Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Aita Ukrainat Sulge
Add link

" suguhormoonid" - 173 õppematerjali

suguhormoonid – östrogeenid e. naissuguhormoonid: Aktiveerivad naisel suguorganite arengut, rinnanäärmete väljakujunemist, reguleerivad menstruaaltsüklit, mõjustavad naiseliku psüühika kujunemist ja käitumist.
10
docx

Sissejuhatus psühholoogiasse

Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Psühholoogia on teadus inimese psüühikast mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise. See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. 2. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilisteks protsessideks vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel Tunnetusprotsessid aistingud, tajud, kujutlus, mõtlemine, tähelepanuprotsess Psüühilisteks seisunditeks üldine aktiivsuse tase, olek, meeleolu, psüühiliste protsesside kulgemise eripära; on lühema- või pikemaaegsed, vähem või rohkem teadvustatud Psüühilised omadused on püsivad elemendid, mis määravad inimese tüüpilise käitumise.See kuidas keegi suudab oma psüühilisi protsesse rakendada, seda nimetatakse psüühilisteks omadusteks. 3. Millised küsimusi uurib psühhofüsioloogia? Isiksuse psühholoogia?...

Sissejuhatus psühholoogiasse - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
94 allalaadimist
2
pdf

Sisenõrenäärmed

SISESEKRETSIOONINÄÄRMETE SÜSTEEM Hormooni mõiste ja funktsioon Hormoon on bioloogiline ühend (sisenõre), mis reguleerib ainevahetust, keha talitlust ning protsesse Hormoonide toime soodustavad vaimset, füüsilist ja sugulist arengut toetavad reproduktsiooni põhilisi protsesse nagu sugurakkude produktsioon, viljastumine, loote kasv ja areng, sünnitus tagavad organismi kohastumise mitmesuguste tingimustega (stress, trauma, temperatuuri kõikumine) hormoonid on vajalikud teatud füsioloogiliste parameetrite hoidmisel suhteliselt püsival tasemel (osmootne rõhk, veresuhkrupeegel), s.t. homöostaatiline funktsioon reguleerivad ainevahetuslikku ja energeetilist tasakaalu Nimetage sisesekretoorsed näärmed...

Anatoomia ja füsioloogia - Tartu Ülikool
56 allalaadimist
32
docx

Õe põhiõppe I kursuse ANATOOMIA

Arterid on veresooned, milledes veri voolab südamest elundite suunas 2. Veenid on veresooned, milledes veri voolab elunditest südame suunas 3. Mõisted Kollateraal Väiksemad ehk kõrvalveresooned Anastomoos Veresooned, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata Kapillaar Kõige peenemad veresooned, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all 4. Arteri ja veeni seina erinevused Veeni seintel on vähem elastseid kiude ja lihaskiude, mistõttu pole nad nii vetruvad ja langevad kiiresti kokku Veenid on varustatud klappidega, mis avanevad verevoolu suunas ja soodustavad vere liikumist südame suunas Veenide arv ja summaarne maht ületab arterite oma umbes kaks korda 5. Süda lad. k. COR Asend Rindkereõõnes kopsude vahel, keskseinandi eesmises alumises osas. 2/3 me...

Õendus -
188 allalaadimist
30
docx

ILUSÜSTID

Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Marian Ilves ILUSÜSTID Referaat Tallinn 2014 Sisukord: 2 Nahk ja selle ehitus. Inimese keha katab nahk. Täiskasvanud inimesel on seda 1,5 ­ 2 ruutmeetrit, naha paksus varieerub 0,1 ­ 4 millimeetrini. Nahk on õhuke laugudel ja väliskuulmekäigus ja paks peopesadel ja taldadel. Inimese nahk koos nahaaluse rasvkoega moodustab 16 ­ 17,7 % kogu keha massist. Ehituselt jaotatakse nahk kolme ossa: · pealisnahk ehk epidermis · pärisnahk ehk dermis · nahaalune rasvkude Epidermis koosneb neljast kihist: sarvkihist, sõmerkihist, ogakihist ja põhjakihist. Epidermis uueneb umbes 30 päevaga. Sarvkihi moodustavad tuumadeta keratiini sisaldavad rakud. See naha kiht on paksem taldadel ja peopesadel, õhem kulmudel ja suguelunditel. Põhjakihis eristatakse silindrilisi rakke ja dendriitilisi rakke. Silindrilised...

Iluteenindus - Kutsekool
27 allalaadimist
30
pdf

Valgud

Biokeemia VALGUD Valgud (proteiinid) on kõige keerukama ehitusega ained organismis koosnedes ühest või mitmest polüpeptiidahelast (makromolekulaarsed orgaanilised ühendid); elusaine tähtsamad koostisosad, rakkude põhilised struktuursed osad, nende peamised ehitusmaterjalid. Ei tunta ühtki elusrakku, mikroorganismi, taime ega looma, kes ei sisaldaks valke. Valgud on eluslooduse tingimatuks komponendiks. Kogu eluslooduse ammendamatu mitmekesisus tuleneb valkude mitmekesisusest. Valkude sisaldus ja jaotumine organismis: Inimorganismis on valke umbes 40-46 % kuivkaalust. Kudede (organite) valgusisaldus on erinev ja sõltub nende funktsioonidest: põrn, kopsud 82-84 % lihased 79-81 % neerud 69-71 % süda, nahk, maks...

Biokeemia -
33 allalaadimist
8
docx

LUUD JA LIHASED

LUUD JA LIHASED 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luud koosnevad luukoest. Luukude on selline kude, kus selle koe moodustumine toimub luukõhre muutumise teel kaltsiumisoolade lisandumise luukoeks. Kõhrekude on pehme, luukude jäik. Luukoe moodustumine algab juba embrüonaaltasemes, siis on suurem osa kõhreline, seda produtseerivad kõhrerakud ehk kondrotsüüt. Looteea algul koosneb täielikult kõhrkoest, esimesed luustikuosad tekivad 7-8 rasedusnädalal. Toruluudel eristatakse epifüüsi ja diafüüsi. Vastsündinul on diafüüsid juba luustunud. Luu kasv tikuti toimub epifüüsi ja diafüüsi vahelise kõhreplaadi kaudu. Epifüüsi ossa ladestuvad kaltsiumsoolad, lükkavad edasi mõlemast otsast, nii pikeneb kuni kõhreplaadid ei ole täielikult luustunud. Suguhormoonide mõjul puberteedieas, siis jääb kasv seisma. Selleks ajaks loetakse suguküpsuse saamist. Naistel 19, meestel 21-22. Kui pikikasvu enam ei toimu, toimub kuukoe uuenemine kahe erineva...

Normaalne ja patoloogiline... - Tartu Ülikool
42 allalaadimist
16
docx

SEEDIMINE

Seedeelundid. Seedeprotsessi üldiseloomustus. Seedeensüümide toimeks vajalikud tingimused. Seedeelundkonna moodustavad: suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool,( millel on 3 osa: kaksteistsõrmiksool ehk duodenum, tema pikkus on 20-30 cm. Teine, kõige pikem osa on jejunum, pikkus u 1,5 m kolmas on ileum, pikkus 2 m). Peensool on fikseeritud kõhuõõne tagumise seina külge. jämesööl, mille lõpposa kannab pärasoole nimetust. kõhunääre ehk pankreas. Makse vahetus naabruses asub sapipõis. Maksas tekkinud sapp koguneb sapipõide, söömise vaheaegadel. sapipõis tühjeneb söömise ajal. Saadab oma sisaldise 12sõrmiksoolde. pärak (anus). Maks pole puhtal kujul seedeelund, vaid on seotud ka ainevahetusega, aga seedeelundina ta produtseerib sappi. Seedeelundkonna funktsioonid: Toidu peenestamine ja toitainete lõhustamine. Peenestamine toimub osalt suuõõnes ja enamvähem viiakse lõpule maos. Lõhustamine toimub seedenäärmete poolt produtseeriva...

Normaalne ja patoloogiline... - Tartu Ülikool
37 allalaadimist
16
docx

SISESEKRETSIOON

SISESEKRETSIOON 1. Sisesekretoorsete näärmete üldiseloomustus. Hormoonide transpordi viisid efektoriteni ja toimemehhanism efektorrakkudele. Näärme hüpo- ja hüperfunktsioon. Sisesekretsiooni näärmed on need näärmed, mis on produkti ehk hormooni saadavad kas verre või rakuvahelisse ruumi. Välissekretoorsed e eksokriinnsed näärmed aga saadavad oma produkti keha pinnale ja keha õõnde (seedenäärmetele ­ suhu, makku, soolde). Sisesekretoorsed näärmed jaotatakse kahte suurde rühma: 1. KLASSIKALISED SISESEKRETOORSED NÄÄRMED ­ nende hulka kuuluvad suhteliselt hästi uuritud näärmed, mis koosnevad kompaktselt suurest hulgast ühesugustest näärmerakkudest (ühes näärmes mitu ühesugust näärmerakku). Need sisesekretoorsed näärmed on: AJURIPATS (HÜPOFÜÜS), KÄBINÄÄRE, KILPNÄÄRE, KÕRVALKILPNÄÄRMED, HARKNÄÄRE, NEERUPEALISED, KÕHUNÄÄRE, SUGUNÄÄRMED . Nendest on kõhunääre ja sugunäärmed ­ seganäärmed (st. neil on sise kui ka välissekretoorsed näärmed). Kõhunäärme sisesekretoorsed rakud toodavad hormoone ­...

Normaalne ja patoloogiline... - Tartu Ülikool
43 allalaadimist
12
docx

AINE-JA ENERGIAVAHETUS

Valkude lõhustamine jätkub peensooles, pankrease ensüümide ja lõplik lõhustamine peensoole enda ensüümide mõjul. Aminohapped imenduvad peensoolest verre ja neid kasutatakse ära uute valkude sünteesiks. Osa aminohappeid on asendamatud , neid peab igal juhul toiduga saama. Osad asendatavad. Maks suudab neid ise sünteesida. 1 g valke= 4 kcal. Peale ehitusliku funktsiooni, on valkudel ka energeetiline funkts. Valkude ainevahetuse iseloomustamiseks kasutatakse sellist mõistet nagu lämmastiku bilanss. See iseloomustab organismi poolt omastatud valkude ja väljutatud valgu jääkproduktide suhet. Omastame toiduga, jääkprodukte viiakse välja uriini, higi ja roojaga. Reeglina on bilanss tasakaalus. Kui omastatud valgu kogus on suurem, on bilanss positiivne; võib esineda nt kasvueas, raseduse ajal, rasketest haigustest taastumisel ja spets lihastreeningukorral , mille eesmärgiks lihasmassi kasvatamine; meessuguhormoonide toimel. Neg lämmastiku bilanss- väljutatud kogus ületab omastatud. Kõige iseloomulikum nälgimisele v valguvaesele dieedile. Mõningate raskete nakkushaiguste korral. Normaalne valgutarve , et bilanss püsiks tasakaalus Valgu miinimum ja optimum. Miinimumi all mõistetakse sellist tarbitut valgu kogust ööpäevas, mis kindlustab veel lämmastiku bilansi tasakaalu. U 0,5-0,7 g valku kg kehakaalu kohta. Valgu optimum on mõnevõrra suurem, sest min ei kindlusta head enesetunnet, töövõimet. Valgu optimum on ligikaugu 1 g valku kg kehakaalu kohta. Selline kogus kindlustab kestvalt hea enesetunde ja töövõime. Kaloraažist peaks valkudega olema kaetud 10-12 % üldisest kaloraažist. Lipiididega peaks olema kaetud 25- 30 % ja ülejäänud süsivesikutega (55-60 %). Valkude lõhustamine seedekulglas algab maos. Pepsiinide ja HCl koosmõjul. HCL muudab mitteaktiivsed pepsinogeenid aktiivseteks pepsiinideks, mis hakkavad lõhustama valkude amin...

Normaalne ja patoloogiline... - Tartu Ülikool
20 allalaadimist
10
doc

Organismide koostis.

1. 1. Nimetage organismide peamisi keemilisi elemente. - Hapnik (O), Süsinik (C), Vesinik (H), Lämmastik (N). 2. Millised keemilised elemendid kuuluvad makroelementide hulka? - Makroelementide hulka kuuluvad veel Fosfor (F), Väävel (S), Kaalium (K), Naatrium (Na), Magneesium (Mg), Kaltsium (Ca) ja Kloor (Cl). 3. Miks vajab organism makroelemente suhteliselt suurtes kogustes? - Sest need moodustavad suure osa organismi koostisest. 4. Millised keemilised elemendid esinevad kõigi orgaaniliste ainete koostises? - O, C, H, N on enamike organismide koostises. 5. Miks organism ei saa läbi mikroelementideta? - Mikroelemendid on paljude bioaktiivsete (ensüümid, hormoonid) koostises. Vajab neid elutegevuseks. 6. Milline on anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete suhe rakkudes? - Anorgaanilisi aineid on kuskil 80% igas organismis ja ülejäänu on seega orgaaniline aine. 7. Millist keemilist ühendit on organismides kõige rohkem? - Vett (H2O) on kõige...

Bioloogia - Keskkool
101 allalaadimist
40
docx

Geenitehnoloogia eksam

Laktoos ehk piimasuhkur- koosneb glükoosist ja galaktoosist. Maltoos e linnasesuhkur koosneb kahest glükoosijäägist. Funktsioon- energeetiline väärtus. Sahharoos=glükoos+fruktoos. See on peedi- ja roosuhkru peamine koostisosa (nö tavaline suhkur). 2. Lipiidide lühiiseloomustus. Lipiidid=rasvad on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad õlid, vahad, steroidid jt. Vees enamasti ei lahustu, lahustuvad mitmetes orgaanilistes lahustites (alkohol, eeter). Koosnevad rasvhappejäägist, mis on seotud alkoholiga. Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid (fosfolipiidid). Steroidid on madalmolekulaarsed, vees peaaegu ei lahustu; steroidide hulka kuuluvad kolesterool ja mitmed hormoonid (suguhormoonid). Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes. Funktsioon: kaitse (naha alune rasvakiht, organite ümber, lindudel sulestikku kattev rasvakiht, puuviljade vahad), mürgised ained rasvkudemesse, temperatuuri kaitse, D-vitamiin (rasvlahustuvad vitamiinid), energeetiline varuaine- annavad kõige enam energiat. 3. Aminohapete ja valkude lühiiseloomustus. Valgud=proteiinid on aminohapetest moodustunud polümeerid, koosnevad aminohapete jääkidest. Kõigi aminohapete koostisesse kuulub aluseliste omadustega aminorühm NH2 ja happeliste omadustega karboksüülrühm COOH. Peptiidside: kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahel kovalentne side, mida nim peptiidsidemeks- valke võib nimetada ka polüpeptiidideks. Valkude omadused tulevad molekuli koostisesse kuuluvate amino...

Geenitehnoloogia - Tallinna Tehnikaülikool
39 allalaadimist
14
docx

Luud, lihased, hingamine, Viitamin D

lõpptulemus hakkab pidurdama järgnevat protsessi. Positiivne näiteks sünnitusel. Tagasiside – protsess, kus sensorite kaudu väliskeskkonnast saadava info alusel kontrollitakse protsesse sisekeskkonnas. Luud ja lihased Luude funktsioonid:  Skelett on tugiaparaadiks  Kaitsefunktsioon (kolju kaitseb peaaju, lülisammas seljaaju, vaagnaluu osaliselt seedeelundeid, enamasti erituselundeid)  Bioloogiline funktsioon –luud osalevad mineraalainete vahetuses, luud on Ca depooks. . Vanemas eas muutuvad luu Luud koosnevad luukoest, mis sisaldab 50% vett, 16% rasva, 12% org. aineid ja 22% anorgaanilisi, millest rohkem Ca-soolasid d hapramaks, sest väheneb Ca-soolade hulk Osteoporoos – luude hõrenemine. Esineb naistel menopausi ajal, sest langeb naissuguhormoonide produktsioon ning sellest omakorda suureneb luukudet lammutavate rakkude aktiivsus. Osteoklastid – luukudet lammutavad rakud Osteoplastid- loovad uusi luustruktuure Hõrenemine sõltub: 1. Kehaehitusest (peen skelett soodustab) 2. Füüsilisest aktiivsusest 3. Geenidest Luud on kaetud luuümbrisega ning luudes on ka luuüdi: punane – vereloomeelund, vereliblede moodustumine kollane - toitainete rasvarikas varu Neerupealise koore glükokordikoidi ehk kortised vähendavad luude tihedust (steroidides) Kuju poolest jagunevad luud 4-ks: o Toruluud o Lamedad luud (kolju-, aba-, vaagnaluud) o Lühikesed luud (labakäed, -jalad) o Segatüüpi (näokolju) Luude kasv algab juba looteeas. Skelett koosneb algselt ainult kõhrkoest, kuid 7,8 nädalal ilmuvad juba luustumispunktid. Vastsündinutel on toruluude diafüüsid juba luustunud ning pärast sündi luustumisprotsess jätkub. 1.eluaastal kuj...

Füsioloogia -
8 allalaadimist
6
docx

Mikro- ja rakubioloogia

9. Mis on lipiidid? Selgita nende ülesandeid. • Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Lipiidid on organismide energiaallikaks. • Energeetiline funktsioon – sahhariididest energiarikkamad. • Kaitsefunktsioon – mehhaaniline kaitse põrutuste eest (rasvkude), kaitse liigse kuivuse ja külma eest. Mitmetel talveuneks valmistuvatel loomadel koguneb sügisel naha alla paks rasvakiht, mis kevadeks peaaegu kaob. Nt pruunkaru kasutab talveune ajal nahaalust rasvkudet energia saamiseks. Veeimetajatel ei ole nahaalune rasvakiht mitte ainult energiavaruks, vaid aitab vältida ka keha liigset jahtumist vees. Vahakiht kaitseb taimeorganeid nt haigustekitajate eest. 10. Too näiteid steroididest. Kolesterool (rasvasisaldus veres), hormoonid ( suguhormoonid ja neerupealiste hormoonid), vitamiin D (annab energiat) 11. Mida kujutab endast peptiidside? Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks. 12. Millest koosnevad aminohapped? Kõigi aminohapete koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm (NH2) ja happeliste omadustega karboksüülrühm (COOH). 13. Milles seisneb antikehade toime? Antikehad on erilised valgud, mis moodustuvad organismis ja mis liitudes viirusosakeste või mikroobidega nõrgestavad nende toimet. 14. Võrdle denaturatsiooni- ja renaturatsiooni. Denaturatsioon on valkude struktuuri lagunemine kõrgemalt tasemelt madalamale aga renaturatsioon on valkude taastumine ehk renaturatsioone pöördprotsess (saab toimuda ainult siis kui denaturatsiooni mõju pole olnud liiga kahjustav). 15. Mis on vitamiinid? Vitamiinid on heterogeensed bioaktiivsed madalmolekulaarsed eksogeense...

Molekulaarbioloogia - Keskkool
7 allalaadimist
150
docx

Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013

Taolisi valke nimetatakse kontraktsioonivalkudeks, nt lihasvalgud. Algloom viburite ja ripsmete liikumine. Energeetiline funktsioon. Valkude täielikul lagunemisele vabaneb energia. Valkudel on nii palju muid funktsioone, et nendest energiat saada, peab organism olema pikemaajaliselt nälginud. Lipiidid=rasvad on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad õlid, vahad, asteroidid jt. Vees enamasti ei lahustu, lahustuvad mitmetes orgaanilistes lahustites (alkohol, eeter). Koosnevad rasvhappejäägist, mis on seotud alkoholiga. Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid (fosfolipiidid). Steroidid on 9 madalmolekulaarsed, vees peaaegu ei lahustu; asteroidide hulka kuuluvad kolesterool ja mitmed hormoonid (suguhormoonid). Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes. Funktsioon: kaitse (naha alune rasvakiht, organite ümber, lindudel sulestikku kattev rasvakiht, puuviljade vahad), mürgised ained rasvkudemesse, temperatuuri kaitse, D-vitamiin (rasvlahustuvad vitamiinid), energeetiline varuaine- annavad kõige enam energiat . Süsivesikud=sahhariidid. On orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. I Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on madalamolekulaarsed ühendid, milles süsinike arv on enamasti kolmest kuueni- riboos ja desoküriboos (5 süsinikulised). Glükoos ehk viinamarjasuhkur- kiire energiaallikas, näitab veresuhkrutaset. Funktsioon- energeetiline, DNAs ja RNAs ehituslik (6 süsinikuline). Rohelistes taimedes moodustub glükoos fotosünteesi tulemusena, loomorganismid saavad seda toidust. Fruktoos ehk puuviljasuhkur. II Polüsahhariidid on kõr...

Bioloogia - Keskkool
170 allalaadimist
2
doc

LIPIIDID

2) Energiaallikas- kõige energiarikkamad toitained. 1g=9.3kcal täielikul lõhustamisel. 3)Ehitusmaterjal- fosfolipiididest rakumembraanid, kõiki rakke. Võimaldab luua vettpidava kaksikkihi. 4)Kaitse- koonduvad seseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva kihi. Rasvkude kaitseb välismõjude eest ka lihaseid ja veresooni.Vahakiht kaitseb taimi UV-kiirguse eest,ärakuivamise eest.Vahad ka veelindudel ja lammaste ja kitsede villas. 4. Milline on liitlipiidide ehitus? Fosfolipiidid- forforhappejäägist ja rasvhappejääkidest koosnevad molekulid, rakumembraanide peamine koostisosa. 5. Milline on fosfolipiidide ülesanne organismis? Rakumembraani põhiline koostisosa. Ideaalsed omadused et moodustada membraane vesilahuses. 6. Millise ehitusega on steroidid?Tsüklilised ühendid, hüdrofoobsed. Nimeta steroide ja nende ülesandeid organismis. NT: suguhormoonid , adrenaliin, D- vitamiin, kolesterool. Lahenda ülesanded 1. Milline sõna ei sobi valikusse. Nad kõik on lipiididega seotud: P) õli R) glütserool S) vaha T) tselluloos U) rasvhape 2. Asjatundjate soovitusel peaksid lipiidid moodustama inimese päevasest toiduratsioonist 30-35%. Rakkude keemilise koostise analüüs aga näit...

Bioloogia - Keskkool
2 allalaadimist
52
docx

Geenitehnoloogia I konspekt

Rasvad ehk lihtlipiidid on glütseroolist ja rasvhappejääkidest koosnevad estrid. Mida rohkem on rasvhappejääkides kaksiksidemeid, seda vedelam rasv on (esinevad nii taimede kui ka loomade rakkudes) Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid, näiteks rakumembraani koostisesse kuuluvad fosfolipiidid. Õlid on vedelad rasvad, mille rasvhappejäägid sisaldavad ohtralt kaksiksidemeid. Vahad on lipiidid, mille molekulides esinevad glütserooli asemel muud alkoholid, näitek taimsed vahad puuviljadel, okastel, mis täidavad kaitsefunktsiooni; loomsed vahad näiteks mesilasvaha (mesilaste kärjed). Steroidid madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, mille hulka kuuluvad kolesterool, hormoonid ja vitamiin D. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis reguleerivad ja koordineerivad samaaegselt mitme elundkonna talitusi, näiteks neerupealised hormoonid ja suguhormoonid testosteroon ning östrogeen. Kokkuvõte- lipiidide funktsioonid  Energeetiline funktsioon. Lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast – lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid: 1g annab 38,9 kJ, so 9,3 kcal  Ehituslik funktsioon. Fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisse.  Varuaine funktsioon. Loomadel varurasv , taimedel õlid seemnetes, viljades ja mesilaskärjed (vahad).  Ainevahetuslik funktsioon. Metaboolse vee teke - lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Omane kõrbeloomadele nagu kaamel, kes üldse ei joo.  Kaitsefunktsioon.  Nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest.  Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest.  Veelindudel kaits...

Geenitehnoloogia - Tallinna Tehnikaülikool
26 allalaadimist
15
doc

Biokeemia - ensüümid, hormoonid, ainevahetusrajad ning süsivesikute ja rasvhapete oksüdatsioon

on bioloogilised katalüsaatorid, mille peamiseks ülesandeks elusorganismis on keemiliste reaktsioonide kiirendamine. .. on valgud ..ei saa käivitada termodünaamiliselt võimatut protsessi .. ei mõjuta reaktsiooni kulgemise suunda Ometi ensüümid kontrollivad ainevahetusprotsesside üldist suunda, sest nende aktiivsus sõltub organismi vajadusest ja ühed reaktsioonid ei kesta kogu aeg vaid muutuvad. Ensüümide katalüüsivõime aluseks on nende omadus alandada reaktsioonide aktivatsioonienergiat. Aktivatsioonienergia on energia, mis on vajalik reageerivate ainete ergastamiseks. Ensüümidele on iseloomulik spetsiifilisus:  Stereokeemiline spetsiifilisus (eristatakse D- ja L-isomeere)  Sidemespetsiifilisus (ensüümid võivad katalüüsida ainult teatud sidemete tekkimist ja lagunemist nt a1,4 glükosiidside)  Rühmaspetsiifilisus (kindla funktsionaalse rühmaga toimuvad reaktsioonid)  Absoluutne spetsiifil...

Biokeemia - Eesti Maaülikool
13 allalaadimist
24
doc

PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID

Fosfolipiidi molekuli kahelaadsed omadused kindlustavad erineva käitumise : Vees: pead välja hüdrofoobses lahuses (nt eeter): pead sisse sabad sisse sabad välja Sarnaste omadustega molekulid seostuvad omavahel.  tsüklilised lipiidid e steriidid (nt. kolesteriidid); … on tsükliliste alkoholide ja lipiidide estrid. Tüüpiliseks näiteks inimorganismis on kolesterool, mis on vees vähe lahustuv. Siis võib teda lähendada lipiididele, tegelikult on alkohol. Lipiidiks muutub ta alles siis kui ta estrifitseerub RH-jäägiga. Inimeses on 13 kolesteroolivaba, 23 seotud mitmetesse ühenditesse. Viga : kolesterool on paha! Biokeemilises mõttes on hädavajalik eellasühend rea aktiivsete ainete biosünteesiks (nt sapphapped, suguhormoonid, membraanide ehitusüksused- loovad seal jäigad tasapinnalised alad.) Ateroskleroos tekib kui lipiidide transport ja ainevahetus organismis häirub s.o multifaktoriaalne haigus. On geneetiline eelsoodumus – puuduvad vastavad lipoproteiinide retseptorid rakkudel . Ka keskkonnategurid soodustavad (tarbitud toit). Viga: kolesterool ei ladestu seintele vaid seintesse! 4.3. Omadused Orgaanilised ühendid  Igasugune lipiid on põhimõtteliselt vaadeldav alkoholi ja rasvhappe (RH) segaühendina st estrina;  Lipiidid ei lahustu vees, on hüdrofoobsed;  Nende eritihedus on vee omast väiksem, jäävad pinnale ujuma. 4.4. Ülesanded Lihtlipiidide ülesanded inimese organismis on järgmised:  energiavaru - lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu toitained, sest 1 grammi lipiidide täielikul lõhustamisel va...

Bioloogia - Põhikool
2 allalaadimist
2
docx

Ajuripats

Ajuripats Ajuripats ehk hüpofüüs (hypophysis) on kõige tähtsam sisenõrenääre. Peaajus asuv ajuripats juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust. Ajuripats asub peaajus, suuraju all kiilluu türgi sadula ajuripatsiaugus. Ajuripats toodab kasvuhormooni ja reguleerib suguhormoonide sünteesi sugunäärmetes. Kasvuhormoon mõjutab organismi kasvu. Kasvuhormooni vähesus põhjustab kääbuskasvu, üleküllus aga hiidkasvu ehk gigantismi. Ajuripatsi kaudu on närvisüsteem ja hormoonsüsteem omavahel seotud. Aju närvirakud aktiveerivad ajuripatsit, mis hakkab hormoone valmistama. Paljud neist hormoonidest aga reguleerivad omakorda teiste näärmete tööd. ...

Bioloogia - Põhikool
1 allalaadimist
74
docx

Psühholoogia konspekt

Arvamine, et minust ei ole abi ma ei oska aidata Agressiivne käitumine - eesmärk on vigastadakahjustada isikut, kes on motiveeritud seda vigastust vältima Füüsiline või verbaalne; Otsene või kaudne; Endale või teistele kahjulik. Vägivald on agressiivse käitumise ekstreemne vorm. Miks oleme agressiivsed?  Instinktiteooria Freudi instinktiteooria on segu oletustest, mis asjad võiksid inimesele olla kaasa sündinud ja mis on põhjustatud sotsiaalse ühiskonna poolt Agressiivsus kui kaasasuündidnud surmainstinkti suunamine endast väljapoole  Bioloogiline teooria Agressiivsus kui kaasasündinud füsioloogiline kalduvus ja valmisolek reageerimiseks, omane nii loomadele kui inimestele Teisi bioloogilisi faktoreid, mis võivad agressiivset käitumist seletada Teatud geenid XYY kromosoomikomplektiga mehed ei ole „sündinud kurjategijad“ Neurotransmitterid (nt madal serotiini tase) Suguhormoonid (varem domineeris arvamus, et testosterooni kõrge tase kutsub esile agressiivset käitumist)  Frustratsiooni-agressiivsuse teooria Dollard jt 1939 – agressiivsus tekib siis, kui meie eesmärkide või vajaduste täitmist takistatakse Agressiivne käitumine on reageering frustratsioonile Selle ennetamiseks tuleks inimesel omandada alteratiivseid toimetulekuoskusi  Sotsiaalse õppimise teooria A.Bandura 1973 arvates on agressiivne käitumine õpitud kas (1) läbi enda kogemuste või (2) läbi teiste käitumise mudeldamise. Õpitakse: Kuidas saab haiget teha; Kes on sobivad sithmärgid; Kuidas oma käitumist õigustada; Millistes olukordades on agressiivsus lubatud ja õigustatud  Kombineeritud agressioonni mudel – mis olukorda satume, mida seal mõtleme, kuidas tõlgendame Välised tegurid, mis tõstavad agressiooni (aktiveerivad emotsioone): Müra, kuumus, väikeses ruumis kokkusurutult olemine, grupisuhted Sisemi...

Psühholoogia -
89 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun