ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi tekkimise vajadus- territooriumil elav rahvahulk vajas juhtimist. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes ajapikku pealiku lähikond. Lähikonda kuuluvatele isikutele hakati usaldama ka sugukonnasiseste funktsioonide, sealhulgas juhtimisfunktsioonide teostamist Kogukonnast oli saanud riik. Võimu organisatsioon ja võimu teostamise vahendid on inimühiskonna ajaloo vältel läbi teinud olulise arengu, mis on lahutamatult seotud riigi tekkimise ja riigivõimu eri vormide kujunemise ja arenguga. 546-600eKr Roomas leiti esimene kirja pandud õigus. Meie õiguse algmõisted pärinevad Roomast. Õigus juhib sotsiaalseid ...
Kordamine asjaõiguse arvestuseks 1. Asjaõiguse mõiste (objektiivne, subjektiivne asjaõigus) 2. Asjaõiguste liigitus 3. Absoluutsuse põhimõte 4. Avalikkuse põhimõte 5. Abstraktsiooni printsiip 6. Asja liigitus, asja osad 7. Päraldise mõiste 8. Valduse mõiste, valduse liigid 9. Valduse kaitse (omaabi, omavoli, valduse kaitse nõuded) 10. Omandi mõiste, põhiseaduslik alus, omaniku õigused 11. Ühisomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 12. Kaasomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 13. Omandi kaitse (vindikatsiooni- ja negatoorhagid) 14. Vallasasja tehinguline omandamine (eeldused, vorminõue) 15. Vallasasja heauskne omandamine (eeldused, välistavad asjaolud, erandid) 16. Vallasasja seadusjärgse omandamise viisid (eeldused) 17. Vallaspandi liigid (olemus, tekkimine, lõppemine) 18. Heauskne omandamine kinnisasjaõiguses 19. Kinnistusraamat...
Kas foobia pärsib elukvaliteeti? Foobia ehk haiguslik kartus on ärevustunne, mis tekib mingi kindla nähtuse või elusolendi ees, mida tajutakse tegelikust ohtlikumana. Selliseid objekte või situatsioone hakatakse vältima või talutakse neid väga suure ebamugavustundega. Sind haarab kõikehõlmav hirm mingi objekti, looma, situatsiooni või sündmuse ees. Elukvaliteet on inimese subjektiivne hinnang oma positsioonile elus, inimese väärtussüsteemi ja kultuurikeskkonna kontekstis, kus hinnangud on seotud inimese eesmärkide, ootuste, elustandardite ja tajutud probleemidega. Elukvaliteedi mudel koosneb kümnetest näitajatest, mis koonduvad selliste valdkondade alla nagu tervis, töökeskkond, rahanduslik seisund, haridus, perekond, osavõtt ühiskonnaelust, elamistingimused, ümbritsev keskkond, transport, turvalisus ja kindlustunne, vaba aja sisustamine jne. Enamik paanikahäireid kirjeldavaid termineid pärineb ju...
ÕIGUSÕPETUS Sissejuhatus õigusesse ÕIGUSE EELASTMED: Normatiivse reguleerimise alustalad on tavad, moraal, religioon, korporatiiv, õigus. Moraal ja tava on enne õigust · Tava kõige vanem käitumise korrastaja, mis on kujunenud pika ajaperioodi jooksul läbi paljukordsete inimkäitumiste aktide ja on saanud harjumuseks. Tavad kujundasid väga kindla kvaliteediga korra inimeste käitumises. Praegugi kujundavad tavad mõnel alal kindlama korra kui õigus. · Moraal - tekib juurde korrareegleid. Tavale järgnev korrareeglistik on moraalinormid. Moraali põhjal hinnatakse mõned korrareeglid ümber ja käitutakse vastavalt moraalile. Tekib erinevaid võimalusi käitumiseks igas inimühiskonnas on mitu moraali käitumissituatsioone hinnatakse erinevalt juba oi-oi kui kaua. · Religioon väga vana teatud korrareeglite kogum. On ka institutsioonid (kirik, usuühingud ...
Karistusõiguse eriseminar Kõige tähtsam asi delikti struktuur. Katse jätta meelde mis on katse OK ja samuti mitme isikuga kuriteod ehk kaastäide viimine ja osavõtt. Tahtluse ettevaatamatuse tabel. Tahtlus kõigi koosseisu elementide suhtes. Kas koosseisu asjaolu oli syydlase eesmärk, kui vastus jah siis pilt selge, kui ei siis kysimus kas ta teadis kindlasti et ta täidab koosseisu asjaolu. Põhilised õig välistavad asjaolud: 1 hädakaitse 2 kohustutse kollisioon süüd välistavad asjaolud: lõpetamata ja lpettaud katse ERIOSA: varavastased ja isikuvastased kuriteod. §118 on tahtlik kuritegu, tahtlus kõigi koosseisu tunnuste osas. §117eeldab ainult ettevaatamatust tagajärje suhtes. Kogumid: millal tuleb yhe teo eest kaks §. Kas on ideaalkogum.: yks tegu mitu paragrahvi, kui kaitsevad erinevaid õigushyvesid, siis pannakse kogumisse. Reaalkogum: 2 tegu Lahenduses hea viidata nt kui räägin koosseidu eksimusest sisi viitan selleel nt tulenevalt pa...
Karistusõiguse eriseminar Kõige tähtsam asi delikti struktuur. Katse jätta meelde mis on katse OK ja samuti mitme isikuga kuriteod ehk kaastäide viimine ja osavõtt. Tahtluse ettevaatamatuse tabel. Tahtlus kõigi koosseisu elementide suhtes. Kas koosseisu asjaolu oli syydlase eesmärk, kui vastus jah siis pilt selge, kui ei siis kysimus kas ta teadis kindlasti et ta täidab koosseisu asjaolu. Põhilised õig välistavad asjaolud: 1 hädakaitse 2 kohustutse kollisioon süüd välistavad asjaolud: lõpetamata ja lpettaud katse ERIOSA: varavastased ja isikuvastased kuriteod. §118 on tahtlik kuritegu, tahtlus kõigi koosseisu tunnuste osas. §117eeldab ainult ettevaatamatust tagajärje suhtes. Kogumid: millal tuleb yhe teo eest kaks §. Kas on ideaalkogum.: yks tegu mitu paragrahvi, kui kaitsevad erinevaid õigushyvesid, siis pannakse kogumisse. Reaalkogum: 2 tegu Lahenduses hea viidata nt kui räägin koosseidu eksimusest sisi viitan selleel nt tulenevalt pa...
Õiguse alused KT 1. Riigi ja õiguse tekkimine Riigi teke on eelkõige seotud terrirooriumi kaitsmisega nii välis- kui sisevaenlaste eest. Riigil on keskne seisund ning juhtiv rolli. Enne riigi ja õiguse tekkimist kontrollisid inimeste käitumisviisi vaid tavad. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites, käitumise reguleerimiseks loodi uued normid. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) Riik aktsepteeris teatud tavasid, hakkas nõudma nende täitmist 2) Riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). 2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Riik esineb ühiskonna suhtes juhtimisvahendina, ühiste asjade ajajana, esindab ja kaitseb. 3. Avalik võim Avalik võim on riigi esmatähtis tunnus. Avalik võim ...
1. Mis on õigus?- sotsiaalne kord, reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Riigi poolt kehtestatud käitumisreeglid(üldkehtestatud,formaalsed),mida riik kontrollib riikliku sunnijärevalvega. Ideaal korral inimine ise vabatahtlikult järgib reegleid. 1. Inimeste vastastikuse kaitse ja heaolu tagamise; 2. Sotsiaalse koostöö organiseerimise; 3. Koordinatsiooniküsimuste lahendamise · Ojektiivselt -õiguse omavahel seotud normid, mis vastavad ideele õigusest. · Subjektiivselt- õiguskorrast tulenev ja õigussubjektile kuuluv õigustus (midagi nõuda; ise käituda) 2. Õiguse süsteem · Huvi teooria- Avalik õigus on see, mis on seotud (Rooma) riigi huvidega, eraõigus on see, mis on seotud üksikisiku kasuga · Subjekti teooria - Eraõiguses on subjektid üksteisega õigussuhetes võrdses seisundis, nende vahel valitsevad koordinatsioonisuhted.Avalikus ...
Õiguse alused MÕISTED PÄHE ÕPPIMISEKS! ÕIGUSE OLEMUSEST Õigus on ühiskonna juhtimise vahend raha jaotamise (riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarve) kõrval. Õiguskord on teatud mängureeglite kogum, seaduste täitmine on selle mängu põhireegel. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm. õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta (kahe eraisiku kohta; riigi ja eraisiku kohta jne): ühele pannakse mingi õigus see on subjektiivne õigus - ja teisele kohustus, enamasti on neid ühe asja ajamisel mitmeid. Kirja pandud (ius scriptum) , kehtestatud ettenähtud menetluses pädeva riigi- või kohaliku omavalitsuse organi poolt, nende täitmine tagatakse riikliku sunniga. Õigusnormid on kirja pandud ja ettenähtud korras avaliku võimu (Riigikogu, Valitsus, minister, valla-...
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine Ühiskond (inimeste kooselu vorm) eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. RIIGI TEKKIMINE – tavaliselt seostatakse sotsiaalset võimu riigiga, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele ja erinevates vormides ka igale ühiskondlikule organisatsioonile ja inimkooslusele, alates perekonnast ja hõimust ning lõpetades mitmesuguste mitteriiklike majanduslike ja poliitiliste ühendustega. Riik on organisatsioon, mis teatud territooriumil(territoriaalne võim) teostab suvenäärset võimu, on varustatud relvadega ja surub maha oma klassivaenlasi. Tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk, mis tõi endaga kaasa varastamise. Pealiku ümber kujunes malev, kelle põhiliseks te...
2.09.2010 Õigusõpetus Majandusõiguse õppetool Professor Ants Kukrus Vastuvõtu aeg: N 12:30-14:00 Kirjandus: Advig Kiris, Ants Kukrus, Enno Oidermaa, Poigo Nuuma. Õigusõpetus. Koostaja Advig Kiris. „Külim“, 2009. Kirjastuses maksab 160 kr. Kiris, A. Kukrus, A., Oidermaa, E. Õiguse alused. Tööõigus. Ülesannete kogu. Tln: TTÜ Kirjastus, 2010. Tuleb välja järgmine ndl. Saab osta põhikorpusest u. 28kr. Poigo Nuuma. Karistusõigus. Eriosa. Õppevahend. Tln: TTÜ Kirjastus, 2006. Oktoobri lõpp arvestustöö 1: 5 küsimust, iga küsimus 20p. Arvestatud 60p. Hinnata enda punkte, kui arv läheb õppejõuga kokku, siis +5p. Novembri lõpp arvestustöö 2: tööõigus, karistusõigus, kohtukorraldus. Näide viitest: RT I 2002, nr. 35, artikkel 216 Riigi Teataja I – avaldab Riigikogu Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse õigusakte RT II – avaldab välislepingud, millega EV on ühinenud või mida EV on ratifitseerinud RT III – Riigikohtu lahendid (III-astmeline ...
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Territooriumil elav rahvahulk vajas juhtimist. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes ajapikku pealiku lähikond. Lähikonda kuuluvatele isikutele hakati usaldama sugukonnasiseste funktsioonide, sealhulgas juhtimisfunktsioonide teostamist. Kogukonnast oli saanud riik. Võimu organisatsioon ja võimu teostamise vahendid on inimühiskonna ajaloo vältel läbi teinud olulise arengu, mis on lahutamatult seotud riigi tekkimise ja riigivõimu eri vormide kujunemise ja arenguga. 546-600eKr Roomas leiti esimene kirja pandud õigus. Meie õiguse algmõisted pärinevad Roomast. Õigus juhib sotsiaalseid suhteid. Õiguse tekke allikad on: ● Rahva kul...
1. Milliste küsimustega tegeleb eetika ehk praktiline filosoofia? Klassikaline (Platon kuni XVII saj): Millineo n hea elu? Milles hea elu seisneb? Mis teeb elu heaks? Mida teha, et elu oleks hea? Kuidas elada hästi? Mis on õnn? Milles peitub õnn? Mida teha, et olla õnnelik? Uusaegne (XVIII-XXI saj) Mis on õiglus? Milline on õiglane tegu? Kuidas tuleks käituda A. enese suhtes, B. teiste suhtes? 2. Mis on õnn? Loodusega kooskõlas elamine Seneca Eudaimoonia ehk õitseng Aristoteles Õnn on see kui ma saan enda valdusesse mingid objektid (inimesed, materjaalsed esemeb, tunnustus, kodumaa vabadus jne), mida mul enne ei olnud populaarteaduslik. Mikrokosmiline tasakaal. Hüvede saavutamine, kätte saamine, nendeni jõudmine näiteks eneseteostusest tekkiv seisund, inidiviidi vabaduse teostamisest tekkiv seisund, tunne, mis tekib teiste teenimise kaudu jne. Tarkus osata omatud ja omandatud asju hästi ära kasutada. 3. Mis on hüve? Objektid, mi...
Kirjandus voolud Romantism-tekkis18.saj lõpul -lõppes19.saj algus.Märksõna- tunded.Rom.omased punktid:1.ei oldud rahul olevikuga.Prantsuse revolutsioon ei toonud kergendust rahvahulkadele,tekkisid pessimismi meeleolud.2.Vabaduse-ja õiglusepaatos.Seltskondlikud tabud paatos-ülistus ja koloniaalvallutused;teiste rahvaste alistamine.Cooper "Nahksuka jutud".3.Võõraste maade eksootilisus muutus oluliseks.Tekkis reisikirjandus.4.Loodus oli üle kõige,et pääseda olevikust.5.Tekkis ulmekirjandus.Jules Verne "20000 ljööd vee all".Põgeneti olevikust kaugele.6.Tekkis seikluskirjandus ja ajalooline seiklusromaan.Dumas"3 musketäri",ajalooline seiklusromaan Bornhõhe "Tasuja". 7.Romaanid võõrastest maadest.Jules Verne"Kapten Grandi lapsed","15 aastane kapten","Kapten Hatterase seiklused".8.Hakati koguma rahvaluulet:(rahvalaul,muistendid, muinasjutud,kõnekäänud).Kreutswald"Kalevipoeg",Lönrot"Kalevala".9.Romantistl ik teg...
Toiduseadus Toit peab olema kvaliteetne ja ohutu EÜ 852/2004 EÜ 853/2004 EÜ 178/2002 Ülesanne on saada nõutekohane, ohutu toit. Tarbjakaitseamet, veterinaat- ja toiduamet, maksuamet Käitleja õigused : · Kui käitleja ei nõustu järelvalve ametniku otsusega võib ta esitada vaide, selle järelvalveastuse peadirekotrile. Käitleja kohustused: · käitleja vastutab käidledava toidu ja käitlemise nõuetele kohasuse eest · käilteja peab järgima toidupakendil või saatepakendil olevaid säilitamisnõudeid · Käitelja ei tohi vastu võtta käitlemisel kasutada ega väljastada nõuetele mitte vastavat toitu · Käitleja peab tagama toidu jälgitavuse · Käitleja on kohustatud töötajale selgitama õigusaktidest tulenevaid käitlemisnõudeid ning kontrollima nende täitmist · Käitleja peab korraldama töötaja hügi...
Loeng Keskkonnaõiguse printsiibid Keskkonnaõiguses printsiipidel eriline roll (EÜ asutamislep. art 174) · Paindlikkuse vajadus uued olukorrad, ebakindlus · Avar administratsiooni kaalutlusõigus (printsiibid on suunaandjad) · Rahvusvahelise õiguse suur mõju · Kodifitseerimise ja arengu pidepunktid Printsiibid Printsiibid demonstreerivad eesmärke, mille poole tuleb püüelda · Printsiibid satuvad tihti konflikti teiste printsiipidega (eesmärkidega) - tuleb leida optimaalne lahendus (Säästva arengu kolmnurk) · Printsiibid on suunatud eelkõige seadusandjale, haldusorganile ja kohtule Normid on konkreetsed neid saab kas täita või mitte täita, kolmandat võimalust ei ole Printsiipide osaline täitmine rikkumine Printsiibi üldosa seaduse eelnõus Keskkonna tervikliku ja kõrgtasemelise kaitse põhimõte Abinõud keskkonna kaitsmisel peavad tagama kõrgtasemelise ka...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Õigusteadus Nimi.................. E-post: .................................... REKLAAMISEADUS ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA Uurimistöö Juhendajad: Professor Raul Narits Lektor Silvia Kaugia Tartu 2011 TIITELLEHT SISUKORD SISSEJUHATUS 1. REKLAAMISEADUSE VASTUVÕTMINE, VÄLJAKUULUTAMINE, JÕUSTUMINE, MUUTMINE ..................................................................4 2. REKLAAMISEADUSE KOHT EESTI ÕIGUSALLIKATE HIERARHIAS JA SUHE EUROOPA LIIDU ÕIGUSKORRAGA ......................................................5 3. ,,ÜLIPOSITIIVSE" JA POSITIIVSE ÕIGUSE VAHEKORD REKLAAMISEAD...
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused...................
1. RIIGI JA ÕiGUSE TEKKIMINE. RIIGI PÕHIMÕISTED Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon suhteliselt lihtne. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, sellele vaatamata oli pealiku võim täiesti reaalne, sest pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Võimu pealesunnitud reegleid ürgühiskond ei tundnud, sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvkondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tavanormide täitmine tagatakse harjumuse jõuga, selleks ei tule kasutada sunniaparaati. Olles sügavalt juurdunud ja säilides inimeste teadvuses, on tavad väga konservatiivsed ja ...
1. Mis on sotsiaalhol.? Sotsiaalhoolekande Sotsiaalteenus on isiku või Sotsiaalhoolekanne on põhimõteteks on: abi andmise perekonna toimetulekut soodustav Sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste ja kohustus, kui isiku ja perekonna mitterahaline toetus muu abi osutamise või määramisega võimalused toimetulekuks ei ole seotud toimingute süsteem. (KOV, piisavad. 11. Millised on riik) Individuaalne, konkreetsele vajadusele suunatud abi üldistest · Abi osutamisel sotsiaaltoetuste liigid Eestis? rahalistest vahenditest lähtutakse inimese vajadustest ja Eesti sotsiaaltoetuste liigid on: seisundist toimetulekutoetus, matusetoetus, ...
Rahvusvahelise õiguse mõiste Korreksem oleks rääkida rahvusvahelisest avalikust õiguses (international public law) Rahvusvaheline õigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib nii riikide ja teiste rahvusvaheliste subjektide omavahelisi kui ka teatud määral nende suheid füüsiliste ja juriidiliste isikutega Rahvusvaheline õigus puudutab peamiselt riike ning selle loojateks ja rakendajateks on ennekõige riigid Rahvusvaheline õigus käsitleb järgmiseid valdkondi: o Diplomaatilist õigust o Sõjaõigust o Tunnustamine o Vastutus o Lepingute õigus o Mere- ja õhuruumiõigus o Rahvusvahelised organisatsioonid o Keskkonnaõigus o Inimõigused o Õigusjärglus o Rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamine Rahvusvahelise õiguse erinevad tasandid Võimalik eristada kolme tasandit: 1) universaalne rahv...
Poliitika ja valitsemise alused (02-09-2013; 1.loeng) Poliitika: Võimu näod: otsustamisena(ähvardus, kasu,seotustunne), teemaseadevõimena, mõttekontrollina. Depolitiseerimine - poliitiliste küsimuste piiritlemine, annab vaid 1 vastusevariandi. Ch. Mauffe: "Poliitika lõppeb seal, kus lõpeb võimalus eriarvamusteks." (2.loeng) Poliitiline sotsialiseerumine - indikaatoriks on kodanikupädevused. Osalemine poliitikas: Esindusdemokraatia Osalusdemokraatia (otsedemokraatia) Poliitikas osalejate tüübid: revolutsionäär, parteiaktivist, patrioodid, hääletajad jne. Sisend (hääletamine)--Kujundamine/must kast (kaasamine)--Väljund (avaldamine) Kapitali põhiliigid: inimkapital, majanduskapital, sotsiaalne kapital, kultuurkapital. Sotsiaalne kapital on: kas siduv, sildav(ühendab erinevaid), ühendav või välistav. (09-09-2013; 3.loeng) Institutsioon: Kitsas käsitluses-reeglid, Laias käsitluses-kultuurkoodid. Institutsi...
1. Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. - Inimese tervis, kui ühiskondlik väärtus, on riigi majandusliku ja sotsiaalse mitmekesisuse vähenemine ja mulla degradeerumine võivad samuti Tervis on... 1.täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte arengu üheks peamiseks alustalaks. kahjustada tervist. ainult haiguste või füüsilise vea puudumine 2.tervis kui ulatuse määr, millega - Tervis ei ole elamise eesmärk, vaid igapäevase elu vahend, positiivne mõiste, Keskkonna üldised valdkonnad, mis võivadmõjutada tervist: 0suurenenud inimene võiinimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja mis toonitab sotsiaalseid ja individuaalseid ressursse ningfüüsilisi võimeid nõudlus ühiskonna infrastruktuurile - vee- varustus, kanalisatsioon, rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohan...
Õigusõpetuse enesekontrolli küssad Lk 57, pt2 1. Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine? Sotsiaalne reguleerimine – inimeste käitumistele piiride käitumisele piiride kehtestamist ning indiviidide ja nende gruppide sotsiaalsete suhete korrastamist. 2. Milles esinevad normatiivse ja individuaalse reguleerimise eelised ja puudused teineteisega võrreldes? Individuaalne ehk kausaalne reguleerimine – inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Probleem lahendatakse selle juhu kohta antud ettekirjutuse järgi. See võimaldab arvessevõtta iga isiku või olukorra eripära. Puuduseks: selle probleemi lahenduse leidmiseks tuleb läbitöötada suur hulk situlatsioone. Selle meetodi puhul ei ole tagatud võrdse kohtlemise põhimõte koristuste korraldamisel. Normatiivne reguleerimine – inimeste käitumine korraldatakse üldiste reeglite abil ja käitumise liikude mudelid või etaloonid, mida kasutata...
ARHAILINE ÕIGUS 13. X MMXII Arhailise õiguse erinevused ratsionaalsest (Hattenhaueri järgi) · Arhailised mõttevormid püsivad elus ka kõrgkultuurides ja võivad isegi aastasadade pärast uuesti mõjule pääseda. · On vormirikkamad kui kõrgkultuurid · Keele ja normide põimik on keeruline · Erinevad kõrgkultuuridest olemuslikult teist laadi mõtlemise ja arusaama, elu ja maailma tõlgitsemise poolest Arhailine mõtlemine on kaemuslik, mitte abstraktne · Kinnituseks toob Hattenhauer vanade barbarite seaduste (Lex Salica umbes aastast 500) trahvikataloogid. Ei võeta tegu vargusena kokku, ei kasutata asja mõistet ja ei ole järjestanud väärtuse järgi. · Järjekord on olulisuse järgi elatusmajanduse tingimustes elava talupoja jaoks. · Teo objekti peab nägema või piltlikult ettekujutama. Suuline kultuur · Unustada ei tohi suulise kultuuri mälutehnilisi võtteid ja kirjaliku kultuuri vajadust väljendad...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R16 KÕ Laura Potsepp TINEVEX OÜ Praktikaaruanne Koolipoolne juhendaja: Siiri Luts, MA Ettevõttepoolne juhendaja: Eveli Vaarend Valga linn 2017 1 SISUKORD SISUKOR 1.1Ettevõtte sisekeskkond...........................................................................................5 1.2Ettevõtte tegevusala ja selle analüüs......................................................................6 1.3 Äri (turundus) keskkond ja selle mõju praktikaettevõttele...............................6 2MAJANDUSSÜNDMUSTE DOKUMENTEERIMIE JA KIRJENDAMINE............8 2.1Raamatupidamistreguleerivad õigus- ja normatiivaktid, sh raamatupidamise sise- eeskiri.............................................................
Kordamisküsimused aine Asjaõigus arvestuseks 1. Milliseid õigussuhteid reguleerib asjaõigus? Objektiivne asjaõigus – õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paigalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja õigused) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine või hüpoteegi loovutamine). Subjektiivne asjaõigus – õiguslik seisund, mida konkreetne isik omab konkreetse asja suhtes. 2. Absoluutsuse põhimõte? Asjaõigused omavad absoluutset kehtivust igaühe suhtes, st kõik peavad asjaõigusi järgima. 3. Numerus clausus’e põhimõte, ehk tüübipõhimõte? kokkuleppega ei saa luua seaduses sätestamata asjaõigusi ega muuta asjaõiguse seaduses sätestatud olemust. 4. Avalikkuse, e. publitsiteedi põhimõte? Kuna asjaõigused kehtivad kõigi suhtes, peavad nad olema kõigile nähtavad, sh õiguste muudatused. Vallasasjade puhul kasutatakse selle tagamiseks valduse instituuti, kinnisasjade puhul kinnistusraamatut. Kehtib eel...
Õppimist väärtustav õpetamine ülikoolis John Biggs, Catherine Tang (Tartu Ülikooli Kirjastus 2008) Plahvatuslik huvi tõus konstruktiivse siduvuse vastu käib käsikäes huviga väljundipõhise õppe vastu üldse. (Kolmanda trüki eessõna) Riikliku ja erasektori rahastamise kooslusel on kaugeleulatuvad tagajärjed nii üliõpilastele kui ka õppimisele ülikoolis. (lk 1) Nüüd kui üliõpilased peavad maksma suuremat õppemaksu, nõuavad nad tõenäolisemalt ka kõrgetasemelisi õppekavasid, mis avaradavad maailma ja mida õpetatakse hästi ja annavad tööle saamisel võimalusi. Teised lähtuvad loogikast, et haridus on tarbe ühik ja selle eest saab maksta on neil õigus saada kraad. (lk 2) Uus ülesanne on nüüd koolidel müüa oma haridust. See teeb ülikoolidest turustava ettevõtte, mis sarnaneb teiste ettevõtmistega, kellel on juhtkond ja müügi meeskond. Sellel kõigel on tohutu mõju haridusele ja teadustööle ja õpetamisele. Meie koondame viimasele tähelepanu....
Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool Sisukord: Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool Õigus alused 1. Õiguse mõiste: Õigus kujutab endast käitumisreeglite kogumit, mis on kehtestatud riigi poolt, mille täitmine tagatakse riigi sunniga ja mis on väljendatud erilises vormis. Seega väljendatakse õiguses riigi tahe. Selle tahte sisu on määratud ühiskonna sotsiaalsete ja majanduslike elutingimustega. See tahe peab olema teataval viisil vormistatud. Õiguseks on ainult selline riiklik tahe, mis on väljendatud riigipoolt aksepteeritud vormis, mis on väljendatud seaduses. 2. Õigussüsteemi mõiste: Õigussüsteemi alus on põhiseadus. Õiguslik ja poliitiline süsteem on praktiliselt üks ja sama. Poliitiline süsteem võib muutuda valimistega, aga õigussüsteeb muutub paindlikult, teda ei saa muuta päevapealt. Õigussüsteemi kujunemine on riigi areng, st. Ta on lõputu protsess. Algab peale õigusloomest. Igal riigil on oma ...
Omand Omand (dominimum) on instituut ja tekkelt esimene asjaõigus Omand on suurim ja üldiseim õigus asjale, mis isikul võib asja üle olla. Asjaõigus mõistab termini „omand” all omandiõigust, mitte õiguse objekti – asja (st eraomand on eraõigusliku isiku omandiõigus, mitte eraisiku asi). Omandi käsitlus asjaõiguses jaguneb üld ja eriosaks. Üldosa sätestab ühised põhimõtted omandi liikide kohta, eriosa vallas- ja kinnisomandi tekke ja erinevad alused ja mahu. Omand jaguneb lähtuvalt omandi esemest vallasomandiks ja kinnisomandiks, sõltuvalt sellest kas omandi esemeks on vallas- või kinnisasi. Omandi mõiste AÕS § 68 lg 1- Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Mõiste elemendid: Täielik võim asja üle - Omaniku õigus asjaga teha mida tahab, siiski on aina rohkem p...
Õiguse entsüklopeedia - "Õigusõpetus" Küsimused lk.36. "Ühiskond, riik ja õigus": 1.Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust? Riigieelses ühiskonnas oli võim korraldatud suhteliselt lihtsalt. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul, erinevalt riigivõimust, polnud ja käitumist juhtisid väljakujunenud tavad. 2.Milles seisneb tava kui sotsiaalse normi spetsiifika? Kuna tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikajalise ja korduva kasutamise tõttu, tema imperatiivsus on iseenesestmõistetav ja selle täitmiseks ei ole vaja kasutada sunniaparaate. 3.Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riiki iseloomustatakse kolme põhitunnuse abil: avalik võim, territoorium ja rahvas (+võimalus võimu teostada). Seega on riik erilisel viisil organiseerunud...
ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS(ÕIGUSAJALUGU,ÕIGUSPOLIITIKA,RIIK JA ÕIGUS) Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: Avalik võim. Territoorium, millel avalik võim kehtib. Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia – Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik – Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik – Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik – Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik – Riik, mis territoriaal-poliitiliselt o...
07.02.2006 Eksmil 3 osa: · Referaat (10 %) ruum 322 (kriminaalõiguse õppetool) teemad. Paksult ajakirja nimi, siis artikli autor ja pealkiri. Maht 10-15 lk. Esitamine tuua ruumi 322 või meili teel [email protected]. Esitada hiljemalt 1. maiks; soovitavalt 1.aprilliks. · Seminarid (15 %) · Eksamitöö kirjalik (75 %) Eksamile pääsemiseks referaadi esitamine ja seminarides osalemine kohustuslik. Seminaride teemad õisis koos kirjanduse loeteluga. Allikad: · Eduard Raska ,,Õiguse apoloogia" 2004 · Kaugia ,,Sotsioloogia ja õiguse sotsioloogia teoreetilisi käsitlusi" · Raska ,,Kriminoloogia üldkursus II" (uurimismeetodid) 3 osa: · Õiguse sotsioloogia ajalugu · Õiguse sotsioloogia üldteoreetilised küsimused · Õiguse sotsioloogia metodoloogia ehk uurimismeetodid Eksamil kõigist kolmest küsimus. Seminarile kutsutute nimekiri õisis. Sotsioloogia on teadus, mis uurib ühiskonda ja inimese käit...
352. Kuidas aitab õiguse rakendajat protsessiõigus? Protsessiõiguse e. menetlusõigusega määratakse kindlaks kohtupidamise kord. Protsessiõigus tagab õigusliku julgeoleku ja välistab kohtuliku omavoli. 353. Kuidas selgitatakse välja õigusnormi sisu ja mõte? Õigusnorm on inimeste käitumist reguleeriv käsk või keeld, mis peab vastama kolmele küsimusele: 1. Peab näitama, millised on õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad, ehk milline on subjektilt nõutav käitumine. 2. Peab näitama tingimused, mille korral tuleb käituda vastavalt normile. 3. Milline on riiklik sund, mida rakendatakse normi rikkumisel. ( Selle alusel) 354. Mis on tõlgendamise funktsiooniks subsumeerimisel? Tema funktsiooniks on leida vastus küsimusele-mida ütleb normi abstraktne koosseis? 355. Mis on legaaldefinitsioon? Legaaldefinitsioon on õigusaktis sisalduv definitsioon, mille eesmärk on määratleda sõna või väljendi tähendus selle õigusakti raames...
ÕIGUSE ALUSED PS preambula: Eesti riik on rajatud vabadusele, õigusele ja õiglusele. Õigus kujuneb ja selgub demokraatlikus protsessis otsustamisreegleid järgides. Selles protsessis otsustatakse, mis kellele lubatud, mis keelatud, kuidas õigused ja kohustused on jaotatud- need otsused pannakse õigusaktide vormi. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta: ühele pannakse mingi õigus-subjektiivne õigus- ja teisele kohustus. Objektiivse õiguse moodustavad normid, subjektiivse õiguse moodustavad õigusuhted. Õigus objektiivses tähenduses- riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid, nt. liiklusseadus Õigus subjektiivses tähenduses- õbjektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes, nt. saada juhiluba, kui eksam ...
ROOMA Õigussuhe- Sisu on õigused ja kohustused,subjekt, objekt Subjektiivne õigus- isikule kuuluv konkreetne õigus, mis on ka realiseeritav. Subjektiivse õiguse liigid: Absoluutsed subjektiivsed õigused- kehtivad kõigi isikute suhtes. Relatiivsed subjektiivsed õigused- kehtivad konkreetsete isikute suhtes. ntks. Võlaõiguslikes suhetes Juriidilised kohustused tulenenvad objektiivsest õigusest ning ka tavadest. ( tava on tsiviilõiguse allikas) Õigusvõime on võime omada õigusi ja kanda kohustusi. Tsiviilprotsessi õigusvõime- võime osaleda tsiviilprotsessis. Tsiviilprotsessi teovõime- võime oma tegevusega teostada tsiviilprotsessi õigusi ja kohustusi. Status libertatis- kas isik on vaba, kui ta selle kaotas siis kaotas kõik õigused Status civitatis- kas on kodakondsus, Status familiae- perekondlik seisund Persona sui iuris- teovõimeline isik Persona alieni iuris- perepea võimule allutatud isik Orjade ...
I ÜLDINE ASJAÕIGUS 1. 2. Asjaõiguse põhimõtted, asi, asja osa, päraldis, vili Põhimaterjal: P. Pärna "Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne", Tallinn, 2004 (edaspidi viidatud "Kommentaar"): Balti eraseadusest asjaõigusseaduseni (lk. 9-28), §§ 1 6 (lk 29 39). Asjaõigused on suunatud kõikide kolmandate isikute vastu ja on seega absoluutsed õigused. (Võla- e obligatsiooniõigused on aga suunatud teatud kindla isiku vastu ja on seega suhtelised õigused.) Mõiste ,,asjaõigus" juures eristatakse kahte tähendust: asjaõigus objektiivses ja subjektiivses tähenduses. Objektiivne asjaõigus õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paigalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja õigused) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine või hüpoteegi loovutamine). Objektiivne asjaõigus õigusnormide summa. Subjektiivne asjaõigus õiguslik seisund, mida konkreetne ...
51. Millised spetsiifilised tunnused eristavad õigussuhet muudest ühiskonnasuhetest? 1.õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel 2. Mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu 3. Mille säilimisel tagab riik.4. mis kannab individualiseeritud,määratletud iseloomu. 52. Kuidas määratleda õigussuhet ja milline on õigussuhte struktuur? Õigussuhte struktuurseteks elementideks on 1) õigussuhete subjektid e suhtepooled või suhtest osavõtjad 2) subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, mis suhte subjekte omavahel seovad. 3) õigussuhte objektid (riigiorganid, riik tervikuna, organisatsioonid) oluline on siin see, et õigussuhte poolteks e osavõtjateks oleksid niisugused subjektid, kes omavad õigussubjektsust st. kellel on vastav võime õigussuhtes osaleda. 53. Millistele tingimustele peab vastama õigussuhte subjekt? . Õigussubjektsus kujutab endast isiku võimet olla õiguss...
Ühiskond, riik, õigus Ühiskond kui inimeste kooselu vorm eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allmumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu, mida sugukonnakaaslased tundsid tema kogemuste, teadmiste, jahi- või sõjapidamisoskuste või muude oskuste tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul ei olnud, kuid võim oli täiesti reaalne. Sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid nende enda poolt aluseks võetud tavad. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tava üldkohustuslik iseloom on endastmõistetav ( ei teki küsimust, miks peab seda täitma). Positiivne aspekt- tavade järgimine tagatakse harjumuse jõuga. Negatiivne aspekt- on väga konservatiivsed ja avaldavad uutel...
http://www.scribd.com/doc/38934592/Kogu-Konspekt http://www.scribd.com/doc/22206726/RIIGIOIGUS-konspekt Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused. Õigusriigi tunnused riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom (seadusloome parlamendi kaudu), seaduslikkuse austamine (kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme), kindel õiguskord (kord, mis vastab seaduslikkusele). Positiivne ja ülipositiivne õigus. Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. Õigusnormi kehtivus sõltub üksnes legitiimsest kehtestamisest. Ülipositiivne õigus ehk ka loome- või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutuse, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. Õiguse allikad. Selleks, et õigusnorm oleks täide...
Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester Loengukonspekt Rahvusvaheline õigus = RÕ RÕ on kokkuleppel põhinev õigus. 28.september loengut ei ole! Mõlemas seminaris on osalemine kohustuslik! 1 seminari võimalik asendada lühiesseega. Eksam-‐ 1) definitsiooni küsimus, kus palutakse mingi keskne asi rahvusvahelises õiguses lahti mõtestada nt mis on reservatsioon 2)kaalukam osa-‐ teoreetilise kontseptsiooni lahti mõtestamine rahvusvahelises õigus 3) analüütiline ülesanne-‐ kaasus, mis on lahendatav rahvusvahelise õiguse elementaarsete põhimõtete alusel, võib olla ka arutlus 31.08.15 Teema I – olemus Kogu õigussüsteemi saab jagada: -‐ riigisiseseks õigussüsteemiks ...
Maasotsioloogia eksami konspekt Töö koosneb kahest osast: • Teoreetiline – ülevaade erinevatest teooriatest, mille raames uurimisobjekti uuritakse • Empiiriline – rakendatakse teooriat uurimisobjektile Kahte sorti uurimised: • Kõikne – uuritakse kõike, kogutakse kokku kogu informatsioon, mis võimalik • Teooria raames – kõiksest informatsioonist võetakse kindle aspect, millele keskendutakse Mis teeb uuringu teadlikuks? Mis on teadlikkuse kriteerium? • Uurimisprogrammi olemasolu – peab kindlustama selle, et uurimismeetod on süstemaatiline • Andmete kogumise meetod Uurimisprogramm koosneb: 1. Uuringu eesmärk/(probleem sõnastatakse küsimusena) a. Sotsiaalne probleem – reaalset ja sotsiaalset probleemi ühendab rahulolematus i. Reaalne situatsioon – “noored lahkuvad Värskast” ii. Soovitav situatsioon – “noored ei lah...
1. Riigi ja õiguse tekkimine Territooriumil elav rahvahulk vajas juhtimist. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes ajapikku pealiku lähikond. Lähikonda kuuluvatele isikutele hakati usaldama sugukonnasiseste funktsioonide, sealhulgas juhtimisfunktsioonide teostamist. Kogukonnast oli saanud riik. Riigi tekkimist iseloomustas: avaliku võimu tekkimine selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel tekkinud oli uus inimkooslus – rahvas Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja h...
Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" 1. Kas Põhiseaduse säte ja mõte langevad kokku? Põhiseaduse säte ja mõte ei pruugi langeda kokku. Riigikohus tõstetakse parlamentaarse seadusandja tõeliseks vastaspooluseks ning põhiseaduse ülemvalvuriks. Formuleering ,,säte ja mõte" toonitab, et Riigikohus ei pea seejuures põhiseaduse sõnastuses kinni olema, vaid võib ammutada argumente kõigist põhiseaduse tõlgendamise meetodeist. Riigikohus tohib argumenteerida, lähtudes põhiseaduse mõttetervikust. 2. Põhiseaduse täiendamise seaduse (PSTS) eesmärk ja sisu. 14.9.2003.a. täiendus (jõust. 06.1.2004) o Riigikogule anti võimalus Euroopa Liiduga ühinemise leping ratifitseerida. o Eesti riigiorganitele anti võimalus arvestada Eestile kui EL liikmesriigile kohustuslikku EL õiguse ülimuslikkuse põhimõtet. o Riigiorganitele pandi kohu...
KOHUSTUSE RIKKUMINE VÕS § 100 kohaselt on võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumiseks selle täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise esimeseks tunnuseks on seega juba olemasolev võlasuhe, mis VÕS § 2 kohaselt defineeritakse kui õigussuhet, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse rikkumise kindlakstegemisel tuleb hinnata kohustuse sisu ja tegeliku olukorra vahelist seost. Kohustuse rikkumisega on tegemist siis, kui kohustuse sisu ja tegelik olukord erinevad, siinjuures ei ole tähendust kas tegemist on olulise rikkumisega või mitte (kõrvalkohustus), tähtis on rikkumise fakt. Järelikult VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumise tunnusteks 1) võlasuhte olemasolu; 2) võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumine, mis seisneb kohustuse sisu ja tegeliku olukorra erinevuses...
I Teema Õigusteadusest Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Robert Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Oiguse faktiline külg tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust. Oiguse kriitiline dimensioon tähistab õiguse loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Neid kahte etappi tuleb selgelt üksteisest eristada, kuid nad on üksteist täiendavad ning läbi nende seotakse kaks õiguse dimensiooni üheks - kriitiline ja faktiline. Õiguse topeltloomusest arusaamiseks tuleb astuda kolm sammu: 1.Õigsus (küsida õigsuse kohta e vajalikkuse ja nõude sisu kohta. Õigus omab nõuet õigsusele. Õigsuse nõue tuleb tõstatada nende poolt, kes õigust loovad/rakendavad/tõlgendavad) 2. Diskursus (läbida see). Diskursusedoktriini põhiidee on praktilise õigsuse (õiguspärasuse) või tõe protseduuriline teooria. See rä...
Peatükk III: Õigusnormid 1. Õigusnorm süsteemi osana ja sotsiaalse normina Inimkäitumises kehtivad kindlad reeglid ning seal valitseb kindel kord. N. Luhmann käsitleb ühiskonda kui süsteemi, mis funktsioneerib sarnaselt iseseisva organismiga. Sotsiaalne reguleerimine on teatud süsteem, milles toimivad ühe elemendina õigusnormid. Täpsemalt: sotsiaalne reguleerimine on süsteem, mille elemendid on sotsiaalsed normid ja mis on üksteisega teatavas suhtes. Iga süsteemi kaks omadust on mitteamorfsus ja terviklikkus. Mitteamorfsus temas võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel teatud viisil seotud. Terviklikkus ehk ühtsus viitab süsteemi eraldatusele teistest süsteemidest. Süsteemi mõiste rajaneb elemendi ja suhte mõistetel. Süsteemi iseloomustatakse tunnuste järgi: hierarhilisus, iseseisvus, eesmärk, organiseeritus, isereguleerivus jne. Hierarhilisus süsteemi element on ühest küljest süsteemi tervik...
Konspekti autor ei vastuta konspektis leiduvate vigade ning ebakõladega võrreldes lektori poolt räägituga. 40 loengut Hinne koosneb: Haldusõigusese eksam 2 teoreetilist küsimust Haldusprotsessiõigus eksam 1 kaasus Kirjandus: 1. Haldusõiguse õpik (ühtteist on muutunud) 2. Kehtiv õigus ning õigusteooria... 3. Administratsioon ja diskretsioon kohtulik kontroll 4. Vabariigi valitsuse seadus 5. Haldusmenetluse seadus (mitte halduskohtumenetluse seadus) Sisukord SISUKORD TEEMA I: AVALIKU HALDUS §1. Avaliku halduse mõiste §2. Võimude lahususprintsiip e haldusõigus formaalses mõttes § 3. Avaliku halduse tunnused §4. Avaliku halduse ülesanded §5. Avaliku halduse funktsioonid §6. Avaliku halduse seotus seadu...
Õigusõpetus II Riigiaparaat Riigiaparaat kujutab endast riigiorganite süsteemi, mille abil teostatakse riigivõimu.Riigiaparaat on riigi tähtsaim koostisosa, mis kujutab endast praktiliselt tema tegevuse sisu. Riigiaparaat ei ole riigiorganite mehhaaniline süsteem vaid nende organite korrastatud terviklik süsteem, kus täpselt on kindlaks määratud iga riigi organi pädevuse kompetents ja tema õiguslik seisund. Ja loomulikult tema koht terviklikus süsteemis. Iga riigi organ teostab vastavalt oma pädevusele seadusest tulenevaid ülesandeid. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element. Riigiorganite tunnudes on: · Riigiorgan on riigiorganite süsteemi ehk riigiaparaadi element ehk struktuurne osa · Riigiorganil on riigivõimu volitused · Riigiorganil endal on omakorda kindle süsteemne sisemine liigitus ehk struktuur, mis üldjuhul koosneb funktsiona...
Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi mõiste ja tunnused. Tava- käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Kui ürgühiskonnas hõlmas pealiku võim veresuguluse alusel sugukonda kuuluvaid isikuid, siis riigivõimule oli allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond: 1)rahvas, 2)riikkondlased. Riigi tekkimist iseloomustas: 1) ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, s.t avaliku võimu tekkimine, 2) selle võimu teostamine territoriaalpõhimõttel, mitte sugukondlikul alusel, ja 3) võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus rahvas. Riigi tekkimine tähendas ühiskonna sees uue institutsiooni sündi, mis võttis endale mitte ainult keskse seisundi, vaid ka juhi rolli. Riik esineb ühiskonna suhtes juhtimisvahendina, selle ühiste asjade ajaja, esindaja ja kaitsjana. Selles rollis on ühiskonna ja riigi vastastikused suhted kujunenud al...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
