Kadrioru Saksa Gümnaasium STRESS Referaat Kristiina Jeroman 10.a klass Tallinn 2011 Stress Mis on stress? Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse, muutmisele või selle mõjudega kohanemisele. Seega...
Oma igapäevaelus puutume kokku erinevate olukordadega. Mõned neist muudavad meid rõõmsaks, kuid mõned närviliseks ja kurvaks. Kui aga kokku puutuda ebameeldivate olukordadega igapäevaselt, toob see kaasa stressi. Stress tuleneb oskamatusest oma koormust reguleerida ning tasakaalustamata suhtumisest tehtud ja tegemata töödesse. Kui inimene tunneb, et tal võiks olla stress, tuleks kõigepealt võtta enese jaoks aega ja püüda jõuda selgusele, mis seda põhjustab. Mis on stress? Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. Kuidas vabaneda stressist? Enamus inimesi arvab, et stressist on võimalik vabaneda vaid siis, kui tarbida alkoholi. Ku...
Stresse on kahte laadi. Mõlemad põhjustavad ärevust (ei suuda korralikult mõelda) ja pinget pikaks ajaks, kuid lõpuks see taandub. Positiivne stress on healoomuline ja õnnelikke emotsioone tektitav. Üllatused, sünnipäev ja muud pidustused, lapse sünd, kõik see tekitab inimestes häid emotsioone. Ka siis kui on võistlused ja saavutatakse hea koht, enne seda ollakse närvis mis koht saadi, ning enne ja peale tulemuste teada saamist on inimene närvis ja ootab häid uudiseid. Kuid siis vajab inimene ikkagi tuge, kellega oma rõõmu jagada. Kuid kui ta näeb, et mitte kedagi ei ole kellega ta tahaks seda jagada, siis ta tõmbub endasse ja muutub väga kurvaks. Negatiivne stress on kurnav, pahaloomuline ja kurbi emotsioone tekitav. Õnnetused, mured, surm tekitavad inimestes halbu emotsioone. Inimene on kurb ja õnnetu, ning endasse tõmbunud. Ei suuda keskunduda, tunded...
1 1.1Eustress ja distress............................................................................................................. 3 1.2Depressioon .......................................................................................................................4 2. KOOLISTRESS......................................................................................................................5 2.1 Kooli vaimne keskkond.................................................................................................... 6 2.4 Stress ja tervis................................................................................................................. 11 2.5 Kuidas aidata stressi all kannatavat tuttavat?..................................................................1...
Selline stressi tõlgendusviis pole vale, ehkki see on pisut kitsas ja ühepoolne. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele, valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutsemiseks. Tuhandete aastate jooksul väljakujunenud reageerimisviis aitab koondada energiat kas võitluseks (kui olukord on ähvardav, kuid takistuste ületamine võimalik) või põgenemiseks (kui ähvardava olukorraga teisiti ei suudeta toime tulla). Stressoriks võib saada mistahes nähtus, mis nõuab organismilt kohanemist. Tüüpilised stressorid on psüühiline pinge, raske kehaline pingutus ja trauma. Organismi kohanemisvõimet stressorile nimetatakse stressireaktsiooniks. Inimesed reageerivad stressile erinevalt. Üks ja sama olukord võib ühe isiku viia paanikasse,...
Mis on stress , selle põhjused, tagajärjed ning kuidas sellega toime tulla? Stress ehk kohanemissündroom on organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Stressi põhjuste peamised valdkonnad on mitmesugused katastroofid, elusündmused ja töö. Stress võib tekitada mitmesuguseid ebameeldivaid nähte: närvilisust, masendust, unehäireid, väsimust jm. See kuidas stressiga toime tulla sõltub nii probleemide lahendamise, kui ka emotsionaalse eneseregulatsiooni oskusest. Järgnevas neljas...
Liikumisvaeguse mõjul tekivad taandarenduslikud muutused kasutamata jäänud lihaskoes. Kuna lihaskond hõlmab keskelt võetuna 40% keha massist, siis avalduvad muutused lihaskoes ainevahetuse üldises tasemes ja kulgemises. Peamised terviseprobleemid, mis tulenevad kehalisest inaktiivsusest on: · ülekaalulisus · südamehaigused · kõrge vererõhk · stress · depressioon ja ärevus Kehaline inaktiivsus loob eelsoodumuse vereringehaiguste tekkeks, seostub osteoporoosi ja valusündroomidega alaselja piirkonnas, soodustab süsivesikute ja rasvade ainevahetushäirete ja mitmete psühhosotsiaalsete probleemide teket. Kehalised harjutused aitavad inimestel vabaneda stressist. Inimene on looduse poolt ehitatud nii, et ohu ilmnemisel vabaneb adrenaliin vereringesse, mis võimaldab teravdada ja kiirendada kehalisi reaktsioone...
Stress-organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna vi situatsiooni esitatud nudmistele. Spetsiifilised reaktsioonid-iseloomustavad ht konkreetset haigust ja on selle diagnoosi aluseks. Mittespetsiifilised reaktsioonid-on sarnased kigi haiguste ja kahjustuste korral, nende phjal ei saa haigusi eristada, vaid nad tekitavad lihtsalt haiguse. Eustress ehk hea stress -see mjub inimesele stimuleerivalt ja hlbustab tema kohanemist, selline tunne vib tulla ametikrgendustel, abiellumisel vi tunnustamisel. Distress ehk halb stress-selle tulemusena tekivad organismi elutegevuses hired ja kohandumisvime alaneb, raskematel juhtudel on tagajrjeks haigus. Lbiplemissndroom-tekib siis, kui inimene kogeb liiga tugevat survet ja samavrd pole tal kuigivrd phjust rahuloluks. Eriti mjutab see selliseid inimesi, kes on tl esialgu vga agarad ja innukad, tugevalt motiveeritud ja vibolla ka idealistli...
STRESS JA SELLEGA TOIMETULEK Mis on stress ? · Stressi termini võttis 1926.aastal kasutusele Kanada teadlane Hans Selye. · Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom. · Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus,millega kaasnevad biokeemilised,füsioloogilised,kognitiivsed ja käitumuslikud muutused. Millest stressikogemus koosneb? · Kognitiivne e mõtlemise osa hõlmab endas mõtteid ja uskumusi, mis on stressisündmusega seotud. · Emotsionaalne komponent hõlmab endas mitmesuguseid tundeid hirm,viha,ärevus,erutus,häbi,masendus. · Füsioloogiline osa on seotud organismis toimuvate füsioloogiliste...
Tagajärjeks võib olla: -kinnitus(positiivne)-toit, kiitus, tähelepanu, komm, raha. Nt õpin ära saan hea hinde ja kiita. karistus(negatiivne- karistus, valu jm. Nt ei õpi saan halva hinde, saladuse välja rääkimine. Efektiseadus- kui käitumisele järgneb soovitud tulemus, on sellise käitumise tõenäosus STRESS Stressi olemus Terminini võttis kasutusele 1926.a Hans Selye Stress- organismi mittespetsiifiline(üldine) vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Stress on seotud kohanemisega. Stress on pingeseisund, mis tekis siis, kui inimese võimalused ja keskkonna nõudmised ei ole tasakaalus. Stress ei ole alati halb. Mingil määral on stress vajalik, et inimene tunnetaks keskkonna nõudmisi ja oleks motiveeritud tegutsema. Halb on see, kui stress ületab optimaalse taseme,...
Kui esimese nõudmised on väga kõrged, ent teine ei paindu neid täitma, tulevadki konfliktid. Sel juhul aga hakkavad toimima uued skeemid ja osutub raskeks näha tüli tegelikke põhjusi. Edasi võib järgneda juba suhetele ohtlik süüdistamine, karistamine või väärkohtlemine. 5. Selye stressi määratlus. Stressi füsioloogiline mõju. Stressi faasid. Stress on organismi kõrgendatud valmisolek toime tulemaks keskkonna nõudmistega. Stress on üldine kohanemissündroom, millega kaasnevad teatud muutused organismi talitluses. Stress on ,,võitle või põgene olukord". Igasuguste ärritajate ja tegurite mõjul, sõltumata nende liigist, tekivad organismis mittespetsiifilised muutused, mida ühendab stress ehk kohanemissündroomi mõiste. Stressi kulgemises eristas Selye kolme faasi. Kõik algab esimesest kokkupuutest stressori...
). S-i mõju oleneb oleneb tema tugevusest, inimese tundlikkusest ja minakaitsest (kaitsemahhanismid). S-le reageerimine on isendi- ja isikupärane 3 1. Stress kui elu lahutamatu koostisosa 1.1. Stress on pinge Stress on elu lahutamatu koostisosa. On tabavalt öeldud, et olla elus tähendab olla stressi all, see tähendab, et inimene on närvipinge all. Mitte ükski elu ei ole olnud seni stressivaba. Stressi vältimine ei ole alati ei võimalik ega ka soovitav, sest stress võib olla kasulik. Sellest saab probleem siis, kui me kaotame kontrolli kui pinge kasvab, kuid selle mahalaadimise võime mitte. Stress esineb igal inimesel erinevalt...
Kirjakandja 4,0 Statistik 4,0 Tehnik 3,8 Pankur 3,7 Arvutispetsialist 3,7 Kutsehaiguste arst 3,7 Keeleteadlane 3,7 Kosmeetik 3,5 Preester 3,5 Astronoom 3,4 Muuseumitöötaja 2,8 Raamatukoguhoidja 2,0 [2] Tööstressi sümptomid Stress võib muuta inimese tundeid, mõtlemist ja käitumist. Sümptomite hulka kuuluvad: Organisatsiooni tasandil: · töölt puudumine, · kõrge personalivoolavus, · tähtaegade ületamine, · distsiplinaarprobleemid, · ahistamine, · tootlikkuse langus, · õnnetused, · eksimused ning · hüvitiste või tervishoiukulude suurenemine. Üksikisiku tasandil: · emotsionaalsed reaktsioonid o ärrituvus, o ärevus,...
Kuidas stressist vabaneda? Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. Tänapäeval on vist kõik kogenud stressi oma elu osana. Iga inimene tajub enda ümber toimuvat sõltuvalt oma vaadetest, vaimsest ja füüsilisest tervisest, töökoha mikrokliimast ning perekonna ja sõprade toetusest. Oluline on meeles pidada, et mitte kõik stressi vormid pole negatiivsed. Mõõdukas stress võib omada meie elus positiivset ja isegi jõuduandvat rolli. Stress saab meil aidata tõsta oma loovust ja motivatsiooni. Rohkem tajuvad inimesed siiski negatiivset stressi, mille sümptomiteks võivad olla energiapuudus, viha, kurbus, ülesöömine või alkoholi ja uimastite tarvitamine, unetus, halb keskendumisvõime, peavalu, probleemid suhetes teiste inimes...
Väike stress halba ei tee, see on loomulik ja aitab tihti end just kokku võtta. Halvem on lugu, kui tunned, et absoluutselt kõik on üle pea kasvanud. Oled ärritunud, väsinud ja ükskõikne. Sa ei usu enam eriti oma võimetesse ja õigeid otsuseid teha on üha raskem. Õppimise vastu puudub igasugune huvi ning kooli ei tahaks minna mitte ühelgi hommikul. Peale negatiivsete mõtete annab stressist teada ka keha. Peavalu, "liblikad" kõhus, seedehäired ja uneprobleemid võivad olla ohumärgiks. Kui rohkem kui kahe nädala kestel on püsinud alanenud meeleolu, huvide ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine, siis võib olla tegemist depressiooniga. Stress ja depressioon, mis olid vanemate inimeste haigused, juba ka noorte probleem. Uuriti, mis on selle põhjuseks. Ja kõige suurem põhjus on, et lapsed on üksinda. Paljud täiskasvanud arvavad, et laps...
7 Stressiga seonduvad häired..................................................................................................... 8 Mõju nahale.............................................................................................................................9 Erialatöö tervistkahjustavad tegurid ja nende mõju minu organismile(ÄRI) Stress Tööstress on üks tõsisemaid tervise- ja ohutusprobleeme Euroopas. Iga neljas töötaja kannatab selle all ning uuringud näitavad, et 5060% kõikidest töölt puudutud päevadest on seotud stressiga. See on äärmiselt kulukas nii inimeste endi kannatuste kui ka majandustulemuste halvenemise seisukohalt. Tööstress võib mõjutada igat inimest mis tahes tasandil. See võib esineda igas sektoris ja iga suurusega organisatsioonis...
Toimetulek stressiga Stress tabab mingil hetkel meist igaühte keda tööl, keda koolis. Kuigi igal juhul on tegemist üldjoontes sama häireseisundiga, tuleme me sellega erinevalt toime. Stressiga toime tulekuks tuleb kõigepealt jõuda selle allikani. Põhjalikult tuleb analüüsida, millest stress võib põhjustatud olla ning hakata tekitajaga tegelema ning läbi viima muutuseid. Sellegipoolest pole mõtet püüda kõike korraga ära lahendada. Kui üritada...
Teaduslikult tõlgendatakse stressi vastusena kõrgendatud nõudmistele keha ja meelte poolt. Tänapäeval on stress iga inimese elu osa. Kuna inimesed reageerivad erinevatele sündmustele ja uudistele erinevalt, siis tekitavad stressi erinevatel inimestel erinevad asjad. Teatud määral mõjub stress edasiviivalt ja annab juurde motivatsiooni. Kui aga stressi on liiga palju võib juhtuda, et seatakse küsimärgi alla eneseväärikus ja unustatakse enda ümber inimesed, kes võiksid aidata. Paljudel õpilastel on koolist ja huvitegevustest tingitud stress. Koolis oodatakse head käitumist ja häid hindeid; kaaslased ootavad head meeleolu ja toetust oma igapäevamuredes. Huviringides oodatakse 100% kaastegemist ja tähelepanu. Kui ükskord õhtul koju jõutakse, tuleb veel tegeleda ko...
Mid-term 2. Syllable - is a phonological unit consisting of one or more phonemes. In phonetics a syllable is a unit which consists of a centre, that has little or no obstruction to airflow; it is comparatively louder than other sounds. In phonology syllables are the possible combinations of phonemes. The syllable consists of - onset, nucleus, coda. (every syllable has a nucleus: vowel, syllabic l, or m, n). Rhyme/rime nucleus + coda; the nucleus and the coda constitute a sub-syllabic unit rhyme. Words rhyme, when their nucleus and coda are identical. (E.g 'cr-o-wn', 'd-o-wn'). The hierarchical structure of the syllable: Onset the beginning of the syllable Nucleus/peak the open part of a syllable, generally a vowel. Coda a consonant sound which ends the syllable. Open syllable - has no coda Closed syllable - has a coda! Texts: [t-e-k-s-t-s]- (Consonant, Vowel, Consonant, Consonant, Consonant, Consonant). Stron...
Aroomiteraapia Referaat Sisukord Sisukord..........................................................................................................................................................................1 Mis on aroomiteraapia? ..................................................................................................................................................2 Aroomiteraapia ajaloost..................................................................................................................................................2 Kuidas aroomiteraapia toimib?...................................................................................................................................... 3 Aroomid stressi vastu...