inimeste tahet ja motiveerib inimest valima normis prognoositud reegli kohaselt; 2) kohustus inimene allutab oma käitumise normi eeskirjale (väline autoriteet); 3) realiseerimise viis sotsiaalne kohustus täidetakse vabatahtlikult või sotsiaalse surve mõjul (nt hukkamõist jms); 4) eesmärk saavutada kehtestatud reegliga soovitud käitumine; 5) abstraktsus; 6) kehtivus aegruumis kehtivad püsivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes Sotsiaalsete n...
1. Õiguse mõiste, mille poolest erineb õigus tavast. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tagajärjel. Õigus on aga normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks. Õigus on riigi poolt kehtestatud, tava aga mitte. 2. Õigusnormi mõiste. Selgita õigusnormi olemust kui sotsiaalset normi. Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadini tema teadvuse kaudu. 3. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. Eraõigus hõlmab õigusharusid, instituute ja norme, mis reguleerib suhteid võrdsete isikute vahel. 4. Õigusakt, m...
1. Õiguse mõiste, mille poolest erineb õigus tavast. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tagajärjel. Õigus on aga normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks. Õigus on riigi poolt kehtestatud, tava aga mitte. 2. Õigusnormi mõiste. Selgita õigusnormi olemust kui sotsiaalset normi. Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadini tema teadvuse kaudu. 3. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. Näiteks haldus-, finants-, ja kriminaalõigus. Eraõigus hõlmab õigusharusid, instituute ja norme, mis reguleerib s...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
