STEGOSAURUS Brahhiosauruse sarnane oli veel üks "lohe" - stegosaurus. Stegosauruse pika kaela otsas maadligi hoidvas tillukeses peas peitus üksnes ajukröömes, pisuke kui kreeka pähkel. Kuid kõige üllatavam oli see, et stegosauruse väikest peaaju "abistas" veel üks aju - tagumine aju. Too asetses sabajuure lähedal ning ületas suuruselt peaaju paarikümnekordselt. See oli midagi enneolematut. Stegosauruse kohta võib niisiis sõnasõnalt öelda: ta oli tark takkajärele... Piki stegosauruse selga kulges kuni sabani reapaar suuri, ligi meetrise läbimõõduga kolmnurkseid luuplaate. Saba tagaosas aga kandis stegosaurus otsekui nelja teravat mõõka - pikki ja teravaid luuogasid. See oli hirmuäratav relv. Sabalöögiga võis stegosaurus oma vaenlase kasvõi lõhestada või maasse naelutada.
Põltsamaa Ametikool Hüdropidurid A2 Kim Martin Kaarlimõisa 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Trummelpidur 3. Ketaspidur 5 · Ketaspidur koosneb 5 · Piduri kettad 6 4. Piduri hüdroajami skeem 7 5. Piduri mehhanism 8 6. Töösilinder 10 7. Pidurivõimendi 11 8. Piduriklotsid 11 9. Seisupidur 13 Sissejuhatus Trummelpiduriga on pidur kus hõõrdumine põhjustab rida kingad või padjad...
LIHAS ALGAB KINNITUB FUNKTSIOON Kaarnajätke õlavarrelihas Abaluu kaarnanokkjätkelt Õlavarreluu väikekõbrukese Viib õlavart ette ja pöörab sisse, harjast distaalsemalt õlavarre lähendamine Suur rinnalihas Rinnakult, ka osaliselt rangluult Õlavarreluu suurköbrukese Viib õlavart ette ja pöörab sisse, harjale õlavarre lähendamine Abaluualune lihas Abaluu aluselt augult Õlavarreluu väikesele Viib õlavart taha ja pöörab sisse köbrukesele ning lähendab Suur ümarlihas ...
Audi tehnohoolde süsteem Audi 100 1993 2.0 Tehnohooldus. 15000km. Auto on maas: · Pidurid · Piduri torud · ABS · Diagnoosi veakoodid · Kõik sisemisete lülitite korrasolek · Sooja puhur · Signaal · Salongi tuled · Kojamehed · Akna pesur · Tagumine kojamees ja pesur · Suunatuled · Esituled · Tagumised tuled Auto täiesti üles tõstetud: · Mootori õlilekked · Mootoriõli · Õlifilter · Käigukasti õli lekked · Differentsiaali õli lekked · Rooliotsad · Rooli hoovastik · Amordid · Väljalaske süsteemi lekked · Piduri torude seisukord Auto poole peale tõstetud: · Piduri klotsid · Piduri kettad · Piduri silindrid · Käsipidur tross · Piduri hüdraulika süsteem · Rehvi seisukord · Rehvi rõhk Mootori konditsioon: · Piduri vedeliku tase · Jahutus süsteemi vedeliku tase · Jahutus süsteemi lekked ja korrasolek Sõidu test: ...
1. MEELEELUNDITE NÄRVID (I, II, VIII): üldiselt ESA (somaat. ns) 1.1 N. olfactorii (I) haistmisnärv, vegetatiivne ns Haistmisnärv, funktsioonilt EVA, aga EVA tuumi pole. Tuuma rolli täidab Bulbus olfactorii. Pole ka ühtset tundeganglioni, vaid haistmisepiteelis on ganglionirakud laiali paisatud. Haistmistee: haistmisrakud (haistmisepiteelil) neuriit (põimub) haistmisniitideks e närvideks (läbi lamina cribrosa) bulbus olfactorius glomeruli olfactorii (koos mitaalrakkudega, mille neuriidid tractus olfactoriuses) Olfactory pathway I neuron (cell body) (10-20 million bipolar neurons) are located in the nasal cavity - regio olfactoria II neuron - bulbus olfactorius, axons of bulbus form tractus olfactorius III neuron - trigonum olfactorium, septum pellucidum, area subcallosa, substantia perforata anterior 3. neuroni aksonid moodustavad: a) stria olfactoria medialis: kulgeb ümber corpus callosumi, lõpeb gyrus dentatuses...
Monito CRT(kineskoopkuvar) LCD CRT-on katoodkiiretoruga kuvar,mille pilt tekitatakse kineskoobi ekraanile samuti nagu tavalises televiisoris.kineskoop kujutab endast suurt klaasist vaakumlampi,mille ekraani siseküljele on kantud kolme värvi luminofoorist(punane,roheline ja sinine(RGB) LCD-Vedelkristallkuvar ehk LCD(liquid Crystal Display).Klassikaline LCD-kuvar kasutab vedelkristallidel põjivevat tehnoloogiat ja on nn passiivse kujutisega.Praegusel ajal kasutatakse kujutise tekitamiseks sageli kiletransistoreid,millest on moodustatud pikslitest koosnev maatriks(LCD,TFT).Vedelkristallkuvar erineb kineskoopkuvarist selle poolest,et vedelkristallkuvaril pole kineskoopi.Pilt tekitatakse poolkristallilises olekus vedeliku abil. Koosneb(luminofoorlambid,tagumine polarisaator,, 3,5 klaasplaat ,vedelkristallid,punane valgusfileter,rohelinevalgusfilter,sininevalgusfilter,spet...
Harilike murdude liitmiseks ja lahutamiseks tuleb: 1) täisosad liita/lahutada omavahel 2) murdosad liita/lahutada omavahel, aga neile tuleb enne leida a) ühine nimetaja ehk arv, millega mõlemad nimetajad jaguvad b) igale murrule laiendaja, selle saad kui ühise nimetaja jagad murru esialgse nimetajaga c) nüüd korrutad laiendajat ja lugejat ning saad sellised murrud, kus nimetajad on ühesugused arvud d) nüüd saad liita/lahutada murdude lugejad, aga nimetaja ei muutu e) vajadusel taandad murru või teisendad liigmurru segaarvuks Harilike murdude korrutamiseks ja jagamiseks tuleb: NB! Täisarvud ja segaarvud teisendada kõigepealt liigmurdudeks 1) korrutamisel kirjutad lugejad lugejasse ja nimetajad nimetajasse ning taandad, kui see on võimalik, seejärel korrutad lugejad omavahel ja nimetajad omavahel 2) jagamisel tuleb jagamine asendada pöördtehtega ehk korrutamisega ning jagaja (tagumine murd) asendada pöördarvuga. Seejärel teed täpselt nii ...
ANATOOMIA 1-69 1. Koe mõiste: Kude on ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. Kudede põhirühmad: a) Epiteelkude - katab keha või elundi välispinda, Koosneb peaaegu ainult rakkudest. Rakuvaheainet on minimaalselt. Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime(haavade paranemine) b) Sidekude - palju põhiainest ja kiududest koosnev rakuvaheaine sisaldus, mis tagab tugevuse ja elastsuse. Sidekoed jaotatakse: toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude), tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude, luukude). c) Lihaskude - lihaskudede ühiseks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid, kokkutõmbevõimelised. Lihaskudet on kolme liiki: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude. ...
Foneetika ja fonoloogia Vokaalid. Häälduskohad Eesvokaalidele on ühine, et eeskeel tõuseb kõva suulae poole. Suuõõne esiosa on kitsas, tagaosa ja neel avarad. Ä keeleselg eespool, keeletipp alumiste hammaste taga E eeskeel kõrgemal, keeletipp alumiste hammaste taga Ö eeskeel veidi madalamal ja tagapool I eeskeel kõrgele kõva suulae poole, keeletipp alumiste hammaste taga Ü keel veidi rohkem taga- ja allpool Tagavokaalidele on ühine, et tagakeel liigub pehme suulae poole. Suuõõne tagumine osa on väike ja neel kitsas, esiosa aga avar. A tagakeel tõstetud pehme suulae poole, keeletipp alumiste hammaste taga O tagakeel tõuseb kõrgemale pehme suulae poole, keel tõmbub tahapoole ja seega ka hammastest eemale Õ tagakeel tõuseb pehme suulae poole, huuled ümardamata U tagakeel tõuseb pehme suulae poole, keeletipp kaugeneb hammastest Eesvokaalid: i, ü, e, ö, ä Tagavokaalid: u, õ, o, a (keeleselja tõusuaste) Kõrged: i, ü...
Sprint Jooksja valmistub pingsalt ja hoiab hinge kinni, et saaks stardi ajal oma keha ettepoole tõugata. Intervalli stardisignaali ning selle hetke vahel, mil sportlane stardipakult lahti tõukab nimetatakse reageerimis ajaks. Stardipaugu kõlades hingab sportlane välja ning annab energiliselt hoogu nii käte kui ka jalgadega, tõugates oma keha 45-kraadise nurga all seni, kuni tagumine jalg on täiesti välja sirutatud. Sportlane jõuab jooksuasendisse viienda ja kaheksanda jooksusammu vahel. Sprinter jookseb varvastel, kannad rada ei puuduta. Finisijoonel seisatakse ajamõõtja, kui sportlase rindkere mingi osa ületab finisijoone. Sellepärast kallutatakse ka keha finisis ette. Tippmarki ei saa rekordiks registreerida, kui taganttuule kiirus ületab 2 m/sek. Cooperi test Cooperi testi on välja töötanud USA arst dr. Kenneth Cooper, inimeste kehalise töövõime hindamiseks. Testis tuleb joosta järjest 12 minutit tasasel pinnal (staadionil),...
Füüsika Iseseisev töö Soojusõpetus Keha ruumala muut on võrdeline temeratuuri muuduga Oma füüsika iseseisvaks tööks valisin just selle katse. Katse iseenesest tundub lihtne kuid otsustavaks sai see just selletõttu, et säärasest füüsikalisest nähtusest ei olnud mina varem kuulnud ega näinud. Öeldakse ikka, et oma silm on kuningas. Seega otsustasin selle ise läbi viia. Esimene arvamus oli see, et pudel sulab ära. Mis juhtub, kui valada pudelisse keevat vett ? 1. Esmalt võtan kaks 1 l pudelit ning lehtri, et kallata kuum vesi pudelisse. Kaks samasugust pudelit. 2. Kuuma vee valamine pudelisse ning seejärel keerasin pudelile korgi peale. Tulemusi oli kohe näha. Pudel oli kohe kordades saledam võrreldes teise samasuguse pudeliga. Piltidelt on näha, et kleebis ei hoia ...
Rüht on: · kehahoid istumisel, kõndimisel, seismisel · ilu ja tervise väljendus, oma meeleolu peegeldus · uhke, julge, enesekindel · dünaamiline ( liikumisel ) · staatiline (seismisel ) Rühist sõltub: · siseelundite töö · rühi tervishoidlik mõju · inimsele välimus · enesetunne Rühivaatlus: · eest: kõrvad, õlanukid, rangluu, rinnad, taljekolmnurk, sõrmeotsad, puusanukid, põlved (sirge, o ja x ) · tagant: kõrvad, kael, õlad, abaluud, taljekolmnurk, tuharajooned, põlvejooned · küljelt: toetades vastu seina tuleb jälgida, kas pea, abaluud, tagumik oleksid vastu seina Istuv tööasend: · tooli põhi peab olema parajas suuruses · seljatugi ulatub õlgadeni ja on toetav · käetoed parajad ( õlad vabalt ) · tooli kõrgus: jalad toetavad vastu maad, põlvedel täisnurk · pöördtool, ratastega tool (kontoris) · laua kõrgus nii, et õlad on vabalt · arvuti monitor poole m ka...
LIHASE NIMETUS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON koljupealnelihas kuklaluu, oimuluu kõõlustanu peanaha liigutamine, kulmude tõstmine, m. epicranius või (silmakoobas, kulmud otsaesise kortsutamine m. occiptofrontalis miimilised lihased silmasõõrlihas otsmikuluu (silma silma välisnurk silmalaugude sulgemine sisenurk) suusõõrlihas ülalõualuu, alalõualuu suunurk huulte prunti ajamine sarnalihased sarnaluu suunurk ja ülahuul suunurkade liigutamine üles ja külgedele P E ...
Paldiski Ühisgümnaasium For Music Retsensioon Kadi- Kristel Muru 10.klass 2014 19.detsembril kell 19.00 toimus Tallinna lauluväljaku klaassaalis ETV Tütarlastekoori talvekontsert ,,For Music". Sellel kontserdil esinesid ETV Tütarlastekoor ja vilistlaskoor. Dirigendiks oli koorijuht Aarne Saluveer ning andekad noored heliloojad Pärt Uusberg, Kadri Voorand ja Rasmus Puur. Kontsert algas Pärt Uusbergi loodud naiskooriteosega ,,7 laulu Neitsi Maarjale". Tsükkel on kirjutatud Aarne Saluveerile ja ETV Tütarlastekoorile ning selle 7 osast esitati kontserdil 6. Sellele järgnes noore helilooja Rasmus Puuri kaks laulu...
Kõht- abdomen Põlv- genu Kõrv – auris Suurvarvas - hallux Kaenal – axilla Kube - inguen Õlavars – brachium Käsi- manus Küünarvars – antebrachium Kuklatagune- nucha Põsk – bucca Kukal-ociput Kand – calx Häbe- vulva Juuksed – capilli Juus – capillus Ülemine-superior Pea – caput Alumine-inferior Ranne – carpus Eesmine-anterior Peopesa-palma Pihkmine-palmaris Tagumine-posterior Saba – cauda Kõhtmine-ventralis Kael – cervix, collum Selgmine-dorsalis Tuhar – clunis Keskmine-medialis Tuharad, istmik- nates Külgmine-lateralis Säär – crus ...
Tööpingid Metall treipink Metall treipingiga kasutatakse metalli treimisel Treimisel antakse toorikule pöörlev liikumine ja ettenihe teral Metall treipingi osad on säng, tagumine tsenterpukk, esimene tsenterpukk, spindel, alumine kelk, ülemine kelk, kiiruskast, jahutus toru ja mootor. Metall treipink Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Höövelpink Höövelpinki kasutatakse materjali pinna silumiseks Puidu höövelpingis kasutatakse lõikevahendina pöörlevat silindrilist noavõlli Ühekorraga saab võtta kuni 3mm Hööveldades peab alati hööveldataval esemel olema nõgus pool all Höövelpink Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase ...
TERVE MEES 19.03.18 Ave Kõrve-Noorkõiv Kuni viienda rasedusnädalani arenevad mees- ja naisloode enam-vähem ühtemoodi 12. rasedusnädalal algab munandite laskumine munandikotti 14. rasedusnädalaks on sooline diferentseerumine lõppenud ja loote testosteroonitase on võrreldav täiskasvanu mehe omaga 0-1 imikuiga 1-3 maimikuiga 7-12/14 kainiku etapp kriis elu kriis surm 20.03.18 Ave Kõrve-Noorkõiv suguelundid: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre ja sugutisibulanäärmed Munandid- 25-30g, kaetus valkja tihedast sidekoest valkjaskestaga TUNICA ALBUGINEA. Tavaliselt on 3 väänilist seemnetorukest. Seemnetorukeste kogupikkus on umbes 250m Tekivad spermid ja meessuguhormoonid- androgeenid. TESTOSTEROON Pärast sündi kuni teismeeani on minimaalne produktsioon. Saavutab maksimumi 20-30 aastasena. Munandites ja natuke neerupealiste kooreosas. Selle defitsiit on üks peamine südamelihase infarkti põhjus noorte meeste seas. Se...
Lihaste Paiknemi Lihase nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioonid tüübid ne Koosneb kahest osast - pikimlihas ulatub ristluult Ühepoolsel tegevusel kallutavad Katab mediaalset trakti. koljuni, ja niude-roidelihas, lülisammast ja pead taha Seljalihas Lülisambasirgest Algab ristluu tagumiselt mis asetseb eelmisest lateraalsele, põikikiud samal ajal ed aja pinnalt, niudeluuharjalt ja lateraalselt ja ulatub kaela roteerivad. Kahepoolsel tegevuse...
1. Nimeta millist tüüpi luid esineb inimesel ja too iga tüübikohta üks näide? Pikad luud e. toruluud (N: sääreluu), lühikesed luud (N: kontsluu), lamedad luud( kiiruluu), segaluud (rinnalüli) 2. Jalalaba luud ja nimeta jalalaba osad(neid on kolm)? 1. Kand, kannaluud 7tk 2. Pöid pöialuud 5tk , varbad varbalülid 14 tk 3. Nimeta lülisammast tervikuna tugevndavad sidemed (3pikka sidet + 3 lühikest sidet) Pikad: eesmine pikiside, Tagumine pikiside, Ogadeülineside Lühikesed: ogajätketevahelised sidemed, ristijätkete vahelised sidemed, kollasidemed 4. Liigese põhiosad ( 3) : Liigesed pinnad, liigese kapsel, liigese pilu 5. Nimeta kahe teljeliste liigeste põhitüübid Ellipsoidliiges( N: randmeliiges) , Sadulliiges ( N: pöidlajuures) 6. Puusaliiges: A:Mis luude mis osad moodustavad puusaliigese Reieluupea, puusanapp ( tüüp: kera liiges) B: Millised on liikumis suunad ja teljed...
1. Nimeta millist tüüpi luid esineb inimesel ja too iga tüübikohta üks näide? Pikad luud e. toruluud (N: sääreluu), lühikesed luud (N: kontsluu), lamedad luud( kiiruluu), segaluud (rinnalüli) 2. Jalalaba luud ja nimeta jalalaba osad(neid on kolm)? 1. Kand, kannaluud 7tk 2. Pöid pöialuud 5tk , varbad varbalülid 14 tk 3. Nimeta lülisammast tervikuna tugevndavad sidemed (3pikka sidet + 3 lühikest sidet) Pikad: eesmine pikiside, Tagumine pikiside, Ogadeülineside Lühikesed: ogajätketevahelised sidemed, ristijätkete vahelised sidemed, kollasidemed 4. Liigese põhiosad ( 3) : Liigesed pinnad, liigese kapsel, liigese pilu 5. Nimeta kahe teljeliste liigeste põhitüübid Ellipsoidliiges( N: randmeliiges) , Sadulliiges ( N: pöidlajuures) 6. Puusaliiges: A:Mis luude mis osad moodustavad puusaliigese Reieluupea, puusanapp ( tüüp: kera liiges) B: Millised on liikumis suunad ja teljed Frontaaltelg (...
1. Nimeta millist tüüpi luid esineb inimesel ja too iga tüübi kohta üks näide? - Lameluu (koljulaeluu, rinnak) - Pikad luud (reieluu, küünarluu, pindluu, sõrme lülid, pöia luud) - Lühikesed luud (randmeluud, kannaluud, seesamluud (patella, ja randmes hernesluu) - Sega luud (abaluu, roided, selgroolülid) 2. Käelabaluud: Nimeta käelaba osad (3). Märgi iga osa juurde kuidas nimetatakse selle sees olevaid luid ja mitu neid on? - Randmeluud (8) trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu, konksluu, lodiluu, kuuluu, kolmkantluu ja hernesluu. - Kämblaluud (5) - toruluud - Sõrmeluud (14) toruluud, pöidlal kaks, teistel sõrmedel kolm (proksimaalne (lähimine)-, keskmine- ja distaalne (kaugmine) sõrmelüli) 3. Nimeta liigese abiaparaadid (4-5). Märgi millised neist esinevad kõigis liigestes? - Sidemed, sünoviaalpaunad, liigeskettad, seesamluud, liigesemokad - Kõigis liigestes on sidemed 4. Jalalaba luud, nimeta jalalaba osad (3) ja luud 1. Kand - kannal...
Tööleht 1 Heegeldamist alustatakse tavaliselt algsilmusega (millise silmusega?). Kinnissilmustest saab heegeldada kolm (mitut?) erinevat pinda: (Vali ja tõmba õigele vastuse variandile joon alla!) *kui suunata heegelnõel läbi eelmise rea silmuse esimese poole, siis ei teki / tekib joon tahapoole / ettepoole. * kui suunata heegelnõel läbi eelmise rea silmuse tagumise poole, siis ei teki / tekib joon tahapoole / ettepoole. *kui suunata heegelnõel läbi eelmise rea silmuse mõlema poole, siis ei teki / tekib joon tahapoole / ettepoole. Sammaste heegeldamiseks tuleb võtta heegelnõelale lõngakeerdu (mida?): Poolsamba jaoks üks (mitu?), ühekordse samba jaoks üks (mitu?), kolmekordse samba jaoks kolm (mitu?) kuuekordse samba jaoks kuus (mitu?) Edasi-tagasi ridadena heegeldades rea lõpus pööratakse / ei pöörata tö...
1. Kuidas tekivad aistingud? Mille poolest erineb aisting tajust? Kirjeldage tajuprotsessi üldiseid seaduspärasusi ja etappe. Sensoorne kogemus e. aisting (sensation) - keskkonna üksikomaduste vahetu tunnetamine meeleorganite abil. Algab proksimaalsest stiimulist, mis muundatakse spetsialiseerunud retseptorite poolt närviimpulssideks, modifitseeritakse siis närvisüsteemi (NS) teistes osades, ning lõpuks tekib aisting Taju (perception) protsess, milles luuakse meeleorganitelt saadud andmete põhjal tervikpilt (nn `tajukujund') objektidest. 2. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid? Meeled - Meeleelundid nägemis-, -Silm kuulmis-, - Kõrv haistmis-, -Nina maitsmis- -Keel kompimismeel. -Nahk 3. Kirjelda maitsmismeele ja puutetundlikkuse mehhanisme. Tunneme haput mõlema küljel taga pool, magusat keele otsas, soolast- ees külgede peal, mõru taga otsas, valgu tundlikus. Tunned kõiki maitseid koos...
Inimese anatoomia praktikum I Sissejuhatus. Toeskelett ehk aksiaalskelett Toimub 10 praktikumi: I. Sissejuhatus. Toeskelett e. aksiaalskelett II. Liikumisskelett III. Kolju (Cranium) IV. Kere lihased V. Jäsemete lihased VI. Pea ja kaela lihased VII. Närvisüsteem (medulla spinalis) VIII. Närvisüsteem (encephalon) IX. Närvisüsteem X. Vastamised XI. Meeli Roosalu Inimese anatoomia XII. Atlas of Human Anatomy Levinumad märksõnad osteoloogias ladina keeles: angulus nurk arcus - kaar Anterior (eesmine) - posterior basis - alus (tagumine) canalis -kanal caput - pea Medialis (keskteljele lähemall) cavitas - õõs lateralis (külgmisem collum - kae...
TELEVIISOR TELEVIISOR Televiisor ehk teler on seade televisiooniülekannete vastuvõtmiseks ja taasesitamiseks. Televiisori leiutamise aastaks peetakse 1884, kui Paul Nipkow tekitas elektri mõjul liikuva pildi. Tänapäeva telerid koosnevad kuvarist, tüünerist ja antenni või raadiosageduslike signaalide sisendist. Pildi kuvamiseks kasutatakse sageli kineskoopi, samuti vedelkristall, plasma või orgaaniliste valgusdioodidega kuvarit. KINESKOOPTELER • Kineskoop on televisioonitehnikas kasutatav elektronkiiretoru, mis muundab videosignaali ekraanil kujutiseks. • Kujutise saamiseks läbib elektronkiir kineskoobis kõik ekraani punktid. • Värvikineskoobi ekraanil moodustub värviline kujutis kolme põhivärvi kooskiirgusest: punane (tähis R"red"), roheline (tähis G"green") ja sinine (tähis B"blue"). • Igal värvusel on oma elektronkiir ja luminofoorielemendid. PLA...
Nematoda -Secernentea Brit Truuts 160882MLBB.LT Tallinna Ülikool 2017 Nematoda • Nimi tuleneb kreeka keelest, kus nemas tähendab niiti • Üle 80 000 liiki, kellest 15 000 parasiteerivad • Väga laialt levinud (ookeani- ja magevees, mullas, loomades ja taimedes) • Jaotatakse kaheks alamklassiks: fasmiidituteks ja fasmiidseteks • Mõõtmed 0,08 mm kuni 8 m • Keha niitjas, ristlõige ümar Nematoda • Liiguvad nagu maod (lebavad küllili) • Keha on kaetud kutiikulaga • Osadel liikidel on arenenud ka silmad • Seedeelundkond keerulise ehitusega • Lahksugulised loomad • Vastsed kestuvad neljal korral • Puuduvad hingamis-ja ringeelundid Ehitus Secernentea (fasmiidsed) • Nende hulgas on palju looma-, inimese- ja taimeparasiite • Siia kuuluvad väga spetsialiseerunud ümarussid • Jaotub veel omakorda alamklassideks • Spiruria • Strongylida...
12. Asendite toestamine. 12.14. Patsiendilt poolistuvast ehk Fowlwri asendist toestuse ära võtmine, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Võtta patsiendilt tekk pealt ära (pilt 1). Pilt 1 2. Võtta patsiendilt käte alt toestus ära (pilt 2, 3, 4). Pilt 2 Pilt 3 Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm Pilt 4 3. Lasta patsiendil voodi peats alla (pilt 5, 6) Pilt 5 Pilt 6 4. Võtta patsiendilt selja toestus ära (pilt 7). Pilt 7 5. Võtta patsiendilt jalatoed ära (pilt 8). Pilt 8 Tööergonoomika konspekt 2 Maie Timm 6. Võtta patsiendilt põlvede ja reite alt toed ära (pilt 9, 10) ...
Kiletiivalised Karmen Kallas ja Marii-Helen Horn Kehaehitus · Pea · Tundlad · Jalad · Tiivad · Ülalõuad · Paar liitsilmi ja 3 lihtsilma · Suised · Esi- ja tagakeha Kõige suurim odaherilane ja kõige väiksem munakireslane Osadel sugukondadel on kaks paari kilejaid läbipaistvaid lennutiibu, mõnedel tiivad puuduvad Eesmine ja tagumine tiivapaar omavahel väikeste konksukestega ühendatud, töötavad lennul ühtse kandepinnana Kiletiivaliste suised on haukamis- või libamistüüpi Kõikidel kiletiivalistel on hästi arenenud ülalõuad, millega tahket toitu närida, kaevata või pesamaterjali koguda Sipelgad Mürmekoloogia. Enamik sipelgaid elab troopikas Eesti sipelgaist on tuntuimad punakaspruunid metsasipelgad kuklased, väikesed mustad, pruunid või kollased murelased ja punakad rautsikad Suhtlevad omavahel lõhnade abil Toitumine-putukad, lehetäide magus eritis ja taimemahl, osa ...
Nimeta õõs ja luud, mis selle seina moodustavad. Õõs: Silmakoobas Luud: Sarnaluu, otsmikuluu, pisaraluu, suulaeluu, kiilluu. Õõs: Ninaõõs Luud: Sahkluu, sõelluu, ninaluu, al. ja ül. ninakarbik Alalõualuu liigestub oimuluuga. Nimeta ja selgita märgitud struktuuride ehitus ja ülesanne. Eesmine e. otsmikulõge (1)- ühendab kiiruluud otsmikuga Nibujätkelõge (2) - ühendab kuklaluud, oimuluud ja kiiruluud. Koljuluude vahelised õmblused. Sõrmega palpeeritavad. Nimeta luude osad: 2. Kiilluu 3. Sõelluu 4. Alumine ninakarbik 5. Kiiruluu 6. Otsmikuluu 7. Oimuluu 8. Pisaraluu 9. Ninaluu 10. Sahkluu 11. Ülalõualuu 13. Sarnaluu 14. Alalõualuu Silmakoopaõõs 1 os occipitale - kuklaluu 2. os sphenoidale –kiilluu 3. os ethmoidale- sõelluu 4. Concha nasi inferior – alumine ninakarbik 5. os temporale – oimuluu 6. os frontale - otsmikuluu 7. os parietale - kiiruluu 8. os lacrimale - pisaraluu 9. os nasale - ninaluud 10. vomer - sahkluu 11. maxilla- ülalõu...
Richard Karming, Are Enok, Ayron Alliksaar LABORATOORSED TÖÖD ARUANNE Õppeaines: KERE JA ALUSVANKER Transporditeaduskond Õpperühm: KAT-41 Juhendaja: lektor Margus Villau Esitamiskuupäev: ................................... Üliõpilase allkiri: ................................... Õppejõu allkiri: ...................................... Tallinn: 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. VEDRUSTUS JA ROOLISÜSTEEM....................................................................................4 2. ROOLISÜSTEEM JA ROOLIVÕIMENDI.........................................................................13 3. PIDURISÜSTEEM........................................................................
Ajal kui ei olnud veel elektrit, pidid inimeste riided ikkagi ju sirged olema. Olid ajad kui inimesed kandsid palju valget ja sitse – satse. Siis selleks et riided oleksid sirged, kasutati pressrauda mis olid malmist ja messingist, mitut moodi küttega. Inimesed taipasid, et vajutise all lähevad riided sirgeks ja eriti hästi veel kuuma vajutise all. Vanad pärslased osanud oma plisseeritud moerõivastust kuuma metalli abil voldiliseks töödelda. Laiemaks kombeks sai triikimine alles 17. Sajandil Pressrauda kuumutati lahtisel tulel või ahjul, pressraud võis olla ka seest õõnes ja sellesse paigutati kuumad sõed. Esimesed olid läbini metallist ja neid kuumutati lahtisel tulel või ahjul. Teistel oli sisemus õõnes ja sellesse paigutati tules kuumutatud metallpolt või koguni hõõguma puhutud puusöed. Poltide sissepanekuks oli triikimisvahendil tagaküljel hingedel ukse või üles-alla käiva luugiga suletav avaus. Polte oli kaks ja neid kuumuta...
Eugen ja Villem Kapp Kaisa-Mai hütt Kappide dünastia Eugen ning Villem on Kappide dünastia viimased esindajad. Eugen Kapp Eugen sündis 1908. aastal Venemaal. Õppis Astrahani muusikakoolis. 1920. aastal pöördus perekond tagasi Eestisse. Eugen õppis Tallinna konservatooriumis klaverit ning kompositsiooni. 1935. aastal alustas Konservatooriumis pedagoogitööd. Suri 1996. aastal Tallinnas Eugen Kapi looming Eugen Kapi helilooming on ulatuslik: kuus ooperit, kaks balletti, vokaalsümfoonilisi suurvorme, kolm sümfooniat jpm. Lisaks paljudele muusikateatrile loodud teostele on ta kirjutanud ka näidendi- ja filmimuusikat. Oskas oma loomingusse suurepäraselt siduda Eesti rahva muusikat. Eugen Kapi "Kalevipoeg" See on üks esimesi ballette eestis, Tubina ''Krati'' kõrval. Kasutas seal väga huvitavalt ära rahvamuusikat. Mitmed tuntud palad nagu "Mõõkade tagumine", "Kalevipoja tants Saarepiigaga", "Soome tants", "Tuule ta...
ARVUTI RIISTVARA Täida tabel! Sisendseadmed Kasutusotstarve, Hooldus ja Liigid ülesanne tervisekaitse hiir Lihtsustab arvuti mehhaaniline(kuuliga) Mehhanilist hiirt on kasutamist. ja optiline hiir. vaja seest puhastada. Selle abil saab Hiir peab vastama käe töölaualt valida suurusele (väikestele näiteks ikoone. lastele väiksem hiir). kuvar Kuvab pildi, Vedelkristall ja LED Kuvari tagumine osa ikoonid, peab olema vastu programmid jm. seina. tuleb puhastada ...
Aju ! 1. III vatsake ! a) millise aju osa õõs, nimetus ladina k. – vaheaju õõs, diencephalon b) mis moodustab lae, külgseinad – külgsein: talamuse ja hüpotalamuse mediaalne pind (teineteisest eraldab sulcus hypothalamicus), lagi: tela choroidea ventriculi tetrii (pia mater, lamina choroidea epithelialis) c) millised on vatsakese sopised – recessus opticus, recessus infundibuli d) ühendus külgvatsakestega - foramen interventriculare, IV vats. – aquadectus mesencephali ! 2. Vaheaju ehk diencephalon a) Kuidas nimetatakse vaheaju siseõõnt – ventriculus tertius b) Missugust vaheaju osa nimetatakse kõrgeimaks koorealuseks tundekeskuseks – thalamus dorsalis c) Missugust osa nimetatakse vaheaju motorseks keskuseks – thalamus ventralis d) Nimetage hüpotalamuse osad – chiastma opticum, tuber cinereum, hypophysis, corpus mamillare ! 3. Millise aju osa juurde kuuluvad a) Corpus amydaloideum – t...
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- ...
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- ...
LIHASTIK 56. Vöötlihaskiu ehitus: vöötlihaskiudu katab membraan-sarkolemm, mille sees paikneb sarkoplasma. Sarkolemmi all on tuumad. Vöötlihaskiu sees paiknevad aga omakorda kokkutõmbevõimega elemendid ehk teisisõnu müofibrillid(kahte liiki- aktiini ja müosiiniflamendid). 57. Lihase ehitus: ????? koosneb vöötlihaskiudude kimpudest, ühendatud närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Lihaskiu peal paiknevad tuumad. Endomüüsium- õhuke sidekoeline kest, mis ümbritseb lihaskiude Perimüüsiumiga-Lihaskiukimpe kattev sidekoelise ümbris. Epimüüsiumiga- kõige paksem sidekoelistest kattekihtidest, seob lihaskiudude kimbud terviklikuks lihaseks. Annab lihastele kuju. Lihaste abiseadeldised: Sidekirmed – õhukesed kõõlusmembraanid (üksikute lihaste ja lihasrühmade ümber) Sünoviaalpaun – kohtades kus kõõlus liigub oma naaberelundi suhtes. (lihaste all väikesed padjakesed, kus peal lihased liiguvad) ...
PUTUKAD. KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Kirjelda putuka välisehitust. Värvus: kaitsevärvus. Keha kattavadkitiinkestad. Keha osad: pea, rindmik, tagakeha. Peas on üks paar liitsilmad(kolm väiksed lihtsilmad) üks paar tundlaid, kolm paari suised, suu Rinmik: Kinnituvad 3 paari jalgu ja 2 paari tiibu Tagakeha: kulgedel on hingamisava 2. Millest erinevad putukad toituvad ja millised suised neil selleks on? Taimelehtedest: lehetäid, Nektarist: liblikad, mesilased, Teistest putukatest: Lepatriinu, Verest: Sääsed, Puidust: trermiit, Toiduainetest: kärbes 3. Millega ja kuidas putukad hingavad? Õhk- Stigmad- trahheed- trahheoolid 4. Millised meeleelundid on putukatel arenenud ja kus nad paiknevad, too näiteid. Nägemismeel: silmad, Kuulamine: jalad, keha, Haistmine: tundlad, Kompimine: tundlad, maitsmine: jalad, tasakaal: vaakpõuk...
AUGUSTE RODIN Impressionism Rodin oli kuulus prantsuse skulptor, kes elas aastatel 1840-1917. Lapsena vaimustus joonistamisest. Noore mehena avastas enda jaoks savi ning hakkas tegema skulptuure. Üritas 3 korda saada sisse École des Beaux-Arts (mõjuvõimsad kunstikoolid Prantsusmaal), kuid põrus. Püüdis rakendada skulptuuris uusi põhimõtteid. ,,The man with the broken nose" Esimene pronksbüst, Teos oli lõpetamata, mille ta mis iseloomustas väljapanekuks hiljem paljusid Rodini valmistas. töid Skulptuuri tagumine The Salon lükkas osa kukkus ära teose kaks korda ruumis olnud külma tagasi, kuid hiljem tõttu. võttis vastu nime all ,,Roomlase portree" Töömeetod: Rodin eelistas modellide vabat liikumist stuudios...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut SELTS KILETIIVALISED : MESILASED, KIMALASED, HERILASED Referaat Tartu 2011 2 Sisukord Sisukord...............................................................................................................3 3 Sissejuhatus Antud referaadi teemaks on ,,Selts kiletiivalised: mesilased, kimalased, herilased". Referaat jaguneb viieks peatükiks. Esimeses peatükis kästilen lülijalgsete hõimkonda. Teises peatükis on ülevaade putukate klassist, nende kehaehitusest ning elutsüklist. Kolmandas peatükis on kiletiivaliste kehaehitusest ja toodud välja nende rühmad. Neljandas peatükis on väljatoodud mesilaste perekonnad, eristamise viisid, kehaehitus ning milliseid mesilasi on olemas. Viiendas...
Akseli Waldemar Gallen-Kallela (1865-1931) Referaat Koostaja: Kai Mänd Lihula 2010 A.W. Gallen-Kallela(26.05.1965 Pori 07.03.1931 Stockholm), soome maalikunstnik ja graafik. Õppis 1881 1883 Helsingis Soome Kunstiühingu joonistuskoolis ja aastast 1884 Pariisis Academie Julian'is, kus sai tugevaid mõjutusi prantsuse mõõdukatelt vabaõhumaali meistritelt, eriti J. Bastien-Lepagne'i loomingust. Juba Pariisis äratas ta tähelepanu realistlike maalidega soome rahva elust võetud ainetel, näiteks ,,Eit ja kass"(1885) ja ,,Saunas"(1891). Lõi pärast pikka matka Põhja-Soome ja Valge mere äärsesse Karjalasse oma esimesed ,,Kalevala" ainelised kompositsioon...
Ebavõrdne paar Maal on maalitud Wilhelm Liebli poolt aastatel 1876-1877. Maal on realism stiilis ning selle pealkirjaks on "Ebavõrdne paar". Maal tekitab erinevaid tundeid. Nagu näiteks rahutus, ebakindlus ning kindlasti paneb maal mõtlema. Maali esiplaanil on mees ja naine, kus nad istuvad tooli peal. Tahaplaanile on aga kujutatud riiulit, kus asub vee kann ning lauda, kus asub klaas. Teose toonid on enamuselt tumedad, kuid on ka heledamaid värve. Teose põhivärviks on must ning ka punane, mida leidub just fookuses olevate inimeste riietelt. Kontuurid ja jooned on väga hästi välja maalitud ning on inimestele ja esemetele vägagi sarnased. Vormid on mahulised ning sümmeetrilised. Tekstuur paistab olevat aga karedad ning tumedad. Rütm on maalil vaba, kuid värvid on väga hästi valitud ning sobivad kokku. Ruumilisus pole minu arust väga hästi saavutatud, kuna töö on...
Mõõdetav suurus Ühik Tähis Aeg min 0,00 Katla väljundvõimsus kW Q1 17,91 Vee kulu läbi katla m /h 3 Vv 0,65 Katlasse siseneva vee temperatuur ºC tsv 47,25 Katlast väljuva vee temperatuur ºC tvv 71,45 Katlast väljuva suitsugaasi temp. ºC tlg 112,78 Katla kesta välispinna temperatuur ºC tF Väliskeskkonna temperatuur ºC truum 17,83 Hapnikusisaldus lahkuvgaasis % O2 4,40 CO2 sisaldus lahkuvgaasis % CO2 12,50 CO sisaldus lahkuvgaasis Vol.ppm CO ...
TÖÖPINGID Tallinna Reaalkool 2015 RIHTHÖÖVEL • Puidu hööveldamine pöörleva silindrilise noavõlliga, kus on sirge lõikeservaga noad • Puidu pinna silumiseks (tooriku pinna ettevalmistamine edasiseks töötluseks) • Detail sirgelt käsitsi üle etteandmislaua Tööohutusnõuded • Käsi lõikeploki katte alla asetada ei tohi • Mitte tõmmata töödetaili tagasi üle kaitseta lõikeploki • Hööveldada detaili kogupikkuses ja pärikiudu (kui võimalik) • Paksem ots ees, õõnsus all Ülemine juhtpaneel Töölaud Lõikeploki kate Laastupaksuse reguleerimine 4 teraga Kere noavõll PAKSUSPINK • Puidu hööveldamine pöörleva silindrilise noavõlliga, kus on sirge lõikeservaga noad • Puidu töötlemine vajalikku paksusesse • Etteanne toimub et...
MARUTÕBI A N N A-M A R I A B E LO U S OVA 12. KL HAIGUSE KIRJELDUS • Marutõbi - äge kesknärvisüsteemi kahjustusega kulgev inimeste nakkushaigus, millesse võivad haigestuda loomad ja inimesed. • Loomade haigust nimetatakse marutaudiks. • Haiguse tekitajaks - marutõve viirus, mis kahjustab kesknärvisüsteemi. • Nakkusallikas – haige loom. HAIGUSTEKITAJA • Enamasti saadakse nakkus koeralt. • Haige loom käitub omapäraselt - on arg, keeldub söömast, neelab mittesöödavaid esemeid, muutub sõnakuulmatuks, uriseb, raevuhoogude ajal püüab hammustada, haugub kähedalt ja venivalt. • Tahab juua, kuid juba vee nägemisel tekivad tal neelamislihaste krambid • Haiguse hilisemas järgus on koeral suu lahti, keel väljas, saba sorgus ja käik vankuv. • Algul on tõvest tabandunud tagumine kehapool, hiljem järgneb üldine halvatus, mille tagajärjel loom sureb. HAIGUSTEKITAJA LEVIK • N...
HP PSC 1500 seeria printer-skanner-koopiamasina dokumentatsiooni analüüs 1. Loetle, missugustest osadest koosneb kombainseade HP All-In-One. 2. Kust on võimalik leida teavet kombainiseadme seadistamise ja kasutamise kohta ? 3. Missugused on soovitavad paberid seadme kasutamisel ? 4. Missuguseid pabereid tuleks seadme kasuutamisel vältida ? 5. Kirjelda, kuidas toimub 10x15 cm fotopaberi seadmesse asetamine ? 6. Mida tuleks teha paberiummistuse vältimiseks ? 7. Mida on võimalik teha kasutades PictBridge liidest? Kus see kontakt seadmel asetseb ? 8. Loetle ja kirjelda, missugused on seadme kolm paljundamise kiirust ja kvaliteeti mõjutavat sätet ? 9. Kirjelda, kuidas toimub dokumendi skaneerimine (tegevused, menüüd, käsud/korraldused) ? 10. Mida tuleb teha skaneerimise peatamiseks ? ( 2 võimalust) 11. Milleks kasutatakse tarkvara HP Image Zone ? 12. Loetle, missuguseid tindikassettide tüüpe on võimalik kasutada selles HP...
Anatoomia - Lihastik 56. Vöötlihaskiu ehitus · Inimese lihaskiudude pikkus varieerub väga suurtes piirides, alates mõnest mm kuni 10-12 cm. · Vöötlihaskiudu katab membraan sarkolemm. Kiu sisemuses, sarkoplasmas, on rohkesti perifeerselt paiknevaid tuumi. Kontraktiilseteks elementideks on lihaskius pikisuunaliselt paralleelsete kimpudena kulgevad müofibrillid, mis omakorda koosnevad veelgi peenematest müofilamentidest. Müofilamente on kahte liiki: aktiini- ja müosiinifilamendid. Lihaskiu müofibrillide aktiini- ja müosiinifilamendid asetsevad korrapäraselt, ühesugused müofilamendid kõrvuti, seetõttu tekitab nende korrapärane vaheldumine vöötlihaskiudude ristivöödilisuse. · Vöötlihaskiud moodustavad skeletilihaseid. Vöötlihaste tegevus allub inimese tahtele. 57. Lihase ehitus · Lihas (musculus) kujutab endast vöötlihaskiudude kimpudest koosnevat elundit, mille kimbud on ...
Alajäseme liigutusi teostavad lihased: · Reie liigutused puusaliigeses: · Reie fleksiooni puusaliigeses teostavad lihased (sama vaagna kallutus) o M. iliopsoas (psoas major) o M. gluteus minimus o M. tensor fasciae latae o M. pectineus o M. sartorius o M. adductor brevis o M. rectus femoris o M. adductor longus o M. gluteus medius o M. gracilis (eesmised kiud) · Reie ekstensiooni puusaliigeses teostavad lihased o M. gluteus maximus o M. gluteus minimus o M. adductor magnus (tagumised kiud) o M. biceps femoris ...
Autode liigitus Kristjan Teearu Sõiduauto · Sõiduauto on väiksem reisijate ja nende vähese käsipagasi vedamiseks mõeldud auto. Eesti liiklusseaduse kohaselt loetakse sõiduautoks autot, milles on lisaks juhikohale kuni 8 kohta reisijatele; suuremad reisijaveoks mõeldud sõidukid klassifitseeritakse bussideks. · Eesti liiklusseaduse järgi võib sõiduauto olla ka ühissõiduk, kui see on ühistransporditeenuse osutamiseks ettenähtud. Sõiduauto juhtimiseks on nõutav b-kategooria juhiluba. · Sõiduautod on vanim autotüüp. Ehkki 19. Sajandi II poolel töötasid mitmed leiutajad autode kallal üheaegselt, nimetatakse esimeseks sõiduautoks sageli karl benzi 1885. Aastal ehitatud benz patent- motorwagenit, millega bertha benz tegi 1888. Aastal ka esimese pikamaasõidu (kokku 194 km). Esimeseks massiliselt levinud sõiduautoks sai ford model T, mida toodeti 1908-1927. Keretüübid · Sedaa...
Vihmaussi siseehitus Vihmaussi keha katab väljast üherakukihiline nahk. Naha all asuvad ringilihased. Ringilihased võimaldavad ussi kehal kokku tõmbudes pikeneda. Ringilihaste all paiknevad pikilihased, mille abil ussi keha lüheneb. Lihastel on oluline roll keha liikumisel. Ringilihaste kokkutõmbumisel muutub keha eesmine ots peenikeseks ning see surutakse mullaosakeste vahele. Pikilihaste kokkutõmbumisel ussi keha jämeneb ning muld lükatakse laiali. Nahk ja lihased moodustavad nahklihasmõigu, millel on oluline roll ka lame- ja ümarusside liikumisel. Nahklihasmõik ümbritseb kehaõõnt, kus paiknevad vihmaussi siseelundid. Vereringe on vihmaussil suletud - veri voolab mööda veresooni. Keha eesotsas paiknevad jämedamad ringsooned, mis täidavad osaliselt südame ülesannet. Ringsooned on varustatud lihastega, mis tõmbuvad regulaarselt kokku ning pumpavad vere kõhtmisesse soonde. Kõhtmises veresoones liig...